Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus
Vastu võetud 04.03.2025 nr 22
Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava“ meetme „Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.
2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus
(1) Toetuse eesmärk on aidata kaasa mere-vesiviljeluse toodangumahu kasvule, leevendada vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõjusid, soodustada tootmisprotsessil taastuvenergiaallikatele üleminekut ja digitaliseerimist ning edendada vesiviljelusettevõtjate vastupanuvõimet vesiviljelustoodete tootmisel keskkonna- ja kliimamuutuste tingimustes.
(2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis panustavad lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisse:
1) investeeringud sellise mere-vesiviljeluskasvanduse rajamiseks või laiendamiseks, mille põhitegevusala on kalakasvatus;
2) investeeringud magevee vesiviljeluskasvanduse ajakohastamiseks;
3) investeeringud taastuva energiaallika kasutuselevõtuks.
§ 3. Toetuse vorm ning maksimaalne suurus ja määr
(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormis, milleks on tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamine.
(2) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 ning sama paragrahvi lõike 10 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud ühikuhinna alusel, mis on kindlaks määratud sama artikli lõike 3 punkti a alapunktis ii sätestatud viisil.
(3) Toetuse maksimaalne määr on:
1) 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest;
2) 75 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui taotleja on tootjaorganisatsioon, kes viib ellu § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tegevust.
(4) Toetuse maksimaalne suurus § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotleja kohta taotlusvoorus on:
1) 2 000 000 eurot, kui taotleja viib ellu § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevust;
2) 800 000 eurot, kui taotleja viib ellu § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevust;
3) 400 000 eurot, kui taotleja viib ellu § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevust.
(5) Lõikes 4 nimetatud toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta ei tohi ühes taotlusvoorus olla suurem kummastki alljärgnevast:
1) taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohane omakapitali suurus;
2) vesiviljelustoodete tootmisega tegeleva ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohane keskmine vesiviljelustoodangust saadud müügitulu.
(6) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud äriühingust taotleja, kes alustab vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal, võib toetust taotleda § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks. Lõike 4 punktis 1 nimetatud toetuse maksimaalne suurus nimetatud taotleja kohta ei tohi ühes taotlusvoorus olla suurem sellest näitajast, mis on alljärgnevalt loetletute hulgast selle taotleja puhul suurim:
1) toetatava tegevuse elluviimiseks krediidiasutusest või rahastamisvahendi kaudu võetava laenu suurus;
2) taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohane omakapitali suurus;
3) taotleja omakapitali sissemakse suurus toetuse taotluse esitamise hetkel.
(7) Kui toetust taotletakse päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmisseadme projekteerimiseks, soetamiseks ja paigaldamiseks, arvestatakse kulu ühikuhinna alusel ühe kilovati kohta järgmiselt:
1) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on alla 16 kilovati – 560 eurot;
2) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid alla 50 kilovati – 516 eurot;
3) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid alla 200 kilovati – 497 eurot;
4) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti – 475 eurot.
(8) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud kulu ühikuhind on 256 eurot ühe taotluse kohta.
(9) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 2 000 000 eurot taotlusvooru kohta.
§ 4. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud on järgmised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks:
1) töö või teenuse tellimise või vara soetamise kulu;
2) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu.
(2) Kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamise päevast, välja arvatud ettevalmistava töö kulu.
(3) Toetatava tegevuse osaks võivad olla järgmised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ettevalmistavad tööd:
1) taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus;
2) tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring ning detailplaneering;
3) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine;
4) energia- ja digiauditi tegemine;
5) kliimakindluse tagamise hindamine;
6) vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks tellitud eksperdihinnang.
(4) Lõikes 3 sätestatud ettevalmistavad tööd peavad olema lõpetatud ja nende eest peab olema tasutud enne taotluse esitamist ning lõike 3 punktis 4 sätestatud auditid ei tohi taotluse esitamise hetkel olla vanemad kui kaks aastat.
(5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral loetakse abikõlblikuks kuluks eluskalade transpordiks mõeldud O2-, O3- ja O4-kategooria haagise soetamise kulu, kui taotleja on tootjaorganisatsioon.
(6) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral loetakse abikõlblikuks kuluks laeva või teisaldatava ujuvvahendi ümberehitamise kulu.
(7) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral loetakse abikõlblikuks kuluks investeeringud vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks ja digitaliseerimisega seotud kulu.
(8) Lõikes 7 nimetatud vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamise korral on kulu abikõlblik, kui selleks on tehtud lõike 3 punktis 6 nimetatud eksperdihinnang järgmiste nõuete kohaselt:
1) eksperdihinnangu teeb isik, kellel on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 15 nimetatud keskkonnamõju hindamise litsents;
2) eksperdihinnangus peab olema selgitatud, kas, millisel määral ja kuidas aitab taotleja kavandatav tegevus vähendada vesiviljeluskasvanduse tegevusest põhjustatud negatiivset keskkonnamõju ning kas, millisel määral ja kuidas on hinnatud kavandatava tegevuse kulutõhusust.
(9) Lõikes 10 sätestatud kulud on abikõlblikud, kui need on nimetatud energiaauditi aruandes, mis vastab selles määruses sätestatud nõuetele.
(10) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtmise korral on abikõlblikud järgmised kulud:
1) tootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu;
2) energiasalvestussüsteemi projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu ning tootmisseadme võrguga liitumise tasu.
(11) Taastuva energiaallika kasutuselevõtmisega seotud kulud on abikõlblikud üksnes taotleja omatarbimise ulatuses. Taotleja omatarbimise arvestuse aluseks on üks järgmistest:
1) energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 4 nimetatud energiaauditis märgitud energiatarbimine;
2) elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha taotluse esitamisele vähemalt eelnenud kalendriaasta elektrienergia tarbimine;
3) tarbimise aluseks projekteeritud tarbimisvõimsus, kui taotleja tarbimiskohas elektrienergiat ei tarbita või on elektrienergiat tarbitud alla 12 kalendrikuu.
(12) Päikese energiaallikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtmise korral jagatakse taotleja tarbimiskohas kuluva energia kogus ühe tuhandega.
(13) Lõike 3 punktis 4 sätestatud energiaauditi teeb asjakohase pädevusega füüsiline isik, kellel on nõukogu soovituse, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 189, 15.6.2017, 15–28) II lisas sätestatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme kutsetunnistus energiatõhususe valdkonnas.
(14) Energiaauditi tulemusel koostatakse energiaauditi aruanne, mis sisaldab järgmist:
1) detailne ülevaade vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatava ettevõtte osa tehnilisest seisukorrast ning energiakadudest, sealhulgas energiaauditi raames tehtud fotod ja graafikud ning mõõdetud andmed;
2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate kohta;
3) meetmed energia kokkuhoiuks ja vajaduse korral sisekliima parandamiseks vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatavate ettevõtte osade kaupa;
4) meetme rakendamisega kaasnev energiasääst energiasäästu projekti eluea jooksul, sealhulgas meetme tasuvusaeg;
5) energiasäästu projekti maksumuse arvutuskäik;
6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest, mis võivad mõjutada energia kokkuhoidu;
7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta;
8) ülevaade energiasäästu projekti innovaatilisusest teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni tähenduses ettevõtte tasandil;
9) energiaauditi meeskonna ja energiaauditi tegemisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos nende rollide ja tegevuse kirjeldusega ning nende kutsetunnistuste numbrid;
10) elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha viimase 12 kalendrikuu elektrienergia tarbimine.
(15) Lõike 3 punktis 4 sätestatud digiauditi teevad asjakohase pädevusega füüsilised isikud, kellest vähemalt ühel on kolm aastat kogemust vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas või kolmes digiauditi või digitaliseerimise teekaardi projektis osalemise kogemus.
(16) Digiauditi tulemusena koostatakse digiauditi aruanne, mis sisaldab järgmist:
1) detailne ülevaade vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatava ettevõtte osa automatiseeritusest ja digitaliseeritusest, sealhulgas digiauditi raames tehtud fotod ja graafikud ning mõõdetud andmed;
2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate kohta;
3) digitaliseerimise või automatiseerimise meetmed vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatavate ettevõtte osade kaupa;
4) meetme rakendamisega kaasnev ressursisääst digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti eluea jooksul, sealhulgas meetme tasuvusaeg;
5) digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti maksumuse arvutuskäik;
6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest;
7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta;
8) ülevaade digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti innovaatilisusest teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni tähenduses ettevõtte tasandil;
9) digiauditi meeskonna ja digiauditi tegemisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos nende rollide ja tegevuse kirjeldusega.
(17) Lõike 3 punktis 5 nimetatud kliimakindluse tagamise hindamise aruande koostamiseks avaldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) oma veebilehel kliimakindluse hindamise juhendi, mis lähtub Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92).
(18) Kui taotlejal on kasutusel taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatav seade, arvestatakse taotleja omatarbimisest maha olemasolev taastuva energiaallika tootmisvõimsus.
§ 5. Mitteabikõlblikud kulud
Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artiklis 13 nimetatud kulud samas artiklis sätestatud tingimusel;
2) kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistava töö kulu;
3) ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2024 või millega ei kaasne investeeringut sama tegevuse raames;
4) sõiduki soetamise kulu, välja arvatud § 4 lõikes 5 nimetatud kulu;
5) maa ostmise kulu;
6) telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, ühiskanalisatsiooni, elektri-, gaasi- või soojusvõrguga liitumise tasu, välja arvatud juhul, kui see on otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega;
7) amortisatsioonikulu, mitterahaline sissemakse ja kulu, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;
8) tegevuskulu, sealhulgas remondi-, rendi-, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja veokulu;
9) tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;
10) seadme paigaldamise kulu ilma seadme soetamiseta ning kasutatud seadme või vahendi soetamise kulu;
11) juriidilise konsultatsiooni kulu;
12) patendi ja litsentsi ostmise kulu, kui see ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega;
13) sularahamakse, lepingu sõlmimisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
14) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;
15) kindlustamisega seotud kulu, välja arvatud kindlustus, mis on tehtud seadme soetamise korral seadme toetuse saajani transpordi ajaks;
16) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;
17) tolli-, sisseveo- või muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse muul moel ja mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;
18) see osa sellise taastuvast energiaallikast tootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulust, mille puhul tootmisseadme tootmisvõimsus ületab taotleja tarbimiskoha omatarbimise;
19) paragrahvi 4 lõikes 6 nimetatud kulu ilma investeeringuta mere-vesiviljeluskasvanduse rajamiseks või laiendamiseks;
20) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.
§ 6. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded
(1) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks võib toetust taotleda:
1) äriühing, kelle põhitegevusala on või hakkab olema vesiviljelustoodete tootmine;
2) kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon.
(2) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevuste elluviimiseks võib toetust taotleda:
1) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle põhitegevusala on vesiviljelustoodete tootmine;
2) kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud (edaspidi koos taotleja) vastavad järgmistele nõuetele:
1) taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus;
2) äriühingust taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), kohaselt;
3) taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;
4) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;
5) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
6) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;
7) ehitise ehitamise korral on ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
8) kui soetatav seade või vahend paigaldatakse ehitisse või kinnisasjale või seda kasutatakse ehitises või kinnisasjal, peab see ehitis või kinnisasi olema taotleja otseses valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
9) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §‑s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses;
10) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega;
11) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 3651, 3652, 367, 368, 3681, 3682, 3683, 3684, 3685, 3686, 411, 412 või 4121 sätestatud keskkonnaalast süütegu;
12) kui taotleja tegeleb taotluse esitamise hetkel vesiviljelustoodete tootmisega, välja arvatud vetikakasvatusega, on talle veterinaarseaduse § 27 punkti 1 alusel antud tegevusluba;
13) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral on taotlejal hoonestusluba vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
14) taotlejal on vajaduse korral veeseaduse §-s 187 sätestatud veeluba või §-s 196 sätestatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.
3. peatükk Toetuse taotlemine
§ 7. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlusele
(1) Taotluste vastuvõtu alustamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 15 tööpäeva. PRIA teatab iga § 2 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse kohta toetuse taotlemiseks eraldi tähtaja.
(2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud ajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e‑teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).
(3) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid:
1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
2) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja;
3) toetatava tegevuse nimetus, eesmärk, kirjeldus ning elluviimise aeg, sealhulgas algus- ja lõppkuupäev;
4) Euroopa Liidu tulemusnäitajad ja riigisisesed seirenäitajad;
5) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;
6) teave selle kohta, kas ja kuidas kavandatakse rahastada toetatava tegevuse omafinantseeringu osa;
7) pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud hinnapakkumused ning asjakohased selgitused, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse;
8) ostumenetluse viitenumber, kui taotleja on ostumenetluse elektrooniliselt riigihangete registris ellu viinud;
9) vajaduse korral kirjeldus selle kohta, milline on taotleja varasem kogemus vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas;
10) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 7 nimetatud tegevusloa ning keskkonnamõju hindamise aruande ärakiri, kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine;
11) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral selle vesiviljelusettevõtte elektri omatarbimist tõendav dokument, kus kavandatakse taastuvat energiaallikat kasutusele võtta;
12) vajaduse korral § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud taastuva energiaallika kasutuselevõtmise korral energiaauditi aruanne;
13) vajaduse korral § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tegevuse elluviimise korral digiauditi aruanne;
14) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tegevuse elluviimise korral toetatava tegevuse raames tehtava investeeringu prognoositavad toodangunäitajad ning prognoositavate tulude ja kulude analüüs;
15) kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust;
16) prognoositavad maksed toetatava tegevuse elluviimise ajal kuue kuu kaupa;
17) vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohane hinnang selle kohta, et on tagatud sellise taristuinvesteeringu kliimakindlus, mille kestvus on vähemalt viis aastat;
18) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tegevuse elluviimisega kaasneva vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõju vähendamise investeeringu puhul vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise eksperdihinnang;
19) vajaduse korral olemasoleva vesiviljelusettevõtte taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe viimase kinnitatud majandusaasta keskmine vesiviljelustoodangust saadud müügitulu ja viimase kinnitatud majandusaasta omakapitali tõendav dokument;
20) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral teave selle kohta, millisel määral kavandatakse vesiviljelustoodangu toodangumahtu suurendada kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
21) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral äriplaan;
22) vajaduse korral väljavõte ehitise põhiprojekti põhijoonistest, kus muu hulgas kajastuvad kavandatava ehitise asendiplaani, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused, ning väljavõte projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega, kui toetatava tegevuse elluviimisel on vaja ehitusluba.
(4) Lõike 3 punktis 21 nimetatud äriplaanis sisalduvad järgmised andmed:
1) äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele;
2) kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas taotleja ettevõtluskeskkond soosib nende eesmärkide täitmist, mis on seotud taotluses esitatud toetatava tegevusega elluviimisega;
3) toodangumahu ja toetuse abil soetatava vara kasutuse kavandamine;
4) turuosa ja turustamisvõimaluste analüüs;
5) ettevõtja finantsvõimekuse kavandamine;
6) ettevõtja töötajate pädevus.
(5) Kui toetatav tegevus on seotud taastuva energiaallika kasutuselevõtmisega, tuleb taotlejal esitada PRIA-le energiaaudit, välja arvatud järgmistel juhtudel:
1) taotlejal on olemas § 4 lõike 11 punktis 2 nimetatud andmed;
2) taotlejal on olemas ehitusprojekt, milles on märgitud rajatava ehitise energiatarbimise andmed, või
3) toetuse abil soetatava, ehitatava või renoveeritava objekti energiatarbimine on eristatav sellise muu objekti energiatarbimisest, mis saab energiat sama liitumispunkti kaudu.
(6) Euroopa Liidu tulemusnäitaja § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste kohta on prognoositav uus loodav vesiviljelusettevõtte tootmisvõimsus tonnides aasta kohta.
(7) Euroopa Liidu tulemusnäitaja § 2 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevuste kohta on prognoositav vesiviljelustoodete tootmisel ressursitõhusust parandanud isikute arv.
(8) Riigisiseste seirenäitajate kohta märgib taotleja järgmised andmed:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul müügitulu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ja müügitulu PRIA poolt viimase toetuseosa maksmisele vahetult järgneval majandusaastal;
2) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul toodangumaht taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ja toodangumaht PRIA poolt viimase toetuseosa maksmisele vahetult järgneval majandusaastal;
3) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimisega kaasneva vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõju vähendamise investeeringu puhul teave selle kohta, kas toetatava tegevuse elluviimisel väheneb vesiviljeluskasvanduse tegevusest tulenev negatiivne keskkonnamõju;
4) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul teave selle kohta, kas toetatava tegevuse elluviimine soodustab vesiviljelustoodete tootmise digitaliseerimist, ning teave selle kohta, mis liiki protsessi toetatava tegevuse tulemusena digitaliseeritakse;
5) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul tootmiseks kasutatava taastuvenergia tootmisvõimsuse osakaal protsentides ja kilovattides kogu energiatarbimisest taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaastal ja prognoositav osakaal toetatava tegevuse elluviimisele järgneval kalendriaastal.
4. peatükk Taotluse menetlemine
§ 8. Taotluse menetlemise tingimused ja kord
(1) PRIA moodustab § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse puhul nõuetekohaste taotluste hindamiseks ekspertidest hindamiskomisjoni, kuhu kuulub muu hulgas majandusvaldkonna ekspert. Hindamiskomisjon hindab taotleja äriplaani lisas „Mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise ja laiendamise toetuse taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.
(2) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse puhul on hindamiskriteeriumite miinimumnõue, et:
1) taotlus on saanud iga lisas nimetatud hindamiskriteeriumi eest vähemalt ühe hindepunkti ja
2) taotlus on saanud lisas nimetatud hindamiskriteeriumite eest kokku vähemalt kümme hindepunkti.
(3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse puhul koostab PRIA taotluste paremusjärjestuse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite eest antud hindepunktide liitmise teel, lugedes paremaks sellise taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurima koondhinde. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa kavandatava tootmismahu kohta on väiksem. Kui taotletava toetuse summa ja tootmismahu suhe on võrdne, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.
(4) PRIA hindab § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul nõuetekohaseid taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) tegevuse omafinantseeringu osakaal, mille puhul hinnatakse omafinantseeringu suurust;
2) taotleja pädevus tegevus ellu viia, mille puhul hinnatakse taotleja eelnevat kogemust vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal;
3) taotleja varasem majandustegevus, mille puhul hinnatakse taotleja müügitulu vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal;
4) tegevuse panus meetme eesmärkide saavutamisse, mille puhul hinnatakse keskkonnamõju leevendusmeetmeid ja protsesside digitaliseerimist.
(5) Kui § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul hinnatakse taotleja pädevust toetatav tegevus ellu viia, antakse hindepunkte järgmiselt:
1) üks punkt, kui taotleja töötajal on vesiviljelusalane kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus või varasem töökogemus vesiviljeluse valdkonnas;
2) kaks punkti, kui taotleja töötajal on vesiviljelusalane kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus ja varasem töökogemus vesiviljeluse valdkonnas.
(6) Kui § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul hinnatakse taotleja varasemat majandustegevust, antakse hindepunkte järgmiselt:
1) üks punkt, kui taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal saanud vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal müügitulu kuni 100 000 eurot;
2) kaks punkti, kui taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal saanud vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal müügitulu üle 100 000 euro;
3) kolm punkti, kui taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal saanud vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal müügitulu üle 500 000 euro.
(7) Kui § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul hinnatakse tegevuse panust meetme eesmärkide saavutamisse, antakse lisahindepunkte järgmiselt:
1) üks lisahindepunkt, kui tegevus aitab leevendada vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõju;
2) üks lisahindepunkt, kui tegevuse raames digitaliseeritakse protsessi;
3) kaks lisahindepunkti, kui tegevuse raames viiakse magevee vesiviljeluskasvanduses ellu tegevusi kalade ettekasvatamiseks merevesiviljeluse tarvis;
4) üks lisahindepunkt iga viie protsendi omafinantseeringu eest, mis ületab omafinantseeringu minimaalset määra.
(8) PRIA hindab § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul nõuetekohaseid taotlusi ja koostab taotlusvoorus taotluste paremusjärjestuse, lugedes taotlusvoorus paremaks sellise taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurima koondhinde. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.
(9) Taotlust ei hinnata, kui taotleja viib ellu § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevust.
§ 9. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 2 alusel.
(2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 2 alusel.
(3) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel.
(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul 45 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast ja § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul 45 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.
5. peatükk Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord
§ 10. Ostumenetlus
(1) Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.
(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib taotleja vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.
(3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.
(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
(5) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmiseid andmeid:
1) ehitise nimetus;
2) ehitise ehitisregistri kood;
3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;
5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.
(6) PRIA koostab ehitustööde maksumuse prognoosi näidisvormi ja ehitustööde kohta hinnapakkumuse näidisvormi ning avaldab need oma veebilehel.
(7) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.
(8) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
(9) Väljavalitud hinnapakkumus ei või olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud.
§ 11. Ostumenetlus riigihangete registris
(1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.
(2) Kui taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.
(3) Ehitustööde maksumuse prognoos peab sisaldama lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele vähemalt järgmiseid andmeid:
1) üldandmed ehitise kohta;
2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;
3) ehitise maksumus, milles sisalduvad ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulud, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.
(4) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;
2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;
3) teade ostumenetluse kohta on avalik;
4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;
5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;
6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;
7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.
(5) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
(6) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 sätestatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid:
1) ehitise nimetus;
2) ehitise ehitisregistri kood;
3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;
5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.
(7) Taotleja võib loobuda konkureerivate hinnapakkumuste küsimisest või ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.
(8) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
(9) Lõigetes 1–8 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt.
§ 12. Maksetaotluse esitamine
(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja vähemalt üks kord aastas pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või soetas vara;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse;
4) töövõtu- või käsundusleping selle isikuga, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse;
5) kulutuste tegemist tõendav muu dokument.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:
1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
2) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;
3) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;
4) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta.
(3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel ja punktis 3 nimetatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendaval dokumendil näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.
§ 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
(1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
(2) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.
(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.
(4) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 53 lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(5) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse tegemisest.
§ 14. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).
(2) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi:
1) täidab § 6 lõike 3 punktides 5 ja 9–13 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;
2) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
3) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
4) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
5) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule;
6) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi kooskõlas regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“.
(3) Lisaks lõikes 2 sätestatule peab toetuse saaja:
1) viima ellu toetatava tegevuse ja esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
2) täitma § 6 lõike 3 punktides 4 ja 6 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni;
3) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;
4) tagama, et hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;
5) tagama, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;
6) esitama PRIA määratud tähtajaks toetatava tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks § 7 lõigetes 6–8 nimetatud andmed;
7) esitama § 7 lõikes 6 ning lõike 8 punktides 1 ja 2 nimetatud tulemus- ja seirenäitajate tegelikud tulemused kaks aastat pärast toetatava tegevuse elluviimist;
8) esitama § 7 lõike 7 ja lõike 8 punktides 3–5 nimetatud tulemus- ja seirenäitajate tegelikud tulemused üks aasta pärast toetatava tegevuse elluviimist;
9) teavitama PRIA-t kalandusturu korraldamise seaduse § 46 lõikes 4 sätestatust kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.
§ 15. Määruse muutmine
Regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a määrust nr 68 „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus“ muudetakse järgmiselt:
1) paragrahvi 3 lõike 7 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tootmisseadme“ tekstiosaga „projekteerimiseks,“;
2) paragrahvi 4 lõike 9 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„1) tootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu;
2) energiasalvestussüsteemi projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu ning tootmisseadme võrguga liitumise tasu.“.
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
Marko Gorban
Kantsler
Lisa Mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise ja laiendamise toetuse taotluse hindamise kriteeriumid
Facebook
X.com