Toetuse andmise tingimused ning kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse”
Vastu võetud 03.11.2023 nr 77
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud regionaalvaldkonna programmi meetme „Regionaalareng” tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng” tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimusi.
(2) Määrusega panustatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Ühendatum Eesti” erieesmärgi (ii) „Säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine” meetme number 21.3.2.1 „Regionaalareng” tulemuste saavutamisse.
(3) Meetme sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud lõigetes 4–6 nimetatud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad.
(4) Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse selle määruse tähenduses Tallinna linna, Maardu linna, Viimsi valda, Saue valla Laagri alevikku, Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku ja Harku alevikku, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Loo alevikku, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla, Kiisa alevikku, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevikku, Luige alevikku, Kiili alevit, Vaela küla, Keila linna ja Lääne-Harju valla Kulna küla.
(5) Tartu linnapiirkonnana käsitatakse selle määruse tähenduses Tartu linna asustusüksusena, Tartu linna Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku ja Tartu valla Raadi alevit.
(6) Pärnu linnapiirkonnana käsitatakse selle määruse tähenduses Pärnu linna asustusüksusena, Pärnu linna Paikuse alevit ja Silla küla, Tori valla Sauga alevikku, Sindi linna ja Tammiste küla.
(7) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada jalgrattaga või jalgsi ja abivahendiga liikujate osakaalu, aidates kohaliku omavalitsuse üksusel leida lahendus teelõikudele liiklusseaduse § 2 punktide 15, 17, 18 või 25 tähenduses (edaspidi jalgratta- või jalgtee), mis takistavad igapäevast jalgrattaga või jalgsi ja abivahendiga liikumist, ning tagada teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ja töökohtadele parem ligipääs väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi.
(2) Toetuse andmise tulemusena suureneb jalgratta- või jalgteede kasutajate arv ning rajatakse jalgratta- või jalgteid.
(3) Rahastatavate tegevuste väljundnäitaja on toetatud jalgratta- või jalgteede infrastruktuur kilomeetrites.
(4) Rahastatavate tegevuste tulemusnäitaja on toetatud jalgratta- või jalgteede infrastruktuuri kasutajate arv aastas.
(5) Toetuse andmise tulemusena peab iga projektiga rajatud jalgratta- või jalgtee panustama rahastatavate tegevuste väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse.
(6) Toetatavas projektis arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, ning sellega aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisele ja strateegilise sihi „Elukeskkond. Kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisele, mille puhul aidatakse toetuse abil muuta liikumine elu-, õpi- ja vaba aja veetmise ning töökeskkonna puhul tervislikke, keskkonnahoidlikke ja turvalisi valikuid soodustavaks ning ligipääsetavamaks kõigile ühiskonnaliikmetele.
(7) Lõikes 6 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajate alusel:
1) ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal;
2) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
3) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
4) ligipääsetavuse näitaja;
5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides.
§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus
(1) Toetuse andmise tingimused töötab välja ning nende rakendamise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Toetuse taotlusi menetleb, hindamiskomisjoni teenindab, toetuse väljamakseid teeb ning järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 4. Toetatavad tegevused
Toetust antakse sellisele projektile, mille tegevustega aidatakse kaasa §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele ning mille raames luuakse kõigile elanikkonna gruppidele, sealhulgas puuetega inimestele juurdepääs teenustele või töökohtadele ning rajatakse uus jalgratta- või jalgtee, ehitatakse olemasolevast jalgrajast nõuetelevastav jalgtee või jalgratta- ja jalgtee või ehitatakse olemasolevast jalgrattarajast nõuetelevastav jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee, mida kasutab hinnanguliselt üle 50 inimese ööpäevas.
§ 5. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, siinses määruses sätestatud tingimustega ning taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on järgmised kulud §-s 8 sätestatud piirmäärade ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, mis tekivad §-s 4 nimetatud jalgratta- või jalgtee rajamise korral taotleja või partneri omandis või valduses olevale maale, välja arvatud maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maale:
1) selle paragrahvi lõikes 4 nimetatud projekti ettevalmistuskulud;
2) ehituskulud, sealhulgas kõrghaljastuse rajamise kulud;
3) omanikujärelevalve kulud;
4) valgustuse energiatõhusate lahenduste rajamise, sealhulgas keskkonnasäästlike valgustite ja elektriliitumise kulud;
5) rattaparklate rajamise kulud;
6) jalgratta- või jalgtee ääres asuva iseteenindusliku jalgrataste, lapsevankrite või ratastoolide ja muude abivahendite jaoks kasutada mõeldud tasuta remondipunkti rajamise kulud;
7) turvapiirete, pinkide, prügikastide, arhitektuuriliste väikevormide ostu ja paigaldamise kulud;
8) jalgratturite ja jalakäijate loendurite ostu või rendi ning paigaldamise kulud;
9) jalgratta- või jalgtee kõigile kasutajagruppidele ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud.
(3) Jalgratta- või jalgtee tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga, järgides sama seadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja selle § 99 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid. Eeldatakse, et tiheasustusalal paiknev jalgratta- või jalgtee vastab nõuetele, kui lisaks õigusaktidele on järgitud Eesti standardit EVS 843.
(4) Enne taotluse esitamist on lubatud teha üksnes ehitamisega seotud ettevalmistavate tegevuste kulusid, mille all mõistetakse ehitustööde jaoks järgmisi vajalikke kulusid:
1) projekteerimise kulud;
2) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas liiklusohutus- ja ligipääsetavuse auditi kulud;
3) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kulud;
4) keskkonnamõjude hindamise kulud;
5) kliimakindluse tagamise hinnangu tellimise kulud;
6) parima lahenduse ning ehitusobjekti valiku eeluuringu kulud.
(5) Abikõlblikud on üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tehtud kulud. Projekti ettevalmistuskulud, mis on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist rakendusüksuses, katab taotleja omal vastutusel.
(6) Käibemaks on abikõlblik, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu, või käibemaksu tagasi taotleda ja kui käibemaksu ei hüvitata muul viisil. Kui selles ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada abikõlbmatu kuluna.
(7) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.
§ 6. Abikõlbmatud kulud
Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud:
1) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulud;
2) projektijuhtimisega seotud kulud;
3) seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud tulumaksuseaduse tähenduses.
§ 7. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme abikõlblikkuse periood on 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil peavad projekti tegevused algama ning lõppema ning mis peab jääma toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 30 kuud pärast taotluse esitamise tähtpäeva, välja arvatud lõikes 5 nimetatud juhul.
(3) Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib toetuse taotleja taotluse alusel taotluse rahuldamise otsuses ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 2021. aasta 1. jaanuari.
(4) Paragrahvi 5 lõikes 4 nimetatud ettevalmistavad kulud peavad olema tehtud ning ehitustööde leping peab olema sõlmitud 16 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.
(5) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni kahel korral järgmistel tingimustel:
1) esimesel korral kuni kuue kuu võrra;
2) teisel korral kuni nelja kuu võrra, tingimusel et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa meetme abikõlblikkuse perioodi.
(6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele taotluse e-toetuse keskkonna kaudu enne kehtiva abikõlblikkuse perioodi lõppu.
§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot projekti kohta.
(2) Taotletava toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot projekti kohta.
(3) Toetuse suurus konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele sõltub selle kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja selle elanike arvust ning on määruse lisa „Toetuse määr” kohaselt 40–70 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.
(4) Omafinantseeringu määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja selle elanike arvust ning on määruse lisa „Toetuse määr” kohaselt 30–60 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. Kui kavandatav jalgratta- või jalgtee läbib mitut kohaliku omavalitsuse üksust, arvestatakse toetuse määr proportsionaalselt, arvestades tee pikkust igas kohalikus omavalitsuses.
(5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi, välja arvatud riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksustele mõeldud abiskeemide toetusvahendeid, kui sellised toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude leevendamiseks üleriigilise või muu erakorralise sündmuse tõttu.
(6) Toetuse maksimaalne summa ning projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 9. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Meetme raames saab taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Partnerina võib projekti kaasata juriidilise isiku, riigiasutuse, teise kohaliku omavalitsuse üksuse või selle asutuse, kes osaleb toetatavas tegevuses ning kellel tekivad selle käigus kulud.
(3) Taotlejale ja partnerile kehtivad järgmised nõuded:
1) ta peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele;
2) ta peab olema rajatava jalgratta- või jalgtee aluse maa omanik või valdaja või üks neist;
3) taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus ühendmääruse § 3 lõike 4 kohaselt;
4) taotleja või kohaliku omavalitsuse üksusest partner peab täitma riigieelarve seaduse § 50 lõigetes 4 ja 5 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid ning tal peab olema kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-dele 37 ja 372 vastav arengukava;
5) taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et projekti tulemusena loodud või soetatud vara jääb avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõppemist.
§ 10. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse §-s 4 sätestatud nõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist teavet ja dokumente:
1) rajatava jalgratta- või jalgtee asukohavaliku põhjendust teenustele või töökohtadele ligipääsetavuse paranemise ning lähima jalgratta- või jalgteede võrgustikuga ühenduvuse ja võrgustiku terviklikkuse seisukohast;
2) selgitust selle kohta, kas ja mil viisil paraneb projekti tulemusena liiklusohutus;
3) selgitust selle kohta, kas ja mil viisil arvestatakse projektis võimalike kasutajarühmade (näiteks lapsed, lapsevankriga liikujad, eakad ja erivajadusega inimesed) erinevaid vajadusi ja liikumisteekondi;
4) rajatava jalgratta- või jalgtee võimalikku kasutatavust päevas ja aastas koos põhjendusega rakendusüksuse etteantud metoodika alusel;
5) rajatava jalgratta- või jalgtee pikkust kilomeetrites;
6) projekti eelarvet projekti tegevuste ja tulemuste kaupa;
7) projekti ajakava;
8) vähemalt eelprojekti etapis kehtivatele planeeringutele vastavat tee-ehitusprojekti ehitusseadustiku tähenduses;
9) ehitusluba ja ehitusprojekti kehtivaid kooskõlastusi;
10) omandit või valdust tunnistavaid dokumente, sealhulgas notariaalseid lepinguid, juhul kui kanne kinnistusraamatusse ei ole veel tehtud;
11) kinnitust projekti omafinantseeringu olemasolu kohta, sealhulgas toetusest mittehüvitatavate kulude katmiseks;
12) kinnitust selle kohta, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ning tingimustel vähemalt viis aastat projekti lõppmakse tegemisest arvates;
13) tõendeid selle kohta, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt;
14) linnas, alevis või alevikus kavandatava kõnnitee puhul tõendit selle kohta, et taotlejaks ega partneriks mitteolevat kõnniteega külgneva maatüki omanikku on teavitatud kavandatavast kõnniteest ning sellega seotud kohustustest ehitusseadustiku § 97 lõike 6 kohaselt;
15) kinnitust selle kohta, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
16) selgitust ja hinnangut selle kohta, et rajatavale taristule tagatakse kliimakindlust vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92);
17) kinnitust selle kohta, et taotleja tagab ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega arvestamise, mis hõlmab liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi ja ajutise iseloomuga erivajadusi, ning on elukaareülese mõjuga (arvestab kõigi vanuserühmadega);
18) selgitust selle kohta, kuidas on projektis arvestatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega;
19) selgitust projekti panustamise kohta strateegia „Eesti 2035” sihtidesse ja aluspõhimõtetesse;
20) muid rakendusüksuse nõutavaid lisadokumente.
(2) Lõike 1 punktis 8 nimetatud projektiga seotud pooleliolev menetlus, kolmanda isiku nõue või muu asjaolu ei takista taotluse menetlemist.
(3) Jalgratta- või jalgtee füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku kinnistule rajamiseks peab enne taotluse esitamise tähtpäeva olema taotleja või partneri kasuks seatud isiklik servituut, sundvaldus, kinnistu koormatud reaalkoormatisega, või olema sõlmitud notariaalne kasutusleping tähtajatult, või kuni rajatise amortiseerumiseni. Maa omaniku ja taotleja või partneri vahel sõlmitud leping peab sisaldama ka kokkulepet jalgratta- või jalgtee edasise hoolduse kohta.
(4) Jalgratta- või jalgtee riigi omandis olevale maale rajamiseks peab riigivara valitseja või volitatud asutus taotleja või partneri taotluse alusel olema oma otsusega andnud enne taotluse esitamise tähtpäeva kasutusse selleks vajaliku suurusega maaüksuse ning riigivaraseaduses sätestatu kohaselt sõlminud notariaalse kasutuslepingu tähtajatult, või kuni rajatise amortiseerumiseni. Maa omaniku ja taotleja või partneri vahel sõlmitud leping peab sisaldama ka kokkulepet jalgratta- või jalgtee edasise hoolduse kohta.
(5) Taotluses nimetatud investeeringu tulemusena valmiv jalgratta- või jalgtee peab olema ligipääsetav ja seda peavad saama kasutada kõik kasutajarühmad parimal võimalikul viisil lõike 1 punktis 17 sätestatud põhimõtete kohaselt.
4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine
§ 11. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja nõuetelevastavuse kontroll
(1) Taotlusvooru tähtaja, eelarve ja toetusvahendite indikatiivse Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandi (edaspidi NUTS 3) regionaalse jaotuse kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlusvooru tähtajast teavitab rakendusüksus kohaliku omavalitsuse üksusi e-posti kaudu ja rakendusüksuse veebilehel.
(3) Meetmes rakendatakse voorulist taotlemist ning igal taotlejal on õigus esitada taotlusvoorus kuni kaks taotlust.
(4) Toetuse saamiseks esitab taotleja seaduslik esindaja taotluse taotlusvoorus rakendusüksuse elektroonilise taotluste ja dokumentide esitamise keskkonna (edaspidi e-toetus) kaudu digitaalselt allkirjastatuna.
(5) Rakendusüksus avab taotlemise võimaluse e-toetuses hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.
(6) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetelevastavuse kontrollist, hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(7) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 52 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates.
(8) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetelevastavaks, kui on täidetud kõik §-s 9 nimetatud nõuded.
(9) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetelevastavaks, kui on täidetud kõik §-s 10 ning siinse paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuded.
(10) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kümme tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.
(11) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ning lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.
(12) Kui taotlus ei vasta nõuetele ning seda ei viida lõikes 10 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(13) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus ühendmääruse § 8 lõike 2 või 3 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 12. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika
(1) Nõuetelevastavaid taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse enne rakendusasutusega ning avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Hindamiskomisjoni teenindab rakendusüksus.
(2) Nõuetele vastavate taotluste hindamise alus on valikumetoodika, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult meetme rakendusasutusega, ning sellise rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna põhjal. Valikumetoodika koostamisel tugineb rakendusüksus lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumidele, lõikes 5 nimetatud boonuspunktide andmise alustele ning lõigetes 6–11 sätestatud arvutus- ja menetluspõhimõtetele. Rakendusüksus avalikustab valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(3) Hindamiskomisjoni liikmed peavad:
1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
2) kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama;
3) tagama hindamiskomisjoni liikmeksoleku ajal ning pärast liikmeksoleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.
(4) Nõuetelevastavaks tunnistatud projekte hindab hindamiskomisjon valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ning mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) osakaalu 40 protsenti moodustab projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ning projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;
2) osakaalu 25 protsenti moodustab projekti põhjendatus, milles hinnatakse projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, ettenähtud tegevuste seotust eesmärkidega ning projekti tegevuste ajakava realistlikkust;
3) osakaalu 20 protsenti moodustab projekti kuluefektiivsus, milles hinnatakse projekti eelarve põhjendatust, otstarbekust ja vastavust läbipaistvuse põhimõttele;
4) osakaalu 10 protsenti moodustab taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia, milles hinnatakse, kas taotlejal on vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning vajalikud õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades projekti kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse;
5) osakaalu 5 protsenti moodustab projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega, milles hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu sooline võrdõiguslikkus, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus; ja kuidas aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi riigi pikaajalise arengustrateegia näitajatesse.
(5) Boonuspunkte antakse järgmistel tingimustel:
1) kui projektiga parandatakse juurdepääsu Rail Balticu kavandatavatele peatustele, siis antakse hindamisel boonusena 0,2 punkti;
2) kui projektil on positiivne mõju ühistranspordi kättesaadavusele ning koostoimivuse paranemisele jalgrattaga, jalgsi, ratastooli või muu abivahendiga liiklejale, siis antakse hindamisel boonusena 0,1 punkti.
(6) Taotlust hinnatakse skaalal 0–3, millest kõrgeim hinne on 3 ning madalaim 0. Lõikes 4 nimetatud iga valikukriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmisest.
(7) Taotluse koondhinne moodustub viisil, kui hindamiskomisjoni liikmete igale valikukriteeriumile antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi valikukriteeriumi osakaaluga, mille järel valikukriteeriumide hinded liidetakse ning lisatakse saadud summale boonuspunktid.
(8) Kui hindamiskomisjoni liikmetel tekib hindamise käigus taotluse kohta küsimusi, annab rakendusüksus taotleja jaoks küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(9) Kui hindamiskomisjoni liikmete ühe valikukriteeriumi hinne erineb kahe punkti võrra, vaatavad hindamiskomisjoni liikmed valikukriteeriumi hinded ja põhjendused ühiselt üle ning vajaduse korral korrigeerivad antud hindeid.
(10) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks, kui kõikide valikukriteeriumide keskmine on võrdne ühega või on sellest väiksem. Muudel juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks.
(11) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse lõikes 7 nimetatud koondhinde alusel NUTS 3 piirkonna pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse neid projekte, mis said lõike 4 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi alusel kõrgema hinde.
(12) NUTS 3 piirkonnale toetuseks eraldatud vahendite lõppemise korral või juhul, kui NUTS 3 piirkonna pingereas tekkinud jäägi eest ei ole võimalik järgmist positiivselt hinnatud projekti rahastada, võimaldatakse rahastamata jäänud pingereas olevatel projektidel osaleda üleriigilises taotlemises. Selleks moodustatakse lõikes 11 nimetatud põhimõtetel NUTS 3 piirkondade ülene üleriigiline pingerida ning uut taotluste esitamist ning hindamist ei toimu.
§ 13. Taotluse rahuldamise, osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ning kord
(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse sellisele nõuetelevastavaks tunnistatud taotlusele, mille koondhinne on suurem kui § 12 lõikes 10 sätestatud keskmine hinne ning mis mahub NUTS 3 piirkonna eelarve sisse.
(2) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel ja kui taotlus on saanud siinse määruse § 12 lõike 10 kohaselt negatiivse hinnangu.
(3) Rahastamisele kuuluvad NUTS 3 piirkonna pingereas olevad taotlused kuni selle piirkonna eelarvevahendite lõppemiseni.
(4) Igas NUTS 3 piirkonna pingereas on rakendusüksusel õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ning taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid valikukriteeriume ja boonuspunkte.
(5) Kui NUTS 3 piirkonna pingerea rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üleriigilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks.
(6) Kui pärast NUTS 3 piirkondade pingeridade kaupa taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse ülejääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates üleriigilises pingereas suurima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist.
(7) Kui lõike 5 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab toetusejääki, on rakendusüksusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ning taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid valikukriteeriume ja boonuspunkte.
(8) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel, arvestades lõigetes 3 ja 6 sätestatud asjaolusid; positiivse hinnangu saanud taotluse kohta juhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru läbiviimiseks ette nähtud eelarvevahendite lõppemise tõttu või kui taotletud toetuse summa või projekti tegevused ning kulud on projekti eesmärkide või indikaatorite seisukohast osaliselt põhjendatud.
(9) Osalise rahuldamise otsus tehakse tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(10) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 alusel.
(11) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab rakendusüksus otsuse. Seal tuuakse välja otsuse tegemise õiguslikud ning faktilised alused; taotluse osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise põhjendus ning otsuse vaidlustamise kord.
(12) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning vajaduse korral tingimusi, mille seadmiseks on teinud hindamiskomisjon ettepaneku projektide hindamise tulemusena.
(13) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave ning lisaks järgmine informatsioon:
1) aruannete esitamise tähtajad ja tingimused;
2) toetusest teavitamise kord;
3) rajatava jalgratta- või jalgtee asukoht;
4) rajatava teelõigu pikkus kilomeetrites;
5) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral toetuse saaja kohustused, sealhulgas otsusega sätestatud lisatingimused taotlejale ja nende täitmise tähtajad.
(14) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad:
1) enne taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist;
2) enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks, ning meetme eelarvevahendite lõppemise korral.
(15) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse kaudu.
5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ning korras.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.
(3) Kui muutuvad ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust, vajalikkust ning vajaduse korral siinse määruse § 12 lõikes 4 sätestatud projektide valikukriteeriumidele ja lõikes 5 sätestatud boonuspunktidele vastavust, kaasates vajaduse korral hindamiskomisjoni.
(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest järgmistel tingimustel, st kui:
1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise meetme abikõlblikkuse perioodil;
2) muudatus ei ole kooskõlas määruses sätestatud nõuetega;
3) soovitav muudatus seab kahtluse alla taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõikes 4 nimetatud tulemusnäitaja saavutamise, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud projekteerimise riigihanke tulemusest;
4) taotlusega muudetakse § 12 lõigetes 4 ja 5 nimetatud valikukriteeriume puudutavat ning uuel kujul muutub taotlus hindamiskriteeriumide rakendamise puhul nõrgemaks;
5) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ega eesmärkidega;
6) muudatust ei loeta põhjendatuks.
(5) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja sellekohase taotluse alusel e-toetuse kaudu.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast sellekohase taotluse saamist.
§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks järgmiste tingimuste põhjal:
1) ühendmääruse § 14 kohaselt;
2) kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimused ei ole täidetud, sealhulgas § 2 lõikes 3 nimetatud väljundnäitaja ei ole saavutatud;
3) kui toetuse saaja ei ole jalgratta- või jalgteede ettevalmistustöid teinud ning ei ole ehitusega alustanud § 7 lõikes 4 sätestatud tähtajal.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse kaudu.
6. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 16. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ning selgitusi selle kohta, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule kohustatud tagama järgmise ning tegema järgmisi tegevusi:
1) tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
2) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste täitmise, sealhulgas § 2 lõikes 3 nimetatud väljundnäitaja saavutamise;
3) teavitama rakendusüksust kirjalikult muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
4) edastama riigihanke alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui riigihanke eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda ning projekti kogumaksumus on suurem kui 200 000 eurot;
5) vajaduse korral muutma objekti lahendust, sealhulgas projekteerima selle ümber nii, et saavutatakse oodatav tulemus;
6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 sätestatud kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates;
7) tagama, et projekti tulemusena loodud või soetatud vara jääb avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemist;
8) viivitamata teavitama rakendusüksust kirjalikult projekti elluviimise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
9) tagama projekti elluviimisse kaasatud partneritega sõlmitud koostöökokkuleppe ning projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt muude asjakohaste korralduste alusel;
10) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmise korral iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa;
11) täitma teavitamisnõudeid Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud nõuete kohaselt;
12) mõõtma ehitatud tee tegelike kasutajate arvu (loendurite abil või muu kindla metoodika alusel) ning esitama selle oma järelaruandes üks aasta pärast jalgratta- või jalgtee liiklusele avamist;
13) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
(3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.
(4) Võimaluse korral tuleb riigihanke korraldamisel kasutada selliseid kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ning keskkonnasäästlikke lahendusi.
§ 17. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksus on lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele kohustatud küsima või tegema järgmist:
1) küsima rakendusasutuse seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta ühendmääruse § 3 lõike 6 kohaselt;
2) tegema asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
3) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist;
4) esitama toetuse saajale oma tähelepanekud riigihanke alusdokumentide, selle hankelepingu ja sellise lepingu muudatuse eelnõu nõuetelevastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta juhul, kui projekti kogumaksumus on suurem kui 200 000 eurot;
5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimise korral juhul, kui projekti kogumaksumus on suurem kui 200 000 eurot;
6) teavitama vajaduse korral toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest.
(2) Rakendusüksusel on õigus teha järgmist:
1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde käigus koostatavate dokumentidega;
2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisega;
6) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu;
7) tutvuda kohapeal toetuse abil loodud objektiga ning pildistada või muul viisil jäädvustada territooriumi, ehitisi ja esemeid.
7. peatükk Aruannete esitamine
§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas hiljemalt 15. jaanuaril 31. detsembri seisuga, või rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aegadel. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks.
(2) Aruannete vormid kehtestab rakendusüksus ning teeb need kättesaadavaks e-toetuses.
(3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi);
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed projekti edenemise kohta (tehtud tööd ja tegevused ning kavandatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine);
4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ning aruande esitamise kuupäev;
6) vastavalt taotluses kavandatule selgitus strateegia „Eesti 2035” sihtidesse panustamise ja horisontaalsete põhimõtete edendamise kohta.
(4) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded 20 tööpäeva jooksul nende e-toetuses esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.
(5) Toetuse saaja esitab järelaruande ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu.
8. peatükk Toetuse maksmise tingimused
§ 19. Toetuse maksmine
(1) Kui projekti kogumaksumus on 200 000 eurot või on sellest väiksem, lähtutakse toetuse maksmisel ühendmääruse § 28 lõikest 2. Kui projekti kogumaksumus on suurem kui 200 000 eurot, lähtutakse toetuse maksmisel ühendmääruse § 27 lõikest 1.
(2) Toetuse maksete tegemisel tuginetakse ühendmääruse §-dele 24–26 ning siinses määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustele ning korrale.
(3) Rakendusüksus maksab toetuse välja toetuse saaja esindusõigusliku isiku e-toetuse kaudu esitatud maksetaotluse alusel pärast taotluse rahuldamise otsuses kokkulepitud tingimuste täitmise kontrolli. Maksetaotlus peab sisaldama kokkulepitud tingimuste täitmist tõendavat teavet ning nõutud dokumente taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt.
(4) Toetuse väljamakse tegemisel ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel peab olema täidetud nõue, mille järgi peab taotluse rahuldamise otsuses ja taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste täitmine olema rakendusüksusele tõendatud.
(5) Toetuse väljamakse tegemise tingimused ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel on järgmised:
1) projekti kulude tekkimine ja maksmine;
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
3) rakendusüksuse nõudmisel siinse määruse § 18 lõikes 1 nimetatud aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt.
(6) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
(7) Toetuse maksmisel ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel esitatakse makse saamise aluseks nõutud dokumente ja tõendeid mitte tihedamini kui kord kvartalis.
(8) Toetuse maksmisel ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel makstakse toetus välja kindlasummalise maksena toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tulemuste saavutamise korral.
§ 20. Makse menetlemise peatamine
Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.
9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 21. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt.
(2) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist ÜSS2021_2027 §-s 30 sätestatu kohaselt.
§ 22. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.
Madis Kallas
Regionaalminister
Marko Gorban
Kantsler
Lisa Toetuse määr
Facebook
Twitter