Kassalise teenindamise eeskiri
Vastu võetud 10.09.2014 nr 30
RT I, 17.09.2014, 2
jõustumine 20.09.2014
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
10.09.2014 | RT I, 17.09.2014, 2 | 20.09.2014, osaliselt 01.01.2015 |
09.01.2015 | RT I, 20.01.2015, 1 | 23.01.2015 |
03.08.2015 | RT I, 07.08.2015, 6 | 10.08.2015, osaliselt 01.09.2015 |
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse§ 64 lõike 4 ja täitemenetluse seadustiku § 211 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse riigiasutuste ja riigieelarve seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikute (edaspidi teenindatav isik) maksete ja arvelduste (edaspidi maksete) tegemise, laekumiste korraldamise ja neile makseteenuste vahendamise (edaspidi kassaline teenindamine) tingimused ja kord.
(2) Määrusega sätestatakse ka:
1) täitemenetluse seadustiku §-s 211 nimetatud kohtutäiturite kogutavate riigi rahaliste sissenõuete riigieelarvesse laekumise kord (§ 13);
2) riigieelarve seaduse § 49 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksuste tasandusfondi ja toetusfondi maksete, sealhulgas avansiliste maksete tegemise tingimused ja kord (§ 20);
3) riigieelarve seaduse § 54 lõike 3 alusel välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamise tingimused ja kord enne nende laekumist (4. peatükk).
§ 2. Määruse kohaldamine
Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse riigieelarve seaduse § 3 lõikest 2 tulenevalt käesolevas määruses riigiasutuse kohta sätestatut.
2. peatükk Kassalise teenindamise korraldamine
§ 3. Kassalise teenindamise üldine korraldus
(1) Riigiasutuste ja teenindatavate isikute (edaspidi koos asutused) kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond (edaspidi riigikassa).
(2) Välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamist enne nende riigiasutusele laekumist korraldab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond.
(3) Kassaline teenindamine toimub e-riigikassas asutustele kuuluvate kontode (edaspidi e-konto) kaudu e-riigikassa sisese arveldamisena (edaspidi sisemine arveldamine) ja krediidiasutustes Rahandusministeeriumi kontsernikontode (edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvate arveldus- ja maksekontode vahendusel vastavalt käesolevale määrusele ja kooskõlas krediidiasutustega sõlmitud lepingu tingimustega.
(4) Riigikassa ei teosta sularahatehinguid.
(5) E-riigikassa on Interneti rakendus, mille vahendusel asutustel on võimalik tööpäevadel sooritada makseid, jälgida laekumisi ning esitada ja saada teatiseid ja aruandeid.
(6) Kontsernikontod on Swedbank AS-is, AS-is SEB Pank, Nordea Bank AB Eesti filiaalis ja Danske Bank A/S Eesti filiaalis.
(7) Teenindatava isiku kassalise teenindamise täpsemad tingimused võib kokku leppida lepinguga.
§ 4. Asutuste arvelduskontode kasutamise üldtingimused
(1) Asutused kasutavad maksete tegemiseks ja laekumiste jälgimiseks üksnes e-kontot, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Teenindatavad isikud, välja arvatud riigi asutatud sihtasutused, arveldavad ja hoiavad raha oma arvelduskontodel, mis kuuluvad kontsernikonto koosseisu, kui käesoleva määruse § 3 lõikes 7 nimetatud lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I, 07.08.2015, 6 - jõust. 10.08.2015]
(21) Riigi asutatud sihtasutusel võib olla oma arveldus- või maksekonto krediidi- või finantseerimisasutuses vaid juhul, kui see on käesoleva määruse § 3 lõikes 7 nimetatud lepingus kokku lepitud. Nimetatud piirangust kinnipidamise kontrollimiseks on Rahandusministeeriumil õigus saada krediidi- ja finantseerimisasutustelt informatsiooni seal asuvate riigi asutatud sihtasutuste arveldus- või maksekontode numbrite kohta.
[RT I, 07.08.2015, 6 - jõust. 10.08.2015]
(3) Riigiasutusel võib olla krediidi- või finantseerimisasutustes oma arveldus- või maksekonto, kui selleks on riigieelarve seaduse § 64 lõike 2 alusel kassalise teenindamise valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga luba antud.
(4) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 3 on:
1) Maksu- ja Tolliametil maksude kogumiseks ja eriülesannete täitmiseks ning Sotsiaalkindlustusametil kulude tegemiseks arvelduskontod, mis kuuluvad kontsernikonto koosseisu;
2) riigitulundusasutusel arvelduskontod, mis ei kuulu kontsernikonto koosseisu;
3) Kaitseväel, Politsei- ja Piirivalveametil, Kaitsepolitseiametil, Kaitseministeeriumil ja Teabeametil arvelduskontod, mis ei kuulu kontsernikonto koosseisu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisel määrab minister kindlaks arvelduskonto kasutamise tähtaja, kontsernikonto koosseisu kuuluvuse ja vajadusel muud tingimused arvelduskonto kasutamiseks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud arvelduskonto kasutamise tähtaeg on üks eelarveaasta, kui lõikes 3 nimetatud käskkirjas ei ole sätestatud teisiti. Arvelduskonto kasutamise tähtaja pikendamise taotlus esitatakse riigikassale hiljemalt tähtaja lõppemise eelarveaasta 15. novembril.
§ 5. E-konto avamine, administreerimine ja sulgemine
(1) E-riigikassa kasutamiseks esitab asutus riigikassale käesoleva määruse lisas 1 toodud vormil asutuse juhi poolt allkirjastatud volikirja, milles määratakse kindlaks isik, kes on volitatud asutuses e-riigikassa teenuseid administreerima (edaspidi administraator). Riigikassa teavitab asutust isikule administraatori õiguste andmisest e-kirjaga.
(2) Asutuse e-riigikassa teenuste administraatori pädevuses on:
1) asutuse töötajatele e-riigikassa teenuste ja e-konto kasutamiseks õiguste andmine ja nende muutmine;
2) asutuse e-konto avamise ja sulgemise teatise riigikassale esitamine;
3) asutuse kontaktandmete sisestamine ja muutmine e-riigikassas;
4) asutuse maksekorralduste annulleerimine e-riigikassas;
5) riigiasutuse arvelduskontot, millele on antud käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud luba, puudutava informatsiooni sisestamine ja muutmine e-riigikassas.
(21) Administraator jälgib regulaarselt, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt asutuse töötajatele antud õigused on endiselt asja- ja ajakohased.
[RT I, 07.08.2015, 6 - jõust. 10.08.2015]
(3) Administraatori volituste lõpetamiseks esitab asutus riigikassale asutuse juhi poolt digitaalselt allkirjastatud teatise ja uue administraatori nimetamiseks käesoleva määruse lisas 1 toodud volikirja. Riigikassa teavitab asutust volituste lõpetamisest ja uuele isikule administraatori õiguste andmisest e-kirjaga ning kuni selle ajani kehtivad eelneva administraatori õigused.
(4) Asutuse identifitseerimisnumbriks e-riigikassas on tema registrikood.
(5) Riigikassa avab asutusele e-konto ja sulgeb selle asutuse juhi, administraatori või nende volitatud isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku teatise alusel.
(6) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud vahendatavate toetustega seotud e-konto avamiseks on asutusel vaja Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonna või välisvahendite osakonna kooskõlastust.
(7) Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonna või välisvahendite osakonna nimele riigivälistelt organisatsioonidelt saadud toetustega seotud e-kontode avamise, administreerimise ja sulgemisega seotud teatised esitab riigikassale vastava osakonna juhataja või tema volitatud isik.
(8) Asutuse ümberkorraldamise või lõpetamise korral esitab asutuse juht või administraator viivitamata riigikassale:
1) õigusakti asutuse ümberkorraldamise või lõpetamise kohta;
2) asutuse e-kontode sulgemise teatise;
3) asutuse juhi allkirjastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud volikirja kehtetuks tunnistamise teatise;
4) asutuse deebet- ja krediitkaartide sulgemise teatise;
5) asutuse sõnumipõhise andmeside kasutamise lõpetamise teatise;
6) asutuse muude pangateenuste kasutamise lõpetamise teatise.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud teatis esitatakse pärast seda, kui käesoleva määruse §-des 9 ja 19 nimetatud selgitamata laekumised ja maksed on töödeldud ning kasutatud arvelduskrediit on tagastatud vastavale e-kontole.
(10) Ministeerium, kelle valitsemisalasse ümberkorraldatav või lõpetatav riigiasutus kuulub, esitab Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnale:
1) ettepaneku ümberkorraldatavale või lõpetatavale riigiasutusele riigieelarves määratud vahendite osas riigieelarve liigenduse muutmiseks kooskõlas riigieelarve seaduse § 56 lõikega 2, kui riigiasutuse ülesanded antakse teisele riigiasutusele või isikule;
2) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ümberkorraldatavale või lõpetatavale riigiasutusele riigieelarves määratud, kuid kasutamata jäävate vahendite suunamiseks Vabariigi Valitsuse reservi kooskõlas riigieelarve seaduse § 56 lõikega 4, kui riigiasutuse ülesandeid ei anta üle teisele riigiasutusele või isikule.
(11) Ümberkorraldatava või lõpetatava riigiasutuse kasutamata toetused, asutuse majandustegevusest laekunud tulud ning varude ja põhivara müügist laekunud tulud kannab ümberkorraldatav või lõpetatav riigiasutus üle riigiasutusele, kes hakkab täitma ümberkorraldatava või lõpetatava asutuse ülesandeid. Kui riigiasutuse tegevuse ümberkorraldamisel või lõpetamisel ei anta tema ülesandeid üle teisele riigiasutusele, kannab ümberkorraldatav või lõpetatav riigiasutus nimetatud vahendid oma muude tulude e-kontole.
§ 6. E-kontode liigid
(1) E-kontode liigid ja nende sisu on järgmised:
1) tulu majandustegevusest (e-kontod algusega 210 ja 211) – kontole laekuvad riigiasutuste majandustegevusest saadavad tulud, sealhulgas majandustegevusest laekuva tulu hulka arvatavad üüri- ja renditulud;
[RT I, 20.01.2015, 1 - jõust. 23.01.2015]
2) tulu varadelt (e-kontod algusega 220 ja 221) – kontole laekuvad intressid, dividendid ja tulud loodusressursside kasutamisest;
3) tulu riigivara müügist (e-kontod algusega 230) – kontole laekuvad materiaalse ja immateriaalse vara müügist saadud tulud ning riigivara müügiga seotud osavõtutasud;
4) üüri- ja renditulu, tulu õiguste, muude toodete ja teenuste müügist (e-konto algusega 240) – kontole laekuvad üüri- ja renditulud materiaalsetelt ja immateriaalsetelt varadelt, õiguste, muude toodete ja teenuste müügist saadav tulu, sealhulgas hoonestusõiguse tasud, tasud piimaanalüüside eest;
5) toetused (e-konto algusega 250 ja 259) – kontole laekuvad sponsorrahad, annetused, laekumised Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt ja välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt, projektide ja programmide sihtfinantseerimised;
6) sotsiaalkindlustustoetused (e-konto algusega 252) – kontol kajastuvad eripensionitega seotud kanded;
7) vahendatavad toetused (e-konto algusega 255) – konto avatakse rakendusasutustele ja -üksustele ning programmioperaatoritele vahendamiseks mõeldud toetuste laekumiseks;
8) riiklik kaasfinantseering (e-konto algusega 256) – konto avatakse riikliku kaasfinantseeringu vahendamiseks ning Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale Euroopa Liidult sõidukulude hüvitamiseks saadavate vahendite laekumiseks;
[RT I, 20.01.2015, 1 - jõust. 23.01.2015]
9) toetused riigilt ja riigiasutustelt (e-konto algusega 258) – kontole laekuvad toetused riigilt ja riigiasutustelt, mis ei ole seotud riigiväliselt organisatsioonilt saadud toetuste vahendamise või nende kaasfinantseerimisega, ning eraldis riigi kui edasikindlustusandja kohustuste täitmiseks;
[RT I, 20.01.2015, 1 - jõust. 23.01.2015]
10) maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed (e-konto algusega 270) – konto avatakse Maksu- ja Tolliametile riigikassa teenindamisel olevate asutuste maksude, lõivude, trahvide ning muude tasude kogumiseks ja arvestamiseks maksukohustuslaste registris;
11) muud tulud (e-kontod algusega 280 ja 281) – kontole laekuvad muud tulud;
12) riigilõivud (e-konto algusega 290 ja 291) – kontole laekuvad riigilõivudega maksustatavate toimingute eest võetavad tasud;
13) tagatised (e-konto algusega 310) – kontole laekuvad kolmandatele isikutele kuuluvad rahalised vahendid ja saadud tagatised;
14) trahvid (e-konto alusega 410) – kontole laekuvad kohtu, kohtuvälise menetleja määratud või muud trahvid;
15) sildfinantseerimise konto (e-konto algusega 900) – kontole laekuvad enne 2011. aastat väljastatud välisabi sildfinantseerimise summade tagastused;
16) kulukonto (e-konto algusega 12) – kontot kasutavad riigiasutused maksete tegemiseks ja rakendusüksused välistoetuste kaasfinantseerimise vahendamiseks;
17) teenindatavate isikute konto (e-konto algusega 350) – konto avatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ning riigi asutatud või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule raha hoidmiseks ja arveldamiseks;
18) arvelduskontode väljavõtete informatsiooni esitamise konto (e-konto algusega 800) – konto avatakse teenindatavale isikule ning Maksu- ja Tolliametile nende krediidiasutustes avatud arvelduskontode väljavõtete informatsiooni esitamiseks e-riigikassa kaudu ja vastavatelt arvelduskontodelt väljamaksmisele minevate maksekorralduste edastamiseks krediidiasutustele e-riigikassa süsteemi kaudu;
19) Euroopa Komisjoni konto (e-konto algusega 950) – konto avatakse Euroopa Komisjonile rahaliste vahendite hoidmiseks ja arveldamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud e-kontodel algusega 211, 221, 259, 281 ja 291 kajastatakse riigiasutuste arvelduskontode, mis ei kuulu kontsernikonto koosseisu, väljavõtete informatsiooni.
(3) Raha liikumine e-kontol toimub selles valuutas, mis on antud e-kontole e-riigikassas määratud.
(4) SAP-i kasutavad riigiasutused lähtuvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud e-kontode kasutamisel järgmisest:
1) punktis 16 nimetatud e-kontot kasutatakse maksete tegemiseks;
2) punktides 2–4, 6 ja 10–15 nimetatud e-kontodele laekumiste kogumisel ei lähtuta lõikes 1 toodud e-kontode sisu kirjeldustest ja eelarveklassifikaatori kood lisatakse tuludele SAP-is;
3) punktides 5, 7 ja 8 nimetatud e-kontosid kasutatakse välistoetuste, nendega kaasnevate kaasfinantseerimiste ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügist saadud vahendite korral, kui välistoetuse maksjaga sõlmitud lepingu kohaselt tuleb raha kasutada eraldi e-konto kaudu.
(5) SAP käesoleva määruse tähenduses on 2013. aastal riigi SAP funktsionaalse versiooniuuenduse tulemusena kasutusele võetud SAP ERP (Enterprise resource planning system) 6.0 EHP (Enhancement package) 6 tarkvara.
§ 7. Sõnumipõhise andmevahetuse kasutamine
(1) E-riigikassasse on võimalik saata makseid ja saada teateid e-kontodel toimunud muutuste kohta sõnumipõhist andmevahetust kasutades.
(2) Sõnumipõhine andmevahetus on asutuse ja riigikassa infosüsteemide vaheline info vahetamine, mille alusel riigikassa infosüsteem teavitab asutuse infosüsteeme asutuse e-kontodel toimunud muutustest ja võimaldab asutuste infosüsteemidel saata makseid e-riigikassa infosüsteemi.
(3) Sõnumipõhise andmevahetuse kasutamiseks esitab asutuse juht riigikassale digitaalselt allkirjastatud taotluse käesoleva määruse lisas 3 toodud vormil. Taotluses esitatakse sõnumipõhise andmevahetuse tingimused ja asutuse määratud turvaelemendid, mis on aluseks taotluses märgitud e-riigikassa teenuste aktiveerimiseks.
(4) Riigikassa teavitab asutust e-riigikassa sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise algusest e-kirjaga.
(5) Struktuuritoetuse riiklikust registrist edastatakse maksed e-riigikassasse sõnumipõhise andmevahetuse kaudu.
3. peatükk Laekumiste korraldamine ja maksete tegemine
1. jagu Laekumiste korraldamine
§ 8. Laekumiste korraldamine e-riigikassas
(1) Asutuse raha laekub kontsernikonto koosseisu kuuluvale arvelduskontole või e-kontole sisemise arveldamise korras.
(2) Informatsioon asutuse laekumiste kohta kajastatakse asutuse e-kontol, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud maksekorraldusele märgitud informatsioonist.
(3) Välislaekumise korral tuleb makse algatajal lisada maksekorralduse selgitusse vastava asutuse e-konto number või asutuse nimi. Siseriikliku makse korral tuleb märkida maksekorralduse viitenumbri väljale vastava asutuse e-konto number.
(4) Asutus on kohustatud makse algatajat oma e-konto numbrist ja selle maksekorraldusele märkimise kohustusest teavitama.
(5) Riigile mittesihtotstarbeliste rahaliste annetuste tegemisel märgitakse maksekorralduse viitenumbri väljale numbrid 2800045768.
[RT I, 20.01.2015, 1 - jõust. 23.01.2015]
(6) Sisemist arveldamist ei kasutata ja käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4 ei kohaldata käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 18 nimetatud e-kontode puhul.
§ 9. Selgitamata laekumised
(1) Käesoleva määruse § 8 lõike 3 kohase informatsioonita laekumised loetakse e-riigikassas selgitamata laekumisteks.
(2) Riigikassa saadab asutustele jooksvalt teateid selgitamata laekumiste kohta e-riigikassas.
(3) Asutus on kohustatud e-riigikassas regulaarselt jälgima riigikassa saadetud teateid selgitamata laekumiste kohta. Asutus teavitab riigikassat summa kuuluvusest talle või summast keeldumisest.
(4) Selgitamata laekumiste saaja selgumisel kannab riigikassa laekumise vastavale asutusele, kes seob laekumise oma e-kontoga.
(5) Kui selgitamata laekumise saajat ei ole 90 päeva jooksul tuvastatud, tagastab riigikassa summa makse algatajale 10 tööpäeva jooksul.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei rakendata sularahas kontsernikonto koosseisu kuuluvale arvelduskontole tasutud summade korral.
(7) Selgitamata välislaekumisi, mille summa on väiksem kui 10 eurot või mille makse algatajale tagastamisega seotud krediidiasutuste teenustasud ületavad vastava selgitamata laekumise summa, ja selgitamata siseriiklike laekumisi, mille summa on väiksem kui 1 euro, ei tagastata. Sellised laekumised suunatakse riigi tuludesse käesoleva määruse § 12 lõike 5 alusel.
§ 10. Enammakstud ja valesti laekunud summad
(1) Enammakstud ja valesti laekunud summad tagastatakse makse algatajale või kantakse õigele saajale selle asutuse algatusel, kelle e-kontole summa laekus.
(2) Käesoleva määruse § 8 lõikes 5 nimetatud rahalisi annetusi saab tagasi taotleda kolme kuu jooksul summa kontole laekumisest arvates.
§ 11. Edasiantavate maksude edasiandmine
(1) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale arvelduskontole laekunud sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus edasiantavad keskkonnatasud ja pakendiaktsiisi kannavad tulu kogumise eest vastutavad riigiasutused sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus e-kontole hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks.
(2) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale arvelduskontole laekunud hasartmängumaksu kannab Maksu- ja Tolliamet hasartmängumaksu seaduse alusel maksu saajale 15 tööpäeva jooksul kalendrikuu lõppemisest arvates.
(3) Kui jooksva aasta riigieelarves on ministeeriumile või tema valitsemisala asutusele ette nähtud vahendite saamine Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnalt või Maksu- ja Tolliametilt, siis vastava ministeeriumi korraldusel või õigusaktist tulenevalt on Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnal ja Maksu- ja Tolliametil lubatud nende vahendite edasiandmine otse tegelikule saajale.
§ 12. Riigieelarve tulude laekumine
(1) Riigiasutus kannab käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud loa alusel avatud arvelduskontodele laekunud vahendid alates 100 eurost oma e-kontole hiljemalt iga kuu 5. ja 20. kuupäeval.
(2) Riigiasutus maksab rahandusministri 11. detsembri 2003. aasta määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” § 17 lõikes 2 nimetatud riigiraamatupidamiskohustuslase sularahakassa eeskirjas sätestatud kassa limiiti ületava sularaha kontsernikonto koosseisu kuuluvale arvelduskontole, märkides viitenumbriks oma e-konto numbri või käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole.
(3) Riigi äriühingud ja äriühingud, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, kannavad dividendid äriühingu osaluse valitseja e-kontole viie tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist, kui kassalise teenindamise valdkonna eest vastutav minister ei otsusta vastava osaluse valitseja põhjendatud taotlusel lubada dividende tasuda täielikult või osaliselt pärast nimetatud tähtaega, kuid mitte hiljem kui eelarveaasta 30. novembriks.
(4) Välisesindus teeb jooksval kuul laekunud tulu arvelt makseid ning kannab tulu jäägi, mis ületab tehtud makseid, Välisministeeriumi e-kontole hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks.
(5) Käesoleva määruse § 9 lõigetes 6 ja 7 nimetatud selgitamata laekumised, mis ei kuulu maksjale tagastamisele, suunatakse riigi tuludesse ning kantakse Rahandusministeeriumi e-kontole 90 päeva möödumisel laekumisest arvates.
(6) Riigimetsa Majandamise Keskus kannab metsaseaduse § 48 lõike 5 alusel riigieelarvesse kandmisele kuuluva summa Keskkonnaministeeriumi e-kontole viie tööpäeva jooksul Vabariigi Valitsuse otsuse vastuvõtmisest arvates, kui kassalise teenindamise valdkonna eest vastutav minister ei otsusta Keskkonnaministeeriumi põhjendatud taotlusel lubada nimetatud tulu tasuda täielikult või osaliselt pärast nimetatud tähtaega, kuid mitte hiljem kui eelarveaasta 30. novembriks.
§ 13. Kohtutäiturite kogutavate riigi rahaliste sissenõuete riigieelarvesse laekumine
(1) Täitemenetluse seadustiku §-s 211 nimetatud avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete edasiandmisel neid koguvatele riigiasutustele märgib kohtutäitur maksekorralduse selgitusse täitmisavaldusest tuleneva nõude liigi, võlgniku nime ja rahalise sissenõude lahendi numbri ning viitenumbri väljale viitenumbri.
(2) Laekumise puhul, millele ei ole lisatud lõikes 1 nimetatud selgitusi, nõuab laekumise saanud riigiasutus kohtutäiturilt vajalikku lisainformatsiooni. Kohtutäitur esitab vajalikud selgitused riigiasutusele viie tööpäeva jooksul teate saamisest arvates.
§ 14. Kulude vähendamine
(1) Riigiasutusel, kes ei kasuta SAP-i, on lubatud laekumisi kajastada käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 16 nimetatud e-kontol kulude vähendusena tulusid kajastamata juhul, kui:
1) riigiasutusele tagastatakse ekslikult välja makstud vahendid;
2) riigiasutusele tagastatakse ettemaksed;
3) kulu kaetakse riigivaraseaduse § 64 alusel riigivara müügist laekunud raha arvelt;
4) laekumine on seotud riigiasutuse kehtestatud kululimiite ületavate summade tagastamisega riigiasutuse ametnike või töötajate poolt;
5) raha laekub Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt lähetuskulude hüvitamiseks;
6) raha laekub Sotsiaalkindlustusametilt töölepingu seaduse §-s 56 või 57 nimetatud pikendatud põhipuhkuste hüvitamiseks, töölepingu seaduse §-s 60, 63 või 65 nimetatud puhkuste hüvitamiseks, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud lapse toitmise lisavaheaja kasutamise hüvitamiseks;
7) raha laekub teiselt riigiasutuselt ühistest koostööprojektidest, kirjalikest kokkulepetest, ühishangetest ja -koolitustest ning lähetuskulude hüvitamiseks;
8) laekumine on seotud maksude tagastamisega;
9) laekumine on seotud üürimisel või rentimisel riigiasutusest üürile- või rendileandjale laekuvate kommunaalkuludega;
10) laekumine tuleneb riigiasutuse tehtud muude piirmääraga kulude hüvitamisest, sealhulgas kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja poolt kahju või kulude hüvitamisest.
(2) Riigiasutus jälgib igal tööpäeval e-riigikassas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summade laekumisi ja lisab kohe neile vastava eelarveklassifikaatori koodi.
(3) Riigiasutus, kes kasutab SAP-i, lähtub laekumistele eelarveklassifikaatori koodi lisamisel raamatupidamise arvestuspõhimõtetest.
2. jagu Maksete tegemine
§ 15. Maksete korraldamine e-riigikassas
(1) Riigikassa teeb asutuse maksekorralduse alusel makse saajale pangaülekandena või sisemise arveldamisena.
(2) E-kontot omavate asutuste vahel tehakse maksed sisemise arveldamisena, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. Sisemise arveldamise korral on saaja konto numbriks vastava asutuse e-konto number.
(3) Kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 9 lõikega 2 on Kaitseväel, Politsei- ja Piirivalveametil, Kaitsepolitseiametil, Kaitseministeeriumil ja Teabeametil õigus kanda e-kontodelt maksete tegemiseks vajalikke vahendeid neile kuuluvatele arvelduskontodele ja teha maksed arvelduskontodelt pangaülekandega.
(4) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 18 nimetatud e-kontole tehakse rahaülekanded üksnes vastava e-kontoga seotud asutuse arveldusarve kaudu krediidiasutuses ja sisemist arveldamist ei kasutata.
(5) Maksekorralduse alusel tehakse makse samal tööpäeval, kui see on edastatud e-riigikassasse järgmistel kellaaegadel:
1) siseriiklik maksekorraldus kuni kella 15.00;
2) välismaksekorraldus kuni kella 13.00;
3) e-riigikassa sisene maksekorraldus esmaspäevast neljapäevani kuni kella 16.30 ja reedel kuni kella 15.30.
(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kellaaegu e-riigikassasse edastatud maksekorralduste varaseim maksetähtaeg saab olla järgmine tööpäev.
(7) Riigikassa esitab asutustele informatsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaegade muutumise kohta e-kirja teel.
(8) Maksetele, mille maksetähtaeg on riigipühal või muul puhkepäeval, märgitakse makse tähtajaks puhkepäevale järgnev esimene tööpäev.
(9) Asutus esitab riigikassale kuni 200 maksekorraldust korraga, kasutades maksekorraldusi sisaldava faili e-riigikassasse sisestamiseks e-riigikassa funktsiooni "Maksete import". Kuni 1000 maksekorraldusega faili saab sisestada, kui eelneva samasuguse toimingu lõppemisest on möödunud vähemalt 15 minutit, kasutades selleks e-riigikassa funktsiooni "Maksefailide üleslaadimine" või sõnumipõhist andmevahetust. Kui asutus esitab e-riigikassa kaudu enam kui 5000 maksekorraldust päevas, lepivad asutus ja riigikassa kokku maksekorralduste riigikassale edastamise tingimused.
(10) Siseriikliku maksekorralduse miinimumsumma on 0,10 eurot ja välismaksekorraldusel 2 eurot. Välismaksekorralduse summa konverteeritakse valuutasse ümber Euroopa Keskpanga noteeritud päevakursi alusel.
(11) E-riigikassasse sisestatud maksekorraldus läbib makse tähtajal süsteemis järgmised kontrollid:
1) maksekorralduse korrektne täitmine;
2) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–16 nimetatud e-konto liikide korral ja juhul, kui riigiasutus ei kasuta SAP-i, eelarveklassifikaatori koodi olemasolu maksel;
3) kui riigiasutus ei kasuta SAP-i, siis käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 16 nimetatud e-kontolt tehtava makse korral limiidi olemasolu eelarveklassifikaatori koodil;
4) vabade vahendite olemasolu e-kontol, välja arvatud käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 16 nimetatud e-konto korral;
5) käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud makse miinimumsumma nõudele vastavus.
(12) Eelarveklassifikaatorid, mida on võimalik maksekorraldusel kasutada, ja nende limiidid sisestab e-riigikassa süsteemi Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond vastavalt riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud määrusele.
§ 16. Erisused maksete korraldamisel SAP-i kasutavatele riigiasutustele
(1) Kui riigiasutus kasutab SAP-i, toimub riigieelarve vabade vahendite olemasolu kontroll selles tarkvaras.
(2) SAP-i kasutava riigiasutuse maksekorraldused saadetakse e-riigikassasse sõnumipõhise andmevahetuse kaudu.
(3) SAP-i kasutaval riigiasutusel ei ole lubatud e-riigikassas makseid lisada ega muuta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul, kui neid on lubatud käesoleva määruse § 21 alusel annulleerida.
(4) SAP-i kasutaval riigiasutusel on lubatud e-riigikassas teha makseid e-kontodelt, mida kasutatakse laekumiste edasiandmiseks, sealhulgas makseasutustele, rakendusasutustele ja -üksustele ning programmioperaatoritele laekunud välistoetuste ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügist saadud vahendite edasiandmiseks, ning juhul, kui tulude üle peetakse arvestust eraldiseisvas riigiasutuse põhitegevuse infosüsteemis.
(5) SAP-i kasutavad riigiasutused esitavad makse broneeringu käesoleva määruse § 17 lõikes 1 nimetatud korras, kui riigikassaga ei ole teisiti kokku lepitud.
§ 17. Maksete broneerimine
(1) E-kontolt maksete tegemiseks esitab asutus riigikassale e-riigikassa vahendusel väljamaksmisele kuuluvate summade kohta broneeringu päevade ja valuutade lõikes hiljemalt kaks tööpäeva enne maksete tegemist. Broneeritud summat võib maksete tegemisel ületada kuni 650 euro ulatuses, välja arvatud muus valuutas kui euros tehtavate maksete tegemiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud tähtajast hilisemal ajal edastatakse broneering koos hilinemise põhjendusega e-posti aadressile [email protected]. Riigikassal on õigus hilinenud broneeringut mitte arvestada, kui broneeringu hilinemise põhjendus ei ole piisav, sealhulgas kui makse tegemine ei ole ajakriitiline või riigikassa rahavoo juhtimisel ei ole vastavate summadega arvestatud. Hilinenud broneeringu arvestamisel sisestab riigikassa selle e-riigikassa süsteemi 1 tunni jooksul taotluse saamisest arvates. Samaks tööpäevaks saab hilinenud broneeringut edastada kuni kella 13.00.
(3) Sisemise arveldamise korral e-kontolt väljamaksmisele kuuluvaid summasid ei broneerita.
(4) Sotsiaalkindlustusamet edastab riikliku pensionikindlustuse maksete kohta broneeringu e-kirja teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.
(5) Teenindatavad isikud, välja arvatud riigi asutatud sihtasutused, edastavad info maksete kohta nende kontodelt e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.
(6) [Kehtetu - RT I, 20.01.2015, 1 - jõust. 23.01.2015]
(7) Rahavoogude tõhusamaks juhtimiseks võib riigikassa küsida asutustelt täiendavat informatsiooni planeeritavate maksete, nende ajalise jaotuse ja prognoositavate laekumiste kohta.
§ 18. Maksekorralduste liigid
(1) Maksekorralduse liigid käesoleva määruse tähenduses on:
1) siseriiklik maksekorraldus;
2) koondmaksekorraldus;
3) välismaksekorraldus;
4) koondvälismaksekorraldus;
5) massmaksekorraldus.
(2) Siseriiklik maksekorraldus käesoleva määruse tähenduses on Eesti Vabariigis eurodes tehtav maksekorraldus. Kui makse saajal on e-konto, tehakse maksekorralduse alusel asutuste vahel ülekanne sisemise arveldamisena, välja arvatud käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 18 toodud e-kontode puhul.
(3) Koondmaksekorraldus käesoleva määruse tähenduses on ühele makse saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori alt ja erinevatelt e-kontodelt tehtav siseriiklik maksekorraldus.
(4) Välismaksekorraldus käesoleva määruse tähenduses on eurodes või muus valuutas tehtav maksekorraldus, mille saaja krediidiasutus asub väljaspool Eesti Vabariiki.
(5) Koondvälismaksekorraldus käesoleva määruse tähenduses on ühele makse saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori alt ja erinevatelt e-kontodelt tehtav välismaksekorraldus.
(6) Maksed, mis tehakse nimekirja alusel, sealhulgas töötasude maksed, edastab asutus e-riigikassasse massmaksekorralduse failina. E-riigikassas lisatakse failile e-konto, millelt makse sooritatakse. Asutus moodustab failid krediidiasutuste lõikes.
(7) Maksekorraldused saab e-riigikassasse saata ka kokkulepitud formaadis failina.
(8) Maksekorraldusele peavad lisama eelarveklassifikaatori koodi:
1) riigiasutused, kes ei kasuta SAP-i;
2) teenindatavad isikud, kes on rakendusüksused ja programmioperaatorid ning kes teevad makseid välistoetuste kaasfinantseerimise vahendite arvelt.
(9) Kui maksekorraldusele tuleb lisada eelarveklassifikaatori kood, lähtutakse koodi valikul ja selle hilisemal parandamisel riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud määrusest.
§ 19. Selgitamata maksed
(1) Asutuse pangakaartidega teostatud makseid ja asutuse kassalise teenindamisega seotud käesoleva määruse § 34 lõikes 2 nimetatud teenustasusid käsitatakse e-riigikassas selgitamata maksetena.
(2) Riigikassa edastab krediidiasutustelt laekunud selgitamata maksed e-riigikassas vastavale asutustele.
(3) Asutus jälgib igapäevaselt e-riigikassas talle edastatud selgitamata makseid ja seob need viivitamata õige e-kontoga. Riigiasutus, kes ei kasuta SAP-i, lisab selgitamata maksele eelarveklassifikaatori koodi.
(4) Pärast lõikes 3 nimetatud toimingute teostamist väheneb asutuse e-kontol ning riigiasutusel, kes SAP-i ei kasuta, vastava eelarveklassifikaatori koodi all olevate vahendite hulk selgitamata makse võrra.
§ 20. Kohaliku omavalitsuse üksuste tasandusfondi ja toetusfondi maksete tegemine
(1) Riigieelarve seaduse § 49 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendid makstakse välja järgmiselt: esimeses kvartalis 28%, teises kvartalis 34%, kolmandas kvartalis 18% ja neljandas kvartalis 20%. Rahandusministeerium kannab kohaliku omavalitsuse üksusele iga kuu 5. kuupäevaks üle ühe kolmandiku kvartalis väljamaksmisele kuuluvatest vahenditest.
[RT I, 07.08.2015, 6 - jõust. 10.08.2015]
(11) Kui toetusfondis oleva ühe toetuse liigi summa on väiksem kui 15% toetusfondi kogusummast, võib Rahandusministeerium selle toetuse liigi väljamaksed teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud väljamaksete ajakavast kiiremini.
[RT I, 07.08.2015, 6 - jõust. 10.08.2015]
(12) Kohaliku omavalitsuse üksuste tasandusfondist ja toetusfondist aasta jooksul eraldatavad täiendavad vahendid maksab Rahandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksusele välja ühe maksena.
[RT I, 20.01.2015, 1 - jõust. 23.01.2015]
(2) Rahandusministeerium võib kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud toetusi välja maksta avansiliselt eelarveaasta eelseisvate perioodide arvelt.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses põhjendama avansilise makse vajalikkust, märkima avansilise summa suuruse ja perioodi, mille arvelt avansilist makset taotletakse.
[RT I, 17.09.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
§ 21. Maksekorralduse annulleerimine
(1) Riigikassa poolt krediidiasutusse edastamata maksekorraldust saab annulleerida e-riigikassa vahendusel või riigikassale e-kirja teel edastatud maksekorralduse annulleerimise teatisega.
(2) Maksekorralduse annulleerimise teatises esitatakse annulleeritava maksekorralduse andmed, sealhulgas töökood, dokumendi number, makse tähtaeg, summa, makse saaja nimi ja annulleerimise selgitus.
§ 22. E-konto kasutamise piiramine
(1) Riigi kassalise teenindamise tagamiseks ei arestita kontsernikontot või sinna kuuluvaid arvelduskontosid tervikuna, vaid ainult selle asutuse e-konto või arvelduskonto, kes on antud asjas võlgnik või kelle tegevust arest muul viisil puudutab.
(2) Arestiakt või muu dokument, millest tuleneb arestimise kohustus, esitatakse riigikassale, kes tagab vastava asutuse e-konto või arvelduskonto kasutamise piiramise selliselt, et maksed nimetatud kontodelt ei ole võimalikud.
(3) Riigikassal on õigus piirata selle asutuse e-konto või arvelduskonto kasutamist, kelle tegevuse tõttu on arest kontsernikontole või sinna kuuluvale arvelduskontole seatud ka juhul, kui arestiakti või muu arestimiskohustuse aluseks oleva dokumendi kohaselt on arestitud kontsernikonto või sinna kuuluv arvelduskonto tervikuna.
§ 23. Maksete tegemine arveldussüsteemide häirete korral
(1) Riigikassa informeerib asutusi e-kirja teel e-riigikassa süsteemis tööajal esinevatest rohkem kui 90 minutit kestvatest katkestustest.
(2) Katkestuste korral e-riigikassa süsteemis teeb riigikassa asutuste saadetud maksekorralduste alusel maksed esimesel võimalusel pärast katkestust.
(3) Tööpäevadel üle 24 tunni kestva häire korral e-riigikassa või krediidiasutuste arveldussüsteemides, kui selle tulemusena on takistatud maksete tegemine ja laekumiste jälgimine e-riigikassas, informeerib riigikassa asutusi tekkinud olukorrast, võimalustest informatsiooni saamiseks asutuse laekumiste kohta ning maksete tegemise tingimustest ja korrast e-kirja või telefoni teel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul teeb riigikassa eelisjärjekorras riigieelarve seaduse § 64 lõikes 6 nimetatud maksed ja teenindatavate isikute maksed. Selleks võib riigikassa ajutiselt arvuliselt või summaliselt piirata muude maksete tegemist, informeerides sellest asutusi.
4. peatükk Välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamine enne nende laekumist
§ 24. Välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamine
(1) Riigiasutusele eelnevalt tehtud kulude hüvitamiseks laekuvate välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamiseks enne nende laekumist ehk sildfinantseerimisvahendite kasutamiseks tuleb riigiasutusel üldjuhul taotleda nõusolekut Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnalt.
(2) Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku laekumata vahendite ulatuses sildfinantseerimise piirmäära kehtestamisega.
(3) Sildfinantseerimisvahendeid ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt lähetuskulude tegemiseks.
§ 25. Sildfinantseerimisvahendite taotlemine
(1) Sildfinantseerimisvahendite taotleja (edaspidi käesolevas peatükis taotleja) esitab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale põhjendatud taotluse sildfinantseerimisvahendite kasutamiseks taotluse esitamise eelarveaastal.
(2) Taotleja on riigiasutus, kes on välistoetuse saaja või vahendaja. Välistoetuse vahendajaks on struktuuritoetuse puhul Rahandusministeerium ning delegeeritud haldusülesannete täitmisel vastav rakendusasutus, üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” fondide korral Siseministeerium ja Kultuuriministeerium, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programmide ja Euroopa naabrusinstrumendi piiriülese koostöö programmide korral Rahandusministeerium, põllumajandus- ja kalandustoetuse korral Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide korral ministeeriumid, kes on nimetatud programmioperaatoriteks, Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Energiasäästu suurendamine avalikes hoonetes ning uute ehitusstandardite väljatöötamine” puhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi korral Siseministeerium.
[RT I, 07.08.2015, 6 - jõust. 01.09.2015]
(3) Kui taotlejaks ei ole ministeerium ega Riigikantselei, edastab taotluse Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale ministeerium või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalasse taotleja kuulub. Ministeerium või Riigikantselei lisab taotlusele kooskõlastuse, mis kinnitab, et ministeerium või Riigikantselei on nõus tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega oma eelarvelistest vahenditest.
(4) Taotlus peab sisaldama:
1) sildfinantseerimisvahendite kasutamise vajaduse põhjendust;
2) välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite andja nime;
3) välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite saamise alust ja esmakordsel sildfinantseerimisvahendite taotlemisel konkreetse fondi või projekti raames seda tõendavad dokumendid (välistoetuse leping, rahastamisotsus vms);
4) taotletava summa suurust, tehtud kulude ning laekunud välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite seisu;
5) sildfinantseerimisvahendite kasutamise perioodi;
6) e-konto numbrit, millelt makseid teha soovitakse, või SAP-i kasutava taotleja puhul selles tarkvaras registreeritud toetuse koodi;
7) välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite eeldatavat laekumise tähtaega;
8) nõusolekut tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega oma eelarvelistest vahenditest;
9) kinnitust, et taotletud summa ulatuses ei ole välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite laekumine kahtluse all.
§ 26. Sildfinantseerimisvahendite kasutamise võimaldamine
(1) Kui välistoetuse saajast taotleja kasutab SAP-i, võimaldab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond sildfinantseerimisvahendeid kasutada selles tarkvaras.
(2) Kui taotleja ei kasuta SAP-i või taotlejaks on välistoetuse vahendaja, võimaldab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond sildfinantseerimisvahendeid kasutada taotleja e-kontol arvelduskrediidi limiidi lisamise kaudu.
(3) Kui välistoetuse vahendajast taotleja kasutab SAP-i ning välistoetuse andja ei nõua, et vahendite hoidmiseks tuleb kasutada eraldi e-kontot, võib Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond võimaldada sildfinantseerimisvahendeid kasutada selles tarkvaras.
(4) Kui sildfinantseerimisvahendeid võimaldatakse kasutada SAP-is, loetakse kasutatud sildfinantseerimisvahenditeks selles tarkvaras toetuse koodi alt välistoetuse arvel välja makstud summad, mis ületavad sama toetuse koodiga kajastatud välistoetuste laekumisi.
(5) Kui Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond keeldub sildfinantseerimisvahendeid võimaldamast, võimaldab sildfinantseerimisvahendeid kasutada väiksemas ulatuses või taotletust erinevatel tingimustel, esitab ta taotlejale selle kohta põhjendatud selgituse.
(6) Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond võib sildfinantseerimisvahendeid kasutada ilma § 25 lõikes 1 nimetatud taotlust esitamata.
(7) Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond teavitab taotlejat võimalusest sildfinantseerimisvahendeid kasutada piirmäära kehtestamisega samal päeval.
§ 27. Sildfinantseerimisvahendite kasutamine
(1) Kui sildfinantseerimisvahendeid võimaldatakse kasutada taotleja e-kontol arvelduskrediidi limiidi lisamise kaudu, on taotleja kohustatud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonda informeerima e-kirja teel kasutamata sildfinantseerimisvahendite summast eelarveaasta lõpu seisuga hiljemalt aasta eelviimaseks tööpäevaks. Esitada tuleb informatsioon projekti kohta, selle e-konto number, kus võimaldatakse sildfinantseerimisvahendeid kasutada ja kasutamata summa.
(2) Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond vähendab hiljemalt aasta viimasel tööpäeval e-kontoga seotud arvelduskrediidi limiiti eelarveaasta lõpu seisuga kasutamata sildfinantseerimisvahendite summa võrra ning informeerib sellest taotlejat e-kirja teel.
(3) Kui sildfinantseerimisvahendeid võimaldatakse kasutada SAP-is, loetakse kasutatud sildfinantseerimisvahenditeks selles tarkvaras toetuse koodi alt välja makstud summad.
§ 28. Sildfinantseerimisvahendite tagastamine välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite laekumisel
(1) Kui sildfinantseerimisvahendeid võimaldatakse kasutada taotleja e-kontol arvelduskrediidi limiidi lisamise kaudu, on taotleja kohustatud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonda informeerima laekumisest kasutatud sildfinantseerimisvahendite katteks ja sildfinantseerimisvahendite kasutamise vajaduse lõppemisest e-kirja teel seitsme tööpäeva jooksul välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite laekumisest arvates. Esitada tuleb informatsioon projekti kohta, e-konto number, kuhu vahendid laekusid, ja laekunud summa.
(2) Taotlejalt saadud info alusel vähendab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond kolme tööpäeva jooksul e-kontole lisatud arvelduskrediidi limiiti laekumise võrra ning teavitab sellest taotlejat e-kirja teel.
(3) Kui sildfinantseerimisvahendeid võimaldatakse kasutada SAP-is, loetakse kasutatud sildfinantseerimisvahendite tagastamiseks laekunud summa, mis on registreeritud toetuse koodiga selles tarkvaras.
(4) Eelarveaasta jooksul kasutatud sildfinantseerimisvahendite summa peab taotleja tagastama taotluses toodud tähtajaks.
§ 29. Sildfinantseerimisvahendite tagastamine, kui välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendid ei laeku
(1) Kui sildfinantseerimisvahendeid võimaldatakse kasutada taotleja e-kontol arvelduskrediidi limiidi lisamise kaudu, peab taotleja, juhul kui välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendid jäävad osaliselt või täismahus tähtaegselt laekumata, korraldama puuduoleva kasutatud sildfinantseerimisvahendite summa tagastamise sellele e-kontole.
(2) Kui sildfinantseerimisvahendeid võimaldatakse kasutada SAP-is, peab taotleja tähtaegselt laekumata kasutatud sildfinantseerimisvahendite tagastamiseks välja makstud summad selles tarkvaras tagasi arvestama ning katma kulutused muudest eelarve liikidest.
(3) Tähtaegselt tagastamata sildfinantseerimisvahendite summa võib Rahandusministeerium kinni pidada taotleja või ministeeriumi või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalasse asutus kuulub, eelarvelistest vahenditest.
(4) Välistoetuse vahendajast taotleja puhul võib Rahandusministeerium tähtaegselt tagastamata sildfinantseerimisvahendite summa kinni pidada ministeeriumi, kelle vastutusalas on vastava välistoetuse väljamaksmise ülesande täitmine, eelarvelistest vahenditest.
5. peatükk Makseteenuste vahendamine, intresside ja teenustasude maksmine, informeerimine, vastutus ja andmete väljastamine
1. jagu Makseteenuste ja väärtpaberitehingutega seotud maksete vahendamine
§ 30. Asutuste pangakaartide kasutamine
(1) Deebet- või krediitkaardi saamiseks või sulgemiseks esitab asutus riigikassale asutuse juhi või tema volitatud isiku allkirjastatud taotluse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormil. Pangakaardi saamiseks esitab asutus riigikassale täiendavalt kaardi valdaja andmed Rahandusministeeriumi kodulehel nimetatud vormil ja tema isikut tõendava dokumendi koopia.
(2) SAP-i kasutav riigiasutus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pangakaardi taotlemisega seotud dokumendid vastava valitsemisala finantsarvestust korraldavale asutusele, kes edastab need koos kinnitusega riigikassale.
(3) Riigikassa edastab kaardi valdajat puudutava informatsiooni ühele käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nimetatud krediidiasutustest kahe tööpäeva jooksul andmete kättesaamisest arvates, mille alusel väljastab vastav krediidiasutus pangakaardi asutuse nimetatud kaardi valdajale.
(4) Kui krediidiasutus soovib sõlmida kaardi valdajaga kaardi kasutamise kokkuleppe, on see asutusele kaardi väljastamise eelduseks.
(5) Asutus vastutab oma ametnike ja töötajate kaardiandmete kolmandatele isikutele edastamise ja tehtud kaarditehingute, sealhulgas pärast kaardi vargust või kaotamist tehtud tehingute eest, täies ulatuses ning tagab rahaliste vahendite olemasolu krediidiasutuse nõude täitmiseks. Pangakaardi varguse või kaotamise korral teavitab asutus sellest kohe kaardi väljastanud krediidiasutust ja riigikassat.
[RT I, 20.01.2015, 1 - jõust. 23.01.2015]
§ 31.
Muude makseteenuste ja rahaveoteenuse kasutamine
[RT I, 07.08.2015, 6 - jõust. 10.08.2015]
(1) Riigikassaga kooskõlastatakse eelnevalt akreditiivi, pangagarantii, tšeki, makseterminali, pangalingi ning muude maksete ja arveldustega seotud teenuste kasutamine ja krediidiasutusega tehingute tegemine.
(2) Kui asutus annab rahaveoteenuse osutajale õiguse vahendite mahaarvestamiseks või väljavõtmiseks Rahandusministeeriumi arvelduskontodelt, mis kuuluvad kontsernikonto koosseisu, hüvitab asutus riigikassa nõudmisel kõik rahaveoteenuse osutaja poolt arvelduskontodelt võetud või maha arvatud summad. Arvelduskontode, millelt rahaveoteenuse osutajal on õigus vahendeid maha arvestada või välja võtta, numbrid kooskõlastatakse eelnevalt riigikassaga ning fikseeritakse asutuse ja rahaveoteenuse osutaja vahelises lepingus.
[RT I, 07.08.2015, 6 - jõust. 10.08.2015]
(3) Kui rahaveoteenuse osutaja poolt käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvelduskontodelt võetav või maha arvatav summa ületab 650 eurot, esitab asutus summa broneeringu kaks tööpäeva enne rahaveoteenuse osutamise kuupäeva e-posti aadressile [email protected].
[RT I, 07.08.2015, 6 - jõust. 10.08.2015]
§ 32. Väärtpaberitega seotud maksed
(1) Riigiasutus, jõudnud eelnevalt tehingu vastaspoolega kokkuleppele väärtpaberite koguses ja väärtuspäevas, esitab riigikassale vastavate väärtpaberitega seotud ostu- või müügitehingu korralduse e-kirja teel vähemalt üks tööpäev enne korraldusel näidatud väärtuspäeva.
(2) Käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud väärtpaberitega seotud ostu- või müügikorraldusel esitatakse järgmised andmed: väärtpaberikonto number, väärtpaberi nimetus, rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood), tehingu tüüp, väärtuspäev, vastaspoole nimi, vastaspoole väärtpaberikonto, vastaspoole väärtpaberikonto haldur, väärtpaberite kogus ja korraldust selgitav tekst.
(3) Teenindatavate isikute väärtpaberitehingutega seotud maksete korraldamine toimub kokkuleppel riigikassaga.
2. jagu Intresside maksmine ja teenustasude katmine
§ 33. Intresside maksmine
(1) Asutuste e-kontodel ja arvelduskontodel hoitavalt rahalt intressi ei maksta, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.
(2) Rahandusministeerium tasub käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 17 nimetatud teenindatavate isikute e-kontol hoitavalt rahalt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kuid ei ole väiksem kui 0%. Intressi arvestatakse e-kontol hoitava raha kuu keskmiselt jäägilt, mis on suurem kui 10 000 eurot, lähtudes 360-päevasest aastast. Intressi arvestatakse iga e-konto kohta eraldi. Intress kantakse vastavale e-kontole hiljemalt iga kalendripoolaastale järgneva kuu viiendal tööpäeval.
[RT I, 17.09.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(3) Rahandusministeerium maksab Eesti Haigekassale ja Eesti Töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitava raha jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kuid ei ole väiksem kui 0%.
§ 34. Teenustasudega seotud kulude katmine
(1) Rahandusministeerium tasub asutuste eest käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nimetatud krediidiasutustele kassalise teenindamisega seotud järgmised teenustasud, kui käesoleva määruse § 3 lõikes 7 nimetatud lepingus ei ole kokku lepitud teisiti:
1) kontsernikonto koosseisu kuuluvate arvelduskontode avamise, sulgemise ja nende hooldusega seotud teenustasud;
2) sõnumipõhise infovahetuse teenustasu;
3) siseriiklike maksekorralduste teenustasud;
4) välismaksekorralduste, mille teenustasutüüp on kulud kahasse ja makse tüüp on tavaline makse, teenustasud.
(2) Asutused katavad järgmised kassalise teenindamisega seotud teenustasud, kui käesoleva määruse § 3 lõikes 7 nimetatud lepingus ei ole kokku lepitud teisiti:
1) makseterminalide kasutamise, sealhulgas üüri ja rendi ning pangakaartidega arveldamise teenustasud;
2) pangalingi teenustega, sealhulgas liitumise ja autentimisega seotud teenustasud;
3) maksekorralduste, mille teenustasutüüp ei ole kulud kahasse või makse tüüp ei ole tavaline makse, teenustasud, sealhulgas täissumma saajale ja kiirmakse teenustasud;
[RT I, 17.09.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
4) välisarveldustega seotud lisatasud ja järelepärimiste teenustasud;
5) akreditiivide ja pangagarantiide kasutamise teenustasud;
6) sularahaarveldustega seotud teenustasud;
7) väärtpaberitehingute teenustasud ja väärtpaberikonto hooldustasud;
8) muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tasud.
3. jagu Informeerimine, vastutus ja e-riigikassast andmete väljastamine
§ 35. Informeerimise kohustus
(1) Riigikassa informeerib asutusi kassalise teenindamisega seotud küsimustes e-kirja teel asutuse nimetatud aadressil.
(2) Asutused esitavad arvelduste ja pangateenustega seotud informatsiooni riigikassale e-kirjaga aadressil [email protected] ja maksete broneerimisega seotud informatsiooni aadressil [email protected]. Tehniliste probleemide korral e-riigikassa kasutamisel esitatakse tõrketeade aadressil [email protected].
§ 36. Vastutus
(1) Asutus vastutab oma ametnike ja töötajate käesoleva määruse alusel tehtud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest, sealhulgas riigiasutuse eelarves vajalike vahendite olemasolu ning antud riigieelarve klassifikaatori koodi alt maksete tegemise õigsuse ja õigeaegsuse eest.
(2) Asutus vastutab asutuse edastatud maksekorralduse õigusaktide nõuetele vastavuse ja maksekorraldusel esitatud andmete õigsuse eest.
(3) Riigikassa vastutab kontsernikonto koosseisus olevatel arvelduskontodel hoitavate teenindatavate isikute rahaliste vahendite säilimise eest ning hüvitab asutuselt põhjendatud nõude saamisel käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega asutustele tekitatud otsese varalise kahju. Juhul kui riigikassa kohustuste mittekohase täitmise põhjuseks oli teenindatava isiku tegevus või tegevusetus, ei vastuta riigikassa mittekohase täitmise eest osas, mille põhjustas teenindatava isiku tegevus või tegevusetus.
(4) Asutus vastutab oma kohustuste kohase täitmise eest kolmandate isikute ees õigusaktide ning asutuse poolt kolmandate isikutega lepingutes kokku lepitud tingimustel ja korras. Asutus arvestab oma kohustuste täitmisel käesolevas määruses esitatud e-riigikassast maksete tegemise nõudeid ja tähtaegu. Kui asutus nimetatud nõudeid või tähtaegu ei järgi ja sellest tuleneb riigikassale kahju, hüvitab asutus selle riigikassale.
§ 37. E-riigikassast andmete väljastamine
(1) Andmeid asutuse e-kontolt tehtud maksete ja e-kontole laekunud summade kohta annab asutus, kellele e-konto kuulub.
(2) Riigikassa võib e-riigikassast andmeid väljastada riigiasutustele nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Sealjuures on riigikassal õigus anda e-riigikassa andmetele juurdepääs riigiasutuste volitatud isikutele, kui vahetult e-riigikassast andmete vaatamine on vältimatult vajalik riigiasutusele õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks või e-riigikassa tehnilise toimimise tagamiseks.
(3) Riigiasutus esitab riigikassale taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juurdepääsu saamiseks. Taotluses esitatakse volitatud isiku nimi ja isikukood, juurdepääsu lõpptähtaeg, andmete ulatus või e-kontode nimekiri koos asutuse nimega, millele juurdepääsu taotletakse, ja viide õigusaktist tulenevale ülesandele, mille täitmiseks on vahetu juurdepääs nendele e-kontodele vajalik.
(4) Lõikes 2 nimetatud juurdepääs antakse konkreetsele e-kontole, millelt tehtud maksete või millele laekunud summade või muu e-riigikassas oleva informatsiooni kohta andmete saamine on riigiasutusele õigusaktiga pandud ülesande täitmiseks vajalik. Juurdepääsu kõigile e-kontodele võib anda õiguskaitseorganite ja Riigikontrolli ning riigi raamatupidamise korraldamise ja e-riigikassa tehnilise toimimise tagamisega seotud riigiasutuste volitatud isikutele nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(5) Lõikes 2 nimetatud juurdepääsu andmiseks konkreetsele e-kontole lisab riigikassa volitatud isiku e-riigikassasse kui asutuse, kellele e-konto kuulub, kasutaja. Pärast juurdepääsu andmist edastab riigikassa asutuse, kellele e-konto kuulub, administraatorile informatsiooni volitatud isikute kasutajana lisamisest ja koopia käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlusest.
6. peatükk Rakendussätted
§ 38. Üleminekusätted
(1) Rahandusministeerium maksab Norra finantsmehhanismi 2009.–2014. aasta programmiga seotud e-kontodel hoitavalt rahalt intressi määras, mida teenib Rahandusministeerium kontsernikonto üleööhoiuselt krediidiasutuses, kus nimetatud vahendeid likviidsuse tagamiseks hoitakse.
(2) [RT I, 17.09.2014, 2 - jõust. 20.09.2014, kehtis kuni 31.12.2014]
(3) [RT I, 17.09.2014, 2 - jõust. 20.09.2014, kehtis kuni 31.12.2014]
(4) [RT I, 17.09.2014, 2 - jõust. 20.09.2014, kehtis kuni 31.12.2014]
§ 39. Määruse muutmine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 40. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käersolevast tekstist välja jäetud.]
§ 41. Määruse jõustumine
(1) Käesoleva määruse § 20, § 33 lõige 2 ja § 34 lõike 2 punkt 3 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva määruse § 38 lõiked 2–4 kehtivad kuni 2014. aasta 31. detsembrini.
Lisa 1 Volikiri
Lisa 2 Pangakaardi taotlus
Lisa 3 Taotlus sõnumipõhise andmevahetuse kasutamiseks