Väljaandja: Majandus- ja taristuminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 10.08.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 07.07.2023
Avaldamismärge: RT I, 07.08.2015, 8

Toetuse andmise tingimused investeeringuteks raudteepeatuste ühendamiseks erinevate liikumisviisidega

Vastu võetud 15.10.2014 nr 88
RT I, 17.10.2014, 15
jõustumine 20.10.2014

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
03.08.2015 - RT I, 07.08.2015, 4 - 10.08.2015

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala

() Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport” meetme „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega” tegevuse „Investeeringud ühistranspordipeatustesse ja nende paremasse ühendamisse oluliste sihtpunktidega” eesmärkide elluviimiseks, panustades Euroopa Parlamendi ning Nõukogu määruse (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1–8), investeerimisprioriteeti „säästva transpordi edendamine” eri transpordiliikide ühendamise kaudu.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetust antakse investeeringuteks raudteepeatustesse, eesmärgiga integreerida erinevaid liikumisviise, et tagada raudteepeatuste parem ühendamine muude transpordiliikidega ning olemasoleva ühistranspordi taristu potentsiaali parem kasutamine.

(2) Antud toetuste oodatava tulemusena on erinevate transpordiliikidega ühendatud vähemalt kakskümmend raudteepeatust (edaspidi tulemus).

§ 3. Rakendusüksus ja -asutus

(1) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusega nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” kinnitatud nimekirjale Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) (edaspidi rakendusüksus).

(2) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 4. Terminid

() Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) liikumisviiside integreerimine on üleriigilise raudteetranspordi sidumine muud liiki kohaliku transpordiga (ühistransport, maanteetransport ning kergliiklus);
2) kergliiklus on jalgsi ja jalgrattal (sealhulgas elektrirattal) liiklemine;
3) kergliiklustee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks;
4) transpordiliik on liikumisviis (rong, buss, jalg- ja mootorratas, sõidu- ja veoauto), millega transporditakse inimesi või kaupu ühest kohast teise.

§ 5. Vaide esitamine

() Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse investeeringuprojektile, mis panustab § 2 lõikes 1 nimetatud tulemuse saavutamisse ja mille raames:
1) ehitatakse või remonditakse raudteepeatusest kuni 1,5 km ulatusse jäävaid kergliiklusteid ning juurdepääsuteid;
2) ehitatakse või remonditakse raudteepeatuse vahetus läheduses asuvaid jalgratta- ja autoparklaid ning bussipeatuseid;
3) paigaldatakse rongi- ning bussiliikluse reaalaja infotahvleid;
4) rekonstrueeritakse reisijate teenindamiseks ettenähtud raudteepeatuse hoonet.

(2) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused lõpetatud enne taotluse esitamist.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

(2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
1) transporditaristu arendamise kulud, sealhulgas kergliiklusteede, parklate ja juurdepääsuteede remondi ja ehituse kulud ning tänavavalgustuse ja jalgrattaparkla valvesüsteemi soetamise ja paigaldamise kulud;
[RT I, 07.08.2015, 4 - jõust. 10.08.2015] 
2) reisijate teenindamiseks ette nähtud peatusehoone rekonstrueerimise kulud;
3) reisijatele vajaliku reisiinfo kättesaadavuse parandamisega seotud kulud, sealhulgas kulud infotahvlite soetamiseks ja infotulpade ning viitade paigaldamiseks;
4) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel ehitamine või rekonstrueerimine;
5) projekti avalikustamisega seotud kulud, välja arvatud trükised, televisioonisaated, reklaamüritused;
6) jäätmeseaduse § 30 mõistes vahetult projektiga seotud jäätmete taaskasutamise kulud;
7) hoonestamata ja hoonestatud maa ost summas, mis ei moodusta rohkem kui 10% projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud ühendmääruse § 4 punktis 8 nimetatud muudel juhtudel;
8) muud otseselt projekti väljundite loomiseks vajalikud kulud.

(3) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised toetuse saaja kulud:
1) masinate ja seadmete soetamise, rentimise ja liisimise kulud;
2) toetuse saaja personali- ja üldkulud;
3) ühissõidukite ja muude sõidukite soetamise, rentimise ja liisimise kulud.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2014 kuni 31. august 2023.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab projekti esimese hankelepingu sõlmimisega või projekti taotluse esitamisega olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses.

(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kui projekti elluviimisel saavutatav tulemus saavutatakse ning projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.

§ 9. Toetuse osakaal ja piirsumma

(1) Projektile antakse toetust maksimaalselt 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu määr on vähemalt 15%.

(2) Projektile antava toetuse suurim summa ja protsendimäär abikõlblikest kuludest kehtestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.

§ 10. Riigiabi

(1) Juhul kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega.

(2) Rakendusüksus küsib rakendusasutuselt hinnangu toetuse taotlusega esitatud projektidele, mille osas tekib riigiabi andmise kahtlus. Rakendusasutus vaatab projektid lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest läbi ning esitab enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist vajadusel Euroopa Komisjonile (edaspidi EK) iga eeldatava riigiabi projekti kohta eraldi riigiabi teatise koos vajalike lisadega riigiabi andmist lubava otsuse saamiseks.

(3) Riigiabi andmisel algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele ning projekti ettevalmistavate tegevustega võib alustada enne Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist omal vastutusel pärast taotluse rakendusüksusele esitamist.

(4) Kui tegemist on riigiabi andmisega, lahendatakse riigiabiga seotud küsimused hiljemalt taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ning taotlusele

§ 11. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.

(2) Taotlusvooru tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja taotlusvooru tingimustest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel www.kik.ee vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(3) Rakendusüksus võib vajadusel korraldada mitu taotlusvooru.

§ 12. Eelnõustamine

(1) Enne taotluse esitamist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille käigus annab rakendusasutus hinnangu taotleja poolt kavandatavale projektile ning planeeritavate tegevuste teostatavusele, lähtudes tegevuste vastavusest määruse tingimustele.

(2) Eelnõustamisele võivad tulla käesoleva määruse §-s 14 sätestatud nõuetele vastavad taotlejad alates rakendusasutuse poolt saadetud sellekohase teavituse saamisest. Eelnõustamised lõppevad kümme tööpäeva enne taotlusvooru tähtaega. Eelnõustamisel esitatakse projekti esialgne eskiislahendus, mille alusel annab rakendusasutus omapoolse hinnangu kavandatava projekti kohta.

(3) Eelnõustamise läbimise kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad nii taotleja, kui ka rakendusasutuse esindaja.

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Taotlus esitatakse rakendusüksuse poolt taotlusvoorus määratud tähtaja jooksul.

(2) Taotlus esitatakse e-posti vahendusel või struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

(3) Rakendusüksus määrab taotluste esitamise viisi taotlusvooru välja kuulutades.

(4) Taotlusvooru kestus on minimaalselt 90 kalendripäeva.

§ 14. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust võib taotleda kohalik omavalitsusüksus (v.a Tallinn), mida läbib raudtee ja kus peatuvad reisirongid või selle omavalitsusüksuse naaberomavalitsusüksus, avaliku raudteetaristu omanik või Maanteeamet.

(2) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele.

(3) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 1. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud, mille kinnituseks peavad teised projekti rahastamises osalevad isikud taotlemisel esitama vajadusel kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastamiseks.

(4) Kui taotlejaks on kohalik omavalitsusüksus või kui omavalitsusüksus panustab teise taotleja projekti omafinantseeringusse või mitteabikõlblike kulude katmisse, siis on omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus tagatud, kui omavalitsusüksus vastab taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 4.

§ 15. Taotleja kohustused

() Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
3) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
4) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
5) tõendama määruses ettenähtud omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 16. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele;
2) projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutavas mahus ja määras omafinantseering;
3) projekti tulemus panustab käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud meetme tegevuse tulemuse saavutamisse;
4) projekti tegevused on vastavuses säästva transpordi põhimõtetega;
5) projekt on neutraalse või positiivse keskkonnamõjuga;
6) projekti lahendus on universaalse disainiga, võimaldades ligipääsu nii puuetega inimestele kui ka lapsevankriga liiklejatele.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi andmeid ja dokumente:
1) projektikirjeldus (juhend määruse lisas 1);
2) keskkonnamõju hinnang, kui see on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nõutud;
3) projekti tegevuste elluviimise eeldatav ajakava;
4) projekti kogueelarve, eristades sh abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summa;
5) käesoleva määruse § 14 lõikes 3 nõutud omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus volikogu või nõukogu sellekohase kinnituse või muu pädeva isiku kinnituse näol;
6) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
7) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
8) kinnitus selle kohta, et taotleja on teadlik sellest, et projektist saadav puhastulu tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõikele 6 tagasi maksta.

(3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

(4) Taotleja võib taotlused esitada ka mitmele projektile, kuid iga peatuse kohta tuleb sel juhul esitada eraldi taotlus, mida hinnatakse §-s 20 toodud valikukriteeriumite lõikes lähtuvalt konkreetsest raudteepeatusest.

4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 17. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest või võtmata jätmisest, taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi osas ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Taotlus jäetakse menetlusse vastu võtmata ja tagastatakse, kui taotlus ei ole esitatud tähtaegselt, kusjuures vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikele 3 tähtaega ei ennistata. Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest struktuuritoetuse registrisse.

(3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

(4) Vastu võetud taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotlusvooru lõppemisest. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
[RT I, 07.08.2015, 4 - jõust. 10.08.2015] 

§ 18. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab vastavaks taotleja ja partneri juhul, kui nad vastavad §-s 14 sätestatud kõikidele nõuetele.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruse §-s 16 taotlusele esitatud nõuded.

(3) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust käesoleva määruse §-s 20 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata.

(4) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral esitab rakendusüksus taotluse kvalifitseerimistingimuste kontrolli ja seejärel hindamiseks.

(5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 16 sätestatud nõuetele või taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust.

(6) Vajadusel kaasatakse nõuetele vastavuse kontrollimisele rakendusasutus ning eksperdid.

(7) Rakendusüksus küsib vajadusel rakendusasutuselt hinnangut taotluses kirjeldatud projekti osas riigiabireeglite kohaldamise vajaduse kohta.

(8) Rakendusüksus edastab taotlejale rahuldamata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

§ 19. Valikukomisjoni moodustamine

(1) Taotluste ja nendes kirjeldatud projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ekspert. Valikukomisjoni liikmetele nähakse ette asendusliikmed. Valikukomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.

(2) Rakendusüksus võib kaasata hindamisprotsessi eksperte.

(3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.

(4) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest ja kooskõlastab selle enne kinnitamist rakendusasutusega. Valikumetoodika tehakse rakendusüksuse poolt kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel.

§ 20. Projekti valikukriteeriumid ning hindamise kord

(1) Projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide lõikes, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) olemasolevaid raudteepeatuse kasutajaid 1000 euro taotletava toetuse summa kohta – 25%;
2) projekti jätkusuutlikkus ja kavandatavate tegevuste põhjendatus – 20%;
3) peatuse kasutajate arvu kasvupotentsiaal – 20%;
4) omafinantseeringu osakaal projekti maksumusest – 5%;
5) projekti mõju regionaalsele arengule (aluseks projekti asukoha regionaalne SKP) – 10%;
6) taotleja suutlikkus projekti ellu viia (sh projekti valmisolek rakendamiseks) – 20%.

(2) Taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite lõikes hindepunktidega skaalal ühest kolmeni.

(3) Hindajate poolt antud hindepunktid liidetakse ning saadud summa korrutatakse läbi lõikes 1 nimetatud vastava valikukriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena moodustub igale valikukriteeriumile vastav hindepunkt. Koondhinde moodustamiseks liidetakse kõigi valikukriteeriumide hindepunktid ning moodustub pingerida.

(4) Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad projektid võrdse tulemuse, siis eelistatakse seda projekti, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui ka omafinantseeringu määr on võrdne, heidetakse valiku tegemiseks liisku.

§ 21. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingerea järjestusele. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma taotlusvooru eelarvesse.

(2) Rakendusüksuse juht teeb käesoleva paragrahvi lõikele 1 tuginedes taotluse rahuldamise otsuse.

(3) Kui taotluse menetlemise ajal ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksusel puudub omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikus taotluste menetlemise määruse § 3 lõike 4 tähenduses, võib toetuse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule.

(4) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
2) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava.

(6) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel või kui taotleja andmeid kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

(8) Taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse, samuti käesoleva määruse §-s 22 nimetatud otsuse motiveerimisel hindajate antud hinnanguid ja kaalutlusi tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikest 5 täiendavalt ei põhjendata juhul, kui projekti hinnatakse avalikustatud hindamis- ja valikukriteeriumite ning -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb hindajate koondhindel või koondhinnangul.

(9) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse kavandit taotlejale täiendavalt kommenteerimiseks ei esitata.

(10) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt või tehakse teatavaks registri vahendusel, kui taotlus on esitatud registri vahendusel, kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(11) Toetuse saaja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest esitama rakendusüksusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning ta on valmis toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

§ 22. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
2) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne;
3) projekti tulemused on saavutatavad ka osalise toetusega.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

(4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt kõrvaltingimuse saabumise kohta vastava teabe vormistamist toetuse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes käesoleva määruse § 21 lõigetest 5 ja 8 kuni 10.

§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Toetuse summat võib põhjendatud juhtudel suurendada, kui toetuse summa suurendamine on vajalik projekti tulemuste saavutamiseks juhul, kui meetme tegevuse eelarve vahendite jääk võimaldab suurendamist ja toetuse summat ei suurendata rohkem kui 30 protsenti võrreldes algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatuga ning toetuse summa suurendamisel kehtiv omafinantseeringu osakaal abikõlblikest kuludest ei vähene.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 45 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning otsusest teavitatakse toetuse saajat käesoleva määruse § 21 lõikes 10 nimetatud korra kohaselt.

(5) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt.

§ 24. Projekti riigihangete eelkontroll

(1) Eelkontroll teostatakse projekti riigihangetele, mis viiakse läbi pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse jõustumist ning mis on seotud lepinguga, mis esitatakse maksetaotluses toetuse maksmise alusena.

(2) Toetuse taotleja võib omal vastutusel alustada hangete ettevalmistamist ja läbiviimist enne toetuse taotluse esitamist rakendusüksusele. Riigiabi saaja tohib hangete läbiviimisega alustada pärast toetuse taotluse esitamist rakendusüksusele.

(3) Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksusega kooskõlastama hankedokumentatsiooni, nende muudatused ning kõik hilisemad hankelepingu muudatused.

(4) Rakendusüksus kooskõlastab riigihankelepingu või selle muudatuse eelnõu või keeldub kooskõlastuse andmisest ning teeb ettepaneku riigihankelepingu eelnõu täiendamiseks või muutmiseks, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendamist või muutmist.

(5) Rakendusüksus nõustab toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, kaasates vajadusel rakendusasutuse. Rakendusüksus kontrollib hankedokumentatsiooni vastavust toetuse taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hindab hankedokumentide tehnilist kvaliteeti.

(6) Rakendusüksus kaasab rakendusasutuse kavandatava riigihankelepingu muudatuse kooskõlastusse juhul, kui esineb vähemalt üks tingimus alljärgnevast:
1) hankelepingu muudatus põhjustab projekti kallinemise;
2) hankelepingu muudatuse tõttu satub ohtu projekti tulemusindikaatorite täitmine;
3) hankelepingu muudatus põhjustab projekti tähtaja pikenemise.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 25. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitud korras vähemalt üks kord projekti jooksul, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. Aruandes esitatud andmete õigsust kinnitab toetuse saaja. Toetuse saaja täiendab aruannet rakendusüksuse nõudmisel.

(2) Projekti aruande vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel.

(3) Kinnitatud aruande esitab rakendusüksus rakendusasutusele teadmiseks läbi struktuuritoetuse registri.

(4) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (nt projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne);
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed projekti edenemise kohta (läbiviidud hanked, teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja indikaatorite saavutustaseme seis jmt);
4) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta (võrdlus rahastamiskavaga);
5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

§ 26. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–20 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(2) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 21 ja kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.

(3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt rakendusasutuse poolt väljatöötatud vormil.

(4) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades sama paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatut.

(5) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude tingimustele vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 30 tööpäeva, käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud tingimustel 15 kalendripäeva jooksul.

(6) Põhjendatud juhtudel võib struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 5 tingimustel teha ettemakseid toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ning lõikes 2 sätestatud korrale. Toetuse saaja tõendab vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 6 ettemaksena saadud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks, juhindudes ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12.

(7) Ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel. Toetuse saaja tõendab vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 6 ettemaksena saadud toetuse kasutamist juhindudes ühendmääruse § 18 lõikest 13.

(8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

(9) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

(10) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on lõppmakse suurus on kuni 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast, mis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 27. Toetuse saaja ja partneri kohustused

(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) viib projekti ellu vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
2) tagab ehitamise ning omanikujärelevalve teostamise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega;
[RT I, 07.08.2015, 4 - jõust. 10.08.2015] 
3) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;
4) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
5) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
6) tagab keskkonnakaitsenõuete järgimise;
7) võimaldab rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
8) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruanded;
9) informeerib kirjalikult rakendusasutust ja -üksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes, kui toetuse saaja on avaliku raudteetaristu omanik;
10) tagab objekti eeldatava funktsionaalsuse säilitamise 5 aasta jooksul arvates objekti valmimisest.

(2) Partneri kohustused on loetletud struktuuritoetuse seaduse §-s 25.

§ 28. Toetuse saaja ja partneri õigused

(1) Toetuse saajal ja parteril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) ettekirjutuse tegemist;
2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 29. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmiseid kohustusi:
1) toetuse taotluse, projektide seire- ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse registrisse;
2) pidev meetme rahaliste jääkide seire ja vajadusel ülevaate esitamine rakendusasutusele;
3) rakendusasutuse teavitamine kõigist rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad toetuse taotluse rahuldamist, selle muutmist või kehtetuks tunnistamist;
4) rakendusasutuselt hinnangu küsimine riigiabi suuniste kohta enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist või selle muutmist;
5) riigihankedokumentide kooskõlastamisel vajadusel konsulteerimine rakendusasutusega;
6) rakendusasutuse teavitamine projekti maksumuse suurenemisest läbiviidud hangete tulemusena;
7) toetuse kasutamise aruandlus, sh läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga, struktuuritoetuse registrisse sisestama ning edastama kinnitatult rakendusasutusele teadmiseks;
8) meetme seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine rakendusasutusele;
9) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
10) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
11) rakendusasutuse teavitamine takistustest, mille tõttu pole võimalik projekti nõuetekohaselt ellu viia;
12) projektidele järelkontrolli teostamine hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt ning toetuse saaja ei ole puhastulu teeninud;
13) toetuse saaja teavitamine struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
14) muud struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

(2) Rakendusüksusel on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele õigus:
1) teostada toetuse saaja territooriumil kontrolli vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 42 ning vajadusel kaasata vastavate toimingute teostamisse Tehnilise Järelevalve Ametit;
2) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja hankelepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
3) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
5) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
6) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel;
8) peatada, vähendada või keelduda toetuse maksetaotluse menetlemisest vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigetes 1 ja 3 sätestatule.

§ 30. Finantskorrektsioonid

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 45 lõigetele 1 ja 2 ning ühendmääruse §-dele 21–23.

(2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ning ühendmääruse §-s 24 sätestatule.

(3) Viivise rakendamist kohaldatakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.
Lisa Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetusega, investeeringuks raudteepeatuse ühendamiseks muude liikumisviisidega, seotud projektikirjelduse koostamiseks