Teksti suurus:

Veeloomataudide tõrje eeskiri

Veeloomataudide tõrje eeskiri - sisukord
Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.03.2018, 30

Veeloomataudide tõrje eeskiri1

Vastu võetud 13.08.2008 nr 85
RTL 2008, 71, 1001
jõustumine 25.08.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.07.2011RT I, 07.07.2011, 410.07.2011
21.12.2012RT I, 29.12.2012, 301.01.2013
06.11.2014RT I, 11.11.2014, 714.11.2014
28.11.2017RT I, 06.12.2017, 101.01.2018
22.03.2018RT I, 29.03.2018, 101.04.2018

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised lisas 1 nimetatud ülemklassi Agnatha ning klassidesse Chondrichthyes ja Osteichthyes, hõimkonda Mollusca või alamhõimkonda Crustacea kuuluval veeloomal esineva taudi ennetamiseks ja tõrjeks.

 (2) Kui määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määrust üksnes lisas 1 nimetatud taudide (edaspidi veeloomataud) ja samas lisas loetletud neile vastuvõtlike veeloomaliikide suhtes.

 (3) Kui lisas 1 nimetamata loomataud kujutab endast tõsist ohtu looduses vabalt elava sellise veelooma tervisele, keda ei kavatseta viia kasvandusse või molluskikasvatusalale (edaspidi looduslik veeloom), või sellise veelooma tervisele, keda peetakse või kavatsetakse pidada kasvanduses või molluskikasvatusalal (edaspidi vesiviljelusloom), võib Veterinaar- ja Toiduamet rakendada selle loomataudi leviku tõkestamiseks vajalikke ennetamise ja tõrje meetmeid, sealhulgas asjakohast loomatauditõrje programmi. Lisas 1 nimetamata loomataudi ennetamise ja tõrje meetmed, mis on seotud piirangutega Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisele kauplemisele, rakendatakse pärast nendele meetmetele Euroopa Komisjoni heakskiidu saamist.
[RT I, 07.07.2011, 4 - jõust. 10.07.2011]

 (4) Määrust ei kohaldata dekoratiivsel eesmärgil peetava lõikes 1 nimetatud veelooma suhtes, loodusliku veelooma suhtes, kes kogumise või püüdmise järel viiakse otse toiduks, ja veelooma suhtes, kes on püütud kalajahu, kalasööda, kalaõli ning muu sarnase toote tootmiseks.

§ 2.  Vesiviljelustsooni ja -piirkonna määramine

 (1) Geograafiliselt piiritletud ala homogeense hüdroloogilise süsteemiga, mis koosneb valgala osast allikatest kuni suudmeni või loodusliku või kunstliku tõkkeni, mis takistab veeloomade rännet valgalast ülesvoolu, või koosneb mitmest valgalast nende suudmetega, kui valgalad on suudme kaudu epidemioloogiliselt seotud (edaspidi vesiviljelustsoon), ning ühe või mitme ühise bioohutussüsteemiga hõlmatud kasvanduse või molluskikasvatusala, mille vesiviljelusloomade populatsioonil on teatud veeloomataudi suhtes selgelt eristatav tervislik seisund (edaspidi vesiviljeluspiirkond), geograafilise asukoha ja piirid määrab Veterinaar- ja Toiduamet ning avalikustab nende andmed oma veebileheküljel.

 (2) Kasvandus on vesiviljeluslooma kasvatamise, pidamise või viljelemisega tegeleva ettevõtte (edaspidi vesiviljelusettevõte) rajatis, piiratud ala või seade, kus vesiviljeluslooma peetakse või kasvatatakse püsivalt, välja arvatud ala, kus toiduks püütud looduslikku veelooma hoitakse ajutiselt enne tapmist ilma söötmata.

 (3) Molluskikasvatusala on molluski kasvatamise koht või molluski looduslikuks puhastamiseks kasutatav ülekandeala, kus kõik vesiviljelusettevõtted tegutsevad ühise loomatervishoiuseire ning loomataudide ennetamise ja tõrje meetmete rakendamise süsteemi (edaspidi bioohutussüsteem) alusel.

2. peatükk SEIRE- JA LIKVIDEERIMISPROGRAMM NING AUDIVABA STAATUS 

§ 3.  Seire- ja likvideerimisprogramm

 (1) Eesti või Eestis asuva sellise vesiviljelustsooni või -piirkonna, kus teadaolevalt ei esine lisas 1 nimetatud mitte-eksootilist veeloomataudi, taudialase staatuse kindlaksmääramiseks võib koostada loomatauditõrje programmi asjaomase veeloomataudi esinevuse uurimiseks (edaspidi seireprogramm).
[RT I, 07.07.2011, 4 - jõust. 10.07.2011]

 (2) Eesti või Eestis asuva sellise vesiviljelustsooni või -piirkonna kohta, kus on teada vähemalt ühe lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi esinemine, võib koostada loomatauditõrje programmi selle veeloomataudi tõrjeks (edaspidi likvideerimisprogramm).
[RT I, 07.07.2011, 4 - jõust. 10.07.2011]

 (3) Seire- ja likvideerimisprogramm sisaldab vähemalt lisas 2 toodud andmeid.

 (4) Veterinaar- ja Toiduamet esitab seire- ja likvideerimisprogrammi Euroopa Komisjonile kinnitamiseks ning avalikustab oma veebilehel Euroopa Komisjoni kinnitatud seire- ja likvideerimisprogrammi ning selle muudatused. Veterinaar- ja Toiduamet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni seire- või likvideerimisprogrammi muutmisest ja lõpetamisest.

§ 4.  Seire- ja likvideerimisprogrammi lõpetamine

 (1) Seire- või likvideerimisprogrammi rakendatakse, kuni:
 1) Eesti või Eestis asuv vesiviljelustsoon või -piirkond on saanud taudivaba staatuse; või
 2) Veterinaar- ja Toiduamet lõpetab asjakohase seire- või likvideerimisprogrammi, sest see ei vasta enam programmis sätestatud eesmärkidele, ei ole võimalik saavutada programmis sätestatud lõpptulemust või Euroopa Komisjon on teinud sellekohase ettepaneku.

 (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtudel seire- või likvideerimisprogrammi lõpetamise korral rakendab Veterinaar- ja Toiduamet asjaomase mitte-eksootilise veeloomataudi leviku tõkestamiseks tõrjemeetmeid § 30 kohaselt.

§ 5.  Taudivaba vesiviljelustsoon või -piirkond

 (1) Vesiviljelustsoon või -piirkond, millele soovitakse taudivaba staatust lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes, peab vastama vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
 1) vesiviljelustsoonis või -piirkonnas ja selle veevarustuse vetes ei esine ühtegi asjakohasele veeloomataudile vastuvõtlikku veeloomaliiki kuuluvat looma;
 2) asjakohase veeloomataudi tekitaja ei ole suuteline selles vesiviljelustsoonis või -piirkonnas ega selle veevarustuse vetes ellu jääma;
 3) vesiviljelustsoonis või -piirkonnas, kus viimase kümme aasta jooksul on esinenud asjakohase veeloomataudi kliinilisi tunnuseid või kus selle veeloomataudi epidemioloogiline olukord ei ole olnud teada, ei ole vähemalt kahe aasta jooksul vesiviljelustsooni või -piirkonna kasvanduses ja molluskialal tehtud suunatud seire tulemusena leitud selle veeloomataudi tekitajat.

 (2) Veterinaar- ja Toiduamet võib lõike 1 punktis 3 nimetatud selle vesiviljeluspiirkonna ümber, milles peetavate vesiviljelusloomade asjakohase veeloomataudi alane tervislik seisund sõltub ümbritsevates vetes elavate looduslike veeloomade tervislikust seisundist selle veeloomataudi suhtes, või vesiviljelustsooni, mille geograafiline asukoht või ümbritsevate vete epidemioloogiline olukord on selline, et asjakohane veeloomataud võib sinna levida, määrata geograafilise ala, kus rakendatakse asjakohase veeloomataudi seireprogrammi, kuid millele ei taotleta taudivaba staatust (edaspidi puhvertsoon). Puhvertsooni suuruse määramisel võetakse arvesse, et oleks võimalik tõkestada asjakohase veeloomataudi passiivne levik taudivabasse vesiviljeluspiirkonda või -tsooni.

 (3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud selle vesiviljeluspiirkonna veevarustus, milles peetavate vesiviljelusloomade asjakohase veeloomataudi alane tervislik seisund ei sõltu vesiviljeluspiirkonda ümbritsevates vetes elavate looduslike veeloomade tervislikust seisundist selle veeloomataudi suhtes, peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) veeloomade pidamiseks kasutatav vesi tuleb kasvandusse veepuhastusseadme kaudu, mis inaktiveerib asjakohase veeloomataudi tekitaja ja tõkestab selle veeloomataudi tekitaja leviku, või vesi pärineb kasvanduses asuvast kaevust, puurkaevust või allikast. Kui vesi pärineb väljaspool kasvandust asuvast kaevust, puurkaevust või allikast, juhitakse vesi kasvandusse torustiku kaudu;
 2) vesiviljeluspiirkonnas on olemas looduslik või kunstlik tõke, mis takistab ümbritsevast vooluveekogust veelooma sisenemist vesiviljeluspiirkonda;
 3) ümbritseva vooluveekogu üleujutuse ja sealt pärineva vee vesiviljeluspiirkonda sattumise ohu korral on selle vältimiseks vesiviljeluspiirkonda paigaldatud seadmed või tõkked, mis välistavad vee ning asjakohase veeloomataudi tekitaja ja vektorliigi sattumise kasvandusse.

 (4) Lõike 1 punkti 3 alusel taudivabaks tunnistatud vesiviljelustsoonis või -piirkonnas tegevust alustav kasvandus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) kasvanduse veevarustus vastab lõikes 3 sätestatud nõuetele;
 2) kasvandusse asustatud vesiviljelusloom pärineb taudivaba staatusega vesiviljelustsoonist või -piirkonnast.

 (5) Lõike 1 punkti 3 alusel taudivabaks tunnistatud vesiviljelustsoonis või -piirkonnas asuv kasvandus, mille tegevus on olnud peatunud, võib tegevust jätkata, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
 1) kasvanduse veevarustus vastab lõikes 3 sätestatud nõuetele;
 2) kasvandusse asustatud vesiviljelusloomad pärinevad asjakohase veeloomataudi suhtes taudivaba staatusega vesiviljelustsoonist või -piirkonnast;
 3) tegevuse jätkamisele eelneva nelja aasta jooksul on loomapidaja pidanud arvestust kasvanduses vesiviljelusloomade tervisliku seisundi kohta. Kui kasvandus alustas tegevust vähem kui neli aastat tagasi tegevuse jätkamisest arvates, on loomapidaja pidanud arvestust kasvanduses vesiviljelusloomade tervisliku seisundi kohta kasvanduse tegevuse alustamisest arvates;
 4) kasvanduses ei ole lisas 1 nimetatud veeloomataudi suhtes rakendatud tõrjemeetmeid ega ole teatatud asjaomase veeloomataudi esinemise juhtudest;
 5) enne vesiviljeluslooma pidamise ja kasvatamisega seotud tegevuse jätkamist on kasvandus puhastatud ja desinfitseeritud ning puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud küllaldane ajavahemik asjakohase veeloomataudi esinemise välistamiseks enne sinna vesiviljeluslooma asustamist.

§ 6.  Vesiviljelustsooni või -piirkonna taudivaba staatus

 (1) Vesiviljelustsoonile või -piirkonnale lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise taudi suhtes taudivaba staatuse saamiseks esitab loomapidaja, kelle kasvandus või molluskikasvatusala asub selles vesiviljelustsoonis või -piirkonnas, kirjaliku taotluse Veterinaar- ja Toiduametile.

 (2) Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib vesiviljelustsooni ja -piirkonna ning seal asuva kasvanduse või molluskikasvatusala vastavust § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku tunnistada asjakohane vesiviljelustsoon või -piirkond taudivabaks.

 (3) Kui vesiviljelustsoon või -piirkond, mida tahetakse taudivabaks tunnistada, on § 5 lõikes 1 sätestatud nõuete kohane ja moodustab alla 75% Eesti territooriumist, antakse talle taudivaba staatus nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ, vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14–56), artikli 50 kohaselt.

 (4) Veterinaar- ja Toiduamet väljastab loomapidajale lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes taudivaba staatusega vesiviljelustsooni ja -piirkonna kohta sellesisulise teatise 120 päeva jooksul lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates. Veterinaar- ja Toiduamet avalikustab oma veebilehel taudivaba staatusega vesiviljelustsoonide ja -piirkondade loetelu lisas 1 nimetatud veeloomataudide kaupa.

 (5) Kui taudivabana käsitatav vesiviljelustsoon või -piirkond, mida tahetakse taudivabaks tunnistada, on § 5 lõikes 1 sätestatud nõuete kohane ja moodustab üle 75% Eesti territooriumist või kui § 5 lõikes 1 sätestatud nõuete kohane vesiviljelustsoon või -piirkond kuulub ühisesse valglasse teise Euroopa Liidu liikmesriigiga või riigiga, mis asub väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumit (edaspidi kolmas riik), antakse vesiviljelustsoonile või -piirkonnale taudivaba staatus § 7 lõike 2 kohaselt.

 (6) Vesiviljelustsoon või -piirkond säilitab taudivaba staatuse, kuni:
 1) ta vastab vähemalt ühele § 5 lõikes 1 toodud nõudele;
 2) sinna tuuakse asjakohasele veeloomataudile vastuvõtlikku liiki kuuluv vesiviljelusloom mujalt kui taudivaba staatusega vesiviljelustsoonist või -piirkonnast;
 3) tehakse seiret asjakohase veeloomataudi uurimiseks koostatud seireprogrammi alusel ja selle veeloomataudi kahtlust ei ole püstitatud. Seire ulatuse määramisel võtab Veterinaar- ja Toiduamet arvesse asjakohase veeloomataudi leviku riskianalüüsi.

§ 7.  Riigi taudivaba staatus

 (1) Lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes taudivaba riigina nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ, vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14–56), tähenduses käsitatakse riiki, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
 1) riigi vetes ei esine asjakohasele veeloomataudile vastuvõtliku liigi veeloomi;
 2) asjakohase veeloomataudi tekitaja ei ole suuteline riigi kliima oludes ellu jääma;
 3) kui riigis on viimase kümme aasta jooksul esinenud asjakohase veeloomataudi kliinilisi tunnuseid või kui selle veeloomataudi epidemioloogiline olukord ei ole teada selle veeloomataudi kliiniliste tunnuste ilmnemist soodustavate kliimatingimuste puudumise tõttu, ei ole riigis asuvas kasvanduses ja molluskialal vähemalt kahe aasta jooksul tehtud § 13 lõike 3 kohase suunatud seire tulemusena selle veeloomataudi tekitajat leitud.

 (2) Eesti, üle 75% Eesti territooriumist hõlmava piirkonna või § 6 lõikes 5 nimetatud vesiviljelustsooni või piirkonna taudivabaks tunnistamiseks esitab Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Komisjonile andmed nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ artikli 49 alusel. Euroopa Komisjon teeb asjakohase otsuse Veterinaar- ja Toiduameti esitatud andmete põhjal.

 (3) Riik säilitab asjakohase veeloomataudi suhtes taudivaba staatuse, kuni:
 1) riik vastab vähemalt ühele lõikes 1 toodud nõudele;
 2) riiki tuuakse asjakohasele veeloomataudile vastuvõtlikku liiku kuuluvaid vesiviljelusloomi asjakohase taudi suhtes taudivaba staatusega riigist või selle taudivaba staatusega vesiviljelustsoonist või -piirkonnast;
 3) riigis tehakse seiret asjakohase veeloomataudi uurimiseks koostatud seireprogrammi alusel ja asjakohase veeloomataudi kahtlust ei ole püstitatud. Seire ulatuse määramisel võtab Veterinaar- ja Toiduamet arvesse asjakohase veeloomataudi leviku riskianalüüsi.

 (4) Veterinaar- ja Toiduamet võib otsustada lõike 3 punktis 3 nimetatud seireprogrammi kehtetuks tunnistamise, kui tema määratud ekspertide arvamuse kohaselt on riigi kliima oludes asjakohase mitte-eksootilise veeloomataudi võimaliku puhangu korral tõenäoline selle taudi iseloomulike kliiniliste tunnuste esinemine.

 (5) Kui Eesti on tunnistatud taudivabaks, kuid Eesti naaberriik või naaberriigiga ühine valgala ei ole taudivabaks tunnistatud, määratakse selle naaberriigiga piirnev puhvertsoon selliselt, et tõkestada asjakohase veeloomataudi passiivne levik Eestisse.

3. peatükk ENNETAMINE 

§ 8.  Veeloomataudi ennetamine

  Veeloomataudi ennetamine seisneb Eesti eksootilisest veeloomataudist vabaks jäämises ning mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes taudivaba staatusega vesiviljelustsooni või -piirkonna taudivaba staatuse saamises või säilitamises, milleks järgitakse veterinaarnõudeid vesiviljelusloomade ja nendelt pärinevate loomsete saadustega Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisel kauplemisel, importimisel ning vesiviljelustsoonide ja -piirkondade vahelisel veol ning korraldatakse veeloomataudi uurimist kasvanduses või molluskikasvatusalal nakkuse võimalikult varaseks avastamiseks ja vajalike tõrjemeetmete rakendamiseks.

§ 9.  Vesiviljelustsooni ja -piirkonna taudialase kategooria määramine ning nõuded vesiviljeluslooma ja temalt pärineva loomse saaduse veole seoses vesiviljelustsooni või -piirkonna taudialase kategooriaga

 (1) Vesiviljelustsooni või -piirkonna taudialase kategooria lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes määrab Veterinaar- ja Toiduamet, kes avalikustab nimetatud asjakohased andmed oma veebilehel. Vesiviljelustsoonid ja -piirkonnad jagunevad alates kõrgemast kategooriast madalama poole järgmiselt:
 1) taudivaba staatusega vesiviljelustsoon või -piirkond (edaspidi I kategooria vesiviljelustsoon või -piirkond);
 2) vesiviljelustsoon või -piirkond, kus teadaolevalt ei esine asjakohast veeloomataudi ja rakendatakse seireprogrammi selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatuse taotlemiseks (edaspidi II kategooria vesiviljelustsoon või -piirkond);
 3) vesiviljelustsoon või -piirkond, mille staatus on määramata ja kus ei rakendata seire- ega likvideerimisprogrammi (edaspidi III kategooria vesiviljelustsoon või -piirkond);
 4) vesiviljelustsoon või -piirkond, kus esineb asjakohane veeloomataud ning kus rakendatakse likvideerimisprogrammi selle veeloomataudi tõrjeks ja selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatuse taotlemiseks (edaspidi IV kategooria vesiviljelustsoon või -piirkond);
 5) vesiviljelustsoon või -piirkond, kus esineb asjakohane veeloomataud, kuid selle tõrjeks ei rakendata likvideerimisprogrammi (edaspidi V kategooria vesiviljelustsoon või -piirkond).

 (2) Vesiviljeluslooma ja temalt pärineva loomse saaduse võib viia teise kasvandusse või molluskikasvatusalale, arvestades lähtepunkti ja sihtkoha vesiviljelustsooni või -piirkonna taudialast kategooriat järgmiselt:
 1) I kategooria vesiviljelustsooni või -piirkonda võib tuua vesiviljeluslooma ja temalt pärineva loomse saaduse üksnes sama kategooria vesiviljelustsoonist või -piirkonnast ning neid võib viia sealt I, II, III, IV ja V kategooria vesiviljelustsooni või -piirkonda;
 2) II kategooria vesiviljelustsooni või -piirkonda võib tuua vesiviljeluslooma ja temalt pärineva loomse saaduse üksnes I kategooria vesiviljelustsoonist või -piirkonnast ning neid võib viia sealt üksnes III ja V kategooria vesiviljelustsooni või -piirkonda;
 3) III kategooria vesiviljelustsooni või -piirkonda võib tuua vesiviljeluslooma ja temalt pärineva loomse saaduse üksnes I, II ja III kategooria vesiviljelustsoonist või -piirkonnast ning neid võib viia sealt üksnes III ja V kategooria vesiviljelustsooni või -piirkonda;
 4) IV kategooria vesiviljelustsooni või -piirkonda võib tuua vesiviljeluslooma ja temalt pärineva loomse saaduse üksnes I kategooria vesiviljelustsoonist või -piirkonnast ning neid võib viia sealt üksnes V kategooria vesiviljelustsooni või -piirkonda;
 5) V kategooria vesiviljelustsooni või -piirkonda võib tuua vesiviljeluslooma ja temalt pärineva loomse saaduse I, II, III, IV ja V kategooria vesiviljelustsoonist või -piirkonnast ning neid võib viia sealt üksnes V kategooria vesiviljelustsooni või -piirkonda.

§ 10.  Vesiviljelusloomade suurenenud suremusest teavitamine

 (1) Loomapidaja, loomsete saaduste käitleja, veelooma vedaja ja oma tööülesannete tõttu vastuvõtlikku liiki kuuluva vesiviljeluslooma või temalt pärineva loomse saadusega kokku puutuv muu isik teavitab kasvanduses või molluskikasvatusalal vesiviljelusloomade suurenenud suremusest viivitamata veterinaararsti, volitatud veterinaararsti või veterinaarjärelevalveametnikku.
[RT I, 11.11.2014, 7 - jõust. 14.11.2014]

 (2) Veterinaarjärelevalveametnik teeb lõikes 1 nimetatud teate saamise järel asjakohase vesiviljeluslooma kliinilise läbivaatuse ja võtab vajalikud proovid veeloomataudi laboratoorseks uurimiseks.
[RT I, 29.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

§ 11.  Veeloomataudi seire ja laboratoorne uuring

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab veeloomataudi seiret veeloomataudide leviku riskianalüüsi alusel (edaspidi riskianalüüs) selleks, et avastada vesiviljelusloomade suurenenud suremus ning lisas 1 nimetatud veeloomataudi võimalik esinemine kasvanduses või molluskikasvatusalal, kus leidub asjaomasele veeloomataudile vastuvõtlikku liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi.

 (2) Veterinaar- ja Toiduamet koostab seirekava ning korraldab laboratoorsete uuringute tegemise Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.

§ 12.  Kasvanduses või molluskikasvatusalal tehtav seire

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet otsustab riskianalüüsi tulemustele tuginedes kasvanduses või molluskikasvatusalal tehtava passiivse, aktiivse või suunatud seire tegemise ning aktiivse ja suunatud seire puhul seire sageduse, võttes arvesse vesiviljelusettevõtte tootmistüüpi ja ohtu veeloomataudi levikuks kasvandusse, molluskikasvatusalale või sealt välja (edaspidi veeloomataudi alane ohutase).

 (2) Veterinaar- ja Toiduamet määrab kasvanduse või molluskikasvatusala veeloomataudi alase ohutaseme lisas 3 toodud tabeli kohaselt, järgides asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõudeid.

§ 13.  Passiivne, aktiivne ja suunatud seire

 (1) Vesiviljeluslooma loomatervishoiualase staatuse jälgimise (edaspidi passiivne seire) puhul teeb veterinaarjärelevalveametnik vesiviljelusloomadel esinevast suurenenud suremusest teate saamise järel kasvanduses või molluskikasvatusalal vesiviljelusloomade läbivaatuse ja võtab vajalikud proovid § 10 kohaselt.
[RT I, 29.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

 (2) Aktiivse seire puhul kontrollib veterinaarjärelevalveametnik kasvandust või molluskikasvatusala lisaks §-s 10 nimetatud juhul seirekavas ettenähtud korra ja sageduse kohaselt selleks, et:
[RT I, 29.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]
 1) teha kasvanduses või molluskikasvatusalal üldist vesiviljelusloomade läbivaatust, sealhulgas kontrollida vesiviljelusloomade tervislikku seisundit ja nõustada loomapidajat loomatervishoiu alal;
 2) teha kasvanduse või molluskikasvatusala vesiviljelusloomade läbivaatust veeloomataudi kliiniliste tunnuste suhtes;
 3) võtta vesiviljelusloomade suurenenud suremuse või veeloomataudi kahtluse püstitamise korral asjakohased proovid laboratoorseks uurimiseks.

 (3) Suunatud seire puhul kontrollib veterinaarjärelevalveametnik kasvandust või molluskikasvatusala lisaks §-s 10 nimetatud juhule seirekavas ettenähtud korra ja sageduse kohaselt selleks, et:
[RT I, 29.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]
 1) teha kasvanduse või molluskikasvatusala üldist ülevaatust, sealhulgas kontrollida vesiviljelusloomade tervislikku seisundit ja nõustada loomapidajat loomatervishoiu alal;
 2) võtta vesiviljelusloomadelt proovid asjakohase veeloomataudi uurimiseks koostatud seirekava kohaselt.

§ 14.  Taudivaba staatusega ning seire- ja likvideerimisprogrammi rakendamisega seotud seire

 (1) Paragrahvis 3 nimetatud seire- või likvideerimisprogrammi, § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud seire, § 6 lõike 6 punktis 3 ning § 7 lõike 1 punktis 3 ja lõike 3 punktis 3 nimetatud seireprogrammi rakendamise korral tehakse § 13 lõikes 3 nimetatud suunatud seiret vesiviljelustsoonis või -piirkonnas asuvas kasvanduses või molluskikasvatusalal, kus leidub asjakohasele mitte-eksootilisele veeloomataudile vastuvõtlikku liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi.

 (2) Kui vesiviljelustsoonis või -piirkonnas ei ole kasvanduste või molluskikasvatusalade arv piisav vajalike epidemioloogiliste andmete saamiseks, võib Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Keskkonnainspektsiooni ning kalapüügi õigust omavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega korraldada proovide võtmise vesiviljelustsooni või -piirkonna looduslikelt veeloomadelt, kes kuuluvad lisas 1 nimetatud veeloomataudile vastuvõtlikku liiki.

 (3) Veeloomataudi seire, proovide võtmine ja laboratoorne uurimine tehakse asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuete kohaselt.

§ 15.  Situatsioonplaan

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet koostab situatsioonplaani lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi tõrjeks ning lisas 1 nimetamata avastatud uue veeloomataudi tõrjeks, mis kujutab tõsist ohtu looduslike veeloomade või vesiviljelusloomade tervisele (edaspidi uus ohustav veeloomataud).

 (2) Veterinaar- ja Toiduamet esitab «Loomatauditõrje seaduse» § 44 lõike 2 alusel koostatud situatsioonplaani Euroopa Komisjonile kinnitamiseks vähemalt iga viie aasta järel.

§ 16.  Vaktsineerimine

 (1) Lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi vastane vaktsineerimine on keelatud, välja arvatud erakorraline vaktsineerimine § 15 kohases situatsioonplaanis nimetatud juhtudel ja juhul, kui vaktsineerimine on ette nähtud asjakohase Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.

 (2) Eestis ei tehta lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi vastast vaktsineerimist, kui Eestil on selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatus. Erakorralist vaktsineerimist ei tehta ka kasvanduses või molluskikasvatusalal, mis asub taudivaba staatusega vesiviljelustsoonis või -piirkonnas, ning juhul, kui Eestis või Eestis asuvas vesiviljelustsoonis või -piirkonnas kohaldatakse seireprogrammi taudivaba staatuse saamiseks.

 (3) Veterinaar- ja Toiduamet võib epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt teha lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi vastast vaktsineerimist kasvanduses või molluskikasvatusalal, mis asub taudivabaks tunnistamata vesiviljelustsoonis või -piirkonnas, mille kohta ei kavatseta rakendada seireprogrammi, ja kasvanduses või molluskikasvatusalal, kus vaktsineerimist rakendatakse asjaomase mitte-eksootilise veeloomataudi likvideerimisprogrammi raames.

 (4) Veterinaar- ja Toiduamet teeb vaktsineerimise ja vaktsiini kasutamise üle veterinaarjärelevalvet «Ravimiseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 11.11.2014, 7 - jõust. 14.11.2014]

 (5) Veeloomataudi vastase vaktsineerimise korral kasutatakse «Ravimiseaduse» kohaselt eriloa saanud vaktsiini või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30/04/2004, lk 1–33), kohaselt Euroopa Liidus kasutamiseks loa saanud vaktsiini.

4. peatükk TÕRJE 

1. jagu Tegutsemisjuhised veeloomataudi kahtluse korral 

§ 17.  Veeloomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamine

 (1) Lisas 1 nimetatud veeloomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

 (2) Kui diagnoositakse lisas 1 nimetatud eksootiline veeloomataud või lisas 1 nimetatud mitte-eksootiline veeloomataud, mille suhtes on Eesti või Eestis asuv vesiviljelustsoon või -piirkond taudivabaks tunnistatud, või uus ohustav veeloomataud, mis võib levida teise riiki, teavitab Veterinaar- ja Toiduamet sellest 24 tunni jooksul Euroopa Komisjoni ning teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide pädevaid asutusi.

§ 18.  Veeloomataudi kahtlus

  Veeloomataudi kahtluse korral kutsutakse haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise tegemiseks ning veeloomataudi leviku tõkestamiseks vajalike tõrjemeetmete rakendamiseks viivitamata kohale veterinaararst või veterinaarjärelevalveametnik.
[RT I, 11.11.2014, 7 - jõust. 14.11.2014]

§ 19.  Veeloomataudi kahtluse korral rakendatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi kahtluse otsustamise või I või III kategooria vesiviljelustsoonis või -piirkonnas asuvas kasvanduses või molluskikasvatusalal lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi kahtluse otsustamise korral võtab Veterinaar- ja Toiduamet asjaomase kasvanduse või molluskikasvatusala kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning kohaldab seal järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 1) ilma Veterinaar- ja Toiduameti loata on keelatud vesiviljeluslooma kasvandusest või molluskikasvatusalalt välja viia ja sinna sisse tuua;
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 2) loomapidaja rakendab veterinaararsti või veterinaarjärelevalveametniku juhiste kohaseid nakkuse levikut tõkestavaid meetmeid (edaspidi bioohutuse meetmed);
[RT I, 11.11.2014, 7 - jõust. 14.11.2014]
 3) veterinaararst või veterinaarjärelevalveametnik võtab proovid asjakohase veeloomataudi laboratoorseks uurimiseks;
[RT I, 11.11.2014, 7 - jõust. 14.11.2014]
 4) tehakse epidemioloogiline uurimine.

 (2) Kui epidemioloogilisel uurimisel avastatakse kasvandus või molluskikasvatusala, kuhu nakkus võis edasi levida, kohaldab Veterinaar- ja Toiduamet seal lõikes 1 nimetatud kitsendusi ja abinõusid.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (3) Kui epidemioloogilisel uurimisel leitakse, et nakkus võis rannavee või veekogu kaudu nakkuse kahtlusega kasvandusest või molluskikasvatusalalt edasi levida, kohaldab Veterinaar- ja Toiduamet lõikes 1 nimetatud kitsendusi ja abinõusid kasvanduses või molluskikasvatusalal, mis asub selle rannavee või veekoguga piirnevas vesiviljelustsoonis või -piirkonnas. Rannavee või ulatusliku veekogu puhul võib Veterinaar- ja Toiduameti loal kohaldada lõikes 1 nimetatud kitsendusi ja abinõusid sellega piirneva vesiviljelustsooni või -piirkonna üksnes selles kasvanduses või molluskikasvatusalal, mis asub nakkuse kahtlusega kasvanduse või molluskikasvatusala läheduses, kui see aitab kaasa nakkuse leviku tõkestamisele.

§ 20.  Epidemioloogiline uurimine

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab veeloomataudi kahtluse ja diagnoosimise korral epidemioloogilise uurimise.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (2) Epidemioloogilise uurimise käigus selgitatakse välja:
 1) nakkuse võimalik päritolu ja edasikandumise viis;
 2) kasvandusest või molluskikasvatusalalt enne veeloomataudi kahtlusest teavitamist välja viidud vesiviljelusloom ja tema võimalik asukoht;
 3) kasvandus ja molluskikasvatusala ning rannavesi ja veekogu, kuhu nakkus võis levida.

 (3) [Kehtetu - RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (4) Epidemioloogilise uurimise tulemustest lähtudes teavitab Veterinaar- ja Toiduamet vajaduse korral asjakohaste Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevaid asutusi veeloomataudi levikust ning teeb nendega koostööd nakkuse edasise leviku tõkestamiseks.

§ 21.  Veeloomataudi kahtluse korral kehtestatud kitsenduste lõpetamine

  Kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduamet, kui § 19 lõike 1 punkti 3 kohaselt võetud proovide laboratoorse uurimise tulemusena ei ole nakkust leitud.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 22.  Taudivaba staatuse peatamine, kitsenduste kehtestamine ja taudivaba staatuse taastamine

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet peatab Eesti või Eestis asuva vesiviljelustsooni või -piirkonna taudivaba staatuse, kui:
 1) seal kahtlustatakse lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi esinemist; või
 2) seal kahtlustatakse § 6 lõikes 6 või § 7 lõikes 3 nimetatud nõude rikkumist.

 (2) Taudivaba staatuse peatamise korral keelab Veterinaar- ja Toiduamet viivitamata asjakohasele mitte-eksootilisele veeloomataudile vastuvõtlike veeloomaliikide ja muude veeloomaliikide, kes võivad tauditekitajat ühelt peremeesorganismilt teisele üle kandes veeloomataudi edasi levitada (edaspidi vektorliik), veo teise Euroopa Liidu liikmesriiki, vesiviljelustsooni või -piirkonda, mille taudialane kategooria on § 9 lõike 3 kohaselt kõrgem kui vesiviljelustsooni või -piirkonna taudialane kategooria pärast selle taudivaba staatuse peatamist.

 (3) Vesiviljelustsooni või -piirkonna taudivaba staatus jääb peatatuks, kuni asjakohase mitte-eksootilise veeloomataudi kahtluse korral kehtestatud kitsendused lõpetatakse § 21 kohaselt või juhul, kui epidemioloogilise uurimise tulemus näitab, et § 6 lõikes 6 või § 7 lõikes 3 sätestatud nõudeid ei ole rikutud.

 (4) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab taudivaba staatuse peatamisest ja taastamisest viivitamata Euroopa Komisjoni.

 (5) Kui epidemioloogilise või laboratoorse uurimise tulemusena leitakse, et vesiviljelustsoon või -piirkond ei vasta § 6 lõike 6 nõuetele või kui Eesti ei vasta § 7 lõike 3 nõuetele, tunnistatakse taudivaba staatus kehtetuks ja taudivaba staatus taastatakse § 6 või § 7 kohaselt pärast taudivabana käsitamise nõude rikkumise kõrvaldamist või 4. peatüki 3. jaos sätestatud kitsenduste lõpetamist.

2. jagu Tegutsemisjuhised eksootilise veeloomataudi ja veelooma tervist ohustavauue loomataudi diagnoosimise korral 

§ 23.  Eksootilise veeloomataudi diagnoosimine

  Lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt.

§ 24.  Eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral kasvanduses või molluskikasvatusalal Veterinaar- ja Toiduameti kohaldatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet kohaldab lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral kasvanduses või molluskikasvatusalal järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 1) Veterinaar- ja Toiduameti loata on keelatud vesiviljeluslooma kasvandusse või molluskikasvatusalale tuua ja sealt välja viia;
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 2) surnud vesiviljelusloom, elus veeloomataudi kliiniliste tunnustega vesiviljelusloom ja elus vesiviljelusloom, kes ei ole saavutanud müügiks sobivaid mõõtmeid, kõrvaldatakse viivitamata loomse kõrvalsaadusena §-s 15 nimetatud situatsioonplaanis sätestatud tegutsemisjuhiste kohaselt;
[RT I, 07.07.2011, 4 - jõust. 10.07.2011]
 3) loomapidaja puhastab ja desinfitseerib kasvanduse või molluskikasvatusala loomapidamishoone ja varustuse ning rakendab muid asjakohaseid bioohutuse meetmeid. Pärast vesiviljeluslooma väljaviimist tühjendab, puhastab ja desinfitseerib loomapidaja võimaluse korral veekogu;
 4) veterinaarjärelevalveametnik kontrollib kasvandust või molluskikasvatusala kitsenduste kehtimise ajavahemiku jooksul regulaarselt;
[RT I, 29.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]
 5) tehakse epidemioloogiline uurimine § 20 kohaselt.

 (2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib lõike 1 punktis 2 nimetatud vesiviljeluslooma, kes ei ole saavutanud müügiks sobivaid mõõtmeid ja kellel ei esine veeloomataudi kliinilisi tunnuseid, kõrvaldada loomse kõrvalsaadusena loal näidatud ajavahemiku jooksul.
[RT I, 07.07.2011, 4 - jõust. 10.07.2011]

 (3) Müügiks sobivad mõõtmed saavutanud elusa vesiviljeluslooma, kellel ei esine veeloomataudi kliinilisi tunnuseid, võib veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all viia:
[RT I, 11.11.2014, 7 - jõust. 14.11.2014]
 1) toiduks tapmiseks;
 2) käitlemisettevõttesse, mille kohta on väljastatud tegevusluba, enne toiduks tarvitamist täiendavaks käitlemiseks, mis mõjutab vesiviljeluslooma anatoomilist terviklikkust;
[RT I, 11.11.2014, 7 - jõust. 14.11.2014]
 3) molluskite loputuseks mõeldud puhastuskeskusesse või samalaadsesse ettevõttesse, mis on varustatud haigustekitajat kahjutustava või selle looduslikku vette leviku ohtu vastuvõetava tasemeni vähendava heitveesüsteemiga.

 (4) Vesiviljelusloomade püük, vedu, täiendav kätlemine ja muu tegevus toiduks kasutamise eesmärgil toimub veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku teisele vesiviljelusloomale ja looduslikule veeloomale.
[RT I, 11.11.2014, 7 - jõust. 14.11.2014]

§ 25.  Ohustatud tsooni kehtestamine ning kitsenduste ja abinõude rakendamine eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral

 (1) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor kehtestab nakatunud kasvanduse või molluskikasvatusala ümber ohustatud tsooni.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (2) Ohustatud tsooni kehtestamisest ja seal kohaldatavatest kitsendustest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

 (3) Veterinaar- ja Toiduamet kohaldab ohustatud tsoonis järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1) Veterinaar- ja Toiduameti loata on keelatud vesiviljeluslooma vedu ohustatud tsoonis;
 2) korraldatakse asjakohase eksootilise veeloomataudi suunatud seiret. Veterinaarjärelevalveametnik teeb veevesiviljeluslooma kliinilise läbivaatuse ja võtab proovid asjakohase veeloomataudi laboratoorseks uurimiseks.
[RT I, 29.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

§ 26.  Kitsenduste lõpetamine

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet lõpetab kasvanduses või molluskikasvatusalal ning ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused, kui on täidetud järgmised nõuded:
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 1) nakatunud vesiviljelusloom on kasvandusest või molluskikasvatusalalt § 24 kohaselt välja viidud;
 2) paragrahvi 25 lõike 3 punkti 2 kohaselt tehtud suunatud seire tulemusena ei ole ohustatud tsoonis nakkust leitud;
 3) riskianalüüsist tuleneval vajadusel on kasvandus või molluskikasvatusala olnud vesiviljelusloomadest tühi nakkuse leviku tõkestamiseks küllaldase ajavahemiku jooksul.

 (2) Kitsenduste lõpetamisest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

3. jagu Tegutsemisjuhised mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral 

§ 27.  Mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoosimine

  Lisas 1 sätestatud mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt.

§ 28.  Seire- või likvideerimisprogrammiga hõlmatud vesiviljelustsoonis või -piirkonnas mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral kohaldatavad meetmed

  Eestis asuvas II või IV kategooria vesiviljelustsoonis või -piirkonnas lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral rakendab Veterinaar- ja Toiduamet kasvanduses või molluskikasvatusalal §-des 24 ja 25 sätestatud tõrjemeetmeid või § 3 kohaselt koostatud likvideerimisprogrammi asjakohase veeloomataudi tõrjeks.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 29.  Eestis või Eestis asuvas taudivabas vesiviljelustsoonis või -piirkonnas mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral kohaldatavad meetmed

 (1) Lisas 1 nimetatud sellise mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral, mille suhtes on Eesti või Eestis asuv vesiviljelustsoon või -piirkond taudivabaks tunnistatud, tunnistab Veterinaar- ja Toiduamet viivitamata Eesti või Eestis asuva vesiviljelustsooni või -piirkonna taudivaba staatuse kehtetuks.

 (2) Lõike 1 kohaselt kehtetuks tunnistatud taudivaba staatusega vesiviljelustsoonis või -piirkonnas, rakendatakse nakatunud kasvanduses või molluskikasvatusalal §-des 24 ja 25 sätestatud tõrjemeetmeid või § 3 kohaselt koostatud likvideerimisprogrammi asjakohase mitte-eksootilise veeloomataudi tõrjeks. Eesti või Eestis asuva vesiviljelustsooni või -piirkonna taudivaba staatus taastatakse §-de 6 ja 7 kohaselt.

 (3) Kui taudivaba staatust ei soovita taastada, rakendatakse §-s 30 sätestatud tõrjemeetmeid.

§ 30.  Minimaalsed tõrjemeetmed

 (1) Eestis asuvas III või V kategooria vesiviljelustsoonis või -piirkonnas lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral rakendab Veterinaar- ja Toiduamet selles paragrahvis sätestatud minimaalseid tõrjemeetmeid asjakohase mitte-eksootilise veeloomataudi leviku tõkestamiseks.

 (2) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor kehtestab ohustatud tsooni sellise kasvanduse või molluskikasvatusala ümber, kus diagnoositi lisas 1 nimetatud mitte-eksootiline veeloomataud.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (3) Veterinaar- ja Toiduamet kohaldab lõikes 2 nimetatud ohustatud tsoonis järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 1) on keelatud ilma Veterinaar- ja Toiduameti loata vesiviljelusloomade vedu ohustatud tsoonis;
 2) surnud vesiviljelusloom viiakse viivitamata loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks Veterinaar- ja Toiduameti otsustatud ajavahemiku jooksul;
 3) loomapidaja, vedaja ja käitleja rakendavad asjakohaseid bioohutuse meetmeid. Vesiviljeluslooma püük, vedu, täiendav käitlemine ja muu toiduks viimisega seotud tegevus toimub veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku teisele vesiviljelusloomale ja looduslikule veeloomale;
[RT I, 11.11.2014, 7 - jõust. 14.11.2014]
 4) veterinaarjärelevalveametnik kontrollib kasvandust või molluskikasvatusala regulaarselt kitsenduste kehtimise ajal.
[RT I, 29.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

 (4) Veterinaar- ja Toiduameti loal võib vesiviljeluslooma tuua ohustatud tsoonis asuvasse kasvandusse või molluskikasvatusalale ja viia sealt välja mujal asuvasse kasvandusse või molluskikasvatusalale § 9 lõike 2 kohaselt.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (5) Veterinaar- ja Toiduameti loal võib müügiks sobivad mõõtmed saavutanud vesiviljeluslooma, kellel ei esine veeloomataudi kliinilisi tunnuseid, viia veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all toiduks või täiendavaks käitlemiseks või molluskite loputamiseks mõeldud puhastuskeskusesse või samalaadsesse ettevõttesse, mis on varustatud tauditekitajat kahjutustava ja veeloomataudi levikut tõkestava heitveesüsteemiga.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (6) Ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (7) Ohustatud tsooni kehtestamisest, seal kehtestatud kitsendustest ja nende lõpetamisest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

4. jagu Tegutsemisjuhised looduslikul veeloomal veeloomataudi kahtluse ja diagnoosimise korral 

§ 31.  Looduslikul veeloomal veeloomataudi kahtluse ja diagnoosimise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Looduslikul veeloomal lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi ning taudivabas vesiviljelustsoonis või -piirkonnas lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi kahtluse ja diagnoosimise korral teavitatakse sellest § 17 kohaselt.

 (2) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab vajaduse korral koostöös Keskkonnainspektsiooni ning kalapüügi õigust omavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega veeloomataudi edasise leviku tõkestamiseks tõrjemeetmete rakendamise.

 (3) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike veeloomataudi edasise leviku tõkestamiseks rakendatud tõrjemeetmetest.

5. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 32.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]


1 Nõukogu direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14–56), muudetud direktiividega 2008/53/EÜ (ELT L 117, 01.05.2008, lk 27–29), 2012/31/EL (ELT L 297, 26.10.2012, lk 26–28) ja 2014/22/EL (ELT L 44, 14.02.2014, lk 45–47).
[RT I, 11.11.2014, 7 - jõust. 14.11.2014]

Lisa 1 Veeloomataudid ja neile vastuvõtlikud veeloomaliigid
[RT I, 11.11.2014, 7 - jõust. 14.11.2014]

Lisa 2 Seire- ja likvideerimisprogrammis kajastatavate andmete loetelu

Lisa 3 Kasvanduse ja molluskikasvatusala veeloomataudi alase ohutaseme määramise põhimõtted