Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid

Vastu võetud 17.11.2017 nr 164
RT I, 22.11.2017, 10
jõustumine 01.12.2017

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 42 lõike 6, § 51 lõike 2 ja § 59¹ lõike 4 alusel.

§ 1.  Määruse kohaldamine

  (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artiklis 7 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153), artiklis 4 nimetatud kalapüügiloa andmisel kohaldatakse selles määruses sätestatut niivõrd, kuivõrd nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 ei sätesta teisiti.

  (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81–104), artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud kalapüügiloa andmisel kohaldatakse selles määruses sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2403 ei sätesta teisiti.
[RT I, 07.05.2019, 1 - jõust. 10.05.2019]

§ 2.  Kutselise kalapüügi loa taotlemine

  (1) Kalapüügiseaduse § 39 lõikes 1 nimetatud kalalaeva kalapüügiloa ja sama seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud kaluri kalapüügiloa (edaspidi koos kutselise kalapüügi luba) taotluse järgmiseks aastaks esitab kutselise kalapüügi loa taotleja (edaspidi taotleja) Põllumajandus- ja Toiduametile jooksval aastal ajavahemikus 1. septembrist 1. detsembrini.

  (2) Kui valdkonna eest vastutav minister on pikendanud kutselise kalapüügi loa taotluse esitamise tähtaega, esitab taotleja taotluse järgmiseks aastaks Põllumajandus- ja Toiduametile valdkonna eest vastutava ministri määratud tähtaja jooksul.

  (3) Jooksvaks aastaks kehtestatud püügivõimaluse, välja arvatud esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse kasutamiseks võib taotleja esitada kutselise kalapüügi loa taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile sama aasta jooksul igal ajal, kui:
  1) kehtestatud püügivõimalus on suurem kui sama liiki püügivõimalus, mis jaotati vastavalt taotlustele;
  2) kalapüügiseaduse § 51 lõike 7 kohaselt avaneb täiendavalt sama liiki püügivõimalus, mis jaotati vastavalt taotlustele;
  3) püügivõimalus on saadud kasutamiseks jooksval aastal kalapüügiseaduse § 58 või § 59 kohaselt;
  4) ajalooline püügiõigus on jooksval aastal omandatud kalapüügiseaduse § 60 kohaselt;
  5) taotleja on omandanud püügiõiguse väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal Eesti Vabariigist sõltumata;
  6) väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal ei ole püügivõimalused piiratud.

  (4) Kalapüügiseaduse § 55 lõike 3 kohaselt vabanenud püügivõimaluse kasutamiseks võib taotleja esitada kutselise kalapüügi loa taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile sama aasta 31. augustini.

  (5) Kalapüügiseaduse § 59¹ lõike 4 kohaselt teiselt riigilt kasutada saadud püügivõimaluse ja jooksvaks aastaks esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse kasutamiseks esitab taotleja kutselise kalapüügi loa taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded teatatud tähtaja jooksul.

  (6) Kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, võib veekogu omanik esitada kaluri kalapüügiloa taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile igal ajal.

§ 3.  Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavad dokumendid

  (1) Kalalaeva kalapüügiloa taotleja esitab Põllumajandus- ja Toiduametile järgmised dokumendid:
  1) lisas 1 toodud vormi kohane avaldus;
  2) meresõiduohutuse seaduse §-s 17 nimetatud merekõlblikkuse tunnistus või kalalaeva vastavuse tunnistus;
  3) dokument, mis tõendab, et kalalaev on taotleja seaduslikus valduses, kui taotleja ei ole taotluses nimetatud kalalaeva omanik;
  4) kui taotleja omab ajaloolist püügiõigust või on saanud püügivõimaluse kalapüügiseaduse §-de 58 ja 59 alusel kasutada, esitab ta Põllumajandus- ja Toiduametile seda tõendava dokumendi, kui ta ei ole seda varem esitanud;
[RT I, 07.05.2019, 1 - jõust. 10.05.2019]
  5) kalapüügiõiguse omandamist tõendav dokument, kui püügivõimalus on omandatud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti Vabariigist sõltumata;
  6) muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 või nõukogu määruses (EÜ) nr 734/2008, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest (ELT L 201, 30.07.2008, lk 8–13), nõutud dokument, kui taotletakse kalalaeva kalapüügiluba kalapüügiks väljaspool Läänemerd.
[RT I, 09.11.2021, 12 - jõust. 12.11.2021]

  (2) Kaluri kalapüügiloa taotleja esitab Põllumajandus- ja Toiduametile järgmised dokumendid:
  1) lisas 2 toodud vormi kohane avaldus;
  2) kui taotleja omab ajaloolist püügiõigust või on saanud püügivõimaluse kalapüügiseaduse § 58 alusel kasutada, esitab ta Põllumajandus- ja Toiduametile seda tõendava dokumendi, kui ta ei ole seda varem esitanud.
[RT I, 07.05.2019, 1 - jõust. 10.05.2019]

  (3) Kui taotleja soovib saada kutselise kalapüügi luba talle asjaomaseks aastaks püügivõimaluse jaotuse otsusega eraldatud, kuid kutselise kalapüügi loaga välja võtmata püügivõimaluse kasutamiseks, esitab ta Põllumajandus- ja Toiduametile avalduse ning üksnes need kutselise kalapüügi loa andmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, milles on tehtud muudatusi või mida ta ei ole Põllumajandus- ja Toiduametile asjaomase aasta kohta varem esitanud.
[RT I, 09.11.2021, 12 - jõust. 12.11.2021]

  (4) Kui taotleja, kellele on asjaomaseks aastaks püügivõimaluse jaotuse otsusega eraldatud püügivõimalus, soovib saada kutselise kalapüügi luba kalapüügiseaduse §-de 58 ja 59 alusel kasutada saadud püügivõimaluse kasutamiseks, esitab ta Põllumajandus- ja Toiduametile avalduse ning üksnes need kutselise kalapüügi loa andmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, milles on tehtud muudatusi või mida ta ei ole Põllumajandus- ja Toiduametile asjaomase aasta kohta varem esitanud.
[RT I, 09.11.2021, 12 - jõust. 12.11.2021]

  (5) Taotleja esitab Põllumajandus- ja Toiduametile lõike 1 punktides 2–5 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud dokumendi originaali, notariaalselt kinnitatud ärakirja või ametlikult kinnitatud ärakirja. Kui taotleja soovib dokumendi originaali tagastamist, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet dokumendi ärakirja, kinnitab ametlikult selle õigsust ning tagastab dokumendi originaali taotlejale.

  (6) Eraomandis oleva veekogu, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, omanik esitab Põllumajandus- ja Toiduametile lisas 2 toodud vormi kohase avalduse.

§ 4.  Püügivõimaluste jaotamine

  (1) Kui veeala püügivõimalused võimaldavad rahuldada kutselise kalapüügi lubade taotlused täies ulatuses, jaotatakse püügivõimalused taotlejate vahel vastavalt taotlustele.

  (2) Kui veeala püügivõimalused ei võimalda kutselise kalapüügi lubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jaotatakse püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel aastal selle veeala püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud.

  (3) Püügivõimalusi ei jaotata taotlejate vahel, kellele ei või asjaomaseks aastaks kutselise kalapüügi luba anda.

  (4) Lõikes 2 sätestatud juhul arvutab Põllumajandus- ja Toiduamet taotlejale, kellele võib asjaomaseks aastaks anda kutselise kalapüügi loa, ajaloolise püügiõiguse alusel asjaomaseks aastaks eraldatava püügivõimaluse (edaspidi ajalooline püügivõimalus).

  (5) Ajaloolist püügivõimalust ei arvutata, kui lubatud püügivõimalused on kehtestatud blokk-kvoodina nii, et Eesti Vabariigile eraldi ei ole püügivõimalust eraldatud või kui Euroopa Liidu määrusega on kehtestatud mitmele liikmesriigile ühine kvoot.

§ 5.  Ajaloolise püügivõimaluse arvutamine

  (1) Põllumajandus- ja Toiduamet arvutab taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa. Summa arvutatakse valemi järgi:

  T = topv₁ + topv₂ + topv₃

  T – taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa;
  topv₁ – taotleja poolt esimesel püügivõimaluste jaotamisel arvesse mineval aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimalused;
  topv₂ – taotleja poolt teisel püügivõimaluste jaotamisel arvesse mineval aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimalused;
  topv₃ – taotleja poolt kolmandal püügivõimaluste jaotamisel arvesse mineval aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimalused.

  (2) Põllumajandus- ja Toiduamet arvutab kõigi taotlejate poolt eelmise kolme aasta jooksul õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summade alusel eelmise kolme aasta jooksul õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste kogusumma. Kogusumma arvutatakse valemi järgi:

  S_n = T₁ + T₂ + . . . + T _n–1 + T_n

  S_n – kõigi taotlejate poolt eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste kogusumma;
  T₁ – esimese taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa;
  T₂ – teise taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa;
  T_n – n taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa;
  n – taotlejate arv.

  (3) Põllumajandus- ja Toiduamet arvutab taotleja osaku kõikide taotlejate poolt eelmise kolme aasta jooksul õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste kogusummast (edaspidi ajaloolise püügiõiguse osak), mis näitab taotleja poolt eelmise kolme aasta jooksul õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste suhet kõigi sama püügivõimaluse taotlejate eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimalustesse. Osak arvutatakse valemi järgi:

  O – ajaloolise püügiõiguse osak.

  (4) Ajaloolise püügiõiguse osaku alusel arvutab Põllumajandus- ja Toiduamet taotleja ajaloolise püügivõimaluse. Ajalooline püügivõimalus arvutatakse valemi järgi:

  APV = O × LPV

  APV – ajalooline püügivõimalus;
  LPV – asjaomaseks aastaks lubatud püügivõimalused.

§ 6.  Ümardamine

  Ajaloolise püügiõiguse osaku arvutamisel ja ajaloolise püügivõimaluse ümardamisel arvestatakse järgmist:
  1) osaku viies koht pärast koma ümardatakse neljanda kohani;
  2) osakut alla 0,0001 ei arvestata;
  3) ajaloolise püügivõimaluse puhul ümardatakse püügivahendite ja püügipäevade arv täisarvuni ning väljapüügimahu puhul tonnides ümardatakse kolmas koht pärast koma teise kohani;
  4) kui esimene ärajäetav number on 5 või suurem, siis ümardatakse viimane allesjääv number ülespoole.

§ 7.  Püügivõimaluse jaotamine erijuhtudel

  (1) Kui püügivõimaluse jaotamine ajaloolise püügiõiguse alusel ei ole täielikult võimalik, sest ajaloolise püügiõiguse alusel jaotatav lubatud püügivõimalus on väiksem kui ümardamise tulemusena saadud ajalooliste püügivõimaluste summa, eraldatakse taotlejale tema kohta arvutatud ajaloolise püügivõimaluse täisarvuline osa. Taotlejale ei eraldata ümardamise tulemusena saadud ajaloolist püügivõimalust osas, mis ületab lubatud püügivõimalust.

  (2) Kui kõikidele asjaomastele taotlejatele on lõike 1 alusel eraldatud ajaloolise püügivõimaluse täisarvuline osa, kuid ajaloolise püügiõiguse alusel jaotatav lubatud püügivõimalus ei ole ammendunud, eraldatakse see taotlejatele, kelle ajaloolise püügivõimaluse täisarvulist osa ületav osa (edaspidi püügivõimaluse murdosa) arvutatuna neli kohta pärast koma on suurem. Ühele taotlejale ei eraldata rohkem kui üks lubatud püügivõimaluse täisarvuline osa.

  (3) Kui mitme taotleja püügivõimaluse murdosa arvutatuna neli kohta pärast koma on võrdne, eraldatakse lubatud püügivõimaluse täisarvuline osa, kui need taotlejad on sõlminud omavahel kirjaliku kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) lubatud püügivõimaluse täisarvulise osa kasutamise kohta. Kokkuleppes peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
  1) kokkuleppe sõlminud taotlejate nimed ja kontaktandmed;
  2) püügivõimaluse kasutamise kokkuleppe sisu, sealhulgas püügivahendi kasutamise aeg, kui seda soovitakse jaotada ajaliselt.

  (4) Lõikes 3 sätestatud juhul edastab Põllumajandus- ja Toiduamet nendele taotlejatele, kelle püügivõimaluse murdosa arvutatuna neli kohta pärast koma on võrdne, viie tööpäeva jooksul ajaloolise püügivõimaluse arvutamise päevast arvates asjakohase kirjaliku teate, milles on märgitud taotlejale arvutatud ajalooline püügivõimalus ning teiste asjaomaste taotlejate nimed ja kontaktandmed.

  (5) Kokkulepe edastatakse Põllumajandus- ja Toiduametile 15 tööpäeva jooksul arvates lõikes 4 nimetatud kirjaliku teate edastamisest.

  (6) Kui kokkulepet Põllumajandus- ja Toiduametile ei saadeta, jäetakse püügivõimalused asjakohases osas eraldamata.

§ 8.  Püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemine

  (1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb püügivõimaluste jaotamise otsuse elektrooniliselt. Andmed püügivõimaluste jaotamise kohta kannab Põllumajandus- ja Toiduamet kutselise kalapüügi registrisse.

  (2) Kui püügivõimalused jaotatakse ilma ajaloolise püügivõimaluse arvutuseta, märgitakse püügivõimaluste jaotamise otsuses taotlejate nimed ja neile eraldatud püügivõimalused.

  (3) Kui püügivõimalused jaotatakse ajaloolise püügivõimaluse arvutuse alusel, märgitakse püügivõimaluste jaotamise otsuses taotlejate nimed, ajaloolise püügiõiguse osakute suurused ning taotlejatele eraldatud ajaloolised püügivõimalused.

  (4) Kui taotleja taotletud püügivõimalus on väiksem tema kohta arvutatud ajaloolisest püügivõimalusest, eraldatakse taotlejale ajalooline püügivõimalus taotletud mahus. Püügivõimaluste jaotamise otsuses märgitakse nii taotleja kohta arvutatud ajalooline püügivõimalus kui ka talle eraldatud ajalooline püügivõimalus.

§ 9.  Püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemise aeg

  (1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb järgmise aasta püügivõimaluste jaotamise otsuse hiljemalt jooksva aasta 30. detsembriks. Kui valdkonna eest vastutav minister on kutselise kalapüügi loa taotluse esitamise tähtaega pikendanud, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet püügivõimaluste jaotamise otsuse 15 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtaja lõppemisest arvates.

  (2) Kalapüügiseaduse §-s 48 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet asjakohaste püügivõimaluste jaotamata osa kohta püügivõimaluste jaotamise otsuse 15 tööpäeva jooksul Euroopa Liidu või Vabariigi Valitsuse poolt püügivõimaluste kehtestamisest arvates, kuid mitte enne lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist.

  (3) Paragrahvi 2 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet püügivõimaluste jaotamise otsuse 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (4) Kui esmakordselt kehtestatud püügivõimalused jaotatakse vastavalt taotlustele, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet püügivõimaluste jaotamise otsuse 15 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtaja lõppemisest arvates, kuid mitte enne lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist.

  (5) Kui esmakordselt kehtestatud püügivõimalused müüakse enampakkumisel, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet püügivõimaluste jaotamise otsuse 15 tööpäeva jooksul ostuhinna tasumisest arvates, kuid mitte enne lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist.

  (6) Põllumajandus- ja Toiduamet saadab püügivõimaluste jaotamise otsuse viivituseta taotleja taotluses näidatud elektronposti aadressil. Kui taotleja soovib saada kutselise kalapüügi loa paberärakirja, toimetab Põllumajandus- ja Toiduamet selle taotlejale viivituseta kätte haldusmenetluse seaduse §-s 26 või §-s 28 sätestatud korras.

§ 10.  Püügivõimaluste vähendamine

  (1) Kui kalapüüki reguleeriv välisriik või rahvusvaheline organisatsioon või Euroopa Liit vähendab väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal püügivõimalusi (edaspidi vähendatav püügivõimalus), vähendab Põllumajandus- ja Toiduamet vajaduse korral ka taotlejatele eraldatud püügivõimalusi.

  (2) Kui vähendatav püügivõimalus jaotati taotlejate vahel ajaloolise püügivõimaluse arvutuse alusel, arvutab Põllumajandus- ja Toiduamet §-de 5–7 alusel taotlejatele uue ajaloolise püügivõimaluse, lähtudes kalapüüki reguleeriva välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni või Euroopa Liidu poolt vähendatud püügivõimalusest.

  (3) Kui püügivõimalus, mida tuleb vähendada, jaotati taotlejate vahel nende taotluste alusel, vähendab Põllumajandus- ja Toiduamet isikute püügivõimalusi proportsionaalselt neile eraldatud püügivõimalustega.

  (4) Kui vähendatav püügivõimalus müüdi enampakkumisel, vähendab Põllumajandus- ja Toiduamet taotlejale eraldatud püügivõimalust järgmise valemi järgi:

  VEPV – taotleja poolt enampakkumisel ostetud vähendatud püügivõimalus;
  VPV – vähendatud püügivõimalus;
  EPO – taotleja poolt enampakkumisel ostetud püügivõimalus (püügipäevade, isendite, tonnide või püügivahendite arv);
  EPV – enampakkumisel müüdud püügivõimalus kokku.

  (5) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb taotlejale eraldatud püügivõimaluste vähendamise otsuse 15 päeva jooksul arvates kalapüüki reguleeriva välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni või Euroopa Liidu poolt püügivõimaluste vähendamisest.

  (6) Püügivõimaluste vähendamise otsuse tegemisele kohaldatakse püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemise kohta sätestatut.

§ 11.  Kalurite nimekiri

  (1) Kui kaluri kalapüügiloa taotleja, kellele on püügivõimaluste jaotamise otsusega eraldatud püügivõimalus, ei ole ise kalur, esitab ta pärast otsuse teatavaks tegemist Põllumajandus- ja Toiduametile nende kalurite nimekirja (edaspidi kalurite nimekiri), kelle kandmist kaluri kalapüügiloale ta taotleb.

  (2) Kalurite nimekiri peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) kaluri ees- ja perekonnanimi;
  2) kaluri isikukood;
  3) kaluri kontaktandmed;
  4) kalapüügiloale, millele kalur kantakse, märgitavad andmed püügivahendite (ettenähtud juhtudel lubatud kalakoguste), kaluri kalapüügiloa kehtivusaja, püügiaja ja -koha kohta ning § 13 lõikes 4 sätestatud juhul andmed kalalaeva kohta;
  5) kaluri kalapüügiloa taotleja ärinimi ja äriregistri kood;
  6) kaluri kalapüügiloa taotleja kinnitus, et nimekirja kantud kalurid omavad rannakaluri neljandale tasemele vastavat kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses või on nende kutsekvalifikatsiooni tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt.

  (3) Kui kaluri kalapüügiloale kantavaid kalureid on kuni kolm, esitatakse lõikes 2 nimetatud andmed nende kohta kaluri kalapüügiloa taotlusel.

  (4) Kui kaluri kalapüügiloa taotleja on esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile lõikes 2 nimetatud andmed, lähtutakse kaluri kalapüügiloa andmisel esitatud püügivõimaluste jaotusest.

§ 12.  Kutselise kalapüügi luba

  (1) Kutselise kalapüügi luba antakse taotlejale, kellele on püügivõimaluste jaotamise otsusega eraldatud püügivõimalus või kes on saanud püügivõimaluse jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjalt või kes kasutab väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal püügivõimalusi, mis ei ole piiratud.

  (2) Kutselise kalapüügi luba antakse iga kalalaeva või kaluri kohta eraldi, välja arvatud juhul, kui taotleja soovib ühele loale kanda mitu sama püügivahendiga püüdvat kalurit.

  (3) Ühe kalendriaasta jooksul võib taotlejale eraldatud püügivõimaluste kasutamiseks sama kaluri abil või sama kalalaevaga anda mitu piiratud kehtivusajaga kutselise kalapüügi luba.

  (4) Samal veealal sama püügivahendi kasutamiseks ei anta mitut ühel ajal kehtivat kaluri kalapüügiluba.
[RT I, 07.05.2019, 1 - jõust. 10.05.2019]

  (4¹) Erandina lõikes 4 sätestatust antakse samal veealal räimepüügiks kastmõrraga või lestapüügiks põhjanoodaga sama püügivahendi kasutamiseks mitu ühel ajal kehtivat kaluri kalapüügiluba, kui sama püügivahendit kasutatakse samal ajal mitme vähemalt 10-meetrise üldpikkusega kalalaevaga. Sellisel juhul kantakse püügivahendite arv ja püügivahendi kohta kehtestatud lubatud saak ainult esimesele loale.
[RT I, 07.05.2019, 1 - jõust. 10.05.2019]

  (5) Samal veealal samaliigilise püügivõimaluse kasutamiseks sama kalalaevaga ei anta mitut ühel ajal kehtivat kalalaeva kalapüügiluba.
[RT I, 07.05.2019, 1 - jõust. 10.05.2019]

  (6) Kui kutselise kalapüügi loaga on antud õigus kasutada mitut erinevat püügivõimalust, millest ühe väljapüügimaht täitub, siis antakse loa omajale ammendumata püügivõimaluste kasutamiseks uus kutselise kalapüügi luba.

§ 13.  Kutselise kalapüügi loa tingimused

  (1) Kutselise kalapüügi luba antakse püügivõimaluste jaotamise otsusega taotlejale eraldatud püügivõimaluste ning kalapüügiseaduse §-de 58 ja 59 alusel kasutada saadud püügivõimaluste piires.

  (2) Kutselise kalapüügi loaga määratakse kindlaks kalapüügiseaduse § 42 lõikes 7 nimetatud tingimused.

  (3) Kui taotlejale püügivõimaluste jaotamise otsusega eraldatud püügipäevade arv ületab ühe laeva kohta 365 päeva, ei kanta taotlejale asjakohasel aastal antavatele kutselise kalapüügi lubadele kokku ühe laeva kohta üle 365 püügipäeva.

  (4) Kui kaluri kalapüügiluba antakse kastmõrraga räimepüügiks või põhjanoodaga lestapüügiks kalalaevaga, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kantakse kaluri kalapüügiloale selle kalalaeva nimi, pardanumber ja kutselise kalapüügi registri sisenumber.

  (5) Kui taotleja on omandanud kalapüügiõiguse väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal Eesti Vabariigist sõltumata, kantakse kutselise kalapüügi loale kalapüügi koht ja kalapüügiõiguse omandamise alus.

§ 14.  Kutselise kalapüügi loa andmine

  (1) Põllumajandus- ja Toiduamet annab taotlejale kutselise kalapüügi loa pärast kalapüügiõiguse tasu maksmist vähemalt keskkonnatasude seaduse § 37 lõike 4 punktis 3 sätestatud ulatuses, kuid mitte varem kui kolme päeva möödumisel püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemisest. Kutselise kalapüügi loa väljastamiseks teavitab taotleja Põllumajandus- ja Toiduametit talle antava loa kehtivuse algus- ja lõppkuupäevast, loaga kasutatavatest püügivõimalustest ja kalapüüki vahetult teostavatest loale kantavatest kaluritest või loale kantavatest kalalaevadest.
[RT I, 09.11.2021, 12 - jõust. 12.11.2021]

  (2) Kui taotleja soovib talle eraldatud püügivõimaluse võtta kutselise kalapüügi loa alusel välja osaliselt, annab Põllumajandus- ja Toiduamet taotlejale kutselise kalapüügi loa alusel püügivõimaluse kasutada soovitud ulatuses.

  (3) Põllumajandus- ja Toiduamet annab lisas 3 toodud vormi kohase kalalaeva kalapüügiloa ja lisas 4 toodud vormi kohase kaluri kalapüügiloa elektrooniliselt. Põllumajandus- ja Toiduamet kannab kutselise kalapüügi loa andmed kutselise kalapüügi registrisse.

  (4) Kui kutselise kalapüügi luba antakse kalapüügiks väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, lisab Põllumajandus- ja Toiduamet kutselise kalapüügi loale selle tõlke inglise keelde.

  (5) Põllumajandus- ja Toiduamet saadab kutselise kalapüügi loa viivituseta taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil. Kui taotleja soovib saada kutselise kalapüügi loa paberärakirja, toimetab Põllumajandus- ja Toiduamet selle taotlejale viivituseta kätte haldusmenetluse seaduse §-s 26 või §-s 28 sätestatud korras.

§ 15.  Kutselise kalapüügi loas nimetatud kalalaeva või kaluri asendamine

  (1) Kalalaeva kalapüügiloas nimetatud kalalaeva asendamiseks esitab kutselise kalapüügi loa omaja Põllumajandus- ja Toiduametile asjakohase avalduse ning § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid.

  (2) Kaluri kalapüügiloas nimetatud kalalaeva asendamiseks esitab kutselise kalapüügi loa omaja Põllumajandus- ja Toiduametile asjakohase avalduse ning § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi.

  (3) Kaluri kalapüügiloas nimetatud kaluri asendamiseks esitab kutselise kalapüügi loa omaja Põllumajandus- ja Toiduametile asjakohase avalduse ning § 11 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud andmed.

  (4) Lõigetes 1–3 nimetatud avalduse alusel uue kutselise kalapüügi loa andmisele kohaldatakse kutselise kalapüügi loa andmise kohta sätestatut.

§ 16.  Kutselise kalapüügi loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Põllumajandus- ja Toiduamet peatab kutselise kalapüügi loa kehtivuse kalapüügiseaduse § 44 lõikes 2 sätestatud juhul.

  (2) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab kutselise kalapüügi loa kehtetuks kalapüügiseaduse § 44 lõikes 3 sätestatud juhul.

  (3) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb kutselise kalapüügi loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise otsuse loa omajale viivituseta teatavaks haldusmenetluse seaduse 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras.

  (4) Põllumajandus- ja Toiduamet kannab andmed kutselise kalapüügi loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta viivituseta kutselise kalapüügi registrisse.

§ 17.  Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 18.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. detsembril 2017. a.

Lisa 1 Kalalaeva kalapüügiloa taotlus
[RT I, 06.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

Lisa 2 Kaluri kalapüügiloa taotlus
[RT I, 06.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

Lisa 3 Kalalaeva kalapüügiluba
[RT I, 06.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

Lisa 4 Kaluri kalapüügiluba
[RT I, 09.11.2021, 12 - jõust. 12.11.2021]