Teksti suurus:

Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord

Väljaandja:Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.08.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 07.08.2019, 1

Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 05.08.2019 nr 49

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Kohaldamisala

  Toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

§ 2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus

 (1) Toetuse eesmärk on suunata töötleva tööstuse sektorisse investeeringuid, mis toetavad ettevõtja poolt kõrgema lisandväärtuse loomist ning ettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu.

 (2) Toetuse andmise tulemusena kasvab toetuse saaja lisandväärtus töötaja kohta, ületades teisel aastal pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu § 11 lõikes 1 sätestatud sihtgrupi kohta taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmist.

§ 3. Mõisted

 (1) Immateriaalne vara on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mitterahaline vara, mida ettevõtja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

 (2) Investeering on vara soetamine või rentimine seoses uue ettevõtja asutamisega või olemasoleva ettevõtja poolt uue kõrgema lisandväärtusega toote tootmisega.

 (3) Materiaalne vara on vara, mida ettevõtja kasutab toodete tootmisel ja teenuste osutamisel ning pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

 (4) Projektiplaan on projekti kõiki aspekte hõlmav dokument, mille koostamise juhend avaldatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) veebilehel.

 (5) Tallinna linnapiirkond on Tallinna linn ja sellega vahetult piirnevad vallad ja linnad: Maardu linn ning Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald.

 (6) Ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMP-s asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad.

§ 4. Toetuse rakendamine

  Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab EAS.

§ 5. Teabe edastamine

  Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teabe ja dokumentide edastamine taotleja või toetuse saaja ja EAS-i vahel toimub EAS-i veebilehel oleva e-teeninduse portaali kaudu.

§ 6. Vaide esitamine

 (1) EAS-i otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide EAS-i kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

 (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

 (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetuse andmise tingimused 

§ 7. Toetuse suurus ja osakaal

 (1) Toetuse summa projekti kohta on 1 000 000 eurot.

 (2) Toetuse osakaal on kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

 (3) Projekti omafinantseeringuga kaetakse projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita. Omafinantseeringuna ei käsitleta teist riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi antud tagastatavat või tagastamatut toetust.

§ 8. Toetatavad tegevused

  Toetust antakse investeeringuteks, mis panustavad §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärki ning tulemuse saavutamisse.

§ 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav, tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning tasutud toetuse saaja poolt enne EAS-le maksetaotluse esitamist.

 (2) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

 (3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata käibemaksu, trahve, viiviseid ja muid rahalisi karistusi ning kohtukulusid, amortisatsiooni ja tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahel toimunud tehingute kulu.

 (4) Abikõlblikud on järgmised §-s 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud:
 1) taotleja tootmisprotsessis vajaliku materiaalse vara soetamise kulu;
 2) taotleja tootmisprotsessis vajaliku materiaalse vara rentimise kulu;
 3) töötlevas tööstuses kasutusele võetava uue ehitise ehitamise kulu;
 4) immateriaalse vara ostmise kulu.

 (5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud vara seadistamise, transpordi- ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu on abikõlblikud juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses.

 (6) Lõike 4 punkti 1 alusel vara kapitalirendi vormis soetamine on abikõlblik üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 6 punkti b tähenduses ning lõike 4 punkti 2 alusel vara rentimine on abikõlblik üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 6 punkti a tähenduses.

 (7) Lõike 4 punktis 4 sätestatud kulu on abikõlblik üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 8 sätestatud juhul.

 (8) Lõikes 4 nimetatud vara soetatakse või renditakse turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandalt isikult.

 (9) Lõikes 4 alusel soetatav või renditav vara peab olema uus, välja arvatud juhul, kui vara soetatakse ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud ja selle ostab müüjaga mitteseotud taotleja, tingimusel, et soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida taotleja teostas enne vara soetamist.

 (10) Lõike 9 mõistes on vara uus, kui seda ei ole varasemalt majandustegevuses kasutatud.

 (11) Ostetud vara omandiõigus peab taotlejale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kapitalirendi tüüpi liisingu puhul võib liisingulepingu periood olla pikem kui abikõlblikkuse periood, kuid lepingus peab olema tingimus omandiõiguse ülemineku kohta taotlejale kõigi liisingumaksete tasumisel.

 (12) Kui toetust antakse uue kõrgema lisandväärtusega toote tootmiseks, peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 protsendi võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal.

 (13) Taotleja peab olema abikõlblikkuse perioodil soetatud vara omanik ja renditava vara kasutaja vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

§ 10. Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse EAS-le esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

 (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud.

 (4) Projekti tegevusi ei tohi alustada ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne taotluse esitamist EAS-le.

 (5) EAS võib põhjendatud juhtudel pikendada toetuse saaja vastava taotluse alusel projekti abikõlblikkuse perioodi kuni 12 kuu võrra, mille puhul võib projekti abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 nimetatud perioodi.

 (6) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud. Toetuse saaja peab taotlema projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist.

 (7) Projekt lõppeb, kui EAS on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine 

§ 11. Nõuded taotlejale

 (1) Toetust võib taotleda äriühing:
 1) kelle põhitegevus kuulub justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK 2008) jaos C „Töötlev tööstus” märgitud tegevusvaldkondadesse või kelle projekt, millele toetust taotletakse, kuulub EMTAK 2008 jagu C „Töötlev tööstus” tegevusvaldkonda ja
 2) kelle või kelle emaettevõtja või kontserni, kuhu äriühing kuulub, konsolideeritud käive oli eelmise kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt vähemalt 50 miljonit eurot.

 (2) Toetust ei anta taotlejale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel ning kui:
 1) taotleja suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus ja see otsus on tähtaegselt täitmata;
 2) taotleja on raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes;
 3) esineb vähemalt üks lõigetes 3–6 nimetatud toetuse andmise keeldumise alus.

 (3) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.

 (4) Juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tasutud.

 (5) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

 (6) Taotleja juriidilisest isikust aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab viit protsenti aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga.

§ 12. Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab vastama toetuse andmise eesmärkidele ja järgmistele nõuetele:
 1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormis;
 2) taotlus vastab määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkidele ja tulemustele;
 3) toetust taotletakse määruse §-s 9 toodud abikõlblikele kuludele;
 4) taotletav toetus vastab määruse §-s 7 sätestatud toetuse suurusele ja osakaalule;
 5) projekti tegevused lõpetatakse projekti abikõlblikkuse perioodil;
 6) projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
 7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged.

 (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
 1) EAS-lt positiivse eelhinnangu saanud projektiplaani;
 2) taotleja viimase majandusaasta aruande koopiat juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav;
 3) taotleja jooksva majandusaasta bilanssi ja kasumiaruannet taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
 4) taotleja kontserni liikmete skeemi ning kontserni konsolideeritud majandusnäitajaid, mis tõendavad kontserni kuuluva taotleja vastavust § 11 lõike 1 punkti 2 nõudele;
 5) projekti eelarve kalkulatsiooni ja nende aluseks olevate dokumentide koopiaid;
 6) volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 7) taotleja kinnitust, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõtjasse, kuhu tehakse taotletud toetuse alusel algne investeering;
 8) taotleja kinnitust, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud toetuse alusel on algne investeering tehtud.

§ 13. Taotluse esitamine

 (1) Taotluseid esitatakse jooksvalt. Toetust antakse taotlejale ühekordselt.

 (2) Taotluste vastuvõtu alustamisest ja lõpetamisest teavitab EAS oma veebilehel.

 (3) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille tulemusena antakse projektiplaanile eelhinnang.

 (4) EAS annab projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab §-s 2 sätestatud eesmärkidele ja tulemustele. Positiivne eelhinnang ei ole EAS-le taotluse rahuldamisel siduv.

 (5) Eelnõustamise käigus taotleja esitatav projektiplaan peab sisaldama järgmist infot:
 1) taotleja strateegiline eesmärk;
 2) projekti tegevuste kirjeldus ja ajakava;
 3) projekti tegevuse oodatavad tulemused lähtuvalt §-st 2 ja finantsprognoos EAS-i määratud vormil;
 4) projekti tegevuste eelarve maht ja rahastamisallikad;
 5) ülevaade projekti tegevuse eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ning kompetentsist.

 (6) EAS lõpetab taotluste vastuvõtmise ja teavitab sellest oma veebilehel, kui taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. EAS informeerib taotluste vastuvõtmise lõpetamise vajadusest eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit.

§ 14. Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest toimingutest:
 1) taotluse läbivaatamine;
 2) selgituse ja lisateabe küsimine;
 3) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
 4) nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine;
 5) taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega rahuldamine või rahuldamata jätmine.

 (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest.

 (3) EAS avaldab hiljemalt taotluste vastuvõtu avamisest teavitamise ajaks taotlemist puudutavad dokumendid oma veebilehel.

§ 15. Taotluse läbivaatamine

 (1) EAS vaatab taotluse läbi kolme tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

 (2) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

 (3) EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

§ 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

 (1) EAS tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 11 taotlejale esitatud nõuded.

 (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded.

 (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta §-s 12 sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 15 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada;
 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist;
 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust.

§ 17. Taotluse valikukriteeriumid ja hindamine

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mille koostamisel lähtub EAS lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumitest. EAS-l on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valikukomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks sõltumatuid eksperte. Valikukomisjonide moodustamine ja koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

 (2) Valikumetoodika taotluste hindamiseks tehakse kättesaadavaks enne taotlemise avamist EAS-i veebilehel.

 (3) Taotlust hinnatakse lõike 4 punktides 1–3 sätestatud kriteeriumite alusel skaalal 0–4 ning punktis 4 sätestatud kriteeriumi puhul hindega 0 või 4. Taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

 (4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:
 1) projekti mõju määruse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele – 40 protsenti koondhindest;
 2) taotleja võimekus projekti eesmärkide saavutamiseks – 30 protsenti koondhindest;
 3) projekti mõju Eesti majandusele – 20 protsenti koondhindest;
 4) projekti tegevuskoht asub väljaspool Tallinna linnapiirkonda – kümme protsenti koondhindest.

§ 18. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega rahuldamine ja rahuldamata jätmine

 (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.

 (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis hindamiskriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ning iga § 17 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud hindamiskriteeriumi osas hindeks vähemalt 2,00 ning mis ei ületa rahastamise eelarvet.

 (3) Taotlus kuulub rahuldamisele täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

 (4) Osalise rahuldamise otsus tehakse, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve vahendite lõppemise tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi.

 (5) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus EAS-i ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus EAS-i ettepanekuga, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (6) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:
 1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
 2) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne;
 3) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

 (7) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama täiendavaid dokumente või tegema täiendavaid toiminguid.

 (8) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsusega ei teki toetuse saajal õigust toetuse väljamaksmisele enne kõrvaltingimuse täitmist. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

 (9) Lisaks toetuse saaja õigustele ja kohustustele sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses järgnev:
 1) toetuse saaja nimi ning projekti nimetus;
 2) projekti kogumaksumus ja toetuse suurus;
 3) projekti abikõlblikkuse periood;
 4) projekti elluviimise tingimused;
 5) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord;
 6) toetuse väljamaksmise tingimused;
 7) asjaolu, et toetus on regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EAS omal algatusel või toetuse saaja taotluse alusel.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema EAS-lt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui soovitakse muuta projekti tegevusi või pikendada abikõlblikkuse perioodi.

 (3) Lõikes 2 sätestamata juhtudel võib toetuse saaja teha projektis muudatusi, teavitades sellest EAS-i enne muudatuse tegemist.

 (4) EAS-l on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada.

 (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

 (6) EAS otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.

 (7) EAS tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet;
 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimust ei täideta;
 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

4. peatükk Toetuse maksmine, toetuse saaja ning EAS õigused ja kohustused 

§ 20. Aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded EAS-le e-teeninduse kaudu digitaalselt allkirjastatult hiljemalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal.

 (2) Toetuse saaja esitab projekti vahearuandeid projekti abikõlblikkuse perioodil kaks korda 12 kalendrikuu jooksul. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

 (3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil.

 (4) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud edusammude ning tulemuste saavutamise kohta.

 (5) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks EAS.

 (6) EAS kinnitab projekti aruande või lükkab selle tagasi hiljemalt 35 tööpäeva jooksul selle esitamisest juhul, kui aruanne ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (7) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded EASi nõudmisel.

§ 21. Toetuse maksmine

 (1) Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tegelike kulude alusel. Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tegemine ning §-s 20 nimetatud vahe- või lõpparuande kinnitamine.

 (2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel kuni kaks korda aastas.

 (3) Maksetaotlus esitatakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel.

 (4) EAS menetleb maksetaotlust kuni 35 tööpäeva.

 (5) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
 1) esitatud kuludokumendid ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;
 2) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;
 3) EAS jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;
 4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud.

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada EAS-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud määruses sätestatud toetuse saaja kohustuste täitmisega.

 (2) Toetuse saaja kohustub:
 1) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
 2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
 3) teavitama kirjalikult EAS-i projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks;
 6) vastama EAS-i esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
 7) esitama EAS-le tähtaegselt nõutud teabe ja aruanded;
 8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
 9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat pärast projekti lõppu;
 10) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja kasutab;
 11) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
 12) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
 13) näitama toetuse kasutamisel EAS-i etteantud viisil, et tegemist on toetusega;
 14) viivitamata kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, seatud tulemuste saavutamist ning projekti tegevuste elluviimisega jätkamist.

 (3) Taotleja kohustub § 9 lõikes 13 nimetatud vara oma majandustegevuses säilimise või sihtotstarbelise kasutamise kohustuse rikkumise korral maksma toetuse tagasi vastavalt EAS-i nõudele proportsionaalselt selle ajavahemiku eest, mil kohustust rikuti.

 (4) Taotleja peab tagama, et materiaalse vara asendamisel enne viie aasta möödumist arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on purunenud või aegunud, säilib ettevõttes majandustegevus vahetatud vara abil vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

§ 23. EAS-i õigused ja kohustused

 (1) EAS-l on õigus:
 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
 4) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või toetuse rahuldamise otsuses sätestatust;
 5) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
 7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud.

 (2) EAS kohustub:
 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks;
 2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;
 3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse;
 4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente välja arvatud punkti 3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;
 5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat alates viimasest toetuse maksest.

§ 24. Toetuse tagastamine

 (1) Toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise alused on:
 1) kulu ei ole abikõlblik;
 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet;
 3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses või toetuse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse;
 4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.

 (2) Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõude otsuses nimetatud summa 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine peatub, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.

 (4) Toetuse tagasimaksmist võib EAS toetuse saaja taotlusel ajatada.

 (5) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib EAS tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

Kert Kingo
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister

Ando Leppiman
Kantsler

/otsingu_soovitused.json