HALDUSÕIGUSRahandus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Väärtpaberituru seadus (lühend - VPTS)

Väärtpaberituru seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.04.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT I, 07.04.2017, 4

Väärtpaberituru seadus1

Vastu võetud 17.10.2001
RT I 2001, 89, 532
jõustumine 01.01.2002, osaliselt 01.05.2004. a.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
20.02.2002RT I 2002, 23, 13101.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
20.11.2002RT I 2002, 102, 60026.12.2002
04.12.2002RT I 2002, 105, 61202.01.2003
03.12.2003RT I 2003, 81, 54401.01.2004
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 36, 25101.05.2004
22.04.2004RT I 2004, 37, 25501.05.2004
09.02.2005RT I 2005, 13, 6401.04.2005, osaliselt 01.01.2006
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
19.10.2005RT I 2005, 59, 46315.11.2005, e-raha asutuste osas e-raha asutuste seaduse jõustumisel
19.10.2005RT I 2005, 59, 46415.11.2005, osaliselt 01.03.2006 ja 01.01.2007
24.10.2007RT I 2007, 58, 38019.11.2007
21.11.2007RT I 2007, 65, 40515.12.2007
28.02.2008RT I 2008, 13, 8915.03.2008
12.03.2008RT I 2008, 15, 10801.11.2008
19.06.2008RT I 2008, 31, 19309.07.2008
28.01.2009RT I 2009, 12, 7127.02.2009
10.06.2009RT I 2009, 37, 25010.07.2009
26.11.2009RT I 2009, 61, 40126.12.2009
17.12.2009RT I 2010, 2, 322.01.2010
28.01.2010RT I 2010, 7, 3026.02.2010
27.01.2010RT I 2010, 9, 4108.03.2010, osaliselt 01.01.2013; jõustumine osaliselt muudetud 01.01.2014 [RT I, 22.09.2011, 3]; jõustumine osaliselt muudetud 01.01.2015 [RT I, 23.12.2013, 4]
22.04.2010RT I 2010, 20, 10301.07.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
09.12.2010RT I, 21.12.2010, 631.12.2010
26.01.2011RT I, 18.02.2011, 101.08.2011
27.01.2011RT I, 23.02.2011, 301.01.2012
17.02.2011RT I, 21.03.2011, 201.01.2012 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2]
23.02.2011RT I, 24.03.2011, 103.04.2011, osaliselt 01.08.2011
09.06.2011RT I, 29.06.2011, 130.06.2011
15.09.2011RT I, 22.09.2011, 302.10.2011
12.10.2011RT I, 02.11.2011, 112.11.2011
08.12.2011RT I, 22.12.2011, 323.12.2011 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2]
07.03.2012RT I, 29.03.2012, 130.03.2012, osaliselt 01.01.2013
07.06.2012RT I, 28.06.2012, 501.07.2012
06.06.2012RT I, 29.06.2012, 209.07.2012, osaliselt 01.01.2013
11.04.2013RT I, 26.04.2013, 206.05.2013
20.06.2013RT I, 12.07.2013, 222.07.2013
20.06.2013RT I, 12.07.2013, 101.08.2013
11.12.2013RT I, 23.12.2013, 101.01.2014, osaliselt 01.01.2020
05.12.2013RT I, 23.12.2013, 402.01.2014
26.03.2014RT I, 11.04.2014, 101.10.2014
16.04.2014RT I, 09.05.2014, 219.05.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
03.12.2014RT I, 23.12.2014, 201.01.2015
18.02.2015RT I, 19.03.2015, 329.03.2015
28.10.2015RT I, 14.11.2015, 124.11.2015
15.06.2016RT I, 05.07.2016, 101.01.2017
14.12.2016RT I, 31.12.2016, 310.01.2017
22.03.2017RT I, 07.04.2017, 217.04.2017, osaliselt 03.01.2018

1. osa ÜLDOSA 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesolev seadus reguleerib väärtpaberite avalikku pakkumist ja nende reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võtmist, investeerimisühingute tegevust, investeerimisteenuste osutamist, reguleeritud väärtpaberiturgude ja väärtpaberiarveldussüsteemide toimimist ning järelevalve teostamist väärtpaberituru ja selle osaliste üle.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 2.  Väärtpaber

 (1) Väärtpaber käesoleva seaduse tähenduses, ka selle kohta dokumenti väljastamata, on järgmine vähemalt ühepoolse tahteavalduse alusel üleantav varaline õigus või kohustus või leping:
 1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus;
 2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, mis ei ole rahaturuinstrument;
 3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid;
 4) investeerimisfondi osak ja aktsia;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
 5) rahaturuinstrument;
 6) tuletisväärtpaber või tuletisleping;
 7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus.

 (2) Rahaturuinstrument käesoleva seaduse tähenduses on madala krediidiriskiga emitendi poolt välja lastud, tagamata, üleantav ja likviidne võlakohustus tähtajaga kuni üks aasta, millega kaubeldakse rahaturul, sealhulgas eelnimetatud tunnustele vastav riigi võlakohustus, kommertspaber, hoiusetunnistus ja krediidiasutuse garanteeritud veksel.

 (3) Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt:
 1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast;
 2) intressimäärast;
 3) väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, saastekvoodist või muust ametlikust majandusstatistikast;
 4) valuutavahetuskurssidest;
 5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest;
 6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast.

 (4) Vahetusväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) vahetusvõlakiri äriseadustiku §-s 241 sätestatud tähenduses;
 2) vahetusvõlakiri, mida võib vahetada üksnes emitendi tütarettevõtja aktsia vastu – asendusvõlakiri;
 3) optsioonivõlakiri (ostutähega võlakiri), mis koosneb lunastatavast võlakirjast ja emiteeritavate aktsiate omandamise õigusest (ostutäht).

 (5) Kapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpaber;
 2) igasugune vabalt kaubeldav märkimisõigus, vahetus- või tuletisväärtpaber, mis annab õiguse omandada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpabereid vahetamise teel või muu õiguse teostamisega, kui emiteeritava väärtpaberi emitent on ise väärtpaberi alusvaraks olevate väärtpaberite emitent või kuulub tema konsolideerimisgruppi.

 (6) Mittekapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on igasugune muu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata väärtpaber.

 (7) Kestvalt või korduvalt emiteeritavad väärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses on sama liiki väärtpaberid, mida emiteeritakse kas kestvalt või 12-kuulise perioodi jooksul vähemalt kahes eraldi emissioonis.

 (8) Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit.

 (9) Tuletisväärtpaberid ja tuletislepingud on tuletisinstrumendid.

 (10) Tuletisleping käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust sätestav leping:
 1) mis on lepingupoole nõusolekul ülevõetav või ülevõetamatu kolmanda isiku poolt;
 2) mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludest.

 (11) Käesolevas seaduse III ja IV osas hõlmab väärtpaberi mõiste üksnes järgmisi tuletislepinguid:
 1) optsioonileping, futuurleping, vahetusleping ja intressimääraleping ning muu väärtpaberi, valuuta, intressimäära, tulususe, tuletisväärtpaberi, tuletislepingu, finantsindeksi või finantsnäitajaga seotud tuletisleping, mida võib täita natuuras, rahas või valikuõiguse alusel rahas või mille puhul saab natuuras täitmise asendada täitmisega rahas;
 2) optsioonileping, futuurleping, vahetusleping, intressimääraleping ning muu kaubaga seotud tuletisväärtpaber ja -leping, mida peab täitma rahas, valikuõiguse alusel rahas või mille täitmise saab asendada täitmisega rahas;
 3) reguleeritud väärtpaberiturule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemiseks võetud optsioonileping, futuurleping, vahetusleping ja muu kaubaga seotud tuletisleping, mida on võimalik tegelikult täita;
 4) optsioonileping, futuurleping, vahetusleping, tärminleping ja muu kaubaga seotud tuletisleping, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 3 ja mida ei ole loodud ärilisel eesmärgil, kuid millel on tuletisinstrumentide tunnuseid, muu hulgas seetõttu, et seda täidetakse arveldussüsteemi vahendusel või selle suhtes rakendatakse regulaarselt lisatagatise nõuet;
 5) tuletisinstrument krediidiriski üleandmiseks;
 6) hinnavaheleping;
 7) optsioonileping, futuurleping, vahetusleping, intressimääraleping ja klimaatiliste muutujate, prahihindade, saastekvootide, inflatsioonimäärade või muu ametliku majandusstatistikaga seotud tuletisleping, mida peab täitma rahas, valikuõiguse alusel rahas või mille saab asendada täitmisega rahas, samuti muu vara, õiguse, kohustuse, indeksi ja käesolevas paragrahvis nimetamata asjaoludega seotud tuletisleping, millel on tuletisinstrumendi tunnuseid, muu hulgas see, et seda täidetakse arveldussüsteemi vahendusel või selle suhtes rakendatakse regulaarselt lisatagatise nõuet, või mis on kauplemiseks võetud reguleeritud väärtpaberiturule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi.

 (12) Täpsemad tuletisinstrumentide tunnused on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.09.2006, lk 1–25), artiklites 38 ja 39.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 3.  Reguleeritud väärtpaberiturg

  Reguleeritud väärtpaberiturg (edaspidi reguleeritud turg) käesoleva seaduse tähenduses on Eestis või muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) korraldatav või juhitav ning lepinguriigi poolt järelevalvatav organisatsiooniliste, õiguslike ja tehniliste lahenduste mitmepoolne süsteem, mis on moodustatud sinna kauplemiseks võetud väärtpaberitega pideva ja korrapärase kauplemise võimaldamise eesmärgil ja milles ühetaolistel tingimustel viiakse kokku erinevate isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille kokkuviimise tulemuseks on leping.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 4.  Väärtpaberituru osaline

  Väärtpaberituru osaline on emitent, pakkuja, investor, klient ja väärtpaberituru kutseline osaline.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 5.  Emitent

 (1) Emitent käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Käesoleva seaduse 20. peatüki tähenduses mõistetakse emitendi all lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule:
 1) teise lepinguriigi füüsilist isikut või varakogumit, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida;
 2) aktsiaid esindavate hoidmistunnistuste puhul selliste hoidmistunnistuste emiteerimise aluseks olevate aktsiate emitenti.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 51.  Pakkuja

  Pakkuja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 52.  Kauplemise taotleja

  Kauplemise taotleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes taotleb väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist või kelle taotlusel on väärtpaberid reguleeritud turul kauplemisele võetud, sealhulgas emitendi nõusolekuta.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 6.  Investor

 (1) Investor käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse omandada väärtpabereid.

 (2) Kutseline investor käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja ja muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus;
 2) Eesti Vabariik, välisriik, Eesti või välisriigi kohaliku või regionaalse omavalitsuse üksus või keskpank;
 3) rahvusvaheline asutus või organisatsioon, sealhulgas Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank;
 4) finantseerimisasutus, kelle ainsaks äritegevuseks on väärtpaberitesse investeerimine, turul kauba ja kaubatuletisinstrumendiga kaupleja;
 5) suurettevõtja;
 6) muu käesoleva lõike punktides 1–5 nimetamata asjatundlik klient või võrdne vastaspool vastavalt käesoleva seaduse §-des 46 ja 461 sätestatule või isik, keda käsitatakse asjatundliku kliendi või võrdse vastaspoolena vastavalt teises lepinguriigis kehtivatele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui klient on taotlenud enda kohtlemist tavakliendina.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (21) Suurettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, kes vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest:
 1) tema bilansimaht on võrdne 20 miljoni euroga või sellest suurem;
 2) tema netokäive on võrdne 40 miljoni euroga või sellest suurem;
 3) tema omakapital on võrdne 2 miljoni euroga või sellest suurem.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (22) Kutselise investori määratlemiseks emitendi või pakkuja poolt on investeerimisühing ja krediidiasutus kohustatud andma teavet oma kliendi käsitamise kohta asjatundliku kliendina või võrdse vastaspoolena emitendile või pakkujale viimase nõudmisel, kui isikuandmete kaitse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (3) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (4) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 61.  Turutegija

  Turutegija käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on väärtpaberiturul alaliselt valmis väärtpaberiga oma arvel kauplema oma ostu- ja müügipakkumuses määratud hinnaga.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 7.  Väärtpaberituru kutseline osaline

 (1) Väärtpaberituru kutseline osaline on:
 1) investeerimisühing;
 2) krediidiasutus;
 21) fondivalitseja;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 3) reguleeritud turu korraldaja;
 4) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja;
 5) muu seadusega sätestatud isik.

 (2) [Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 71.  Pakkumiskava

  Pakkumiskava käesoleva seaduse tähenduses on emitendi kava kestvalt või korduvalt emiteeritavate mittekapitaliväärtpaberite, kaasa arvatud igas vormis ostutähtede emiteerimiseks kindlaksmääratud emiteerimisperioodi jooksul.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 72.  Korraldatud teave

  Korraldatud teave käesoleva seaduse tähenduses on kogu teave, mille emitent või kauplemise taotleja on kohustatud avalikustama vastavalt käesoleva seaduse 20. peatükis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1–61) (edaspidi turukuritarvituse määrus), artiklis 17 sätestatule.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 8.  Väärtpaberiturujärelevalve

  Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi inspektsioon) käesoleva seaduse ning Finantsinspektsiooni seaduse alusel.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 81.  Konsolideerimisgrupp

 (1) Konsolideerimisgrupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad:
 1) emaettevõtja koos tütarettevõtja või tütarettevõtjatega;
 2) emaettevõtja koos tütarettevõtja või tütarettevõtjatega ning emaettevõtja või tema tütarettevõtjatega seotud ettevõtjad käesoleva seaduse § 82 lõike 2 punktis 1 nimetatud osaluse tähenduses;
 3) äriühingud või muud juriidilised isikud, kes on ühtse juhtimise all vastavalt sõlmitud lepingule või asutamislepingu või põhikirja sätetele või kelle juhtimis- või järelevalveorganite koosseisu enamuse moodustavad konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamiseni samad isikud.

 (2) Emaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes käesoleva seaduse § 10 kohaselt kontrollib vähemalt ühte äriühingut või muud juriidilist isikut (tütarettevõtja). Emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sama emaettevõtja tütarettevõtjatena.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 82.  Kontrollsuhe ja märkimisväärne seos

 (1) Käesoleva seaduse III osas ja 14.–181. peatükis tähendab kontrollsuhe käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud emaettevõtja ja tütarettevõtja suhet.

 (2) Käesoleva seaduse III osas ja 14.–181. peatükis tähendab märkimisväärne seos olukorda, kus vähemalt kaks isikut on seotud:
 1) osaluse kaudu, kus äriühingus või muus juriidilises isikus omatakse vähemalt 20 protsenti aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest;
 2) kontrollsuhte kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses.

 (3) Märkimisväärse seosena käsitatakse ka olukorda, kus vähemalt kaks isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 9.  Oluline osalus

 (1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

 (2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.

 (3) Osalus on kaudne, kui:
 1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;
 2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;
 3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;
 4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 10.  Kontrollitav äriühing ja hääleõiguse kuuluvus

 (1) Isiku kontrollitav äriühing käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) isik omab äriühingus enamikku aktsiate või osaga esindatud häältest või omab täis- või usaldusosanikuna enamikku häältest;
 2) isik, olles äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, omab õigust nimetada või tagasi kutsuda selle äriühingu nõukogu või juhatuse liikmete enamikku;
 3) isik, olles ise äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, kontrollib üksinda enamikku häältest vastavalt teiste täisosanikega, usaldusosanikega, osanikega või aktsionäridega sõlmitud kokkuleppele;
 4) isik omab äriühingu üle valitsevat mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel loetakse isikule kuuluvateks kontrollitava äriühingu hääleõigused, samuti õigus nimetada ja tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku ning isiku või tema kontrollitava äriühingu arvel ja enda nimel tegutseva kolmanda isiku omatavaid vastavaid hääleõigusi ning õigust nimetada ja tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Hääleõiguse kindlaksmääramisel loetakse isikule kuuluvaks:
 1) isikule isiklikult kuuluvad hääled;
 2) isiku jaoks kolmanda isiku poolt oma nimel valitsetavad hääled;
 3) isiku kontrollitavale äriühingule kuuluvad hääled;
 4) hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kellega isikul on sõlmitud kokkulepe, mis kohustab pooli kooskõlastatud hääletamise teel rakendama kestvat ühtset poliitikat vastava äriühingu juhtimisel;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 5) kolmandale isikule kuuluvad ja selle kolmanda isikuga sõlmitud ning vastusoorituse eest häälte ajutist loovutamist isikule sätestava kirjaliku lepingu alusel teostatavad hääleõigused;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 6) tagatiseks olevate aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui tagatise saanud isikul (aktsiate ajutine omaja) on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud;
 7) kolmanda isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui isikul, kelle kasuks aktsiad koormati, on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud;
 8) isikule tagatiseks antud või isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled juhul, kui isikul on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest loobunud;
 9) hääleõigus, mis on esindatud emiteeritud aktsiatega, mida isikul on õigus omandada tema otseselt või kaudselt hoitavast väärtpaberist tuleneva õiguse teostamise või kohustuse täitmise tähtpäeva saabudes tagasivõtmatult või valikuõiguse alusel ja siduva kokkuleppe põhjal vastavalt selle suhtes kohaldatavale õigusele;
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]
 91) hääleõigus, mis on esindatud isiku otseselt või kaudselt hoitava ning emitendi emiteeritud aktsiatega seotud ja selliste aktsiate omamise või omandamise õigusega sarnase majandusliku mõjuga väärtpaberiga;
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]
 10) isiku hoiul olevate aktsiatega esindatud hääleõigused, mida isik võib teostada enda suva kohaselt vastavate aktsiate tegelike omanike hääleõiguse teostamise juhtnööride puudumise korral;
 11) hääleõigused, mis on esindatud aktsiatega, mis on isiku kasuks koormatud rendiga;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 12) hääleõigused, mida isik võib aktsionäride spetsiifiliste juhiste puudumise korral teostada oma parima äranägemise kohaselt talle antud volituse alusel.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) Aktsiatega esindatud häälte saamiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses loetakse ka:
 1) vahetusväärtpaberi vahetamist hääleõigust andvaks aktsiaks;
 2) märkimistõendis dokumenteeritud õigust omandada aktsiatest tulenev hääleõigus aktsiate saamisel;
 3) eelisaktsia omaniku poolt hääleõiguse omandamist.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud väärtpaberitena käsitatakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpabereid ning mis tahes lepinguid, mida saab täita natuuras või rahas.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 101.  Muud seaduses kasutatavad terminid

  Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) tähenduses.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

2. osa VÄÄRTPABERITE PAKKUMINE 
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

2. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 11.  Väärtpaberite pakkumine

  Väärtpaberite pakkumine käesoleva seaduse tähenduses on isikutele igas vormis, igal viisil ja iga vahendiga väärtpaberite omandamise või märkimise võimaluse kohta antud teave, mis on piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui pakutavate väärtpaberite osas, võimaldamaks isikul otsustada väärtpaberite omandamise või märkimise üle.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 12.  Väärtpaberite avalik pakkumine

 (1) Väärtpaberite pakkumine on avalik, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Väärtpaberite pakkumist ei loeta avalikuks, kui väärtpabereid pakutakse:
 1) üksnes kutselistele investoritele või
 2) iga lepinguriigi kohta vähem kui 150 isikule, kes ei ole kutselised investorid, või
 3) omandamiseks ühe pakkumise kohta iga investori poolt vähemalt 100 000 euro eest või
 4) nimiväärtusega või arvestusliku väärtusega vähemalt 100 000 eurot iga väärtpaberi eest või
 5) väiksema kui 100 000-eurose koguväärtusega kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (3) Iga käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väärtpaberite pakkumisele järgnevat selliste väärtpaberite edasimüüki loetakse eraldi pakkumiseks, mille puhul tuleb eraldi hinnata, kas nimetatud pakkumine on avalik või mitte.

 (4) Väärtpaberite avalikuks pakkumiseks ei loeta väärtpaberite hilisemat edasimüüki või lõplikku pakkumist finantsvahendajate kaudu, kui kehtiv prospekt on kättesaadav vastavalt käesoleva seaduse §-s 143 sätestatule ja kui emitent või sellise prospekti koostamise eest vastutav isik annab kirjaliku lepinguga selle kasutamiseks nõusoleku.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 13.  Väärtpaberite emissioon

 (1) Väärtpaberite emissioon käesoleva seaduse tähenduses on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon).

 (2) Väärtpaberite emissiooni emitendi ühekordse otsuse alusel, kuid erinevatel aegadel (seeriatena), loetakse üheks emissiooniks. Ühe emissiooni raames võib mittekapitaliväärtpabereid emiteerida seeriatena selliselt, et emiteeritud või lunastamata väärtpaberite nimiväärtus või arvestuslik väärtus kokku ei ületa emissiooni mahtu.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 131.  Päritolulepinguriik

 (1) Päritolulepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) Eestis registreeritud emitendi puhul Eesti;
 2) muu lepinguriigi emitendi puhul lepinguriik, mis on väärtpaberi emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht;
 3) selle välisriigi, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik), emitendi, pakkuja või kauplemise taotleja valikul Eesti või muu lepinguriik, kus kolmanda riigi emitendi väärtpabereid esimest korda avalikult pakuti või taotleti esimest korda nende reguleeritud turul kauplemisele võtmist, või korraldatud teabe avalikustamisel emitendi valikul üks lepinguriikidest, kus kolmanda riigi emitendi väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud.

 (2) Mittekapitaliväärtpaberite emitent, pakkuja või kauplemise taotleja võib valida päritolulepinguriigiks Eesti või muu lepinguriigi, kus on nimetatud mittekapitaliväärtpaberite emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht või kus need mittekapitaliväärtpaberid on võetud või võetakse reguleeritud turul kauplemisele või neid avalikkusele pakutakse, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
 1) mittekapitaliväärtpaberite emissiooni kuuluva väärtpaberi nimiväärtus on vähemalt 1000 eurot või muus valuutas ligilähedane 1000 eurole;
 2) mittekapitaliväärtpaberite emissiooni kuuluvad väärtpaberid annavad õiguse omandada muu vabalt võõrandatav väärtpaber või saada rahasumma kas nende väärtpaberite vahetamise või neist tulenevate õiguste teostamise tulemusena, seda tingimusel, et mittekapitaliväärtpaberite emitent ei ole ise nende alusvaraks olevate väärtpaberite emitent ega kuulu temaga ühte konsolideerimisgruppi.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mittekapitaliväärtpaberite emitent võib päritolulepinguriigiks valida üksnes ühe lepinguriigi ja see valik jääb kehtima vähemalt kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui selle emitendi väärtpabereid ei ole enam ühegi lepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele võetud või sellele emitendile kohaldatakse kolme aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 4 sätestatut.

 (4) Emitent võib valida uue päritolulepinguriigi lepinguriikide hulgast, kus tema väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud või kus on selle emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
 1) kolmanda riigi emitendi päritolulepinguriigi valiku tegi pakkuja või kauplemise taotleja;
 2) emitendi väärtpabereid ei ole enam valitud päritolulepinguriigis reguleeritud turul kauplemisele võetud, kuid on võetud kauplemisele ühes või mitmes vastuvõtjalepinguriigis.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 132.  Vastuvõtjalepinguriik

  Vastuvõtjalepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti või muu lepinguriik, kus väärtpabereid avalikult pakutakse, kus taotletakse nende reguleeritud turul kauplemisele võtmist või kus emitendi väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud, kui see riik ei ole päritolulepinguriik.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 14.  Käesoleva osa kohaldamine

  Käesoleva seaduse 3.–6. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata järgmistele väärtpaberitele:
 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89) (edaspidi prospektidirektiiv) artikli 2 punktis 1(o) nimetatud investeerimisfondi osakud või aktsiad;
[RT I 2008, 13, 89 - jõust. 15.03.2008]
 2) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahaturuinstrumendid, mille on emiteerinud Eesti krediidiasutus või välisriigi isik;
 3) väärtpaberid, mille emitendiks on Tagatisfond, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa või liikluskindlustuse seaduse §-s 10 nimetatud liikluskindlustuse fond;
[RT I, 11.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]
 4) kestvalt või korduvalt emiteeritavad Tagatisfondi seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud ja lepinguriigi hoiuste tagamise skeemiga tagatud hoiusesertifikaadid, mis ei ole allutatud, vahetatavad, asendatavad, ei anna teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigust ega ole tuletisväärtpaberite alusvaraks;
 5) tuletislepingud.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 141.  Prospekt

 (1) Väärtpaberite avaliku pakkumise prospekt (edaspidi käesolevas osas prospekt) peab sisaldama lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis kogu iseloomulikku teavet emitendi ja avalikkusele pakutavate väärtpaberite kohta, mis on investoritele vajalik, et teadvalt hinnata emitendi ja iga garantii andja varasid ja kohustusi, finantsseisundit, kasumit ja kahjumit, tulevikuväljavaateid ning pakutavate väärtpaberitega kaasnevaid õigusi.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Prospekt võib koosneda ühest dokumendist või mitmest eraldi dokumendist. Viimasel juhul peab prospekt koosnema emitendi kohta esitatavat teavet sisaldavast registreerimisdokumendist, pakutavate väärtpaberite kohta esitatavat teavet sisaldavast väärtpaberikirjeldusest ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kokkuvõttest.

 (3) Nii ühest kui ka mitmest eraldi dokumendist koosnev prospekt peab sisaldama prospektiga samas keeles kokkuvõtet, milles esitatakse lühidalt ja üldkeeles põhiteave. Kokkuvõte koos prospektiga annab teavet asjaomaste väärtpaberite põhiomaduste kohta, aidates investoritel otsustada neisse väärtpaberitesse investeerimise üle. Sarnaste väärtpaberite võrdlemise hõlbustamiseks koostatakse ühtse vormiga kokkuvõte. Kokkuvõte peab sisaldama järgmisi hoiatusi:
 1) hoiatus, et kokkuvõtet tuleb käsitada prospekti sissejuhatusena ja väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peab investor tutvuma terve prospektiga;
 2) hoiatus, et prospektis sisalduva teabega seonduva nõude kohtule esitamise korral võib emitendi päritolu- või vastuvõtjalepinguriigi riigisisesest õigusest tulenevalt enne kohtumenetluse algatamist olla hagejast investoril kohustus kanda prospekti tõlkimise kulud;
 3) hoiatus, et ühegi isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte või selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus või ei anna koos prospekti teiste osadega edasi põhiteavet, mis aitaks investoril otsustada nendesse väärtpaberitesse investeerimise üle.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (31) Põhiteave on oluline ja asjakohase struktuuriga teave, mis tuleb investoritele esitada, et neil oleks võimalik mõista emitendi, garantii andja ja neile pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite laadi ja nendega seotud riske ning et neil oleks võimalik otsustada, milliseid väärtpaberite pakkumisi lisaks kaaluda, ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatu kohaldamist.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (32) Põhiteabes esitatakse pakkumise ja väärpaberite kohta järgmised olulised andmed:
 1) emitendi ja võimaliku garantii andjaga seotud riskide ja peamiste tunnusjoonte, sealhulgas varade, kohustuste ja finantsseisundi lühikirjeldus;
 2) väärtpaberitesse tehtava investeeringuga seotud riski ja investeeringu põhiliste tunnusjoonte, sealhulgas väärtpaberitega kaasnevate õiguste lühikirjeldus;
 3) pakkumise üldtingimused, sealhulgas eeldatavad kulud, mille tasumist emitent või pakkuja investorilt nõuab;
 4) kauplemisele võtmise üksikasjad;
 5) pakkumise põhjused ja laekuva tulu kasutamine.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (4) Prospektis, välja arvatud kokkuvõttes, võib vastavalt komisjoni määruse (EÜ) 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 149, 30.04.2004, lk 1–137) (edaspidi prospektimäärus), artiklis 28 sätestatule andmeid esitada viidetena ühele või mitmele varem avaldatud dokumendile, mis on registreeritud inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses või mis on neile avaldamiseks esitatud. Selliseid eelnimetatud andmete viidetena esitamise nõudeid kohaldatakse ka andmetele, mille esitamisel on järgitud prospektidirektiivi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57). Kui andmed on esitatud viidetena, peab prospekt sisaldama viidete nimekirja, mis võimaldab investoritel andmeid lihtsalt leida. Need andmed peavad olema kõige hilisemad emitendi käsutuses olevad andmed.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (5) Täpsemad nõuded prospektis sisalduvale teabele ja prospekti vormile on sätestatud prospektimääruse peatükkides 2 ja 3.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

 (6) Täpsed nõuded väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ning madala turukapitalisatsiooniga äriühingu prospekti koostamiseks lähtuvalt proportsionaalsuse põhimõttest on ette nähtud prospektimääruse artiklis 26b ja selle määruse lisades 25–28.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (7) Väike- ja keskmise suurusega ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, kes oma viimase majandusaasta või konsolideeritud aruande kohaselt vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest:
 1) tal on majandusaasta jooksul keskmiselt vähem kui 250 töötajat;
 2) tema aasta bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot;
 3) tema aasta netokäive ei ületa 50 miljonit eurot.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (8) Madala turukapitalisatsiooniga äriühing käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, kelle väärtpaberid on võetud reguleeritud turul kauplemisele ja nende väärtpaberite keskmine turukapitalisatsioon on olnud kolme eelneva kalendriaasta jooksul aastalõpu sulgemishinna või noteeringu alusel vähem kui 100 000 000 eurot.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 142.  Põhiprospekt

 (1) Prospekti asemel võib koostada põhiprospekti juhul, kui avalikkusele pakutakse pakkumiskava alusel emiteeritavaid mittekapitaliväärtpabereid või investeerimisfondide seaduse § 115 lõikes 9 sätestatud tingimuste kohaseid pandikirju (edaspidi pandikirjad).
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

 (2) Põhiprospekt peab sisaldama emitendi, pakutavate väärtpaberite ja emitendi soovi korral ka pakkumise lõpptähtaja kohta täielikku teavet, mida vajaduse korral täiendatakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud lisadega.

 (21) Kui väärtpaberite pakkumise lõplikud tingimused ei sisaldu põhiprospektis ega selle lisas, tehakse iga avaliku pakkumise korral lõplikud tingimused investoritele teatavaks ja esitatakse päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. Kui emitendi päritolulepinguriik on Eesti, teeb inspektsioon lõplikud tingimused teatavaks vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele võimalikult kiiresti ja võimaluse korral enne avaliku pakkumise algust või väärtpaberite kauplemisele võtmist. Inspektsioon edastab väärtpaberite pakkumise lõplikud tingimused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. Lõplikud tingimused sisaldavad ainult väärtpaberikirjeldusega seotud teavet ja neid ei kasutata põhiprospekti täiendamiseks. Eelmises lauses nimetatud juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud nõudeid.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (3) Täpsemad nõuded põhiprospektis sisalduvale teabele ja põhiprospekti vormile on sätestatud prospektimääruse peatükkides 2 ja 3.

 (4) Põhiprospekti suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses prospekti kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses endas või prospektimääruses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 143.  Prospekti kehtivus

 (1) Prospekt kehtib 12 kuud, arvates selle registreerimisest, tingimusel, et prospekti on vajalikul määral täiendatud käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud lisadega.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Prospekti registreerimisdokument kehtib eraldi 12 kuud, arvates selle inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses registreerimisest, tingimusel, et seda on vajalikul määral ajakohase teabega täiendatud seoses olulise muutusega või hiljutise arenguga, mis võiks investorite hinnangut mõjutada.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (3) Põhiprospekt kehtib pakkumiskava korral kuni 12 kuud või pandikirjade emiteerimisel kuni pandikirjade emiteerimise lõpetamiseni.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

3. peatükk AVALIKU PAKKUMISE PROSPEKT 

§ 15.  Prospekti avalikustamine

 (1) Kui käesoleva seaduse §-s 17 ei ole sätestatud teisiti, tuleb seoses väärtpaberite avaliku pakkumisega Eestis avalikustada selle kohta käesoleva seaduse nõuetele vastav prospekt.

 (2) Prospekt tuleb avalikustada hiljemalt väärtpaberite avaliku pakkumise väljakuulutamise päeval.

 (3) Prospekti peab avalikustama, järgides prospektimääruse artiklites 29 ja 30 sätestatud nõudeid, ühel järgmistest viisidest:
 1) vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes;
 2) tasuta trükisena, mis peab olema kättesaadav emitendi registrijärgses asukohas ja pakutavaid väärtpabereid edasimüüvate vahendajate, kaasa arvatud emitendi väärtpaberitelt tehtavate maksete vahendaja (edaspidi makseagent) tegevuskohas;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 3) emitendi või käesoleva lõike punktis 2 nimetatud muu isiku veebilehel;
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]
 4) emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse või muu prospekti registreerimise eest vastutava isiku või asutuse (edaspidi käesolevas osas väärtpaberiturujärelevalve asutus) veebilehel.

 (31) Kui prospekt avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud viisil, tuleb see avalikustada ka emitendi või vajaduse korral pakutavaid väärtpabereid edasimüüvate finantsvahendajate, kaasa arvatud emitendi makseagendi veebilehel.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (4) Mitmest eraldi dokumendist koosneva või viidetena esitatud andmeid sisaldava prospekti puhul võib dokumente ja prospekti kuuluvat teavet avalikustada ja levitada eraldi tingimusel, et kõik nimetatud dokumendid tehakse avalikkusele tasuta kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt. Igas dokumendis peab sisalduma märge selle kohta, kust võib saada muid dokumente, mis moodustavad ülejäänud osa prospektist.

 (5) Käesoleva seaduse § 143 lõikes 2 sätestatu kohaselt kehtiva registreerimisdokumendi olemasolu korral võib väärtpaberite pakkumisel koostada ja avalikustada üksnes väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Sellisel juhul peab väärtpaberikirjeldus sisaldama pärast registreerimisdokumendi või käesoleva seaduse § 23 kohase prospekti lisa inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses registreerimist ilmnenud investorite hinnanguid mõjutada võivaid olulisi sündmusi või asjaolusid, mis tavapäraselt tuleb esitada registreerimisdokumendis.

 (6) Prospekti ja prospekti lisade sisu ja vorm peavad avalikustatuna igal ajahetkel olema identsed inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses registreeritud ja inspektsiooni veebilehel avalikustatud prospekti ja selle lisadega.

 (7) Prospekti asemel võib avalikustada käesoleva seaduse § 1321 lõikes 1 nimetatud kauplemisprospekti või §-s 157 nimetatud noteerimisprospekti.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 16.  Registreerimise või teavitamise kohustus

 (1) Kui avalikult pakutavate väärtpaberite emitendi päritolulepinguriik on Eesti, peavad prospekt või käesoleva seaduse § 15 lõikes 5 sätestatud juhul prospekti väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte enne nende avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist olema registreeritud inspektsioonis.

 (2) Põhiprospekt tuleb registreerida vaid enne esmakordset väärtpaberite emiteerimist.

 (3) Kui avalikult pakutavate väärtpaberite emitendi vastuvõtjalepinguriik on Eesti, tuleb enne prospekti avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja inspektsiooni sellest emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu teavitada, lisades järgmised dokumendid:
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
 1) emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse väljastatud prospekti registreerimistunnistus, mis peab sisaldama kinnitust selle kohta, et prospekt on koostatud vastavalt Euroopa Liidu õigusaktides prospekti kohta sätestatud nõuetele, ning andmeid prospektis sisalduva teabe suhtes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatuga kooskõlas tehtud erandite ja nimetatud erandite põhjuste kohta;
 2) prospekti või, käesoleva seaduse § 15 lõikes 5 sätestatud juhul, prospekti väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte ärakiri eesti või inglise keeles või, inspektsiooni nõusolekul, muus keeles;
 3) inspektsiooni nõudel prospekti kokkuvõtte eestikeelne tõlge.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

 (4) Inspektsioonil on õigus nõuda lisateavet käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud prospekti kohta emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 17.  Erandid

 (1) Prospekti ei pea avalikustama, kui väärtpaberite avalik pakkumine Eestis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest tingimustest:
 1) pakutavate mittekapitaliväärtpaberite emitendiks on lepinguriik, lepinguriigi keskpank või regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Keskpank või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub vähemalt üks lepinguriik;
 2) pakutakse väärtpabereid, mis on tingimusteta ja tühistamatult garanteeritud lepinguriigi või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt;
 3) krediidiasutus pakub kestvalt või korduvalt emiteeritavaid mittekapitaliväärtpabereid, mis ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad, mis ei anna teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigust ning mis ei ole tuletisväärtpaberite alusvaraks, koguväärtusega vähem kui 75 000 000 eurot kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 4) pakutakse aktsiaid, mis on vahetatavad sama aktsiaseltsi sama liiki juba emiteeritud aktsiate vastu, kui sellega ei kaasne nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurenemine;
 5) väärtpabereid pakutakse seoses äriühingu ülevõtmispakkumisega väärtpaberite vahetuse teel tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul käesolevas seaduses prospekti suhtes kehtestatud nõuetele vastavat teavet;
 6) väärtpabereid pakutakse või jaotatakse seoses äriühingu ühinemise või jagunemisega tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis inspektsiooni hinnangul sisaldab käesolevas seaduses prospekti kohta kehtestatud nõuetele vastavat teavet ja arvestab Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 7) aktsiaid pakutakse seoses fondiemissiooniga äriseadustiku § 350 tähenduses või välisriigi emitendi puhul makstakse dividende välja aktsiatena (aktsiadividend) tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 8) aktsiaid pakutakse või jaotatakse olemasolevatele aktsionäridele seoses aktsiakapitali suurendamisega või muudel juhtudel tasuta tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 9) emitendi või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu emiteeritud väärtpabereid pakutakse emitendi olemasolevatele või endistele nõukogu või juhatuse liikmetele või töötajatele tingimusel, et äriühingu peakorter või registreeritud asukoht on lepinguriigis ja kättesaadav on dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate väärtpaberite arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldatakse ka kolmandates riikides asutatud äriühingute suhtes, mille väärtpaberid on kauplemisele võetud kas reguleeritud turul või kolmanda riigi turul. Viimasel juhul kohaldatakse erandit juhul, kui piisav teave, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud dokument, on kättesaadav vähemalt inglise keeles ja kui Euroopa Komisjon on kõnealuse kolmanda riigi turu kohta vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Kui mõned prospektimääruses sätestatu kohaselt prospektis nõutavad andmed ei ole prospektis esitamiseks asjakohased, arvestades emitendi tegevusvaldkondi või õiguslikku vormi või pakutavaid väärtpabereid, tuleb prospektis esitada nõutavate andmetega vähemalt samaväärne teave tingimusel, et sellega ei kahjustata investorite nõuetekohast teavitamist.

 (3) Kui lõplikku pakutavate väärtpaberite müügihinda ja arvu ei ole võimalik prospektis või põhiprospekti puhul ka selle lisades esitada, peab prospekt, põhiprospekt või põhiprospekti lisad võimaluse korral sisaldama vähemalt väärtpaberite maksimumhinda ja kriteeriume, millest lähtuvalt pakutavate väärtpaberite arv ja lõplik hind kindlaks määratakse. Sellisel juhul esitatakse lõplik teave pakutavate väärtpaberite müügihinna ja arvu kohta niipea kui võimalik inspektsioonile või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ning avalikustatakse viivitamata vastavalt käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele.

 (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nende väärtpaberite, mis kuuluvad lepinguriikides pakkumisse koguväärtusega vähem kui 5 000 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, avaliku pakkumise, kauplemis- ja noteerimisprospektile esitatavad täpsed nõuded.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väärtpaberite pakkumise puhul peab prospekti koostama ja avalikustama selle vastavalt prospektimääruses prospektile kehtestatud nõuetele või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määruses prospekti kohta kehtestatud nõuetele.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (5) Valdkonna eest vastutav minister sätestab oma määrusega, millistel tingimustel ja korras võib inspektsioon teha erandeid prospektis avalikustatava teabe, samuti selles avalikustatavate andmete koosseisu suhtes, kui:
 1) teabe avalikustamine prospektis on vastuolus avalike huvidega või
 2) teabe avalikustamine prospektis kahjustaks oluliselt emitenti tingimusel, et sellise teabe mitteavalikustamine ei ole pakutavate väärtpaberite ja väärtpaberite emitendi, pakkuja või garantii andja hindamise seisukohalt olulises ulatuses eksitav või
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 3) mitteavalikustatav teave on pakkumise seisukohast vähetähtis ega mõjuta emitendi, pakkuja või garantii andja majandusliku seisundi ja tulevikuväljavaadete hindamist.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (6) Emitendi, kelle päritolulepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on emitendil või pakkujal õigus vastavalt käesoleva seaduse §-s 391 sätestatule avalikult pakkuda kõigis vastuvõtjalepinguriikides üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse prospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (7) Emitendi, kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on emitendil või pakkujal õigus vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 sätestatule Eestis avalikult pakkuda üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse prospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (8) Kui väärtpabereid garanteerib lepinguriik, on emitendil, pakkujal või kauplemise taotlejal õigus prospektis jätta avalikustamata seda lepinguriiki käsitlev teave, seda ka juhul, kui prospekt avalikustatakse hoolimata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatust.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 18.  Registreerimise taotlemine

 (1) Prospekti registreerimiseks inspektsioonis tuleb esitada taotlus. Kui pakutavate väärtpaberite emitendi päritolulepinguriik ei ole Eesti, võib prospekti registreerimise taotluse esitada inspektsioonile teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus.

 (2) Taotlusele tuleb lisada prospekt ning emitendi ja pakkuja põhikirja olemasolu korral nende ärakirjad.

 (3) Kui taotlemisel esitatud dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas prospekt ei sisalda inspektsiooni hinnangul investorite huve silmas pidades kogu vajalikku teavet, nõuab inspektsioon 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates dokumentide õigusaktidega vastavusse viimist või täiendamist.

 (4) Taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks võib inspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada suulisi selgitusi käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud isikult, tema esindajalt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja prospekti registreerimise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 19.  [Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 191.  Registreerimise üleandmine

 (1) Inspektsioon võib vajaduse korral ning kokkuleppel teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega teha otsuse prospekti registreerimine või kinnitamine talle üle anda, teavitades eelnevalt sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisest teavitab inspektsioon taotluse esitajat kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ning edastab taotlemisel esitatud dokumendid, lisades vajaduse korral teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõutud tõlked, viivitamata vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 20.  Prospekti registreerimine

 (1) Inspektsioon teeb otsuse prospekti registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul registreerimise taotluse või õigusaktidega kooskõlla viidud või täiendatud dokumentide inspektsioonile esitamisest või teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile prospekti registreerimise üleandmisel edastatud dokumentide saamisest arvates.

 (2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse tegemise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, kui avalikkusele pakkumine hõlmab väärtpabereid, mille on emiteerinud emitent, kelle väärtpabereid ei ole varem võetud reguleeritud turul kauplemisele ja kes ei ole väärtpabereid varem avalikkusele pakkunud.

 (3) Registreerimisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust, prospekti registreerimise korral registreerimisnumbrit.

 (4) Otsuse prospekti registreerimise või sellest keeldumise kohta toimetab inspektsioon viivitamata taotluse esitajale kätte.

 (5) Kui inspektsioon ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul otsust teinud, ei loeta prospekti registreerituks.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

 (6) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust prospekti ja selle lisa registreerimisest samal ajal, kui sellest teavitatakse taotluse esitajat, ning ühtlasi esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele prospekti ja selle lisa ärakirja.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 21.  Registreerimisest keeldumine

  Inspektsioonil on õigus keelduda prospekti registreerimisest, kui:
 1) pakkumise tingimused on vastuolus kehtivate õigusaktide või emitendi põhikirjaga;
 2) prospekt ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning tegemist on oluliste puudustega;
 3) emitent või pakkuja ei ole taotlemisel esitanud kõiki õigusaktidega ettenähtud dokumente või nimetatud dokumendid on omavahel vastuolus või ei ole täidetud käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 sätestatud nõuet.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 22.  [Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 23.  Prospekti lisa

 (1) Prospektis sisalduva teabega seotud mis tahes uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused, mis võivad mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist ja mis ilmnevad pärast prospekti registreerimist, kuid enne avalikkusele pakkumise lõppemist või enne reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem, tuleb esitada prospekti lisas. Vajaduse korral tuleb täiendada ka prospekti kokkuvõtet ja selle tõlkeid.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Prospekti lisa registreeritakse inspektsioonis või emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses ja avalikustatakse vähemalt samaväärsel viisil ja korras nagu avalikustati prospekt, mida vastava lisaga täiendatakse. Prospekti lisa on prospekti lahutamatu osa.

 (3) Prospekti lisa inspektsioonis registreerimise menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 18–21 sätestatut, kusjuures § 18 lõikes 3 ja § 20 lõikes 1 nimetatud tähtaeg on 7 tööpäeva.

 (4) Kui emitendi päritolulepinguriik on Eesti, on inspektsioonil õigus oma ettekirjutusega nõuda pakkujalt või emitendilt käesoleva paragrahvi kohase prospekti lisa avalikustamist.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 24.  Prospekti kinnitamine

 (1) Prospektis sisalduvate andmete õigsust ja täielikkust peavad prospektis kinnitama emitent ning olemasolu korral emitent või pakkuja. Emitendi kinnituse allkirjastavad kõik emitendi juhatuse või seda asendava organi liikmed. Eemitendi või pakkuja kinnituse allkirjastab füüsilisest isikust emitent või pakkuja või juriidilisest isikust emitent või pakkuja korral vähemalt üks esindusõigust omav emitent või pakkuja juhatuse või seda asendava organi liige.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Prospektis sisalduva majandus- või poolaastaaruannetes kajastatud teabe õigsust peab oma allkirjaga kinnitama audiitor.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 25.  Hüvitamiskohustus

 (1) Kui prospekt sisaldab väärtpaberite väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, siis hüvitab emitent või pakkuja pakutud väärtpaberi omanikule põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektis esitatud teabe vahel, kui emitent või pakkuja oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik antud erinevustest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospekti mittetäielikkuse, asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospekti mittetäielikkus tuleneb varjamisest emitendi või pakkuja poolt.

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib eraldiseisva prospekti kokkuvõtte, kaasa arvatud selle tõlke puhul üksnes juhul, kui kokkuvõte on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise kohustus lasub emitendil või pakkujal ka juhul, kui prospektis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 26.  Hüvitamise ulatus

 (1) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades pakutud väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu sellise pakutud väärtpaberi omandamiseks tasus. Taoliselt kannatanult väärtpaberite omandamisega vabaneb kahju tekitaja kannatanule muu kahju hüvitamise kohustusest.

 (2) Emitent või pakkuja ei ole käesoleva seaduse § 25 alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu oli pakutud väärtpaberi omandamise hetkel teadlik pakkumise tegemise aluseks olnud prospekti mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kutselisest investorist kannatanu oleks pidanud väärtpaberite omandamise hetkel oma tegevuses tavapärase hoolikuse juures aru saama prospektis sisalduvast valeteabest või mittetäielikkusest, välja arvatud juhul, kui vastutus tekitatud kahju eest põhineb kahju tekitaja tahtlikel tegudel.

§ 27.  Aegumistähtaeg

  Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat, arvates vastava väärtpaberi pakkumise algusest valeteavet sisaldava või mittetäieliku prospekti alusel.

§ 28.  Kokkulepe vastutuse piiramiseks

  Käesoleva seaduse §-des 25–27 sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.

4. peatükk PAKKUMISE VÄLJAKUULUTAMINE JA LÄBIVIIMINE 

§ 29.  Pakkumise väljakuulutamine

 (1) Enne avaliku pakkumise algust kuulutab emitent või pakkuja pakkumise välja.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ei ole prospekti avalikustamine nõutav.

 (3) Pakkumise väljakuulutamiseks peab emitent või pakkuja avalikustama vastava teate (edaspidi pakkumise teade) vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes prospektimääruse artiklis 31 sätestatud korras.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 30.  Pakkumise teade

  Pakkumise teade peab sisaldama prospektimääruse artikli 31 lõikes 3 nõutud andmeid.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 31.  Reklaamile esitatavad nõuded

 (1) Pakkumise teade ja muu pakkumise kohta käiv suuliselt või kirjalikult avalikustatav teave, kaasa arvatud teave, mida ei avalikustata reklaami eesmärgil, ei tohi olla ebatäpne, eksitava iseloomuga ega vastuolus prospektis sisalduva teabega.

 (2) Pakkumise kohta käiv reklaam peab vastama prospektimääruse artiklis 34 ja reklaamiseaduses sätestatud nõuetele ning sisaldama teavet prospekti avalikustamise ja kättesaamise koha kohta.
[RT I 2008, 15, 108 - jõust. 01.11.2008]

 (3) Pakkumise teade ja pakkumise kohta käiva reklaami materjalid tuleb enne avalikustamist esitada inspektsioonile.

 (4) Pakkumise kohta käivat reklaami võib avalikustada pärast prospekti registreerimist. Enne pakkumise teate avalikustamist avaldatavas reklaamis märgitakse pakkumise teate plaanitav avalikustamise päev ja selle investorile kättesaadavaks tegemise viis või koht.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (5) Kui vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ei ole prospekti avalikustamine nõutav, tehakse teave, mida emitent või pakkuja annab kutselistele investoritele või kindlaksmääratud investorirühmadele, sealhulgas väärtpaberite pakkumisega seotud kohtumiste raames avalikustatav teave, teatavaks kõikidele kutselistele investoritele või kindlaksmääratud investorirühmadele, kellele ainuüksi pakkumine on suunatud. Kui prospekt avalikustatakse, peab selline teave sisalduma prospektis või käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud prospekti lisas.

 (6) Kui emitendi päritolulepinguriik on Eesti, on inspektsioonil õigus oma ettekirjutusega keelata avalikku pakkumist käsitleva reklaami edastamine või peatada reklaami edastamine kuni 10 järjestikuseks tööpäevaks iga kord, kui on rikutud või kui on alust arvata, et rikutakse käesolevas paragrahvis reklaamile sätestatud nõudeid.

 (7) Avalikku pakkumist käsitleva reklaami edastamise peatamisel kohustab inspektsioon oma ettekirjutusega käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul emitenti või pakkujat kõrvaldama asjaolud, mis olid reklaami edastamise peatamise aluseks. Nimetatud asjaolude kõrvaldamisel võib emitent või pakkuja inspektsiooni loal jätkata reklaami edastamist.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 32.  Keel

 (1) Pakkumise teade, prospekt, prospekti lisad ning muud emitendi ja pakutavate väärtpaberite kohta käivad dokumendid ja teated koostatakse ja avalikustatakse inspektsioonis registreeritava prospekti puhul eesti või inglise keeles või tingimusel, et sellega investorite huve ei kahjustata, inspektsiooni loal mõnes muus keeles. Kui prospekti eesti keeles ei avalikustata, võib inspektsioon nõuda prospekti kokkuvõtte eestikeelset tõlget ja selle avalikustamist.

 (2) Prospekti puhul, mis on registreeritud teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses, avalikustatakse pakkumise teade, prospekt, prospekti lisad ning muud emitendi ja pakutavate väärtpaberite kohta käivad dokumendid ja teated inglise keeles või inspektsiooni, emitendi päritolulepinguriigi ja teiste vastuvõtjalepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste kokkuleppel mõnes muus keeles. Kui prospekti eesti keeles ei avalikustata, võib inspektsioon nõuda prospekti kokkuvõtte eestikeelse tõlke koostamist ja avalikustamist.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja teated on koostatud eesti keeles ja mõnes muus keeles ning nende sõnastus erineb või need on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse vastava dokumendi eestikeelsest sõnastusest või selle tõlkest eesti keelde.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 33.  Emitent või pakkuja kohustused
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

  Emitent või pakkuja on kohustatud tagama:
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 1) kõigi võimalike investorite teavitamise võrdsetel alustel;
 2) pakkuja või emitendi väärtpabereid edasimüüva väärtpaberituru kutselise osalise poolt investorile tema nõudmisel trükitud prospekti tasuta kättetoimetamise.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 34.  [Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 35.  Tagasiostmise kohustus

 (1) Kui emitent või pakkuja, kes pakub väärtpabereid avalikkusele Eestis, avalikustab pakkumise perioodil prospekti lisa, on ta kohustatud:
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 1) väärtpabereid märkinud isikute nõudel tühistama märkimise ning tagastama neile kogu märkimise tulemusena saadu;
 2) ostma pakutavad väärtpaberid vähemalt märkimisel makstud ostuhinna eest tagasi investoritelt, kes seda nõuavad.

 (11) Emitendile või pakkujale laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused ka juhul, kui registreeritud ja avalikustatud prospekt ei sisaldanud pakutavate väärtpaberite lõplikku müügihinda ja arvu ega ka käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud teavet.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Nõue väärtpaberite märkimise tühistamise või tagasiostmise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud alusel tuleb esitada emitendile või pakkujale pakkumise teates sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks tööpäeva, arvates prospekti lisa või pakutavate väärtpaberite müügihinna ja arvu kohta lõpliku teabe avalikustamisest, kui prospektis sisalduva teabega seotud mis tahes uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused ilmnesid enne avalikkusele pakkumise lõppu ning väärtpaberite üleandmist. Emitent või pakkuja võib tähtaega pikendada.
Tühistamisõiguse lõppkuupäev sätestatakse prospekti lisas.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud märkimise tulemusena tuleb saadu tagastada või väärtpaberid tagasi osta kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude saamisest arvates. Emitent või pakkuja on kohustatud teavitama inspektsiooni talle esitatud nõuetest või märkimise tulemusena saadu tagastamisest või väärtpaberite tagasiostmisest ühe tööpäeva jooksul. Kõik tagastamise või tagasiostmisega seonduvad kulud kannab emitent või pakkuja.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 36.  Pakkumise peatamine

 (1) Inspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega nõuda emitendi, kelle päritolulepinguriik on Eesti, väärtpaberite avaliku pakkumise lõpetamist või peatamist, kui:
 1) rikutakse või on alust arvata, et rikutakse avaliku pakkumise kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid;
 2) ei ole kinni peetud prospektis sätestatud pakkumise tingimustest;
 3) prospekti registreerimisel esitatud teave on osutunud olulisel määral ebaõigeks.

 (2) Pakkumise peatamisel kohustab inspektsioon oma ettekirjutusega emitenti või pakkujat kõrvaldama pakkumise peatamise aluseks olnud asjaolud. Nimetatud asjaolude kõrvaldamisel võib emitent või pakkuja inspektsiooni loal pakkumist jätkata.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (3) [Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

 (4) Emitent või pakkuja võib peatada pakkumise inspektsiooni eelneval nõusolekul.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (5) Pakkumine peatatakse inspektsiooni poolt määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks tööpäevaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel pakkumist ei jätkata, on emitent või pakkuja kohustatud 10 tööpäeva jooksul tähtaja möödumisest arvates tühistama märkimise ning tagastama märkijale kogu tema poolt märkimise tulemusena saadu.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (6) Emitent või pakkuja on kohustatud viivitamata teavitama avalikkust pakkumise peatamisest ja selle jätkamisest või märkimise tühistamisest vähemalt selles üleriigilise levikuga päevalehes, kus avalikustati pakkumise teade. Inspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse ja lõikes 4 nimetatud nõusoleku käesoleva seaduse § 237 lõike 3 alusel sätestatud korras oma veebilehel.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

5. peatükk VÄLISRIIGI EMITENDI PAKKUMINE 

§ 37.  Registreerimise taotlemine

 (1) Kolmanda riigi emitendi prospekti registreerimiseks inspektsioonis tuleb lisaks käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatud dokumentidele inspektsioonile esitada:
 1) emitendi asukohariigi pädeva väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt väljastatud prospekti registreerimistunnistus või muu prospekti avalikustamist lubav või reguleeritud väärtpaberiturul kauplemist lubav või väärtpaberibörsil noteerimist tõendav dokument, kui selle väljastamine on ette nähtud;
 2) emitendi viimase majandusaasta auditeeritud aruande ärakiri, mis esitatakse inspektsiooni nõudel koos selle tõlkega eesti keelde;
 3) võõrkeelse prospekti esitamisel inspektsiooni nõudel selle tõlge eesti keelde;
 4) leping Eestis asuva väärtpaberituru kutselise osalisega pakkumise läbiviimiseks;
 5) väärtpaberite pakkumise tingimuste kirjeldus.

 (2) Inspektsioonil on õigus nõuda täiendavaid andmeid ning täpsustavat teavet emitendi ja pakkuja asukohariigis kehtivate õigusaktide kohta.

 (3) Erandina käesoleva seaduse §-s 21 sätestatust võib inspektsioon registreerida kolmanda riigi emitendi prospekti, mis ei ole vastav käesolevas seaduses prospekti suhtes kehtestatud nõuetele, kui inspektsiooni hinnangul on täidetud järgmised tingimused:
 1) prospekt on koostatud kooskõlas väärtpaberijärelevalve asutuste ühenduste kehtestatud rahvusvaheliste nõuetega, sealhulgas Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) avalikustamisnõuetega;
 2) nõuded prospektis sisalduvale teabele on vähemalt samaväärsed käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning prospektimääruses prospekti suhtes kehtestatud nõuetega.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 38.  [Kehtetu - RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

6. peatükk PAKKUMINE VÄLISRIIGIS 

§ 39.  Teavitamise kohustus pakkumisest kolmandas riigis

 (1) Eestis registreeritud emitent on kohustatud teavitama inspektsiooni tema poolt emiteeritud ja pakutavate väärtpaberite pakkumisest kolmandas riigis.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks esitab emitent inspektsioonile:
 1) ärakirja emitendile pakkumise toimumise riigis välja antud prospekti avalikustamist lubavast dokumendist, kui selline väljastatakse;
 2) ärakirja prospektist;
 3) ärakirjad muudest dokumentidest, mis emitent seoses pakkumisega esitas pakkumise toimumise riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumendid tuleb esitada inspektsioonile 10 päeva jooksul, arvates pakkumise algusest.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 391.  Pakkumine lepinguriigis

 (1) Emitendil, kelle päritolulepinguriik on Eesti, on õigus väärtpabereid avalikult pakkuda kõigis vastuvõtjalepinguriikides inspektsioonis registreeritud prospekti ja prospekti lisade alusel tingimusel, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust on sellest teavitatud.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Emitendi sellekohase taotluse alusel on inspektsioon kohustatud kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates või juhul, kui koos taotlusega on inspektsioonile esitatud käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud taotlus prospekti registreerimiseks, ühe tööpäeva jooksul prospekti registreerimisest arvates esitama vastava vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele järgmised dokumendid:
 1) prospekti registreerimistunnistus, mis peab sisaldama kinnitust selle kohta, et prospekt on koostatud vastavalt käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja prospektimääruses sätestatud nõuetele, ning andmeid prospektis sisalduva teabe osas käesoleva seaduse § 17 lõigetes 2 ja 5 sätestatu alusel tehtud erandite ja nimetatud erandite põhjuste kohta;
 2) prospekti ärakiri inglise keeles või inspektsiooni ja vastava vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kokkuleppel muus keeles;
 3) vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudel emitendi poolt koostatud prospekti kokkuvõtte tõlge vastava vastuvõtjalepinguriigi ametlikku keeled.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud registreerimistunnistus tuleb samal ajal vastava vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele esitamisega esitada ka emitendile või prospekti koostamise eest vastutavale isikule.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (3) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust prospekti registreerimisest samal ajal, kui ta teavitab sellest vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

3. osa INVESTEERIMISÜHING 

7. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 40.  Investeerimisühing

 (1) Investeerimisühing käesoleva seaduse tähenduses on aktsiaselts, kelle püsivaks tegevuseks on ühe või mitme investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele või ka ühe või mitme investeerimistegevuse teostamine kutsetegevusena. Investeerimisühing on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tegevus on investeerimisühingule lubatud üksnes seadusega sätestatud juhtudel või kui selline tegevus on otseselt vajalik investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamiseks.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

 (3) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) Krediidiasutuste seaduse 101. peatükis sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste tervendamist kohaldatakse ka investeerimisühingute, sealhulgas nende teistes lepinguriikides asuvate filiaalide suhtes. Investeerimisühingut käsitatakse krediidiasutusena krediidiasutuste seaduse 101. peatüki tähenduses.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 41.  Nime kaitse

  Sõna «investeerimisühing» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes investeerimisühing.

§ 42.  [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 43.  Investeerimisteenused ja -tegevused

 (1) Investeerimisteenused ja -tegevused (edaspidi investeerimisteenused) käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine;
 2) väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel või arvel;
 3) väärtpaberitega kauplemine oma arvel;
 4) väärtpaberiportfelli valitsemine;
 5) investeerimisnõustamine;
 6) väärtpaberi garanteerimine või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimine;
 7) väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamine;
 8) mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine, kus ühetaolistel tingimustel viiakse kokku erinevate isikute väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille kokkuviimise tulemuseks on lepingu sõlmimine (edaspidi mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine).

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud investeerimisteenuse sisu on teo tegemine lepingu sõlmimiseks või lepingu sõlmimine kliendi nimel või arvel eesmärgiga omandada või võõrandada väärtpabereid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisteenuse sisu on oma kapitali arvel tehingu tegemine väärtpaberiga.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud investeerimisteenuse sisu on väärtpaberitest moodustatud portfelli valitsemine kliendi antud volituse alusel ja iga kliendi puhul eraldi.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud investeerimisteenuse sisu on kliendile väärtpaberiga seotud tehingu kohta isikliku soovituse andmine.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isiklik soovitus on isikule kui investorile või investori esindajale antud soovitus. Investori esindajale antud soovitust peetakse investorile antud soovituseks. Soovitus ei ole isiklik, kui see on mõeldud üksnes avalikustamiseks või infokanali abil avalikkusele teatavaks või kättesaadavaks tegemiseks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 44.  Investeerimiskõrvalteenused

  Investeerimiskõrvalteenused käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) väärtpaberite hoidmine ja haldamine kliendi jaoks ning nendega seotud tegevused, sealhulgas väärtpaberi ülekande- ja pandikorralduste, samuti muude finantstagatiste koormamisega seotud korralduste klientidelt vastuvõtmine, edastamine ja täitmine;
 2) investorile väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmine tingimusel, et krediidi- või laenuandja ise on seotud nimetatud tehinguga;
 3) äriühingu nõustamine kapitali struktuuri, ettevõtlussektori strateegia või ka muus seesuguses küsimuses ning äriühingute ühinemise ja osaluse omandamisega seotud nõustamine ning nendega seotud teenused;
 4) välisvaluuta vahetusega seotud teenused, kui need on seotud investeerimisteenuste osutamisega;
 5) investeerimis- ja finantsanalüüsi või muu üldise soovituse koostamine või andmine seoses väärtpaberitehingutega;
 6) väärtpaberi pakkumise või emiteerimise garanteerimisega seotud teenused;
 7) muude investeerimis- ning investeerimiskõrvalteenuste osutamine seoses käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktis 2, 3, 4 või 7 nimetatud tuletisinstrumendiga, kui väärtpaberid on seotud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamisega.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 45.  Investeerimisteenuste osutamine

  Investeerimisteenuseid võib püsiva tegevusena osutada üksnes:
 1) investeerimisühing, välisriigi investeerimisühingu filiaal ja piiriüleselt välisriigi investeerimisühing käesoleva seaduse kohaselt;
 2) krediidiasutus, välisriigi krediidiasutuse filiaal ja piiriüleselt välisriigi krediidiasutus käesoleva seaduse ja krediidiasutuste seaduse kohaselt;
 3) fondivalitseja, välisriigi fondivalitseja filiaal ja piiriüleselt välisriigi fondivalitseja käesoleva seaduse ja investeerimisfondide seaduse kohaselt;
 4) reguleeritud turu korraldaja käesoleva seaduse kohaselt.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 46.  Investeerimisühingu klient

 (1) Investeerimisühingu klient käesoleva seaduse III osa tähenduses on iga isik, kellele investeerimisühing osutab investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust. Investeerimisühingu potentsiaalse kliendina käsitatakse isikut (edaspidi potentsiaalne klient), kellele soovitakse investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust osutada või pakkuda, kuid kellega ei ole veel lepingulistesse suhetesse asutud.

 (2) Investeerimisühingu asjatundlik klient on käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud isik.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isikut käsitatakse investeerimisühingu tavakliendina.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (4) Asjatundlik klient võib taotleda enda käsitamist tavakliendina, kui tema hinnangul ei ole ta ise võimeline teenuste ja tehingutega seotud riske piisavalt hindama või juhtima. Sellisel juhul ei eeldata tema puhul asjatundliku kliendiga võrdset kõrget teadlikkust väärtpaberiturust.

 (5) Asjatundliku kliendi käsitamiseks tavakliendina kas kliendi või investeerimisühingu algatusel sõlmib investeerimisühing kliendiga kirjaliku lepingu, kus tuleb sätestada, milliste teenuste, tehingute või väärtpaberite suhtes asjatundlikku klienti tavakliendina käsitatakse.

 (6) Tavaklient võib taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina, kui tema hinnangul on tal piisavad kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja nendega seotud riskide adekvaatseks hindamiseks. Investeerimisühing on kohustatud eelnimetatud asjaolusid hindama ning hindamisel peab investeerimisühing võtma arvesse kavandatud tehingute või teenuste laadi.

 (7) Investeerimisühing võib kliendi asjatundlikkust, kogemusi ja teadmisi hinnata krediidiasutuste ja teiste finantsjärelevalve alla kuuluvate finantseerimisasutuste juhtidele esitatavate nõuete alusel. Äriühingu puhul, kes ei ole käesoleva seaduse tähenduses suurettevõtja, hinnatakse vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule tehingute tegemiseks vajalikku esindusõigust omavat isikut.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud hindamise käigus peab olema täidetud vähemalt kaks järgmistest tingimustest:
 1) klient on teinud väärtpaberiturul keskmiselt kümme olulises mahus tehingut kvartali kohta viimase nelja kvartali jooksul;
 2) kliendi väärtpaberiportfelli maht ületab 500 000 eurot;
 3) klient töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta finantsvaldkonnas töö- või ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (9) Investeerimisühing on kohustatud võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne tavakliendi asjatundliku kliendina käsitamise otsustamist vastaks tavaklient käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 nimetatud tingimustele ning tavaklienti võib asjatundliku kliendina käsitada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) klient peab investeerimisühingule kirjalikult kinnitama, et ta soovib asjatundliku kliendina kohtlemist kas üldiselt või seoses konkreetse investeerimisteenuse või tehinguga või tehingu või teenuse liigiga;
 2) investeerimisühing peab kliendile andma kirjalikus vormis selgituse õiguste kohta, millest klient asjatundliku kliendina käsitamise korral ilma võib jääda;
 3) klient peab kirjalikult kinnitama, et ta on teadlik õigustest, mille ta kaotab asjatundliku kliendina käsitamise tagajärjel.

 (10) Kui klienti käsitatakse juba asjatundliku kliendina käesoleva paragrahvi lõigetes 6–9 nimetatud tunnuste ja korraga samaväärsete tunnuste ja korra alusel, ei mõjuta käesoleva paragrahvi lõigetest 6–9 tulenev kord kliendi suhteid investeerimisühinguga.

 (11) Investeerimisühing on kohustatud kehtestama klientide käsitamiseks kirjalikud protseduurireeglid.

 (12) Asjatundlik klient on kohustatud investeerimisühingut teavitama muutustest, mis võivad mõjutada tema käsitamist asjatundliku kliendina. Kui investeerimisühingule saab teatavaks, et asjatundliku kliendina käsitatav klient ei vasta enam käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele, peab investeerimisühing kliendile kohaldama tavakliendi sätteid vastavalt muutunud asjaoludele.

 (13) Investeerimisühingul on õigus nii omal algatusel kui ka kliendi taotlusel kohelda tavakliendina või asjatundliku kliendina klienti, keda võiks käsitleda võrdse vastaspoolena vastavalt käesoleva seaduse §-s 461 sätestatule.

 (14) Käesolevas paragrahvis sätestatud vorminõuete järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 461.  Tehing võrdse vastaspoolega

 (1) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks tegevusluba omaval investeerimisühingul on õigus teha tehinguid võrdse vastaspoolega ja osutada talle investeerimiskõrvalteenuseid, mis on seotud nimetatud tehingutega, kohaldamata käesoleva seaduse § 85 lõike 1 punkte 5–7 ja 9 ning §-e 86–875 ja 891, välja arvatud turukuritarvitust keelavad sätted.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (2) Võrdne vastaspool käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 ning § 47 lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud isik.

 (3) Investeerimisühing võib asjatundliku kliendi nõusolekul teda käsitleda võrdse vastaspoolena. Sellisel juhul selgitab investeerimisühing enne investeerimisühingu poolt asjatundliku kliendi võrdse vastaspoolena käsitlemist talle põhjalikult sellise seisundi muutumise tagajärgi.

 (4) Võrdsel vastaspoolel on õigus investeerimisühingult nõuda enda muud liiki kliendina kohtlemist üldiselt või konkreetse tehingu suhtes. Sellisel juhul investeerimisühingu ja kliendi suhtes käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata.

 (5) Kui võrdne vastaspool taotleb käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt enda kohtlemist muud liiki kliendina, kelle suhetele investeerimisühinguga kohaldatakse käesoleva seaduse § 85 lõike 1 punktides 5–7 ja 9 ning §-des 86–876 ja 891 sätestatut, kuid kes ei taotle selgesõnaliselt enda kohtlemist tavakliendina, ja investeerimisühing nõustub selle taotlusega, kohtleb investeerimisühing seda võrdset vastaspoolt asjatundliku kliendina.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (6) Kui võrdne vastaspool taotleb enda kohtlemist tavakliendina, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-s 46 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 47.  Käesoleva osa kohaldamine

 (1) Käesoleva seaduse III osa ei kohaldata:
 1) lepinguriigi tegevusluba omava kindlustusandja suhtes;
 2) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust üksnes samasse kontserni kuuluvale isikule;
 3) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust juhuti muu kutsetegevuse hulgas, kui kutsetegevust reguleerivad õigusaktid ja selle ameti eetikakoodeks ei välista investeerimisteenuse osutamist;
 4) isiku suhtes, kes tegeleb üksnes oma arvel kauplemisega, välja arvatud juhul, kui ta on turutegija või kaupleb oma arvel väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi korrapäraselt ja sagedasti, võimaldades selleks kolmandatele isikutele juurdepääsu tehingute tegemiseks;
 5) Tagatisfondi või muu isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust, mis seisneb üksnes töötajate osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemises;
 6) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust, mis seisneb üksnes töötajate osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemises ja investeerimisteenuse osutamises üksnes samasse kontserni kuuluvale isikule;
 7) Eesti Panga ja muu lepinguriigi keskpanga, samuti Rahandusministeeriumi ja muu lepinguriigi avalik-õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja suhtes;
 8) investeerimisfondi, sealhulgas pensionifondi, ning sellise fondi depositooriumi suhtes ja fondivalitseja suhtes seoses investeerimisfondi valitsemisega, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti;
 9) isiku suhtes, kes kaupleb oma nimel väärtpaberitega või osutab klientidele investeerimisteenust käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktis 7 nimetatud kaupade tuletisinstrumentidega seoses oma põhitegevusalaga, tingimusel, et selline isik ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille põhitegevusalaks on investeerimisteenuse osutamine käesoleva seaduse mõistes või krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuse osutamine või muu seesuguse teenuse osutamine, samuti et tema poolt osutatud teenust peetakse kõrvaltegevuseks konsolideerimisgrupi põhitegevuse suhtes ning seda teenust osutatakse üksnes kliendile, kellega tekib esmane lepinguline suhe või muu õigussuhe sellise põhitegevusega seotud tehingu kaudu;
 10) isiku suhtes, kes pakub investeerimisnõustamist sellise kutsetegevuse käigus, mida ei reguleerita käesoleva seadusega tingimusel, et sellist nõustamist ei tasustata eraldi;
 11) isiku suhtes, kelle peamine äritegevus seisneb oma arvel kaupade või kaupade tuletisinstrumentidega kauplemises;
 12) isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel finantsfutuuride, -optsioonide või muude tuletisväärtpaberite turgudel ning rahaturgudel üksnes tuletisväärtpaberite turgudel tehtud investeeringute kindlustamiseks või teeb tehinguid nimetatud turgudel osalejate arvel või kujundab neile hindu ja kelle tehingute täitmise tagavad samadel turgudel arveldust korraldavad isikud;
 13) pensionifondi osakute pakkumise ning seoses nendega tehtavate tehingute ja toimingute suhtes.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 11 ei kohaldata, kui oma nimel kaupade või ka kaupade tuletisinstrumentidega kauplev isik moodustab osa konsolideerimisgrupist, mille põhitegevusala on muu investeerimisteenuse osutamine või krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuse osutamine.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 sätestatud isikule ja isikule, kes ainsa investeerimisteenusena osutab investeerimisnõustamise teenust või edastab klientide korraldusi väärtpaberite omandamiseks või võõrandamiseks ja kellel puudub sellise investeerimisteenuse osutamisel õigus kliendi raha või väärtpabereid omandada ja vallata, kohaldatakse käesoleva seaduse § 93 lõike 1 punktis 1 sätestatud aktsiakapitali nõuet.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 sätestatud isikule kohaldatakse käesoleva seaduse § 64, 65, 651, 69, 70, 701 ja 2361.

 (5) Käesolevas osas investeerimisühingute ja investeerimisteenuste osutamise suhtes sätestatut kohaldatakse krediidiasutustele, fondivalitsejatele ning välisriigi krediidiasutuste ja fondivalitsejate filiaalidele niivõrd, kuivõrd käesolevast seadusest, krediidiasutuste seadusest või investeerimisfondide seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

8. peatükk TEGUTSEMISE ÕIGUS 

1. jagu Tegevusluba 

§ 48.  Tegevusluba

 (1) Investeerimisühinguna tegutsemiseks peab isikul olema vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas osas tegevusluba).

 (2) Tegevusluba on tähtajatu.

 (3) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud.

§ 49.  Tegevusloa ulatus

 (1) Tegevusluba antakse ühe või mitme investeerimisteenuse osutamiseks. Tegevusluba võib hõlmata ühte või mitut investeerimiskõrvalteenust. Üksnes investeerimiskõrvalteenuste osutamiseks investeerimisühingule tegevusluba eraldi ei anta.

 (2) Investeerimisühing võib osutada üksnes neid investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuseid, mille kohta talle on antud tegevusluba. Tegevusloas nimetamata investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamiseks peab investeerimisühing taotlema vastava täiendava tegevusloa.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 50.  Krediidiasutuse ja fondivalitseja tegevusload

 (1) Krediidiasutuse tegevusluba omav äriühing ei pea investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamiseks eraldi tegevusluba taotlema.

 (2) Fondivalitseja tegevusluba omav äriühing ei pea käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning § 44 punktis 1 sätestatud teenuse osutamiseks käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt eraldi tegevusluba taotlema.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 51.  Otsus

 (1) Tegevusloa annab ja selle tunnistab kehtetuks inspektsioon oma otsusega. Inspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale soodsamaid kõrvaltingimusi, millega lubatakse põhjendatuse korral taotlejal osaliselt kõrvale kalduda tegevusloa saamise aluseks olevatest asjaoludest, või määrata käesoleva seaduse §-s 551 sätestatud tähtajast pikema tähtaja, mille jooksul peab taotleja viima ennast tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega kooskõlla.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Tegevusloa kohta tehtavas otsuses märgitakse vähemalt:
 1) isiku, kelle kohta otsus tehakse, nimi ja registrikood;
 2) investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse liik või liigid, mille kohta otsus tehakse;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 3) otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev.

 (3) Tegevusloa andmisest keeldumise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab otsus sisaldama sellekohast põhjendust.

§ 52.  Otsusest teavitamine

 (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetab inspektsioon viivitamata investeerimisühingule kätte.

 (2) Inspektsioon avalikustab tegevusloa andmise, selle muutmise ning kehtetuks tunnistamise oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

 (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalikustab inspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 53.  Tegevusloa taotlus

 (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas jaos taotleja) juhatuse liikmed vastava taotluse.

 (2) Taotlus koosneb kirjalikust avaldusest ja käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lisadest.

 (3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata inspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 54.  Taotlemisel esitatavad andmed

 (1) Tegevusloa taotlemiseks tuleb taotlejal esitada järgmised andmed ja dokumendid:
 1) äriühingu asutamisel – asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri;
 2) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
 3) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on ära näidatud iga aktsionäri nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;
 4) käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate aktsionäride ja muude isikute kohta, samuti käesoleva seaduse § 55 lõikes 7 sätestatud andmed seotuse kohta lepinguriigis tegevusluba omava investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isikuga;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 5) andmed taotleja juhtide kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, ning muud juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 6) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;
 7) andmed taotleja audiitori ja sisekontrolli teostava(te) isiku(te) kohta, mis sisaldavad nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega või registrikoodi;
 8) taotleja algbilanss ning ülevaade taotleja tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;
 9) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruannetega;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 10) kui taotlejas omab olulist osalust kolmanda riigi krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, siis vastava riigi järelevalveasutuse väljastatud kinnitus selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isikul on tegevusluba ja tema tegevus ei ole järelevalveasutuse teada vastuolus kehtivate õigusaktidega;
 11) taotleja kolme aasta äriplaan, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse, tegevuskohtade, rakendatavate infotehnoloogiliste süsteemide ja muude tehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust;
 12) raamatupidamise sise-eeskiri ja käesoleva seaduse §-s 82 nimetatud sise-eeskirjad või nende projektid;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 13) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja;
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]
 14) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud ühekordne osamakse;
 15) tõend inspektsioonile menetlustasu maksmise kohta.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (11) Taotleja või investeerimisühingu juht on nõukogu liige ja juhatuse liige. Juhina võib inspektsioon käsitada taotleja või investeerimisühingu töötajat ja muud isikut, kes iseseisvalt võtab vastu juhtimisotsuseid taotleja või investeerimisühingu arengu või äritegevuse suhtes.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

 (3) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 9, 10, 12, 13 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 55.  Taotluse läbivaatamine

 (1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab inspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on investeerimisteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja ta vastab seadusega või selle alusel investeerimisühingule sätestatud nõuetele, võib inspektsioon nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib inspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada suulisi selgitusi taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed esitatakse inspektsiooni poolt määratud mõistlikul tähtajal.

 (41) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib inspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab inspektsioon esitatud dokumendid.

 (5) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (6) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (7) Inspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutusega, kui:
 1) taotleja on lepinguriigis tegevusluba omava krediidiasutuse, investeerimisühingu, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku tütarettevõtja;
 2) taotleja on lepinguriigis tegevusluba omava krediidiasutuse, investeerimisühingu, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja tütarettevõtja;
 3) taotlejat kontrollib isik või isikud, kes kontrollivad teises lepinguriigis tegevusluba omavat investeerimisühingut, krediidiasutust, kindlustusandjat või muud finantsjärelevalve alla kuuluvat isikut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (8) Inspektsioon konsulteerib teiste lepinguriikide väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutustega taotleja ning temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilise isiku oluliste osaluste omajate ja juhtide maine, kogemuse ning sobivuse hindamiseks. Inspektsioon edastab sellise konsultatsiooni käigus üksnes olulised andmed taotleja ja temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilise isiku oluliste osaluste omajate ja juhtide maine, kogemuse ning sobivuse kohta, mis on vajalikud teistele lepinguriigi tegevusloa andmisega seotud väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutustele.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 551.  Tegevusloa andmine

 (1) Inspektsioon annab tegevusloa, kui taotleja on esitanud kõik õigusaktidega nõutud andmed, kui ei esine tegevusloa andmisest keeldumise aluseid ja tegevusloa lõppemise aluseid ning kui on kõrvaldatud inspektsiooni taotlejale väljendatud kahtlus, et taotleja ei vasta kõigile käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

 (2) Kui inspektsioonil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et taotleja ei vasta kõigile käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, on taotleja kohustatud kahtluse kõrvaldamise eesmärgil esitama inspektsioonile teavet omal initsiatiivil. Inspektsioon on kohustatud eelnevalt täpsustama, millist teavet ja andmeid ta kahtluse kõrvaldamiseks vajab.

 (3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates.

 (4) Otsuse täiendava tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon ühe kuu jooksul pärast inspektsioonile vastava taotluse ja kõigi nõutavate andmete ning dokumentide laekumist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul täiendava tegevusloa taotluse saamisest arvates.

 (5) Tegevusluba omav investeerimisühing teatab inspektsioonile viivitamata olulistest muutustest tegevusloa andmise otsuse aluseks olnud taotleja poolt inspektsioonile esitatud asjaoludes nendest teadasaamisel.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 56.  Tegevusloa andmisest keeldumine

  Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui:
 1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;
 2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile loa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;
 3) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 4) inspektsiooni hinnangul ei vasta taotleja juht, siseauditi üksuse ülesannete täitja või taotlejas olulist osalust omav isik käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
 5) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või tegevusetus ei vasta headele äritavadele;
 6) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, mille õigusnorme kohaldatakse taotleja suhtes või temaga märkimisväärselt seotud teise isiku suhtes, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad investeerimisühingu üle tõhusa järelevalve teostamist.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 57.  Tegevusloa lõppemine

  Tegevusluba lõpeb:
 1) investeerimisühingu lõpetamise otsuse tegemisel;
 2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;
 3) investeerimisühingute ühendamisel – ühendataval isikul;
 4) investeerimisühingu pankroti väljakuulutamisel.

§ 58.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguse täielik või osaline äravõtmine. Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks täielikult või üksikute investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste kaupa, piiritledes õigused, mis tegevusloa omanik tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Inspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
 1) investeerimisühing ei ole alustanud tegevust või investeerimisühingu asutajad on oma tegevusega näidanud, et investeerimisühing ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates või investeerimisühing ei ole tegelenud investeerimisteenuse osutamisega kuue järjestikuse kuu jooksul;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 2) on ilmnenud, et investeerimisühing on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud inspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
 3) investeerimisühing on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, investeerimisühingut või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või investeerimisühingu tegevus ei vasta heale äritavale;
 4) investeerimisühing ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
 5) ilmnevad käesoleva seaduse § 56 punktis 4 või 6 sätestatud asjaolud;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 6) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust;
 7) investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele;
 8) investeerimisühing ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või muul põhjusel kahjustab tema tegevus oluliselt investorite või teiste klientide huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist;
 9) investeerimisühing on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
 10) investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist;
 11) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid;
 12) investeerimisühing avaldab oma tegevuse või juhi kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami;
 13) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on investeerimisühing rikkunud lepinguriigi õigusaktis sätestatud tingimusi;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 14) käesoleva seaduse §-s 82 nimetatud sise-eeskirjad ei ole investeerimisühingu tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
 15) ilmneb, et investeerimisühing on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, investeerimisühingu tegevusele kehtestatud rangematest nõuetest.

 (3) Tegevusluba või täiendav tegevusluba tunnistatakse kas täielikult või osaliselt kehtetuks investeerimisühingu taotluse alusel, kui investeerimisühing ei soovi enam osutada investeerimisteenuseid ning tema klientide õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud.

 (31) Inspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada investorite või teiste klientide õigustatud huve.

 (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse vaatab inspektsioon läbi ning teeb otsuse tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

 (4) Enne tegevusloa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtetuks tunnistamise otsustamist võib inspektsioon teha investeerimisühingule tähtajalise ettekirjutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 581.  Tegevusloa andmise otsuse muutmine

 (1) Investeerimisühingu ärinime või asukoha aadressi muutumise korral teeb inspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 551 lõikes 3 nimetatud tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Tegevusloa andmise otsuse muutmise otsustab inspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete saamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmise otsuse toimetab inspektsioon viivitamata investeerimisühingule kätte.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

2. jagu Tegevus välisriigis 

§ 59.  Tütarettevõtja ja filiaal välisriigis

 (1) Kui Eestis registreeritud investeerimisühing soovib asutada investeerimisteenuseid osutavat tütarettevõtjat või filiaali kolmandas riigis või omandada osalust mõnes kolmanda riigi investeerimisühingus ja selle tulemusel muutub viimane tema tütarettevõtjaks, tuleb tal selleks taotleda inspektsioonilt vastav luba (edaspidi käesolevas jaos luba).

 (2) Loa taotlemiseks tuleb esitada inspektsioonile kirjalik avaldus ja järgmised andmed:
 1) riigi nimetus, kus tütarettevõtjat või filiaali soovitakse asutada või kus registreeritud investeerimisühingus soovitakse osalust omandada;
 2) tütarettevõtja ärinimi ja aadress või filiaali nimetus ja aadress;
 3) kolmanda riigi investeerimisühingu, milles soovitakse omandada osalust, kahe viimase majandusaasta aruanded koos esitaja poolt allkirjastatud eestikeelse tõlkega;
 4) tütarettevõtja või filiaali käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud äriplaan, millele lisatakse suhete kirjeldus asutava investeerimisühinguga;
 5) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmed tütarettevõtja juhtimisorganite liikmete või filiaali juhataja kohta;
 6) käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud andmed tütarettevõtjas olulist osalust omavate isikute kohta.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 60.  Loa taotluse menetlemine

 (1) Loa taotlemisele ja taotluse läbivaatamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, 55 ja 551 tegevusloa ja taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Inspektsioon teavitab vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust esitatud loa taotlusest kahe kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest. Kui inspektsiooni ja vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vahel ei ole sõlmitud koostöölepingut, sõlmib inspektsioon nimetatud asutusega kokkuleppe investeerimisühingu tütarettevõtja või filiaali üle järelevalve teostamise kohta.

 (3) Loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon otsuse kahe kuu jooksul pärast kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Loa andmisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust.

 (4) Loa andmise või sellest keeldumise kohta tehtud otsuse edastab inspektsioon viivitamata taotlejale. Loa andmisest teavitatakse ka vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

 (5) Kolmandas riigis tütarettevõtjat või filiaali omav Eestis registreeritud investeerimisühing on kohustatud inspektsioonile ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatama käesoleva seaduse § 59 lõike 2 punktides 2, 4 ja 5 loetletud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 61.  Loa andmisest keeldumine

  Inspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
 1) loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;
 2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile loa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;
 3) tütarettevõtja juhtimisorganite liikmed või filiaali juhataja ei vasta käesolevas seaduses investeerimisühingu juhatuse liikmetele kehtestatud nõuetele;
 4) tütarettevõtjas, kelles osalust omandatakse, olulist osalust omavad isikud ei vasta käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud nõuetele;
 5) tütarettevõtja või taotleja finantsseisund ei ole piisavalt kindel;
 6) tütarettevõtja või filiaali asutamine või osaluse omandamine või taotleja poolt esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada investorite huve või investeerimisühingu finantsseisundit või usaldusväärset tegevust Eestis või vastavas kolmandas riigis;
 7) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud või vastava kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda tõhusa järelevalve teostamist ning selleks vajaliku teabe saamist.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 62.  Loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Inspektsioon võib tunnistada investeerimisühingule kolmandas riigis filiaali asutamiseks antud loa kehtetuks, kui:
 1) investeerimisühing või selle filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele;
 2) investeerimisühing ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
 3) investeerimisühing on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta inspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
 4) investeerimisühingut, tema juhte või filiaali juhatajat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
 5) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui investeerimisühingu tegevusest tulenevad riskid;
 6) investeerimisühingu tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
 7) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud asjaolud;
 8) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust.

 (2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb inspektsioon viivitamata teatavaks investeerimisühingule ning kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

 (3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab investeerimisühing oma teenuste osutamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kolmandas riigis registreeritud filiaali kaudu hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 63.  Esinduse avamine välisriigis

 (1) Investeerimisühingu esinduse avamisest välisriigis peab investeerimisühing inspektsiooni teavitama vähemalt 10 päeva enne esinduse avamist.

 (2) Esinduse avamise korral esitatavate andmete loetelu ja selle esitamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 64.  Erisused investeerimisühingu filiaali asutamisel lepinguriigis

 (1) Investeerimisühing, kes soovib osutada oma tegevusloas sätestatud investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenust teises lepinguriigis ning selleks asutada filiaali nimetatud teise lepinguriigi territooriumil, teavitab oma kavatsusest inspektsiooni ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) lepinguriigi nimi, kus investeerimisühing soovib asutada filiaali;
 2) filiaali äriplaan, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutada kavandatavate investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste kohta ning kirjeldama filiaali organisatsioonilist ülesehitust ja seda, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagente, ning agendi olemasolu korral tema isikuandmed;
 3) filiaali aadress;
 4) filiaali juhtide nimed.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus investeerimisühing soovib filiaali asutada.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

 (3) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise kohta või sellest keeldumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alustel kahe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon investeerimisühingule viivitamata teatavaks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) Inspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui:
 1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 2) inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

 (5) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 1) investeerimisühingu finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis;
 2) filiaali asutamine või investeerimisühingu esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, investeerimisühingu finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
 3) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 4) investeerimisühing soovib osutada üksnes investeerimiskõrvalteenuseid.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab inspektsioon lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele andmed ka Eestis rakendatava investori kaitse skeemi kohta.

 (7) Investeerimisühing võib lepinguriigis filiaali asutada vastavalt teise lepinguriigi õigusaktides sätestatule.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (8) Muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides teavitab investeerimisühing inspektsiooni võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist või vahetult pärast selle toimumist. Inspektsioon teatab sellest muudatusest ka vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (9) Iga muudatuse Eestis rakendatavas investori kaitse skeemis, mis toimub investeerimisühingu filiaali kaudu vastavas lepinguriigis tegutsemise ajal, teeb inspektsioon viivitamata pärast muudatuse toimumist lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatavaks.

 (10) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui:
 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumiseks;
 2) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusakti rikkumisest investeerimisühingu poolt.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (11) Inspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud ettekirjutuse investeerimisühingule viivitamata kätte. Investeerimisühing on kohustatud hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuse osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.

 (12) Kui investeerimisühing soovib kasutada teises lepinguriigis asutatud investeerimisagenti, loetakse investeerimisagendi kasutamine võrdseks filiaali asutamisega ja kohaldatakse käesolevas seaduses filiaali asutamist ja tegevust reguleerivaid sätteid.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 65.  Piiriüleste investeerimisteenuste osutamine

 (1) Investeerimisühing, kes soovib välisriigis osutada tegevusloas sätestatud ulatuses investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenust selleks filiaali asutamata, peab teavitama inspektsiooni seesuguse piiriülese investeerimisteenuse osutamise kavatsusest ning esitama inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle riigi nimi, kus kavatsetakse investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenust osutada;
 2) äriplaan koos kavandatava investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuse kirjeldusega.

 (2) Kui investeerimisühing kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, siis esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

 (3) Kui investeerimisühing kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid teises lepinguriigis, teeb inspektsioon otsuse nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse teabe edastamise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon viivitamata investeerimisühingule teatavaks. Kui inspektsioon teeb otsuse teabe edastamise kohta, edastatakse teave vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul selle investeerimisühingult saamisest arvates.

 (4) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) investeerimisühing soovib osutada üksnes investeerimiskõrvalteenuseid.

 (5) Investeerimisühing võib alustada piiriüleste teenuste osutamist vastavalt teise lepinguriigi õigusaktides sätestatule.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest teavitab investeerimisühing inspektsiooni vähemalt üks kuu enne muudatuse jõustumist. Inspektsioon teatab sellest muudatusest vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

 (7) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul piiriüleste teenuste osutamise lepinguriigis, kui:
 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alus teabe edastamisest keeldumise kohta;
 2) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusakti rikkumisest investeerimisühingu poolt.

 (8) Inspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettekirjutuse investeerimisühingule viivitamata kätte. Investeerimisühing on kohustatud hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles lepinguriigis.

 (9) Kui investeerimisühing kavatseb kasutada investeerimisagenti selle lepinguriigi territooriumil, kus ta kavatseb oma teenuseid osutada, edastab ta inspektsioonile investeerimisagendi isikuandmed. Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vastava taotluse alusel esitab inspektsioon mõistliku aja jooksul nimetatud teabe selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 651.  Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülene osutamine

 (1) Piiriüleselt mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise teenust osutada kavatsev investeerimisühing teavitab inspektsiooni, missuguses välisriigis ta kavatseb piiriüleselt mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise teenust osutada.

 (2) Inspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul nimetatud teabe saamisest arvates ning teavitab sellest viivitamata investeerimisühingut. Investeerimisühing võib alustada mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülest osutamist vastavalt teise lepinguriigi õigusaktides sätestatule.

 (3) Investeerimisühing edastab inspektsioonile olemasolu korral ka Eestis asutatud mitmepoolses kauplemissüsteemis osalejate ja kaugliikmete andmed. Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vastava taotluse alusel esitab inspektsioon sellekohase teabe mõistliku aja jooksul nimetatud järelevalveasutusele.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud investeerimisteenuse piiriülesele osutamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 65 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

3. jagu Välisriigi investeerimisühingu tegevus Eestis 

§ 66.  Loa taotlemine kolmanda riigi investeerimisühingu filiaali asutamiseks Eestis

 (1) Kolmandas riigis registreeritud investeerimisühing peab Eestis filiaali asutamiseks taotlema inspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

 (2) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata investeerimisteenuseid osutava kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamisele Eestis.

 (3) Loa taotlemisel esitatakse inspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid:
 1) filiaali nimetus ja aadress;
 2) filiaali juhataja andmed vastavalt äriseadustiku § 387 punktides 10 ja 11 sätestatule;
 3) käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nõutud andmed investeerimisühingus olulist osalust omavate isikute kohta;
 4) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud andmed ja dokumendid;
 5) taotleja kahe viimase majandusaasta aruanded;
 6) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud filiaali äriplaan, millele lisatakse suhete kirjeldus asutava investeerimisühinguga.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi investeerimisühingul inspektsioonile esitada oma asukohamaa väärtpaberiturujärelevalve asutuse:
 1) nõusolek filiaali asutamiseks Eestis;
 2) kinnitus selle kohta, et tal on asukohamaal kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade tavadega;
 3) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ning asukohamaa investori kaitse skeemi kohta.

 (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb kolmanda riigi investeerimisühingul legaliseerida konsulaarseaduses sätestatud korras ning esitada koos allkirjastatud eestikeelse tõlkega.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 67.  Loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, § 55 lõigetes 1–41, §-des 551, 56 ja 58 tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustele võib inspektsioon keelduda loa andmisest, kui taotleja asukohamaa õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle või kui ei ole sõlmitud käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ja inspektsiooni koostöö asukohamaa väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole piisav.

 (3) Eestis filiaali omav kolmandas riigis registreeritud investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitama käesoleva seaduse § 66 lõike 3 punktides 1, 2 ja 6 loetletud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

 (4) Inspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 68.  Välisriigi investeerimisühingu esindus

 (1) Kui välisriigis registreeritud investeerimisühing kavatseb avada Eestis oma esinduse, peab ta esitama inspektsioonile sellekohase teabe koos järgmiste andmete ja dokumentidega:
 1) asukohamaa väärtpaberiturujärelevalve asutuse kinnitus selle kohta, et investeerimisühingul on kehtiv tegevusluba;
 2) esinduse tegevuskava;
 3) esindaja volitusi tõendav volikiri;
 4) dokument investeerimisühingu registreerimise kohta tema asukohamaal (äriregistri väljavõte või registreerimistunnistuse ärakiri);
 5) investeerimisühingu põhikiri;
 6) esinduse asukoht, aadress ja sidevahendite numbrid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid tuleb inspektsioonile esitada koos tõestatud eestikeelse tõlkega.

§ 69.  Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal Eestis

 (1) Lepinguriigi investeerimisühing, kes soovib Eestis asutada filiaali, teavitab sellest oma lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ning esitab talle järgmised andmed ja dokumendid:
 1) filiaali äriplaan, mis peab sisaldama andmeid kõigi osutada kavandatavate investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste kohta, filiaali organisatsioonilist ülesehitust ja seda, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagente, ning agendi olemasolu korral tema isikuandmed;
 2) filiaali aadress;
 3) filiaali juhtide nimed;
 4) lepinguriigis rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada inglise keeles.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

 (3) Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

 (4) Lepinguriigi investeerimisühing võib filiaali asutada ja alustada tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamist või kahe kuu möödumisel päevast, kui inspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse inspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamise kohta.

 (6) Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal peab täitma Eesti territooriumil osutatud teenuste osas käesoleva seaduse § 85 punktides 1–12, §-des 86–876, 881–8812, 891, 90 ja 91 sätestatud ning nende täpsustamiseks kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 70.  Piiriüleste investeerimisteenuste osutamine Eestis

 (1) Piiriülene investeerimisteenus käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 701 tähenduses on Eestis elavatele või asuvatele isikutele investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamine isiku poolt, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (2) Lepinguriigis registreeritud investeerimisühing võib alustada piiriüleste investeerimisteenuste osutamist Eestis pärast seda, kui inspektsioon on saanud käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldava teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt. Käesolevas lõikes nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada inglise keeles.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

 (3) Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise piiriülest teenust võib Eestis hakata osutama pärast seda, kui inspektsioon on saanud vastava teate selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) Inspektsioon võib esitada taotluse lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele Eestis piiriüleseid investeerimisteenuseid osutava vastava lepinguriigi investeerimisühingu investeerimisagentide isikuandmete saamiseks, samuti selle investeerimisühingu mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmete ja osalejate andmete saamiseks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (5) Inspektsioonil on õigus avalikustada Eestis piiriüleseid investeerimisteenuseid osutava lepinguriigi investeerimisühingu investeerimisagentide isikuandmed.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 701.  Kolmanda riigi investeerimisühingu piiriüleste investeerimisteenuste osutamine Eestis

 (1) Kolmanda riigi investeerimisühing on kohustatud piiriüleste teenuste osutamiseks Eestis taotlema inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas paragrahvis piiriüleste teenuste osutamise luba), esitades taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ning dokumendid:
 1) isiku nimi ja aadress;
 2) isikule väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed;
 3) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud andmed ja dokumendid;
 4) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatud andmed investeerimisühingu juhtide kohta;
 5) käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 sätestatud andmed ja dokumendid investeerimisühingus olulist osalust omavate aktsionäride kohta;
 6) isiku kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded;
 7) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud tingimustele vastav äriplaan, milles näidatakse kõik isiku poolt Eestis osutatavad teenused.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi investeerimisühingul esitada inspektsioonile päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse:
 1) nõusolek isiku poolt piiriüleste teenuste osutamiseks Eestis;
 2) kinnitus selle kohta, et isikul on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga;
 3) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse kohta ning päritoluriigis tema klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus;
 4) kirjeldus päritoluriigis investeerimisühingule kohaldatavate usaldatavusnõuete, sealhulgas kapitali- ja likviidsusnõuete, samuti päritoluriigi investeeringute tagamise süsteemi kohta ning kinnitus selle kohta, et eelnimetatud nõuded on samaväärsed Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetega.

 (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

 (4) Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 55–56 ja 58 tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (5) Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustel keeldumisele võib inspektsioon keelduda piiriüleste teenuste osutamise loa andmisest, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks inspektsiooniga.

 (6) Inspektsioon võib tunnistada piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud asjaolud.

 (7) Kolmanda riigi investeerimisühing, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb inspektsioonilt piiriüleste teenuste osutamise loa muutmist.

 (8) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmiseks esitab kolmanda riigi isik inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (9) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 55–56 sätestatut.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

9. peatükk INVESTEERIMISÜHINGU KONTROLLILE, JUHTIMISELE JA ORGANISATSIOONILISELE ÜLESEHITUSELE ESITATAVAD NÕUDED 
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 71.  [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 72.  Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded

  Investeerimisühingus võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning investeerimisühingu üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesoleva seaduse §-des 72–78 isik):
 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab investeerimisühingu kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
 2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab investeerimisühingu juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 79 sätestatud nõuetele;
 3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada investeerimisühingu korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
 4) kes on võimeline tagama, et investeerimisühing on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks investeerimisühing saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
 5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll investeerimisühingu üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 721.  Osaluse määramise tingimused ja erisused

 (1) Olulise osaluse määramisel tuleb lisaks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule arvesse võtta ka käesoleva seaduse § 1854 lõikes 1 ning § 1871 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (2) Olulise osaluse määramisel ei arvestata aktsiakapitali väljendavaid neid hääleõigusi, mille investeerimisühing või krediidiasutus võib omandada või mida omada seoses käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuse osutamisega tingimustel, et neid õigusi ei kasutata ükskõik millisel viisil selle äriühingu juhtimisse sekkumiseks ning et need õigused võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.

 (3) Olulise osaluse arvutamisel ei summeerita eurofondi fondivalitseja ja lepinguriigi eurofondi fondivalitseja emaettevõtja puhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida fondivalitseja ise valitseb, eeldusel, et ta teostab oma hääleõigust emaettevõtjast sõltumatult.

 (4) Olulise osaluse arvutamisel ei summeerita Eesti ja lepinguriigi investeerimisühingu emaettevõtja puhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida see investeerimisühing valitseb iga kliendi suhtes eraldi, arvestades käesoleva seaduse § 1871 lõikes 7 nimetatud tingimusi.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 73.  Osaluse omandamisest teavitamine

 (1) Isik, kes soovib investeerimisühingus otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või osalust suurendada nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel investeerimisühing muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest inspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 ja lõike 11 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed ja dokumendid.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui investeerimisühing muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast investeerimisühingu üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama inspektsiooni.

 (3) Inspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 741 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 74.  Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed

 (1) Inspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
 2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
 3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
 4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed igale omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta;
 5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;
 6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel investeerimisühingu juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
 7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
 8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla investeerimisühingu juht;
 9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;
 11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
 13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
 14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 10 ja 721;
 15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 10 ja 721;
 16) investeerimisühingut kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
 17) ülevaade investeerimisühingus rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (11) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Inspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (12) Inspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada inspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isikul on tegevusluba ja vastava finantsjärelevalve asutuse teadmisel täidab ta tema suhtes kehtivaid nõudeid.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Inspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Inspektsioonile esitada.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (4) Inspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 741.  Menetlus ja menetlustähtajad

 (1) Inspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 72 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Inspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 73 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates.

 (2) Inspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 sätestatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

 (3) Inspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.

 (4) Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

 (5) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

 (6) Inspektsioon teeb käesolevas paragrahvis sätestatud menetlusaja jooksul koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus, investeerimisühing, investeerimisfond, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöö raames konsulteerib inspektsioon teiste lepinguriikide järelevalve asutustega. Inspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.

 (8) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Inspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 75.  Osaluse omandamise tingimused

 (1) Inspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta investeerimisühing kontrollitavaks äriühinguks. Inspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutumise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata inspektsiooni.

 (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Inspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 741 ja § 76 lõikes 1 sätestatust.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 76.  Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (1) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:
 1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud nõuetele;
 2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Inspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
 3) Inspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Inspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 4) investeerimisühing muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Inspektsiooniga koostööd.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Inspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Inspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (4) Inspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes investeerimisühingus olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, investeerimisühingus hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib inspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Inspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (5) Juhul kui omandaja või isik, kes omab investeerimisühingus olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud inspektsiooni ettekirjutuse järgimine on kohustuslik ka investeerimisühingule, tema aktsiaraamatu pidajale või muule seda laadi isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 77.  Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

 (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
 1) tehing on vastuolus inspektsiooni ettekirjutusega;
 2) inspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse;
 3) tehingust ei ole inspektsiooni käesoleva seaduse §-des 73 ja 74 sätestatud korras teavitatud;
 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud;
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid investeerimisühingu tema kontrollitavaks äriühinguks.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

 (3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Inspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (4) Kui teostati tehingust, millega investeerimisühing pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus inspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 78.  Osaluse muutumisest teavitamine

 (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse investeerimisühingus või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra, või loobub kontrollist investeerimisühingu üle, peab ta kavatsusest inspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel kontrolli investeerimisühingu üle või investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud inspektsiooni viivitamata teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist.

 (3) Investeerimisühing on käesoleva seaduse §-s 73 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama inspektsiooni.

 (4) Investeerimisühing esitab koos majandusaasta aruandega inspektsioonile andmed aktsionäride kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli investeerimisühingus oluline osalus, näidates seejuures ära aktsionärile kuuluva osaluse suuruse.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 781.  Investeerimisühingu asukoht ja tegevuskoht

  Eesti äriregistrisse kantud investeerimisühingu asukoht ja peamine tegevuskoht peab asuma Eestis.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 79.  Investeerimisühingu juhid

 (1) Investeerimisühingu juhiks võib valida või määrata üksnes isikuid, kellel on investeerimisühingu juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu maine.

 (2) Investeerimisühingu juhatuses on vähemalt kaks liiget.

 (3) Investeerimisühingu juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus ja investeerimisühingu juhtimiseks vajalik töökogemus.

 (4) Investeerimisühingu juhiks ei või olla isik:
 1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
 2) kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;
 3) pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja;
 4) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.

 (5) Investeerimisühingu juhid ning töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja pädevusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes investeerimisühingu ning selle klientide huvidest.

 (6) Investeerimisühingu juhid peavad tagama, et investeerimisühingu organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja raporteerimise protseduurid, mis on investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.

 (7) Investeerimisühingu juhid on kohustatud enda kursis hoidmiseks või kurssi viimiseks regulaarselt läbi vaatama käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktide täitmiseks kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid, hindama seejuures nende tulemuslikkust ning võtma tarvitusele asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 791.  Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele kohaldatavad nõuded ning juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele, sealhulgas nende tasustamisele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 49 lõigetes 11–14, §-des 52, 55, 571–574 ja 581, § 59 lõigetes 3 ja 43, §-s 62, § 63 lõike 2 punktis 51 ning § 922 lõikes 4 sätestatut, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, arvestades investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 80.  Juhtidest ja audiitorist teavitamine

 (1) Investeerimisühingu juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik investeerimisühingule esitama:
 1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed;
 2) kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud investeerimisühingu juhtimist välistavad asjaolud.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Investeerimisühing on kohustatud juhtide ning audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist inspektsiooni teavitama 10 päeva jooksul vastava otsuse tegemisest või avalduse saamisest arvates.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Juhi valimise või määramise korral peab investeerimisühing esitama inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja juhi kinnituse ning audiitori valimise või määramise korral tema nime ja audiitori kinnituse, et juhi või audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla investeerimisühingu juht või audiitor.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

§ 81.  Juhi tagasikutsumine

 (1) Inspektsiooni ettekirjutusega võib investeerimisühingult nõuda juhi tagasikutsumist, kui:
 1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) seoses tema valimise või määramisega on esitatud eksitavaid, mittetäielikke või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente;
 3) investeerimisühingu juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline investeerimisühingut usaldusväärselt ja kindlalt juhtima.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Kui investeerimisühing ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on inspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu poolt.

§ 811.  Üldised organisatsioonilised nõuded

 (1) Investeerimisühing on kohustatud:
 1) kehtestama otsuste tegemise korra ning looma organisatsioonilise struktuuri, millega määratakse kindlaks aruandluskord ning jaotatakse töö- või ametiülesanded ja -kohustused;
 2) tagama, et iga tegevisik oleks teadlik nõuetest, mida ta peab oma kohustuste kohaseks täitmiseks järgima;
 3) rakendama töö- või ametiülesannete täitmiseks piisavate oskuste, teadmiste ja kompetentsiga töötajad;
 4) looma, rakendama ja säilitama investeerimisühingu sisese aruandluse ja teabevahetuse investeerimisühingu kõigil vajalikel tasanditel;
 5) säilitama korrastatult andmeid oma äritegevuse kohta ja sise-eeskirjade ning muude organisatsiooni juhtimist käsitlevate otsustuste kohta;
 6) tagama, et mitme ülesande täitmine ei ole tegevisikule mis tahes konkreetse ülesande usaldusväärse, ausa ja professionaalse täitmise takistuseks ega muutu selleks.

 (2) Investeerimisühing peab arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmisel oma äritegevuse, sealhulgas osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse iseloomu, ulatust ning keerukust.

 (3) Investeerimisühing peab kehtestama, rakendama ja säilitama eeskirjad ja süsteemid, mis tagavad teabe turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, võttes arvesse sellise teabe olemust ja sisu.

 (4) Investeerimisühing peab kehtestama, rakendama ja säilitama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada investeerimisteenuste osutamise järjepidevus ja korrapärasus. Nimetatud meetmete eesmärk on tagada oluliste andmete ja ülesannete säilitamine ning investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse jätkamine investeerimisühingu tegevuses tekkivate toimimishäirete korral või kui see ei ole võimalik, siis andmete ja ülesannete võimalikult kiire taastamine ning investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse taasjätkamine.

 (5) Investeerimisühing peab jälgima ja hindama regulaarselt käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 kohaselt kehtestatud ning rakendatud protseduuride ja süsteemide asjakohasust ning tulemuslikkust. Puuduste ilmnemisel peab investeerimisühing need kõrvaldama.

 (6) Investeerimisühingu juhtidele tuleb esitada regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord aastas, kirjalikke aruandeid käesoleva seaduse §-des 83–832 sätestatud valdkondade kohta.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud aruandest peab selguma, kas puuduste esinemise korral aruandes käsitletud valdkonnas on võetud asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.

 (8) Tegevisik on käesoleva seaduse tähenduses:
 1) investeerimisühingu juht ja tema investeerimisagent;
 2) investeerimisühingu investeerimisagendi juht;
 3) investeerimisühingu ja tema investeerimisagendi töötaja, kes on seotud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamise või investeerimistegevuse teostamisega;
 4) füüsiline isik, kes osaleb investeerimisühingu poolt investeerimisteenuse osutamises ja kelle teenuseid investeerimisühing või tema investeerimisagent kasutab ja kontrollib;
 5) füüsiline isik, kes investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmise lepingu alusel osutab investeerimisühingule või tema investeerimisagendile vastavaid teenuseid.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 82.  Sise-eeskirjad

 (1) Investeerimisühingus peavad olema kehtestatud ja rakendatud investeerimisühingu ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi käesolevas, 10. ja 11. peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad investeerimisühingu tegevust reguleerivate õigusaktide ja investeerimisühingu juhtorganite otsuste täitmise.

 (2) Investeerimisühingu kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama investeerimisteenuste õigus- ja korrapärase osutamise. Investeerimisühing hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerib sise-eeskirju nii, et oleks tagatud klientide huvide parim kaitse.

 (3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:
 1) investeerimisühingu sisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;
 2) investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamise kord, sealhulgas kava investeerimisteenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks;
 3) töötajate valikukriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe investeerimisühingu nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;
 4) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;
 5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 821.  Riskide juhtimine

 (1) Investeerimisühing on kohustatud:
 1) sise-eeskirjadega kehtestama, rakendama ja säilitama enda tegevusega, rakendatavate protsessidega ja süsteemidega seotud riskide kindlakstegemiseks riskijuhtimise poliitika ja teostamise korra, samuti määrama selles investeerimisühingu riskitaluvuse taseme vastavas valdkonnas;
 2) sise-eeskirjadega kehtestama ja rakendama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada investeerimisteenuste osutamise järjepidevus äritegevuse katkemise riski maandamiseks;
 3) lähtuvalt määratud riskitaluvuse tasemest juhtima enda tegevusega, rakendatavate protsessidega ja süsteemidega seotud riske.

 (2) Investeerimisühing on kohustatud kontrollima:
 1) riskijuhtimise poliitika ja teostamise korra asjakohasust ning tulemuslikkust;
 2) investeerimisühingu ja tema tegevisikute tegevuse vastavust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kehtestatud ja rakendatud poliitikale ja korrale;
 3) käesolevas paragrahvis sätestatud poliitika, teostamise korra, protsesside ja süsteemide ning nende rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust, sealhulgas tegevisiku poolt poliitika, teostamise korra, protsesside või süsteemi eiramise või muul viisil täitmata jätmise puhuks võetud meetmete asjakohasust ning tulemuslikkust.

 (3) Kui see on investeerimisühingu äritegevuse, sealhulgas osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest tulenevalt asjakohane ning proportsionaalne, peab investeerimisühingul olema sõltumatu riskijuhtimise teostaja, kes täidab järgmisi ülesandeid:
 1) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud poliitika ja teostamise korra rakendamine;
 2) juhtide nõustamine ja neile aruannete esitamine vastavalt käesoleva seaduse § 811 lõikele 6.

 (4) Kui investeerimisühingul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sõltumatut riskijuhtimise teostajat määratud, peab investeerimisühing suutma tõendada, et käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatud poliitika ja teostamise kord vastavad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ning neid rakendatakse pidevalt ja tulemuslikult.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 822.  Kapitali adekvaatsuse tagamine

 (1) Investeerimisühingu kõik olulised riskid, sealhulgas riskid, mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 103 lõikes 2, peavad olema igal ajahetkel adekvaatselt kaetud omavahenditega.

 (2) Investeerimisühingus peavad olema sise-eeskirjadega kehtestatud usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et jätkuvalt säilitada adekvaatset omavahendite taset, struktuuri ja jaotust erinevate struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes investeerimisühingu võetud riskide või potentsiaalsete riskide tasemest.

 (3) Nimetatud strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 823.  Investeerimisühingu juhi, töötaja ja muu seotud isiku isiklik tehing

 (1) Investeerimisühing peab sise-eeskirjadega määrama temaga seotud isikute isiklike väärtpaberitehingute tegemise korra ja tagama klientide huvide kaitse ning turu õigus- ja korrapärase toimimise.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seotud isikuteks on tegevisik ning tema abikaasa, ülalpeetav laps, võõraslaps, kasulaps ning isik, kellel on tehingu tegemise päevaks olnud tegevisikuga ühine majapidamine vähemalt ühe aasta jooksul (edaspidi käesolevas paragrahvis lähedane).

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikliku tehingu tegemine on tegevisiku poolt või tema jaoks väärtpaberiga tehingu tegemine, kui:
 1) tegevisik tehingu tegemisel tegutseb väljaspool oma tavapäraseid tööülesandeid või ametivolitusi;
 2) tehing tehti tegevisiku või tema lähedase arvel;
 3) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga märkimisväärne seos;
 4) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga selline lepinguline õigussuhe, kus tegevisikul on tehingu tegemise tulemusega seoses muud olulised huvid kui kauplemise eest saadav teenus- või vahendustasu.

 (4) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega korra ja rakendab seda, et vältida järgmisi tegevusi, millega seotud tegevisikul võib tekkida huvide konflikt või tal on juurdepääs siseteabele turukuritarvituse määruse tähenduses (edaspidi siseteave) või klientidega seonduvale konfidentsiaalsele teabele:
 1) isikliku tehingu tegemine, kui see on turukuritarvituse määruse artikli 14 kohaselt keelatud või tehinguga kaasneb konfidentsiaalse teabe väärkasutamine või tehing on käesolevas seaduses sätestatud nõuetega vastuolus või võib nendega vastuollu sattuda;
 2) kolmandale isikule väärtpaberitehingu tegemiseks sellise soovituse andmine, mis ei ole seotud tegevisiku tavapärase tööülesande täitmise või investeerimisteenuse osutamisega ning sellisele väärtpaberitehingule isikliku tehinguna kohalduks käesoleva seaduse § 825 lõike 5 punktis 1 või § 875 lõikes 6 sätestatu;
 3) kolmandale isikule teabe või arvamuse avaldamine, mis ei ole seotud tavapärase töö- või ametiülesande täitmise või investeerimisteenuse osutamisega, kui tegevisik teab või võib mõistlikult eeldada, et kolmas isik võib selle tulemusena sõlmida väärtpaberitehingu, millele isikliku tehinguna kohalduks käesoleva lõike punktis 1, käesoleva seaduse § 825 lõike 5 punktis 1 või 2 või § 875 lõikes 6 sätestatu, või anda muule isikule soovituse sellise tehingu sõlmimiseks või ajendada muud isikut tehingut sõlmima.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (5) Investeerimisühing on kohustatud asjakohaste meetmetega tagama, et:
 1) iga tegevisik oleks teadlik käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korrast ja seal sisalduvatest piirangutest ning avalikustamise kohustusest isiklike tehingute tegemisel;
 2) kehtiks süsteem, mille alusel investeerimisühingut teavitataks viivitamata tegevisiku poolt tehtud isiklikust tehingust või mis võimaldab investeerimisühingul ise nimetatud tehingu kindlaks teha. Investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmisel kolmandale isikule peab investeerimisühing tagama, et nimetatud kolmas isik säilitab vastavate tegevisikute tehtud isiklike tehingute andmed ja esitab need viivitamata investeerimisühingule viimase nõudmisel;
 3) säilitatakse kõik andmed isiklike tehingute toimumise, sealhulgas nende lubamise ja keelamise kohta. Nimetatud andmete kohta tuleb pidada eraldi registrit.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata järgmiste isiklike tehingute puhul:
 1) isiklikud tehingud, mis on tehtud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, kui tehingule ei eelne sellega seonduvat teabevahetust investeerimisühingu ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;
 2) isiklikud tehingud investeerimisfondide seaduses sätestatud eurofondide aktsiate või osakutega või muude investeerimisfondide aktsiate või osakutega juhul, kui inspektsioon või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus teostab investeerimisfondi üle järelevalvet ja investeerimisfondile kohaldatakse eurofondiga samaväärsed riskide hajutamise nõuded varade investeerimise suhtes ning tegevisik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole nimetatud investeerimisfondi juhtimisega seotud.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 824.  Huvide konflikti maandamine ja vältimine

 (1) Investeerimisühing kehtestab ja rakendab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et määrata, maandada või vältida investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuse osutamisel investeerimisühingu sisest huvide konflikti, investeerimisühinguga kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti, investeerimisühingu ja kliendi ning klientide omavaheliste huvide konflikte ja nende kahjulikku mõju klientide huvidele. Nimetatud meetmed peavad võtma arvesse investeerimisühingu suurust ja struktuuri ning äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust. Investeerimisühing määrab nimetatud korra sise-eeskirjadega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetmed peavad hõlmama investeerimisühingu sisese huvide konflikti puhul vähemalt tegevisikuid ning juhul, kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, peab ta lisaks võtma arvesse ka kõiki asjaolusid, millest investeerimisühing on või peaks olema teadlik ja millest võib tekkida selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest tulenev huvide konflikt.

 (3) Investeerimisühing peab investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamisest tulenevate kliendi huvisid kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlaksmääramisel miinimumnõuetena arvesse võtma seda, kas tegevisik või investeerimisühinguga kontrollsuhtes olev isik on tulenevalt investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamisest või muul põhjusel järgmises olukorras:
 1) on tõenäoline, et investeerimisühing või vastav isik saab kliendi arvel rahalist kasu või väldib rahalist kahju;
 2) investeerimisühingu või vastava isiku huvid kliendile osutatud teenuse või kliendi nimel tehtud tehingu tulemuse osas erinevad kliendi huvidest;
 3) investeerimisühingul või vastaval isikul on rahaline või muu motiiv eelistada kliendi huvidele mõne teise kliendi või klientide rühma huve;
 4) investeerimisühing või vastav isik on tegev kliendiga samas ärivaldkonnas;
 5) investeerimisühing või vastav isik saab muult isikult kui klient hüve seoses kliendile osutatava teenusega raha, kauba või teenuse näol, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu ja mis ei ole lubatud käesoleva seaduse § 852 kohaselt.

 (4) Investeerimisühing teavitab enne investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamist klienti huvide konfliktide üldisest laadist või ka allikast, kui investeerimisühingu poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed konkreetsel juhul ei taga kliendi huvide kahjustamise ohu vältimist.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud huvide konflikti vältimise korraga määratakse:
 1) investeerimisühingu või tema nimel osutatava iga konkreetse investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenusega seotud asjaolud, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt või mis toovad kaasa olulise riski kahjustada ühe või enama kliendi huve;
 2) täpsustatud reeglid, mida tuleb järgida, ja protsessid ning meetmed, mida tuleb rakendada huvide konfliktide lahendamiseks.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud reeglid ja meetmed peavad tagama, et isikud, kes on seotud äritegevusega, millega kaasneb käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud huvide konflikt, teostavad äritegevust sellisel viisil, mis on investeerimisühingu klientide huvide kahjustamise riski võimalikult maksimaalselt maandav. Kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, peavad nimetatud reeglid ja meetmed võtma arvesse selle konsolideerimisgrupi suurust ja tegevuse ulatust.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud reeglid ja meetmed peavad hõlmama järgnevast loetelust seda osa, mis on investeerimisühingu nõutava sõltumatuse taseme tagamiseks vajalik ja asjakohane:
 1) protseduurid, millega välditakse või kontrollitakse teabevahetust tegevisikute vahel, kes on seotud sellise tegevusega, millega kaasneb huvide konflikti risk, kui nimetatud teabe vahetamine võib kahjustada tema klientide huve;
 2) eraldi kontroll isikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub selliste klientide nimel tegutsemine või nendele teenuste osutamine, kelle huvid võivad konflikti sattuda või kes muul moel esindavad erinevaid huve, mis võivad konflikti sattuda, sealhulgas investeerimisühingu huvidega;
 3) mis tahes otsese seose kõrvaldamine erinevate tegevustega tegelevate tegevisikute tasustamise või nende loodud tulude vahel, kui nimetatud tegevustega seoses võib tekkida huvide konflikt;
 4) protseduurid, millega takistatakse või piiratakse mis tahes isikut avaldamast ebakohast mõju sellele, mis viisil tegevisik investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust osutab või teostab;
 5) protseduurid, millega takistatakse või kontrollitakse tegevisiku samaaegset või järjestikust tegutsemist eraldiseisvate investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamisel või teostamisel, kui selline tegutsemine võib kahjustada huvide konfliktide nõuetekohast juhtimist.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kliendi teavitamine peab toimuma püsival andmekandjal ja piisava üksikasjalikkusega võttes sealjuures arvesse kliendi liiki.

 (9) Püsiv andmekandja on mis tahes vahend, mis võimaldab kliendil säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks juurde pääseda aja jooksul, mis on teabe sisu ja olulisusega vastavuses ning mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.

 (10) Investeerimisühing on kohustatud sellist liiki investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste kohta, mis on osutatud või teostatud investeerimisühingu kaudu ja mille puhul on tekkinud või võib tekkida huvide konflikt ning millega kaasneb oluline risk ühe või enama kliendi huve kahjustada, registrit pidama ja regulaarselt seda ajakohastama.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 825.  Täiendavad organisatsioonilised nõuded investeerimisanalüüse koostavale ja levitavale investeerimisühingule

 (1) Investeerimisanalüüs käesoleva seaduse tähenduses on teatud teabekanalile või avalikkusele mõeldud analüüs või muu teave väärtpaberite praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta, kus soovitatakse või pakutakse välja investeerimisstrateegia seoses väärtpaberiga või selle emitendiga järgmistel tingimustel:
 1) teavet nimetatakse investeerimisanalüüsiks või kirjeldatakse seda sarnasel viisil või esitletakse muul kujul objektiivse või sõltumatu selgitusena;
 2) kui investeerimisühing on andnud teatud soovituse kliendile, ei kujuta see teave endast investeerimisnõustamist käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud investeerimisanalüüs on turukuritarvituse määruse artikli 3 lõike 1 punktis 35 sätestatud investeerimissoovituse liik.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (3) Investeerimisanalüüsile rakendatakse lisaks turukuritarvituse määruses sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ja käesoleva seaduse §-s 824 sätestatust ei tulene teisiti.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (4) Investeerimisanalüüside korraldamisel või nende koostamisel, mida kavatsetakse levitada investeerimisühingu klientidele või avalikkusele, peab investeerimisühing tagama käesoleva seaduse § 824 lõigetes 7 ja 8 sätestatud meetmete ja korra rakendamise investeerimisanalüüse koostavate isikute (edaspidi finantsanalüütik) või muude seotud isikute suhtes, kelle kohustused või ärihuvid võivad sattuda vastuollu nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüsi levitatakse.

 (5) Investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 4, peab rakendama korda, mille eesmärk on tagada järgmiste tingimuste täitmine:
 1) teades investeerimisanalüüsi tõenäolist ajastust või sisu, mis ei ole avalikkusele ega klientidele kättesaadav ja mida ei saa avalikkusele või klientidele kättesaadavast teabest kergesti järeldada, ei tohi finantsanalüütikud ja muud seotud isikud teha isiklikke tehinguid ega kaubelda ühegi teise isiku, sealhulgas investeerimisühingu nimel selliste väärtpaberitega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või nendega seotud väärtpaberitega, kuni investeerimisanalüüsi saajatel on olnud piisavalt võimalust selle alusel tegutseda;
 2) investeerimisanalüüside koostamisega seotud isikud ei tohi teha isiklikke tehinguid väärtpaberitega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või nendega seotud väärtpaberitega, kui see on vastuolus antud kehtivate soovitustega, välja arvatud erandlikel asjaoludel ja investeerimisühingu vastavuskontrolli funktsiooni täitva isiku eelneval nõusolekul;
 3) investeerimisanalüüside koostamisega seotud isikud ei tohi võtta vastu rahalisi või mitterahalisi hüvesid isikutelt, kellel on investeerimisanalüüsi sisuga seoses olulised huvid;
 4) investeerimisanalüüside koostamisega seotud isikud ei tohi lubada emitentidele analüüsi tulemusi, mis on tegelikkusest soodsamad;
 5) emitentidel ja muudel isikutel, välja arvatud finantsanalüütikutel, ei ole lubatud enne investeerimisanalüüsi avaldamist tutvuda investeerimisanalüüside projektidega analüüsis esitatud faktiliste andmete täpsuse kontrollimiseks või mis tahes muul eesmärgil, välja arvatud investeerimisühingu juriidiliste kohustuste täitmise kontrollimiseks, kui projekt hõlmab soovitusi või hinnasihti.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatut ei kohaldata juhul, kui finantsanalüütik või muu seotud isik teeb tehinguid heauskselt ja tavapärase turutegemise käigus tegutseva turutegijana või täites kliendi omaalgatuslikku korraldust.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 käsitatakse seotud väärtpaberina sellist väärtpaberit, mille hinda mõjutab oluliselt teise väärtpaberi hind või selle hinna muutused, mille kohta investeerimisanalüüs on koostatud, ja mis hõlmab selle teise väärtpaberiga seotud tuletisinstrumente.

 (8) Kui investeerimisühing levitab kolmanda isiku koostatud investeerimisanalüüse avalikkusele või oma klientidele, on ta vabastatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuete täitmisest, kui täidetud on järgmised kriteeriumid:
 1) investeerimisanalüüse koostav isik ei kuulu investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi;
 2) investeerimisühing ei muuda oluliselt investeerimisanalüüsis esitatud soovitusi;
 3) investeerimisühing ei esita investeerimisanalüüsi selliselt, nagu oleks see tema koostatud;
 4) investeerimisühing kontrollib, et analüüsi koostaja suhtes kohaldatakse selle koostamisega seoses nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas seaduses sätestatud nõuetega, või et analüüsi koostaja on kehtestanud eeskirjad, millega sellised nõuded on ette nähtud.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 826.  Investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmine

 (1) Investeerimisühingul on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus investeerimisteenusega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (edaspidi käesolevas paragrahvis edasiandmine).

 (2) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega edasiandmise korra ning edasiandmine peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) see ei tohi kahjustada investeerimisühingu klientide ega investeerimisühingu huve;
 2) see ei tohi takistada investeerimisühingu tegevust ega investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 3) investeerimisühingu juhid ei tohi edasiandmisel delegeerida oma vastutust;
 4) investeerimisühingu suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei tohi edasiandmise tõttu muutuda;
 5) kolmandal isikul, kellele tegevused edasi antakse, on vajalik kvalifikatsioon ja ta on võimeline võetud kohustusi täitma ning investeerimisühingul on õigus kontrollida selle kolmanda isiku investeerimisteenuse osutamisega seotud tegevust;
 6) edasiandmine ei tohi kahjustada tingimusi, millele investeerimisühing peab käesoleva seaduse kohaselt vastama tegevusloa saamiseks ja tegevusloa saamise tingimustele vastavusse jäämiseks;
 7) edasiandmine ei tohi tühistada ega muuta mis tahes muid tingimusi, mille alusel investeerimisühingule tegevusluba anti;
 8) on täidetud muud käesolevast seadusest tulenevad ja selle alusel kehtestatud nõuded.

 (3) Investeerimisühing jääb olulise tööülesande või mis tahes muu investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmise korral täielikult vastutavaks edasiantud tööülesande täitmise või tegevuse vastavuse eest käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

 (4) Oluline tööülesanne või tegevus on selline tegevus, mille puudulik täitmine või täitmata jätmine kahjustaks oluliselt investeerimisühingu vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, selle alusel antud õigusaktide nõuetele või tegevusloa saamise tingimustele ja sellega kaasnevatele kohustustele või kahjustaks oluliselt investeerimisühingu finantstulemust, usaldusväärsust või osutatavate investeerimisteenuste usaldusväärsust või nende osutamise järjepidevust.

 (5) Oluliseks tööülesandeks ega tegevuseks ei peeta muu hulgas järgmisi tegevusi:
 1) investeerimisühingule osutatavad nõustamisteenused ja muud teenused, mis ei moodusta osa investeerimisühingu investeerimisalasest äritegevusest, sealhulgas investeerimisühingu õigusalane nõustamine, investeerimisühingu personali koolitamine, arvete saatmine ja käitlemine ning ühingu ruumide ja töötajate turvamine;
 2) standardiseeritud teenuste ostmine, sealhulgas turu- ja hinnateabeteenuse ostmine.

 (6) Investeerimisühing peab tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega mis tahes oluliste tööülesannete või investeerimisteenustega seotud tegevuste edasiandmise lepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel.

 (7) Edasiandmiseks peab investeerimisühing rakendama meetmeid, et tagada järgmiste tingimuste täitmine:
 1) edasiantud teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) on usaldusväärseks ja professionaalseks ülesannete täitmiseks, teenuste osutamiseks või tegevuse teostamiseks piisavate oskustega ja tal on selleks õigusaktidega nõutavad load ning ta suudab toime tulla edasiantava töö mahuga;
 2) teenuseosutaja osutab teenuseid tulemuslikult ning investeerimisühing on kindlaks määranud teenuseosutaja tegevusstandardi hindamise metoodika ja mõõdab teenuseosutaja tegevust selle alusel;
 3) teenuseosutaja kontrollib talle edasiantud teenuse osutamist piisavalt ja juhib tegevusega seotud riske adekvaatselt;
 4) investeerimisühing rakendab vajalikud meetmed edasiantud tegevuse nõuetekohaseks täitmiseks, kui teenuseosutaja ei täida ülesandeid nõuetekohaselt;
 5) investeerimisühing on asjatundlik teostamaks tulemuslikku järelevalvet edasiantud teenuse osutamise üle ja teenuseosutajaga seotud riskide juhtimiseks ning investeerimisühing teostab nimetatud järelevalvet ja juhib nimetatud riske;
 6) teenuseosutaja teavitab investeerimisühingut asjaolust, mis võib oluliselt mõjutada tema võimet täita edasiantud ülesandeid nõuetekohaselt ja tulemuslikult;
 7) investeerimisühingul on õigus vajaduse korral edasiandmise leping lõpetada mõistliku etteteatamistähtajaga, kahjustamata sealjuures oma klientidele teenuste osutamise järjepidevust ja kvaliteeti;
 8) teenuseosutaja teeb seoses teenuse osutamisega vajaduse korral koostööd inspektsiooniga või muu riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega;
 9) investeerimisühingul, tema audiitoril ja inspektsioonil või muu riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusel on juurdepääs edasiantud tegevusega seotud andmetele ja teenuseosutaja äriruumidele ning inspektsioonil või muu riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusel on võimalik nimetatud juurdepääsuõigust kasutada;
 10) teenuseosutaja kaitseb kõikvõimalikku investeerimisühingu ja tema klientidega seonduvat konfidentsiaalset teavet;
 11) investeerimisühing ja teenuseosutaja rakendavad õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada investeerimisteenuste osutamise järjepidevus ja korrapärasus, sealjuures arvestades edasi antud tegevuse olemust, kehtestavad, rakendavad ja säilitavad talitluspidevusplaani, milles nähakse ette varuprotsesside ja -süsteemide perioodiline testimine.

 (8) Konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale tegevuse edasiandmise korral võib investeerimisühing käesoleva paragrahvi nõuete täitmisel võtta arvesse seda, mis määral investeerimisühing teenuseosutajat kontrollib või saab tema tegevust mõjutada.

 (9) Kui investeerimisühing soovib tavaklientidele osutatava väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse edasi anda kolmanda riigi teenuseosutajale, peab investeerimisühing lisaks käesolevas paragrahvis esitatud nõuetele edasiandmiseks tagama järgmiste tingimuste täitmise:
 1) teenuseosutajal on tema päritoluriigi poolt antud vastav tegevusluba või ta on registreeritud edasiantava tegevuse osutamiseks ja tema usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatakse piisavat järelevalvet;
 2) inspektsiooni ja teenuseosutaja üle järelevalvet teostava kolmanda riigi asutuse vahel on sõlmitud koostööleping.

 (10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tingimusi ei ole täidetud, võib investeerimisühing investeerimisteenuste osutamise kolmanda riigi teenuseosutajale edasi anda vaid juhul, kui investeerimisühing teavitab eelnevalt inspektsiooni edasiandmise kavast ja sõlmitavast lepingust ning inspektsioon ei esita teatise saamise järel 30 päeva jooksul edasiandmisele vastuväiteid.

 (11) Inspektsioon avaldab oma veebilehel nimekirja kolmandate riikide järelevalveasutustest, kellega tal on teenuseosutaja üle piisava järelevalve teostamist võimaldav koostööleping.

 (12) Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse konkreetsele isikule investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmise lõpetamist või kõigi investeerimisühingu poolt kolmandate isikutega sõlmitud tegevuste edasiandmise lepingute lõpetamist.

 (13) Inspektsioon võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud ettekirjutuse, kui:
 1) kolmandal isikul puudub investeerimisühingu tegevuste tegemiseks vajalik kvalifikatsioon;
 2) rikutakse investeerimisühingu klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht;
 3) kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusel, kes teostab järelevalvet kolmanda riigi isiku üle, ei ole õiguslikku alust või võimalusi inspektsiooniga koostöö tegemiseks;
 4) kolmas isik, kellele investeerimisühingu tegevused on edasi antud, ei vasta nõuetele, mis on vajalikud talle üleantud tegevuste täitmiseks;
 5) rikutakse käesolevas paragrahvis nimetatud muid tingimusi.

 (14) Inspektsioon avaldab juhendi, milles on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel teenuse edasiandmise lubatavuse põhimõtted, kus esitatakse näited juhtudest, mille korral inspektsioon ei esita edasiandmisele vastuväiteid. Juhendis selgitatakse, miks nimetatud juhtudel ei kahjusta edasiandmine investeerimisühingu võimet täita käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 827.  Kliendi kaebuste lahendamine

  Investeerimisühing peab sise-eeskirjadega kehtestama toimiva ja läbipaistva korra tavaklientidelt ja potentsiaalsetelt tavaklientidelt saadud kaebuste mõistlikuks ja kiireks lahendamiseks, samuti registreerima ja säilitama kaebused ning andmed nende lahendamiseks rakendatud meetmete kohta.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 828.  Klientidele teabe esitamise üldtingimused ja teabe edastamise vorm

 (1) Kui investeerimisühing on käesoleva seaduse alusel kohustatud esitama teabe püsival andmekandjal, tuleb teave esitada paberkandjal, välja arvatud juhul, kui:
 1) teabe esitamine muul andmekandjal on asjakohane, arvestades investeerimisühingu ja kliendi vahelise äritegevuse ning investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamise konteksti;
 2) klient on ise valinud teabe esitamise paberkandjast erineval andmekandjal.

 (2) Teabe esitamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peetakse sobivaks, kui investeerimisühingul on võimalik eeldada, et kliendil on pidev juurdepääs Internetile. Investeerimisühing saab eeldada, et kliendil on pidev juurdepääs Internetile, kui klient annab enne investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamist või vastava lepingu sõlmimise ajal investeerimisühingule oma e-posti aadressi.

 (3) Kui investeerimisühing esitab käesoleva seaduse § 874 lõikes 7 sätestatud kliendile teabe veebilehel ja teave on suunatud avalikkusele, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
 1) teabe esitamine veebilehel on kooskõlas kliendi ja investeerimisühingu vahelise äritegevuse ning investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamisega;
 2) klient annab nõusoleku vastava teabe esitamiseks üksnes veebilehel;
 3) klienti teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehe aadressist;
 4) teave on ajakohastatud;
 5) teave nii varasemate kui ka kehtivate kliendi korralduste parima täitmise reeglite kohta on kliendile tutvumiseks pidevalt kättesaadav veebilehel sellise ajavahemiku jooksul, mida kliendil võib mõistlikult eeldades nendega tutvumiseks vaja minna.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 83.  Sisekontrolli süsteem

  Investeerimisühingus peab toimima piisav sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada tema tegevuse vastavus kehtivatele eeskirjadele ja vastuvõetud otsustele investeerimisühingu kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel. Sisekontrolli süsteemi kuulub vähemalt vastavuskontrolli funktsioon ja olemasolul siseauditi üksuse tegevus.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 831.  Vastavuskontrolli funktsioon

 (1) Investeerimisühing peab kehtestama ja rakendama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu vastavuskontrolli teostamiseks seoses investeerimistegevuse ja investeerimisteenuste osutamisega.

 (2) Sõltumatu vastavuskontrolli teostamiseks peab investeerimisühing sise-eeskirjadega kehtestama tegevuspõhimõtted ja reeglid käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses investeerimistegevusega ja investeerimisteenuste osutamisega. Nimetatud tegevuspõhimõtete ja eeskirjade kehtestamisel tuleb arvestada investeerimisühingu äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning osutatavate investeerimisteenuste laadi ja ulatust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuspõhimõtted ja reeglid peavad inspektsioonil võimaldama efektiivselt täita käesolevas seaduses sätestatud järelevalve ülesandeid.

 (4) Investeerimisühing peab ette nägema vastavuskontrolli funktsiooni, mida peab pidevalt ja tulemuslikult teostama sõltumatu vastavuskontrolli teostaja, kes:
 1) teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja eeskirjade ning investeerimisühingu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning hindab neid regulaarselt;
 2) nõustab investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse eest vastutavaid tegevisikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
 3) esitab käesoleva seaduse § 811 lõike 6 kohaselt aruandeid.

 (5) Investeerimisühingu juhatus peab tagama vastavuskontrolli teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused ning juurdepääsu kogu vastavuskontrolli funktsiooni teostamiseks vajalikule teabele, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet investeerimisühingu juhtidelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

 (6) Vastavuskontrolli teostaja peab talle investeerimisühingu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, edastama investeerimisühingu juhtidele ning inspektsioonile.

 (7) Vastavuskontrolli teostaja ei tohi tegeleda teenuste osutamisega ega tegevusega, mille üle ta järelevalvet teostab, ning tema tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema objektiivsust.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kohustusi ei pea järgima, kui investeerimisühing suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse iseloomu ja ulatust, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ning et investeerimisühingu vastavuskontrolli ülesannete täitmine on ka ilma vastavat kohustust täitmata tegelikkuses tulemuslik.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 832.  Siseauditi üksus
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

 (1) Investeerimisühing peab kehtestama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks ja rakendama neid, kui see on vajalik ja proportsionaalne, arvestades investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Investeerimisühing määrab siseauditeerimise sise-eeskirjaga siseauditi üksuse ülesannete täitmise korra.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

 (2) Siseauditi üksuse ülesannete täitja ja temaga sõlmitava lepingu tingimused määrab investeerimisühingu nõukogu. Siseauditi üksuse ülesannete täitjale kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 01.01.2015 (jõustumine muudetud RT I, 23.12.2013, 4)]

 (3) Siseauditi üksuse ülesannete täitja peamine ülesanne on:
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
 1) kehtestada ning rakendada siseauditi kava investeerimisühingu protsesside ja süsteemide, sealhulgas sisekontrolli süsteemi asjakohasuse ja tulemuslikkuse uurimiseks ning hindamiseks;
 2) esitada soovitusi, mis tuginevad käesoleva lõike punkti 1 kohaselt tehtud töö tulemusele, ning kontrollima nende soovituste täitmist;
 3) esitada investeerimisühingu juhtidele aruandeid vastavalt käesoleva seaduse § 811 lõikele 6.

 (4) Investeerimisühingu juhatus peab tagama siseauditi üksuse ülesannete täitjale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet investeerimisühingu juhtidelt ning õiguse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

 (5) Siseauditi üksuse ülesannete täitja on kohustatud talle investeerimisühingu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, edastama investeerimisühingu juhtidele ning inspektsioonile.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

10. peatükk INVESTEERIMISÜHINGU TEGEVUSELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 84.  Käesoleva peatüki kohaldamine

 (1) Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka välisriigis registreeritud investeerimisühingutele, kes osutavad investeerimisteenuseid isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis, kui lepinguriigis registreeritud investeerimisühingu suhtes ei ole käesolevas seaduses sätestatud teisiti.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välisriigis registreeritud investeerimisühingutele, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes välisriigis ja kelle investeerimisteenuseid ei pakuta isikutele Eestis.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Investeerimisteenused loetakse pakutuks isikutele Eestis, kui neid teenuseid reklaamitakse Eestis või kui nende pakkumise viisist või sisust, sealhulgas pakkumise keelest võib järeldada, et see on suunatud isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis.

§ 85.  Investeerimisühingu üldised kohustused

 (1) Investeerimisühing on investeerimisteenuse ja investeerimiskõrvalteenuse osutamisel kohustatud:
 1) osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega, lähtudes eelkõige oma kliendi parimatest huvidest;
 2) arvestama oma tegevuses väärtpaberituru usaldusväärse ja korrapärase toimimisega;
 3) järgima käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut ning oma sise-eeskirju;
 4) määrama kliendi kogemuse väärtpaberiturul tegutsemiseks ja teadlikkuse finantsturust ning kavandatavast investeerimisteenusest, võttes kliendi liigitamisel aluseks käesoleva seaduse §-des 46 ja 461 sätestatu;
 5) teavitama klienti piisavalt investeerimisteenuse olemusest ja sellega seonduvatest riskidest;
 6) hindama kliendi sobivust ja asjakohasust tarbida soovitavat investeerimisteenust;
 7) täitma kliendi korralduse parimal viisil ja käitlema kliendi korraldust vastavalt käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule;
 8) hoidma ja kaitsma kliendi raha ja väärtpabereid, mis on antud investeerimisühingule hoiule või tema käsutusse;
 9) andma kliendile regulaarselt teavet investeerimisteenuse osutamisest;
 10) registreerima ja säilitama investeerimisteenuse osutamisel kogutud ja käesoleva seadusega ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1287/2006 registreerimiseks ning säilitamiseks nõutud andmeid;
 11) lahendama kliendi kaebuse seoses investeerimisteenuse osutamisega võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt;
 12) tagama oma tegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu;
 13) [kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
 14) [kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (2) Kui investeerimisühing annab investeerimisnõustamise raames soovitusi investeerimisriskiga elukindlustuslepingu, investeerimishoiuse või vabatahtliku pensionifondi osakute kohta või kui ta tegutseb investeerimisriskiga elukindlustuslepingu, investeerimishoiuse või vabatahtliku pensionifondi osakute pakkumisel kindlustusvahendajana või krediidiasutuse, fondivalitseja või kontohalduri nimel, on ta kohustatud esitama vajaliku teabe ning hindama selle lepingu, hoiuse või nende osakute sobivust kliendile ja potentsiaalsele kliendile vastavalt kindlustustegevuse seaduses, krediidiasutuste seaduses või kogumispensionide seaduses sätestatule.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 851.  Investeerimisteenuse osutamine teise investeerimisühingu vahendusel

  Investeerimisühing võib tugineda teise investeerimisühingu poolt kliendile teenuse või tehinguga seoses antud soovitusele ja nõuandele, kui teine investeerimisühing on volitanud investeerimisühingut osutama investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust kliendile või kliendi nimel. Teabe õigsuse, täpsuse ja täielikkuse eest ning soovituse ja nõuande asjakohasuse ning õigsuse eest vastutab kliendi ees kliendile teabe edastanud investeerimisühing, välja arvatud teise investeerimisühingu poolt talle edastatud teabe õigsuse ja täpsuse eest ning soovituse ja nõuande asjakohasuse ning õigsuse eest.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 852.  Investeerimisteenuse eest tasumine

 (1) Investeerimisühing ei või kliendile osutada investeerimisteenust selliselt, et ta investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisel annab või saab rahalist või mitterahalist tasu:
 1) mitte otse kliendilt endalt või tema esindajalt;
 2) mis ei ole vältimatult vajalik investeerimisteenuse osutamiseks;
 3) mis oma olemuselt või funktsioonidest tulenevalt tekitab investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on investeerimisühingul õigus kliendile investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisega seoses kolmandale isikule või tema esindajale anda tasu või temalt saada tasu, kui:
 1) investeerimisühing avaldab kliendile enne vastava investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse pakkumist arusaadavalt, õigesti, täpselt ja täielikult tasu olemasolu, olemuse ja summa või konkreetse summa puudumisel tasu arvutamise metoodika;
 2) selline tasu parandab kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ning ei kahjusta kliendi huve.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasudena ei käsitata tasusid, mis võimaldavad investeerimisteenuseid osutada või on vajalikud investeerimisteenuste osutamiseks, eelkõige väärtpaberite hoidmise või haldamisega seotud tasud, arveldus- ja ülekandetasud, reguleeritud turuga seotud tasud, järelevalvetasud, riigilõivud, juriidilised tasud ja muud nimetatutega sarnased tasud, mis tulenevalt nende olemusest ei tekita kliendi ja investeerimisühingu vahelist huvide konflikti investeerimisteenuste ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval osutamisel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud teabe võib kliendile avaldada kokkuvõtliku ülevaatena. Investeerimisühing on kohustatud kliendi nõudmisel avaldama ka tasu täpsemad üksikasjad.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 853.  Tavakliendi põhileping

 (1) Investeerimisühing peab tavakliendiga talle investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisel, välja arvatud investeerimisnõustamise korral, sõlmima kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu (edaspidi tavakliendi põhileping). Tavakliendi põhilepingus sätestatakse investeerimisühingu ja kliendi vaheliste suhete põhialused, investeerimisühingu ja kliendi vahelise suhtlemise kord ning investeerimisühingu ja kliendi vaheliste tehingute ja toimingute tegemise üldised tingimused. Tavakliendi põhilepingus tuleb muu hulgas ette näha investeerimisühingu ja tema kliendi vaheliste vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, kellele klient võib esitada kaebuse investeerimisühingu tegevuse peale. Tavakliendi põhilepingus võib osapoolte õigused ja kohustused esitada viidetena muudele dokumentidele või õigusaktide sätetele.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (2) Tavakliendi põhileping peab olema sõlmitud ka sel juhul, kui asjatundlikku klienti või võrdset vastaspoolt käsitletakse tavakliendina.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 86.  Kliendi teavitamine

 (1) Investeerimisühingu kliendil on õigus tutvuda kõikide kohustuslikule avalikustamisele kuuluvate andmetega ja investeerimisühing on kohustatud kliendi nõudmisel need temale esitama.

 (2) Investeerimisühingu poolt kliendile ja potentsiaalsele kliendile avaldatav teave peab olema arusaadav, õigeaegne, täpne ja täielik.

 (3) Teave pakutava investeerimisteenuse ja sellega seotud väärtpaberi olemuse ning riskide kohta tuleb esitada kujul, mis võimaldab kliendil ja potentsiaalsel kliendil teha igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse, seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisteenusest või väärtpaberist saadavat võimalikku kasu, kui samaaegselt ei viidata selgelt selle investeerimisteenusega või väärtpaberiga seotud riskidele. Teabe esitamisel tuleb võimaldada kliendile ja potentsiaalsele kliendile piisavalt aega sellega tutvumiseks.

 (4) Investeerimisühing esitab vastava teabe püsival andmekandjal.

 (5) Investeerimisühing on kohustatud kliendi või potentsiaalse kliendi nõudmisel andma talle teavet:
 1) investeerimisühingus olulist osalust omavate aktsionäride (juriidilise isiku puhul vähemalt ärinimi ja registrikood selle olemasolul, füüsilise isiku puhul vähemalt ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg) ja nende osaluse suuruse kohta investeerimisühingu aktsiakapitalis;
 2) investeerimisühingu juriidilise vormi, organisatsioonilise ülesehituse ja majandusaasta aruande kättesaadavuse kohta;
 3) investeerimisühingu juhtide kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, hariduse kirjeldus, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielik loetelu);
 4) investeerimisühingu juhatuse liikmete ülesannete kohta investeerimisühingus;
 5) osutatavate investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste kohta.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 87.  Teavitamine teenuste osutamisel

  Teenuste osutamisel on investeerimisühing kohustatud:
 1) teavitama klienti ja potentsiaalset klienti tema kuulumisest teatud liiki klientide hulka ning nõudma oma kliendilt ja potentsiaalselt kliendilt teavet nende investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenustega seotud teadmiste või kogemuste ning nende teenustega seotud eesmärkide ja asjaolude kohta;
 2) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile kogu asjakohase teabe kavatsetavate tehingute ning nendega seotud riskide kohta, arvestades kliendi ja potentsiaalse kliendi huvisid ja asjatundlikkust ning kavatsetavate tehingute liiki ja mahtu, seejuures varjamata ning vähendamata teabe olulisi koostisosi, kinnitusi ja hoiatusi;
 3) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamisega seotud väärtpaberite ja kavandatud investeerimisstrateegia kohta, sealhulgas juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega;
 4) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe korralduste täitmise kohtadest;
 5) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe teenusega seotud kulust ja tasudest;
 6) teavitama klienti ja potentsiaalset klienti kohaldatavast investori kaitse skeemist;
 7) teavitama klienti olukorrast, kus kliendi tehingukorralduse alusel tehtud tehingu teiseks pooleks on ta ise, kui investeerimisühing ja klient ei ole kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti;
 8) andma kliendi nõudmisel, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, teavet väärtpaberiportfelli valitsemisel kliendi varadega tehtud tehingute, vara väärtuse, väärtpaberiportfelli koosseisu ja muude teenuse osutamisega seotud asjaolude kohta.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 871.  Investeerimisteenuse sobivuse ja asjakohasuse hindamine

 (1) Investeerimisühing peab enne investeerimisteenuse osutamist hindama vastava teenuse ja väärtpaberi sobivust ja asjakohasust kliendile ja potentsiaalsele kliendile.

 (2) Investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise puhul kliendile ja potentsiaalsele kliendile sobiva investeerimisteenuse ja väärtpaberi soovitamiseks peab investeerimisühing omandama enne teenuse osutamist vajalikku teavet isiku teadmiste ja kogemuste kohta seoses konkreetse teenuse liigiga ja väärtpaberiga ning isiku rahalise olukorra ja investeerimiseesmärkide kohta. Teave on investeerimisühingule vajalik selleks, et mõista kliendi liigitusest tulenevaid erisusi ja et investeerimisühingul oleks osutatava investeerimisteenuse olemust ja ulatust piisavalt arvesse võttes mõistlik alus arvata, et konkreetne tehing, mille kohta antakse soovitus või mis sõlmitakse väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, vastab järgmistele kriteeriumidele:
 1) kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused, mõistmaks tehinguga või tema väärtpaberiportfelli valitsemisega kaasnevaid riske;
 2) kliendi finantsiline võimekus vastab tehinguga seotud investeerimiseesmärkidele ja investeerimisriskidele;
 3) tehing vastab kliendi investeerimiseesmärkidele.

 (3) Muude investeerimisteenuste kui investeerimisnõustamine ja väärtpaberiportfelli valitsemine osutamise korral on investeerimisühing kohustatud asjakohasuse hindamiseks tegema kindlaks, kas kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused mõistmaks pakutava või kliendi poolt nõutava toote või investeerimisteenusega kaasnevaid riske. Selle hindamiseks palub investeerimisühing kliendil ja potentsiaalsel kliendil esitada andmed oma teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas, mis on seotud pakutava või nõutava konkreetse investeerimisteenuse liigiga.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatu kohaselt peab investeerimisühingu poolt saadav teave kliendi või potentsiaalse kliendi teadmiste ja kogemuste kohta investeerimise valdkonnas hõlmama informatsiooni kliendi liigi, osutatava investeerimisteenuse olemuse ja ulatuse, kavandatava toote või tehingu liigi ning nende keerukuse ja nendega kaasnevate riskide kohta ning sisaldama järgmist:
 1) nende investeerimisteenuste, tehingute ja väärtpaberite liigid, mida klient piisaval määral tunneb;
 2) kliendi poolt varasemalt väärtpaberitega tehtud tehingute iseloom, maht ja sagedus ning ajavahemik, mille jooksul need on tehtud;
 3) kliendi või potentsiaalse kliendi haridustase ja elukutse või vajaduse korral varasem elukutse.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatu kohaselt peab kliendi või potentsiaalse kliendi finantsvõimekuse määramiseks vajalik teave hõlmama võimaluse korral eelkõige teavet tema regulaarse sissetuleku allika ja suuruse, tema varade, sealhulgas likviidsete varade, investeeringute ja kinnisvara ning regulaarsete finantskohustuste kohta.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatu kohaselt peab kliendi või potentsiaalse kliendi investeerimiseesmärkide määramiseks vajalik teave hõlmama võimaluse korral eelkõige teavet selle kohta, milline on tema investeeringu soovitav kestus ning teavet tema eelistuste kohta riskitaluvuse, riskiprofiili ja investeeringu eesmärgiga seoses.

 (7) Asjatundlikule kliendile investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse pakkumise puhul on investeerimisühingul õigus eeldada, et kliendil on nende toodete, tehingute ja teenustega seoses, mille puhul ta on asjatundlikuks kliendiks liigitatud, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud vajalik teadmiste ja kogemuste tase.

 (8) Kui investeerimisteenus seisneb asjatundlikule kliendile investeerimisnõustamise teenuse pakkumises, on investeerimisühingul käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel õigus eeldada, et klient on finantsiliselt võimeline kandma kõikvõimalikke investeerimisteenusega seonduvaid riske, mis on kooskõlas kliendi investeerimiseesmärkidega.

 (9) Muude investeerimisteenuste kui investeerimisnõustamine ja väärtpaberiportfelli valitsemine asjakohasuse hindamisel on investeerimisühingul õigus eeldada, et asjatundlikul kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused mõistmaks nende konkreetsete investeerimisteenuste või tehingute või tehingu- või tooteliikidega kaasnevaid riske, mille puhul ta on liigitatud asjatundlikuks kliendiks.

 (10) Investeerimisühing ei või soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile investeerimisteenuseid ega väärtpabereid, kui investeerimisühing ei saa investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse pakkumisel selleks kliendilt või potentsiaalselt kliendilt teavet järgmiste asjaolude kohta, mis võimaldaks investeerimisühingul soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile tema jaoks sobivaid investeerimisteenuseid ja väärtpabereid:
 1) kliendi või potentsiaalse kliendi teadmised ja kogemused seoses konkreetse toote või teenuse liigiga;
 2) kliendi või potentsiaalse kliendi finantsvõimekus;
 3) kliendi või potentsiaalse kliendi investeerimiseesmärgid.

 (11) Investeerimisühing hoiatab klienti investeerimisteenuse või väärtpaberi sobimatusest kliendile, kui investeerimisühing leiab saadud andmete alusel, et toode või teenus ei ole kliendi jaoks asjakohane.

 (12) Investeerimisühing hoiatab klienti tema poolt teabe esitamata jätmise või teabe ebapiisava esitamise korral investeerimisühingu raskusest või võimatusest kindlaks teha, kas kavandatud investeerimisteenus või väärtpaber on kliendi jaoks asjakohane.

 (13) Investeerimisühing ei tohi julgustada klienti või potentsiaalset klienti jätta esitamata investeerimisteenuse või väärtpaberi sobivuse või asjakohasuse hindamiseks vajalik teave, samuti ei tohi investeerimisühing soodustada sellise teabe esitamata jätmist.

 (14) Investeerimisühingul on õigus investeerimisteenuse või väärtpaberi sobivuse või asjakohasuse hindamisel vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule tugineda oma klientide või potentsiaalsete klientide esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui investeerimisühing on teadlik või peaks olema teadlik sellest, et vastav teave on ilmselgelt aegunud, ebatäpne või mittetäielik.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 872.  Sobivuse ja asjakohasuse hindamata jätmine teatud investeerimisteenuse puhul

 (1) Investeerimisühing ei pea täitma käesoleva seaduse §-s 871 sätestatud kohustusi käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud investeerimisteenuse osutamisel koos investeerimiskõrvalteenuste osutamisega või ilma selleta, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
 1) investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamine on seotud rahaturuinstrumentidega, tuletisinstrumenti mittesisaldavate võlakirjadega või muude selliste võlakirjadega samaväärsete väärtpaberitega, eurofondide aktsiatega või osakutega, reguleeritud turule või samaväärsele kolmanda riigi turule kauplemiseks võetud aktsiatega ja muude vähem keerukate väärtpaberitega;
 2) investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust osutatakse kliendi või potentsiaalse kliendi algatusel;
 3) investeerimisühing on klienti või potentsiaalset klienti selgelt hoiatanud, et investeerimisteenuse osutamisel ei nõuta investeerimisühingult pakutava väärtpaberi, investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuse sobivuse hindamist ning kliendi huvid võivad olla vähem kaitstud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kolmanda riigi reguleeritud turu all mõistetakse turgu, mis vastab käesoleva seaduse IV osas kehtestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud vähem keerukaks väärtpaberiks peetakse väärtpaberit, kui see vastab järgmistele tunnustele:
 1) tegemist on väärtpaberiga, mis ei ole sätestatud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 6, välja arvatud vahetusväärtpaberiga;
 2) väärtpaberit on võimalik piisavalt lühikese aja jooksul võõrandada, lunastada või muul moel realiseerida turuosalistele avalikult teadaoleva turuhinnaga või väärtpaberi emitendist sõltumatute hindamissüsteemide poolt kättesaadavaks tehtud hinnaga;
 3) väärtpaberiga ei kaasne kliendi jaoks ühtegi kohustust, mille väärtus ületab väärtpaberi hinda selle omandamise hetkel;
 4) väärtpaberi omaduste kohta on avalikult kättesaadav põhjalik teave, millest keskmine tavaklient kergesti aru saab ja mis võimaldab tal teha nimetatud väärtpaberiga tehingu tegemise kohta igakülgselt kaalutletud otsuse.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 873.  Kliendi korralduse parim täitmine

 (1) Investeerimisühing kehtestab ja rakendab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed kliendi korralduse parimaks täitmiseks. Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega kliendi korralduste parima täitmise korra ja reeglid.

 (2) Investeerimisühing täidab kliendi korralduse kliendi jaoks parimal võimalikul viisil, järgides investeerimisühingus kehtivaid kliendi korralduste parima täitmise reegleid, arvestades korralduse täitmise hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, korralduse suurust, olemust ja muid korralduse täitmisega seotud asjaolusid. Kui klient on korralduse täitmiseks andnud konkreetse juhendi, järgib investeerimisühing korralduse täitmisel üksnes kliendi juhendit.

 (3) Investeerimisühing on kliendi nõudmisel kohustatud kliendile tõendama, et investeerimisühing on kliendi korralduse täitnud kooskõlas investeerimisühingus kehtivate kliendi korralduste parima täitmise reeglitega.

 (4) Investeerimisühing on kliendi korraldusi täites kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegurite tähtsuse määramisel võtma arvesse järgmisi andmeid:
 1) klienti iseloomustavad andmed, sealhulgas tema liigitus kas tavakliendiks või asjatundlikuks kliendiks;
 2) kliendi korraldust iseloomustavad andmed;
 3) neid väärtpabereid iseloomustavad andmed, mille suhtes korraldus on esitatud;
 4) neid täitmiskohti, kuhu korralduse võib suunata, iseloomustavad andmed.

 (5) Täitmiskoha all mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi, kliendi korralduste süsteemset täitjat, turutegijat või muud likviidsuse tagajat või kolmanda riigi vastavat isikut, kes täidab eelnimetatud isikutega samaväärseid ülesandeid või funktsioone.

 (6) Investeerimisühing täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustust, võttes tarvitusele kõik mõistlikud meetmed, et saavutada kliendi jaoks parim võimalik tulemus kliendi korraldust või selle konkreetset osa täites, järgides seejuures kliendi poolt selle suhtes antud konkreetseid juhendeid.

 (7) Kui investeerimisühing täidab tavakliendi nimel korraldust, määratakse parim võimalik tulemus kogumaksumuse alusel, mis koosneb väärtpaberi hinnast ja täitmisega seotud kuludest, mille hulka kuuluvad kõik kliendi poolt kantud korralduse täitmisega otseselt seotud kulud, sealhulgas täitmiskoha teenustasud, arveldustasud ja muud korralduse täitmisega seotud kolmandatele isikutele makstud tasud.

 (8) Kui korraldust saab täita mitmes võistlevas täitmiskohas, võrdleb ja hindab investeerimisühing kliendi jaoks saavutatavaid tulemusi kõigis nendes täitmiskohtades, mis on loetletud investeerimisühingu kliendi korralduste parima täitmise reeglites ja on kõlblikud vastava korralduse täitmiseks. Täitmiskohtade võrdlemisel ja hindamisel võtab investeerimisühing muu hulgas arvesse oma vahendustasud ja kulud, mis kaasnevad korralduse täitmisega igas täitmiskohas.

 (9) Investeerimisühingul ei ole lubatud rühmitada või struktureerida oma vahendustasusid ega nõuda nende tasumist sellisel viisil, mis põhjustaks ebavõrdse olukorra kauplemiskohtade vahel.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 874.  Kliendi korralduste parima täitmise reeglid

 (1) Kliendi korralduste parima täitmise reeglid sisaldavad iga väärtpaberi liigi puhul teavet seoses erinevate reguleeritud turgude ja muude täitmiskohtadega, kus investeerimisühing oma klientide korraldusi täidab, ja korralduste täitmise koha valikut määravate asjaolude kohta.

 (2) Investeerimisühing avaldab kliendile ja potentsiaalsele kliendile korralduste parima täitmise reeglid. Investeerimisühing teatab kliendile olulistest muudatustest kliendi korralduste parima täitmise reeglites.

 (3) Investeerimisühing teatab kliendile selgelt võimalusest täita kliendi korraldus väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, kui seesugune võimalus on kliendi korralduste parima täitmise reeglites sätestatud.

 (4) Investeerimisühing võib kliendi korralduse võtta täitmiseks üksnes pärast kliendilt korralduste parima täitmise reeglite suhtes nõusoleku saamist.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kliendi nõusolek võib olla igakordne enne korralduse täitmisele asumist või sisalduda kliendiga sõlmitud lepingus.

 (6) Investeerimisühing peab vähemalt üks kord aastas üle vaatama kliendi korralduste parima täitmise reeglid ning puuduste ilmnemisel neid muutma ja ajakohastama. Lisaks vaadatakse need üle iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis kahjustab investeerimisühingu võimet saavutada korralduste täitmise korraga ettenähtud täitmiskohti kasutades parimaid võimalikke tulemusi klientide korralduste täitmisel. Ülevaatamisel ja selle vajaduse kindlakstegemisel hinnatakse ka seda, kui kvaliteetselt täidavad nendes reeglites sätestatud isikud oma ülesandeid.

 (7) Investeerimisühing esitab mõistliku aja jooksul enne teenuse osutamist tavaklientidele oma kliendi korralduste parima täitmise reeglite kohta järgmised andmed ja informatsiooni:
 1) suhteline tähtsus, mida investeerimisühing vastavalt käesoleva seaduse § 873 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele omistab käesoleva seaduse § 873 lõikes 2 sätestatud teguritele, või kord, mille kohaselt investeerimisühing nimetatud tegurite suhtelise tähtsuse määrab;
 2) loetelu täitmiskohtadest, millele investeerimisühing olulisel määral tugineb, täites oma kohustust võtta kõik mõistlikud meetmed, et saavutada klientide korralduste täitmisel püsivalt parimaid võimalikke tulemusi;
 3) selgelt eristatav ja väljapaistev hoiatus selle kohta, et kliendilt saadud konkreetsed juhendid võivad takistada investeerimisühingut nimetatud juhendites käsitletu suhtes võtta kasutusele meetmeid, mille ta oma kliendi korralduste parima täitmise reeglites on nimetatud korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamiseks välja töötanud ja rakendanud.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave esitatakse püsival andmekandjal või veebilehel.

 (9) Investeerimisühing on kohustatud, arvestades seejuures käesoleva seaduse §-des 86–872 ja 891 ning § 90 lõikes 1 sätestatut, tegutsema kooskõlas kliendi parimate huvidega korralduse kolmandale isikule täitmiseks andmisel, kui investeerimisühing osutab väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamise investeerimisteenust või korraldus antakse täitmiseks väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel ja tulenevalt investeerimisühingu otsusest teha väärtpaberitega tehing kliendi nimel.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatu täitmisel on investeerimisühing kohustatud kehtestama ja rakendama käesoleva paragrahvi lõigetes 12–14 sätestatud meetmeid.

 (11) Investeerimisühing peab võtma kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et saavutada oma klientide jaoks parim võimalik tulemus, võttes arvesse käesoleva seaduse § 873 lõikes 2 nimetatud tegureid. Nimetatud tegurite suhteline tähtsus määratakse käesoleva seaduse § 873 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide põhjal ja tavaklientide puhul käesoleva seaduse § 873 lõigetes 7 ja 8 sätestatud nõuete põhjal.

 (12) Investeerimisühingult ei nõuta käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud meetmete kehtestamist ja rakendamist, kui ta järgib kliendilt saadud konkreetseid juhendeid korralduse kolmandale isikule täitmiseks andmisel või täitmiseks edastamisel.

 (13) Kliendi korralduste parima täitmise reeglid peavad investeerimisühingul võimaldama täita käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud kohustusi. Reeglites määratakse iga väärtpaberiliigi puhul isikud, kellele korraldused täitmiseks antakse või kellele investeerimisühing korraldused täitmiseks edastab. Määratud isikutel peab olema kehtestatud korralduste täitmise kord, mis võimaldab investeerimisühingul korralduste nimetatud isikutele täitmiseks andmisel või edastamisel täita käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi.

 (14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9–13 sätestatut ei kohaldata, kui väärtpaberiportfelli valitsemise või korralduse vastuvõtmise ja edastamise investeerimisteenust osutav investeerimisühing ise täidab kliendilt saadud korraldusi nimetatud investeerimisteenuste osutamise puhul. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 873 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 875.  Kliendi korralduse käitlemine

 (1) Investeerimisühing kehtestab ja rakendab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed kliendi korralduse kiireks ja erapooletuks täitmiseks, võrreldes teiste klientide korralduste või investeerimisühingu enda kauplemisega. Investeerimisühing määrab seda tagava korra sise-eeskirjadega.

 (2) Investeerimisühing täidab klientide korraldused nende investeerimisühingu poolt täitmiseks vastuvõtmise järjekorras, kui muus osas on korraldused võrreldavad.

 (3) Investeerimisühing rakendab kõrgendatud hoolsust klientide huvide kahjustamise riski maandamiseks klientide korralduste koondamise ja jaotamise korral.

 (4) Kliendi korralduse täitmisel peab investeerimisühing täitma järgmisi tingimusi:
 1) tagama, et klientide nimel täidetud korraldused registreeritaks ja jaotataks viivitamata ja täpselt;
 2) täitma muus osas võrreldavaid kliendi korraldusi järjest ja viivitamata, välja arvatud juhul, kui korralduse iseloom või valitsevad turutingimused teevad selle võimatuks või kui kliendi huvid nõuavad teisiti;
 3) teavitama tavaklienti viivitamata mis tahes olulistest raskusest, mis seonduvad korralduste nõuetekohase täitmisega.

 (5) Kui investeerimisühing vastutab täidetud korralduse ülevaatamise või selle arveldamise korraldamise eest, peab ta võtma kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et tagada täidetud korralduse arveldamise käigus saadud kliendi mis tahes väärtpaberi või kliendi raha õigeaegne ja korrektne kandmine vastava kliendi kontole.

 (6) Investeerimisühing ei tohi kuritarvitada täitmist ootavate kliendi korraldustega seonduvat teavet ja peab võtma kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida nimetatud teabe väärkasutamist oma tegevisikute poolt.

 (7) Investeerimisühingul on lubatud täita kliendi korraldust või oma arvel tehtavat tehingut koondatuna teise kliendi korraldusega üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) on ebatõenäoline, et korralduste ja tehingute koondamine on kahjulik mis tahes kliendi jaoks, kelle korraldus koondatakse;
 2) igale kliendile, kelle korraldus koondatakse, peab olema avalikustatud, et koondamise mõju võib konkreetse korralduse puhul talle kahjulik olla;
 3) investeerimisühing on kehtestanud ja rakendanud korralduste jaotamise põhimõtted, millega nähakse piisavalt täpselt ette koondatud korralduste ja tehingute õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste kogus ja hind määrab jaotamise ja osalise täitmise.

 (8) Kui investeerimisühing koondab korralduse ühe või enama kliendi korraldustega ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, siis jaotab ta sellega seonduvad tehingud vastavalt oma korralduste jaotamise põhimõtetele.

 (9) Investeerimisühingud, kes on koondanud oma arvel tehtavaid tehinguid ühe või enama kliendi korraldustega, ei tohi jaotada sellega seonduvaid tehinguid kliendile kahjulikul viisil.

 (10) Kui investeerimisühing koondab kliendi korralduse oma arvel tehtava tehinguga ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, jaotab ta sellega seonduvad tehingud esmajärjekorras kliendile ja alles seejärel endale.

 (11) Kui investeerimisühing on võimeline tõendama, et ilma koondamiseta ei oleks ta saanud tehingut nii soodsatel tingimustel või üleüldse teha, võib ta oma arvel tehtava tehingu jaotada proportsionaalselt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 sätestatud korralduste jaotamise põhimõtetele.

 (12) Investeerimisühing on kohustatud ühe osana käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud korralduste jaotamise põhimõtetes kehtestama reeglid, mille eesmärk on vältida kliendi korraldustega koondatult oma arvel tehtud tehingute ümberjaotamist kliendile kahjulikul viisil.

 (13) Investeerimisühing on kohustatud säilitama dokumente, milles sätestatakse investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamise lepingu kohased investeerimisühingu ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel investeerimisühing kliendile seda teenust osutab, vähemalt niikaua, kuni lepinguline või muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 876.  Määratud hinnaga korralduse avalikustamine

 (1) Kui klient ei anna teistsugust juhendit, peab investeerimisühing teistele turuosalistele viivitamata avalikustama kliendi määratud hinnaga korralduse seoses reguleeritud turule kauplemiseks võetud aktsiaga, mida valitsevatel turutingimustel kohe ei täideta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleerimata osas rakendatakse teabe avalikustamisele komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikleid 31 ja 32.

 (3) Inspektsioonil on õigus investeerimisühing üheks või mitmeks korraks või alaliselt vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest, kui määratud hinnaga korraldus on komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklite 20 ja 33 kohaselt ja inspektsiooni hinnangul turu jaoks suuremahuline võrreldes tavalise korraldusega.

 (4) Määratud hinnaga korraldus on selline väärtpaberite ostmise või müümise korraldus, kus konkreetsete arvuliste näitajatega määratakse väärtpaberite maht ja hind või minimaalselt aktsepteeritav hind.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 88.  Kliendi varade hoidmise ja kaitse üldnõuded
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (1) Investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja investeerimisühing on kirjalikult ja sõnaselgelt kokku leppinud teisiti. Kliendi kirjalikus vormis ning sõnaselgelt väljendatud nõusolek on muu hulgas vajalik kliendi väärtpaberite hoidmiseks esindajakontol.

 (2) Investeerimisühing on kohustatud võtma tarvitusele piisavad abinõud kliendile kuuluva vara ja kliendi õiguste kaitseks ning tagama kliendi vara hoidmise ja investeerimise vastavalt kokkulepitud tingimustele.

 (3) Investeerimisühingul ei ole lubatud kasutada kliendile kuuluvaid väärtpabereid oma huvides, välja arvatud juhul, kui klient on andnud selleks kirjalikus vormis sõnaselge nõusoleku. Kliendi raha võib oma huvides kasutada üksnes krediidiasutuse arvel ja nimel krediidiasutuste seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (4) Investeerimisühing võib oma nimel kliendi vara pantida üksnes kliendi kirjalikus vormis antud sõnaselgel nõusolekul.

 (5) Investeerimisühing, kes hoiab klientide vara esindajakontol või ühingu enda nimel avatud väärtpaberi- või pangakontol, on kohustatud pidama arvestust eraldi iga kliendi vara suhtes.

 (6) Investeerimisühingu poolt valitsetav ja hoitav klientide vara, sealhulgas investeerimisühingu enda nimel hoitav klientide vara, samuti selle arvel omandatud vara, kuulub vastavatele klientidele ning ei kuulu investeerimisühingu pankrotivara hulka ning selle arvel ei saa rahuldada investeerimisühingu võlausaldajate nõudeid.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (7) Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega kliendi vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted. Investeerimisühing esitab inspektsioonile vähemalt kord aastas oma audiitori aruande nimetatud põhimõtete toimimise kohta investeerimisühingus.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 881.  Kliendi väärtpaberite ja raha kaitse

  Investeerimisühing on kohustatud kliendi väärtpaberite ja rahaga seotud huvide kaitseks:
 1) säilitama andmeid, pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad tal igal ajal viivitamata eristada kliendi jaoks hoitavaid varasid teiste klientide jaoks hoitavatest varadest ja klientide varasid oma varadest;
 2) säilitama andmeid, pidama registreid ja raamatupidamisarvestust sellisel viisil, mis tagab nende täpsuse ja vastavuse tegelikkuses klientide jaoks hoitavatele klientide väärtpaberitele ja rahale;
 3) kontrollima regulaarselt investeerimisühingu sisese raamatupidamisarvestuse, andmete ja registrite vastavust selliseid varasid hoidvate kolmandate isikute arvestusele, andmetele ja registritele;
 4) tagama, et kliendile kuuluvad väärtpaberid, mida hoitakse kolmanda isiku juures, on eristatavad investeerimisühingule kuuluvatest väärtpaberitest ja kolmandale isikule kuuluvatest väärtpaberitest kas kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses erinevatele kontodele kirjendamise või muude samaväärsete meetodite abil, millega saavutatakse sama kaitstuse tase;
 5) võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendi raha hoitakse kontol või kontodel, mis on eristatavad neist kontodest, millel hoitakse investeerimisühingu raha;
 6) rakendama vastavaid organisatsioonilisi meetmeid kliendi varade või nendega seotud õiguste kaotamise või vähenemise niisuguse riski maandamiseks, mis tuleneb varade väärkasutamisest, pettusest, haldamises esinevatest puudustest, ebakorrektsest registripidamisest või hooletusest.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 882.  Kliendi väärtpaberite hoidmine

 (1) Investeerimisühingul on kolmanda isiku juures avatud kontol või kontodel lubatud klientide jaoks väärtpabereid hoida tingimusel, et investeerimisühing tegutseb piisava vilumuse, ettenägelikkuse ja hoolsusega kolmanda isiku ning selliste väärtpaberite hoidmise korra valikul, määramisel ja regulaarsel kontrollimisel. Investeerimisühing peab arvestama kolmanda isiku asjatundlikkust ja mainet ning selliste väärtpaberite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid ja turutavasid, mis võivad klientide õigusi kahjustada.

 (2) Kui jurisdiktsioonis, kus investeerimisühing soovib kliendi väärtpabereid kolmanda isiku juures hoida, kohaldatakse väärtpaberite teise isiku arvel hoidmise suhtes kõrgendatud nõudeid ja järelevalvet, ei ole investeerimisühingul lubatud väärtpabereid hoida selles jurisdiktsioonis sellise kolmanda isiku juures, kelle suhtes neid nõudeid ja järelevalvet ei kohaldata.

 (3) Investeerimisühingul on keelatud klientide nimel hoitavaid väärtpabereid hoida kolmanda isiku juures sellises kolmandas riigis, kus väärtpaberite teise isiku arvel hoidmine ei ole reguleeritud, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
 1) väärtpaberite või nendega seotud investeerimisteenuste iseloom nõuab nende hoidmist sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures;
 2) kui väärtpabereid hoitakse asjatundliku kliendi nimel ja asjatundlik klient annab investeerimisühingule kirjalikus vormis nõusoleku selliste väärtpaberite hoidmiseks sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 883.  Kliendi raha hoidmine

 (1) Investeerimisühing on kliendi raha saamisel kohustatud selle viivitamata kandma ühele või enamale keskpangas või lepinguriigis või kolmandas riigis tegevusloa saanud krediidiasutuses avatud kontole või kokkuleppel kliendiga investeerima selle vastava rahaturufondi aktsiatesse või osakutesse.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud rahaturufond peab vastama investeerimisfondi seaduse nõuetele või muudele samaväärsetele lepinguriigi õigusakti nõuetele, mille kohaselt teostatakse tema üle järelevalvet, ning vastama järgmistele tingimustele:
 1) fondi peamiseks investeerimiseesmärgiks peab olema oma varade väärtuse säilitamine;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud investeerimiseesmärgi saavutamiseks investeeritakse fondi vara üksnes krediidiasutuste hoiustesse või kõrgekvaliteedilistesse rahaturuinstrumentidesse, mille lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva ning fondi vara hulka kuuluvate väärtpaberite ja hoiuste kaalutud keskmine lõpptähtaeg on 60 päeva;
 3) fondil peavad olema vahendid likviidsuse tagamiseks sama päeva või järgmise päeva arveldusteks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel peetakse rahaturuinstrumenti kõrgekvaliteediliseks, kui vähemalt üks reitinguagentuur on seda hinnanud ning seejuures on ta sellele andnud kõrgeima krediidireitingu. Kui rahaturuinstrumenti on korraga hinnanud mitu reitinguagentuuri, peavad nad kõik sellele andma kõrgeima krediidireitingu, et pidada rahaturuinstrumenti kõrgekvaliteediliseks.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

 (4) Kui investeerimisühing ei hoia kliendi raha keskpangas, peab ta tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega krediidiasutuse või rahaturufondi, kuhu vahendid paigutatakse, valikul ja nende vahendite hoidmise korra valikul ning regulaarsel kontrollimisel. Investeerimisühingud peavad arvesse võtma nimetatud krediidiasutuste või rahaturufondide või neid valitsevate fondivalitsejate asjatundlikkust ja mainet, et tagada klientide õiguste kaitse ning vältida kliendi vahendite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid või turutavasid, mis võivad kliendi õigusi kahjustada.

 (5) Kliendil on õigus keelata oma vahendite paigutamine rahaturufondi aktsiatesse või osakutesse.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 884.  Kliendi väärtpaberite kasutamine ja käsutamine

 (1) Investeerimisühingul on keelatud teha väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid väärtpaberitega, mida ta hoiab kliendi jaoks, või selliseid väärtpabereid muul viisil oma arvel või investeerimisühingu mõne teise kliendi arvel kasutada või käsutada. Investeerimisühing võib nimetatud väärtpabereid kasutada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) klient peab olema andnud väärtpaberite kindlaksmääratud tingimustel kasutamiseks eelneva nõusoleku, sealhulgas peab tavaklient nõusoleku andma kirjalikus vormis ning selline nõusolek võib sisalduda tavakliendiga sõlmitud teenuse osutamise lepingus;
 2) kliendi väärtpaberite kasutamine peab piirduma nimetatud kindlaksmääratud tingimustega.

 (2) Investeerimisühingul on keelatud teha väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid väärtpaberitega, mida hoitakse kliendi arvel, kuid kolmanda isiku esindajakontol või muul samaväärsel kontol, samuti on keelatud muul viisil oma arvel või investeerimisühingu mõne teise kliendi arvel kasutada või käsutada kliendi väärtpabereid, mida hoitakse sellisel kontol, välja arvatud kõigil kirjeldatud juhtudel, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) iga klient, kelle väärtpabereid esindajakontol või muul samaväärsel kontol koos hoitakse, peab olema andnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohase eelneva nõusoleku;
 2) investeerimisühing peab rakendama vastavaid süsteeme ja kontrolli, mis tagavad, et selliselt kasutatakse ainult nende klientide väärtpabereid, kes on andnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohase eelneva nõusoleku.

 (3) Investeerimisühing peab registreerima nende klientide andmed, kelle juhendite kohaselt väärtpaberite kasutamine on toimunud, ning igale nõusoleku andnud kliendile kuuluvate kasutatud väärtpaberite arvu, et tagada võimaliku tekkiva kahju õiglane jaotamine.

 (4) Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu all mõistetakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 lõikes 10 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 885.  Kauplemisteabe avalikustamise kohustus

 (1) Väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi oma arvel või kliendi nimel või arvel reguleeritud turule kauplemiseks võetud aktsiatega tehinguid tegev investeerimisühing avalikustab teistele turuosalistele lihtsasti kättesaadaval viisil nimetatud tehingute mahu, hinna ja tegemise aja. Investeerimisühingul on õigus selle teabe avalikustamise eest saada teistelt turuosalistelt mõistlikku tasu.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleerimata osas rakendatakse teabe avalikustamisele komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikleid 27–30 ja 32–34.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 886.  Kliendi korralduste süsteemse täitja kohustuste rakendumine

 (1) Käesoleva seaduse §-des 887–8812 sätestatut kohaldatakse kliendi korralduste süsteemse täitja suhtes tehingute tegemisel kuni standardse turumahu suuruseni.

 (2) Standardsed turumahud on määratud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 lisa II tabelis 3.

 (3) Kliendi korralduste süsteemne täitja (edaspidi süsteemne täitja) on investeerimisühing, kes regulaarselt ja korrapäraselt täidab kliendi korraldusi väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, tehes oma arvel tehingu kliendiga.

 (4) Hinnanoteering käesoleva seaduse §-de 887–8812 tähenduses on süsteemse täitja tehtud siduv pakkumus teatud koguse aktsiate ostmiseks või müümiseks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 887.  Süsteemse täitja hinnanoteeringu avaldamise kohustus

 (1) Süsteemne täitja avalikustab oma hinnanoteeringu reguleeritud turule kauplemiseks võetud aktsia kohta, millel on likviidne turg ja mille osas investeerimisühing on süsteemne täitja.

 (2) Süsteemne täitja avalikustab aktsia hinnanoteeringu kliendi taotlusel, kui nimetatud aktsial puudub likviidne turg.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 888.  Hinnanoteeringu avaldamise viis

 (1) Süsteemne täitja avaldab korrapäraselt ja pidevalt oma hinnanoteeringu tavapärasel kauplemisajal.

 (2) Süsteemsel täitjal on õigus avalikustamise eest saada mõistlikku tasu.

 (3) Süsteemsel täitjal on õigus läbipaistvatel alustel ja ühetaolisel viisil oma sisereeglitest lähtudes otsustada, kellel on juurdepääs tema hinnanoteeringule. Süsteemne täitja peab ühte liiki kliente kohtlema ühetaoliselt.

 (4) Süsteemsel täitjal on õigus igal ajal keelduda kolmandale isikule juurdepääsu võimaldamisest hinnanoteeringule, kui kolmas isik ei ole piisavalt maksejõuline, või muudel seda laadi ärilistel kaalutlustel.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 889.  Hinnanoteeringu sisu

 (1) Süsteemsel täitjal on õigus määrata aktsiate arv, mille omandamise või võõrandamise puhul tema hinnanoteering rakendub.

 (2) Aktsia hinnanoteering sisaldab investeerimisühingule täitmiseks kohustuslikku hinda tehingute suuruste puhul, mis ei ole suuremad selle aktsialiigi standardsest turumahust. Aktsia hind peab kajastama selle aktsia suhtes turul kehtivaid tingimusi.

 (3) Aktsialiigid moodustatakse ja rühmitatakse vastava aktsia turul täidetud korralduste aritmeetilise keskmise väärtuse alusel. Iga aktsialiigi standardne turumaht tähendab sellesse aktsialiiki kuuluvate aktsiate turul täidetud korralduste aritmeetilist keskmist väärtust.

 (4) Iga aktsia turg koosneb kõigist Euroopa Liidus seoses selle aktsiaga täidetud korraldustest, välja arvatud nimetatud aktsia turu tavalise tehingu suurusega võrreldes suuremahulised korraldused.

 (5) Inspektsioon otsustab vähemalt kord aastas, millisesse aktsialiiki kuulub iga tema järelevalve all oleval turul kaubeldav aktsia. Nimetatud otsuse teeb inspektsioon käesoleva seaduse § 91 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 alusel määratud aktsia likviidsuse põhjal, mis määratakse turul täidetud korralduste aritmeetilise keskmise väärtuse alusel. Inspektsioon avaldab selle teabe oma veebilehel ja edastab teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 8810.  Hinnanoteeringu muutmine

 (1) Süsteemsel täitjal on õigus oma hinnanoteeringut muuta enne sellele nõustumuse saamist.

 (2) Süsteemsel täitjal on õigus erandlike turutingimuste korral oma hinnanoteering tagasi võtta enne sellele nõustumuse saamist.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 8811.  Hinnanoteeringuga seotud korralduse täitmine

 (1) Süsteemne täitja täidab oma kliendi korralduse aktsia suhtes oma hinnanoteeringus sätestatud hinnaga, mis kehtis korralduse vastuvõtmise ajal.

 (2) Süsteemne täitja lähtub käesoleva paragrahvi lõike 1 täitmisel tavakliendi suhtes ka käesoleva seaduse §-des 873 ja 874 sätestatust.

 (3) Süsteemsel täitjal on õigus täita asjatundliku kliendi korraldus oma hinnanoteeringust parema hinnaga, kui täidetud on järgmised tingimused:
 1) hind jääb turutingimuste lähedasse avalikustatud vahemikku;
 2) korraldus on mahult tavakliendi või -investori tavapärasest tehingumahust suurem.

 (4) Süsteemsel täitjal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 3 nõudeid järgimata täita asjatundliku kliendi korraldus oma hinnanoteeringus sätestatud hinnast erineva hinnaga, kui:
 1) korraldus on osa erinevate väärtpaberitega tehtavast tehingust;
 2) turuhind ei ole korralduse tingimus.

 (5) Kui süsteemne täitja, kes avaldab üksnes ühe hinnanoteeringu või kelle kõrgeima hinnanoteeringu maht on standardsest turumahust madalam, saab kliendilt korralduse, mis on suurem kui nimetatud hinnanoteering, kuid samas väiksem nimetatud standardsest turumahust, võib täita korralduse ka hinnanoteeringu mahtu ületavas osas, kuid hinnanoteeringus kajastatud hinnaga, välja arvatud juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatu ei luba käituda teisiti.

 (6) Mitut hinnanoteeringut avaldava süsteemse täitja poolt hinnanoteeringute vahele jääva kliendi korralduse saamisel on sellel süsteemsel täitjal õigus täita korraldus ühes hinnanoteeringus kajastatud hinnaga, järgides käesoleva seaduse §-des 875 ja 876 sätestatut, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 ei lubata käituda teisiti.

 (7) Kliendiga seonduvate riskide maandamiseks on süsteemsel täitjal õigus ühetaoliselt piirata tema hinnanoteeringute alusel ühe kliendiga tehtavate tehingute arvu.

 (8) Süsteemsel täitjal on õigus ühetaoliselt piirata tema hinnanoteeringute alusel erinevate klientidega üheaegselt tehtavate tehingute arvu, kui klientide korralduste arv või maht erineb oluliselt tavapärasest. Süsteemne täitja järgib eelmises lauses nimetatud õiguse teostamisel käesoleva seaduse §-des 875 ja 876 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 8812.  Inspektsiooni tegevus seoses hinnanoteeringuga

  Inspektsioon teostab järelevalvet:
 1) investeerimisühingu poolt korrapäraselt käesoleva seaduse §-s 887 sätestatud hinnanoteeringu avaldamise üle ja nimetatud hinnanoteeringu viivitamatu muutmise vastavuse üle valitsevatele turutingimustele;
 2) investeerimisühingu poolt § 8811 lõike 3 nõuete täitmise üle.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 8813.  Nõuded isiklikule soovitusele

  Käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5 ja 6 nimetatud isiklik soovitus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) olema käesoleva seaduse § 43 lõikes 6 nimetatud isikule sobiv või põhinema selle isikuga seotud asjaoludel;
 2) sisaldama soovitust konkreetse väärtpaberi ostmiseks, müümiseks, märkimiseks, vahetamiseks, hoidmiseks, lunastamiseks või tagamiseks või väärtpaberist tulenevate nimetatud õiguste realiseerimiseks või realiseerimata jätmiseks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 89.  Keelatud tegevused tehingute tegemisel
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 891.  Kliendile teenuse osutamise kohta esitatavad aruanded

 (1) Investeerimisühing esitab kliendile selge ja asjakohase aruande kliendile osutatud teenuste kohta. Aruanne sisaldab kliendi jaoks tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid.

 (2) Investeerimisühing esitab kliendile aruande vähemalt väärtpaberite korralduse täitmise ja väärtpaberiportfelli valitsemise toimingute kohta ning kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise kohta.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 90.  Registreerimis- ja säilitamiskohustus

 (1) Investeerimisühing ning välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal registreerivad osutatavate teenuste ja tehingute andmed, samuti kliendi ja investeerimisühingu omavahelise suhtluse ning säilitavad need andmed.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed peavad võimaldama inspektsioonil hinnata investeerimisühingu ning välisriigi investeerimisühingu filiaali tegevuse vastavust käesolevale seadusele, samuti määrata investeerimisühingu ning välisriigi investeerimisühingu filiaali ja kliendi õigused ning kohustused.

 (3) Andmeid säilitatakse püsival andmekandjal selliselt, et need on inspektsioonile hilisemaks kasutamiseks kättesaadavad, ning sellises vormis ja sellisel viisil, et täidetud oleksid järgmised tingimused:
 1) inspektsioonil peab olema võimalik andmetele vabalt ligi pääseda ja taastada iga tehingu menetlemise kõik peamised etapid;
 2) inspektsioonil peab olema võimalik lihtsalt kindlaks teha mis tahes muudatused ja andmete sisu enne muudatusi;
 3) andmeid ei tohi olla võimalik muul moel muuta.

 (4) Investeerimisühing ja välisriigi investeerimisühingu filiaal säilitavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid muutumatuna ja inspektsioonile kättesaadavana vähemalt viie aasta jooksul, kui inspektsioon käesoleva paragrahvi alusel ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Investeerimisühing ja välisriigi investeerimisühingu filiaal säilitavad dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased investeerimisühingu ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel ühing kliendile teenust osutab, vähemalt nii kaua, kuni lepinguline või muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui käesolevas seaduses ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

 (5) Inspektsioonil on õigus investeerimisühingult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete säilitamist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodist pikema tähtaja vältel, kui on väärtpaberi või tehingu iseloomu puhul õigustatud ning kui see on vajalik selleks, et inspektsioonil oleks võimalik teostada järelevalvet käesoleva seaduse alusel.

 (6) Inspektsioonil on õigus nõuda, et pärast investeerimisühingule antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 4 nõutud viieaastase tähtaja möödumiseni.

 (7) Täpsem andmete registreerimise kord ning registreerimisele kuuluvate andmete loetelu on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklites 7 ja 8.

 (8) Inspektsioon koostab loendi andmetest, mille säilitamist investeerimisühingutelt nõutakse.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 91.  Tehinguaruandlus

 (1) Investeerimisühing ja lepinguriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal teavitavad inspektsiooni igast enda tehtud tehingust väärtpaberiga, mis on võetud Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka kolmanda riigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaalile.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi käesolevas paragrahvis teavitaja) teavitab inspektsiooni igast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingust (edaspidi käesolevas peatükis tehing) hiljemalt tehingu tegemisele järgneval tööpäeval.

 (3) Teavitajal on õigus inspektsioonile teavitus esitada ise, esindaja kaudu, tehingu tegemise võimaldanud reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi kaudu või inspektsiooni poolt aktsepteeritud väärtpaberiarveldussüsteemi või teavitussüsteemi kaudu.

 (4) Teavitus sisaldab üksikasjalikke andmeid ostetud ja müüdud väärtpaberite nimetuste, arvu ja koguse, tehingute kuupäevade, kellaaegade ja hindade kohta ning andmeid tehinguga seotud investeerimisühingute identifitseerimiseks.

 (5) Inspektsioon rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberi suhtes likviidsuse alusel kõige kohasema turu üle järelevalvet teostav lepinguriigi pädev järelevalveasutus saaks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt inspektsiooni vastavatest andmetest teavitada.

 (6) Inspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt lepinguriigi investeerimisühingu filiaalilt saadud andmed vastava lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele. Kui nimetatud pädev järelevalveasutus kogub ise andmeid lepinguriigi investeerimisühingult ja seetõttu alaliselt neid andmeid ei soovi, siis on inspektsioonil õigus lepinguriigi investeerimisühingu filiaal vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest.

 (7) Inspektsioon võib tehingust teavitamise tehnilise korraldamise täies ulatuses või osaliselt edasi anda kolmandale isikule tingimusel, et sellega ei kahjustata konkurentsi ning on tagatud väärtpaberituru korra- ja õiguspärane toimimine. Teavitaja on kohustatud rakendama komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 12 lõike 1 põhimõtete alusel inspektsiooni kindlaksmääratud tehnilist lahendit tehingutest teavitamiseks.

 (8) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tehingutest teavitamise, lubatud andmekandjate ja ülekandmisviiside ning tehingute täitmise kohta esitatud andmete korrigeerimise täpsema metoodika ja tehnilise korra. Nimetatud määruses sätestatud ulatuses võib erisuste rakendamise otsustada inspektsioon.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 92.  Nõuete täpsustamine

  Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsema korra ja metoodika:
 1) käesoleva seaduse §-de 86 ja 87 täitmiseks, sealhulgas teabe esitamisele ja selgusele, õigsusele, täpsusele ja täielikkusele, klientide liigitusega seonduvale teabele, investeerimisühingu ja tema teenuste kohta esitatavale teabele, teabele väärtpaberite, tasude ja kulude kohta, teabele seoses kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise ja kaitsmisega ning teabe esitamise kanalitele ja vormile esitatavad nõuded, arvestades sealjuures investeerimisfondide seaduses teabe avalikustamise kohta sätestatut;
 2) käesoleva seaduse § 891 täitmiseks, määrates sealhulgas kliendi korralduse täitmise reeglid, väärtpaberiportfelli valitsemise toimingute ning kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise ja kaitse kohta esitatavate aruannete vormile ja sisule esitatavad nõuded.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

11. peatükk USALDATAVUSNÕUDED 

§ 93.  Investeerimisühingu aktsia- ja algkapital
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

 (1) Investeerimisühingu asutamisel uue äriühinguna peab tema aktsiakapital või tegutseva äriühingu puhul algkapital olema vähemalt:
 1) 50 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud teenuseid;
 2) 125 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või 7 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid;
 3) 730 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuseid.

 (2) Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.

 (3) Kui investeerimisühing täidab ainult klientide antud tehingukorraldusi ja tema aktsia- või algkapital on väiksem kui 730 000 eurot, on tal õigus hoida sellistest tehingutest tekkinud positsioone oma arvel üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) positsioon tekkis investeerimisühingu võimetusest kliendi korraldust täita või kliendi korralduse osalisest täitmisest;
 2) kõigi selliste positsioonide turuväärtus kokku ei ületa 15 protsenti investeerimisühingu omavahenditest;
 3) selline positsioon on juhusliku ja ajutise iseloomuga;
 4) sellise positsiooni kestmise aeg on rangelt piiratud ajaga, mis on vajalik kõnealuse ebaõnnestunud tehingu tegemiseks;
 5) investeerimisühing vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92–95 ja IV osas sätestatud nõuetele.

 (4) Investeerimisteenuste osutamisest tekkivaid kauplemisportfelli mittekuuluvaid positsioone ei käsitata käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisteenusena.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 94.  Usaldatavusnormatiivid

 (1) Investeerimisühing on oma usaldusväärsuse tagamiseks ja investeerimisteenuste osutamisega seotud riskide vähendamiseks kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, mille nõuded ja arvestamise kord on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning krediidiasutuste seaduse §-s 822.

 (2) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud investeerimisteenuseid osutavad investeerimisühingud peavad järgima krediidiasutuste seaduse 7. peatüki 21. jaos sätestatut.

 (3) Eesti Pank võib otsustada mitte kohaldada krediidiasutuste seaduse §-des 8645 ja 8646 sätestatud puhvreid vastavalt Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai soovitusele nr 2003/361/EÜ määratletud väikese ja keskmise suurusega investeerimisühingutele, kui see ei ohusta finantssüsteemi stabiilsust. Sel juhul peab Eesti Pank teavitama erandi rakendamisest Euroopa Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja vajaduse korral asjaomaste lepinguriikide pädevaid asutusi ning esitama vastavad põhjendused.

 (4) Investeerimisühingu omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud algkapitali minimaalsuurusega või seda ületama.

 (5) Investeerimisühingu juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise süsteem peavad võimaldama Finantsinspektsioonil igal ajahetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ja sellekohase aruandluse õigsuse.

 (6) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatut.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 941. – § 1031. [Kehtetud - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 104.  Likviidsus

 (1) Investeerimisühing peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab investeerimisühing säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda.

 (2) Kui see on vajalik investeerimisühingu poolt osutatavate teenuste iseloomu või investeerimisühingu finantsseisundi tõttu, võib inspektsioon kehtestada igale investeerimisühingule eraldi likviidsuse piirmäära.

§ 105.  Riskide kontsentratsiooni piirmäärad
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 1051.  Erandid riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 106.  Teavitamiskohustus

  Investeerimisühing peab viivitamata teavitama inspektsiooni ning esitama omapoolse selgituse, kui investeerimisühingu omavahendite suurus väheneb rohkem kui viie protsendi võrra.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 1061.  Loamenetluse tähtajad usaldatavusnormatiivide arvutamisel
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

12. peatükk INVESTEERIMISÜHINGU USALDATAVUSNÕUETE, RISKIJUHTIMISE JA RAAMATUPIDAMISEGA SEOTUD TEABE AVALIKUSTAMINE NING ARUANDLUS 
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 107.  Raamatupidamise korraldamine

 (1) Investeerimisühingu raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja investeerimisühingu põhikirjast.

 (2) Investeerimisühingu raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise investeerimisühingu majandustegevuse ja finantsseisundi kohta.

 (3) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud korraldama konsolideeritud raamatupidamist.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 108.  Aruanded

 (1) Investeerimisühing koostab ja esitab inspektsioonile aruanded seadusega ettenähtud korras.

 (2) Kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, siis tema emaettevõtja, kelle üle inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, koostab ja esitab inspektsioonile konsolideeritud aruandlust.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab oma määrusega investeerimisühingule ja investeerimisühingu emaettevõtjale aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra.

 (4) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada välisriigi investeerimisühingu filiaalile aruannete sisu, koostamise metoodika ning esitamise korra.

 (5) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda täiendavalt aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid ja aruandeid investeerimisühingu osutatavate teenuste kohta, mis on vajalikud Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), alusel.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 109.  Aruannete esitamise tähtaeg
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing esitab inspektsioonile järelevalvelisi aruandeid:
 1) üks kord kuus 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuste osutamiseks;
 2) üks kord kvartalis 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5, 7 või 8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

 (2) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanded üks kord kvartalis ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek ja otsus ning üldkoosoleku protokolli väljavõte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta esitatakse inspektsioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 110.  Aruannete avalikustamine

 (1) Investeerimisühing avalikustab majandusaasta aruande nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (2) Investeerimisühing, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 punktides 3–8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks, avalikustab ja esitab inspektsioonile avalikud aruanded kuue kuu ja kaheteistkümne kuu kohta kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu, aruannete koostamise metoodika ning nende avalikustamise ja inspektsioonile esitamise korra.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

 (4) Investeerimisühingu avalikustatav aruanne peab olema kättesaadav investeerimisühingu asukohas, tema kõigis filiaalides ja esindustes ning investeerimisühingu veebilehel. Veebilehe puudumisel esitab investeerimisühing avalikustatava aruande inspektsioonile avalikustamiseks inspektsiooni veebilehel.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 01.03.2006]

 (5) Välisriigi investeerimisühingu filiaal avalikustab vähemalt investeerimisühingu viimase aruande majandusaasta kohta, mis on koostatud vastavalt investeerimisühingu asukohariigi õigusaktidele ning tõlgitud eesti keelde.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 01.03.2006]

§ 1101.  Riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatav teave

 (1) Investeerimisühing peab avalikustama riskijuhtimise ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtete kohta järgmise teabe:
 1) riskijuhtimise strateegia ja protsessid oluliste riskide kaupa;
 2) käesoleva seaduse 11. peatüki kohaldamise ulatus investeerimisühingus ja tema konsolideerimisgrupis;
 3) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite arvutamise põhimõtted;
 4) käesoleva seaduse §-s 822 sätestatud protsessi põhimõtted ja metoodika;
 5) kapitalinõuete arvutamisel kasutatavad meetodid.

 (2) Investeerimisühing peab avalikustama järgmised andmed omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta:
 1) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite suurus komponentide kaupa;
 2) kapitalinõuete suurus riskide kaupa.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave avalikustatakse ja esitatakse inspektsioonile vähemalt kord aastas koos majandusaasta aruandega käesoleva seaduse §-s 109 sätestatud tähtajal. Kui majandusaasta kestel on toimunud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikustamisele kuuluvas teabes olulisi muutusi, avalikustatakse need muutused koos vastava aruandeperioodi vahearuandega käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud viisil ja tähtajal.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed avalikustatakse ja esitatakse inspektsioonile koos majandusaasta aruandega ja vahearuannetega käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud viisil ja tähtaegadel.

 (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsemad nõuded investeerimisühingu riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatavatele andmetele ja nende avalikustamise metoodika.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 111.  Audiitorkontroll

 (1) Investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.

 (2) Investeerimisühingu auditeerimise tulemusel peab audiitor esitama investeerimisühingule ja inspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust ka omavahenditele kehtestatud usaldatavusnõuete ning sisekontrolli süsteemi piisavuse ja tõhususe kohta.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 112.  Audiitori nimetamine

 (1) Investeerimisühingu audiitoriks võib nimetada investeerimisühingu auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.

 (2) Investeerimisühingu audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid kokku mitte kauemaks kui viieks aastaks.

 (3) Investeerimisühingu asukohajärgne kohus määrab inspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui:
 1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud;
 2) üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest ja investeerimisühingu üldkoosolek ei ole ühe kuu jooksul nimetanud uut audiitorit;
 3) audiitor on kaotanud inspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.

 (4) Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori nimetamiseni üldkoosoleku poolt.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 113.  Audiitori teavitamiskohustus

 (1) Audiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult inspektsiooni teavitama investeerimisühingu auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla:
 1) investeerimisühingu tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
 2) investeerimisühingu tegevuse peatumine;
 3) investeerimisühingu tütarettevõtja tegevuse peatumine;
 4) audiitori märkustega vandeaudiitori aruanne investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus investeerimisühing ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
 6) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju investeerimisühingule, tema kliendile või klientidele.

 (11) Audiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult inspektsiooni teavitama investeerimisühinguga märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Inspektsioonile andmete edastamise nõudele ei laiene õigusakti või lepinguga audiitorile pandud andmete mitteavalikustamise kohustus.

13. peatükk INVESTEERIMISÜHINGU ÜHINEMINE 

§ 114.  Jagunemise keeld

  Investeerimisühingu jagunemine ei ole lubatud.

§ 115.  Ühinemise erisused

 (1) Investeerimisühingu ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

 (2) Investeerimisühing võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud investeerimisühinguga.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

 (3) Kui investeerimisühingud ühinevad uue äriühingu asutamise teel, lõpevad kõigi ühinevate investeerimisühingute tegevusload.

§ 1151.  Omavahendid investeerimisühingute ühinemisel

  Kahe või enama investeerimisühingu ühinemisel tekkinud uue investeerimisühingu omavahendid ei tohi väheneda madalamale ühinenud investeerimisühingute omavahendite koondtasemest ühinemise hetkel.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 116.  Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

 (1) Investeerimisühingu ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega.

 (2) Investeerimisühingute vahelise ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama inspektsiooni kolme tööpäeva jooksul ühinemislepingu sõlmimisest arvates.

 (3) Investeerimisühingute ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne, mida kontrollib audiitor.
[RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]

 (4) Audiitori aruandes antakse hinnang aktsiate vahetussuhtele ja selle määramisele ning arvamus selle kohta, kas ühendav või asutatav investeerimisühing vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiividele.

§ 117.  Ühinemisluba

 (1) Investeerimisühingute ühinemiseks on vaja inspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba).

 (2) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav investeerimisühing või käesoleva seaduse § 115 lõikes 3 sätestatud juhul esitavad ühinevad investeerimisühingud ühiselt inspektsioonile vastava taotluse, millele lisatakse alljärgnevad andmed ja dokumendid:
 1) ühinemisleping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri;
 2) ühinemisaruanne;
 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;
[RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]
 4) audiitori aruanne;
 5) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;
 6) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 4, 5, 12 ja 13 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Ühinemisloa taotlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 53 ja § 55 lõigetes 1–41 tegevusloa taotluse ja selle läbivaatamise kohta sätestatut.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 118.  Otsus ühinemisloa kohta

 (1) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta või ühinemise tulemusena asutatavale investeerimisühingule tegevusloa andmise kohta teeb inspektsioon 30 päeva jooksul, arvates kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamisest. Otsusest teatatakse viivitamata taotlejale.

 (2) Inspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
 1) ühinemisloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;
 2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile ühinemisloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;
 3) ühinemise tulemusena tekkiv investeerimisühing ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või ühinemine muul põhjusel kahjustaks investeerimisühingu klientide huve;
 4) inspektsiooni hinnangul ühinemise tulemusena tekkiva investeerimisühingu juht, siseauditi üksuse ülesannete täitja või taotlejas olulist osalust omav isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
 5) ühinemine vähendab oluliselt tõhusat konkurentsi väärtpaberiturul või muul põhjusel kahjustaks väärtpaberituru korrapärast toimimist.

 (3) Tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral uue investeerimisühingu asutamise teel otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemise tulemusel asutatavale investeerimisühingule tegevusloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui uue investeerimisühingu äriregistrisse kandmise päeval.

 (4) Ühendatava investeerimisühingu tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemisloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui ühinemise kande äriregistrisse kandmise päeval.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 119.  Ühinemisest teavitamine
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

 (1) Ühinevad investeerimisühingud peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning kõigi ühinevate investeerimisühingute veebilehtedel.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

 (2) [Kehtetu - RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

 (21) Avalduse ühinemise kandmiseks äriregistrisse esitab investeerimisühing viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemisteate avaldamist.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

 (3) Inspektsioon avalikustab käesoleva seaduse § 237 lõike 3 alusel sätestatud korras investeerimisühingute ühinemiseks loa andmise otsuse inspektsiooni veebilehel.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

131. peatükk INVESTEERIMISAGENT 
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1191.  Investeerimisagendi kasutamine

 (1) Investeerimisagent on volituse alusel tegutsev investeerimisühingu esindaja, keda investeerimisühing võib kasutada enda osutatavate investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste reklaamimiseks, tutvustamiseks ja müügiedendustegevuseks, klientide väärtpaberiga seotud korralduste vastuvõtmiseks ja edastamiseks, sealhulgas investeerimisteenusega seotud juhendite edastamiseks, väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamiseks ning väärtpaberitega ja investeerimisühingu pakutavate teenustega seotud nõustamiseks. Investeerimisagent võib nimetatud tegevust teostada ka kõrvaltegevusena.

 (2) Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega investeerimisagentide kasutamise korra.

 (3) Investeerimisagent võib esindada vaid ühte investeerimisühingut.

 (4) Investeerimisühingu poolt investeerimisagendi kasutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 826 lõigetes 2 ja 3 ning lõike 7 punktis 7 sätestatut.

 (5) Käesolevas peatükis investeerimisagendi kohta sätestatut ei kohaldata investeerimisühingu suhtes juhul, kui investeerimisühing ise osutab samaväärset teenust kui investeerimisagent.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1192.  Investeerimisagentide nimekiri

 (1) Investeerimisagendina võib tegutseda üksnes investeerimisagentide nimekirja (edaspidi nimekiri) kantud investeerimisagent ning investeerimisühing võib kasutada üksnes nimekirja kantud investeerimisagendi teenust.

 (2) Investeerimisagendi kannab nimekirja ja kustutab nimekirjast investeerimisühing, keda ta esindab, või seaduses sätestatud juhtudel inspektsioon. Investeerimisühing kannab nimekirja ka lepinguriigis asutatud investeerimisagendi, kui selle lepinguriigi õigusaktidega ei lubata lepinguriigi investeerimisühingul kasutada investeerimisagente.

 (3) Nimekiri avalikustatakse inspektsiooni veebilehel.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1193.  Investeerimisagendile esitatavad nõuded

 (1) Füüsilisest isikust investeerimisagendil ja äriühingust investeerimisagendi juhatuse liikmel peab olema laitmatu eri- ja ärialane maine.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikuna ei või tegutseda isik:
 1) kelle tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
 2) kellel on ärikeeld;
 3) kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;
 4) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud füüsilisel isikul peab olema piisav investeerimis- ja muu finantsteenuse osutamisega seotud töö kogemus ja piisav investeerimisalane väljaõpe.

 (4) Investeerimisühing, keda investeerimisagent esindab, on kohustatud investeerimisagendi nõudmisel pakkuma talle investeerimisalast väljaõpet.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1194.  Investeerimisagendi nimekirja kandmine

 (1) Isik kantakse nimekirja tema taotluse alusel.

 (2) Otsuse nimekirja kandmise või sellest keeldumise kohta teeb taotluse saanud investeerimisühing 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Investeerimisühing kannab taotleja nimekirja viivitamata vastava otsuse tegemise järel.

 (3) Nimekirja ei kanta isikut, kes ei vasta käesolevas seaduses investeerimisagendile kehtestatud nõuetele.

 (4) Füüsilisest isikust investeerimisagendi kohta kantakse nimekirja tema ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed ning investeerimisühingu nimi, keda ta esindab.

 (5) Juriidilisest isikust investeerimisagendi kohta kantakse nimekirja tema ärinimi, registrikood, aadress, esindatava investeerimisühingu nimi ning investeerimisühingu tegevusele kaasaaitamise eest vastutava juhatuse liikme ees- ja perekonnanimi.

 (6) Nimekirja tehtud kannete õigsuse eest vastutab kande teinud investeerimisühing.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1195.  Investeerimisagendi nimekirjast kustutamine

 (1) Investeerimisühing, keda investeerimisagent esindab, kustutab investeerimisagendi viivitamata nimekirjast oma esindajana, kui:
 1) investeerimisagent taotleb enda nimekirjast kustutamist;
 2) juriidilisest isikust investeerimisagent lõpeb või füüsilisest isikust investeerimisagent sureb;
 3) esindussuhe investeerimisagendi ja investeerimisühingu vahel lõpeb;
 4) investeerimisagent ei vasta käesolevas seaduses investeerimisagendile esitatud nõuetele;
 5) investeerimisagendi juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 6) investeerimisagent on rikkunud käesolevas seaduses sätestatut või investeerimisühingu klientide huvid ei ole piisavalt kaitstud;
 7) mõne käesolevas lõikes nimetatud asjaolu ilmnemisel nõuab inspektsioon investeerimisagendi nimekirjast kustutamist.

 (2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel kustutada investeerimisagent nimekirjast.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1196.  Investeerimisagendi erikohustused

 (1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kliendi teavitamise kohustuste täitmisele peab investeerimisagent kliendiga või potentsiaalse kliendiga kontakteerumisel avaldama esindatava investeerimisühingu nime ja tema volituse mahu.

 (2) Investeerimisagendil ei ole õigust vastu võtta ega hoida kliendi poolt investeerimisühingule üleantavat raha ja väärtpaberit, kui investeerimisagent ei ole ise investeerimisühing või krediidiasutus.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

4. osa REGULEERITUD TURG 

14. peatükk TEGUTSEMISE ÕIGUS 

§ 120.  Tegevusluba

 (1) Reguleeritud turu (edaspidi käesolevas osas turg) korraldamiseks püsiva tegevusalana tuleb inspektsioonilt taotleda vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas osas tegevusluba).

 (2) Tegevusluba tuleb taotleda iga turu korraldamiseks eraldi. Mitmepoolse kauplemissüsteemi tegevusluba saab taotleda koos turu tegevusloaga või pärast turu tegevusloa saamist.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Igal turul võib olla ainult üks turu korraldaja (edaspidi käesolevas osas korraldaja). Korraldaja ei saa korraldada üksnes mitmepoolset kauplemissüsteemi.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) Korraldajana tegutsemiseks on õigus üksnes aktsiaseltsil.

 (5) Korraldajal ei ole õigust tegeleda tegevusaladega, mis ei ole seotud turu ja mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisega või mis seavad ohtu turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korrapärase ning usaldusväärse toimimise või tema korraldajana tegutsemise.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 121.  Tegevusloa taotlemine ja selle menetlemine

 (1) Korraldaja tegevusloa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2 ja 3, § 51 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3, §-s 52, § 53 lõikes 3, § 54 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 55, 551, 57 ja 581 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas peatükis taotleja) juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–10, 12 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse §-s 127 nimetatud reglemendi projekti ja taotleja äriplaani järgmise kolme aasta kohta (edaspidi käesolevas peatükis taotlus).
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaan peab sisaldama turu kauplemis-, arveldus-, teabe- ja muude süsteemide toimimise täpset kirjeldust, samuti taotleja organisatsioonilise ülesehituse, tegevuskohtade, rakendatavate infotehnoloogiliste ja muude tehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust.

 (4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada oma määrusega täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaanile.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 122.  Tegevusloa andmisest keeldumine

 (1) Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui:
 1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;
 2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile tegevusloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;
 3) taotleja ei suuda tulenevalt oma organisatsioonilisest ülesehitusest, õiguslikest ja tehnilistest lahenditest ning vara ja omakapitali ebapiisavusest täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega korraldajale, turule või mitmepoolsele kauplemissüsteemile kehtestatud nõudeid;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 4) taotleja muud tegevusalad seavad ohtu turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korra- või õiguspärase toimimise või korraldajana tegutsemise;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 5) inspektsiooni hinnangul ei ole taotleja nõukogu ja juhatuse liikmetel piisavalt turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamiseks vajalikke teadmisi või nad ei ole võimelised korraldama turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korra- ja õiguspärast toimimist, samuti kui taotleja juhil ei ole oma kohustuste täitmiseks vajalikku haridust, teadmisi, kogemusi või laitmatut mainet;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 6) juht on olnud pankrotivõlgnik või tema suhtes on pankrotimenetlus raugenud, juhi tegevus või tegevusetus on põhjustanud isiku pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või juhi tegevus või tegevusetus on näidanud tema suutmatust korraldada väärtpaberituru kutselise osalise või kutselise investori tegevust selliselt, et võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud;
 7) taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid;
 8) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või tegevusetus ei vasta headele äritavadele;
 9) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab korraldaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, mille õigusnorme kohaldatakse taotleja suhtes või temaga märkimisväärselt seotud teise isiku suhtes, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad korraldaja üle tõhusa järelevalve teostamist.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Tegevusluba omav korraldaja on kohustatud tegevusloa kehtivuse ajal vältima asjaolusid, mis on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumisele.

§ 123.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Korraldaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Inspektsioonil on õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui:
 1) korratus turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis võib põhjustada ohu riigi majandusele tervikuna või riigi avalikule korrale;
 2) korraldaja seab oma tegevuse või tegevusetusega ohtu turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korra- või õiguspärase toimimise;
 3) korraldaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
 4) korraldaja ei suuda oma pädevuse piires tagada turuga või mitmepoolse kauplemissüsteemiga seotud investorite huvide kaitset;
 5) korraldaja suhtes esineb käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alus;
 6) korraldaja on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut või korraldaja tegevus ei vasta headele äritavadele;
 7) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on korraldaja rikkunud lepinguriigi õigusaktis sätestatud tingimusi;
 8) korraldaja ei ole täies ulatuses või tähtaegselt täitnud inspektsiooni tehtud ettekirjutust;
 9) korraldaja on oma tegevuse või tegevusetuse tõttu kaotanud usalduse;
 10) ilmneb, et korraldaja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises riigis, kus ta peamiselt tegutseb, korraldaja tegevusele kehtestatud rangematest nõuetest;
 11) korraldaja ei ole alustanud tegevust või ei ole tegelenud turu korraldamisega järjestikuse kuue kuu jooksul või korraldaja asutajad on oma tegevusega näidanud, et korraldaja ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates;
 12) korraldaja ei ole alustanud turu korraldamist kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

141. peatükk TURU KORRALDAJA KONTROLLILE, JUHTIMISELE JA ORGANISATSIOONILISELE ÜLESEHITUSELE ESITATAVAD NÕUDED 
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1231.  Oluline osalus korraldajas

 (1) Korraldajas olulist osalust omandavale, suurendavale, vähendavale, võõrandavale ja omavale isikule ning korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 72–78 investeerimisühingu suhtes sätestatut.

 (2) Korraldaja avalikustab oma veebilehel selged, õiged ja täpsed andmed aktsionäride kohta, kellel möödunud majandusaasta lõpu seisuga oli korraldajas oluline osalus. Korraldaja muudab andmeid viivitamata pärast nende muutumisest teada saamist.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 124.  Tegevusriski maandamine

 (1) Korraldaja poolt turu korraldamiseks kasutatav infotehnoloogiline süsteem või muu tehingute tegemist vahendav ja andmeid salvestav süsteem peab olema töökindel ning usaldusväärne ja vähendama tegevusriske turul ning sellel osalejate suhtes ja tagama turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise järjepidevuse ja korrapärasuse, sealhulgas tehingute võimalikult kiire, ohutu ja tõrgeteta tegemise.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega täpsustada töökindla ning usaldusväärse infotehnoloogilise või muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi kriteeriumid.

 (3) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1241.  Juhile esitatavad nõuded

 (1) Korraldaja juhiks võib valida või määrata üksnes isikuid, kellel on korraldaja juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu maine.

 (2) Korraldaja juht on nõukogu ja juhatuse liige. Korraldaja juhina võib inspektsioon käsitada korraldaja töötajat ja muud isikut, kes iseseisvalt võtab vastu juhtimisotsuseid korraldaja arengu või äritegevuse suhtes. Nimetatud juhul on inspektsioon kohustatud korraldajat esimesel võimalusel sellest teavitama.

 (3) Korraldaja juhatuses on vähemalt kaks liiget.

 (4) Korraldaja juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus ja korraldaja juhtimiseks vajalik töökogemus.

 (5) Korraldaja juhiks ei või olla isik:
 1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
 2) kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;
 3) kellel on ärikeeld;
 4) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.

 (6) Korraldaja juhid ning töötajad on kohustatud tegutsema ootuspärase ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele.

 (7) Korraldaja juhid peavad tagama, et korraldaja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning et kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ning riskidest raporteerimise protseduurid, mis on korraldaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.

 (8) Korraldaja juhid on kohustatud hoidma ennast kursis käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktide täitmiseks kehtestatud eeskirjade ja muude protseduurireeglitega. Korraldaja juhid peavad nimetatud eeskirju ja protseduurireegleid regulaarselt läbi vaatama, hindama nende tulemuslikkust ning võtma tarvitusele asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1242.  Juhtidest ja audiitorist teavitamine

 (1) Korraldaja juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik korraldajale esitama:
 1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed;
 2) kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla korraldaja juht.

 (2) Korraldaja on kohustatud juhtide ning audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist inspektsiooni teavitama 10 päeva jooksul vastava otsuse tegemisest või avalduse saamisest arvates. Juhi valimise või määramise korral peab korraldaja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja kinnituse ning audiitori puhul tema nime ja audiitori kinnituse, et audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla korraldaja audiitor.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1243.  Juhi tagasikutsumine

 (1) Inspektsiooni ettekirjutusega võib korraldajalt nõuda juhi tagasikutsumist, kui:
 1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) seoses tema valimise või määramisega on esitatud eksitavaid, mittetäielikke või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente;
 3) juhi tegevus korraldaja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama korraldaja juhtimist selliselt, et tema klientide ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud.

 (2) Kui korraldaja ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on inspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu poolt.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1244.  Sise-eeskirjad

 (1) Korraldajas peavad olema kehtestatud ja rakendatud tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi käesolevas peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad korraldaja tegevust reguleerivate õigusaktide, korraldaja turu reglemendi ja korraldaja juhtorganite otsuste täitmise.

 (2) Korraldaja kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama korraldaja ning turu õigus- ja korrapärase tegevuse. Korraldaja hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerib sise-eeskirju nii, et oleks tagatud turu parim õigus- ja korrapärane toimimine.

 (3) Korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 82 lõikes 3, §-des 823, 824, 826, 83–832 ja 88 ning nimetatud sätete alusel kehtestatud õigusaktides investeerimisühingu suhtes sätestatut.

 (4) Käesoleva seaduse §-s 823 sätestatut kohaldatakse turu korraldajale vaid selliste tehingute korral, mille objektiks on turu korraldaja poolt korraldataval turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võetud väärtpaberid.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 125.  Finantsriski maandamine

 (1) Korraldaja aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 eurot.

 (2) Korraldaja omakapital peab olema vähemalt võrdne summaga, mis on vajalik vastava turu korraldamiseks vajalike viie kuu tegevuskulude katmiseks.

 (3) Kui korraldaja ei ole alustanud tegevust, arvestatakse turu korraldamiseks vajalike tegevuskulude suurus lähtuvalt äriplaanist, mille taotleja esitab tegevusloa taotlemisel inspektsioonile.

15. peatükk ISEREGULEERIMINE 

§ 126.  Isereguleerimine

 (1) Korraldaja peab oma juhtimise ja organisatsioonilise ülesehitusega tagama turu korra- ja õiguspärase toimimise ning järelevalve teostamise turul osalejate ja emitentide ning nende tegevuse üle.

 (2) Turu korra- ja õiguspärase tegevuse tagamiseks kehtestab korraldaja turu reglemendi (edaspidi reglement).

 (3) Reglemendis sätestatakse korraldaja poolt isikule turul osalemise õiguse andmiseks selle isikuga sõlmitava lepingu ja väärtpaberite turule kauplemisele võtmiseks nende väärtpaberite emitendiga sõlmitava lepingu tüüptingimused.

 (4) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, teostab turu ja sellel turul tehtavate tehingute ja muude toimingute üle järelevalvet inspektsioon, kui korraldaja asukohana on registrisse kantud Eesti.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 127.  Reglement

 (1) Reglemendi ülesanne on tagada turul osalejate ja emitentide kohustuste täitmine turul, arvestades avalikke ja majanduslikke huve ning investorite kaitset.

 (2) Reglemendis sätestatakse vähemalt:
 1) turu ja selle korraldaja organisatsiooniline ülesehitus korraldaja põhikirjas kajastamata osas;
 2) väärtpaberi kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja kauplemise lõpetamise alused, tingimused ning kord;
 3) kauplemisele võetud väärtpaberi emitendi peamised õigused ning kohustused korraldaja, turul osalejate ja teiste turule kauplemisele võetud väärtpaberi emitentide suhtes;
 4) korraldajale teabe edastamise alused, tingimused ja kord;
 5) turule lubamise ja osaleja turult eemaldamise ning otse- ja kaugliikmena tegutsemise alused, tingimused ja kord;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 6) turul osaleja peamised õigused ning kohustused korraldaja, teiste turul osalejate, turul osaleja klientide või võlausaldajate ja turule kauplemisele võetud väärtpaberite emitentide suhtes;
 7) tehingu võimalikult kiire, ohutu ja tõrgeteta tegemine turul, tehingust teatamine, tehingu täitmiseks vajaliku teabe edastamine, väärtpaberi hinnanoteeringu ja muude selliste andmete avalikustamine;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 8) väärtpaberi kauplemisele võtmist, kauplemise peatamist ja kauplemise lõpetamist otsustava isiku, organi ja organi liikme õigused ning kohustused, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord;
 9) järelevalvet teostava isiku, organi ja organi liikme õigused ning kohustused järelevalve teostamisel, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord;
 10) leppetrahvid käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest;
 11) garantiifondiga seonduv, kui reguleeritud turul on garantiifond.

 (3) Reglemendi suhtes ei kohaldata seadusega ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kohta sätestatut.

 (4) Korraldajaga sõlmitud leping teenustasu suuruse ja maksmise kohta turul osalemise, väärtpaberi kauplemisele lubamise, turul tehingute tegemise ja muude teenuste eest ei ole reglement.

§ 128.  Reglemendi muutmine

 (1) Korraldajal on õigus reglementi ühepoolselt muuta.

 (2) Reglemendi muutmise korral esitatakse reglemendi muudatused kooskõlastamiseks inspektsioonile. Kooskõlastamise taotlemisel esitatakse inspektsioonile vastav kirjalik avaldus, reglemendi projekt koos muudatuste selgitustega ja hinnanguga nende mõju kohta turul osalejatele ning turu toimimisele.

 (3) Inspektsioon võib nõuda reglemendi muudatuste täpsustamiseks ja mõju hindamiseks korraldajalt täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

 (4) Inspektsioon teeb otsuse reglemendi muudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 20 päeva pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamist.

 (5) Inspektsioon keeldub kooskõlastamisest, kui reglemendi muudatused on vastuolus õigusaktidega, on vastuolulised, eksitavad või mittetäielikud või kui nende rakendamine ei taga küllaldaselt investorite või reglemendi poolteks olevate isikute huvide kaitset.

§ 129.  Reglemendi muudatuste jõustumine

 (1) Reglemendi muudatused jõustuvad nende avalikustamisel käesoleva seaduse §-s 130 sätestatud korras, kui muudatustes ei ole määratud hilisemat tähtaega.

 (2) Avalikustada võib üksnes inspektsiooni poolt kooskõlastatud reglemendi muudatusi.

§ 130.  Reglemendi avalikustamine

  Korraldaja avalikustab reglemendi oma veebilehel.

16. peatükk TURU KORRALDAMINE 

1. jagu Turul osaleja ja emitent 

§ 131.  Korraldaja üldine kohustus

 (1) Korraldaja kehtestab reglemendi ja rakendab reglementi turu tõhususe ning läbipaistvuse tagamiseks.

 (2) Tõhususe all käesoleva osa tähenduses mõistetakse olukorda, kus turul osalejate ofertide ja tehingute tegemine on korraldatud viisil, mis tagab teabe kohese kättesaadavuse selliste ofertide ja tehingute tegemise kohta, samuti et turul osalejate tehingute tegemine ja täitmine toimub nõuetekohaselt.

 (3) Läbipaistvuse all käesoleva osa tähenduses mõistetakse olukorda, kus kõik turul osalejad saavad viivitamata ja üheaegselt õiget teavet väärtpaberitega kauplemise ja nende väärtpaberite emitentide kohta ning nimetatud teave on avalikkusele kättesaadav.

§ 132.  Võrdne kohtlemine

 (1) Igal Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühingul, krediidiasutusel või muul välisriigis registreeritud isikul, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks, ning kui selle välisriigis registreeritud isiku suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid vastavad vähemalt sama rangetele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse õigusaktides, on õigus osaleda turul juhul, kui:
 1) tal on organisatsiooniline ülesehitus ja piisavad oskused turul osalemiseks ning finantsvahendid turul tehtud tehingute kiireks ja tõrgeteta täitmiseks;
 2) tema üle teostab järelevalvet Eesti või välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (11) Igaüks võib taotleda väärtpaberite turul kauplemisele võtmist, kui väärtpaberite turul kauplemisele võtmine vastab käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja prospektimääruses sätestatule.

 (2) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Korraldaja võimaldab turul osaleda üksnes isikul, kes kohustub täitma reglementi ja maksma korraldajale tema poolt kehtestatud teenustasu.

 (4) Turu reglement ja teenustasud kehtivad ühetaoliselt, neid muudetakse ja rakendatakse samadel alustel kõigi turul osalejate suhtes, samuti osalemist taotlejate, turul kaubeldavate väärtpaberite emitentide ja väärtpaberite turule kauplemisele võtmist taotlejate suhtes.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 1321.  Käesoleva seaduse II osa sätete kohaldamine väärtpaberite turul kauplemisele võtmisel

 (1) Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seoses väärtpaberite turul kauplemisele võtmisega avalikustatava prospekti (edaspidi kauplemisprospekt) ja selle lisade, samuti kauplemisprospekti avalikustamise ja registreerimise suhtes käesoleva seaduse §-des 141–16, 18–21, 24, 31, 32, 37, 39 ja 391 prospekti, selle lisade ning prospekti avalikustamise ja registreerimise kohta sätestatut.

 (2) Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärtpaberite turul kauplemisele võtmise, kauplemise taotleja ja turul kaubeldavate väärtpaberite emitendi suhtes käesoleva seaduse §-des 31–33, 37, 39 ja 391 väärtpaberite avaliku pakkumise, pakkuja ja emitendi kohta sätestatut.

 (3) Käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatut kohaldatakse kauplemisprospektile, arvestades, et kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades turul kaubeldava väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu turul kaubeldava väärtpaberi omandamiseks tasus, või kohe pärast väärtpaberi turul kauplemisele võtmist kehtinud müügihinna eest.

 (4) Käesoleva osa 14.–18. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud väärtpaberitele. Nimetatud väärtpaberitega turul kauplemine ja nende väärtpaberibörsil noteerimine toimub vastavalt selle turu või väärtpaberibörsi reglemendile, kus väärtpaberid kauplemisele võetakse või noteeritakse.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 1322.  Kauplemisprospekti avalikustamine väärtpaberite turul kauplemiseks võtmisel
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (1) Kui käesoleva seaduse §-s 1323 ei ole sätestatud teisiti, tuleb seoses väärtpaberite Eestis asuvale või tegutsevale turule kauplemisele võtmisega avalikustada selle kohta käesoleva peatüki nõuetele vastav kauplemisprospekt.

 (2) Kauplemisprospekt tuleb avalikustada hiljemalt väärtpaberite turul kauplemisele võtmise päeval, järgides prospektimääruse artiklites 29 ja 30 sätestatud nõudeid, ühel järgmistest viisidest:
 1) vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes;
 2) tasuta trükisena, mis peab olema kättesaadav turu korraldaja tegevuskohas;
 3) emitendi registrijärgses asukohas ja pakutavaid väärtpabereid edasimüüvate vahendajate, kaasa arvatud emitendi makseagendi tegevuskohas;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 4) emitendi või käesoleva lõike punktis 3 nimetatud muu isiku veebilehel;
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]
 5) turukorraldaja veebilehel;
 6) emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse veebilehel.

 (21) Kui prospekt avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud viisil, tuleb see avalikustada ka emitendi või vajaduse korral pakutavaid väärtpabereid edasimüüvate finantsvahendajate, kaasa arvatud emitendi makseagendi veebilehel.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (3) Kui väärtpaberite turul kauplemisele võtmisel tehakse varem turul mittekaubeldavate samaliigiliste aktsiate esmapakkumine, peab kauplemisprospekt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule olema avalikkusele kättesaadav vähemalt kuue pakkumise lõpule eelneva tööpäeva jooksul.

 (4) Kauplemisprospekt, mis koostatakse Eesti reguleeritud turul kauplemisele võetavate vähemalt 100 000-eurose nimiväärtusega mittekapitaliväärtpaberite kohta, ei pea sisaldama kokkuvõtet ning selle võib erandina käesoleva seaduse §-s 32 sätestatust koostada emitendi või kauplemise taotleja valikul kas inglise keeles või inspektsiooni ja emitendi päritolulepinguriigi ja teiste vastuvõtjalepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste kokkuleppel mõnes muus keeles.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 1323.  Erandid kauplemisprospekti avalikustamisel

 (1) Kauplemisprospekti ei pea avalikustama, kui väärtpaberite Eesti turul kauplemisele võtmisel on täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:
 1) kauplemisele võetavate mittekapitaliväärtpaberite emitendiks on lepinguriik, lepinguriigi keskpank või regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Keskpank või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub vähemalt üks lepinguriik;
 2) kauplemisele võetakse väärtpaberid, mis on tingimusteta ja tühistamatult garanteeritud lepinguriigi või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt;
 3) kauplemisele võetakse krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavad mittekapitaliväärtpaberid, mis ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad, mis ei anna teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigust ning mis ei ole tuletisväärtpaberite alusvaraks, koguväärtusega vähem kui 75 000 000 eurot kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 31) kauplemisele võetakse väärtpaberid, mis kuuluvad lepinguriikides pakkumisse koguväärtusega vähem kui 5 000 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 4) kauplemisele võetavate aktsiate arv moodustab 12 kuu jooksul varem samal turul kauplemisele võetud sama liiki aktsiate arvust kuni 10 protsenti;
 5) kauplemisele võetakse aktsiad, mis on vahetatavad sama aktsiaseltsi sama liiki aktsiate vastu, millega juba kaubeldakse samal turul, kui sellega ei kaasne nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurenemine;
 6) kauplemisele võetakse väärtpaberid, mida pakutakse seoses äriühingu ülevõtmispakkumisega väärtpaberite vahetuse teel, tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab inspektsiooni hinnangul käesolevas seaduses kauplemisprospekti suhtes kehtestatud nõuetele vastavat teavet;
 7) kauplemisele võetakse väärtpaberid, mida pakutakse või jaotatakse seoses äriühingu ühinemise või jagunemisega tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis inspektsiooni hinnangul sisaldab käesolevas seaduses kauplemisprospekti kohta kehtestatud nõuetele vastavat teavet ja arvestab Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 8) kauplemisele võetakse juba samal turul kaubeldavate aktsiatega sama liiki aktsiad, mida pakutakse või jaotatakse olemasolevatele aktsionäridele seoses aktsiakapitali suurendamisega või muudel juhtudel tasuta tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 9) kauplemisele võetakse aktsiad, mille puhul dividende makstakse välja sama liiki aktsiatena, millega juba samal turul kaubeldakse tingimusel, et on kättesaadav dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate aktsiate arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 10) kauplemisele võetakse emitendi või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu emiteeritud väärtpaberitega samaliigilised väärtpaberid, mida pakutakse emitendi olemasolevatele või endistele nõukogu või juhatuse liikmetele või töötajatele tingimusel, et äriühingu peakorter või registreeritud asukoht on lepinguriigis ja kättesaadav on dokument, mis sisaldab asjakohast teavet vastavate väärtpaberite arvu ja omaduste ning pakkumise põhjuste ja üksikasjade kohta;
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 11) kauplemisele võetakse samal turul kaubeldavate aktsiatega samaliigilised aktsiad, mida emiteeritakse seoses teiste väärtpaberite vahetamise või neist tulenevate õiguste täitmisega;
 12) kauplemisele võetakse väärtpaberid, millega juba mõnel teisel lepinguriigi reguleeritud turul kaubeldakse, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 10 kohaldatakse ka kolmandates riikides asutatud äriühingute suhtes, mille väärtpaberid on kauplemisele võetud kas reguleeritud turul või kolmanda riigi turul. Viimasel juhul kohaldatakse erandit juhul, kui piisav teave, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud dokument, on kättesaadav vähemalt inglise keeles ning kui Euroopa Komisjon on kõnealuse kolmanda riigi turu kohta vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Kauplemisprospekti ei pea avalikustama, kui mõnel teisel lepinguriigi reguleeritud turul kaubeldavate väärtpaberite puhul on täidetud järgmised tingimused:
 1) väärtpaberitega või sama liiki väärtpaberitega kaubeldakse teisel reguleeritud turul juba rohkem kui 18 kuud;
 2) väärtpaberite kohta on käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või Euroopa Liidus prospekti, kauplemis- või noteerimisprospekti suhtes enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuetele vastavalt koostatud, registreeritud ja avalikustatud prospekt või kauplemis- või noteerimisprospekt;
 3) teisel reguleeritud turul kauplemisega seotud regulaarsed kohustused on täidetud;
 4) väärtpaberi reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotlev isik avalikustab käesoleva seaduse § 141 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava kokkuvõtte, järgides käesoleva seaduse §-s 32 ja § 1322 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kokkuvõttes märgitakse koht, kus on kättesaadav kõige ajakohasem prospekt.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (3) Kui mõned prospektimääruses sätestatu kohaselt kauplemisprospektis nõutavad andmed ei ole kauplemisprospektis esitamiseks asjakohased, arvestades emitendi tegevusvaldkondi või õiguslikku vormi või turul kaubeldavaid väärtpabereid, tuleb kauplemisprospektis esitada nõutavate andmetega vähemalt samaväärne teave tingimusel, et sellega ei kahjustata investorite nõuetekohast teavitamist.

 (4) Kui kauplemisele võetakse väärtpaberid, mis kuuluvad lepinguriikides pakkumisse koguväärtusega vähem kui 5 000 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, peab avaliku pakkumise, kauplemis- ja noteerimisprospekti koostama ning avalikustama kas prospektimäärusega või käesoleva seaduse § 17 lõike 4 alusel prospekti ja selles esitatava teabe kohta kehtestatud nõuetele vastavalt.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (5) Valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud tingimustel ja korras võib inspektsioon teha erandeid kauplemisprospektis avalikustatava teabe, samuti selles avalikustatavate andmete koosseisu suhtes, kui:
 1) teabe avalikustamine kauplemisprospektis oleks vastuolus avalike huvidega või
 2) teabe avalikustamine kauplemisprospektis kahjustaks oluliselt emitenti tingimusel, et sellise teabe mitteavalikustamine ei oleks turul kaubeldavate väärtpaberite ja väärtpaberite emitendi, kauplemise taotleja või garantii andja hindamise seisukohalt olulises ulatuses eksitav või
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 3) mitteavalikustatav teave on reguleeritud turule kauplemisele võtmise seisukohast vähetähtis ega mõjuta emitendi, kauplemise taotleja või garantii andja majandusliku seisundi ja tulevikuväljavaadete hindamist.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (6) Emitendi, kelle päritolulepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on õigus taotleda turul kauplemisele võtmiseks, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse §-s 391 sätestatut, kõigis vastuvõtjalepinguriikides üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse kauplemisprospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

 (7) Emitendi, kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 4 nimetatud väärtpabereid on õigus taotleda Eesti turul kauplemisele võtmiseks, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut, üksnes juhul, kui väärtpaberite kohta avalikustatakse kauplemisprospekt vastavalt käesolevas seaduses ja prospektimääruse peatükkides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 1324.  Kauplemisprospekti lisa

  Kauplemisprospektis sisalduva teabega seotud mis tahes uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused, mis võivad mõjutada väärtpaberite suhtes hinnangu andmist ning mis ilmnevad pärast kauplemisprospekti registreerimist, kuid enne turul kauplemise alustamist, tuleb esitada kauplemisprospekti lisas. Kauplemisprospekti lisa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2–4 prospekti lisa suhtes sätestatut.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 1325.  Väärtpaberite turule kauplemiseks võtmine

 (1) Korraldaja võimaldab turul kaubelda üksnes selliste väärtpaberitega, mille turule kauplemiseks võtmist taotlev emitent või muu isik kohustub täitma reglementi ja maksma korraldajale tema poolt kehtestatud teenustasu. Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpaberite turule kauplemiseks võtmise tingimuseks on nende vaba võõrandatavus.

 (2) Tuletisinstrumentide turule kauplemiseks võtmisel peab tuletisinstrumentide olemus võimaldama nende korrapärast ja õiget hinnastamist ning nendega tehtud tehingute kiiret ja tõrgeteta täitmist.

 (3) Täpsemad nõuded ja kriteeriumid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberite turul kauplemiseks võtmiseks on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklites 35–37.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 133.  Vaidluste lahendamine

 (1) Isikul on õigus esitada kohtusse või poolte kokkuleppel käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud vahekohtusse hagi väärtpaberi kauplemisele võtmise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks väärtpaberi kauplemisele võtmiseks.

 (2) Isikul on õigus esitada kohtusse või poolte kokkuleppel käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud vahekohtusse hagi turul osalemise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks isikule turul osalemise õiguse andmiseks.

§ 134.  Turul osaleja õigused ja kohustused

 (1) Turul osaleja on kohustatud:
 1) täitma reglementi;
 2) korraldama korraldajale õigusakti või reglemendi alusel nõutud ulatuses õige, täpse ja täieliku teabe andmise õigusaktis ja reglemendis sätestatud kohustuste täitmiseks;
 3) andma korraldaja poolt nõutud või reglemendis sätestatud ulatuses teavet väljaspool turgu sellel turul kaubeldavate väärtpaberitega oma arvel või kolmanda isiku arvel tehtud tehingutest;
 4) järgima ausa ja õiglase kauplemise põhimõtteid ning turul kehtivaid häid tavasid.

 (2) Turul osalejad ei ole kohustatud turul omavaheliste pakkumuste ja tehingute tegemisel rakendama üksteise suhtes käesoleva seaduse § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9 ning §-des 86–876 ja 891 sätestatut, välja arvatud juhul, kui pakkumusi ja tehinguid tehakse kliendi nimel või arvel.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (3) Korraldaja teavitab inspektsiooni vähemalt üks kord aastas või inspektsiooni nõudmisel turul osalejatest.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1341.  Turul osalemine kohalolekuta turu asukohas

  Turul osaleda soovivad teise lepinguriigi investeerimisühing ja krediidiasutus võivad turul osaleda kohalolekuta turu asukohas (kaugliikmena) ning käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut järgimata, kui turu reglement ei nõua füüsilist kohalolekut turul tehingute tegemiseks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1342.  Eesti turule juurdepääs teises lepinguriigis

 (1) Teises lepinguriigis Eesti turule juurdepääsu võimaldamist kavandav korraldaja esitab inspektsioonile lepinguriigi nime, kus juurdepääsu võimaldada kavatsetakse ja olemasolul turul osalejate ja kaugliikmete andmed.

 (2) Kui korraldaja kavatseb võimaldada Eesti turule juurdepääsu teises lepinguriigis, teeb inspektsioon otsuse nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise kohta ning teavitab sellest vastavat lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe saamisest arvates. Otsuse teabe edastamise kohta teeb inspektsioon viivitamata korraldajale teatavaks.

 (3) Korraldaja võib alustada oma tegevust teises lepinguriigis vastavalt selle lepinguriigi õigusaktides sätestatule.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse taotluse alusel esitab inspektsioon mõistliku aja jooksul nimetatud järelevalveasutusele Eestis asutatud turul osalejate ja kaugliikmete andmed.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1343.  Lepinguriigi turule juurdepääs Eestis

 (1) Lepinguriigis registreeritud korraldaja võib Eestis võimaldada juurdepääsu enda korraldatavale turule pärast oma lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse teavitamist.

 (2) Inspektsioon võib lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele esitada taotluse Eestis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi korraldaja korraldatava turu liikmete ja osaliste andmete saamiseks.

 (3) Inspektsioonil on õigus teatada lepinguriigi korraldaja poolt Eestis toime pandud õigusrikkumisest selle korraldaja üle järelevalve teostajale.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 135.  Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi kohustused
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (1) Turul kaubeldava väärtpaberi emitent on kohustatud täitma käesoleva seaduse § 134 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut, välja arvatud juhul, kui turul kaubeldakse väärtpaberiga selle emitendi nõusolekuta.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (5) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 1351.  Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitor ja aruannete auditeerimine

 (1) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitor ning emitent on kohustatud maandama piisavalt huvide konflikti, enesekontrolliriski ning muud riskid audiitori sõltumatusele.

 (3) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitoriks võib nimetada selle emitendi auditeerimiseks sõltumatu, piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse audiitori. Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitori nimetamisel tuleb rakendada audiitorite piisavat rotatsiooni.

 (4) Turul kaubeldava väärtpaberi Eesti emitendi asukohajärgne kohus määrab inspektsiooni avalduse alusel turul kaubeldava väärtpaberi emitendi uue audiitori, kui audiitor inspektsiooni arvamuse kohaselt ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 1352.  Turul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitendi juhtkonna tasustamise põhimõtted

 (1) Turul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitendi (edaspidi aktsiaemitent) juhatuse liikmete ja tegevjuhtkonna (edaspidi käesolevas paragrahvis juhid) tasustamise ja tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad olema selged ja läbipaistvad ning lähtuma äriühingu pikaajalistest eesmärkidest, arvestades seejuures aktsiaemitendi majandustulemusi ning investorite ja võlausaldajate õigustatud huve.

 (2) Tasustamise põhimõtetes tuleb määrata ka juhtide aktsiatega, aktsiaoptsioonidega või muude sarnaste õigustega, mis on seotud aktsiaemitendi aktsia omandamisega, tasustamise alused ja ka minimaalne periood, mille jooksul ei või eelnimetatud õigust teostada või kasutada.

 (3) Aktsiaemitendi nõukogu kinnitab aktsiaemitendi juhtide tasustamise põhimõtted ja teostab nende järgimise üle järelevalvet.

 (4) Aktsiaemitendi juhtidele majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.

 (5) Aktsiaemitendi juhtidele tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
 1) põhitöö- ja tulemustasu osakaal peab olema mõistlikus vastavuses juhi ülesannetega;
 2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata.

 (6) Aktsiaemitent peab kehtestama juhtide tasustamise põhimõtete kontrollimise protseduuri.

 (7) Aktsiaemitendi juhatuse liikme lepingus või töölepingus tuleb ette näha aktsiaemitendi õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist. Aktsiaemitent võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui:
 1) aktsiaemitendi üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
 2) aktsiaemitendi juhid ei täida tulemuskriteeriume või
 3) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

 (8) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati aktsiaemitendi juhile tulemustasu maksmine.

 (9) Aktsiaemitent peab oma majandusaasta aruandes avalikustama viimase majandusaasta kohta juhtide tasustamise põhimõtted ja nende rakendamist iseloomustava teabe järgmisel kujul:
 1) tasustamise põhimõtete olulised tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta;
 2) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude töötulemustel põhinevate rahaliste või oluliste mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta.

 (10) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

2. jagu Tehingud turul 

§ 136.  Kauplemise peatamine ja lõpetamine

 (1) Korraldajal on õigus peatada või lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine turul:
 1) kui väärtpaberi emitent on rikkunud korraldaja suhtes õigusakti või reglemendi alusel tekkinud kohustust;
 2) kui kaubeldav väärtpaber ei vasta reglemendi nõuetele;
 3) investorite huvide kaitseks;
 4) turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muul reglemendis sätestatud alusel.

 (2) Korraldajal on õigus lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine turul nende väärtpaberite emitendi või väärtpaberite turule kauplemiseks võtmist taotlenud isiku avalduse alusel, kui emitent või see isik on korraldaja suhtes nõuetekohaselt täitnud kõik õigusaktide ja reglemendi alusel tekkinud kohustused.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud väärtpaberitega tehingute tegemise peatamine või lõpetamine ei tohi põhjustada investoritele olulist kahju või oluliselt kahjustada turu korrapärast toimimist.

 (4) Korraldaja teavitab viivitamata inspektsiooni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud peatamisest või lõpetamisest ja avaldab sellekohase teabe ka oma veebilehel.

 (5) Investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks on inspektsioonil õigus teha korraldajale ettekirjutus või kiiret reageerimist nõudvatel juhtudel anda korraldajale korraldus:
 1) väärtpaberitega tehingute tegemise peatamiseks turul kuni 10 järjestikuseks päevaks iga kord, kui on rikutud või on alust arvata, et rikutakse käesolevas seaduses kauplemisele või korraldatud teabe edastamisele või avalikustamisele sätestatud nõudeid;
 2) väärtpaberitega tehingute tegemise lõpetamiseks turul;
 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud peatamise või lõpetamise otsuse muutmiseks.

 (6) Inspektsioonil on õigus nõuda teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt selles lepinguriigis tegutseval turul väärtpaberitega tehingute tegemise peatamist, kui see on vajalik Eesti investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks ning kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud asjaolusid.

 (7) Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud korraldaja poolt kauplemise peatamisest või lõpetamisest, lõikes 5 nimetatud peatamise või lõpetamise ettekirjutusest või korraldusest ja lõikes 6 nimetatud inspektsiooni nõudest lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ning avaldab vastava teabe oma veebilehel.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 137.  [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 138.  Tehingute registreerimine

 (1) Korraldaja registreerib iga päev kronoloogiliselt kõik turul tehtud tehingud.
[RT I 2002, 102, 600 - jõust. 26.12.2002]

 (2) Korraldaja registreerib vähemalt tehingu tegemise aja, tehingu teinud turul osaleja andmed, tehingu esemeks olnud väärtpaberid, nende arvu, nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse ja hinna.
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]

 (3) Korraldaja säilitab registrisse kantud andmeid vähemalt viis aastat nende registreerimisest arvates.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1381.  Arveldussüsteemi vaba valik

 (1) Korraldajal on õigus turu õigus- ja korrapäraseks toimimiseks vabalt valida Eesti või teise lepinguriigi väärtpaberiarveldussüsteem juhul, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusele.

 (2) Turul osalejal on õigus valida arveldussüsteem turul väärtpaberitega tehtud tehingute arveldamiseks, kui:
 1) turu ja soovitava arveldussüsteemi vahel on piisav õiguslik, tehniline ja organisatsiooniline side, mis võimaldab turul tehingute võimalikult kiiret, ohutut ja tõrgeteta tegemist;
 2) inspektsioon on andnud nõusoleku turu arveldussüsteemist erineva süsteemi kasutamiseks.

 (3) Inspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud nõusoleku, kui talle esitatud tõendite alusel on kõrvaldatud kõik inspektsiooni kahtlused, et arveldussüsteemi kasutamine kahjustab või võib kahjustada turu õigus- ja korrapärast toimimist.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 139.  Turu garantiifond

 (1) Kui korraldaja on võtnud kohustuse tagada turul tehtud tehingute täitmine, peab ta moodustama garantiifondi või sõlmima vastava garantii- või kindlustuslepingu.

 (2) Garantiifond on krediidiasutustes või Eesti Pangas pangakontol olev või väärtpaberitesse investeeritud rahasumma, mida peamiselt kasutatakse või mis võimaldab seda kasutada väärtpaberitega turul tehtavate tehingute täitmise tagamiseks.

 (3) Garantiifondi valitseb korraldaja.

 (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab oma määrusega nõuded garantiifondi moodustamisele, selle suurusele ning kasutamisele.

§ 140.  Pankroti erisused

 (1) Turul osaleja pankrotihaldur, väärtpaberite turule kauplemiseks võtmist taotlenud isiku pankrotihaldur ja turul kaubeldava väärtpaberi emitendi pankrotihaldur jätkavad reglemendi täitmist kuni osaleja, taotleja või emitendi lõpetamiseni.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Turul osalejate poolt reglemendi kohaselt käesoleva seaduse §-s 139 nimetatud garantiifondi tasutu ei kuulu tasuja ega garantiifondi valdaja pankrotivara hulka.

3. jagu Teabe edastamine 

§ 141.  Avalikustamisele mittekuuluva teabe hoidmine

 (1) Korraldaja, selle organi liige ja töötaja hoiavad tähtajatult saladuses teavet, mille nad said oma ametikohustuste täitmisel korraldaja suhtes või seoses ametiseisundiga või tööga turul või inspektsioonilt käesoleva seaduse § 149 lõikes 2 sätestatud koostöö raames ning mis ei kuulu avalikustamisele vastavalt õigusaktidele, kohtuotsusele või turu reglemendile.

 (2) Korraldaja organi liige ja töötaja võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet edastada sama korraldaja organile, selle liikmele ja töötajale vastavalt korraldaja põhikirjas ning reglemendis sätestatule, samuti isikutele, keda seadus kohustab hoidma saadud teavet saladuses, ning juhtudel, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb seadusest.

§ 142.  Teabe edastamise kohustus

 (1) Korraldajale edastatav teave peab olema õige, selge, täpne ja täielik. Teave edastatakse korraldajale viivitamata, kui käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides või reglemendis ei sätestata teistsugust tähtaega.

 (2) Turul kaubeldava väärtpaberi emitent, kes on turul kauplemiseks selle turu korraldajale andnud nõusoleku, on kohustatud korraldama tema suhtes kehtiva reglemendi kehtivuse ajal korraldaja teavitamise selle väärtpaberi emitendi korraldatud teabest.

 (3) Kui käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 6 või 7 nimetatud väärtpaber on võetud kauplemisele reguleeritud turul, võib selle väärtpaberi emitendi nõusolekuta samaaegselt võtta kauplemisele ka teisel reguleeritud turul, järgides väärtpaberite avaliku pakkumise ja prospekti registreerimise nõudeid. Teise turu korraldaja teatab viivitamata väärtpaberite emitendile asjaolust, et tema väärtpaberitega kaubeldakse ka teisel turul.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teisel reguleeritud turul kauplemiseks võtmisel ei kohaldata väärtpaberite emitendi suhtes käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 sätestatud kohustusi anda teavet vahetult sellele teisele turule.

 (5) Korraldajal on õigus reglemendis sätestada täiendavad andmed või täpsustada andmeid, mida turul kaubeldava väärtpaberi emitent peab edastama korraldajale.

 (6) Turul osalejad edastavad viivitamata korraldajale vajalikku teavet käesoleva seaduse §-des 144–1442 ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 143.  Korraldaja poolt teabe avalikustamine

  Korraldaja avalikustab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning reglemendis sätestatud ulatuses ja korras turu osalejatelt, emitentidelt ja muudelt isikutelt saadud teabe väärtpaberituru läbipaistvuse tagamise eesmärgil.

§ 144.  Korraldaja õigused kauplemisteabe avalikustamisel

 (1) Korraldajal on õigus kauplemisteabe, sealhulgas kauplemiseelse ja kauplemisjärgse teabe avalikustamise ja kauplemisteabe avalikustamise süsteemi kasutamise eest saada mõistlikku tasu.

 (2) Korraldajal on ühetaolisel alusel õigus anda kauplemisteabe avalikustamise süsteemi kasutada investeerimisühingule käesoleva seaduse §-des 876, 885 ja 887 sätestatud kauplemisteabe avalikustamiseks.

 (3) Erandite tegemise täpsem kord kauplemisteabe avalikustamise tingimuste suhtes, lähtudes turu kauplemissüsteemist, korralduste tüüpidest ja suurustest ning tehingute tüüpidest ja suurustest, on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklis 18.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1441.  Kauplemiseelse teabe avalikustamine

 (1) Korraldaja on kohustatud tagama teabe pideva kättesaadavuse turul kaubeldavate väärtpaberite kohta, sealhulgas teabe väärtpaberite pakkumuste hinna, pakkumuste tegemise aja, mahtude ja arvu kohta.

 (2) Täpsemad nõuded avalikustatavale kauplemiseelsele teabele, sealhulgas pakkumuste arvule ja mahule, ostu- ja müügipakkumuste vahemikule ning turutegija pakkumustele ja kauplemishuvi sügavusele, on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklites 17 ja 18.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1442.  Kauplemisjärgse teabe avalikustamine

 (1) Korraldaja on kohustatud tagama pideva teabe kättesaadavuse turul kaubeldavate väärtpaberite kohta, sealhulgas teabe tehingute hinna, viimaste hindade, hinnamuutuse, madalaima ja kõrgeima hinna, tehingu tegemise aja, mahtude ja arvu kohta. Kauplemisteave tehtud tehingu kohta tuleb avalikustada viivitamata pärast tehingu tegemist.

 (2) Täpsemad nõuded avalikustatavale kauplemisjärgsele teabele, selle ulatusele ja sisule on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklites 27 ja 28.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 145.  Teabe avalikustamise viis

 (1) Korraldaja on kohustatud avalikustama käesoleva seaduse §-s 143 nimetatud teabe oma veebilehel, ringhäälingus või üleriigilise levikuga ajalehes.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 144 nimetatud kauplemisteabe on korraldaja kohustatud avalikustama oma veebilehel.

 (3) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 146.  Ajutine vabastamine teabe edastamise ja avalikustamise kohustusest

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud teabe korraldajale edastamise ja avalikustamise kohustuse võib korraldaja nõusolekul jätta tema poolt määratud tähtaja jooksul täitmata turu reglemendis sätestatud alustel ja korras. Korraldaja võib nõusoleku anda, kui sellega on eelnevalt nõustunud inspektsioon.

 (2) Korraldaja avalikustab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmise oma veebilehel.

 (3) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada korraldajat taganema käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud nõusolekust, kui inspektsioon leiab, arvestades turu või emitendi seisundit ja investorite õigusi, et korraldaja nõusolek ei ole põhjendatud.

 (4) Täpsemad nõuded ajutisele vabastamisele teabe edastamise ja avalikustamise kohustusest ning avalikustamisele mittekuuluvate tehingute tunnused on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklis 28.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 147.  [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

17. peatükk TURUJÄRELEVALVE 

§ 148.  Korraldaja järelevalve teostamise õigused ja kohustused
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (1) Korraldaja teostab turul järelevalvet turule kauplemiseks võetud väärtpaberi emitendi poolt avaldamisele kuuluva teabe avaldamise üle ning selle ajakohasuse, õigsuse, täpsuse ja täielikkuse üle mõistlikkuse piires ning turul kaubeldava väärtpaberi vastavuse üle reglemendi sätetele, väärtpaberi hinna kujunemise, tehingute tegemise ja täitmise üle, et avastada ning vähendada turukuritarvitusi ja teisi õigusrikkumisi ning mittevastavust reglemendile.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Korraldaja teostab järelevalvet turul osaleja ja turul kaubeldava väärtpaberi emitendi üle õigusaktides sätestatud ulatuses, reglemendis sätestatud alustel ja ulatuses.

 (3) Korraldajal on õigus reglemendis sätestada oma õigused järelevalve teostamisel lisaks õigusaktides sätestatule.

 (4) Korraldajal on õigus kontrollida turul osaleja tema turul osalemise õigusega seotud dokumente ning saada turul osalejalt järelevalve teostamiseks vajalikku teavet. Korraldajal on sama õigus turul kaubeldava väärtpaberi emitendi suhtes.

 (5) Korraldaja kehtestab ja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid sõltumatu järelevalve teostamiseks, arvestades oma äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning osutatavate teenuste iseloomu ja ulatust. Järelevalve teostaja ei tegele järelevalve sõltumatust mõjutavate või mõjutada võivate tegevustega.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (6) Korraldaja juhatus tagab järelevalve teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 149.  Koostöö inspektsiooniga

 (1) Korraldaja teatab avastatud olulisest õigusrikkumisest ja turukuritarvituse mõistlikust kahtlusest viivitamata inspektsioonile.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Korraldaja ja inspektsioon teevad koostööd turujärelevalve teostamisel.

 (3) Turujärelevalve teostamisel on inspektsioonil õigus avaldada korraldajale turujärelevalve teostamiseks vajalikku teavet, sealhulgas avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis inspektsioon on saanud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel.

 (4) Korraldaja võimaldab inspektsiooni nõudel inspektsioonile vaba juurdepääsu järelevalve teostamiseks turu korraldamiseks kasutatavale infotehnoloogilisele süsteemile ja muule tehingute tegemist vahendavale ning andmeid salvestavale süsteemile.

18. peatükk VÄÄRTPABERIBÖRS 

1. jagu Tegutsemise erisused 

§ 150.  Väärtpaberibörsi mõiste

 (1) Väärtpaberibörs on turg, kus kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega.

 (2) Väärtpaberibörsile (edaspidi börs) ja börsi korraldajale (edaspidi börsikorraldaja) kohaldatakse käesolevas seaduses vastavalt turu ja selle korraldaja kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 151.  Börsi liige

 (1) Börsikorraldajal on õigus oma põhikirjas ja reglemendis sätestada, et börsil võivad osaleda üksnes börsi liikmed.

 (2) Börsi liige on isik, kellele börsikorraldaja on andnud õiguse või ainuõiguse teha oferte ja tehinguid kõigi või teatud noteeritud väärtpaberitega börsil ning kes kohustub täitma börsi reglementi.

 (3) Börsi liikmeks võib saada üksnes väärtpaberituru kutseline osaline.

 (4) Börsi liige on kohustatud maksma börsikorraldajale teenustasu, kui reglemendis ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Börsi liikmele kohaldatakse reguleeritud turul osaleja kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 152.  Finantsriskide maandamine

 (1) Börsikorraldaja aktsiakapital peab olema vähemalt 375 000 eurot.

 (2) Börsikorraldaja omakapital peab vastama käesoleva seaduse §-s 125 sätestatud nõuetele.

2. jagu Isereguleerimine 

§ 153.  Börsi reglement

  Börsi reglemendis sätestatakse täiendavalt turu reglemendis sätestatule:
 1) väärtpaberite noteerimise ja selle lõpetamise alused, tingimused ja kord;
 2) noteeritud väärtpaberi emitendi põhilised kohustused börsikorraldaja suhtes;
 3) börsi liikmeks vastuvõtmise ja liikmestaatuse lõppemise alused, tingimused ja kord;
 4) börsi liikme põhilised õigused ning kohustused börsikorraldaja, börsi teiste liikmete ja börsi liikme klientide või võlausaldajate suhtes;
 5) börsi vahendusel hinnanoteeringute ja tehingukorralduste edastamise ning vastuvõtmise kord;
 6) väärtpaberi noteerimist otsustava isiku, organi ja selle liikme õigused ning kohustused, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord.

3. jagu Börsi korraldamine 

§ 154.  Noteerimine

 (1) Noteerimine käesoleva seaduse tähenduses on väärtpaberi börsile kauplemisele võtmine. Börsil kaubeldakse börsinimekirja arvatud väärtpaberitega.

 (2) Börsikorraldaja võimaldab börsil kaubelda üksnes väärtpaberiga, mis on käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide ja vastava reglemendi kohaselt võetud börsinimekirja.

 (3) Väärtpaberi noteerimisele, noteerimise peatamisele ja lõpetamisele kohaldatakse väärtpaberi turule kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja lõpetamise kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 155.  Noteerimise tingimused

 (1) Noteerida võib ainult vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille tunnused ja emitendid ning nende teod vastavad õigusaktides ja vastava börsi reglemendis sätestatud tingimustele.

 (2) Noteerimisel peab väärtpaber ja selle emitent vastama vähemalt valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele. Nimetatud nõuetes sätestatakse vähemalt:
 1) nõuded emitendile, kelle emiteeritud väärtpaberi noteerimist taotletakse, sealhulgas nõuded emitendi õigusliku staatuse, kapitali, finantsseisundi ning juhtimisorganite, nende tegevuse ja tähtaegade kohta;
 2) nõuded väärtpaberile, mille noteerimist taotletakse, sealhulgas nõuded väärtpaberi õigusliku staatuse, vaba võõrandatavuse erisuste, avaliku pakkumisega seonduva, väärtpaberite jaotuse, samaliigiliste väärtpaberite noteerimise ning väärtpaberi vormi kohta;
 3) nõuded välisriigi emitendi emiteeritud väärtpaberile;
 4) muud nõuded, sealhulgas nõuded noteeritava võlaväärtpaberi minimaalväärtuse ja vahetusvõlakirja noteerimise tingimuste kohta.

§ 156.  Noteerimise otsustamine

 (1) Noteerimise otsustab börsikorraldaja vastav organ.

 (2) Noteerimiseks esitab taotleja vastava kirjaliku avalduse, noteerimisprospekti ning muud vastava börsi reglemendis ettenähtud andmed ja dokumendid. Börsikorraldaja teavitab avalduse esitamisest viivitamata inspektsiooni, edastades talle noteerimisprospekti.

 (3) Noteerimine otsustatakse kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse ning andmete ja dokumentide esitamisest arvates, kui vastava börsi reglemendis ei ole sätestatud lühemat tähtaega.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 157.  Noteerimisprospekt

  Noteerimisprospekti, selle lisade ning noteerimisprospekti avalikustamise ja registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 141–16, 18–21, 24, 31, 32, 37, 39 ja 391 prospekti, selle lisade ning prospekti avalikustamise ja registreerimise kohta sätestatut koos käesoleva seaduse §-des 1322–1324 kauplemisprospekti ja selle lisade suhtes sätestatud erisustega.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 158.  Hüvitamise nõuete kohaldamine

  Käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatut kohaldatakse noteerimisprospektile, arvestades, et kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades börsil noteeritud väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu noteeritud väärtpaberi omandamiseks tasus, või kohe pärast väärtpaberi börsil noteerimist kehtinud müügihinna eest.

§ 159.  Teabe edastamise ja avalikustamise kohustus

 (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab oma määrusega:
 1) miinimumloetelu andmetest, mida noteeritud väärtpaberi emitent peab edastama börsikorraldajale avalikustamiseks;
 2) miinimumloetelu kohustustest, mida noteeritud väärtpaberi emitent on seoses noteerimisega kohustatud täitma;
 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud andmete avalikustamise viisi ning kohustuste täitmise tähtajad.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loetelu peab sisaldama vähemalt kohustusi seoses:
 1) uute väärtpaberite emiteerimisega;
 2) investorite võrdse kohtlemisega võrdsetel asjaoludel;
 3) põhikirja muutmise kavandamisega;
 4) [kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 5) [kehtetu - RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]
 6) väärtpaberitest tulenevate õiguste muutmisega.

 (3) Börsikorraldajal on õigus reglemendiga lühendada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud teabe edastamise ja avalikustamise tähtaegu nende emitentide suhtes, kelle väärtpabereid börsil noteeritakse.

4. jagu Börsijärelevalve 

§ 160.  Börsil osaleja, börsi liikme ja emitendi suhtes lepinguliste õiguskaitsevahendite rakendamine

  Kui börsi reglemendis on lisaks muudele nõuetele ette nähtud käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud lepinguliste õiguskaitsevahendite (edaspidi õiguskaitsevahendid) rakendamise võimalus, siis käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud muude õigusaktide, samuti börsi reglemendi täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on börsikorraldajal õigus rakendada börsil osaleja, börsi liikme ja noteeritud väärtpaberi emitendi suhtes käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud õiguskaitsevahendeid.

§ 161.  Õiguskaitsevahendite liigid

 (1) Õiguskaitsevahendid on:
 1) börsi reglemendis sätestatud leppetrahv;
 2) börsil osaleja või börsi liikme staatusega kaasnevate kõigi või osa õiguste peatamine 3–30 päevaks;
 3) börsil osaleja või börsi liikme staatuse lõpetamine;
 4) väärtpaberi noteerimise või väärtpaberiga kauplemise peatamine 3–30 päevaks;
 5) väärtpaberi noteerimise või väärtpaberiga kauplemise lõpetamine.

 (2) Õiguskaitsevahendite menetlus, nende rakendamine ja vaidlustamise kord sätestatakse börsi reglemendis.

§ 162.  Õiguskaitsevahendite rakendamine ja vaidlustamine

 (1) Käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamise peale kaebuse esitamine ei takista ega peata õiguskaitsevahendite rakendamist.

 (2) Isikul, kelle suhtes rakendati õiguskaitsevahendit, on selles asjas õigus pöörduda kohtusse või poolte kokkuleppel käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud vahekohtusse 10 päeva jooksul, arvates õiguskaitsevahendite rakendamise päevast.

§ 163.  Õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine

  Börsikorraldajal on õigus avalikustada õiguskaitsevahendite rakendamise fakt ja aeg, nende liik ja isiku nimi, kelle suhtes neid rakendati. Sellisel juhul ei loeta börsikorraldaja poolt õiguskaitsevahendite rakendamise fakti, aja, õiguskaitsevahendite liigi ja isiku, kelle suhtes õiguskaitsevahendit rakendati, avalikustamist isiku au teotamiseks.

181. peatükk MITMEPOOLNE KAUPLEMISSÜSTEEM 
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1631.  Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine

 (1) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 8 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks tegevusluba omav investeerimisühing ja käesoleva seaduse § 120 lõikes 1 nimetatud tegevusluba omav reguleeritud turu korraldaja peavad kehtestama mitmepoolse kauplemissüsteemi korra- ja õiguspärase tegevuse tagamiseks vastava reglemendi.

 (2) Reglemendis määratakse mitmepoolses kauplemissüsteemis osalemise õiguse ja väärtpaberi kauplemisele võtmise tüüptingimused.

 (3) Reglement kehtib ning seda muudetakse ja rakendatakse ühetaoliselt ning samadel alustel kõigi mitmepoolses kauplemissüsteemis osalejate, samuti osalemist taotlejate, kaubeldavate väärtpaberite emitentide ja väärtpaberite mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemisele võtmist taotlejate suhtes.

 (4) Mitmepoolse kauplemissüsteemi reglemendi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 127–130 sätestatut, välja arvatud garantiifondiga seonduvat.

 (5) Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja teavitab süsteemis osaleda soovivaid isikuid §-s 134 sätestatud kohustustest ja õigustest ning reglemendis sätestatud kohustustest süsteemis tehtud tehingute täitmisel.

 (6) Ühel mitmepoolsel kauplemissüsteemil on üks korraldaja.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1632.  Teabe esitamine mitmepoolsele kauplemissüsteemile ja kauplemisteabe avalikustamine

 (1) Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 144 lõigetes 1 ja 3 ning §-des 1441, 1442 ja 146 sätestatut. Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja ei pea kauplemisteavet iseseisvalt avaldama, kui mitmepoolse kauplemissüsteemi kauplemisteave on avaldatud reguleeritud turu vahendusel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt avaldatud teave peab võimaldama selle kasutajatel kujundada investeerimisalaseid seisukohti, arvestades kauplemissüsteemis osaleja iseloomu ja kaubeldava väärtpaberi liiki.

 (3) Emitent ei ole kohustatud täitma siseteabe ja muu korraldatud teabe avalikustamise nõudeid mitmepoolsele kauplemissüsteemile või selle korraldajale, kui süsteemis kaubeldakse emitendi nõusolekuta tema emiteeritud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 6 või 7 nimetatud ja reguleeritud turule kauplemiseks võetud väärtpaberiga.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1633.  Kauplemine mitmepoolses kauplemissüsteemis

 (1) Mitmepoolses kauplemissüsteemis on õigus osaleda üksnes käesoleva seaduse § 132 lõikes 1 nimetatud isikul ning tema suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 134 sätestatut.

 (2) Mitmepoolses kauplemissüsteemis osalejad ei ole kohustatud mitmepoolses kauplemissüsteemis omavaheliste pakkumuste ja tehingute tegemisel rakendama üksteise suhtes käesoleva seaduse § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9 ning §-des 86–876 ja 891 sätestatut, välja arvatud juhul, kui neid tehakse kliendi nimel või arvel.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (3) Mitmepoolsele kauplemissüsteemile kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 136 ja 1381 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1634.  Järelevalve mitmepoolses kauplemissüsteemis toimuva üle

  Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 148 ja 149 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

19. peatükk ÜLEVÕTMISPAKKUMINE 

§ 164.  Rakendamise ulatus

 (1) Ülevõtmispakkumisele, mis tehakse hääleõiguse omandamiseks Eestis registreeritud aktsiaseltsis (edaspidi Eesti sihtemitent) ning mille kõikide või teatud liiki aktsiatega kaubeldakse Eesti turul, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut.

 (2) Ülevõtmispakkumisele, mis tehakse hääleõiguse omandamiseks Eesti sihtemitendis, mille ühegi aktsiaga ei kaubelda Eesti turul, kohaldatakse üksnes käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sihtemitendi töötajate teavitamise, kontrollitava äriühingu ja hääleõiguse kuuluvuse, käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusliku ülevõtmispakkumise erandi, kaitsemeetmete ning muu äriühinguõiguse kohta sätestatut.

 (3) Ülevõtmispakkumisele, mis tehakse hääleõiguse omandamiseks mõnes teises lepinguriigis registreeritud äriühingus (edaspidi lepinguriigi sihtemitent), kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ülevõtmispakkumise kohta sätestatut, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
 1) ülevõtmispakkumine hääleõiguse omandamiseks tehakse üksnes Eesti turul kaubeldavate hääleõigust andvate aktsiate suhtes;
 2) ülevõtmispakkumine hääleõiguse omandamiseks tehakse samaaegselt nii Eesti kui ka mõne teise lepinguriigi turul kaubeldavate hääleõigust andvate aktsiate suhtes, kui aktsiad võeti turule kauplemisele esmakordselt Eestis või need võeti kauplemisele üheaegselt nii Eesti kui ka mõne teise lepinguriigi turul ja sihtemitent on otsustanud valida ülevõtmispakkumise pädevaks järelevalveasutuseks inspektsiooni.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel kohaldatakse üksnes käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ülevõtmispakkumise kooskõlastamise, menetluse, õiglase ostuhinna määratlemise, avalikustamise ja ülevõtmispakkumise kohta koostatud prospekti (edaspidi ülevõtmispakkumisprospekt) sisu kohta sätestatut. Muul puhul kohaldatakse lepinguriigi sihtemitendi suhtes tema asukohariigi õigust.

 (5) Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata aktsiaseltsina asutatud fondile investeerimisfondide seaduse § 6 tähenduses ning teises lepinguriigis registreeritud investeerimisfondile.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

 (6) Käesolevas peatükis tähendab aktsia käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud väärtpaberit, samuti muud üleantavat õigust hääletamiseks aktsionäride üldkoosolekul.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 165.  Ülevõtmispakkumine

 (1) Ülevõtmispakkumine käesoleva seaduse tähenduses on avalik pakkumine sihtemitendi aktsionäridele (edaspidi sihtisikud) nendelt aktsiate omandamiseks raha või turul kaubeldavate väärtpaberite eest.

 (2) Sihtemitendi avalik pakkumine oma aktsionäridele sihtemitendi aktsiate omandamiseks ei ole ülevõtmispakkumine.

 (3) Ülevõtmispakkumise raames tehtud pakkumusele nõustumuse andmise tähtaeg on 28–42 päeva, millest tulenevalt määrab ülevõtja ülevõtmispakkumise kehtivuse tähtaja (edaspidi ülevõtmistähtaeg). Ülevõtmistähtaega arvestatakse ülevõtmispakkumisprospekti avalikustamisest arvates.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 166.  Ülevõtmispakkumise tegemise kohustus

 (1) Sihtemitendi üle valitseva mõju otse või kooskõlastatult tegutsevate isikutega koos saanud isik on kohustatud 20 päeva jooksul valitseva mõju saamisest arvates tegema ülevõtmispakkumise sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui enne valitseva mõju saamist tehti käesolevas peatükis sätestatud ülevõtmispakkumine, või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise korral.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 167.  Valitsev mõju

 (1) Valitsev mõju on olukord, kus sihtemitent on kontrollitav äriühing käesoleva seaduse § 10 lõike 1 tähenduses, kusjuures hääleõiguse arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatust.

 (2) Inspektsioonil on õigus igal üksikjuhul, hinnates igakülgselt kõiki asjaolusid, määratleda valitseva mõju saamine, omamine, üleandmine, puudumine ja ulatus.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 168.  Kooskõlastatult tegutsevad isikud

 (1) Kooskõlastatult tegutsevad isikud käesoleva seaduse tähenduses on seotud isikud ja muud isikud, kes kas üksinda või koos teiste isikutega tegutsevad koos ülevõtmispakkumiseks kohustatud isikuga või ülevõtmispakkumist tegeva isikuga (edaspidi ülevõtja) või sihtemitendiga suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel eesmärgiga kas saavutada valitsev mõju sihtemitendi üle või seda säilitada või suurendada või nurjata ülevõtmispakkumine.

 (2) Seotud isikud käesoleva seaduse tähenduses on kontrollitav äriühing, seda äriühingut kontrolliv isik ja teised selle isiku poolt kontrollitavad äriühingud.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 169.  Inspektsiooni ülesanded

 (1) Inspektsioon kontrollib ülevõtmispakkumise vastavust õigusaktidele.

 (2) Inspektsioon koos vastava börsikorraldaja või korraldajaga teostab järelevalvet ülevõtmispakkumiste üle.

 (3) Inspektsioonil on õigus nõuda ülevõtjalt ja sihtemitendilt teavet seoses ülevõtmispakkumisega.

 (4) Kui ülevõtjale kohaldub ülevõtmispakkumise korral samaaegselt Eesti õigusega kolmanda riigi õigus ja selle kohaselt ei nõuta ülevõtmispakkumise tegemist kõigile sihtisikutele, võib inspektsioon ülevõtja taotluse alusel lubada sihtisikutena mitte arvestada isikuid, kelle elukoht või asukoht on selles riigis.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 170.  Ülevõtja ja temaga seotud isikute kohustused

 (1) Ülevõtmispakkumise korral peab ülevõtja samaliigiliste aktsiate omanikke kohtlema võrdselt.

 (2) Ülevõtja ja sihtemitent peavad andma sihtisikutele ülevõtmispakkumise informeeritud kaalumiseks olulist, õiget, täpset, täielikku ja ühesugust teavet.

 (3) Ülevõtja teeb ülevõtmispakkumise selle läbiviimiseks küllaldaste finantsvahendite ja võimaluste olemasolul.
[RT I 2008, 13, 89 - jõust. 15.03.2008]

 (4) [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 171.  Sihtemitendi ja temaga seotud isikute kohustused

 (1) Sihtemitendi tegevjuhtkonna, nõukogu ja juhatuse liikmed peavad ülevõtmispakkumise korral lähtuma sihtemitendi huvidest ega või takistada sihtisikutel kaaluda ülevõtmispakkumist.

 (2) Sihtemitendi nõukogu koostab ning avalikustab oma arvamuse ülevõtmispakkumise kohta.

 (3) Ülevõtmispakkumise avalikustamisest kuni ülevõtmispakkumise tulemuse avalikustamiseni ei või sihtemitendi juhatus või nõukogu (edaspidi sihtemitendi juhtorgan) teha toiminguid, mis võivad põhjustada ülevõtmispakkumise nurjumise, välja arvatud juhul, kui sihtemitendi aktsionäride üldkoosolek annab nõusoleku selliste toimingute kaitsemeetmetena (edaspidi kaitsemeetmed) kasutamiseks. Kaitsemeetmed on muu hulgas väärtpaberite emiteerimised, mis võivad ülevõtjal kestvalt takistada kontrolli saavutamist sihtemitendis. Kaitsemeetmeid ei või kasutada kauem, kui see on põhjendatud. Sihtemitendi juhtorganil on õigus kutsuda teisi isikuid võistlevate ülevõtmispakkumiste tegemisele, mida ei käsitata kaitsemeetme kasutamisena.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) Sihtemitendi aktsionäride üldkoosoleku nõusolek peab olema ka nende juhtorgani otsuste kohta, mis tehti enne ülevõtmispakkumise avalikustamist ja mis väljuvad sihtemitendi igapäevase majandustegevuse raamidest ning mille täitmine võib põhjustada kaitsemeetmete kasutamise.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud sihtemitendi aktsionäride üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1711.  Piirangute kohaldamise ja eriõiguste kasutamise keeld

 (1) Ülevõtmispakkumise tähtaja jooksul ei kohaldata ülevõtja suhtes põhikirjakohaseid, sihtemitendi ja aktsionäride vahelistes või aktsionäride omavahelistes lepingutes sätestatud aktsiate võõrandamise piiranguid.

 (2) Sihtemitendi põhikirjas sätestatud hääleõigust käsitlevad piirangud või kokkulepped ei kehti ja eelisaktsia ei anna hääleõigust ülevõtmispakkumise tähtajal toimuval aktsionäride üldkoosolekul, kus tehakse otsus § 171 lõigete 3 ja 4 kohaste kaitsemeetmete kasutamise suhtes.

 (3) Kui ülevõtja on pärast ülevõtmispakkumist omandanud vähemalt 75 protsenti sihtemitendi hääleõigust esindavast aktsiakapitalist, ei kehti hääleõigust käsitlevad kokkulepped ega sihtemitendi põhikirjas sätestatud aktsionäride eriõigused nõukogu liikmete valimisel ja tagasikutsumisel ning eelisaktsia ei anna hääleõigust ülevõtja poolt kokku kutsutud esimesel üldkoosolekul, kus on kavas põhikirja muutmine või otsuse tegemine nõukogu koosseisu suhtes. Ülevõtjal on õigus kokku kutsuda üldkoosolek, mille toimumisest peab ette teatama vähemalt kaks nädalat.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 172.  Ülevõtja, sihtemitendi ja nendega kooskõlastatult tegutsevate isikute kohustused

  Ülevõtja, sihtemitent ja nendega kooskõlastatult tegutsevad isikud on kohustatud ülevõtmistähtajal hoiduma tegudest, mis põhjustavad sihtemitendi aktsiate ebahariliku hinnakõikumise.

§ 173.  Erandid kohustuslikule ülevõtmispakkumisele

  Sihtemitendi üle valitseva mõju saanud isiku vastava kirjaliku avalduse alusel on inspektsioonil õigus teha erand kohustusliku ülevõtmispakkumise nõudest järgneva asjaolu esinemisel:
 1) äriühing sai sihtemitendi üle valitseva mõju temaga samasse kontserni kuuluvalt ühingult ning pärast valitseva mõju saamist kuulub äriühing jätkuvalt samasse kontserni;
 2) valitsev mõju saadi sihtemitendi aktsiakapitali vähendamise tulemusena;
 3) valitsev mõju saadi ühinemise või jagunemise läbiviimiseks enne ühinemis- või jagunemislepingu heakskiitmist ühinevate ühingute poolt või jaguneva sihtemitendi aktsionäride üldkoosoleku poolt tingimusel, et sihtemitendi ühinemise või jagunemise tõttu isiku või kooskõlastatult tegutsevate isikute valitsev mõju lõpeb;
 4) aktsiad omandati lühikeseks tähtajaks edasise võõrandamise eesmärgil, kuid sellega kaasnes valitseva mõju omandamine, sealhulgas väärtpaberite omandamisel kauplemisportfelli, aktsiate emiteerimise tagamisel ja aktsiate omandamisel emitendi poolt;
 5) valitsev mõju saadi eelneva kavatsuseta saada valitsev mõju sihtemitendi üle ning valitseva mõju saaja loobub sellest kolmanda isiku kasuks, kes ei ole temaga kooskõlastatult tegutsev isik, 10 tööpäeva jooksul, arvates valitseva mõju saamisest, tingimusel, et nimetatud tähtaja jooksul ei toimu sihtemitendi aktsionäride üldkoosolekut;
 6) aktsionär sai valitseva mõju temale seaduse kohaselt kuulunud ning mitte teistelt isikutelt omandatud aktsiate märkimiseesõiguste teostamise tõttu.
 7) valitsev mõju saadi pärimise, kinkimise või abieluvara jaotamise tulemusel ning valitseva mõju saaja loobub sellest kolmanda isiku kasuks, kes ei ole temaga kooskõlastatult tegutsev isik, 10 tööpäeva jooksul, arvates valitseva mõju saamisest, tingimusel, et nimetatud tähtaja jooksul ei toimu sihtemitendi aktsionäride üldkoosolekut;
 8) valitsev mõju saadi sihtemitendi ümberkujundamise, saneerimise või tervendamise tulemusel ning valitseva mõju saaja loobub sellest kolmanda isiku kasuks, kes ei ole temaga kooskõlastatult tegutsev isik, 10 tööpäeva jooksul, arvates valitseva mõju saamisest, tingimusel, et nimetatud tähtaja jooksul ei toimu sihtemitendi aktsionäride üldkoosolekut;
 9) valitsev mõju saadi pantimise või finantstagatise seadmise tulemusel ning valitseva mõju saaja loobub sellest kolmanda isiku kasuks, kes ei ole temaga kooskõlastatult tegutsev isik, 10 tööpäeva jooksul, arvates valitseva mõju saamisest, tingimusel, et nimetatud tähtaja jooksul ei toimu sihtemitendi aktsionäride üldkoosolekut.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 174.  Ostuhind ülevõtmispakkumises

 (1) Ülevõtmispakkumise esemeks olevate eriliigiliste aktsiate ülevõtmispakkumises kajastatud ostuhindade suhe peab olema vastavuses aktsiatest tulenevate õiguste ja kohustustega.

 (2) Kohustusliku ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia kohustuslikus ülevõtmispakkumises kajastatud ostuhind peab olema õiglane.

 (3) Kohustusliku ülevõtmispakkumise raames ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia eest tasutavaks õiglaseks hinnaks peetakse kõrgeimat hinda, mida ülevõtja või temaga kooskõlastatult tegutsevad isikud on pakkumisele eelnenud kuue kuu jooksul selle aktsia eest maksnud.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) Kui ülevõtja või temaga kooskõlastatult tegutsevad isikud omandavad aktsiaid pärast ülevõtmispakkumise avalikustamist ja enne ülevõtmispakkumise tulemuse avalikustamist ostuhinnast kõrgema hinnaga, peetakse õiglaseks hinnaks kõrgeimat hinda, mis nad selle ajavahemiku jooksul aktsia eest on maksnud.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (5) Kui valitseva mõju all oleva sihtemitendi üldkoosoleku või nõukogu otsusel oma aktsiate omandamisele järgneva kuue kuu jooksul teeb sihtemitendi üle valitseva mõju omaja või temaga kooskõlastatult tegutsev isik ülevõtmispakkumise selle sihtemitendi aktsionäridele, siis hüvitab ülevõtja üldkoosoleku või nõukogu otsusel oma aktsiate omandamise käigus sihtemitendile aktsia võõrandanud isikule aktsia eest tasutud hinna ja ülevõtmispakkumises makstava ostuhinna vahe, kui ostuhind ülevõtmispakkumises on kõrgem ja kui komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1052, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tagasiostuprogrammide ja stabiliseerimismeetmete suhtes kohaldatavaid tingimusi (ELT L 173, 30.06.2016, lk 34–41), nõuetele vastavas aktsiate tagasiostuprogrammis või muus samaväärses dokumendis ei avalikustatud ülevõtmispakkumise tegemise kavatsust.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 175.  Ülevõtmispakkumise kooskõlastamine

 (1) Ülevõtja peab ülevõtmispakkumise kooskõlastama inspektsiooniga.

 (2) Inspektsioon ei kooskõlasta õigusaktiga vastuolus olevat ülevõtmispakkumist.

 (3) Inspektsioon otsustab ülevõtmispakkumise kooskõlastamise või käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud erandi tegemise 15 päeva jooksul ülevõtjalt vastava kirjaliku avalduse saamisest arvates.

 (4) Teiste lepinguriikide pädevate järelevalveasutuste poolt kooskõlastatud ülevõtmispakkumise prospekti alusel on õigus teha ülevõtmispakkumine Eestis, kui teises lepinguriigis registreeritud sihtemitendi ülevõtmispakkumise esemeks olev aktsia on võetud Eesti turul kauplemisele.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 176.  Ülevõtmispakkumise vaidlustamine

 (1) Sihtisik või muu ülevõtmispakkumisega seotud isik ei või nõuda ülevõtmispakkumise tühistamist või selle tingimuste muutmist pärast selle kooskõlastamist inspektsiooni poolt.

 (2) Sihtisik või muu ülevõtmispakkumisega seotud isik võib nõuda ülevõtmispakkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates ülevõtmispakkumise kooskõlastamisest inspektsiooni poolt.

§ 177.  Ülevõtmispakkumise avalikustamine

  Ülevõtja avalikustab vastava turu korraldaja veebilehel ülevõtmispakkumisprospekti, mis sisaldab täies mahus õiget, täpset ja täielikku teavet ülevõtmispakkumise kohta.

§ 178.  Ülevõtmispakkumise tulemused

  Pärast ülevõtmistähtaja möödumist avalikustab ülevõtja ülevõtmispakkumise tulemused vastava turu korraldaja veebilehel.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 179.  Ülevõtmistähtaja pikendamine

  Ülevõtmispakkumise edasilükkavate tingimuste saabumisel pikendab ülevõtja ülevõtmistähtaega nende sihtisikute suhtes, kes ei olnud ülevõtmispakkumise raames teinud ülevõtjale ettepanekut või oferti aktsiate võõrandamiseks.

§ 180.  Lepingust taganemine

 (1) Ülevõtmispakkumise raames aktsia võõrandamiseks ettepaneku või oferdi teinud isikul ja ettepaneku või oferdi aktseptinud sihtisikul on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel ning korras õigus ettepanek või ofert tagasi võtta ja lepingust taganeda.

 (2) Ülevõtmispakkumise raames aktsia võõrandamiseks lepingu sõlminud sihtisikul on õigus üles öelda või taganeda sõlmitud ja veel täitmata võõrandamislepingust või nõuda täidetud võõrandamislepingu järgi üleantu ning saadu tagastamist, selle võimatuse korral aga kahju hüvitamist rahas käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel ning korras. Ülevõtjal ei ole sellisel juhul õigust esitada sihtisiku vastu nõuet kahju hüvitamiseks.

§ 181.  Võistlev ülevõtmispakkumine

  Ülevõtmispakkumise esemeks olevate aktsiate suhtes teise ülevõtja poolt tehtava ülevõtmispakkumise (võistlev pakkumine) korral on sihtisikul õigus valida ülevõtmispakkumiste vahel ning selleks esialgse ülevõtmistähtaja jooksul:
 1) tagasi võtta esialgse ülevõtmispakkumise raames aktsia võõrandamiseks ülevõtjale tehtud ettepanek;
 2) taganeda ülevõtjaga esialgse ülevõtmispakkumise raames sõlmitud aktsia võõrandamislepingust.

§ 182.  Õigusvastase ülevõtmispakkumise tagajärjed

 (1) Isiku poolt käesoleva seaduse §-s 166 sätestatud kohustuse rikkumisel, kui isikule ei olnud antud õigust loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 173, või § 175 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumisel, ei saa isik kuni rikkumise lõppemiseni teostada hääleõigusi sihtemitendis ning neid hääli ei arvata sihtemitendi üldkoosoleku kvoorumisse.

 (2) Inspektsioonil on õigus teha Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale viivitamatuks täitmiseks kohustuslik ettekirjutus kuni 20 päevaks keelata ülevõtja ja temaga kooskõlastatult tegutseva isiku väärtpaberikontol olevate väärtpaberite kasutamine ja käsutamine õigusvastase ülevõtmispakkumise tegemise korral või muu ülevõtmispakkumisega sarnase pakkumise sihtemitendi aktsionäridele kättesaadavaks tegemise korral või ülevõtja ja temaga kooskõlastatult tegutseva isiku poolt muude käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega vastuolus olevate tegude tegemise korral.

§ 1821.  Aktsiate ülevõtmine pärast ülevõtmispakkumist

 (1) Kui ülevõtja on omandanud vähemalt 9/10 sihtemitendi hääleõigust esindavast aktsiakapitalist ülevõtmispakkumise tulemusena, siis võib tema taotlusel sihtemitendi aktsionäride üldkoosolek otsustada ülejäänud sihtisikutele kuuluvate aktsiate ülevõtmise õiglase hüvitise eest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülejäänud sihtisikutele kuuluvate aktsiate ülevõtmise otsuse võib sihtemitendi üldkoosolek teha kuni kolme kuu jooksul arvates ülevõtmistähtaja lõppemisest. Üldkoosoleku otsus ülejäänud sihtisikutele kuuluvate aktsiate ülevõtmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 9/10 aktsiatega esindatud häältest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib õiglast hüvitist maksta rahas või turul kaubeldavates likviidsetes väärtpaberites ning sellisel juhul ei või hüvitis olla väiksem ülevõtmispakkumise ostuhinnast.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1822.  Ülevõtmispakkumise tähtaja pikenemine sihtisikute suhtes

  Nende sihtisikute suhtes, kes ei teinud ülevõtmispakkumise raames ülevõtjale pakkumust aktsiate võõrandamiseks, pikeneb ülevõtmistähtaeg kolme kuuni ülevõtmispakkumise tulemuste avalikustamisest arvates, kui ülevõtja aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 sihtemitendi hääleõigust esindavast aktsiakapitalist ning sihtemitendi üldkoosolek ei ole teinud käesoleva seaduse §-s 1821 sätestatud ülevõtmise otsust.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 183.  Ülevõtmispakkumise reeglid

 (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab oma määrusega, lähtudes käesolevas seaduses toodud põhimõtetest, täpsemad nõuded ülevõtmispakkumisele ja sellega seotud asjaoludele (edaspidi ülevõtmispakkumisreeglid).

 (2) Ülevõtmispakkumisreeglites sätestatakse:
 1) ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia õiglase ostuhinna määratlemise ja tasumise kriteeriumid ning menetlus;
 2) ülevõtmispakkumise maksimumtähtaeg ja ülevõtmispakkumise tingimuslikkuse kriteeriumid,
 3) ülevõtmispakkumise muutmise tingimused ja menetlus;
 4) ülevõtmispakkumise inspektsiooniga kooskõlastamise kord;
 5) ülevõtmispakkumise kohta teabe avalikustamise ja edastamise kriteeriumid ja menetlus;
 6) nõuded ülevõtmispakkumise kõiki tingimusi kajastava ülevõtmispakkumisprospekti sisule ja vormile;
 7) ülevõtmispakkumise tulemuste avalikustamise kriteeriumid ja menetlus;
 8) ülevõtmispakkumise esemeks olnud aktsiate jaotamise kriteeriumid ja menetlus ülevõtjale;
 9) ülevõtja kohustused tema poolt ülevõtmispakkumise esemeks olnud aktsia omandamisel sihtisikute suhtes soodsamatel tingimustel, võrreldes ülevõtmispakkumises tooduga;
 10) nõuded sihtemitendi nõukogu arvamuse sisule ning vormile ülevõtmispakkumise ja sellega seonduvate asjaolude kohta;
 11) ülevõtmispakkumise tegemata jätmisele või nurjumisele suunatud sihtemitendi või sihtisiku õigustamatute kaitsevõtete tunnused;
 12) võistlevale ülevõtmispakkumisele rakendatavad põhimõtted ja kehtivad sätted ning võistleva ülevõtmispakkumise mõju esialgsele pakkumisele;
 13) inspektsiooni õiguste ja kohustuste ulatus ülevõtmispakkumise avalikustamisele eelneva ja muu ülevõtmispakkumisega seotud järelevalve teostamisel.

 (3) Ülevõtmispakkumisreeglites võib vajadusel ette näha:
 1) kohustusliku ülevõtmispakkumise täpsemad tunnused ja erakorralise asjaolu täpsemad tunnused, mille puhul isikul on inspektsiooni nõusolekul õigus loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest;
 2) ülevõtmispakkumise raames tehtud ettepanekute tagasivõtmise ning sõlmitud lepingutest taganemise menetlus;
 3) kohustusliku ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia õiglase ostuhinna muutmise tunnused, mille alusel on inspektsioonil õigus teha ülevõtjale ettepanek varem avalikustatud ostuhinna muutmiseks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

20. peatükk KORRALDATUD TEAVE 
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

1. jagu Üldsätted 
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 184.  Peatüki kohaldamine
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse Eesti või muu lepinguriigi turul kauplemisele võetud väärtpaberite emitendiga seotud korraldatud teabe avalikustamisele, kui selle emitendi päritolulepinguriigiks on Eesti.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata rahaturuinstrumentidele ega selliste investeerimisfondide, mis ei ole investeerimisfondide seaduse tähenduses kinnised, osakutele või aktsiatele.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 1841.  Aktsionär

 (1) Aktsionär käesoleva peatüki tähenduses on isik, kes hoiab otseselt või kaudselt:
 1) emitendi aktsiaid oma nimel ning arvel;
 2) emitendi aktsiaid oma nimel ning kolmanda isiku arvel;
 3) emitendi aktsiate hoidmistunnistusi.

 (2) Hoidmistunnistuse hoidja on selle hoidmistunnistusega esindatud ja selle alusvaraks oleva aktsia hoidja.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1842.  Võlaväärtpaber

  Võlaväärtpaber käesoleva peatüki tähenduses on võlakiri või muu väärtpaberina kaubeldav võlakohustus, välja arvatud vahetusväärtpaber ja muu väärtpaber, mis on aktsiaga samaväärne või mis vahetamise või temaga esindatud õiguste teostamise tulemusena annab aktsia või aktsiaga samaväärse väärtpaberi omandamise õiguse.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1843.  Elektroonilised vahendid

  Elektroonilised vahendid käesoleva peatüki tähenduses on elektroonilised seadmed andmete töötlemiseks, salvestamiseks ja edastamiseks kaabli, raadioside, optiliste tehnoloogiate või muude elektromagnetiliste tehnoloogiate abil.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1844.  Päritolulepinguriigi valiku avalikustamine
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (1) Kui käesoleva seaduse § 131 kohaselt on päritolulepinguriigiks Eesti, avalikustab emitent või kauplemise taotleja selle kohta teabe käesoleva seaduse §-s 1846 sätestatu kohaselt ja esitab sama teabe samaaegselt selle lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kus on emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht, ja kõigi vastuvõtjalepinguriikide pädevatele järelevalveasutustele.

 (2) Kui emitent ei ole avalikustanud päritolulepinguriigi valikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras kolme kuu jooksul emitendi väärtpaberite turul kauplemisele võtmisest arvates, on emitendi päritolulepinguriigiks see lepinguriik, kus emitendi väärtpaberid on turul kauplemisele võetud. Kui selliseid lepinguriike on mitu, on emitendi päritolulepinguriigid kõik need lepinguriigid, kuni emitent valib nende hulgast ühe ja avalikustab selle valiku vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 1845.  Vastuvõtjalepinguriik
[Kehtetu - RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 1846.  Korraldatud teabe avalikustamine

 (1) Emitent või kauplemise taotleja on kohustatud avalikustama korraldatud teabe käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (2) Emitent või kauplemise taotleja avalikustab korraldatud teabe kujul, mis võimaldab sellele kiiresti juurde pääseda ühetaolisel moel, ja teeb selle teabe kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud süsteemis. Emitent või kauplemise taotleja ei või investoritelt nõuda mis tahes tasu teabe andmise eest.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (3) Emitent on kohustatud korraldatud teabe avalikustamiseks kasutama meediakanaleid, mille puhul võib eeldada, et need edastavad teavet tegelikult ja tõhusalt avalikkusele üle Euroopa Liidu. Korraldatud teabe levitamine peab toimuma üheaegselt võimalikult laiale avalikkusele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse ka emitendi suhtes, kelle väärtpaberid ei ole päritolulepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele võetud ning kelle vastuvõtjalepinguriik on üksnes Eesti.

 (5) Inspektsioon haldab korraldatud teabe tsentraalset salvestamise süsteemi või määrab seda süsteemi haldava isiku.

 (6) Korraldatud teave esitatakse meediakanalitele muutmata täistekstina.

 (7) Käesoleva seaduse §-des 18410–18412 nimetatud aruannete puhul arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõue täidetuks ka juhul, kui korraldatud teabega seotud teade esitatakse meediakanalitele, märkides ära, millisel veebilehel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud süsteemile on aruanded kättesaadavad.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (8) Korraldatud teave esitatakse meediakanalitele viisil, millega tagatakse teate turvalisus ning andmekaitse ja vähendatakse teabe kuritarvituse ohtu ning võimaldatakse piisava selgusega määrata korraldatud teabe allikas. Korraldatud teabe kättesaamise turvalisuse tagamiseks tuleb kõrvaldada selle edastamisel tekkinud mis tahes tõrked või häired võimalikult kiiresti. Emitent ei vastuta süsteemivigade ja võimalike puuduste eest meediakanalites, millele korraldatud teave on edastatud.

 (9) Korraldatud teave edastatakse meediakanalitele viisil, mis selgelt näitab, et tegemist on korraldatud teabega, samuti peavad olema märgitud teabe väljastaja või vastav emitent (edaspidi väljastaja), korraldatud teabe teema ning kellaaeg ja kuupäev, millal väljastaja teabe edastas. Väljastaja peab inspektsiooni nõudmisel teatama seoses korraldatud teabe edastamise ja avalikustamisega järgmised andmed:
 1) teabe meediakanalile edastanud isiku nimi;
 2) turvalisuse kinnitamise (valideerimise) andmed;
 3) teabe meediakanalile edastamise kellaaeg ja kuupäev;
 4) millise infokanali või -vahendi kaudu teave edastati;
 5) väljastaja poolt korraldatud teabele seatud mis tahes keeluga seotud andmed.

 (10) [Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 1847.  Inspektsiooni teavitamine
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

  Korraldatud teabe avalikustamisel peab emitent või kauplemise taotleja esitama sama teabe samaaegselt ka inspektsioonile, välja arvatud juhul, kui teave on avalikustatud vastavalt käesoleva seaduse §-s 186 või turukuritarvituse määruse artiklis 17 sätestatule. Inspektsioon võib avalikustada talle esitatud teabe oma veebilehel.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 1848.  Keel

 (1) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud üksnes Eesti kui päritolulepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave eesti või inglise keeles.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud Eesti kui päritolulepinguriigi ja ka ühe või mitme vastuvõtjalepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave eesti või inglise keeles ning vastavalt emitendi valikule kas vastuvõtjalepinguriikide poolt aktsepteeritud keeles või inglise keeles.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud ühe või mitme vastuvõtjalepinguriigi turule, kuid mitte Eesti kui päritolulepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave vastavalt emitendi valikule kas vastuvõtjalepinguriikide poolt aktsepteeritud keeles või inglise keeles ning eesti või inglise keeles.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud Eesti kui vastuvõtjalepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave vastavalt emitendi valikule kas eesti või inglise keeles.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (5) Kui väärtpaberid on turule kauplemisele võetud emitendi nõusolekuta, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud kohustusi emitendi asemel kauplemise taotlejale.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (6) Käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 sätestatud teave edastatakse emitendile eesti või inglise keeles.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (7) Kui vähemalt 100 000-eurose nimiväärtusega või arvestusliku väärtusega väärtpaberid või emiteerimise päeval vähemalt 100 000 eurole vastanud nimiväärtusega võlaväärtpaberid on kauplemisele võetud ühe või mitme lepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave emitendi või kauplemise taotleja valikul kas päritolu- ja vastuvõtjalepinguriigi poolt aktsepteeritud keeles või inglise keeles.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse ka võlaväärtpaberite suhtes, mis on enne 2010. aasta 31. detsembrit kauplemisele võetud ühe või mitme lepinguriigi turule ja mille nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot või vastanud emiteerimise päeval vähemalt 50 000 eurole, kui need võlaväärtpaberid on nomineeritud teises valuutas ja need on tagasi ostmata.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 1849.  Kolmandates riikides asuvad emitendid

 (1) Inspektsioonil on õigus vabastada emitent, kelle registreeritud asukoht on kolmandas riigis, käesoleva seaduse §-des 18410–18412, 186, 187 ning 1873–1877 sätestatud nõuete täitmisest tingimusel, et selle kolmanda riigi õigusaktid sätestavad emitendile samaväärsed nõuded või et emitent järgib teabe avalikustamisel sellise kolmanda riigi nõudeid, mis on inspektsiooni hinnangul samaväärsed. Teave, mis avaldatakse kolmanda riigi samaväärsete nõuete alusel, tuleb esitada inspektsioonile vastavalt käesoleva seaduse §-s 1847 sätestatule ning avalikustada vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Inspektsioon teavitab käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud vabastuse andmise otsusest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (2) Käesoleva seaduse § 18410 lõikes 5 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, mille kohaselt majandusaasta tegevusaruanne peab selle riigi õigusaktide kohaselt sisaldama vähemalt järgmist teavet:
 1) õiglane, tasakaalustatud ning igakülgset analüüsi sisaldav ülevaade emitendi majandustegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist koos kirjeldusega sellega seotud peamiste riskide ja võimalike kahtluste kohta, võttes eelkõige arvesse tema majandustegevuse ulatust ja keerukust;
 2) teave mis tahes oluliste sündmuste kohta, mis toimuvad pärast majandusaasta lõppu;
 3) teave emitendi tegevuse võimalike arengusuundade kohta.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 osutatud analüüs peab sisaldama konkreetse majandustegevusega seotud peamisi finantsilisi ja vajaduse korral ka muid näitajaid, mis võimaldaksid mõista emitendi arengut, tema tegevuse tulemust ja finantsseisundit.

 (4) Käesoleva seaduse § 18411 lõikes 3 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui lisaks tegevuse vahearuandele on selle riigi õigusaktide kohaselt nõutav esitada lühendatud raamatupidamisaruanne ning tegevuse vahearuanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
 1) vastava ajavahemiku tegevuse ülevaade;
 2) emitendi tegevuse võimalikud arengusuunad majandusaasta ülejäänud kuue kuu jooksul;
 3) aktsiaemitendi puhul olulisemad tehingud seotud osapooltega juhul, kui seda informatsiooni ei ole varem avalikustatud.

 (5) Käesoleva seaduse § 18410 lõikes 2 ning § 18411 lõikes 7 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitendi vastav isik vastutab selle riigi õigusaktide kohaselt aasta ja poolaasta finantsteabe eest, eelkõige:
 1) raamatupidamisaruande kohaldatavale aruandluse korrale või raamatupidamise standarditele vastavuse eest;
 2) tegevusaruandes sisalduva juhtkonna ülevaate õigsuse eest.

 (6) [Kehtetu - RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (7) Käesoleva seaduse § 18410 lõike 3 esimeses lauses sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui selle riigi õigusaktide kohaselt ei nõuta soolo baasil aruannete esitamist emaettevõtja poolt, kuid emitent, kelle registreeritud asukoht on selles välisriigis, peab konsolideeritud aruannetes esitama vähemalt järgmise teabe:
 1) aktsiate emitentide kohta dividendide arvutamine ja dividendide maksmise võime;
 2) võimaluse korral nõuded kõikide emitentide miinimumkapitali ja likviidsuse kohta.

 (8) Samaväärsuse nõude täitmiseks peab emitent esitama inspektsiooni nõudmisel täiendavad auditeeritud andmed, mis sisaldavad teavet emitendi kui eraldi ettevõtja soolo baasil aruannete kohta ning mis käsitlevad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teabe üksikasju. Esitatavad andmed võib koostada kolmanda riigi raamatupidamise standardite kohaselt.

 (9) Käesoleva seaduse § 18410 lõike 3 teises lauses sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, ei ole selle kolmanda riigi õigusaktide kohaselt kohustatud esitama konsolideeritud aruannet, kuid peab oma soolo baasil aruanded koostama Euroopa Liidus kohaldatavate ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) artikli 3 kohaselt tunnustatud rahvusvaheliste raamatupidamise standardite või nendega samaväärsete kolmanda riigi raamatupidamise standardite kohaselt. Kui selline finantsteave ei ole nimetatud standarditega kooskõlas, tuleb finantsteave esitada samaväärsuse nõude täitmiseks korrigeeritud raamatupidamisaruandena ning lisaks peab soolo baasil koostatud aruandeid olema auditeerinud sõltumatu audiitor.

 (10) Käesoleva seaduse §-s 186 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui ajavahemik, mille jooksul selles kolmandas riigis registreeritud asukohaga emitenti on selle kolmanda riigi õigusaktide kohaselt kohustatud teavitama olulistest osalustest ja mille jooksul ta peab need olulised osalused avalikustama, ei ole pikem kui seitse kauplemispäeva.

 (11) Emitendi teavitamiseks kehtestatud tähtaeg ja edasine emitendipoolne avalikustamise tähtaeg võivad erineda käesoleva seaduse § 1852 lõikes 1 ning §-s 186 kehtestatud tähtaegadest ning otsuse vastava erineva tähtaja kohta võib emitendi taotluse alusel teha inspektsioon. Teave selliste otsuste kohta tuleb avalikustada inspektsiooni veebilehel.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (12) Käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, peab selle kolmanda riigi õigusaktide kohaselt täitma järgmised tingimused:
 1) kui emitendil on lubatud omada kuni 5 protsenti oma aktsiatega esindatud hääleõigustest, peab ta sellise piirmäärani jõudmisel või selle ületamisel nimetatud informatsiooni avalikustama;
 2) kui emitendil on lubatud omada 5–10 protsenti oma aktsiatega esindatud hääleõigustest, peab ta 5 protsendini või vastava maksimummäärani jõudmisel või selle ületamisel nimetatud informatsiooni avalikustama;
 3) kui emitendil on lubatud omada üle 10 protsendi oma aktsiatega esindatud hääleõigustest, peab ta 5-protsendilise või 10-protsendilise piirmäärani jõudmisel või selle ületamisel nimetatud informatsiooni avalikustama. Samaväärsuse nõude kindlaksmääramisel ei pea arvestama teavitamiskohustust suurema kui 10-protsendilise piirmäära ületamisel.

 (13) Käesoleva seaduse §-s 1875 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, peab selle riigi õigusaktide kohaselt avalikustama hääleõiguste koguarvu ja oma- või aktsiakapitali suuruse 30 kalendripäeva jooksul pärast selle koguarvu või kapitali suuruse muutumist.

 (14) Käesoleva seaduse § 1876 lõike 3 punktis 1 ja § 1877 lõike 3 punktis 1 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, peab selle riigi õigusaktide kohaselt esitama teabe vähemalt koosoleku toimumiskoha, -aja ja päevakorra kohta.

 (15) Käesoleva seaduse § 1871 lõigetes 6 ja 7 sõltumatuse kohta sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui käesoleva seaduse § 1871 lõikes 9 nimetatud fondivalitseja või investeerimisühing peab selle riigi õigusaktide kohaselt täitma järgmised tingimused:
 1) fondivalitsejal või investeerimisühingul peab olema võimalik kõigil juhtudel kasutada vabalt ja emaettevõtjast sõltumatult tema poolt valitsetavate varadega esindatud hääleõigusi;
 2) fondivalitseja või investeerimisühing peab huvide konflikti korral jätma arvestamata emaettevõtja või emaettevõtja poolt kontrollitava muu ettevõtja huvid.

 (16) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud samaväärsuse nõude täitmiseks peab emaettevõtja täitma käesoleva seaduse § 1871 lõike 11 punktis 1 ning lõigetes 12 ja 13 sätestatud teatamisnõudeid. Lisaks peab emaettevõtja esitama õiendi või kinnituse tema vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud tingimustele iga nimetatud fondivalitseja või investeerimisühingu suhtes.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

2. jagu Perioodiline teave 
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 18410.  Majandusaasta aruande avalikustamine

 (1) Emitent on kohustatud nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates avalikustama oma majandusaasta aruande ning korraldama, et see majandusaasta aruanne on avalikult kättesaadav vähemalt kümne aasta jooksul.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (2) Majandusaasta aruanne peab koosnema auditeeritud raamatupidamisaruandest, tegevusaruandest ja juhtkonna deklaratsioonist.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid vastavalt seitsmenda nõukogu direktiivi 83/349, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb raamatupidamise ühendaruandeid (EÜT L 193, 18.07.1983, lk 1–17) (edaspidi seitsmes direktiiv), ülevõtmisel kehtestatud õigusaktidele, peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud auditeeritud raamatupidamisaruanne koosnema konsolideeritud aruannetest, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002, ning aruannetest emaettevõtja kohta, mis on kooskõlas selle lepinguriigi õigusega, kus on emaettevõtja registreeritud asukoht. Kui emitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, peab nimetatud auditeeritud raamatupidamisaruanne koosnema aruannetest, mis on kooskõlas selle lepinguriigi õigusega, kus on emitendi registreeritud asukoht.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) Majandusaasta aruande osaks olev raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud vastavalt neljanda nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, 14.08.1978, lk 11–31) (edaspidi neljas direktiiv), artiklite 51 ja 51a ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele või juhul, kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, vastavalt seitsmenda direktiivi artikli 37 ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele. Vandeaudiitori aruandele peavad alla kirjutama auditi läbi viinud isikud. Raamatupidamise aastaaruande auditi kohustus ei ole täidetud, kui vandeaudiitori aruande on avaldanud kolmanda riigi vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse § 11 tähenduses, keda ei ole audiitortegevuse seaduse §-s 301 sätestatust hoolimata audiitortegevuse registris registreeritud.
[RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

 (5) Tegevusaruanne peab olema koostatud vastavalt neljanda direktiivi artiklite 46 ja 46a ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele ning juhul, kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, vastavalt seitsmenda direktiivi artikli 36 ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (6) Juhtkonna deklaratsioonis peavad emitendi tegevuse eest vastutavad isikud, kelle nimed ja ülesanded on selgelt välja toodud, deklareerima ja kinnitama, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist ning tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 18411.  Poolaastaaruande avalikustamine

 (1) Aktsiate või võlaväärtpaberite emitent on kohustatud majandusaasta esimese kuue kuu kohta kolme kuu jooksul nimetatud perioodi lõppemisest arvates avalikustama poolaastaaruande ja korraldama, et see poolaastaaruanne on avalikult kättesaadav vähemalt kümne aasta jooksul.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (2) Poolaastaaruanne peab koosnema lühendatud raamatupidamisaruandest, tegevuse vahearuandest ja juhtkonna deklaratsioonist.

 (3) Tegevuse vahearuanne peab kajastama vähemalt majandusaasta esimese kuue kuu jooksul toimunud olulisi sündmusi ja nende mõju lühendatud raamatupidamisaruandele ning sisaldama majandusaasta järelejäänud kuue kuu peamiste riskide ja ebaselguste kirjeldust. Aktsiaemitendi tegevuse vahearuanne peab kajastama ka olulise tähtsusega tehinguid seotud osapooltega.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (4) Kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lühendatud raamatupidamisaruanne olema koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamise standarditega, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikliga 6 ettenähtud menetluse kohaselt ning mida kohaldatakse raamatupidamise vahearuandlusele. Kui emitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, peab lühendatud raamatupidamisaruanne koosnema lühendatud bilansist, lühendatud kasumiaruandest ning neid selgitavatest lisadest. Lühendatud bilansi ja lühendatud kasumiaruande koostamisel peab emitent järgima samu arvestus- ja avalikustatava teabe valiku põhimõtteid kui majandusaasta aruande koostamisel.

 (5) Lühendatud bilansis ja lühendatud kasumiaruandes näidatakse emitendi viimase aasta raamatupidamisaruande kõiki kirjeid ja vahesummasid. Lisatakse ka täiendavaid eelarvekirjeid, kui nende väljajätmisel ei annaks poolaasta raamatupidamisaruanne emitendi varadest, kohustustest, finantsseisundist ning kasumist või kahjumist õiget ja õiglast ülevaadet. Peale selle lisatakse järgmised võrdlusandmed:
 1) jooksva majandusaasta esimese kuue kuu bilanss ja vahetult eelnenud majandusaasta võrdlev bilanss;
 2) jooksva majandusaasta esimese kuue kuu kumulatiivne kasumiaruanne võrdlusandmetega eelmise majandusaasta võrreldava ajavahemiku kohta.

 (6) Selgitavad lisad peavad sisaldama piisavalt teavet, et tagada lühendatud poolaastaaruande võrreldavus majandusaasta aruandega.

 (7) Aktsiaemitent esitab tegevuse vahearuannetes teabe vähemalt järgmiste seotud osapooltega toimunud olulise tähtsusega tehingute ja tehingumuudatuste kohta:
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]
 1) jooksva majandusaasta esimese kuue kuu jooksul seotud osapooltega toimunud tehingud, mis on oluliselt mõjutanud ettevõtte finantsseisundit või tegevuse tulemusi nimetatud ajavahemikul;
 2) mis tahes muutused viimases aastaaruandes kirjeldatud tehingutes seotud osapooltega, mis võisid oluliselt mõjutada ettevõtte finantsseisundit või jooksva majandusaasta kuue esimese kuu tegevuse tulemusi.

 (8) Kui poolaastaaruanne on auditeeritud, tuleb vandeaudiitori aruanne või audiitorite koostatud ülevaade esitada täies mahus. Kui poolaastaaruanne on auditeerimata või audiitorite poolt üle vaatamata, peab emitent oma aruandes seda deklareerima.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

 (9) Kui aktsiaemitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruannet, peab ta avalikustama vähemalt neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punktis 7b nimetatud tehingud seotud osapooltega.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtkonna deklaratsioonis peavad emitendi tegevuse eest vastutavad isikud, kelle nimed ja funktsioonid on selgelt välja toodud, deklareerima ja kinnitama, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud lühendatud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate emitendi või konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, omakapitalist, majandustulemusest ja rahavoogudest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule ning tegevuse vahearuanne annab õige ja õiglase ülevaate käesoleva paragrahvi lõikes 3 nõutud teabest.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 18412.  Aruanne valitsusasutustele tehtud maksete kohta
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

  Emitent, kes tegutseb mäetööstuses või looduslikult tekkinud metsade raietööstuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76), artikli 41 tähenduses, koostab igal aastal konsolideeritud aruande valitsusasutustele tehtud maksete kohta vastavalt nimetatud direktiivi 10. peatükile, avalikustab selle aruande hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõppemisest arvates ja korraldab, et see aruanne on avalikult kättesaadav vähemalt kümne aasta jooksul.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 18413.  Perioodilise teabe avalikustamise erandid

 (1) Käesoleva seaduse §-des 18410–18411 sätestatut ei kohaldata järgmistele emitentidele:
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]
 1) riik, riigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus, rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvaheline avalik-õiguslik institutsioon, mille liikmeks on vähemalt üks lepinguriik, Euroopa Keskpank, Euroopa stabiilsusmehhanism, euroala finantsstabiilsuse säilitamise ja lepinguriikidele finantsabi osutamise eesmärgil asutatud muu mehhanism või lepinguriigi keskpank, olenemata sellest, kas nad emiteerivad aktsiaid või teisi väärtpabereid;
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]
 2) emitent, kes emiteerib üksnes võlaväärtpabereid, mis on võetud turule kauplemisele ja mille nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot või vastanud emiteerimise päeval vähemalt 100 000 eurole, kui need on nomineeritud teises valuutas.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Käesoleva seaduse §-s 18411 sätestatut ei kohaldata krediidiasutustele, kelle aktsiad ei ole turul kauplemisele võetud ja kes on kestvalt või korduvalt emiteerinud üksnes võlaväärtpabereid käesoleva seaduse § 1842 tähenduses, tingimusel, et kõikide selliste võlaväärtpaberite nimiväärtus kokku jääb alla 100 000 000 euro ning et see krediidiasutus ei ole avaldanud prospektidirektiivi ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide kohaselt koostatud prospekti. Kestvalt või korduvalt emiteeritud võlaväärtpaberid käesoleva lõike tähenduses on käesoleva seaduse § 2 lõikes 7 nimetatud väärtpaberid.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 18411 sätestatut ei kohaldata emitentidele, kes on asutatud enne 2003. aasta 31. detsembrit ning kes emiteerivad turule üksnes Eesti Vabariigi või Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt antud tingimusteta ja tagasivõtmatu garantiiga võlaväärtpabereid.

 (4) [Kehtetu - RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandit ei kohaldata emitendi suhtes, kes emiteerib üksnes võlaväärtpabereid, mis on võetud turule kauplemisele enne 2010. aasta 31. detsembrit ja mille nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot või vastanud emiteerimise päeval vähemalt 50 000 eurole, kui need võlaväärtpaberid on nomineeritud teises valuutas ja need on tagasi ostmata.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

3. jagu Igakordne teave 
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

1. jaotis Aktsiaosalustega seotud teave 
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 185.  Häälte arvust teavitamise kohustus
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (1) Kui isikule vastavalt käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule kuuluvate häälte arv aktsiaemitendis moodustab 5, 10, 15, 20, 25 või 50 protsenti või 1/3 või 2/3 kõigist nimetatud emitendi emiteeritud aktsiatega esindatud häältest (edaspidi teavitamiskünnis) või ületab mis tahes teavitamiskünnist kas suurenedes või vähenedes, teatab isik talle kuuluvate häälte arvu aktsiaemitendile ja inspektsioonile.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustust kohaldatakse ka juhul, kui isikule aktsiaemitendis kuuluvate häälte arv saavutab teavitamiskünnise või ületab seda ühel järgmistest viisidest:
 1) käesoleva seaduse § 1875 kohaselt avalikustatud hääleõiguste jaotust muutva sündmuse tõttu;
 2) kolmandas riigis registreeritud aktsiaemitendi puhul käesoleva lõike punktis 1 nimetatule samaväärse sündmuse tõttu;
 3) käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 või 91 ning käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud muudel alustel isikule kuuluvate hääleõiguste koosmõjus;
 4) käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 või 91 nimetatud aktsiate omandamisel, sealhulgas juhul, kui isik on eelnevalt teavitanud käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 või 91 nimetatud häälte arvust käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

 (3) Kui käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud väärtpaber on seotud mitme alusvaraks oleva aktsiaga, teatatakse teavitamiskünnise saavutamisest või ületamisest eraldi igale alusvaraks oleva aktsia emitendile.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 1851.  Teavitamiskohustuslane
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (1) Käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud teavitamiskohustus on igal aktsionäril ja käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud muul isikul.

 (2) Kui teavitamiskohustus on rohkem kui ühel isikul, võib esitada ühise ühekordse teate. Ühise ühekordse teate esitamine ei vabasta ühtegi isikut tema teavitamiskohustusega seotud vastutusest.

 (3) Käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 4 sätestatud kokkuleppe osapooled esitavad teate iga kord ühiselt.

 (4) Kui käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 12 nimetatud aktsionär annab volituse üheks aktsionäride koosolekuks või kui samas punktis nimetatud volitatud isik saab ühe või mitu volitust üheks aktsionäride koosolekuks, võib teate esitada ühekordse teatena kas volituse andmise või saamise hetkel tingimusel, et teates on selgelt märgitud, milliseks kujuneb hääleõigustega seotud olukord, kui volitatu ei saa enam hääleõigusi teostada iseenda äranägemisel.

 (5) Isik ei pea teadet esitama juhul, kui teavitamiskohustuse täidab isiku emaettevõtja.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 1852.  Teavitamistähtaeg

 (1) Käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustus tuleb täita viivitamata, kuid mitte hiljem kui neljandal kauplemispäeval arvates kauplemispäevast, mis järgneb sellele päevale, kui isik:
 1) sai teada aktsiaosaluse omandamisest või võõrandamisest, teavitamiskünnise ületamisest või hääleõiguse teostamise võimalusest;
 2) pidi asjaolusid arvesse võttes aktsiaosaluse omandamisest või võõrandamisest, teavitamiskünnise ületamisest või hääleõiguse teostamise võimalusest teada saama, hoolimata aktsiaosaluse omandamise või võõrandamise, teavitamiskünnise ületamise või hääleõiguste teostamise võimaluse kehtima hakkamise kuupäevast, või
 3) sai teada käesoleva seaduse § 1875 kohaselt avalikustatud häälte jaotust muutvast sündmusest.

 (2) Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse kauplemispäeva all komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 lõikes 5 ja artiklis 4 sätestatut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 1875 kohaselt avalikustatud häälte jaotust muutva sündmuse korral, loetakse, et aktsionär või käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud isik sai teada või pidi teada saama aktsiaosaluse omandamisest või võõrandamisest, teavitamiskünnise ületamisest või hääleõiguse teostamise võimalusest hiljemalt kahe kauplemispäeva möödumisel tehingu tegemisest.

 (4) Käesoleva seaduse § 185 lõike 1, lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 ning käesoleva seaduse §-de 186 ja 187 kohaldamisel lähtutakse Eesti kauplemispäevade kalendrist. Inspektsioon avaldab oma veebilehel Eestis asuvate või tegutsevate turgude kauplemispäevade kalendri.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 1853.  Teavitamiskünnise saavutamise või ületamise teade

 (1) Käesoleva seaduse §-s 185 nimetatud teavitamiskohustus loetakse täidetuks, kui on esitatud vähemalt järgmine teave:
 1) hääleõiguste jagunemine vastavalt kujunenud olukorrale;
 2) võimaluse korral teave nende kontrollitavate äriühingute kohta, kelle kaudu selliseid hääleõigustega seotud väärtpabereid faktiliselt hoitakse;
 3) teavitamiskünnise saavutamise või ületamise kuupäev;
 4) andmed aktsionäri kohta, kaasa arvatud juhul, kui aktsionäril ei ole käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatud tingimuste alusel hääleõiguse teostamise õigust, ja isiku kohta, kellel on õigus teostada hääleõigust selle aktsionäri eest.

 (2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud hääleõigusega seotud teave peab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatule sisaldama järgmist:
 1) eraldi jaotus käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 ning käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud muudel alustel isikule kuuluvate hääleõiguste kaupa;
 2) eraldi jaotus natuuras ja rahas täitmise õigusega väärtpaberite kaupa;
 3) kui väärtpaberist tuleneva õiguse kasutamiseks on määratud kindel ajavahemik, siis aktsiate omandamise või omandamise võimaluse tekkimise aeg;
 4) väärtpaberi lunastus-, kasutamis- või aegumistähtaeg;
 5) andmed väärtpaberi hoidja kohta;
 6) alusvaraks olevaid aktsiaid emiteerinud emitendi nimi.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 1854.  Häälte arv

 (1) Käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud häälte arv leitakse kõikide ühte liiki aktsiate põhjal, millega on hääleõigused esindatud, sealhulgas juhul, kui nende aktsiate hääleõiguste teostamine on peatatud.

 (2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud väärtpaberitega seotud käesoleva seaduse §-s 185 nimetatud teabe esitamisel:
 1) summeeritakse kõik sama emitendi emiteeritud alusvaraks olevate aktsiatega seotud väärtpaberid käesoleva seaduse § 10 lõike 5 tähenduses;
 2) arvutatakse hääleõiguste protsent häälte koguarvust ja aktsia- või osakapitali suurusest, mis on vastavalt käesoleva seaduse §-le 1875 viimati avaldatud;
 3) arvutatakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud häälte koguarv käesoleva lõike punkti 1 kohaselt summeeritud väärtpaberite alusvaraks olevate aktsiate tingliku koguse põhjal;
 4) arvutatakse häälte koguarv juhul, kui väärtpabereid võib täita üksnes rahas, korrutades käesoleva lõike punktis 3 nimetatud aktsiate tingliku koguse käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud väärtpaberite deltaga, võttes arvesse vaid sellistes väärtpaberites võetud pikki positsioone ja jättes sellised pikad positsioonid lühikeste positsioonidega tasaarvestamata.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 1855.  Aktsiaosaluse omandamise ja võõrandamise tõendamine

 (1) Inspektsiooni või aktsiaemitendi nõudmisel on käesoleva seaduse § 185 alusel häälte arvu teatanud isik kohustatud inspektsioonile või emitendile tõendama talle otseselt või kaudselt kuuluvate häälte arvu, aktsiaosaluse suurust, omandamist, omamist või võõrandamist.

 (2) Kui inspektsioonil on tekkinud kahtlus, et isik on rikkunud käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud teavitamiskohustust, kuid välisriigis registreeritud isik või asutus põhjendamatult keeldub inspektsioonile teavet andmast sellele välisriigi isikule või asutusele kuuluvate või talle kuuluda võivate häälte kohta aktsiaseltsis, loetakse teavitamiskohustuse rikkumise kahtlus põhjendatuks.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 186.  Avalikustamiskohustus

  Emitent korraldab käesoleva seaduse § 185 alusel saadud teabe avalikustamise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme kauplemispäeva jooksul selle teate kättesaamisest arvates, välja arvatud juhul, kui nimetatud teabe avaldab inspektsioon vastavalt käesoleva seaduse § 1846 sätetele kolme kauplemispäeva jooksul selle teate kättesaamisest arvates.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 187.  Muud juhud

  Aktsiaemitent, kes ise või kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid emitendi arvel, omandab või võõrandab oma aktsiaid, mille tagajärjel tema aktsiate osakaal hääleõigustest on 5 või 10 protsenti, ületab seda või langeb alla selle, on kohustatud avalikustama selle osakaalu viivitamata, kuid mitte hiljem kui nelja kauplemispäeva jooksul nende omandamisest või võõrandamisest arvates. Oma aktsiate osakaal arvutatakse, lähtudes kõigist emitendi poolt emiteeritud aktsiatega esindatud hääleõigustest.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1871.  Erandid

 (1) Käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud teavitamiskohustust ei kohaldata:
 1) aktsiate suhtes, mis omandatakse üksnes arveldamiseks tavalise lühikese arveldustsükli raames;
 2) aktsiate suhtes, mis kuuluvad aktsiate hoidmise teenust osutavale isikule selle teenuse osutamise pädevuse piires tingimusel, et nimetatud teenusepakkuja võib nende aktsiatega esindatud hääleõigusi teostada üksnes kirjalikult või elektrooniliste vahendite kaudu saadud juhendite alusel;
 3) turutegemise eesmärgil omandatud või võõrandatud viieprotsendilise osaluse suhtes juhul, kui turutegija ei sekku emitendi juhtimisse ega avalda emitendile mõju sellele turutegijale kuuluvate aktsiate ostmiseks või nende aktsiate hinna tagamiseks;
 4) krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvate aktsiatega esindatud hääleõiguste suhtes tingimusel, et nimetatud hääleõigused ei ületa viit protsenti kõigist emitendi poolt emiteeritud aktsiatega esindatud hääleõigustest ja nimetatud hääleõigusi ei teostata ega kasutata muul viisil emitendi juhtimisse sekkumiseks;
 5) krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2273/2003 tähenduses stabiliseerimise eesmärgil omandatud aktsiatega esindatud hääleõiguste suhtes tingimusel, et nimetatud hääleõigusi ei teostata ega kasutata muul viisil emitendi juhtimisse sekkumiseks;
 6) Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetele või nende liikmete poolt antud aktsiate suhtes seoses rahandusasutuste funktsioonide täitmisega, kaasa arvatud aktsiate suhtes, mis on antud nimetatud liikmetele või nende poolt pantimise, tagasiostu või muu sarnase kokkuleppe alusel rahapoliitika eesmärkidel või maksesüsteemi siseselt, tingimusel, et nimetatud kokkulepped on lühiajalised ning et nimetatud aktsiatega esindatud hääleõigusi ei teostata.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (2) Tavalise lühikese arveldustsükli maksimaalne pikkus on kolm tehingule järgnevat kauplemispäeva.

 (3) Krediidiasutus või investeerimisühing, kes soovib kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud vabastust, teatab hiljemalt nelja kauplemispäeva jooksul inspektsioonile, et ta tegutseb või kavatseb tegutseda teatava emitendi suhtes turutegijana. Kui krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab oma tegutsemise turutegijana vastava emitendi suhtes, teavitab ta viivitamata sellest inspektsiooni.

 (4) Inspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel saadud teabe viivitamata emitendi päritolulepinguriigi vastavale järelevalveasutusele.

 (5) Turutegemise eesmärgil hoitavate väärtpaberite kindlaksmääramise jaoks ei ole turutegija kohustatud hoidma vastavaid väärtpabereid eraldi kontol ning ta võib vastavad väärtpaberid määrata kindlaks mis tahes muul kontrollitaval viisil.

 (6) Investeerimisfondide seaduses sätestatud eurofondi fondivalitseja või teise lepinguriigi eurofondi fondivalitseja emaettevõtja ei ole kohustatud summeerima käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida fondivalitseja ise valitseb eeldusel, et ta teostab oma hääleõigust emaettevõtjast sõltumatult. Käesoleva lõike esimest lauset ei kohaldata juhul, kui emaettevõtja või emaettevõtja poolt kontrollitav isik on investeerinud selle fondivalitseja valitsetavatesse osalustesse ja fondivalitseja võib nende osalustega esindatud hääleõigusi teostada üksnes emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitava ettevõtja otseste või kaudsete juhendite alusel.

 (7) Eesti või lepinguriigi investeerimisühingu emaettevõtja ei ole kohustatud summeerima käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida see investeerimisühing valitseb iga kliendi suhtes eraldi käesoleva seaduse § 43 lõike 4 tähenduses järgmistel tingimustel:
 1) investeerimisühingul on tegevusluba väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamiseks;
 2) investeerimisühing võib nende aktsiatega esindatud hääleõigusi teostada üksnes kirjalikult või elektrooniliste vahendite kaudu antud juhendite alusel või investeerimisühing tagab, rakendades seejuures vajalikke ja asjakohaseid meetmeid, et väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutatakse eraldiseisvalt igasugustest teistest investeerimisfondide valitsemisega seotud samaväärsetest teenustest;
 3) investeerimisühing teostab oma hääleõigust emaettevõtjast sõltumatult.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõiget 7 ei kohaldata juhul, kui emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitav ettevõtja on investeerinud selle investeerimisühingu valitsetavatesse osalustesse ja investeerimisühing võib nende osalustega esindatud hääleõigusi teostada üksnes emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitava ettevõtja otseste või kaudsete juhendite alusel.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud erandit kohustusest summeerida osalused emaettevõtja osalustega kohaldatakse ka ettevõtjate suhtes, kelle asukoht on kolmandas riigis, kuid kellel peaks olema samaväärne tegevusluba väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamiseks või eurofondide valitsemiseks vastavalt Euroopa Ühenduse õigusaktidele, kui nende asukoht või peamine tegevuskoht oleks lepinguriigis, tingimusel, et nad järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud samaväärseid sõltumatuse nõudeid nagu fondivalitsejad või investeerimisühingud.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud erandi kohaldamiseks peab fondivalitseja või investeerimisühingu emaettevõtja vastama järgmistele tingimustele:
 1) ta ei sekku otseste või kaudsete juhendite andmise teel ega muul viisil sellele fondivalitsejale või investeerimisühingule kuuluvate hääleõiguste teostamisse;
 2) fondivalitsejal või investeerimisühingul peab olema võimalik teostada vabalt ja emaettevõtjast sõltumatult tema valitsetavate varadega esindatud hääleõigusi.

 (11) Kui emaettevõtja soovib käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud erandit kasutada, peab ta viivitamata esitama inspektsioonile järgmise teabe:
 1) fondivalitsejate ja investeerimisühingute nimed, märkides võimaluse korral nende üle järelevalvet teostavad järelevalveasutused, viitamata seejuures vastavatele emitentidele;
 2) õiend või kinnitus emaettevõtja vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud tingimustele iga nimetatud fondivalitseja või investeerimisühingu suhtes.

 (12) Emaettevõtja peab jooksvalt uuendama käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud nimekirja.

 (13) Kui emaettevõtja kavatseb kasutada käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud erandit ainult käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud väärtpaberite suhtes, esitab ta inspektsioonile üksnes käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 sätestatud teabe.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (14) Otsesed juhendid käesoleva paragrahvi lõike 10 punkti 1 tähenduses on emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitava ettevõtja poolt fondivalitsejale või investeerimisühingule antavad mis tahes juhendid hääleõiguse igakordse teostamise korral.

 (15) Kaudsed juhendid käesoleva paragrahvi lõike 10 punkti 1 tähenduses on emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitava ettevõtja poolt antavad üldised või igakordsed mis tahes vormis juhendid, mis emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitava ettevõtja teatud ärihuvide teenimise eesmärgil piiravad juhendis kindlaksmääratud ulatuses fondivalitsejal või investeerimisühingul hääleõiguse teostamist.

 (16) [Kehtetu - RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (17) [Kehtetu - RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

2. jaotis Teave väärtpaberiomanikele 
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1872.  Kolmandates riikides avalikustatud teave

  Emitent peab tagama, et temaga või tema poolt emiteeritud väärtpaberitega seotud kolmandas riigis avalikustatud teave, millel võib olla tähtsus Euroopa Majanduspiirkonna avalikkuse jaoks, avalikustatakse vastavalt käesolevas peatükis sätestatule isegi juhul, kui nimetatud teave ei ole korraldatud teave.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 1873.  Väärtpaberitest tulenevate õiguste muutmine

 (1) Aktsiaemitent peab viivitamata avalikustama kõik muudatused erinevate aktsialiikidega esindatud õigustes, sealhulgas muudatused õigustes, mis on esindatud emitendi enda poolt emiteeritud tuletisväärtpaberitega, mis annavad õiguse omandada või võõrandada selle emitendi aktsiaid.

 (2) Muu väärtpaberi kui aktsia emitent peab viivitamata avalikustama kõik muudatused selliste väärtpaberite omanike õigustes, sealhulgas muudatused nende väärtpaberite tingimustes, mis võivad kaudselt mõjutada väärtpaberite omanike õigusi.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1874.  Võlakohustuse emiteerimine
[Kehtetu - RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 1875.  Hääleõiguste jaotust muutev sündmus

  Emitent on kohustatud viivitamata avalikustama muudatused hääleõiguste koguarvus ja kapitali suuruses.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1876.  Aktsiaemitendile esitatavad erinõuded

 (1) Aktsiaemitent peab kõiki aktsionäre võrdsetel asjaoludel võrdselt kohtlema.

 (2) Aktsiaemitent peab tagama andmete õigsuse, täpsuse ja täielikkuse ning et kõik võimalused ja kogu teave, mida aktsionärid vajavad oma õiguste teostamiseks, oleksid kättesaadavad Eestis. Aktsionäridele peab olema tagatud võimalus teostada oma õigusi volituse andmise teel niivõrd, kuivõrd peetakse sealjuures kinni emitendi päritoluriigi õigusaktidest.

 (3) Aktsiaemitent:
 1) peab andma teavet üldkoosoleku toimumiskoha, -aja ja päevakorra, samuti aktsiate ja hääleõiguste koguarvu kohta ning aktsionäride õiguste kohta üldkoosolekul osalemiseks;
 2) teeb kättesaadavaks igale isikule, kellel on õigus üldkoosolekul hääletada, koos üldkoosoleku teatega või nimetatud isiku nõudel pärast üldkoosoleku kokkukutsumist, hääletamisvolituse vormi kirjalikul kujul või elektrooniliste vahendite abil;
 3) määrab krediidi- või finantseerimisasutuse oma makseagendiks, kelle kaudu saavad aktsionärid teostada oma varalisi õigusi;
 4) avaldab või saadab laiali teateid dividendide jaotuse ja maksmise kohta ning uute aktsiate emiteerimise kohta, sealhulgas teavitab igasugustest kokkulepetest või toimingutest seoses aktsiate jagamise, märkimise, tühistamise või vahetamisega.

 (4) Aktsiaemitent võib aktsionäridele edastada teavet elektrooniliste vahendite abil kõikide järgmiste tingimuste täitmise korral:
 1) vastav otsus on vastu võetud aktsionäride üldkoosolekul;
 2) elektrooniliste vahendite kasutamine ei sõltu aktsionäri või käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatud isikute juurdepääsust sellistele vahenditele nende isikute elu- või asukohas;
 3) kasutusele on võetud identifitseerimisvahendid, mis tagavad teabe tegeliku ja tõhusa edastamise aktsionäridele või isikutele, kellel on õigus hääleõigusi teostada või hääleõiguste teostamiseks korraldusi anda;
 4) aktsionäridele või käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 3–5, 8 ja 11 sätestatud isikutele on saadetud kirjalik teade anda nõusolek teabe elektrooniliste vahendite abil edastamiseks, kusjuures kirjale mõistliku aja jooksul vastamata jätmist peetakse nõusoleku andmiseks. Nimetatud isikud võivad nõusoleku andmisest sõltumata edaspidi nõuda teabe edastamist kirjalikult;
 5) teabe elektrooniliste vahendite abil edastamise kulude jaotamise määrab emitent, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise nõudest.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1877.  Võlaväärtpaberite emitendile esitatavad erinõuded

 (1) Võlaväärtpaberite emitent peab kõiki samu õigusi andvate võlaväärtpaberite omanikke võlaväärtpaberitega esindatud õiguste osas võrdselt kohtlema.

 (2) Võlaväärtpaberite emitent peab tagama andmete õigsuse, täpsuse ja täielikkuse ning et kõik võimalused ja kogu teave, mida võlaväärtpaberiomanikud vajavad oma õiguste teostamiseks, oleksid avalikult kättesaadavad Eestis. Võlaväärtpaberiomanikele peab olema tagatud võimalus teostada oma õigusi volituse andmise teel niivõrd, kuivõrd peetakse sealjuures kinni emitendi päritoluriigi õigusaktidest.

 (3) Võlaväärtpaberite emitent:
 1) peab avaldama või saatma laiali teate võlaväärtpaberiomanike üldkoosoleku toimumiskoha, -aja ja päevakorra ning intressimaksete kohta, mis tahes asendamise, vahetamise, märkimise või tühistamise õiguse teostamise ja tagasimakse kohta ning nimetatud võlaväärtpaberite omanike vastavate osalemisõiguste kohta;
 2) teeb kättesaadavaks igale isikule, kellel on õigus võlaväärtpaberite omanike üldkoosolekul hääletada, koos üldkoosoleku teatega või nimetatud isiku nõudel pärast üldkoosoleku kokkukutsumist, hääletamisvolituse vormi kirjalikul või kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul või elektrooniliste vahendite abil;
 3) määrab krediidi- või finantseerimisasutuse oma makseagendiks, kelle kaudu saavad võlaväärtpaberite omanikud teostada oma varalisi õigusi.

 (4) Kui võlaväärtpaberiomanike üldkoosolekule kutsutakse üksnes vähemalt 100 000-eurose või emiteerimise päeval vähemalt 100 000 eurole vastanud nimiväärtusega võlaväärtpaberite omanikud, võib emitent korraldada koosoleku ükskõik millises lepinguriigis tingimusel, et võlaväärtpaberiomanikele on selles lepinguriigis tagatud kõikide vahendite ja teabe kättesaadavus, mis on vajalik nende õiguste teostamiseks.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka selliste vähemalt 50 000-eurose või emiteerimise päeval vähemalt 50 000 eurole vastanud nimiväärtusega võlaväärtpaberite omanike suhtes, kelle valduses on võlaväärtpaberid, mis on võetud turule kauplemisele enne 2010. aasta 31. detsembrit. Need võlaväärtpaberid peavad olema tagasi ostmata ja võlaväärtpaberiomanikele peab selles lepinguriigis olema tagatud kõikide vahendite ja teabe kättesaadavus, mis on vajalik nende õiguste teostamiseks.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (5) Emitent võib võlaväärtpaberite omanikele edastada teavet elektrooniliste vahendite abil kõikide järgmiste tingimuste täitmise korral:
 1) vastav otsus on vastu võetud võlaväärtpaberiomanike üldkoosolekul;
 2) elektrooniliste vahendite kasutamine ei sõltu võlaväärtpaberiomaniku või tema esindaja juurdepääsust sellistele vahenditele nende isikute elu- või asukohas;
 3) kasutusele on võetud identifitseerimisvahendid, mis tagavad teabe tegeliku ja tõhusa edastamise võlaväärtpaberiomanikele;
 4) võlaväärtpaberiomanikele on saadetud kirjalik teade anda nõusolek teabe elektrooniliste vahendite abil edastamiseks, kusjuures kirjale mõistliku aja jooksul vastamata jätmist peetakse nõusoleku andmiseks. Nimetatud isikud võivad nõusoleku andmisest sõltumata edaspidi nõuda teabe edastamist kirjalikult;
 5) teabe elektroonilisel teel edastamise kulude jaotamise määrab emitent, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise nõudest.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse ka juhul, kui võlaväärtpaberiomanike üldkoosoleku toimumise kohaks on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 valitud Eesti.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata Eesti Vabariigi ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt emiteeritud väärtpaberitele.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 188.  [Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

21. peatükk TURUKURITARVITUSE KEELAMINE 
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

1. jagu Üldsätted 
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 1881.  Finantsinstrument
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 1882.  Turukuritarvitus

  Turukuritarvitusena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse turukuritarvituse määruse artiklites 14 ja 15 nimetatud tegevusi.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 1883.  Turukuritarvitust reguleerivate sätete kohaldamine
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

2. jagu Siseteabe väärkasutamine ja siseteabe avalikustamine 
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 1884.  Siseteave
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 1885.  Insaider
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 1886.  Siseteabe väärkasutamise keeld
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 1887.  Siseteabe avalikustamine
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 1888.  Siseteabe avalikustamisega viivitamine
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 1889.  Siseteabe avalikustamine selle lekkimisel
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18810.  Kahju hüvitamine
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18811.  Emitendi üldised kohustused seoses siseteabe käitlemisega
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18812.  Insaiderite nimekiri
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18813.  Tehingutest teavitamine ja avalikustamine

  Inspektsioon avalikustab turukuritarvituse määruse artikli 19 lõikes 1 nimetatud tehingute kohta inspektsioonile esitatud teabe oma veebilehel.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18814.  Sisereeglite kehtestamise kohustus
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

3. jagu Turumanipulatsioon ja selle sooritamise keeld 
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 18815.  Turumanipulatsioon
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18816.  Turu tunnustatud tava
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18817.  Erisus käitumise hindamisel
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

4. jagu Investeerimissoovitusele esitatavad nõuded 
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 18818.  Investeerimissoovitus
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18819.  Koostaja kohta investeerimissoovituses avaldatavad andmed
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18820.  Koostaja kohustused
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18821.  Erinõuded koostajale
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18822.  Huvi ja huvide konflikti avalikustamise üldnõuded
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18823.  Huvi ja huvide konflikti avalikustamise erinõuded
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18824.  Investeerimisühingu ja krediidiasutuse töötajate huvide ja huvide konfliktide avalikustamise erinõuded
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18825.  Teabe avaldamise viis
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18826.  Investeerimissoovituse levitamise üldnõuded
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 18827.  Investeerimissoovituse levitamise erinõuded
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

5. jagu Andmete esitamise kohustus 
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 189.  Andmete esitamine
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 190.  Emitendi poolt andmete esitamine
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 191.  Andmete kasutamine
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 192.  Investeerimisteenuse osutaja teatamiskohustus
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 193. – § 201. [Kehtetud - RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

6. jagu Rikkumisest teavitamine 
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 2011.  Rikkumisest teavitamise kord

  Väärtpaberituru kutseline osaline, kellele kohaldatakse turukuritarvituse määruses sätestatut, kehtestab oma töötajatele nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumisest teavitamise korra.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 2012.  Vastutusest vabastamine

  Turukuritarvituse määruses sätestatud juhtudel inspektsioonile teabe esitamisele kohaldatakse Finantsinspektsiooni seaduse § 503 lõikes 5 rikkumisest teavitamise kohta sätestatut.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

22. peatükk VAHEKOHUS 

§ 202.  Turu vahekohus

 (1) Turu vahekohus (edaspidi vahekohus) on Eesti turu korraldaja poolt moodustatav alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab turu ja selle korraldajaga seotud lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi.

 (2) Korraldaja teatab inspektsioonile, kas tema juures tegutseb alaliselt vahekohus. Vahekohtu tegutsemisel esitab korraldaja inspektsioonile vahekohtu koosseisu ja tegutsemise seadusele vastavust kinnitava kirjaliku teabe.

 (3) Inspektsioon teatab seaduslikult alaliselt tegutsevast vahekohtust kohtutele või muudele kohtuotsuste täitmist korraldavatele riigiasutustele.

§ 203.  Vahekohtu pädevus

  Vahekohus lahendab vaidlusi hagiavalduste alusel, kui:
 1) poolte vahel on kirjalik kokkulepe juba tekkinud või tekkida võiva vaidluse üleandmise kohta vahekohtu lahendada;
 2) nõusolek vaidluse lahendamiseks vahekohtus on väljendatud hageja poolt hagi esitamisega, kostja poolt aga tegevusega, mis annab tunnistust tema vabatahtlikust allumisest vahekohtu jurisdiktsioonile.

§ 204.  Vahekohtu nõukogu ja vahekohtunik

 (1) Vahekohtu nõukogus on kuni kuus liiget. Vahekohtu nõukogu määratakse kuni kaheks aastaks vastavalt vahekohtu reglemendile.

 (2) Vahekohtu nõukogu põhiliseks ülesandeks on arvata isikuid vahekohtu nimekirja ning sellest välja, samuti pidada vahekohtunike nimekirja. Vahekohtu nõukogu muud õigused ja kohustused sätestatakse vahekohtu reglemendis.

 (3) Vahekohtu nõukogu liikmel peab olema juriidiline akadeemiline kõrgharidus. Vahekohtunikul peab olema akadeemiline kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus.

 (4) Vahekohtunikud on oma kohustuste täitmisel sõltumatud.

§ 205.  Vahekohtu reglement

  Vahekohtu nõukogu töökorda, samuti vahekohtu moodustamise ja vaidluste lahendamise korda reguleeritakse vahekohtu reglemendiga, mille kinnitab vastav korraldaja.

§ 206.  Vaidlus vahekohtus

 (1) Vaidlusi vaatab vahekohtus läbi vastavalt vahekohtu reglemendile poolte valitud või vahekohtu nõukogu määratud üks või mitu vahekohtunikku.

 (2) Vaidluste läbivaatamine vahekohtus on tasuta või tasuline vastavalt vahekohtu reglemendile. Vahekohtu tasu määr ning tasumise kord sätestatakse vahekohtu reglemendis.

 (3) Vahekohus arvestab vaidluse lahendamisel õigusaktides ja turu reglemendis sätestatut, samuti turul ausa ja õiglase kauplemise suhtes kehtivaid ja muid häid äritavasid.

§ 207.  Hagi tagamine

 (1) Vahekohus võib poole avalduse alusel hagi tagada, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Hagi tagamiseks võib vahekohus määrata tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõu, välja arvatud isikuvabadust piirava hagi tagamise abinõu. Vahekohus võib seoses hagi tagamisega nõuda mõlemalt poolelt mõistliku tagatise andmist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud hagi tagamise otsus täidetakse maakohtu määruse alusel. Maakohus teeb määruse poole avalduse alusel hagita menetluses ja lubab hagi tagamise otsuse täitmist üksnes juhul, kui sama hagi tagamise abinõu ei ole juba kohtult taotletud. Maakohus võib hagi tagamise määruse teisiti sõnastada, kui see on vajalik hagi tagamise abinõu rakendamiseks.

 (3) Maakohus võib hagi tagamise määruse avalduse alusel tühistada või seda muuta.

 (4) Kui selgub, et hagi tagamine vahekohtumenetluses ei olnud õigustatud, peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama vastaspoolele kahju, mis on sellel poolel tekkinud hagi tagamisest või hagi tagamise abinõu rakendamise vältimiseks antud tagatisest.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 208.  Koostöö maakohtuga

  Vahekohus võib taotleda maakohtult abi tõendamismenetluseks või muudeks kohtutoiminguteks, mis ei ole vahekohtu pädevuses. Kohus lahendab taotluse vastavalt tõendamismenetluse või muude kohtutoimingute kohta kehtivatele menetlussätetele.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 209.  Vahekohtu otsuse tühistamine

  Huvitatud pool võib nõuda vahekohtu otsuse tühistamist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 210.  [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 211.  Vahekohtu lõpetamine

  Inspektsioonil on õigus teha korraldajale ettekirjutus vahekohtu tegevuse lõpetamiseks, kui vahekohtu tegutsemine seab ohtu turu korrapärase toimimise või kohtuotsuste täitmist korraldavate riigiasutuste tõrgeteta toimimise.

5. osa ARVELDUS 

23. peatükk VÄÄRTPABERITEHINGUTEST TULENEVATE KOHUSTUSTE ARVELDAMINE 

§ 212.  Käesoleva osa kohaldamine

 (1) Käesolevat osa kohaldatakse väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmisele väärtpaberiarveldussüsteemi või koostalitlevate väärtpaberiarveldussüsteemide (edaspidi süsteemiühendus) kaudu, samuti tehingutele, millega tagatakse väärtpaberiarveldussüsteemis või süsteemiühenduses osalemisega seotud kohustuste täitmine.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

 (2) Käesoleva osa sätted ei laiene Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja poolt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse alusel tehtavatele registritoimingutele, välja arvatud väärtpaberiülekannetele.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 213.  Väärtpaberiarveldussüsteem

 (1) Väärtpaberiarveldussüsteem (edaspidi käesolevas osas süsteem) on kolme või enama süsteemi liikme ning süsteemi korraldaja vahel sõlmitud lepingu alusel väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks ja süsteemis osalemisest tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks moodustatud organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum.

 (2) Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse ülekandekorraldusena väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks antud maksekäsundeid või väärtpaberite üleandmiseks antud korraldusi.

§ 2131.  Süsteemiühendus

 (1) Süsteemiühendus käesoleva seaduse tähenduses on kaks või enam süsteemi, mille korraldajad on omavahel kokku leppinud sellisesse ühendusse kuuluvate süsteemide vaheliste ülekandekorralduste täitmises ühtsetel tingimustel ja ühtseid protseduure kasutades. Kui süsteemi korraldaja on süsteemiühenduses osalemisel andnud tagatise teisele süsteemi korraldajale, ei mõjuta tagatise saanud süsteemi korraldaja suhtes pankrotimenetluse algatamine tagatise andnud süsteemi korraldaja õigusi sellele tagatisele.
[RT I, 26.04.2013, 2 - jõust. 06.05.2013]

 (2) Süsteemiühenduses osaleva süsteemi korraldaja määrab oma süsteemi reeglites kindlaks ülekandekorralduse süsteemi vastuvõtmise ja selle süsteemist tagasivõetamatuse hetke, et tagada kooskõlastatus teiste koostalitlevate süsteemide reeglitega.

 (3) Inspektsioon kontrollib kõigi süsteemiühenduses osalevate koostalitlevate süsteemide reeglites sätestatud ülekandekorralduse süsteemi vastuvõtmise ja selle süsteemist tagasivõetamatuse hetkede üksteisega kokkusobivust.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

§ 214.  Süsteemi korraldaja

 (1) Süsteemi korraldaja on isik, kes kooskõlas süsteemi reeglites sätestatuga ja nende alusel tema poolt sõlmitud lepingutega korraldab ülekandekorralduste täitmist ning sõltuvalt süsteemi korraldamisest ka süsteemi liikmete vaheliste nõuete tasaarvestamist.

 (2) Süsteemi korraldajana võib tegutseda:
 1) Eesti Pank;
 2) isik, kellele inspektsioon on sellekohaseks tegutsemiseks andnud vastava tegevusloa.

 (3) Igal süsteemil võib olla üksnes üks süsteemi korraldaja.

§ 215.  Nõuded süsteemi korraldajale

 (1) Süsteemi korraldaja aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 eurot. Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada süsteemi korraldaja usaldusväärsuse tagamiseks täiendavaid usaldatavusnõudeid. Nimetatud nõuete kehtestamisel võetakse arvesse käesoleva seaduse §-s 226 sätestatud tagatisi ning muid olulist tähtsust omavaid asjaolusid.

 (2) Süsteemi korraldaja peab korraldama süsteemi toimimise selliselt, et ülekandekorralduste täitmisele suunatud andmetöötlus ja muud toimingud tagaksid ülekandekorralduste täitmise vastavalt ülekandekorralduste tingimustele ja süsteemi reeglitele.

 (3) Süsteemi korraldaja peab juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid.

 (4) Süsteemi korraldaja nõukogu ja juhatuse liikmetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 79 lõikes 5 ja §-s 80 investeerimisühingu juhtide suhtes sätestatut.

 (5) Süsteemi korraldaja, tema organi liige ja töötaja on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses teavet, mille ta sai inspektsioonilt Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõike 4 punkti 10 alusel ja mis ei kuulu avalikustamisele vastavalt õigusaktile või kohtuotsusele.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 216.  Süsteemi korraldaja tegevus

 (1) Süsteemi korraldajale antud tegevusluba annab õiguse üksnes:
 1) pidada arvestust ülekandekorralduste alusel süsteemi kaudu täitmisele kuuluvate nõuete ja kohustuste üle (clearing);
 2) korraldada ja tagada regulaarselt ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmist, sealhulgas nende tasaarvestamist (settlement);
 3) sõlmida ülekandekorralduste täitmisega seotud rahaliste kohustuste arvelduste korraldamiseks lepinguid krediidiasutuste seaduses sätestatud maksesüsteemi haldajaga või, kui süsteemi korraldajal on sellekohane tegevusluba, pidada rahaliste kohustuste arvelduste korraldamiseks süsteemi liikmete arvelduskontosid;
 4) teha väärtpaberitehingute täitmiseks vajalikke päringuid ja anda korraldusi Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale (edaspidi käesolevas osas registripidaja) kannete tegemiseks kooskõlas õigusaktide, süsteemi reeglite ja süsteemi korraldaja poolt sõlmitud lepingutega;
 5) teha väärtpaberitehingute täitmiseks vajalikke päringuid ja anda korraldusi maksesüsteemile toimingute tegemiseks kooskõlas õigusaktide, süsteemi reeglite ja süsteemi korraldaja poolt sõlmitud lepingutega;
 6) moodustada ja käsutada süsteemi toimimiseks, süsteemi liikmete kohustuste täitmise tagamiseks ja süsteemi toimimisega seotud riskide maandamiseks vajalikke tagatisvahendite fonde;
 7) süsteemi reeglitega ettenähtud juhtudel ja korras võtta üle väärtpaberitehingutest tekkinud nõudeid ja kohustusi.

 (2) Süsteemi korraldajal on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule õigus:
 1) osutada makseagendi teenuseid väärtpaberitega seotud väljamaksete tegemisel. Makseagendiks käesoleva seaduse tähenduses on emitendi esindaja, kes vahendab väärtpaberitelt tehtavaid makseid;
 2) teha nii väärtpaberite kui ka raha laenu- ning tagatistehinguid;
 3) osutada välisvaluuta vahetusega seotud teenuseid;
 4) osutada muid teenuseid ning teha tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud seoses ülekandekorralduste täitmise korraldamise või tagamisega.

§ 217.  Süsteemi korraldaja tegevusluba

 (1) Süsteemi korraldaja tegevusloa (edaspidi käesolevas osas tegevusluba) suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2 ja 3, § 51 lõigetes 1 ja 3, §-s 52, § 53 lõikes 3, § 55 lõigetes 1–41, § 551 lõikes 3 ja §-s 57 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Tegevusluba tuleb taotleda iga süsteemi korraldamiseks eraldi.

§ 218.  Tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa taotlemisel esitab taotleja inspektsioonile vastava kirjaliku avalduse ning käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse §-s 222 nimetatud süsteemi reeglite projekti ja taotleja äriplaani järgneva kolme aasta kohta. Taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriplaan peab sisaldama arveldus-, teabe- ja muude süsteemide toimimise täpset kirjeldust, samuti taotleja organisatsioonilise ülesehituse, tegevuskohtade, rakendatavate infotehnoloogiliste ja muude tehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust. Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada äriplaanile täpsemad nõuded.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 219.  Tegevusloa andmisest keeldumine

 (1) Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui:
 1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;
 2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;
 3) taotleja ei suuda tulenevalt oma organisatsioonilisest ülesehitusest, õiguslikest ja tehnilistest lahenditest ning vara ja omakapitali ebapiisavusest täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega süsteemi korraldajale ja süsteemile kehtestatud nõudeid;
 4) taotleja muud tegevusalad seavad ohtu süsteemi korra- või õiguspärase toimimise või süsteemi korraldajana tegutsemise;
 5) inspektsiooni hinnangul taotleja nõukogu ja juhatuse liikmed ei oma piisavalt süsteemi korraldamiseks vajalikke teadmisi või ei ole võimelised korraldama süsteemi korra- ja õiguspärast toimimist, samuti kui taotleja juhil ei ole oma kohustuste täitmiseks vajalikku haridust, teadmisi, kogemusi või laitmatut reputatsiooni;
 6) juht on olnud pankrotivõlgnik või tema suhtes on pankrotimenetlus raugenud, juhi tegevus või tegevusetus on põhjustanud isiku pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või juhi tegevus või tegevusetus on näidanud tema suutmatust korraldada väärtpaberituru kutselise osalise või kutselise investori tegevust selliselt, et võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud;
 7) taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid;
 8) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või tegevusetus ei vasta headele äritavadele.

 (2) Tegevusluba omav süsteemi korraldaja on kohustatud tegevusloa kehtivuse ajal vältima asjaolusid, mis on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumisele.

§ 220.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloa andmise otsusega omandatud õiguse täielik või osaline äravõtmine.

 (2) Inspektsioonil on õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui:
 1) süsteemi korraldaja võib oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada ohu riigi majandusele tervikuna või riigi avalikule korrale või väärtpaberituru korra- või õiguspärasele toimimisele;
 2) süsteemi korraldaja suhtes esineb käesoleva seaduse § 219 lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alus;
 3) süsteemi korraldaja rikub oluliselt seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuet;
 4) süsteemi korraldaja ei ole täies ulatuses või tähtaegselt täitnud inspektsiooni poolt tehtud ettekirjutust;
 5) süsteemi korraldaja on oma tegevuse või tegevusetuse tõttu kaotanud usalduse;
 6) süsteemi korraldaja ei ole alustanud süsteemi korraldajana tegutsemist kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates.

 (3) Enne tegevusloa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtetuks tunnistamise otsustamist võib inspektsioon teha süsteemi korraldajale tähtajalise ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

§ 221.  Süsteemi liige

 (1) Süsteemi liige on isik, kes on ülekandekorralduste täitmiseks sõlminud süsteemi korraldajaga lepingu süsteemi kasutamiseks süsteemi reeglite järgi.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi liikmeks võib olla:
 1) iga Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühing, krediidiasutus või muu välisriigis registreeritud isik, kellel on vastav tegevusluba ja kelle suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid vastavad vähemalt niisama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Ühenduse õigusaktides, ning kelle üle teostab järelevalvet vastava välisriigi väärtpaberiturujärelevalve või muu finantsjärelevalve asutus;
 2) valitsusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi poolt asutatud sihtasutus;
 3) muu süsteemi korraldaja, väärtpaberite registri pidaja või keskpank.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

 (21) Arveldussüsteemi liikmeks saamise tingimused ja arveldussüsteemi kasutamise tingimused peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ühetaolised.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (22) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatu ei piira arveldussüsteemi korraldaja õigust keelduda õigustatud ärilistel põhjustel arveldussüsteemi liikme soovitud teenuse osutamisest.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Süsteemi reeglitega ettenähtud juhtudel ja korras võib süsteemi liige vahendada süsteemi teenuseid kolmandatele isikutele.

 (4) Süsteemi liige on kohustatud teavitama õigustatud isikuid enda süsteemi liikmeks olekust ning süsteemi reeglitest neis sätestatud juhtudel ja korras.
[RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

§ 222.  Süsteemi reeglid

  Ülekandekorralduste andmist ja täitmist ning süsteemi toimimist reguleeritakse käesoleva seaduse alusel süsteemi korraldaja poolt kehtestatud reeglitega (edaspidi käesolevas osas süsteemi reeglid), milles peavad muu hulgas sisalduma:
 1) süsteemi korraldaja nimi;
 2) süsteemile esitatavad nõuded;
 3) süsteemi liikmetele esitatavad nõuded;
 4) süsteemi liikme staatuse andmise, peatamise ning tühistamise kord;
 5) ülekandekorralduste täitmiseks kasutatava arveldustehnika kirjeldus;
 6) ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste arveldamise kord, see on ülekandekorralduste töötlemise ajakava ning ülekandekorralduste täitmine ja selle korraldamine juhul, kui süsteemi toimimine on häiritud tehnilisest rikkest või süsteemis osaleja kohustuste mittekohasest täitmisest tingituna;
 7) ülekandekorralduste täitmise tagamise viisid ning tagatisvahendite moodustamise ja kasutamise kord;
 8) süsteemis osalemisest tulenevate kohustuste täitmise tagamise tingimused ja kord;
 9) arvelduste lõplikkust määratlevad tingimused, sealhulgas ülekandekorralduse vastuvõtmise ja tagasivõetamatuse hetk;
 10) süsteemi korraldaja ja liikmete kohustused ja vastutus;
 11) süsteemi reeglite muutmise ja vaidlustamise kord.

§ 223.  Süsteemi reeglite kooskõlastamine

 (1) Pärast süsteemi reeglite või nende muudatuste vastuvõtmist esitatakse need inspektsioonile kooskõlastamiseks. Kooskõlastamise taotlemisel esitatakse inspektsioonile vastav kirjalik avaldus, süsteemi reeglid või nende muudatused koos selgitustega ja hinnanguga nende mõju kohta süsteemi liikmetele ja süsteemi toimimisele.

 (2) Inspektsioon võib nõuda süsteemi reeglite või nende muudatuste täpsustamiseks ja mõju hindamiseks süsteemi korraldajalt täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

 (3) Inspektsioon teeb otsuse süsteemi reeglite või nende muudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta 15 päeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 10 päeva pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete esitamist.

 (4) Inspektsioon keeldub süsteemi reeglite või nende muudatuste kooskõlastamisest, kui süsteemi reeglid või nende muudatused ei vasta õigusaktide nõuetele või ei ole piisavad süsteemi tõhusaks toimimiseks.

 (5) Süsteemi reeglid ja nende muudatused jõustuvad pärast nende avalikustamist süsteemi korraldaja veebilehel, kui süsteemi reeglites või nende muudatustes ei ole määratud hilisemat tähtaega. Avalikustada võib üksnes inspektsiooni poolt kooskõlastatud süsteemi reegleid või nende muudatusi.

 (6) Süsteemi reeglite või nende muudatuste kooskõlastamise nõuet ei kohaldata juhul, kui süsteemi korraldajana tegutseb Eesti Pank.

§ 224.  Ülekandekorralduste lõplikkus

 (1) Süsteemi korraldajale süsteemi reeglite kohaselt edastatud ülekandekorraldust ei või alates süsteemi reeglitega sätestatud hetkest tagasi võtta ega muuta. Toimingud, mis on tehtud pärast nimetatud hetke eesmärgiga muuta või tühistada antud ülekandekorraldus, on tühised.

 (2) Ülekandekorralduse tagasivõitmine pankrotimenetluses ei too kaasa süsteemi korraldaja poolt tehtud tasaarvestuse kehtetust.

§ 225.  Tasaarvestamine

  Süsteemis võidakse süsteemi liikmete vahelisi ning süsteemi liikmete ja süsteemi korraldaja vahelisi nõudeid ja kohustusi täita nõuete tasaarvestamise teel. Sellisel juhul toimub arveldus samaliigiliste nõuete ja kohustuste tasaarvestamise tulemusena saadud summaarsete nõuete ehk kogunõuete (netonõue) ja summaarsete kohustuste ehk kogukohustuste (netokohustus) täitmise teel. Nõuete tasaarvestamise korral loetakse süsteemi reeglite kohaselt arvestatud summaarne nõue kehtivaks ühe nõudena nii vastava isiku, tema kreeditoride kui ka kolmandate isikute suhtes.

§ 226.  Süsteemi tagatisvahendid

 (1) Kui süsteemi korraldaja on võtnud endale kohustuse korraldada süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmist, peab ta moodustama tagatisvahendite fondi (edaspidi käesolevas osas tagatisfond) või võtma tarvitusele muud asjakohased meetmed, mis kindlustavad, et süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmine on süsteemi reeglites sätestatud ulatuses piisavalt tagatud.

 (2) Tagatisfondi varaks võib olla igasugune likviidne vara, sealhulgas asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatis.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

§ 227.  Tagatisväärtpaber
[Kehtetu - RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

§ 228.  Süsteemi ja süsteemiühenduse liikme pankroti erisused

 (1) Pankrotimenetluse algatamise korral süsteemi või süsteemiühenduse liikme suhtes, samuti moratooriumi kehtestamise korral krediidiasutusest süsteemi liikme või süsteemiühenduse liikme suhtes peatab süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja viivitamata süsteemi või süsteemiühenduse liikme antavate ülekandekorralduste vastuvõtmise süsteemi või süsteemiühenduse reeglites sätestatud korras.

 (2) Pankrotimenetluse algatamine või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamine süsteemi või süsteemiühenduse liikme või süsteemiühenduse liikmele tagatise andnud kolmanda isiku suhtes, samuti moratooriumi kehtestamine krediidiasutusest süsteemi liikme või süsteemiühenduse liikme suhtes ei peata süsteemi või süsteemiühenduse liikme poolt süsteemi või süsteemiühenduse korraldajale enne pankrotimenetluse algatamist, kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist või moratooriumi kehtestamist süsteemi või süsteemiühenduse reeglite kohaselt edastatud ülekandekorralduste täitmist. Enne pankrotimenetluse algatamist, kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist või enne moratooriumi kehtestamist süsteemis või süsteemiühenduses osalemisega võetud kohustused täidetakse süsteemi või süsteemiühenduse liikme seatud tagatiste ning süsteemi või süsteemiühenduse tagatisfondi vara arvel.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

 (3) Süsteemi või süsteemiühenduse liikme suhtes pankrotimenetluse algatamise, kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise või krediidiasutusest süsteemi liikme või süsteemiühenduse liikme puhul moratooriumi kehtestamise tööpäeval süsteemi või süsteemiühenduse korraldajale süsteemi või süsteemiühenduse reeglite kohaselt edastatud ja täidetud ülekandekorraldused kehtivad vaid juhul, kui süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja ei teadnud ega pidanudki teadma pankrotimenetluse algatamisest, kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamisest või moratooriumi kehtestamisest.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

 (4) Süsteemi või süsteemiühenduse liikme pankroti korral ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülekandekorralduse täitmise tulemusel süsteemi või süsteemiühenduse liikme omandist väljaläinud vara tema pankrotivara hulka.

 (5) Süsteemi või süsteemiühenduse liikme pankroti korral ei kuulu tema poolt süsteemi või süsteemiühenduse reeglite kohaselt süsteemi või süsteemiühenduse tagatisfondi tasutu tema pankrotivara hulka summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist süsteemi või süsteemiühenduse liikme vastuvõetud ülekandekorralduste täitmiseks.

 (6) Süsteemi või süsteemiühenduse liige teavitab viivitamata süsteemi või süsteemiühenduse korraldajat ja inspektsiooni iseenda suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja selle lõppemisest või pankroti väljakuulutamisest või moratooriumi kehtestamisest. Sama kohustus on ka ajutisel pankrotihalduril, pankrotihalduril või moratooriumihalduril süsteemi või süsteemiühenduse liikme suhtes.

 (7) Süsteemi või süsteemiühenduse tööpäev hõlmab süsteemi või süsteemiühenduse päevaseid ja öiseid arveldusteenuseid ja sisaldab kõiki selle tavalise tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi.

 (8) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 229 sätestatud pankrotimenetluse algatamise all mõistetakse kohtu poolt ajutise halduri nimetamist pankrotiseaduse § 15 järgi.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

§ 229.  Süsteemi ja süsteemiühenduse korraldaja pankroti erisused

 (1) Kui süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, lõpetab süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja viivitamata ülekandekorralduste vastuvõtmise süsteemi või süsteemiühenduse liikmetelt.

 (2) Pankrotimenetluse algatamise korral süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes kuuluvad kõik süsteemi või süsteemiühenduse korraldajale varem täitmiseks antud ülekandekorraldused täitmisele.

 (3) Süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja pankroti korral ei kuulu süsteemi või süsteemiühenduse liikmete poolt süsteemi või süsteemiühenduse korraldajale ülekandekorralduste täitmiseks või selle tagamiseks üleantud vara süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja pankrotivara hulka.

 (4) Süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja teavitab viivitamata inspektsiooni iseenda suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja selle lõppemisest või pankroti väljakuulutamisest. Sama kohustus on ka ajutisel pankrotihalduril või pankrotihalduril süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

6. osa JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

24. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 230.  Inspektsiooni õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (1) Inspektsioonil on käesolevas seaduses, Finantsinspektsiooni seaduse § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Inspektsioonil on järelevalve teostamisel eelnimetatud õigused muu hulgas ka järgmistes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle:
 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.03.2012, lk 1–24);
 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59);
 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 462/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 146, 21.05.2013, lk 1–33);
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2014;
[RT I, 22.02.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 5) turukuritarvituse määrus;
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148).
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 03.01.2018]

 (2) Inspektsioonil on õigus teostada järelevalvet väärtpaberituru kutselise osalisega samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse üle niivõrd, kuivõrd see on vajalik väärtpaberituru kutselise osalise kontrollimiseks.

 (3) Turukuritarvituse, turul oluliste osaluste omandamisest või võõrandamisest teatamata jätmise või ebaõige teatamise ning õigusvastase ülevõtmispakkumise ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks on inspektsioon kohustatud seirama finantsinstrumentide suhtes pakkumuste tegemist ja finantsinstrumentidega tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike turukuritarvitustega, reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberite emitendis otsese või kaudse osaluse omandamise ja võõrandamisega ning valitseva mõjuga. Seiramine võib toimuda varjatult.

 (4) Kõikides lepinguriikides informatsiooni tegeliku, tõhusa ja ühetaolise kättesaadavuse huvides jälgib inspektsioon informatsiooni edastamist ja avalikustamist käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitentide poolt, samuti nende emitentide aktsionäride või isikute poolt, kellele loetakse kuuluvaks emitendi väärtpaberitest tulenevad hääleõigused vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 3. Inspektsioonil on õigus avalikustada, et nimetatud isikud ei täida oma kohustusi.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (41) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse 20. ja 21. peatükis, turukuritarvituse määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), sätestatud kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle teatavaks tegemist. Inspektsioon märgib vähemalt rikkumise liigi ja laadi, rikkumise eest vastutava isiku andmed, milleks on juriidilise isiku puhul ärinimi ja registrikood selle olemasolul, füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg, ning teabe lahendi või haldusakti vaidlustamise ja tühistamise kohta. Inspektsioon tagab, et kogu käesolevas lõikes nimetatud teave on tema veebilehel avalikult kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (42) Inspektsioonil on asjaolusid hinnates õigus lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik seaduses sätestatud juhul isikuandmete kaitse tagamiseks avalikustamata, kuni on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
 1) rikkumise eest vastutava isiku avalikustamine on määratud karistusega võrreldes ebaproportsionaalne;
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
 2) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine ohustaks tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust või pooleliolevat järelevalvemenetlust;
 3) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset ja olulist kahju.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (43) Inspektsioonil on õigus jätta väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt avalikustamata, kui tema hinnangul ei ole ühelgi käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud viisil võimalik vältida finantssüsteemi stabiilsuse ohustamist või saavutada väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamise proportsionaalsust väheoluliste meetmete rakendamisel.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (5) Inspektsioon jälgib ja hindab pidevalt, kas investeerimisühingus rakendatavad eeskirjad, protseduurid, strateegiad, juhtimise korraldus ja aruandlussüsteem ning sisekontrollisüsteemid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja kõikide võetud riskide piisava katmise omavahenditega. Nimetatud hinnang antakse vähemalt kord aastas.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 2301.  Järelevalve investeerimisühingu üle

 (1) Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
 1) kõiki investeerimisühinguid, mille registrisse kantud asukoht on Eesti (edaspidi Eesti investeerimisühing);
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 2) Eesti investeerimisühingute välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast investeerimisühinguid, filiaale ja esindusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus või kui välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega on vastavalt kokku lepitud;
 3) välisriigi investeerimisühingute Eestis paiknevaid tütarettevõtjast investeerimisühinguid, filiaale ja esindusi, kui vastava välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti;
 4) investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid.

 (2) Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, kui
 1) Eesti investeerimisühing on emaettevõtja;
 2) Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud finantsvaldusettevõtja käesoleva seaduse või krediidiasutuste seaduse tähenduses.

 (3) Kui ükski tütarettevõtjast investeerimisühing ei asu lepinguriigis, kus asub tema konsolideerimisgrupi emaettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus, kes andis välja tegevusloa kõige suurema bilansimahuga tütarettevõtjast investeerimisühingule, kui selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud.

 (4) Kui investeerimisühingu, kelle emaettevõtja on kolmanda riigi investeerimisühing, konsolideerimisgrupi üle ei teosta konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus ja kui inspektsiooni ning teiste asjassepuutuvate lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele inspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus. Ühise hinnangu andmisel konsulteeritakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu ei ole rakendatav, on inspektsioonil kokkuleppel teiste asjassepuutuvate väärtpaberiturujärelevalve asutustega õigus kasutada muid mooduseid, mis tagavad konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu tegevuse üle Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega samaväärse järelevalve.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kasutatavast moodusest teavitab inspektsioon teisi asjassepuutuvaid väärtpaberiturujärelevalve asutusi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (7) Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab lepinguriigi investeerimisühingu filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös investeerimisühingu päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega.

 (8) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, teostatakse täiendavat järelevalvet investeerimisühingu kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatule.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

 (9) Kui investeerimisühingu emaettevõtja on finants- või segavaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 20 või 21 tähenduses, teostatakse investeerimisühingu kui krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 97 sätestatule.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 2302.  Järelevalve turu korraldaja üle

  Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
 1) kõiki turu korraldajaid, kelle registrisse kantud asukoht on Eesti (edaspidi Eesti turu korraldaja);
 2) Eesti turu korraldajate välisriikides paiknevaid tütarettevõtjaid korraldaja kaudu, kui välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti;
 3) lepinguriikide turu korraldajate piiriülese teenuse osutamist käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 2303.  Inspektsiooni õigused teabe saamisel

 (1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi füüsiliselt ja juriidiliselt isikult, samuti valitsusasutustest ja järelevalveorganitest ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on inspektsioonil õigus teha käesoleva seaduse § 230 lõikes 3 sätestatud juhul päring elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

 (3) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus otse ja viivitamata saada krediidiasutuselt ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidajalt teavet väärtpaberituru kutselise osalise, emitendi, investori ning siseteavet valdava isiku pangakonto ja väärtpaberikonto käibe ja saldo kohta. Inspektsioonil on õigus põhjendatud kahtluse korral, et tegu on õigusrikkumisega, esitada kohtule motiveeritud avaldus kontode kasutamise piiramiseks.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (4) Inspektsioonil on õigus esitada päring teabe saamiseks otse Eesti turu korraldaja lepinguriigi kaugliikmele, teavitades sellisest teabenõudest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

 (5) Vajaduse korral võib inspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks inspektsiooni määratud ajal inspektsiooni ametiruumidesse.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 esimeses lauses nimetatud isikutel ei ole õigust edastada teavet käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud inspektsiooni järelepärimise kohta oma klientidele või isikutele, keda järelepärimine puudutas.

 (7) Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel on lepinguriigi turu korraldaja turu kaugliikmeks olev Eestis registreeritud isik kohustatud andma andmeid selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele, kui nimetatud asutus on sellest teavitanud inspektsiooni.

 (8) Vajaduse korral võib inspektsioon teha korralduse, milles ta määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 5 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 231.  Teabe saamine ja kontode kasutamise peatamine

 (1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

 (2) Käesoleva seaduse § 2303 lõikes 2 sätestatud päringute tegemiseks peab korralduse andma inspektsiooni juhatuse liige vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 221 lõikele 1.

 (3) Inspektsioon ei ole kohustatud käesoleva seaduse § 2303 lõigetes 1–3 sätestatud teavet esimesena küsima selle esmaselt allikalt.

 (4) Loa andmise käesoleva seaduse § 2303 lõikes 2 sätestatud päringute tegemiseks otsustab kohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
[RT I, 23.02.2012, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (5) Pärast käesoleva seaduse § 2303 lõikes 3 nimetatud avalduse saamist vaatab kohus asja ühe tööpäeva jooksul läbi ja otsustab kontode arestimise.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 2311.  Selgituse andmisest keeldumise alused

  Selgituse andmiseks kohustatud isik võib keelduda inspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 2312.  Menetlusosalise ja tunnistaja kaugülekuulamine

 (1) Inspektsioon võib korraldada menetlusosalise ja tunnistaja kaugülekuulamise, kui vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab ülemääraseid kulutusi. Kaugülekuulamisel saadud tõendid on samaväärsed teiste tõenditega.

 (2) Kaugülekuulamine tähendab käesolevas seaduses ülekuulamist:
 1) tehnilise lahenduse abil, mille puhul inspektsiooni töötajad otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad inspektsioonis mitteviibiva menetlusosalise seletuse või tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada;
 2) telefoni teel, mille puhul inspektsiooni töötajad vahetult kuulevad inspektsioonis mitteviibiva menetlusosalise seletuse või tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada.

 (3) Kaugülekuulamine telefoni teel on lubatud vaid menetlusosalise või tunnistaja nõusolekul.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 2313.  Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses

 (1) Inspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.

 (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda inspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Inspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab või võib takistada järelevalve eesmärkide saavutamist või võib ohustada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

 (3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada inspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Inspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.

 (4) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses inspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib inspektsioon kohaldada järgmisi meetmeid:
 1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha;
 2) kohaldada politsei abil sundtoomist.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 2314.  Välisriigist saadud tõendid

  Käesoleva seaduse alusel teostatavas haldusmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse põhimõtetega.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 2315.  Vara kasutamise ja käsutamise piiramine

 (1) Inspektsioon võib turukuritarvituse kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada varale kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni kümneks tööpäevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (2) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidi- ja finantseerimisasutused neile inspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust.

 (3) Inspektsioon vabastab vara käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelust või piirangust pärast samas lõikes nimetatud tähtaja möödumist. Kui turukuritarvituse kahtlus langeb ära enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, on inspektsioon kohustatud vara vabastama viivitamata.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (4) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korrale.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 2316.  Inspektsiooni õigus teavet avalikustada ja hoiatusi anda
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (1) Inspektsioonil on õigus avalikustada teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktist, kui sellist teavet ei ole nõuetekohaselt avalikustatud või kui avalikustatud on vale- või eksitavat teavet.

 (2) Inspektsioonil on õigus avalikkust hoiatada turukuritarvituse määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest, märkides ära rikkumise eest vastutava isiku ja rikkumise laadi.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 232.  Kohapealne kontroll

 (1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus kohapeal kontrollida väärtpaberituru kutselist osalist ja sellist emitenti, kelle poolt emiteeritud väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul või kelle väärtpabereid pakutakse avalikult või on avalikult pakutud viimase viie aasta jooksul. Lisaks on inspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus korraldada investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali asukohas kohapealset kontrolli.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Kohapealne kontroll viiakse läbi, kui:
 1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;
 2) inspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;
 3) see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks;
 4) see on lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vastava taotluse alusel vajalik.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Inspektsioon teeb kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab inspektsiooni volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Kohapealsel kontrollimisel on kontrollijal õigus:
 1) siseneda kõikidesse ruumidesse ja võtta oma valdusse andmeid;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 2) kasutada tööks vajalikke tingimusi ja eraldi ruumi;
 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, koopiaid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse;
 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.

 (5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud kontrollitava aruannete kohta audiitori poolt tehtud vandeaudiitori aruanded ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul võib inspektsioon volitada kohapealset kontrolli läbi viima lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 2321.  Kohapealse kontrolli akt

 (1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti, mille inspektsioon toimetab kontrollitavale viivitamata kätte.

 (2) Kontrollitava juhil ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada kirjalikke selgitusi.

 (3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab inspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

 (4) Aktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

 (5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või inspektsioon saab lisateavet, võib inspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 233.  Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses

 (1) Inspektsioon võib eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks kaasata järelevalvemenetlusse eksperdi.

 (2) Inspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui:
 1) on põhjendatud kahtlus, et inspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanne või teave on eksitav või tegelikkusele mittevastav;
 2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud investeerimisühingule, reguleeritud turu korraldajale, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale, emitendile või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või nende klientidele või investoritele olulist kahju;
 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, emitendi, investori või nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

 (3) Inspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

 (4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud inspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

 (5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 232 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning taotleda inspektsioonilt ja menetlusosalistelt täiendavaid andmeid ja dokumente. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 232 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.

 (6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse inspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 234.  Ettekirjutus

 (1) Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutusi:
 1) kui järelevalve tulemusel on avastatud õigusakti rikkumine;
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
 2) õiguserikkumiste ärahoidmiseks või kui väärtpaberituru kutselise osalise poolt võetud riskid on oluliselt suurenenud või kui esineb muid tema tegevust, investorite või väärtpaberituru kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
 3) kui see on vajalik investorite kaitseks või turu läbipaistvuse tagamiseks.

 (11) Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ületavaid omavahendeid, kui investeerimisühingu kõik riskid ei ole piisavalt kaetud omavahenditega või riskijuhtimine ei ole korraldatud käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete kohaselt.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (2) Inspektsiooni ettekirjutus jõustub ettekirjutuses märgitud ajal, kuid mitte enne selle kättetoimetamist ettekirjutuse adressaadile.

 (3) Ettekirjutus väljastatakse viivitamata saajale allkirja vastu.

 (4) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle saamist viivitamata asuma selle täitmisele.

 (5) Ettekirjutuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus sätestatule.

 (6) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui inspektsiooni poolt ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 2341.  Sunniraha

 (1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, kumb summa on suurem, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku kuni 15 000 000 eurot või kuni 15 protsenti aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on käesoleva lõike eelmises lauses nimetatud kogukäive kas aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 235.  Õigused ettekirjutuse tegemisel

  Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
 11) keelata investeerimisühingu tegevisikul või muul rikkumise eest vastutaval füüsilisel isikul ajutiselt oma arvel väärtpaberitehingute tegemine;
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
 2) keelata osaliselt või täielikult kasumist tehtavad väljamaksed;
 21) nõuda investeerimisühingu juhatuse liikmete või aktsiaemitendi juhtide tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 791 sätestatule või kui esineb käesoleva seaduse § 1352 lõikes 7 sätestatud alus;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 3) nõuda emitendilt või muult isikult teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktist, ja emitendi või muu isiku avalikustatud või levitatud vale- või eksitava teabe kohta parandusteate avalikustamist;
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
 31) nõuda käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitendilt, selle emitendi juhtidelt, aktsionäridelt ja isikutelt, kellele kuuluvad emitendi väärtpaberitest tulenevad hääleõigused vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 3, korraldatud teabe või muu teabe ja dokumentide avalikustamist inspektsiooni poolt määratud vahendite abil ning inspektsiooni poolt määratud tähtaja jooksul;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 4) nõuda väärtpaberituru kutselise osalise tegevuskulude piiramist;
 5) nõuda väärtpaberituru kutselise osalise sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist;
 51) nõuda investeerimisühingu ja aktsiaemitendi tasustamise põhimõtete muutmist;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 6) teha väärtpaberituru kutselise osalise nõukogule ettepanek juhatuse liikme tagasikutsumiseks;
 7) teha ettepanek väärtpaberituru kutselise osalise aktsionäride üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks;
 71) nõuda investeerimisühingult või reguleeritud turu korraldajalt kauplemise peatamist või lõpetamist;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 72) nõuda igaühelt õigusaktiga sätestatud kohustuse või nõude rikkumise või muu ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist ja kohustada rikkumise eest vastutavat isikut hoiduma selle kordamisest;
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
 73) teha reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi emitendi üldkoosolekule ettepanek audiitori vahetamiseks;
 74) nõuda turu korraldajalt, investeerimisühingult ja emitendilt välisriigi õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 75) keelata lepinguriigi turu korraldajal ja investeerimisühingul Eestis või Eesti turu korraldajal ja investeerimisühingul lepinguriigis tegutsemine või piiriülese teenuse osutamine;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 76) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist;
 77) käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud häälte arvust teavitamise kohustuse rikkumise korral keelata käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitendi aktsiakapitalis otsest või kaudset osalust omaval isikul hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine või piirata seda;
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]
 8) esitada muid nõudmisi väärtpaberituru kutselise osalise tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

§ 236.  Väärtpaberituru kutselise osalise juhtimisorganite kokkukutsumine ja nendes osalemine

 (1) Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
 1) väärtpaberituru kutselise osalise juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
 2) inspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.

 (2) Inspektsioon võib saata koosolekule oma esindaja, kellel on õigus esitada oma seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende protokolli kandmist.

§ 2361.  Järelevalve välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi investeerimisühingu ning turu korraldaja üle

 (1) Inspektsioon võib nõuda välisriigi investeerimisühingult, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid, mis on vajalikud statistika kogumise eesmärgil, kuid mitte suuremas mahus, kui seda esitavad Eesti investeerimisühingud. Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse § 85 punktides 1–12, §-des 86–876, 881–888 ja 891–91 sätestatud ning nende täpsustamiseks kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmist või täitmise takistuste kõrvaldamist seoses välisriigi investeerimisühingu või filiaali poolt Eesti territooriumi piires või Eestis elavatele või asuvatele isikutele osutatud investeerimisteenusega.

 (2) Investeerimisühing, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleseid investeerimisteenuseid ja kelle tegevusloa on välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis tegutseda ega teenuseid osutada.

 (3) Inspektsioon võib välisriigi investeerimisühingult või lepinguriigi reguleeritud turu korraldajalt, kes on Eestis registreerinud filiaali, või välisriigi investeerimisühingult või lepinguriigi turu korraldajalt, kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda nende suhtes rakendatavates seadustes või nende seaduste alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.

 (4) Kui välisriigi investeerimisühing või tema Eesti äriregistrisse kantud filiaal rikub käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud nõuet, võib inspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise või piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks.

 (5) Kui välisriigi investeerimisühing või lepinguriigi turu korraldaja jätkab tema suhtes rakendatavates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, teavitab inspektsioon sellest välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

 (6) Kui välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad, võib inspektsioon oma ettekirjutusega rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega välisriigi investeerimisühingul või lepinguriigi turu korraldajal Eestis tegutsemise või Eestis elavatele või asuvatele isikutele investeerimisteenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

 (7) Inspektsioon teatab rakendatud meetmetest välisriigi investeerimisühingule. Välisriigi investeerimisühing võib esitada rakendatud meetmete peale kaebuse Tallinna halduskohtule otse või filiaali kaudu.

 (8) Erandjuhtudel võib inspektsioon investorite või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada välisriigi investeerimisühingu ja lepinguriigi turu korraldaja suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitamata.

 (9) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel rakendatud meetme viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ning välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (10) Inspektsioon teeb lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega koostööd, kui:
 1) selle lepinguriigi turu korraldaja turu toimingud on Eesti väärtpaberituru toimimise ja investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega;
 2) Eesti turu korraldaja turu toimingud on selle lepinguriigi väärtpaberituru toimimise ja sealse investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

§ 2362.  Järelevalve välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu ning piiriüleseid teenuseid osutava investeerimisühingu üle

 (1) Kui investeerimisühing, kes on asutanud välisriigis filiaali või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab inspektsioon välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Inspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

 (2) Investeerimisühingu tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 64 lõikes 8 ja § 65 lõikes 7 nimetatud ettekirjutused teeb inspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi, kus investeerimisühingu filiaal on asutatud või kus investeerimisühing osutab piiriüleseid teenuseid, väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

 (3) Investeerimisühingu filiaal või investeerimisühing, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või investeerimisühingu tegevuse üle selles riigis.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]

§ 2363.  Järelevalve turukuritarvituse asjades
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 2364.  Järelevalve kolmanda riigi emitendi üle ja emitendi üle, kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti

 (1) Kui kolmanda riigi emitent, kelle väärtpabereid Eestis avalikkusele pakutakse või nendega reguleeritud turul kaubeldakse ja kelle päritolulepinguriik on Eesti, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, võib inspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega emitendi väärtpaberite avaliku pakkumise või nendega reguleeritud turul kauplemise.

 (2) Kui emitent, kelle väärtpabereid Eestis avalikkusele pakutakse või kelle väärtpaberitega reguleeritud turul kaubeldakse ja kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, teavitab inspektsioon sellest emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. Teavitada tuleb ka juhul, kui avalikkusele pakkumise eest vastutav finantseerimisasutus või muu isik rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (21) Kui emitent, kelle väärtpaberitega kaubeldakse Eesti kui vastuvõtjalepinguriigi reguleeritud turul, aktsionär, muu väärtpaberi omanik või isik, kellele loetakse kuuluvaks emitendi väärtpaberitest tulenevad hääleõigused vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 3, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, teavitab inspektsioon sellest emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Kui emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad, võib inspektsioon investorite kaitseks oma ettekirjutusega võtta kasutusele käesolevas seaduses sätestatud meetmed rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega emitendi väärtpaberite avaliku pakkumise või nendega reguleeritud turul kauplemise, teavitades sellest eelnevalt emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (4) Inspektsioon teeb oma rakendatud meetmed teatavaks emitendile.

 (5) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel rakendatud meetmed viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 2365.  Järelevalve emitendi üle, kelle päritolulepinguriik on Eesti

  Kui emitent, kelle väärtpabereid välisriigis avalikkusele pakutakse või nendega reguleeritud turul kaubeldakse ja kelle päritolulepinguriik on Eesti, rikub välisriigi õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, rakendab inspektsioon välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Inspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 237.  Nimekiri

 (1) Inspektsioon peab nimekirja:
 1) inspektsiooni poolt registreeritud kehtivate avaliku pakkumise prospektide, kauplemisprospektide ja noteerimisprospektide kohta;
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]
 2) inspektsiooni poolt kooskõlastatud ülevõtmispakkumiste kohta;
 21) investeerimisühingute ühinemiste kohta;
 3) kehtivat tegevusluba omavate Eestis registreeritud investeerimisühingute kohta;
 31) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 lõikes 1 sätestatud kehtivat luba omavate isikute kohta;
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
 4) Eestis registreeritud investeerimisühingutes olulist osalust omavate isikute kohta;
 41) turutegijate kohta;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 42) investeerimisagentide kohta;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 5) kehtivat tegevusluba omavate Eestis registreeritud reguleeritud turu korraldajate kohta;
 6) kehtivat tegevusluba omavate Eestis registreeritud väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajate kohta;
 7) käesoleva lõike punktides 3, 5 ja 6 nimetatud juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete kohta;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 8) Eestis registreeritud investeerimisühingute välisriigis asutatud filiaalide kohta;
 9) Eestis registreeritud investeerimisühingute välisriigis avatud esinduste kohta;
 10) välisriigi investeerimisühingu Eestis asutatud filiaalide kohta;
 11) piiriüleste teenuste osutamise luba omavate välisriigi investeerimisühingute kohta;
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]
 12) välisriigi investeerimisühingute Eestis avatud esinduste kohta.
 13) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
 14) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (11) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (12) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (13) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (14) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (15) Inspektsioon avaldab oma veebilehel avaliku pakkumise prospektide, kauplemisprospektide ja noteerimisprospektide registreerimise tunnistuste nimekirja ning nende lisade registreerimist käsitlevate tunnistuste nimekirja, olemasolu korral ka elektroonilise viite nimetatud dokumentidele, mis on avaldatud emitendi või reguleeritud turu veebilehel. Avaldatud nimekirja ajakohastatakse ja igat sissekannet hoitakse veebilehel vähemalt 12 kuud.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõikes 4 sätestatule.

 (3) [Kehtetu - RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

25. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 2371.  Prospekti registreerimise nõude rikkumine

 (1) Väärtpaberite avalikul pakkumisel, reguleeritud turul kauplemisele võtmisel või börsil noteerimisel avaliku pakkumise, kauplemis- või noteerimisprospekti inspektsioonis või muus pädevas väärtpaberiturujärelevalve asutuses eelnevalt registreerimata jätmise eest või väärtpaberite ilma prospektita pakkumise eest, kui prospekti avalikustamine oli nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 2372.  Prospekti avalikustamise nõude rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse §-des 15 ja 1322 sätestatud avaliku pakkumise, kauplemis- või noteerimisprospekti avalikustamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 2373.  Pakkumise väljakuulutamise ja peatamise korra rikkumine

 (1) Emitendi või pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise väljakuulutamise või peatamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 2374.  Investorite teavitamise kohustuse rikkumine

 (1) Emitendi või pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise käigus võimalikele investoritele prospektis või muul viisil ebaõige või ebatäpse teabe andmise, samuti võimalike investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 2375.  Reklaami nõuete rikkumine

 (1) Emitendi või pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise kohta enne pakkumise väljakuulutamist reklaami avalikustamise, pakkumise kohta eksitava reklaami avalikustamise või prospektis kajastamata teabe reklaamis esitamise või pakkumise kohta käiva reklaami materjali enne avalikustamist inspektsioonile edastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 2376.  Väärtpaberite tagasiostmise kohustuse rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud väärtpaberite tagasiostmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 2377.  Prospektilisa koostamise nõuete rikkumine

 (1) Emitendi või pakkuja poolt pakkumise perioodil prospektis esitatud teabes toimuvate muudatuste kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada väärtpaberite hinda, või muu olulise teabe prospektilisas kajastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 2378.  Aruande, teabe, selgituse ja muu dokumendi esitamata jätmine

 (1) Aruande, teabe, selgituse või muu dokumendi inspektsioonile esitamata jätmise, esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või puuduliku teabe esitamise või aruannete avalikustamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 2379.  Kliendi varade hoidmise ja kaitse nõude rikkumine

  Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt kliendi varade hoidmise või kaitsega seotud kohustuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23710.  Sise-eeskirjade kohaldamise rikkumine

  Investeerimisühingu, krediidiasutuse, fondivalitseja, kes osutab investeerimisteenuseid, või reguleeritud turu korraldaja poolt käesolevas seaduses sätestatud sise-eeskirjade kehtestamata või rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23711.  Tasu saamise nõuete rikkumine

  Investeerimisühingu, krediidiasutuse ja fondivalitseja, kes osutab investeerimisteenuseid, poolt käesoleva seaduse § 852 tähenduses investeerimisteenuse mitteõiguspäraselt osutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23712.  Krediidiasutuse ja fondivalitseja teavitamiskohustuse rikkumine

 (1) Krediidiasutuse poolt investeerimisteenuste osutamisel käesoleva seaduse §-des 86–871, 874, 881 ja 891 sätestatud teabe esitamata jätmise või ebaõige esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Fondivalitseja poolt investeerimisteenuste osutamisel käesoleva seaduse §-des 86–871 ja 891 sätestatud teabe esitamata jätmise või ebaõige esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23713.  Investeerimisühingu teavitamiskohustuse rikkumine

  Investeerimisühingu poolt käesoleva seaduse §-des 86–871, 874, 881 ja 891 sätestatud teabe esitamata jätmise või ebaõige esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23714.  Määratud hinnaga korralduse avalikustamise nõuete rikkumine

  Investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt käesoleva seaduse §-s 876 sätestatud määratud hinnaga korralduse avalikustamata jätmise, viivitusega avalikustamise või ebaõige avalikustamise eest, kui inspektsioon ei olnud seda investeerimisühingut või krediidiasutust vabastanud avalikustamise kohustuse täitmisest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23715.  Andmete registreerimise ja säilitamise nõude rikkumine

  Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt investeerimisteenuse osutamisel andmete registreerimise ja säilitamise või reguleeritud turu korraldaja poolt reguleeritud turul tehtud tehingute registreerimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23716.  Väärtpaberitehingutest teavitamise nõude rikkumine

  Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt käesolevas seaduses sätestatud väärtpaberitehingutest teavitamise kohustuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23717.  Reglemendi nõuete rikkumine

  Reguleeritud turu korraldaja poolt turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi osas või investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt mitmepoolse kauplemissüsteemi osas reglemendi nõuete rikkumise või reglemendi muudatuste inspektsiooniga kooskõlastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23718.  Reglemendi ühetaolise rakendamise nõuete rikkumine

  Reguleeritud turu korraldaja poolt turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi osas või investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt mitmepoolse kauplemissüsteemi osas reglemendi mitteühetaolise rakendamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23719.  Kauplemisteabe avalikustamise nõuete rikkumine

  Reguleeritud turu korraldaja poolt turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi osas või investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt mitmepoolse kauplemissüsteemi osas kauplemisteabe avalikustamata jätmise, viivitusega avalikustamise või ebaõige avalikustamise eest, kui inspektsioon ei olnud seda reguleeritud turu korraldajat, investeerimisühingut või krediidiasutust vabastanud avalikustamise kohustuse täitmisest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23720.  Reglemendi avalikustamise nõude rikkumine

  Reguleeritud turu korraldaja poolt reglemendi avalikustamise kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23721.  Turul osalejale ja turul kaubeldava väärtpaberi emitendile esitatavate nõuete rikkumine

 (1) Turul osaleja või turul kaubeldava väärtpaberi emitendi poolt käesolevas seaduses või käesoleva seaduse alusel kehtestatud reglemendis sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23722.  Avalikustamisele mittekuuluva teabe hoidmise nõuete rikkumine

 (1) Reguleeritud turu korraldaja organi liikme või töötaja poolt avalikustamisele mittekuuluva teabe hoidmise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23723.  Insaideri poolt andmete esitamise kohustuse rikkumine
[Kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 23724.  Emitendi teavitamiskohustuste rikkumine

  Emitendi poolt käesoleva seaduse §-s 1875 sätestatud teabe esitamata jätmise või ebaõige esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 23725.  Ülevõtmispakkumise nõuete rikkumine

 (1) Ülevõtja poolt ülevõtmispakkumise raames samaliigiliste aktsiate omanike ebavõrdse kohtlemise või ülevõtja või sihtemitendi poolt sihtisikutele ülevõtmispakkumise kaalumiseks olulise, õige, täpse, täieliku või ühesuguse teabe andmata jätmise või eksitava, ebaõige või ebatäpse teabe andmise või eri sihtisikutele erisuguse teabe andmise või sihtisikutel ülevõtmispakkumise kaalumise takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23726.  Ülevõtmispakkumise reeglite rikkumine

 (1) Ülevõtja, juriidilisest isikust ülevõtja nõukogu liikme, juhatuse liikme või neid asendava organi liikme, sihtemitendi, selle sihtemitendi nõukogu liikme või juhatuse liikme, nimetatutega kooskõlastatult tegutseva isiku või sihtemitendi aktsionäri poolt ülevõtmispakkumise reeglite või sihtemitendi aktsiate ülevõtmispakkumist reguleerivate sätete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23727.  Usaldatavusnõuete rikkumine

  Investeerimisühingu poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud usaldatavusnormatiivide rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23728.  Investeerimisühingus ja korraldajas olulise osaluse omandamise korra rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse kohaselt inspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse vastaselt investeerimisühingus või reguleeritud turu korraldajas osaluse omandamise, selle võõrandamise või investeerimisühingu või reguleeritud turu korraldaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti inspektsiooni ettekirjutuse vastaselt investeerimisühingus või reguleeritud turu korraldajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23729.  Ühingu juhtimise nõuete rikkumine

 (1) Reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi emitendi osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise, selle läbiviimise, seal hääletamise ja hääleõiguse piiramise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23730.  Juhi ja juhi lähedase tehingutest teavitamise ning nende avalikustamise nõuete rikkumine
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (1) Turukuritarvituse määruse artikli 19 lõigetes 1–3, 5–7 ja 11 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud seotud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23731.  Häälte arvust teavitamise kohustuse rikkumine
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (1) Käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud häälte arvust teavitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23732.  Majandusaasta aruande avaldamata jätmine

  Emitendi poolt majandusaasta aruande avaldamata jätmise või mittenõuetekohase avaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23733.  Poolaastaaruande avaldamata jätmine

  Aktsiate või võlaväärtpaberite emitendi poolt poolaastaaruande avaldamata jätmise või mittenõuetekohase avaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23734.  Valitsusasutustele tehtud maksete aruande avalikustamise kohustuse rikkumine
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (1) Emitendi poolt valitsusasutustele tehtud maksete aruande avalikustamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 23735.  Võrdse kohtlemise nõuete rikkumine

  Emitendi poolt käesoleva seaduse §-s 1876 või 1877 sätestatud võrdse kohtlemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23736.  Huvide konfliktidest teavitamise ja registripidamise nõuete rikkumine
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (1) Huvide konfliktidest teavitamise ja käesoleva seaduse § 824 lõikes 10 nimetatud registri pidamise ja ajakohastamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 23737.  Huvide konfliktide maandamise nõuete rikkumine

 (1) Investeerimisteenuse osutamisel huvide konfliktide haldamise ja maandamise meetmete kehtestamata või rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 23738.  Investeerimissoovituse koostamise ja levitamise ning huvide konfliktide avalikustamise nõuete rikkumine
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (1) Turukuritarvituse määruse artikli 20 lõikes 1 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23739.  Insaiderite nimekirja pidamise nõuete rikkumine

 (1) Turukuritarvituse määruse artikli 18 lõigetes 1–6 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23740.  Siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine

 (1) Turukuritarvituse määruse artikli 17 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 8 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 23741.  Siseteabe väärkasutamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 23742.  Turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõuete rikkumine
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

 (1) Turukuritarvituse määruse artikli 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 23743.  Turumanipulatsiooni sooritamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 23744.  Järelevalvesaladuse rikkumine ja tegevuse takistamine

  Investeerimisühingu, krediidiasutuse, Eesti väärtpaberite keskregistri ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse § 2303 lõikes 2 sätestatud inspektsiooni järelepärimisest oma kliendile või isikule, keda järelepärimine puudutas, teatamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 23745.  Finants- ja investeerimisteenuste osutamise sidumine kohustusliku kogumispensioniga

 (1) Investeerimisühingu või muu investeerimisteenuse osutaja juhi, töötaja või investeerimisühingu huvides tegutseva muu isiku poolt kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 51, § 25 lõikes 21 ja § 37 lõike 2 teises lauses finants- ja investeerimisteenuste osutamisele kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 23746.  Lühikeseks müügi määruse nõuete rikkumine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2012 artiklites 3–8 ja 12–15 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 26.04.2013, 2 - jõust. 06.05.2013]

§ 23747.  Börsiväliste tuletisinstrumentide määruse nõuete rikkumine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 2. jaotises sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 26.04.2013, 2 - jõust. 06.05.2013]

§ 23748.  Menetlusosalise ja tunnistaja ilmumata jätmine

  Menetlusosalise või tunnistaja haldusmenetluses inspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
[RT I, 26.04.2013, 2 - jõust. 06.05.2013]

§ 23749.  Menetluse lõpetamise täiendav alus

  Inspektsioonile turukuritarvitusest või selle kahtlusest enne turukuritarvituse toimumist või viivitamata pärast seda esimesena kirjalikult teatanud isiku suhtes võib lõpetada käesolevas seaduses sätestatud turukuritarvituse kohta algatatud väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel.
[RT I, 26.04.2013, 2 - jõust. 06.05.2013]

§ 23750.  Menetlus
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 23751.  Investeerimispiirangute rikkumine

 (1) Käesolevast seadusest tulenevate piirangute rikkumise eest vara investeerimisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 23752.  Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 238. – § 262. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

7. osa SEADUSE RAKENDAMINE 

26. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 263.  Seaduse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 264.  Tegevuslubade kehtivus

 (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavate väärtpaberituru kutseliste osaliste tegevusload kehtivad kuni vastavate tegevuslubade kehtivuse tähtaja lõpuni või nende kehtetuks tunnistamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (2) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud väärtpaberituru seaduses sätestatud väärtpaberivahendaja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses investeerimisühingu kohta sätestatut.

§ 265.  Tegevuse kooskõlla viimine

 (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavad väärtpaberituru kutselised osalised peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti.

 (2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavate väärtpaberituru kutseliste osaliste aktsiakapital peab hiljemalt 2002. aasta 1. juuniks olema vähemalt 125 000 eurot ning peab hiljemalt 2003. aasta 1. juuniks vastama käesoleva seaduse § 93 lõike 1 punktis 2 ja § 152 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud teavitamiskohustust kohaldatakse investeerimisühingutele alates 2004. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2002, 102, 600 - jõust. 26.12.2002]

§ 2651.  Üleminekusätted usaldatavusnõuete arvutamisel pärast 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni jõustumist
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (1) Enne 2008. aasta 31. detsembrit seoses usaldatavusnormatiivide arvutamisega antud inspektsiooni load jäävad kehtima ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega.
[RT I 2008, 31, 193 - jõust. 09.07.2008]

 (2) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini võib investeerimisühing kohaldada riskiga kaalutud varade arvutamisel õigusnorme, mis kehtisid enne 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni jõustumist.
[RT I 2008, 31, 193 - jõust. 09.07.2008]

 (3) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid investeerimisühingutele, kelle põhitegevuseks on käesoleva seaduse § 2 lõikes 11 nimetatud väärtpaberitega kauplemine või nendega seotud muude investeerimisteenuste osutamine.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata osas kohaldatakse investeerimisühingutele kapitalinõuete ja omavahendite arvutamisel krediidiasutuste seaduse §-des 1411–1414 kehtestatud üleminekusätteid.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 2652.  Tegevuslubade kehtivus pärast 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni jõustumist

 (1) 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omav investeerimisühing, krediidiasutus või fondivalitseja peab esitama hiljemalt kuue kuu jooksul 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest arvates inspektsioonile teate, milliseid käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 ja §-s 44 nimetatud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuseid ta osutab.

 (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate esitamist võib investeerimisühing, krediidiasutus või fondivalitseja osutada vaid selles teates nimetatud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuseid, välja arvatud juhul, kui talle on antud õigus nimetatud teenuste osutamiseks.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 2653.  Investeerimisteenuste osutamisega seotud tegevuse kooskõlla viimine 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooniga

 (1) Investeerimisühing, krediidiasutus, reguleeritud turu korraldaja ja fondivalitseja on kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni (edaspidi käesolevas paragrahvis käesolev redaktsioon) nõuetega käesoleva redaktsiooni jõustumise ajaks.

 (2) Investeerimisühing, krediidiasutus ja turu korraldaja peavad oma tegevuse, mis on samaväärne mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisega, viima käesoleva redaktsiooni nõuetega kooskõlla käesoleva redaktsiooni jõustumise ajaks.

 (3) Investeerimisühing, krediidiasutus ja fondivalitseja peavad oma tegevuse, mis on samaväärne investeerimisnõustamisega, viima käesoleva redaktsiooni nõuetega kooskõlla käesoleva redaktsiooni jõustumise ajaks.

 (4) Kui turu korraldaja tegeles mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisega samaväärse tegevusega enne käesoleva redaktsiooni jõustumist, annab inspektsioon talle tegevusloa mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamiseks enne 2008. aasta 31. juulit esitatud vastava taotluse alusel ilma täiendava tegevusloa taotlemise korda rakendamata juhul, kui turu korraldaja tegevus on kooskõlas käesoleva redaktsiooni nõuetega.

 (5) Kui investeerimisühing, krediidiasutus ja fondivalitseja tegelesid investeerimisnõustamisega samaväärse tegevusega enne käesoleva redaktsiooni jõustumist, annab inspektsioon neile tegevusloa investeerimisnõustamisega tegelemiseks enne 2008. aasta 31. juulit esitatud vastava taotluse alusel ilma täiendava tegevusloa taotlemise korda rakendamata juhul, kui investeerimisühingu, krediidiasutuse ja fondivalitseja tegevus on kooskõlas käesoleva redaktsiooni nõuetega.

 (6) Käesoleva seaduse § 134 lõikes 3 sätestatut ei kohaldata nende turul osalejate ja kaugliikmete suhtes, kes olid turu liikmeteks enne käesoleva redaktsiooni jõustumist.

 (7) Kui investeerimisühing, krediidiasutus ja fondivalitseja on enne käesoleva redaktsiooni jõustumist kliendid vastavalt hindamismeetoditele, mis tuginevad kliendi asjatundlikkusele, kogemustele ja teadmistele, liigitanud asjatundlikeks klientideks, siis kehtib selline liigitus ka pärast käesoleva redaktsiooni jõustumist. Nimetatud investeerimisühing, krediidiasutus ja fondivalitseja peavad kliente teavitama tavakliendi, asjatundliku kliendi või võrdse vastaspoolena käsitamise eeldustest, samuti võimalustest oma liigitust muuta.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 2654.  Korraldatud teabega seotud tegevuse kooskõlla viimine 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooniga

 (1) [Kehtetu - RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (2) Majandusaastal, mis algas 2006. aastal, ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 9 nimetatud emitendid kohustatud järgima käesoleva seaduse § 18411 lõikes 3 sätestatud kohustust avalikustada raamatupidamisaruandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002.

 (3) Emitent, kelle registreeritud asukoht on kolmandas riigis ja kelle päritolulepinguriik vastavalt käesolevale seadusele on Eesti, ei ole kohustatud koostama käesoleva seaduse §-des 18410 ja 18411 nimetatud raamatupidamisaruandeid nimetatud paragrahvide kohaselt, kui see emitent koostab oma aruanded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 9 nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohaselt.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

 (4) Emitent, kelle päritolulepinguriik vastavalt käesolevale seadusele on Eesti, ei ole kümne aasta jooksul alates 2005. aasta 1. jaanuarist kohustatud järgima käesoleva seaduse §-s 18411 võlaväärtpaberite kohta sätestatut, kui need võlaväärtpaberid on võetud kauplemisele lepinguriigi reguleeritud turul enne 2005. aasta 1. jaanuari ning kui päritolulepinguriik oli otsustanud kohaldada selle emitendi suhtes nimetatud võlaväärtpaberite kauplemisele võtmise hetkel prospektidirektiivi artikli 27 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud erandit.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 2655.  Investeerimisühingu ja aktsiaemitendi tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooniga

 (1) Investeerimisühing ja aktsiaemitent on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni §-s 791, § 85 lõikes 2, § 853 lõikes 1 ja §-s 1352 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. juuniks. Kuni eelnimetatud redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad investeerimisühingu ja aktsiaemitendi tegevus ja dokumendid eelnimetatud nõuete osas vastama kuni nimetatud redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

 (2) Käesoleva seaduse § 109 lõikes 3 ja § 110 lõikes 1 sätestatud majandusaasta aruande ja dokumentide esitamise ning avalikustamise tähtaega ei kohaldata investeerimisühingu 2010. aasta kohta koostatavatele dokumentidele. 2010. aasta kohta koostatavate majandusaasta aruande ja dokumentide esitamisele ning avalikustamisele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud redaktsiooni jõustumist kehtinud tähtaegu.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 2656.  Käesoleva seaduse 2012. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni rakendamine avaliku pakkumise ja prospektiga seotud tegevuse ja dokumentide puhul

 (1) Prospekti puhul, mille registreerimise kohta on esitatud taotlus inspektsioonile ja mida inspektsioon ei ole enne 2012. aasta 1. juulit registreerinud, kohaldatakse enne 2012. aasta 1. juulit kehtinud õigust, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Emitendi, pakkuja ja kauplemise taotleja kohustuste puhul, mis tulenevad enne 2012. aasta 1. juulit kehtinud õigusest, sealhulgas prospekti registreerimisega seotud kohustuste puhul, kohaldatakse alates 2012. aasta 1. juulist kehtivat õigust, mis sätestab selliseid kohustusi. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 35 lõigetes 2 ja 3 sätestatud investori õigusele nõuda väärtpaberite märkimise tühistamist või tagasiostmist.
[RT I, 28.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 2657.  Üleminekusätted § 1844 rakendamisel

 (1) Käesoleva seaduse § 1844 lõikes 1 sätestatud päritolulepinguriigi valiku avalikustamise kohustust ei kohaldata, kui emitent valib käesoleva seaduse § 131 kohaselt päritolulepinguriigiks Eesti ja teavitab sellest valikust inspektsiooni enne 2015. aasta 27. novembrit, välja arvatud, kui see emitent valib pärast 2015. aasta 27. novembrit uue päritolulepinguriigi.

 (2) Kui emitendi väärtpaberid on Eestis reguleeritud turul kauplemisele võetud enne 2015. aasta 27. novembrit ja emitent ei ole oma päritolulepinguriigi valikut enne 2015. aasta 27. novembrit avalikustanud, algab käesoleva seaduse § 1844 lõikes 2 sätestatud kolmekuulise tähtaja kulgemine 2015. aasta 27. novembrist.
[RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]

§ 266.  Olulise osaluse loa taotlemine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud olulise osaluse omandanud isik, kellel ei ole samas paragrahvis sätestatud olulise osaluse luba, peab selle taotlema vastavalt käesolevale seadusele kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

 (2) Kui isik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust, peab ta oma käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud künnist ületava osaluse võõrandama 2002. aasta 31. maiks. Alates 2002. aasta 1. juunist ei tohi ta kasutada sellest osalusest tulenevat hääleõigust.

§ 267.  [Kehtetu - RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 268.  Ülevõtmiskomisjon

 (1) Kuni 2002. aasta 1. septembrini on ülevõtmispakkumiste kooskõlastamise ja erandite tegemise otsustamise ainupädevus inspektsiooni määratud börsikorraldaja juures tegutseval ülevõtmispakkumisi kooskõlastaval komisjonil (edaspidi ülevõtmiskomisjon).

 (2) Ülevõtmiskomisjonil on õigus nõuda ülevõtjalt ja sihtemitendilt teavet seoses ülevõtmispakkumisega.

 (3) Ülevõtmiskomisjoni poolt oma ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitatakse riigi poolt õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Riigil on tekitatud kahju hüvitamise korral tagasinõude õigus.

 (4) Ülevõtmiskomisjoni organisatsiooniline ülesehitus, õigused ja kohustused sätestatakse börsikorraldaja reglemendis.

§ 269.  Ülevõtmiskomisjoni koosseis

 (1) Ülevõtmiskomisjoni kuulub viis liiget, kellest kolm nimetab börsikorraldaja ja kaks inspektsiooni juhatuse esimees. Ülevõtmiskomisjoni liikmed valivad endi hulgast ülevõtmiskomisjoni esimehe, kes koordineerib ülevõtmiskomisjoni tööd.

 (2) Ülevõtmiskomisjoni liige ei võta ülevõtmispakkumise kooskõlastamise ja erandi tegemise otsustamisest osa, kui ta on otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või esineb põhjendatud kahtlus selle liikme erapooletuses.

 (3) Kui ülevõtmiskomisjoni liige ei saa käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel või muu erakorralise asjaolu tõttu isiklikult ülevõtmiskomisjoni töös osaleda, määrab selle isiku ülevõtmiskomisjoni liikmeks nimetanud börsikorraldaja või inspektsiooni juhatuse esimees temale asendaja.

 (4) Ülevõtmiskomisjoni liikmed on kohustatud seoses tegevusega ülevõtmiskomisjonis hoidma saadud avalikustamisele mittekuuluvat teavet tähtajatult saladuses, välja arvatud juhtudel, kui avalikustamisele mittekuuluva teabe avalikustamise kohustus tuleneb seadusest.

§ 270.  Ülevõtmiskomisjoni otsus

 (1) Igal ülevõtmiskomisjoni liikmel on üks hääl. Liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud juhul, kui ta huvide konflikti tõttu ei või osaleda hääletamisel.

 (2) Ülevõtmiskomisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt kolm ülevõtmiskomisjoni liiget.

§ 271.  Järelevalve ülevõtmispakkumiste üle

 (1) Kuni 2002. aasta 1. septembrini kontrollib ülevõtmispakkumiste vastavust õigusaktidele koostöös inspektsiooniga ning nõustab ja teenindab ülevõtmiskomisjoni inspektsiooni poolt määratud börsikorraldaja.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud börsikorraldajal on kooskõlastatult inspektsiooniga õigus kehtestada ülevõtjale teenustasu ülevõtmispakkumise kooskõlastamise menetluse läbiviimiseks ja oma ülevõtmiskomisjoni tegevuse kulude katteks.

§ 272.  Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale rakendatavad erisused

 (1) Seni, kuni ühelegi isikule ei ole käesoleva seaduse §-de 217 ja 218 alusel välja antud tegevusluba tegutsemiseks väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana, võib väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutseda Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.

 (2) Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutseval Eesti väärtpaberite keskregistri pidajal ei ole õigust tagada ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmist ega võtta muid täiendavaid finantsriske.

 (3) Enne 2011. aasta 30. juunit kehtivat tegevusluba omava väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja tegevusluba kehtib kuni vastava tegevusloa kehtivuse tähtaja lõpuni või selle kehtetuks tunnistamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

 (4) Ülekandekorraldust, mis sisestati väärtpaberiarveldussüsteemi enne 2011. aasta 30. juunit, kuid millega seonduvad arveldused toimuvad pärast seda, käsitatakse ülekandekorraldusena käesoleva seaduse 2011. aasta 30. juunil jõustunud redaktsiooni tähenduses.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

§ 2721.  Investeerimisühingu tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2014. aasta 16. aprillil vastuvõetud redaktsiooniga

  Käesoleva seaduse 2014. aasta 16. aprillil vastuvõetud redaktsiooni § 94 lõike 1 rakendamisel kohaldatakse investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduse § 1419 lõigetes 1–3, 5 ja 6 sätestatut.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

27. peatükk MUUDATUSED TEISTES SEADUSTES 

§ 273. – § 276. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

28. peatükk SEADUSE JÕUSTUMINE 

§ 277.  Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse §-d 38, 64, 65, 69 ja § 70 lõiked 2–4 jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.

 (3) Käesoleva seaduse § 230 lõike 1 punkt 6 jõustub 2018. aasta 3. jaanuaril.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45–50), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.02.2003, lk 1–27), viimati muudetud direktiiviga 2013/36/EL (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89), viimati muudetud direktiiviga 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12–23), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.3.2009, lk 109–154);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1–44), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), viimati muudetud direktiiviga 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);
komisjoni direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26–58);
komisjoni direktiiv 2007/14/EÜ, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 69, 09.03.2007, lk 27–36), viimati muudetud direktiiviga 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27).
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]