Teksti suurus:

Riigieelarve seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:17.07.2017
Avaldamismärge:RT I, 07.07.2017, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.06.2017 otsus nr 148

Riigieelarve seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 19.06.2017

§ 1.  Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna „rahaliste”;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui eelmiste eelarveaastate jooksul on tekkinud kumulatiivne struktuurne ülejääk, võib riigieelarve koostada ka selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on puudujäägis kumulatiivse struktuurse ülejäägi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist aastas.

(12) Kumulatiivne struktuurne ülejääk on tekkinud juhul, kui alates 2014. aastast kuni jooksvale eelarveaastele eelnenud aastani tekkinud valitsussektori struktuursete eelarvepositsioonide eurodes väljendatud summa on positiivne. Kui summa on negatiivne, siis on tekkinud kumulatiivne struktuurne puudujääk.

(13) Kumulatiivse struktuurse eelarvepositsiooni seis fikseeritakse eelmise eelarveaasta lõpu seisuga stabiilsusprogrammis ja hiljem seda ei korrigeerita.”;

3) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „puudujäägis” tekstiosaga „suuremas puudujäägis, kui on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 11”;

4) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk suurem” tekstiosaga „valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni puudujääk käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 11 lubatust suurem rohkem”;

5) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „aastas kuni struktuurse eelarvetasakaalu saavutamiseni” tekstiosaga „valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni puudujäägi erinevuse ilmnemise aastal”;

6) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui riigieelarve koostamisele eelnenud aastal oli valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon kumulatiivselt puudujäägis ja valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli puudujäägis, tuleb eelarvepositsiooni parandada vähemalt 0,5 protsendi võrra SKP-st aastas kuni eelarvetasakaalu saavutamiseni. Pärast struktuurse eelarvetasakaalu saavutamist tuleb kavandada järgmistel aastatel valitsussektori struktuurset ülejääki kuni kumulatiivse struktuurse tasakaalu saavutamiseni. Kumulatiivse struktuurse tasakaalu saavutamiseni tuleb kumulatiivset eelarvepositsiooni parandada vähemalt 0,5 protsenti SKP-st aastas.”;

7) paragrahvi 14 täiendatakse pärast sõna „eesmärkide” tekstiosaga „ja möödunud eelarveaasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise”;

8) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi seletuskirjas võrreldakse prognoosi kõige ajakohasemate Euroopa Komisjoni ja teiste sõltumatute institutsioonide prognoosidega ning kirjeldatakse ja põhjendatakse olulisi erinevusi. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi paikapidavust hinnatakse regulaarselt ja erapooletult, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest, et välja selgitada võimalike süsteemsete kõrvalekallete olemasolu vähemalt nelja järjestikuse aasta jooksul, ning avalikustatakse nii prognoosidele antud hinnang kui ka süsteemsete kõrvalekallete puhul vajalikud meetmed nende likvideerimiseks.”;

9) paragrahvi 19 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, valitsemisala arengukava”;

10) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 19 lõikes 5 asendatakse sõna „poliitikavaldkonna” sõnaga „tulemusvaldkonna”;

12) paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 20 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui programmi eesmärgi saavutamisse panustavad mitu ministeeriumi, kinnitavad ministrid kogu programmi või jaotatakse programm osadeks, mille ministrid kinnitavad.”;

14) paragrahvi 20 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „, valitsemisala arengukava”;

15) seaduse 3. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. jagu
Stabiilsusprogramm
”;

16) paragrahvid 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Koos eelarvestrateegiaga koostab Rahandusministeerium” tekstiosaga „Rahandusministeerium koostab”;

18) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Stabiilsusprogrammi avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel viivitamata pärast selle kinnitamist.”;

19) paragrahvid 24 ja 25 tunnistatakse kehtetuks;

20) seaduse 4. peatüki pealkiri ja 4. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
EELARVESTRATEEGIA JA RIIGIEELARVE

1. jagu
Eelarvestrateegia ja riigieelarve sisu
”;

21) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

§ 251. Eelarvestrateegia sisu

(1) Eelarvestrateegias määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad vahendid (edaspidi rahastamiskava). Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta (edaspidi eelarvestrateegia periood).

(2) Rahastamiskava aluseks on rahandusprognoos.

(3) Eelarvestrateegia peab sisaldama aastate kaupa:
1) makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist lähtuvat riigi majandusolukorra analüüsi;
2) valitsussektori suuremate tulu- ja kuluartiklite prognoosi, mis põhineb eeldusel, et poliitikat ei muudeta;
3) riigi eelarvepoliitilisi eesmärke, sealhulgas valitsussektori eelarvepositsiooni ja prognoositavat võlakoormuse suurust;
4) kirjeldust, milliste poliitikamuudatuste abil jõutakse prognoosidest riigi eelarvepoliitiliste eesmärkideni;
5) hinnangut kavandatavate poliitikamuudatuste mõju kohta valitsemissektori rahandusele keskpikas perspektiivis ja riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele;
6) valitsussektori allsektorite või sinna kuuluvate üksuste eeldatavat eelarvepositsiooni ja muud finantsteavet koos olulisemate muudatustega finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtetes;
7) eelarvestrateegia perioodiks tulemusvaldkondadele ja programmidele kavandatud maksimaalsete vahendite mahtude jaotust ministeeriumi valitsemisalale;
8) võrdlust eelmise ja uuendatud eelarvestrateegia vahel, kui poliitika eesmärgid on võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga muutunud;
9) kavandatavaid investeeringuid;
10) valitsussektori likviidsete varade ja võlakoormuse prognoosi, sealhulgas riigi varade, kohustuste ja netovara muutuste prognoosi (eelarveline bilanss);
11) riigi rahavoogude prognoosi;
12) põhiseaduslike institutsioonide poolt taotletud vahendite mahtude muutmise või vahendite väljajätmise korral Vabariigi Valitsuse tehtud muudatusi ja erimeelsusi koos põhjendustega;
13) kavandatavaid välistoetuseid.”;

22) paragrahvi 26 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigieelarve on riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada.

(2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja ministeeriumide valitsemisalade vahel.”;

23) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Riigieelarves liigendatakse kulud tulemusvaldkondade ja programmide kaupa.

(6) Põhiseadusliku institutsiooni eelarve liigendamise käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus põhiseadusliku institutsiooni algatusel.”;

24) paragrahvi 28 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eelarveklassifikaator koosneb vahendite detailsest liigendusest ning eelarvestamisel, finantsjuhtimises ja strateegilises planeerimises kasutatavatest arvestuspõhimõtetest ja mõistetest.”;

26) paragrahvi 29 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud” sõnaga „vahendid”;

29) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud” sõnaga „vahendid”;

30) paragrahvi 32 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Piirmääraga ja piirmäärata vahendid ning edasiantav maks”;

31) paragrahvi 32 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „tehtavate väljamaksete” tekstiosaga „võetavate kohustuste”;

32) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „laekumisest” sõnaga „tekkimisest”;

33) paragrahvi 32 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) mitterahalised tulud ja kulud.”;

34) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Riigieelarve seadusega määratakse piirmääraga vahendite kasutamisele limiit.”;

35) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „vahendeid” tekstiosaga „ja mitterahalisi kulusid”;

36) paragrahvi 33 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses” tekstiosaga „ja nende arvelt tehtud kulude vahe ulatuses eelarveaasta lõpu seisuga”;

37) paragrahvi 33 lõike 5 punktis 4 asendatakse tekstiosa „riiklik kaasfinantseering” tekstiosaga „kaasrahastamise vahendid”;

38) paragrahv 33 tunnistatakse kehtetuks;

39) seaduse 4. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. jagu
Eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamine
”;

40) seaduse 4. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:

§ 331. Eelarvestrateegia koostamine

(1) Eelarvestrateegia koostab Rahandusministeerium.

(2) Eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teavet eelseisvate aastate kohta muudetakse uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid juhul, kui on muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos, rahandusprognoos või asjaomane õigusakt.

(3) Rahandusministeeriumil on eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks õigus saada vajalikke andmeid ministeeriumidelt ning valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt.

(4) Taotluse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule riigieelarvest vahendite eraldamiseks esitab ministeerium, kelle pädevusvaldkonnaga on selle avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus peamiselt seotud, eelarvestrateegia ja eelarve koostamiseks esitatavate andmete hulgas.”;

41) paragrahvi 331 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

42) paragrahvi 34 täiendatakse enne sõna „rahandusprognoosi” sõnaga „kevadise”;

43) seadust täiendatakse §-dega 341 ja 342 järgmises sõnastuses:

§ 341. Eelarvestrateegia ja riigieelarve kinnitamine

(1) Eelarvestrateegia kinnitab ja riigieelarve eelnõu kiidab heaks Vabariigi Valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust.

(2) Riigikogu korraliste valimiste aastal kinnitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu hiljemalt seitse kuud enne järgmise eelarveaasta algust.

(3) Kui sügisese rahandusprognoosi kohaselt erineb järgmise eelarveaasta valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon eelarvestrateegias seatud eelarvepositsiooni eesmärgist rohkem kui 0,25 protsenti SKP-st või kui eelarvestrateegias seatud eelarvepositsiooni seadmisel on kavandatud puudujääk kooskõlas käesoleva seaduse § 6 lõikega 11, siis juhul, kui sügisese rahandusprognoosi kohaselt ületab järgmise eelarveaasta valitsussektori struktuurne puudujääk 0,5 protsenti SKP-st või kumulatiivse struktuurse ülejäägi kogumahtu, muudab Vabariigi Valitsus seda ületavas osas järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Kui sügisesest rahandusprognoosist tulenev järgmise eelarveaasta valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on eelarvestrateegias seatud eelarvepositsiooniga võrreldes positiivsem, ei ole riigieelarve eelnõu muutmine kohustuslik.

(4) Vabariigi Valitsus esitab eelarvestrateegia Riigikogule viivitamata pärast kinnitamist.

§ 342. Tõhustamiskava

(1) Avalike vahendite tulemuslikuks ja tõhusaks kasutuseks ning riigi toimimise paindlikkuse suurendamiseks võib Vabariigi Valitsus riigieelarve vahendite planeerimisel koostada tõhustamiskava.

(2) Tõhustamiskavaga tehakse konkreetsed ettepanekud riigieelarve vahendite mõjusamaks, tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks.

(3) Tõhustamiskava koostamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

44) paragrahvi 35 lõiked 1, 2 ja 4, § 36 ning § 37 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigieelarve eelnõu seletuskirjas esitatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelarvestrateegia.”;

46) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui riigieelarve eelnõu muudetakse käesoleva seaduse § 341 lõikest 3 tulenevalt, esitatakse riigieelarve eelnõu seletuskirjas riigieelarve eelnõus tehtud muudatustele vastavalt korrigeeritud eelarvestrateegia.”;

47) paragrahvi 45 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine,”;

48) paragrahvi 50 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) toetatava investeeringuga panustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi täitmisse;”;

49) paragrahvi 53 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 53 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 53 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „tegelikku laekumist” sõnaga „tekkimist”;

52) seadust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:

§ 531. Riigisiseste toetusprogrammide vahendite kasutamine

(1) Minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.

(2) Minister võib volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Niisuguse halduslepingu sõlmimisele, millega volitatakse riigi sihtasutust haldusülesannet täitma, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.”;

53) paragrahvi 55 pealkirjas asendatakse sõna „kaasfinantseeringu” sõnaga „kaasrahastamise”;

54) paragrahvis 55 asendatakse tekstiosa „riikliku kaasfinantseeringu” sõnaga „kaasrahastamise”;

55) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust ministeeriumide valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide vahel on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.”;

56) paragrahvi 56 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „administratiivset ja majandusliku sisu järgi”;

57) paragrahvi 56 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „riikliku kaasfinantseeringuga” sõnaga „kaasrahastamisega”;

58) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Ministril on tegevuspõhise liigenduse korral õigus muuta programmide vahel piirmääraga vahendite mahtusid kuni viie protsendi ulatuses valitsemisala kulumudeli kaudsete kulude mahust, kuid mitte rohkem kui 0,25 protsenti valitsemisala kõikidest piirmääraga vahenditest. Piirangut muudatuste tegemisele arvestatakse iga programmi kohta eraldi.”;

59) paragrahvi 56 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

60) paragrahvi 56 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „vähendada neile riigieelarves ettenähtud vahendeid ja suunata vabanevad summad” tekstiosaga „suunata ümberkorraldatava või lõpetatava riigiasutuse kasutamata summad”;

61) paragrahv 57 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahvi 58 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks” tekstiosaga „kuludeks ja investeeringuteks”;

63) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vabariigi Valitsuse reservis võib ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks.”;

64) paragrahvi 58 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Raha eraldamisel määrab Vabariigi Valitsus tulemusvaldkonna ja programmi, kus raha kasutatakse.”;

65) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Vabariigi Valitsusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrusega volitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud sihtotstarbeliste vahendite eraldamist otsustama valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib vahendeid eraldada ainult Vabariigi Valitsuse määratud sihtotstarbeks.”;

66) seadust täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses:

§ 591. Riigieelarve vahendite ülekandmine

(1) Riigieelarve vahendite ülekandmine on riigieelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra (edaspidi ülekandmine).

(2) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks. Vahendite administratiivset liigendust võib ülekandmisel muuta vaid juhul, kui ei muutu kulu otstarve. Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmide vahelist jaotust ning administratiivset liigendust võib ülekandmisel muuta, kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi ümberkorraldamise või lõpetamisega.

(3) Riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

67) paragrahvi 60 lõikes 4 ja lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „kululae” sõnaga „rahastamiskava”;

68) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Vabariigi Valitsus võib anda laenu või käesoleva seaduse alusel riigigarantii tähtajaga kuni 30 aastat riigieelarvega määratud suurima lubatud jäägi ulatuses järgmistele Eestis asuvatele või Eestis tegutsevatele isikutele või nende kohustuste tagamiseks:
1) avalik-õiguslik juriidiline isik;
2) äriühing, milles riigil on enamusotsustusõigus;
3) riigi asutatud sihtasutus;
4) finantsasutus.

(42) Valdkonna eest vastutav minister võib anda laenu arvelduskrediidilepingu alusel Eestis asuvale või Eestis tegutsevale riigi asutatud sihtasutusele riigieelarvega määratud suurima lubatud jäägi ja maksimaalse laenusumma ulatuses kuni kolmeks aastaks.”;

69) paragrahvi 61 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 41 ja 42 nimetatud suurimate lubatud jääkide määramisel tuleb arvesse võtta antud laenude, garantiide ja tagastatava toetuse summat ning nende andmise prognoositavat vajadust.

(6) Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri antava laenu intressimäär ei tohi olla madalam intressimäärast, millega riigil oleks laenulepingu sõlmimise ajal võimalik sarnastel tingimustel võlakohustusi võtta.”;

70) paragrahvi 61 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

71) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi rahavoo juhtimine on riigi likviidsete finantsvaradega tehingute tegemine, riigile võlakohustuste võtmine ja nimetatud tegevustega seonduvate finantsriskide juhtimine eesmärgiga tagada piisavate vahendite olemasolu väljamaksete tegemiseks.”;

72) paragrahvi 66 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „riigieelarves ettenähtud”;

73) paragrahvi 66 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „väljamaksete tegemist” tekstiosaga „ja kohustuste võtmist”;

74) paragrahvi 67 lõikes 2 asendatakse sõna „Rahandusministeerium” tekstiosaga „Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt hoitavat raha kasutada, kuid ta”;

75) paragrahvi 69 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas riigieelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute rahastamiseks”;

76) paragrahvi 79 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

77) seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses:

§ 811. 2020. aasta riigieelarvega seotud erisused

(1) Käesoleva seaduse § 331 lõiget 5 kohaldatakse esmakordselt 2020. aasta riigieelarve seaduse suhtes.

(2) Käesoleva seaduse § 251, § 26 lõigete 1, 2, 3, 5 ja 6, § 29 lõigete 2 ja 3, § 30, § 31 lõigete 2 ja 3, § 32 lõike 4, §-de 331, 34, 341, 342 ja 35–37, § 38 lõike 3 ning § 58 lõigete 1 ja 11 2020. aasta 1. jaanuaril jõustuvaid redaktsioone kohaldatakse esmakordselt 2020. aasta riigieelarve seaduse suhtes.”.

§ 2.  Jõustumissätted

  (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 48 ja 68–70 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 41 jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 67 jõustub 2019. aasta 1. mail.

  (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 9, 10, 12, 14–24, 26–29, 34, 38–40, 42–47, 50, 55, 56, 58–60, 62–66 ja 72 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json