Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord
Vastu võetud 26.09.2023 nr 36
RT I, 28.09.2023, 21
jõustumine 01.10.2023
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 03.03.2025 | RT I, 07.03.2025, 2 | 10.03.2025 |
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 ja § 1821 lõike 5 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegias moderniseerimisfondi vahenditest kavandatud meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programm” rakendamiseks aastatel 2021–2030 alameetme „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine” rakendamise tingimused ja kord (edaspidi meede).
(2) Toetuse andmise eesmärk on avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Meetme rakendamisega panustatakse riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse.
(3) Määruse alusel ei anta riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi.
§ 2. Meetme rakendaja
(1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele tegevustele või tegevuste kogumile, mille osaliseks või täielikuks finantseerimiseks määruse kohaselt toetust taotletakse (edaspidi projekt) teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).
(3) RTK halduskulud meetme rakendamisel nähakse ette § 10 lõike 2 alusel antavas valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas.
2. peatükk Toetuse andmise alused
§ 3. Toetatav tegevus
(1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, kasvuhoonegaaside heidet ja hoone ülalpidamiskulusid vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimis- ja ehitustöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd) ning nendega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevaid investeeringuid.
(2) Energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded on järgmised:
1) hoone või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, temast sõltuv üksus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus;
2) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks;
3) taotluse esitamisel ei vasta hoone energiatõhususarv taotluse esitamise tähtpäeval kehtivatele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi määrus nr 63) sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
4) hoonet kasutatakse pärast projekti lõppemist vähemalt viis aastat kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus.
(21) Määruses mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksusena läbivalt üksust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses ning kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksusena kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevat valitsussektorisse kuuluvat üksust.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(3) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt määruses nr 63 sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe ja energiatõhususarvu piirväärtuse nõuetele, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(4) Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või kui hoone kavatsetakse sellisena kasutusele võtta, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt määruses nr 63 sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise nõuetele, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(5) Hoones, mida kasutatakse taotluse esitamise ajal tervikuna avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses. Hoones, mida kasutatakse taotluse esitamise ajal avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses.
(6) Hoones või hoone osas, mida ei kasutata taotluse esitamise ajal avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks, energiatõhususe töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui see hooneosa lammutatakse või kui hoone või hooneosa on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutava mittetulundusühingu, sihtasutuse või avaliku sektori enamusosalusega äriühingu kasutusse.
(7) Hoone laiendamist ja hoone laiendamisega seotud töid ei toetata, välja arvatud juhul, kui hoone laiendamine on vajalik hoone energiaauditis toodud paketis sisalduvate tehnosüsteemide paigaldamiseks.
(8) Meetmest ei toetata projekte:
1) millega kavandatakse energiatõhususe tööde tegemist hoonetes, mille energiatõhususarv juba vastab määruses nr 63 sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele taotluse esitamise tähtpäeval kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
2) mille ainus eesmärk on paigaldada lokaalne salvestusseadmeta päikeseenergia tootmisseade ja see kasutusele võtta;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
3) mille elluviimise tulemusel prognoositav kasvuhoonegaaside heide või hoone tarnitud energia kasutus suureneb;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
4) mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone köetavast pinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti;
5) mille tulemusena ei ole projektiga hõlmatud hoones tagatud hoone kasutusotstarvet arvestav nõuetele vastav sisekliima, sealhulgas soojustagastusega ventilatsioonisüsteem;
6) mille osaks on rekonstrueeritava hoone energiatarbe katmiseks peamise kütteallikana fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse paigaldamine või sellise lokaalse energiatootmisüksusega, mis kasutab peamise kütteallikana fossiilkütuseid, seotud tööd või samasisulised projekti elluviimise perioodil projekti väliselt tehtavad tööd;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
7) mille puhul oleks antav toetus käsitatav riigiabina konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 või vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 tähenduses;
8) mis hõlmavad hoone rekonstrueerimisega samal ajal, projekti elluviimise perioodil, ka hoone laiendamist ning olemasoleva hoone rekonstrueerimist ja laiendust ei ole projekteeritud ega tehtud ühtse terviktegevusena.
§ 4. Projekti elluviimise periood
(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud ja esitatakse lõpparuanne.
(2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise päev ja lõpp hilisem kui 42 kuud pärast taotluse esitamise tähtpäeva.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
(4) Projekti lõpp ei või olla hilisem kui kaks kuud enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud moderniseerimisfondi raha kasutamise tähtpäeva.
(5) RTK võib erandkorras pikendada projekti elluviimise perioodi kuni kuus kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtpäeva, kui projekti kestust on vaja pikendada toetuse saajast mitteoleneval põhjusel, kuid mitte hilisemaks, kui kaks kuud enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud moderniseerimisfondi raha kasutamise tähtpäeva.
§ 5. Abikõlblikud kulud
(1) Toetust antakse üksnes nendeks taotleja tehtud abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks ja hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus nimetatud energiatõhususe tööde tegemiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil.
(2) Projekti mitteabikõlblikud ja projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja.
(3) Energiatõhususe tööde puhul on abikõlblikud järgmised kulud:
1) soojustamise kulu;
2) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu;
3) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu;
4) ventilatsioonisüsteemide ehitamise ja uuendamise kulu;
5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima;
6) taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega seonduv kulu;
7) päikesekaitse lahenduste kulu;
8) valgustuse uuendamise kulu;
9) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks;
10) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulud, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ning hoone osalise lammutamise ja sellega seotud tööde kulud, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis;
11) hoone toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud ja hoone kaugküttevõrguga ja -jahutusvõrguga liitumisega kaasneva töö kulu kinnistu piirides, kui liitumise vajadus tuleneb valitud energiatõhususe paketist;
12) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, ehitustöödeaegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud ning kultuurimälestiste puhul muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulud.
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega;
2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale;
3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas kehtiva kohaliku omavalitsuse üksuse soojusmajanduse arengukavaga;
4) amortisatsioonikulu;
5) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud;
6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;
8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu ning riigilõiv;
9) hoone energiaauditi kulu;
10) kulu, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest;
11) hoone laiendamise ehitusseadustiku § 4 lõike 2 tähenduses kulu, välja arvatud juhul, kui hoone laiendamine on vahetult vajalik hoone energiaauditis toodud energiasäästumeetmete paketis sisalduvate tehnosüsteemide paigaldamiseks.
§ 6. Toetuse ja omafinantseeringu suurus
(1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on määruse lisa 1 kohaselt 50–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud:
1) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud individuaalse toetusmäära kohaselt 1 500 000 – 2 100 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 3 000 000 eurot × individuaalne toetusmäär;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
11) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud individuaalse toetusmäära kohaselt 2 250 000 – 3 150 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 4 500 000 eurot × individuaalne toetusmäär, tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitatakse üks taotlus;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
2) maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta on vastavalt lisas 1 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 600–840 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 1200 eurot × individuaalne toetusmäär;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
3) toetuse lõplik suurus ja toetusmäär ühe rekonstrueeritava hoone kohta sõltub tööde reaalsest maksumusest, kuid see ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse määrast sõltuvat maksimaalset toetuse suurust ühe rekonstrueeritava hoone kohta ega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti maksimaalset toetuse summat ja toetusmäära.
(3) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut.
(4) Toetuse taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse.
(5) Omafinantseeringuna ei käsitata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.
(6) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
3. peatükk Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded
§ 7. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava.
(4) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud.
§ 8. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotlusele (edaspidi taotlus) esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud ning taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga;
2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud perioodil;
3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama sätestatud toetuse määrale, arvestades § 6 lõikes 2 sätestatud piiranguid;
4) taotlus peab sisaldama kinnitust, et taotluses nimetatud planeeritud tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
5) taotlusest peab selguma projekti kulude abikõlblikkus;
6) taotlusest peab selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt kümne aasta jooksul pärast projekti lõppu;
7) taotlusest peab selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, sealhulgas selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutusel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks, selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutuses muu avaliku teenuse osutamiseks, ning selle pinna ruutmeetrite arv, mis vastavalt energiaauditis toodud tööde loetelule lammutatakse;
8) taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu ega välisabi vahenditest taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul;
9) taotlus peab sisaldama kinnitust, et hoone köetavast pinnast kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti;
10) taotlus peab sisaldama informatsiooni projekti teostamise tulemusel saavutatava aastase summaarse energiasäästu, kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise ja taastuvenergia tootmise kohta.
(2) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised kinnitused ja dokumendid:
1) kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse ning finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest kinnipidamise kohta;
2) hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades §-s 9 toodud erisusi;
3) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale või on taotleja kasuks seatud rekonstrueeritava hoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus ja info projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta, välja arvatud juhul, kui info on kättesaadav riiklikust registrist;
4) kinnitus, et kasutatav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi;
5) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan;
6) kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt taotluse esitamise korral selle üksuse asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri taotluse esitamisega nõustumise kohta;
7) kinnitus, et projektiga seotud hoones või selle osas, kus osutatakse avalikke teenuseid, või hoones ja selle osas, millele nimetatud funktsioon antakse, tagatakse hoone ümberehitamisel ja laiendamisel hoone või selle osa vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”, ehitisele või selle osale sätestatud nõuetele.
(3) RTK-l on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.
(4) Ühes taotlusvoorus võib selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on rahvastikuregistri andmetel taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada kuni kaks taotlust ning selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on üle 8000, kuni kolm taotlust.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
§ 9. Hoone energiaauditile esitatavad nõuded
(1) Energiaaudit peab vastama määruse lisas 2 sätestatud tingimustele ja nõuetele.
(2) Taotleja võib esitada ka ainult ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud energiaauditile esitatavaid nõudeid, võttes arvesse hoone tegelikku kasutusotstarvet.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(3) Energiaauditi peab koostama energiaaudiitor, kellel on asjaomane kehtiv kutse. Täpsustatud nõuded energiaaudiitorile on sätestatud määruse lisas 2.
(4) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel;
2) hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv;
3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv § 3 lõikes 3 sätestatud tasemele;
4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D-pildid) tüüpilisel kasutusel;
5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulise tegemise korral, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja juhendikohaseks kasutamiseks;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
6) projekti elluviimise tulemusel energiatarbimise muutumisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise prognoosi kalkulatsioon, sealhulgas projekti teostamise tulemusel saavutatav aastane kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine.
(5) Lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse, lähtudes taotluse esitamise tähtpäeval kehtivatest ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ sätestatud nõuetest.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(6) Energiatõhusustöödega samaaegse hoone laiendamise korral tuleb lähtuda järgmistest eritingimustest:
1) hoone laiendamise korral peab hoone köetava pinna hinnanguline suurenemine ruutmeetrites tööde järel sisalduma energiaauditis toodud paketis, sealhulgas peab olema selgelt eristatud olemasoleva hoone energiasäästu parandamise töödega hõlmatud pind ja tööde loetelu;
2) lõike 4 punktis 1 nõutud andmetele lisatakse köetava pinna hinnanguline suurenemine ruutmeetrites pärast energiaauditis toodud paketis sisalduvaid töid;
3) lõike 4 punktis 3 nimetatud soovituslike energiatõhususe tööde loetelu ja maksumuse kalkulatsioonide koostamisel arvestatakse energiasäästutööde tegemisega samaaegse hoone laiendamise korral tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega vaid algse hoone mahu kohta;
4) lõike 4 punktides 5 ja 6 nimetatud kalkulatsioonid tehakse algse hoone mahu kohta;
5) energiaauditi miinimumlähteandmed on hoone laiendust sisaldav eskiisprojekt, milles on kajastatud vähemalt hoone plaanid, lõiked ja fassaadid, millelt on võimalik saada informatsioon kõigi välispiirete mõõtmete ja tüüpide kohta, hoone kasutusotstarbed ja eri kasutusotstarbega hoone osade köetavad pinnad, hoone köetav pind kokku, kõigi välispiirete eeldatavad ehitusfüüsikalised parameetrid, nagu soojusläbivus, klaaside päikeseläbivustegurid jms.
4. peatükk Taotluse menetlemine
§ 10. Taotluse esitamine
(1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid RTK-le hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval elektroonilise taotluste esitamise keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.
(2) Taotlusvooru rahalise mahu, toetusvahendite indikatiivse Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandi (edaspidi NUTS 3) regionaalse jaotuse ja RTK halduskulude mahu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(3) Taotlusvooru koos taotluse esitamise tähtpäevaga kuulutab välja RTK. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva RTK veebilehel.
(4) Tähtpäevast hiljem esitatud taotlust menetlusse ei võeta.
§ 11. Taotluse menetlemine
Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:
1) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine;
2) taotluse hindamine;
3) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine
(1) Taotleja peab vastama §-s 7 sätestatud nõuetele.
(2) Taotlus vastab nõuetele, kui:
1) taotlus on esitatud määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele;
2) toetust taotletakse määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks;
3) taotletud toetuse suurus projekti kohta ja toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta ei ületa määruses sätestatud korras arvutatud maksimaalset vastava toetuse suurust;
4) projekti tegevus lõpetatakse § 4 lõigetes 2 ja 4 sätestatud tähtajal;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ja esitatud on ka kinnitus omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta;
6) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestavas hoone jätkusuutliku kasutamise plaanis on kavandatavad tegevused põhjendatud ning esitatud on tegelikele andmetele vastav hetkeolukorra kirjeldus ja pikaajalist rahvastikuprognoosi arvestav hoone kasutuse analüüs.
(3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
4) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatud nõuetele;
5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole avatud;
6) taotlus on esitatud korduvalt, sisaldades samasisulisi tegevusi ja samu hooneid hõlmavat projekti, ja selle kohta on olemas kehtiv taotluse rahuldamise otsus.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(4) Kui RTK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb RTK taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 16 lõikes 2 sätestatule.
(6) Vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hindab RTK neid §-s 13 sätestatud korras lisas 3 esitatud hindamiskriteeriumide alusel.
(7) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb RTK taotluse rahuldamise otsuse. Kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest, võib RTK teha tingimusliku taotluse rahuldamise otsuse.
§ 13. Taotluse hindamine
Taotlusi hinnatakse järgmiselt:
1) taotlusi hinnatakse viies grupis vastavalt taotlejate territoriaalsele paiknemisele NUTS 3 tasandil;
2) taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud lisas 3;
3) igas territoriaalses grupis moodustatakse lõplik pingerida lisa 3 alusel arvutatud hindamiskriteeriumide eest saadud punktide kokkuliitmisel ja ümardamisel täpsusastmega kaks kohta pärast koma;
4) võrdsete punktide arvuga taotluste puhul eelistatakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle individuaalse toetusmäära arvutamise aluseks olev põhitegevuse tulu on elaniku kohta väiksem;
5) üle-eestiline pingerida moodustatakse punktide 3 ja 4 põhimõtete kohaselt;
6) kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahuldada kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, siis selliseid taotlusi ei hinnata ja pingerida ei moodustata ning kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
§ 14. Taotluse rahuldamine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus, mis saadetakse e-toetuse keskkonna kaudu.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse arvestades § 10 lõike 2 alusel antavas käskkirjas sätestatut.
(3) Esitatud taotlused rahuldatakse, arvestades järgmist:
1) hindamise tulemusena igas territoriaalses grupis alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega territoriaalse grupi pingereas rahastamise mahu sisse jäänud taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest;
2) igas territoriaalses grupis on RTK-l õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume;
3) kui territoriaalse grupi rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või territoriaalses grupis osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üle-eestilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks;
4) kui pärast territoriaalsete gruppide lõikes taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse jääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üle-eestilises pingereas;
5) kui punkti 4 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on RTK-l õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume.
§ 15. Taotluse rahuldamise otsus
Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
4) projekti nimetus ja number;
5) toetuse maksimaalne summa;
6) projekti minimaalne omafinantseeringu määr;
7) projekti elluviimise periood ja abikõlblike kulude kogumaht;
8) poolte õigused ja kohustused;
9) viited vaidlustamisele ja järelevalvele;
10) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruannete esitamise kord projekti tulemusel saavutatavast CO2 heitkoguse, tarnitud energia ja kütteks kuluva energia kokkuhoiust ja taastuvenergia tootmisest;
11) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord;
12) toetuse väljamaksmise kord;
13) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
14) vaidluste lahendamise kord;
15) teadete kättetoimetamise vorm ja viis;
16) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve teostamiseks.
§ 16. Taotluse rahuldamata jätmise otsus
(1) RTK teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada;
2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet;
3) taotleja ei nõustu § 14 lõike 3 punkti 2 või 5 alusel pakutud tingimustega.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise kord.
(3) RTK esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt.
§ 17. Toetuse väljamaksmise tingimused
(1) Toetuse maksmise eelduseks on §-s 15 nimetatud taotluse rahuldamise otsus ja §-s 5 sätestatud kulude abikõlblikkus. Kulu on toetuse maksmiseks abikõlblik, kui see on toetuse saaja poolt tegelikult kantud.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(2) Toetus makstakse välja järgmistel tingimustel:
1) toetuse saaja esitab projektiga seotud tõendatud kulude tekkimisel maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
2) tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnitusega;
3) tegelik kulu on makstud täies ulatuses projekti elluviimise perioodil.
(3) RTK kontrollib maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates. Kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib RTK pikendada maksetaotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või dokumentide või teabe esitamiseks antud aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste tõendamist lõpparuandega, mille toetuse saaja esitab RTK-le hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeval.
(5) RTK-l on õigus nõuda maksetaotluse kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente.
5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine
§ 18. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas:
1) küsima riigihanke puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega RTK-le koos sõlmitud hankelepinguga, kui hankelepingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot;
2) [kehtetu - RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
3) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata RTK-d;
4) olema riigihanke väljakuulutamise korral tööde tellijaks ja sõlmima hankelepingu, mis sisaldab hoone rekonstrueerimise tegevust, 18 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui hankelepingu sõlmimine on viibinud temast mitteoleneval põhjusel;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
5) esitama koos kuludokumentidega RTK-le hankelepingu;
6) kasutama hoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või tervikuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma RTK-ga kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates;
7) võimaldama RTK-l ja tema nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on RTK hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama RTK-le võimaluse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega;
8) võimaldama RTK-l ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal;
9) teavitama RTK-d viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone kavandatavat ja tegelikku kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged;
10) teavitama viivitamata RTK-d, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb projekti elluviimisega seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast;
11) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;
12) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates;
13) teavitama viivitamata RTK-d projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine jms);
14) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtajaks;
15) projekti puhul, mis hõlmab samal ajal hoone rekonstrueerimisega ka hoone laiendamist, projekteerima ja ehitama hoone laienduse rekonstrueerimistööde vastavate tegevustega samal ajal ühtse terviktegevusena;
16) esitama kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevadel struktuuritoetuste registri kaudu andmed rekonstrueeritud hoone energia tarbimismahtude, energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia tootmise kohta;
17) juhul, kui projekti osana või projekti elluviimise perioodil on projekti väliselt paigaldatud eraldiseisev energiatootmisüksus, mis biokütuste kõrval või asemel võimaldab peamise kütusena kasutada ka fossiilkütuseid, või on tehtud sellise energiatootmisüksusega seotud töid, kasutama projektiga seotud hoone kütmiseks kütusena vaid biokütuseid ja seda RTK nõudmisel tõendama;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
18) tagama, et rekonstrueerimistööde projekteerimisprotsessi oleks kaasatud vähemalt 7. taseme kutsestandardit omav volitatud arhitekt.
§ 181. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega
Toetuse saaja on kohustatud lähtuma projektiga seotud riigihanke korraldamisel riigihangete seadusest, sealhulgas:
1) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis;
2) jälgima, et kõik riigihankes kehtestatud tingimused, piirangud ja kriteeriumid oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, sealhulgas jälgima hankemenetluse korral, et kehtestatud kvalifitseerimistingimused vastaksid hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele;
3) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
4) valima riigihanke korraldamisel õige menetluse, sealhulgas valima hankemenetluse liigi kooskõlas riigihangete seaduse §-des 48–50 nimetatud alustega, ja viima lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri kaudu;
5) esitama rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega hankelepingule eelnenud hankemenetluses hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
6) esitama riigihangete registrile hanketeate avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse alustamiseks;
7) järgima riigihanke osadeks jagamisel riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi;
8) kehtestama hankemenetluse korral pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 93 ja 94;
9) lähtuma lihthankemenetluse korral riigihangete seaduse §-s 125 sätestatud tingimustest;
10) lähtuma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korral riigihangete seaduse §-des 126 ja 127 sätestatud tingimustest;
11) lähtuma ideekonkursi korraldamisel riigihangete seaduse §-des 128–130 sätestatud tingimustest;
12) lähtuma riigihanke alusdokumentide muutmisel riigihangete seaduse §-des 81 ja 82 sätestatud tingimustest, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
13) tagama, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei muuda riigihanke alusdokumente riigihangete seaduse § 46 lõike 3 tähenduses;
14) tegema riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavaks riigihanke avaldamisest arvates, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
15) avaldama riigihanke alusdokumentides kvalifitseerimise tingimused ja pakkumuste hindamise kriteeriumid ning neile antud suhtelised osakaalud, kui neid ei ole avaldatud hanketeates, välja arvatud juhul, kui hankija ei ole neid kehtestanud;
16) avaldama riigihanke alusdokumentides tehnilise kirjelduse ning tagama selle kooskõla riigihangete seaduse §-s 88 sätestatud tingimustega, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
17) kõrvaldama riigihankest pakkuja, kelle puhul esinevad riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamisalused, välja arvatud juhul, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole nõutav kõrvaldamisaluste kontrollimine;
18) jätma kvalifitseerimata pakkuja ja taotleja, kes ei vasta riigihanke alusdokumentides ettenähtud kvalifitseerimise tingimustele;
19) lükkama pakkumuse tagasi, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
20) jälgima, et konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle;
21) jälgima, et võistleva dialoogi korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide üle;
22) tunnistama edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse;
23) sõlmima hankelepingu riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega juhul, kui läbirääkimised ei ole lubatud või ei olnud nende pidamiseks võimalust või ei olnud tingimusi riigihanke alusdokumentides ette nähtud;
24) lähtuma raamlepingu sõlmimisel riigihangete seaduse §-s 30 sätestatud tingimustest;
25) lähtuma hankelepingu täitmisel hankelepingus ja riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustest;
26) lähtuma hankelepingu muutmisel riigihangete seaduse § 123 lõikest 1, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt, ning muul juhul tagama hankelepingu muudatuse kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
§ 19. Toetusele viitamine
Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) tööde teostaja;
3) valmimise tähtaeg;
4) lisainfo sõnastuses „Kaasrahastatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemist (moderniseerimisfond)”;
5) valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja RTK logo ning Euroopa Liidu embleem;
6) toetuse suurus.
(2) Toetuse saaja teavitab avalikkust viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest projekti rahastusallikast, paigaldades avalikkusele nähtavasse kohta tahvli, millel on vähemalt projekti nimetus, lõike 1 punkti 4 sõnastuses lisainfo ja punkti 5 kohane tähistus.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
6. peatükk Lõpparuande esitamine
§ 20. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab RTK-le projekti lõpparuande hiljemalt toetuse rahuldamise otsuses määratud projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeval.
(2) Lõpparuande ning sellega seotud teabe ja dokumendid esitab toetuse saaja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna vahendusel.
(3) Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas toetuse saaja projekti nimi, projekti number ja hoone asukoht;
2) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, riigihanked, väljamaksed, sealhulgas kasutatud toetuse summa ja projekti kogumaksumus, ning eesmärkide täitmine.
7. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse RTK algatusel või toetuse saaja e-toetuse keskkonna vahendusel esitatud sellekohase avalduse alusel.
(2) RTK võib erandkorras pikendada taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti elluviimise perioodi kuni kuus kuud, kuid mitte hilisemaks, kui kaks kuud enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud moderniseerimisfondi raha kasutamise perioodi lõppu.
(3) RTK-l on õigus keelduda toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise;
2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega;
3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise hiljemalt §-s 4 või § 21 lõikes 2 nimetatud kuupäevaks.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab RTK üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse RTK-le esitamisest arvates.
§ 22. Toetuse tagasinõudmine
(1) RTK-l on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi viie aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, kui:
1) ilmnevad asjaolud, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;
2) kulu on abikõlbmatu;
3) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole tähtaegselt võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud;
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
7) toetust saanud hoone kasutamine avaliku sektori teenuste osutamiseks lõpetatakse või määruse alusel saadud toetusega rekonstrueeritud hoones pakutava teenuse mahtu vähendatakse olulisel määral enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates;
8) hoone köetavast pinnast kasutatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti;
9) hoone omand või hoone valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest RTK-ga eelnevalt kooskõlastamata;
10) toetuse saaja või partner on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud näiliselt, sealhulgas on esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
11) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
12) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
(2) Lõike 1 punktis 12 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse toetuse tagasinõudmise otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub toetuse tagasinõudmise otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta järgmistel juhtudel:
1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega;
2) toetuse saaja on avastanud ja teavitanud RTK-d esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu tegevuse kulu, ning on tagastanud toetuse kümne tööpäeva jooksul RTK kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse tagastamise nõusoleku saamisest arvates;
3) rikkumisega hõlmatud toetatav tegevus on lõpetamisel toetuse saaja pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.
(4) [Kehtetu - RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(5) [Kehtetu - RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(6) Kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, nõutakse toetus tagasi täies mahus.
(7) Kui toetuse saaja ei taga viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist või sihtotstarbelist kasutamist taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule põhjendamatu eelise, vähendatakse toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille võrra on alates projekti lõpptähtpäevast vara puhul taotluse rahuldamise otsuse nõudeid rikutud.
(8) [Kehtetu - RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(9) Toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti abikõlblikku eelarvet, sealhulgas toetuse summat ja omafinantseeringut vastavalt kehtivale projekti toetuse proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa.
(10) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 1000 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata, välja arvatud juhul, kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(11) Lõikes 9 nimetatud juhul vähendatakse projekti abikõlblike kulude eelarvet. Eelarve vähendamisest teavitab RTK toetuse saajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas e-toetuse keskkonnas.
(12) Kui toetuse tagasinõudmise otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetust, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
(13) RTK peab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra põhjendama.
(14) Toetuse tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus toetuse saaja e-posti aadressile, või vajaduse korral haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil.
(15) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates.
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
(16) Kui toetuse saaja on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteo tunnused, teavitab RTK sellest Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonda.
8. peatükk Vaidemenetlus
§ 23. Vaide esitamine ja menetlemine
RTK otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab RTK.
Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile
[RT I, 07.03.2025, 2 - jõust. 10.03.2025]
Lisa 3 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid
Facebook
X.com