Teksti suurus:

Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator” ja 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord” muutmine

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.06.2019
Avaldamismärge:RT I, 07.06.2019, 4

Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator” ja 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord” muutmine

Vastu võetud 30.05.2019 nr 26

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 ja elektroonilise side seaduse § 86 lõike 2 alusel.

§ 1. Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator” muutmine

Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruses nr 47 „Eelarveklassifikaator” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse käesolevas määruses ministeeriumi ja selle valitsemisala kohta sätestatut ka Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja Riigikantseleile, kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti.”;

2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestuspõhimõtete ja -objektide kogum, mille alusel peetakse käesolevas määruses sätestatu kohaselt arvestust ja kuluarvestust ning korraldatakse seiret ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ettevalmistamisel, riigieelarve koostamisel ja liigendamisel, eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute seadmisel ja jälgimisel (edaspidi piirmäärade seadmine) ning eelarve kasutamisel ja millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.”;

3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse vähemalt kulud, välja arvatud käibemaksukulu, ning investeeringud programmide lõikes, kulud sealjuures teenuste tegevuste või teenuste lõikes.”;

4) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „, kui asutus ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele”;

5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) tehingupartneri kood.”;

6) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eelarve piirmäärade seadmiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
1) organisatsioon ja eelarveüksus;
2) eelarve liik;
3) eelarve konto;
4) eelarve objekt;
5) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
6) toetus.

(3) Kuluarvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
1) eelarve liik;
2) eelarve konto;
3) eelarve objekt;
4) organisatsioon;
5) tegevusala;
6) planeerimistasand;
7) toetus;
8) tulu-/kuluüksus;
9) projekt;
10) tehingupartneri kood;
11) ressurss/kulukoht;
12) tugiteenus;
13) teenuse tegevus;
14) klient.”;

7) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Arvestusobjekti „Organisatsioon” (edaspidi organisatsioon) alusel peetakse arvestust asutuste lõikes ja seatakse eelarve piirmäärad ning strateegilises planeerimises kasutatakse seda eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks.”;

8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Eelarveüksused on toodud määruse lisas 2.”;

9) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Arvestusobjekti „Eelarve liik” (edaspidi eelarve liik) alusel liigendatakse vahendid riigieelarve seadusest tulenevatele põhimõtetele vastavalt piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks, peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad.”;

10) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Arvestusobjekti „Eelarve konto” (edaspidi eelarve konto) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust majandusliku sisu alusel ning seatakse eelarve piirmäärad.

(2) Eelarve kontod on järgmised:
1) eelarve üldised kontod „Tulud” (edaspidi tulud), „Kulud” (edaspidi kulud), „Investeeringud” (edaspidi investeeringud) ja „Finantseerimistehingud” (edaspidi finantseerimistehingud);
2) eelarve konto 15 (põhivara soetused);
3) eelarve konto 358 (saadud kodumaised toetused, sealhulgas välistoetuste kaasrahastus);
4) eelarve konto 359 (saadud välistoetused);
5) rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” (edaspidi üldeeskiri) kontod käesoleva määruse lisas 4 sätestatud ulatuses ja vähemalt selles sätestatud detailsuses.

(3) Ministeeriumi valitsemisala võib suurendada eelarve kontode detailsust, kui käesolevas määruses sätestatud muude arvestusobjektide abil ei ole tagatud vahendite eristatavus.”;

11) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Arvestusobjekti „Eelarve objekt” (edaspidi eelarve objekt) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad. Eelarve objekti kasutatakse juhul, kui eelarve liigenduses määratakse eelarve sihtotstarve lisaks eelarve liigile ja eelarve kontole detailsemalt.”;

12) paragrahvi 9 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „või tehingupartneri koodi”;

13) paragrahvi 9 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas tehingupartneri koodi korral selle neli viimast numbrit”;

14) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Arvestusobjekti „Tegevusala” (edaspidi tegevusala) kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks ning aruandluse saamiseks rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (Classification of the Functions of Government, COFOG) lõikes.”;

16) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Arvestusobjekti „Planeerimistasand” (edaspidi planeerimistasand) kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks, strateegiliseks planeerimiseks ning eelarve piirmäärade jälgimiseks. Tegevuspõhise liigenduse planeerimistasanditeks on:
1) tulemusvaldkond;
2) programm;
3) meede;
4) programmi tegevus;
5) põhiteenus.”;

17) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 11 lõiked 3–6 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Planeerimistasandile seatakse eesmärk ja mõõdik, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisti.

(4) Planeerimistasandile seatav eesmärk peab olema mõõdetav või hinnatav.

(5) Meetmele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui programmil on vaid üks meede. Sellisel juhul on eesmärgiks programmi eesmärk.

(6) Programmi tegevusele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui meetmel on vaid üks tegevus. Sellisel juhul on eesmärgiks meetme eesmärk.”;

19) paragrahvi 11 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „või oodatud tulemuste”;

20) paragrahvi 11 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Arvestusobjekti „Toetus” (edaspidi toetus) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad.

(2) Arvestusobjekti kasutatakse välistoetuse ja selle kaasrahastamise (edaspidi koos nimetatud välistoetus) ning struktuuritoetuse registris menetletud siseriiklike toetusprogrammi vahendite kajastamisel.

(3) Välistoetuse kaasrahastamine käesoleva määruse tähenduses hõlmab nii välistoetusega makstavat riiklikku kaasfinantseeringut kui ka riigieelarvest toetuse saajale projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks täiendavalt makstavat omafinantseeringut.

(4) Toetuse vahendamise kolmeosaline kood, mille osad eristatakse üksteisest sidekriipsuga, koostatakse käesoleva määruse lisades 2 ja 6 sätestatud tunnuste abil järgmiselt:
1) esimesse osasse märgitakse vahendamise tunnus, toetuse kood, vahendaja valitsemisala tunnus ja fondi tunnus;
2) teise osasse märgitakse vahendaja kood ja rakendusperioodi kood;
3) kolmandasse osasse märgitakse toetuse meetme tegevuse number koos rakendusskeemi järjekorranumbriga. Kui toetust ei ole menetletud struktuuritoetuse registris, siis märgitakse kolmandasse osasse kuni üheksakohaline tähtedest või numbritest koosnev vabalt valitud tunnus.

(5) Toetuse kasutamise kolmeosaline kood koostatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt ja alljärgnevast lähtudes:
1) esimeses osas ei kasutata vahendamise ja fondi tunnuseid ning valitsemisala tunnus asendatakse asutuse administratiivse tunnusega;
2) teises osas asendatakse vahendaja kood fondi tunnusega;
3) kolmanda osa vabalt valitud tunnus võib olla kuni kümnekohaline.

(6) Toetus planeeritakse ministeeriumi eelarves, kuni selgub selle saaja riigiasutus või kui toetuse saaja ei ole riigiasutus. Toetuse planeerimisel toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud riigiasutuse eelarves vähendatakse samaväärselt toetuse eelarvet teises riigiasutuses.

(7) Välistoetuse kasutamisel enne selle laekumist lähtutakse rahandusministri 10. septembri 2014. a määruses nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri” toodud vastavast korrast.”;

22) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

§ 121. Tehingupartneri kood

(1) Arvestusobjekti „Tehingupartneri kood” (edaspidi tehingupartneri kood) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust riigiasutuste lõikes konsolideerimise võimaldamiseks, kui vahendeid ei olnud võimalik kohe planeerida neid kasutava eelarveüksuse lõikes.

(2) Tehingupartnerite koodid on toodud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisas 2.”;

23) paragrahvist 13 jäetakse välja sõnad „ja seatakse kuluarvestuses piirmäärad”;

24) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

§ 131. Tugiteenus, teenuse tegevus ja klient

Arvestusobjekte „Tugiteenus”, „Teenuse tegevus” ja „Klient” kasutatakse kuluarvestuse pidamiseks.”;

25) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna „arvestus” sõnaga „kuluarvestus” vastavas käändes;

27) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kõik arvestusobjektid ja lisas 1 toodud arvestusobjektide tasemed, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud, kodeerib Rahandusministeerium.”;

28) paragrahvi 17 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:

„5) tugiteenus;
6) teenuse tegevus;
7) klient.”;

30) paragrahvi 18 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Arvestusobjektide kasutamine eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute seadmiseks ning jälgimiseks”;

31) paragrahvi 18 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eelarve piirmäärad on vahenditel, mis ei ole nimetatud riigieelarve seaduse § 32 lõikes 2; kasutamise piirangud vastavalt laekumisele on vahenditel, mis on nimetatud riigieelarve seaduse § 32 lõike 2 punktis 1 ning § 32 lõikes 3, arvestades ka käesoleva määruse § 12 lõikes 7 sätestatut.”;

32) paragrahvi 18 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Eelarve piirmäärad ja kasutamise piirangud seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarve üldistele kontodele K, I ja F järgmiste arvestusobjektide lõikes:
1) organisatsioon ja eelarveüksus;
2) eelarve liik, kusjuures eelarve liikide 42–45 korral kuludele, investeeringutele ja finantseerimistehingutele ühiselt;
3) eelarve objekt, välja arvatud tuludest sõltuvate kulutuste korral;
4) toetus, kui kulutus on seotud välistoetuse kasutamisega või kui toetus on registreeritud struktuuritoetuse registris.

(6) Eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute jälgimine planeerimistasandite lõikes toimub kuluarvestuse infosüsteemis.”;

33) määrust täiendatakse pärast § 18 peatükiga 4 järgmises sõnastuses:

4. peatükk
Rakendussätted

§ 181. Määruse kohaldamine

(1) Määruse kuni 2019. aasta 9. juunini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse 2019. aasta riigieelarvele ja sellele eelnenud riigieelarvetele ning nendega seotud aktidele ja toimingutele, välja arvatud erisus käesoleva paragrahvi lõikes 2.

(2) Ministeeriumi valitsemisala tagab riigieelarve infosüsteemis kõikide käesoleva määruse § 12 lõikele 2 vastavate toetuste vahendite kajastamise riigiasutuste (eelarveüksuste) lõikes vastavalt käesoleva määruse § 12 lõikes 6 sätestatule hiljemalt 2019. aasta 31. detsembriks.”;

34) määruse lisad 1, 2, 3, 4 ja 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

35) määrust täiendatakse lisaga 6 „Toetuse koodi tunnused” (lisatud).

§ 2. Rahandusministri 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord” muutmine

Rahandusministri 16. novembri 2014. a määruses nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord” asendatakse tekstiosa „Tehnilise Järelevalve Amet” läbivalt tekstiosaga „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet” vastavas käändes.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2019. aasta 10. juunil.

Martin Helme
Rahandusminister

Veiko Tali
Kantsler

Lisa 1 Eelarveklassifikaator

Lisa 2 Administratiivne tunnus

Lisa 3 Eelarve liigid

Lisa 4 Eelarve kontod

Lisa 5 Eelarve objekti liigid

Lisa 6 Toetuse koodi tunnused