Teksti suurus:

Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Riigihalduse minister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.06.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:23.11.2017
Avaldamismärge:RT I, 07.06.2017, 3

Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 05.06.2017 nr 31

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

  (1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2017–2020” meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” elluviimiseks aastatel 2015–2017 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46% suuruse osa kohaliku omavalitsuse asutuste hoonetes kasutamise tingimused ja kord.

  (2) Meetme eesmärk on avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine või taastuvenergia kasutuse edendamine. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust.

  (3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, siis kohaldatakse abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” sätestatud tingimusi (2012/21/EL) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus).

  (4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

§ 2.   Meetme elluviija

  Meetme viib ellu, toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Rahandusministeerium.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 3.   Toetatav tegevus

  (1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiakasutust, hoone ülalpidamiskulusid, kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi energiatõhususe tööd).

  (2) Hoonele esitatavad nõuded on järgmised:
  1) hoonet kasutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) osutamiseks;
  2) hoones tegutsevas hoolekandeasutuses on Sotsiaalministeeriumile esitatud statistilise aastaaruande andmetel 2016. aasta 31. detsembri seisuga vähemalt 20 üldhooldusteenuse kohta;
  3) hoonet kasutatakse pärast energiatõhususe töid üldhooldusteenuse osutamiseks vähemalt 20-le isikule;
  4) hoone hoolekandeasutuse ainukasutuses oleva köetava pinna ruutmeetrite arvu ja üldhooldusteenust saavate isikute suhtarv on väiksem kui 45.

  (3) Kui hoonet kasutatakse või hakatakse kasutama lisaks üldhooldusteenusele ka muul otstarbel, toetatakse hoone üldhooldusteenuse osutamiseks kasutatava osa energiatõhususe tööde elluviimist juhul, kui üldhooldusteenuse ainukasutuses olev hoone osa vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ja taotleja tagab kogu hoone energiatõhususarvu jõudmise vahemikku 121–150 kWh/(m²a). Energiatõhususarvuna käsitatakse arvutuslikku summaarset tarnitud energiate kaalutud erikasutust hoone tüüpilisel kasutusel [kWh/(m²a)], millest arvestatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus, ja mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks ning mis arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel.

  (4) Kui hoonet kasutatakse lisaks üldhooldusteenusele ka muul otstarbel, siis sellises hoones toetatakse energiatõhususe töid proportsionaalselt üldhooldusteenuse ainukasutuses oleva hoone osa köetava pinna osatähtsusega kogu hoone köetavast pinnast.

  (5) Meetmest ei toetata projekte, mille elluviimisel kasvuhoonegaaside heide suureneb.

§ 4.   Projekti elluviimise periood

  (1) Projekti elluviimise periood on projekti rahastamise otsuses määratletud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud.

  (2) Projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse tegemise päev ja lõpp hilisem kui 2019. aasta 31. detsember.

  (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.

§ 5.   Abikõlblikud kulud

  (1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, energiatõhususe tööde tegemiseks ja mis on tehtud projekti elluviimise perioodil.

  (2) Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja.

  (3) Abikõlblikud on majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” tähenduses hoone energiakasutust otseselt mõjutavad järgmised energiatõhususe töödega seotud kulud:
  1) soojustamise kulu;
  2) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu;
  3) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu;
  4) ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide soojustagastusega tagatakse mittetaastuva fossiilse päritoluga energia kasutuse vähenemine või ventilatsioonile kuluva elektri tootmiseks kasutatakse edaspidi päikeseelektrit ja sellega kaasneb kasvuhoonegaaside heite vähenemine;
  5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima;
  6) automaatika ja tarkade juhtimisseadmetega, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, seonduv kulu;
  7) päikesekaitse lahenduste kulu;
  8) valgustuse uuendamise kulu;
  9) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks;
  10) käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu;
  11) käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulu.

  (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega;
  2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale;
  3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” alusel koostatud soojusmajanduse arengukavaga, kui kohaliku omavalitsuse üksus on vastava arengukava kinnitanud;
  4) amortisatsioonikulu;
  5) kulu, mis on lähima 10 aasta jooksul riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud;
  6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
  7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;
  8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu;
  9) hoone energiaauditi kulu.

§ 6.   Toetuse ja omafinantseeringu suurus

  (1) Toetuse määr on vastavalt määruse lisas 1 esitatud toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise metoodikale (edaspidi metoodika) 40–70% projekti abikõlblikest kuludest. Põhitegevuse tulusid käsitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-de 7 ja 14 tähenduses.

  (2) Toetust antakse vastavalt lõikes 1 nimetatud metoodikale 107–188 eurot ühe rekonstrueeritava hoone köetava pinna ruutmeetri kohta.

  (3) Kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus, võetakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse, mille konsolideerimisgruppi üksus kuulub, põhitegevuse tulud ja elanike arv.

  (4) Taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse.

  (5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muudelt abiskeemidelt saadud tagastamatut abi.

  (6) Toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (7) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas.

  (8) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale, ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

3. peatükk Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded 

§ 7.   Toetuse taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest.

  (3) Juhul kui tegemist on taotlejaga, kes on sõlminud haldusreformi seaduse kohaselt Eesti territooriumil haldusjaotuse seaduse §-s 91 sätestatud ühinemislepingu, siis taotleja finantsdistsipliini näitajate ja toetusmäära otsustamisel arvestatakse kõigi ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste näitajatega.

  (4) Ühinemislepingu sõlminud taotlejal on õigus taotlus esitada, kui tal on ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude nõusolek käesoleva määruse alusel taotluse esitamiseks.

  (5) Taotleja ei või olla riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

§ 8.   Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotleja peab taotluse esitama taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 5 nimetatud dokumendid.

  (2) Taotlus esitatakse iga rekonstrueeritava hoone kohta järgmiselt:
  1) taotleja, kelle haldusterritooriumil elab rahvastikuregistri andmetel 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kuni 10 999 elanikku, võib esitada ühe taotluse;
  2) taotleja, kelle haldusterritooriumil elab rahvastikuregistri andmetel 2017. aasta 1. jaanuari seisuga 11 000 või rohkem elanikku, võib esitada kaks taotlust.

  (3) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja.

  (4) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:
  1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga;
  2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud perioodil;
  3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama käesolevas määruses nõutavale toetuse ja omafinantseeringu määrale;
  4) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega;
  5) taotlusest peab selguma projekti tegevuste ja kulude abikõlblikkus;
  6) taotlusest peab selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on hoolekandeasutuse ainukasutuses ja üldhooldusteenuse kohtade arv Sotsiaalministeeriumile esitatud statistilise aastaaruande andmetel 2016. aasta 31. detsembri seisuga;
  7) taotluses peab sisalduma kinnitus, et projektile või projekti üksikutele tegevustele ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotluse esitamisele eelnenud 10 aasta jooksul.

  (5) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid:
  1) omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid;
  2) hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades määruse §-s 9 toodud erisustega;
  3) kinnitus, et projekti raames rekonstrueeritav hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale ja nende kohta puuduvad kinnistusraamatusse kandmata lepingud;
  4) ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste korral volikogude nõusolek taotluse esitamiseks;
  5) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega;
  6) ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses, juhul kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega.

  (6) Rahandusministeeriumil on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.

§ 9.   Hoone energiaauditile esitatavad nõuded

  (1) Energiaaudit peab vastama määruse lisas 3 sätestatud nõuetele.

  (2) Antud meetme raames võib taotleja esitada ka ainult Majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” § 6 lõigete 10 ja 11 kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid.

  (3) Energiaauditi peab koostama vähemalt kuuenda taseme täiskutsega (pädev teostama ühiskondlike hoonete energiaauditeid) energiaaudiitor.

  (4) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmist:
  1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri 2017. aasta 1. jaanuari andmetel;
  2) hoone olemasolevale olukorrale vastava energiatõhususarvu määramine tüüpilisel kasutusel;
  3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv vahemikku 121–150 kWh/(m²a);
  4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D pildid) tüüpilisel kasutusel;
  5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;
  6) CO2 heitkoguse vähenemise prognoos.

  (5) Lõike 3 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse vastavalt majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrusele nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ja 3. juuni 2015. a määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 10.   Taotluse esitamine

  (1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja taotlemisega seotud teabe ja dokumendid Rahandusministeeriumile elektroonilise taotluste esitamise keskkonna http://etoetus.struktuurifondid.ee/ vahendusel digitaalselt allkirjastatuna.

  (2) Taotlusvooru kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse hiljemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva Rahandusministeeriumi veebilehel.

  (3) Taotlusvooru rahalise mahu, regionaalse jaotuse ja taotluste esitamise tähtpäeva kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

  (4) Taotlus esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval.

  (5) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta ja taotlus tagastatakse taotlejale läbi vaatamata.

§ 11.   Taotluse menetlemine

  Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:
  1) taotluse registreerimisest;
  2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest;
  3) taotluse hindamisest;
  4) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

§ 12.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine

  (1) Taotleja on nõuetele vastav, kui ta vastab §-s 7 sätestatud nõuetele.

  (2) Taotlus on nõuetele vastav, kui:
  1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele;
  2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks;
  3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra;
  4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 2019. aasta 31. detsembril;
  5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning on esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta.

  (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
  3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
  4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele;
  5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud.

  (4) Kui Rahandusministeerium avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb valdkonna eest vastutav minister taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (6) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid §-s 13 sätestatud korras lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel.

  (7) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb valdkonna eest vastutav minister taotluse rahuldamise otsuse. Valdkonna eest vastutav minister võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest.

§ 13.   Taotluse hindamine

  (1) Taotlusi hinnatakse viies grupis vastavalt taotlejate territoriaalsele paiknemisele Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil (edaspidi territoriaalne grupp).

  (2) Taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud lisas 2.

  (3) Igas territoriaalses grupis moodustatakse lõplik pingerida lisa 2 alusel arvutatud hindamiskriteeriumide eest saadud punktide kokkuliitmisel ja ümardamisel täpsusastmega kaks kohta pärast koma.

  (4) Võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mis on esitatud suurema üldhooldusteenuse kohtade arvuga hoone kohta.

  (5) Üle-eestiline pingerida moodustatakse lõigete 3 ja 4 põhimõtete kohaselt.

§ 14.   Taotluse rahuldamine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.

  (2) Hindamise tulemusena igas territoriaalses grupis alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega territoriaalse grupi pingereas rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest.

  (3) Igas territoriaalses grupis on Rahandusministeeriumil õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume.

  (4) Kui taotleja loobub projekti elluviimisest, teavitatakse sama territoriaalse grupi pingereas esimest väljapoole rahastamise mahtu jäänud taotlejat kasutamata jäänud toetusest ning taotluse rahastamise või osalise rahastamise võimalusest ulatuses, mis ei ületa taotleja algselt esitatud taotluse ning territoriaalse grupi taotlusvooru rahalist mahtu.

  (5) Kui pärast taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üle-eestilise toetuse jääk või territoriaalse grupi rahastamise mahust jääb raha üle, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üle-eestilises pingereas.

  (6) Kui lõigete 4 ja 5 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on Rahandusministeeriumil õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume.

§ 15.   Taotluse rahuldamise otsus

  Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) toetuse maksimaalne summa ja toetuse määr projekti abikõlblikest kuludest;
  5) projekti minimaalse omafinantseeringu summa;
  6) projekti rahastamiskava ja projekti elluviimise ajakava;
  7) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht;
  8) poolte õigused ja kohustused;
  9) järelevalve kord;
  10) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruandlus CO2 heitkoguse kokkuhoiust;
  11) toetuse väljamaksmise kord;
  12) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud kord;
  13) vaidluste lahendamise kord;
  14) teadete kättetoimetamise vorm ja viis;
  15) viide komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012, kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi;
  16) viide, et tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (2012/21/EL), kui antav toetus on riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse tähenduses;
  17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve teostamiseks.

§ 16.   Taotluste rahuldamata jätmise otsus

  (1) Valdkonna eest vastutav minister teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
  1) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada;
  2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet.

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
  3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood;
  4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
  5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
  6) otsuse vaidlustamise kord.

  (3) Rahandusministeerium esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt.

5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine 

§ 17.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt tema poolt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas:
  1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega Rahandusministeeriumile koos sõlmitud lepinguga;
  2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri;
  3) mitte avaldama projektiga seotud hanketeadet enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist;
  4) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata Rahandusministeeriumi;
  5) esitama Rahandusministeeriumile hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist;
  6) kasutama hoonet hoolekandeasutusena ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma Rahandusministeeriumiga kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates;
  7) võimaldama Rahandusministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on Rahandusministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel ning tagama Rahandusministeeriumile õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde teostaja dokumentidega;
  8) võimaldama Rahandusministeeriumil ja tema poolt nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal;
  9) teavitama Rahandusministeeriumi viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged;
  10) teavitama viivitamata Rahandusministeeriumi, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast;
  11) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  12) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates;
  13) teavitama viivitamata Rahandusministeeriumi projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine jms);
  14) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtaegselt.

§ 18.   Toetusele viitamine

  Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projektipiirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt:
  1) projekti nimetus;
  2) tööde teostaja;
  3) valmimise tähtaeg;
  4) lisainfo sõnastuses „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik”;
  5) Rahandusministeeriumi logo.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine 

§ 19.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse 10–100% tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
  3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud;
  5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
  7) hoone kasutamine üldhooldusteenuse osutamiseks lõpetatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates;
  8) hoone omand või valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates Rahandusministeeriumiga eelnevalt kooskõlastamata.

  (2) Kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 2, 5, 10, 25 või 100% hankelepingule eraldatud toetusest.

Mihhail Korb
Riigihalduse minister

Veiko Tali
Kantsler

Lisa 1 Toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise metoodika

Lisa 2 Taotluste hindamiskriteeriumid

Lisa 3 Nõuded hoone energiaauditile

/otsingu_soovitused.json