Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:11.05.2013
Avaldamismärge:RT I, 07.05.2013, 11

Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” muutmine

Vastu võetud 02.05.2013 nr 68

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevad ettevõtted

(1) Tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevas ettevõttes tuleb arvestada ohuga, et inimene või loom võib olla nakatunud ning neilt võetud proovid võivad sisaldada bioloogilisi ohutegureid või kasutatavad teravad töövahendid võivad olla bioloogilise ohuteguriga saastunud. Teravad töövahendid on esemed ja instrumendid, mis on vajalikud konkreetsete tervishoiutoimingute sooritamiseks ning mis võivad lõigata või torgata, põhjustades vigastust ja nakatumist.

(2) Töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja kasutusele võtma vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid, nägema ette saastunud materjalide ohutu käitlemise kuni nende hävitamiseni ning määrama korra, kuidas ohutult uurida ja käidelda inimestelt ja loomadelt võetud proove.

(3) Isolatsiooniruumides, kus viibivad 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega nakatunud või nakkuskahtlusega patsiendid või loomad, tuleb rakendada lisa 1 veerus A nimetatud eriabinõusid.”;

2) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

§ 141. Teravate töövahendite kasutamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja või veterinaarpraksisega tegelev isik peab §-s 3 nimetatud riskianalüüsi käigus hindama kõiki olukordi, kus töötajad võivad end vigastada saastunud terava töövahendiga, kokku puutuda vere või muu potentsiaalselt nakkusohtliku materjaliga.

(2) Riskianalüüsi tulemusi arvestades peab tööandja võtma tarvitusele ennetusabinõud, et hoida ära töötajate vigastusi ja seeläbi võimalikku nakatumist, mida võivad põhjustada saastunud teravad töövahendid.

(3) Lõikes 2 nimetatud ennetusabinõudeks on eelkõige:
1) kasutatud süstlanõeltele, veenikanüülidele ja muudele teravatele töövahenditele kaitseotsikute tagasipaneku keelustamine ja teravate töövahendite mittevajaliku kasutamise kõrvaldamine;
2) kaitsemehhanismiga teravate töövahendite kasutusele võtmine, kui see on võimalik ja asjakohane;
3) kirjalike juhiste koostamine ja rangete protseduurireeglite kehtestamine teravate töövahendite, sealhulgas kaitsemehhanismiga teravate töövahendite õigeks kasutamiseks, ning nende juhiste ja reeglite ajakohastamine;
4) töötajate teadlikkuse tõstmine teravate töövahenditega tekitatud vigastuste ennetamise vajalikkusest ja töötajate teavitamine terviseriskidest, mis võivad tekkida kokkupuutel vere või muu potentsiaalselt nakkusohtliku materjaliga;
5) selliste kirjalike juhiste koostamine, mida töötaja peab järgima terava töövahendiga tekitatud vigastuse korral;
6) punktides 3–5 nimetatud teemadel töötajate juhendamise ja väljaõppe tagamine;
7) terava töövahendi tekitatud vigastusega töötaja suunamine tervisekontrolli;
8) ohtlike ainetega saastunud või nakkusohtlike teravate töövahendite kõrvaldamise erinõuete kehtestamine ning äravisatavate teravate töövahendite jaoks märgistatud ja torkekindlast materjalist konteinerite paigaldamine võimalikult lähedale nendele aladele, kus neid töövahendeid kasutatakse;
9) teravate töövahendite jäätmete sortimise ja käitlemise eest vastutavatele töötajatele vajaliku juhendamise ja väljaõppe tagamine, et tagada nende protseduuride ohutus.

(4) Töötaja peab teatama tööandjale viivitamata terava töövahendiga tekitatud vigastusest ja töövahendi kasutamisega seotud olukorrast, mis oleks võinud põhjustada vigastuse.

(5) Tööandja registreerib kõik lõikes 4 nimetatud juhtumid, millest töötajad on teatanud.”;

3) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21–45); nõukogu direktiiv 2010/32/EL, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiuvaldkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris (ELT L 134, 01.06.2010, lk 66–72).”.

§ 2. Määrus jõustub 11. mail 2013. a.

Andrus Ansip
Peaminister

Taavi Rõivas
Sotsiaalminister

Heiki Loot
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json