Teksti suurus:

Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.08.2017
Avaldamismärge:RT I, 07.07.2017, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.06.2017 otsus nr 147

Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 19.06.2017

§ 1.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 2, 4 ja 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 20%.

(11) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,80, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.”;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Paragrahvi 18 lõikes 13 nimetatud juhul on tulumaksu määr 7%.

(5) Paragrahvides 471 ja 501 nimetatud juhul on tulumaksu määr 14%. Paragrahvis 501 nimetatud juhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,86.”;

3) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised, välja arvatud § 501 alusel maksustatavad dividendid ja kasumieraldised.”;

4) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 23 järgmises sõnastuses:

„23) punktis 2 nimetatud isikule makstavat parkimistasu hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel;”;

5) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Lõiget 11 ei kohaldata sellise tehingu või tehingute ahela puhul, millel puudub majanduslik sisu ja mille peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine.

(13) Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mis residendist füüsiline isik saab residendist äriühingult rahalises või mitterahalises vormis, kui need on § 501 alusel maksustatavad dividendi maksva äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemel ja kui need ei ole maksustatavad § 50 lõike 1 alusel.”;

6) paragrahvi 19 lõike 3 punkti 31 täiendatakse pärast sõnu „sõidu- ja majutustoetust” sõnadega „ning stipendiumi”;

7) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) paragrahvi 49 lõikes 41 nimetatud isikule, kes täidab välisriigis §-s 11 nimetatud ühingu antud ülesannet, tehtud väljamakset, mis ei ületa § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära iga välisriigis viibitud päeva kohta.”;

8) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui tulu on suurem kui 14 400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 6000 – 6000 / 10 800 × (tulu summa – 14 400). Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 234 järgmises sõnastuses:

§ 234. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest

(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu kokku ei ületa 50 400 eurot, arvestades lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

(2) Täiendavat maksuvaba tulu on õigus maha arvata osas, mille võrra abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem lõikes 1 nimetatud täiendavast maksuvabast tulust.

(3) Lõikes 2 nimetatud summa ei või olla suurem kui 50 400 euro ja abikaasade kogu maksustatava tulu vahe.”;

10) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Tulumaksuga maksustatakse dividend (§ 18 lõige 2) või muu kasumieraldis, mida mitteresidendist füüsiline isik sai residendist äriühingult, kui see on § 501 alusel maksustatav dividendi maksva äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemel ja kui see ei ole maksustatav § 50 lõike 1 alusel.”;

11) paragrahvi 40 lõike 5 viiendast lausest jäetakse välja lauseosa „, sõltumata väljamaksete tegemisest” ja kuues lause tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 41 täiendatakse punktiga 72 järgmises sõnastuses:

„72) füüsilisele isikule makstud dividendilt või muult kasumieraldiselt, kui see on § 501 alusel maksustatav dividendi maksva äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemel ja kui see ei ole maksustatav § 50 lõike 1 alusel (§ 18 lõige 13 ja § 29 lõige 71);”;

13) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt: 500 – 500 / 900 × (väljamakse – 1200). Nimetatud summa ei või olla väiksem kui null. Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise.”;

14) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) punktis 72 nimetatud väljamakselt – 7%;”;

15) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, võib oma tuludeklaratsioonis maha arvata residendist abikaasa eest §-s 234 sätestatud täiendava maksuvaba tulu ning teha §-des 25–27 sätestatud mahaarvamisi, arvestades §-s 282 sätestatud piiranguid. Käesolevas lõikes sätestatud mahaarvamisi võivad kasutada ka abikaasad, kellest üks on resident ja teine on § 311 lõikes 2 või 3 nimetatud mitteresident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid, kelle maksustatav tulu Eestis vastab § 311 lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele.”;

16) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

§ 471. Krediidiasutuse avansilised maksed

(1) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud käesolevas lõikes, § 50 lõigetes 1 ja 2, §-s 501 ning § 53 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt.

(2) Kvartali kasumit vähendatakse § 50 lõikes 11 ja § 53 lõikes 41 nimetatud sama kvartali tulu ning kuni 19 eelmise kvartali kahjumi võrra. Eelmiste kvartalite kahjumit saab kasumi vähendamiseks kasutada ulatuses, mida pole varem kasumi vähendamiseks kasutatud.”;

17) paragrahvi 48 lõiget 51 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Samuti ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses.”;

18) paragrahvi 48 lõiget 53 täiendatakse neljanda, viienda ja kuuenda lausega järgmises sõnastuses:

„Optsiooni alusvara muutumise korral arvestatakse nimetatud tähtaega esialgse optsiooni andmisest arvates. Kui kogu osalus tööandjas või temaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus võõrandatakse vähemalt kolmeaastase tähtajaga optsioonilepingu kehtivuse ajal, samuti kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetus või töötaja sureb, ei loeta erisoodustuseks optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist ulatuses, mis vastab proportsionaalselt optsiooni hoidmise ajale enne nimetatud sündmust. Kui optsioonileping ei ole digitaalselt allkirjastatud ega notariaalselt kinnitatud, on tööandja kohustatud esitama nimetatud lepingu Maksu- ja Tolliametile viie tööpäeva jooksul selle sõlmimisest arvates.”;

19) paragrahvi 48 lõike 54 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Erisoodustuseks ei loeta töötajale, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, abivahendite andmiseks tehtud kulutusi kuni 50% ulatuses talle selle aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatud summast.”;

20) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 56 järgmises sõnastuses:

„(56) Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;
2) kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.”;

21) paragrahvi 48 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul on erisoodustuse hind sõiduauto mootori võimsuse ühiku (kW) kohta 1,47 eurot. Erisoodustust ei teki maksustamisperioodil, kui sõiduauto on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud või registrikanne on peatatud.”;

22) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Lõikes 8 sätestatud erisoodustuse hinna määramise korda võib kasutada ka liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto kasutamise võimaldamisel töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.

(82) Kui tööandja, kes on sõiduauto omanik või liiklusseaduse mõttes vastutav kasutaja, ei võimalda enda omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, teavitab ta sõiduauto soetamisel või kasutusele võtmisel Maanteeametit, kes teeb sõiduki liiklusregistri andmetesse märke sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta. Sellise sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutusele võtmise korral peab tööandja sellest eelnevalt teavitama Maanteeametit.”;

23) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Residendist äriühing, sealhulgas täis- ja usaldusühing, maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis, arvestades §-s 501 sätestatut. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.”;

24) paragrahvi 50 lõiget 11 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) dividendi makstakse § 502 alusel maksustatud tagastatud laenu arvel.”;

25) paragrahvi 50 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Lõikes 2 ja §-s 501 nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud lõikes 2 ja §-s 501 nimetatud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Lõikes 2 nimetatud väljamakse puhul näidatakse tõendil väljamakse kogusumma ja selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Paragrahvis 501 nimetatud väljamakse puhul näidatakse tõendil väljamakse, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on maksustatav § 4 lõikes 5 sätestatud määraga. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

26) seadust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses:

§ 501. Tulumaks regulaarselt makstavatelt dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt

Kalendriaastas jaotatud kasum, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on § 50 lõigete 1 ja 2 või käesoleva paragrahvi alusel maksnud tulumaksu, väiksem või sellega võrdne, maksustatakse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga. Kolme kalendriaasta keskmise jaotatud kasumi arvutamisel ei võeta arvesse § 50 lõike 11 alusel tulumaksust vabastatud dividendi, § 50 lõike 21 alusel tulumaksust vabastatud väljamakset ega § 502 alusel maksustatud kasumieraldist.”;

27) seadust täiendatakse §-ga 502 järgmises sõnastuses:

§ 502. Tulumaks varjatud kasumieraldistelt

(1) Residendist äriühing maksab tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Emaettevõtjale lõike 2 ja äriseadustiku § 6 tähenduses ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjale, antud laenu puhul, mille tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus. Maksuhaldur annab äriühingule tõendite esitamiseks vähemalt 30-päevase tähtaja.

(2) Emaettevõtjana käsitatakse ka ühingut, kes asub kontserni (äriseadustiku § 6) struktuuris laenu andvast tütarettevõtjast ülalpool, samuti mittetulundusühingut ja sihtasutust, kellel on laenu andvas ühingus häälteenamus või valitsev mõju.”;

28) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Paragrahvi 50” tekstiosaga „Paragrahvi 50, 501 või 502”;

29) paragrahvi 54 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Residendist juriidiline isik ja §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude ja väljamaksete ning §-des 50, 502 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul.”;

30) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali kasumi kohta.”;

31) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lõigetes 1–21 nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vormid ning nende täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

32) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võib § 50 lõike 1 või 2, § 501 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud.”;

33) seadust täiendatakse §-ga 565 järgmises sõnastuses:

§ 565. Seotud isikule antud laenust teatamine

Residendist äriühing ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuv püsiv tegevuskoht, välja arvatud aktsiaseltsifond, residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks deklaratsiooni eelmise kvartali jooksul §-s 502 nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

34) paragrahvi 61 lõike 45 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Isikul, kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud töövõime kaotus alates 40%-st, loetakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 54 sätestatud osalise või puuduva töövõime tingimus täidetuks.”;

35) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Paragrahvi 234 ja § 44 lõiget 21 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. jaanuarist.

(52) Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 23, § 19 lõike 3 punktide 31 ja 17, § 48 lõigete 51, 53, 54 ja 56 ning § 61 lõike 45 2017. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.”;

36) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 53–56 järgmises sõnastuses:

„(53) Paragrahvi 501 alusel eelmise kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumi arvutamisel loetakse esimeseks arvesse võetavaks aastaks aasta 2018. Paragrahvi 4 lõikes 5 sätestatud määra rakendatakse:
1) 2019. aastal ühele kolmandikule 2018. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu;
2) 2020. aastal ühele kolmandikule 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu.

(54) Paragrahvis 502 sätestatud tõendamise kohustus ja § 565 sätestatud laenude deklareerimise kohustus rakendub alates 2017. aasta 1. juulist antud laenu suhtes, samuti sellise laenu suhtes, mille puhul on alates 2017. aasta 1. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud.

(55) Residendist äriühing on kohustatud deklareerima lõikes 54 nimetatud laenud 2018. aasta 10. veebruariks esitatavas § 54 lõikes 2 nimetatud maksudeklaratsioonis.

(56) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole §-s 471 nimetatud esimese avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga 2018. aasta teises kvartalis teenitud kasumilt 2018. aasta 10. septembriks. Paragrahvi 471 lõike 2 alusel ei vähendata krediidiasutuste kasumit enne 2018. aasta teist kvartalit tekkinud kahjumi võrra.”.

§ 2.  Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „3, 6, 10, 13 ja 14” tekstiosaga „3, 6, 71, 10, 13 ja 14”;

2) paragrahvi 12 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või teenuse omahind, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 71 sätestatud juhul.”;

3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Kui omatarbe moodustab tööandja liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto või käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel tööandja sõiduauto kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind.”;

4) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Sõiduauto ettevõtluses kasutamisena käsitatakse ka töötajate transporti elu- ja töökoha vahel tulumaksuseaduse § 48 lõikes 51 sätestatud tingimustel.”;

5) paragrahvi 30 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud juhtudel ei kohaldata sõiduauto soetamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirangut juhul, kui sõiduautot kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel järjest vähemalt kahe aasta jooksul selle soetamisest arvates või müügiks soetatud sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates. Kui kahe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarve muutub ja seda hakatakse kasutama käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetamata otstarbel ning maksukohustuslane on nimetatud kahe aasta jooksul arvestanud käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel kasutatava sõiduauto omatarbena kasutamiselt, vähendatakse tekkinud maksukohustust nimetatud kahe aasta jooksul sellise sõiduauto omatarbena kasutamiselt arvestatud käibemaksusumma võrra. Sätet ei kohaldata, kui sõiduauto võõrandatakse kahe aasta jooksul selle käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates.”;

6) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõike 4 rakendamise aluse äralangemise korral rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut vähemalt ühe aasta jooksul aluse äralangemise maksustamisperioodi esimesest päevast arvates.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 4 rakendamisel peab maksukohustuslane tagama, et asjaomase sõiduauto kasutamine muul juhul kui lõikes 4 sätestatud on välistatud.”;

7) paragrahvi 32 lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ettevõtluses kasutatava sõiduauto puhul arvestatakse sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõikes 4 ja §-s 30 sätestatud korrale.”.

§ 3.  Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduse § 174 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Sõidukite andmebaasi tehakse tulumaksuseaduse § 48 lõikes 82 sätestatud teavituse alusel sõiduauto kandesse vastav märge sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta.”.

§ 4.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Sõidukite andmebaasi kande tegemisel ja muutmisel liiklusseaduse § 174 lõikes 22 sätestatud alusel sõiduauto kasutamise kohta üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks ei tasuta riigilõivu.”.

§ 5.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. augustil.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–3, 5, 8, 10, 12–14, 16, 21–33 ja 36, § 2 punktid 1–3 ja 5–7 ning §-d 3 ja 4 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json