Välja kuulutanud
Vabariigi President
25.04.2025 otsus nr 546
Välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 16.04.2025
§ 1. Välissuhtlemisseaduse muutmine
Välissuhtlemisseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesolevat seadust ei kohaldata rahastuslepingutele, riigigarantii lepingutele, riigieelarveliste laenude lepingutele ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisele.”;
2) paragrahvi 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) ametkondlik välisleping – välisriigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud Eesti Vabariigi riigiasutuse või omavalitsusüksuse kirjalik kokkulepe või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt välislepingu alusel välislepingu rakendamiseks sõlmitud kirjalik kokkulepe, mis on sõlmitud vastavalt nende pädevusele ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega.”;
3) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) arutab koos riigikaitsekomisjoniga Vabariigi Valitsuse esitatud julgeolekupoliitika aluseid;”;
5) paragrahvi 8 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „valitsusi ning”;
6) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) moodustab vajaduse korral valitsusdelegatsioone lähetamiseks teistesse riikidesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistele nõupidamistele;
9) asutab Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindusi välisriikidesse ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurde ning lõpetab nende tegevuse;”;
7) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:
„91) asutab esindusi üksuste ja territoriaalvalitsuste juurde, määrates nende pädevuse, ning lõpetab nende tegevuse;”;
8) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „ühineb nendega” tekstiosaga „ning sõlmib vastastikuse mõistmise memorandumeid”;
10) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega Euroopa Liidu toetuse ja välisabi tagasinõudmise tingimused, määrad ja korra.”;
12) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 52–59 järgmises sõnastuses:
„(52) Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, lähtudes rikkumise olemusest ja raskusest, Euroopa Liidu toetuse ja välisabi andmise õigusaktis või lepingus ettenähtud alustel. Nende aluste puudumise korral võib toetuse täielikult või osaliselt tagasi nõuda eelkõige juhul, kui pärast toetuse väljamakse tegemist selgub, et toetuse saaja:
1) on taotlemisel või toetuse kasutamisel esitanud teadlikult valeandmeid, on toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused täitnud näiliselt, toetuse kasutamisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral toetuse taotlust ei oleks rahuldatud;
2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;
3) ei ole osaliselt või täielikult täitnud toetuse saamisega seotud kohustust;
4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(53) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
1) toetuse saaja või lõppsaaja on avastanud, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ja teavitanud sellest toetuse andjat esimesel võimalusel ning tagastanud toetuse või selle osa toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil;
2) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 1 nimetatud asjaoludega.
(54) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, nõutakse toetus tagasi või vähendatakse väljamakstavat toetust 2–100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest.
(55) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega.
(56) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha nelja aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest, võttes arvesse nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) sätestatud aegumistähtaja kulgemise tingimusi.
(57) Toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase otsuse saamisest arvates. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib toetuse andja toetuse saaja taotlusel toetuse tagasimaksmise tähtaega pikendada ja tagasimaksmise ajatada, nõudes vajaduse korral tagatist.
(58) Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetust ei ole tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt ja isikult, kes on volitatud täitma riigi haldusülesannet toetuse kasutamisel või vahendamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses.
(59) Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi alates käesoleva paragrahvi lõikes 57 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor võetakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe.”;
13) paragrahvi 8 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Nimetatud põhimääruses sätestatakse muu hulgas toetuse taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud isikuandmete liigid, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused kooskõlas Euroopa Liidu toetuse ja välisabi andmise õigusaktis või lepingus sätestatud isikuandmete töötlemise ulatusega.”;
14) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „ja humanitaarabi” tekstiosaga „andmise”;
16) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „ühineb nendega” tekstiosaga „ning sõlmib vastastikuse mõistmise memorandumeid”;
17) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „ja missioonide” tekstiosaga „, sealhulgas erimissioonide”;
18) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) registreerib Eestis asuvad valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ja muud rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonid ja nende isikkoosseisu ning üksuste ja territoriaalvalitsuste esindused.”;
19) paragrahvi 9 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) algatab välislepingu sõlmimise või annab selleks nõusoleku, osaleb välislepingu üle peetavatel läbirääkimistel, valmistab ette või kooskõlastab Vabariigi Valitsusele esitatava välislepingu eelnõu või vastuvõetud teksti ja esitab välislepingu eelnõu või vastuvõetud teksti Vabariigi Valitsusele või annab nõusoleku selle esitamiseks;”;
21) paragrahvi 9 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „§ 6 lõike 1 punkti 2 ja § 16 alusel vastuvõetud õigusaktide kohaselt vormistatavate”;
22) paragrahvi 9 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kõrgete külaliste” tekstiosaga „ning erimissioonide”;
23) paragrahvi 9 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) korraldab Eesti Vabariigi esindamist Rahvusvahelises Kohtus, Alalises Vahekohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus ja Euroopa Liidu Kohtus ning vajaduse korral teistes vaidluste lahendamise rahvusvahelistes institutsioonides.”;
24) paragrahvi 9 lõiked 71, 72, 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:
„(131) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimused ja korra.
(132) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega väliskülaliste vastuvõtmisega seotud majutus-, toitlustus-, sõidu-, tõlke- ja muude kulude piirmäärad riigiasutustele.”;
26) paragrahvi 9 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Käesoleva paragrahviga Välisministeeriumile pandud ülesannete täitmiseks ja töö korraldamise tagamiseks asutab valdkonna eest vastutav minister järgmised andmekogud ning kehtestab nende põhimäärused:
1) Eesti äridiplomaatia andmekogu;
2) Eesti arengukoostöö andmekogu;
3) välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu andmekogu;
4) Euroopa Liidu Kohtu eelotsusemenetluste ja Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluste andmekogu;
5) välislepingute andmekogu;
6) eeltäidetud viisataotluse andmekogu;
7) aukonsulite andmekogu.”;
27) paragrahvi 10 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
29) seaduse 2. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses:
„3. jagu
Andmekogud
§ 111. Eesti äridiplomaatia andmekogu
(1) Eesti äridiplomaatia andmekogu eesmärk on pidada arvestust Eesti välisesinduste tegevuse üle Eesti ärihuvide esindamisel ja edendamisel välisturgudel ning talletada elektrooniliselt asjaomaste ettevõtjate kontaktandmed ja info, et anda edasi teadmus teenistujate vahel ning teha järeldusi isikkoosseisu ja tulevaste investeeringute tõhusamaks planeerimiseks. Nimetatud eesmärgil töödeldakse andmekogus ettevõtte või organisatsiooni kontaktisiku üldandmeid.
(2) Andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium.
(3) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise kord, andmete säilitamise tähtajad ja muud korraldusküsimused.
(4) Projektidega seotud kontaktisikute andmeid säilitatakse viis aastat pärast projekti lõppemist, seejärel andmed anonüümitakse.
§ 112. Eesti arengukoostöö andmekogu
(1) Eesti arengukoostöö andmekogu eesmärk on pidada arvestust Eesti Vabariigi arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuste ja nende kulude üle, tagada avalikkuse juurdepääs asjakohasele teabele ning võimaldada esitada toetusetaotlusi ja kuluaruandeid. Nimetatud eesmärgil töödeldakse andmekogus järgmisi isikuandmeid:
1) taotleja esindusõigusliku isiku üldandmed;
2) projektijuhi üldandmed;
3) andmekogu kasutaja üldandmed ja töötamise andmed.
(2) Andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium.
(3) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu volitatud töötlejad ja nende ülesanded, andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused.
(4) Andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast projekti lõppemist. Pärast säilitustähtaja möödumist antakse andmed arhiiviseaduse alusel avalikku arhiivi või hävitatakse.
§ 113. Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu andmekogu
(1) Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu andmekogu eesmärk on välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide (edaspidi koos esinduste) ülesannete tõhusaks täitmiseks:
1) esinduste ning nende isikkoosseisu kaitse;
2) esinduste kasutuses olevate ruumide, esinduste ja nende isikkoosseisu mootorsõidukite registreerimise, maksusoodustuste sihipärase kasutamise, esinduste operatiivnimekirja ja diplomaatiliste isikutunnistuste väljaandmise üle arvestuse pidamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil töödeldakse andmekogus järgmisi isikuandmeid:
1) esinduse registreerimisel esinduse juhi üldandmed;
2) mootorsõiduki registreerimisel omaniku ja kasutaja üldandmed.
(3) Andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium.
(4) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused.
(5) Andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni 20 aastat arvates andmekogusse kandmisest. Pärast säilitustähtaja möödumist antakse andmed arhiiviseaduse alusel avalikku arhiivi või hävitatakse.
§ 114. Euroopa Liidu Kohtu eelotsusemenetluste ja Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluste andmekogu
(1) Euroopa Liidu Kohtu eelotsusemenetluste ja Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluste andmekogu eesmärk on hallata Euroopa Liidu Kohtu eelotsusemenetluste kohta saadetud infot, jälgida menetluste käiku ning teavitada sellest asjaomaseid ametiasutusi. Samuti hallatakse andmekogus teavet Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluste kohta. Nimetatud eesmärgil töödeldakse andmekogus vastutava ministeeriumi ja ameti seisukoha koostaja üldandmeid ja töötamise andmeid.
(2) Andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium.
(3) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused.
(4) Andmekogus olevaid andmeid säilitatakse alaliselt.
§ 115. Välislepingute andmekogu
(1) Välislepingute andmekogu eesmärk on pidada arvestust läbiräägitavate välislepingute, välislepingutega tehtavate toimingute ning välislepingute staatuse üle ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium.
(3) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmeandjad, andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused.
§ 116. Eeltäidetud viisataotluse andmekogu
(1) Eeltäidetud viisataotluse andmekogu eesmärk on hõlbustada ja kiirendada viisataotluste menetlemist, kuna viisataotleja poolt andmekogusse kantud andmed on töödeldavad viisaregistris. Nimetatud eesmärgil töödeldakse andmekogus järgmisi isikuandmeid:
1) viisataotleja üldandmed, perekonnaseisuandmed, reisidokumendi andmed, töötamise andmed, reisi andmed;
2) alaealise puhul lisaks tema vanema või seadusliku esindaja üldandmed;
3) Eestis või muus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elava külastatava eraisiku üldandmed;
4) taotleja Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikust perekonnaliikme üldandmed ja reisidokumendi andmed.
(2) Andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium.
(3) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmeandjad, andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused.
(4) Andmekogus olevaid andmeid säilitatakse kuni kuus kuud arvates andmete kandmisest andmekogusse. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed hävitatakse.
§ 117. Aukonsulite andmekogu
(1) Aukonsulite andmekogu eesmärk on võimaldada Välisministeeriumil täita käesoleva seadusega ja konsulaarseadusega pandud ülesandeid ning pidada arvestust välisriikides tegutsevate Eesti aukonsulite ja konsulaarasutuse juhtide üle. Nimetatud eesmärgil töödeldakse andmekogus järgmisi isikuandmeid:
1) aukonsuliks kandideerija üldandmed, töötamise andmed ja foto;
2) aukonsuli üldandmed, töötamise andmed ja foto;
3) peakonsuli üldandmed ja töötamise andmed.
(2) Andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium.
(3) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused.
(4) Andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni 20 aastat arvates isikuga seotud toimingute lõppemisest. Pärast säilitustähtaja möödumist antakse andmed arhiiviseaduse alusel avalikku arhiivi või hävitatakse.”;
30) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Välislepingu sõlmimise algatab Välisministeerium või Välisministeeriumi nõusolekul teine ministeerium või Riigikantselei.”;
31) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
32) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vajaduse korral moodustab Vabariigi Valitsus korraldusega välislepingu sõlmimise ettevalmistamiseks delegatsiooni. Vabariigi Valitsus võib anda delegatsiooni juhile lõppdokumentide vastuvõtmise ja neile allakirjutamise õiguse.”;
33) paragrahvid 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;
34) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
„§ 181. Välisministeeriumi pädevus välislepingu teksti muutmisel
Välisministeerium võib teha Vabariigi Valitsuse heakskiidetud välislepingu teksti, selle tõlke teksti või vastuvõetud välislepingu tõlke teksti parandusi, mis ei muuda välislepingu sisu ega mõtet, kui ta teatab sellest välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhtinud ministeeriumile ja vajaduse korral teisele lepingupoolele.”;
35) paragrahvi 19 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „alla kirjutades,” tekstiosaga „kirju või noote vahetades,”;
36) paragrahvi 20 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ette nähtud.” tekstiosaga „ette nähtud või”;
37) paragrahvi 20 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) ratifitseerimise vajadus tuleneb üldise seadusereservatsiooni põhimõttest.”;
38) paragrahvi 21 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „jõustatakse allakirjutamisega,” tekstiosaga „ratifitseerimiskirjaga, heakskiitmiskirjaga, ühinemiskirjaga, jõustumisnoodiga, muu”;
39) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
40) paragrahvi 21 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Vabariigi President” tekstiosaga „, kui leping näeb ette ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja esitamise hoiulevõtjale või teisele lepingupoolele”;
41) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata välislepingu lepingukirjale kirjutab alla peaminister või valdkonna eest vastutav minister.”;
42) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „välislepingut sõlmides” tekstiosaga „või hiljem”;
43) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Välislepingut sõlmiv asutus võib reservatsiooni või deklaratsiooni tegema, muutma ja tagasi võtma volitada Vabariigi Valitsust või valdkonna eest vastutavat ministrit.
(42) Kui sõlmitud välislepingu juurde on vaja teha reservatsioon või deklaratsioon või sõlmimisel tehtud reservatsiooni või deklaratsiooni on vaja uuendada või muuta tulenevalt Euroopa Liidu õigusest, vormistab deklaratsiooni Välisministeerium lepingu sõlmimist juhtinud ministeeriumi ettepanekul.”;
44) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui välislepingu osaline on teinud lepingu mõtte ja eesmärgiga vastuolus oleva reservatsiooni või deklaratsiooni, esitab Välisministeerium, olles vajaduse korral konsulteerinud asjaomase ministeeriumiga, reservatsiooni või deklaratsiooni kohta vastuväite.”;
45) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Välislepingu peatamise ja peatamise lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus, kui välislepingus või õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti, ning Välisministeerium teatab sellest teisele lepingupoolele või hoiulevõtjale.”;
46) paragrahvi 24 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „Välisministeerium” sõnadega „välislepingu sõlmimise algatanud ministeerium või Riigikantselei”;
47) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Välislepingut muudetakse välislepingu sõlmimisega samas korras, kui välislepingus või selle sõlmimist käsitlevas õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.”;
48) paragrahvi 25 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „üheaegselt esinevad järgmised tingimused”;
49) paragrahvi 25 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) muudatus ei vaja käesoleva seaduse § 20 kohast ratifitseerimist ja
2) muudatus jõustub rahvusvaheliselt vaikiva menetluse raames või jõustub Eesti suhtes, olenemata Eesti seisukohast.”;
50) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
51) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kooskõlastatult Välisministeeriumiga anda määrusega nõusoleku muuta Riigikogus ratifitseeritud või Vabariigi Valitsuses heakskiidetud välislepingut, kui muudatus on tehnilist laadi, sellel puudub oluline mõju ning täidetud on järgmised tingimused:
1) muudatus ei vaja käesoleva seaduse § 20 kohast ratifitseerimist ja
2) muudatus jõustub rahvusvaheliselt vaikiva menetluse raames või jõustub Eesti suhtes, olenemata Eesti seisukohast.
(4) Kui välislepingu muudatus jõustub rahvusvaheliselt vaikivas menetluses ja muudatus kajastub täiel määral Euroopa Liidu õigusaktis, siis muudatust käesoleva seaduse alusel ei menetleta.”;
52) paragrahvi 26 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
53) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „otsustab Riigikogu” tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse ettepanekul”;
54) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Välisleping ja selle muudatus avaldatakse Riigi Teatajas, välja arvatud juhul, kui see kuulub avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas. Välisleping ja selle muudatus avaldatakse koos välislepingu sõlmimist käsitleva õigusaktiga, või kui see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, esitatakse viide ja link eesti keeles avaldatud välislepingule või selle muudatusele.”;
55) paragrahvi 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
56) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigiasutused, omavalitsusüksused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud võivad välislepingu alusel välislepingu rakendamiseks vastavalt oma volitustele või pädevusele iseseisvalt ette valmistada ja sõlmida ametkondlikke välislepinguid.”;
57) paragrahvi 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ametkondlik välisleping avaldatakse asjaomase riigiasutuse, omavalitsusüksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku veebilehel, kui ametkondlikus välislepingus ei ole sätestatud teisiti.”;
58) paragrahvi 31 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 31. Ametkondliku välislepingu registreerimine
(1) Ametkondliku välislepingu tekst ning selle sõlmimise, muutmise, lõpetamise või lõppemise teave registreeritakse välislepingute andmekogus.”;
59) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
60) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ametkondliku välislepingu muutmise, peatamise või lõpetamise otsustab asjaomane riigiasutus, omavalitsusüksus või avalik-õiguslik juriidiline isik rahvusvahelise õiguse ja ametkondliku välislepingu kohaselt.”.
§ 2. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) taotleja üldandmed, perekonnaseisuandmed, isikut tõendava dokumendi andmed ja töötamise andmed;
2) esinduse töötaja perekonnaliikme üldandmed ja reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi andmed;
3) andmekogu kasutaja üldandmed ja töötamise andmed.”;
2) paragrahvi 153 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmekogude põhimäärustes sätestatakse andmekogudesse kogutavate andmete koosseis ja andmekogudesse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused.”;
3) paragrahvi 153 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Diplomaatilise passi andmekogusse kantud diplomaatilise passi kasutaja andmeid säilitatakse 50 aastat toimingute lõppemisest arvates. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.
(8) Diplomaatilise isikutunnistuse andmekogusse kantud diplomaatilise isikutunnistuse kasutaja andmeid säilitatakse kümme aastat isikuga seotud toimingute lõppemisest arvates. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.”.
§ 3. Konsulaarseaduse muutmine
Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Konsulaarasutus ja Eesti Vabariigi suursaatkond täidavad konsulaarülesandeid vastavalt ministeeriumi põhimääruse alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud põhimäärusele.”;
2) paragrahvi 3 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja erimissiooni”.
§ 4. Riigi Teataja seaduse muutmine
Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) välislepingu konsolideeritud tekst, mis sisaldab kõiki seni jõustunud muudatusi, koos viimaste muudatuste jõustumise kuupäevaga, kui selline tekst on koostatud;”;
2) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) välissuhtlemisalane ministri määrus;”.
§ 5. Strateegilise kauba seaduse muutmine
Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil töödeldakse andmekogus ettevõtja kontaktisiku ja esindaja üldandmeid.”;
2) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhimääruses sätestatakse andmekogu volitatud töötlejad, kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused.”;
3) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 751 järgmises sõnastuses:
„§ 751. Andmete säilitamine
Andmekogus olevaid andmeid säilitatakse 50 aastat arvates andmekogusse kandmisest. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.”.
§ 6. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Välisministeeriumi struktuuri kuuluvad Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused ja konsulaarasutused.”.
§ 7. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. oktoobril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Facebook
X.com