Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kohanime vormistamise ja kasutamise kord

Vastu võetud 15.01.2016 nr 2
RT I, 19.01.2016, 2
jõustumine 22.01.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohanimeseaduse § 11¹ lõike 2 ja § 16 lõike 2 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse kohanime koostisosade vormistamise ja kasutamise kord, milles sätestatakse:
  1) nõuded kohanimede koostisosade kasutamisele ja vormistamisele;
  2) kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted;
  3) nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid;
  4) nõuded kohanime liigisõna või hargtäiendi kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele;
  5) nõuded kohanimeregistrisse kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele;
  6) nimeobjektide liigitamise kord.

§ 2.   Nõuded kohanimede koostisosade kasutamisele ja vormistamisele

  (1) Kohanimes kirjutatakse kõik sõnad suure algustähega, välja arvatud liigisõna ja väiketäheline nimepartikkel, näiteks Karl Ernst von Baeri tänav. Erandi võib teha väljakujunenud kirjapildiga loodusobjektide nimedele, näiteks Glehni pargi allikas.

  (2) Kohanime täiskuju ei või sisaldada:
  1) araabia ja Rooma numbreid, näiteks Sigula 7 väikekoht, Paemurru 3. tänav, Pargi 2. põik;
  2) lühendeid;
  3) eristavaid üksiktähti ega täheühendeid, mis ei ole sõnad.

  (3) Erandina on lubatud:
  1) araabia numbrid, juhul kui kohanimes sisaldub kuupäev või kui tegu on enne kohanimeseaduse jõustumist määratud liikluspinna nimega;
  2) Rooma numbrid pühendusnimede korral;
  3) initsiaalid täiskujul, juhul kui tegu on isiku nime pseudonüümiga ja isik kasutas sellist nimekuju, näiteks A. H. Tammsaare.

  (4) Isikunimeliste kohanimede puhul võib eesnime initsiaale kirjutada:
  1) maakaardil;
  2) avalikul sildil ja viidal;
  3) elukoha- või asukohaandmetes.

  (5) Eesnime täielik ärajätmine ametlikus kohanimes ning tiitli ärajätmine või lühendamine ei ole lubatud.

  (6) Initsiaalide ja perekonnanime vahele pannakse punkt ning punkti ja järgneva nime vahele jäetakse tühik, näiteks A. Weizenbergi tänav, F. R. Faehlmanni puiestee, F. R. Kreutzwaldi põik.

  (7) Lõikes 3 nimetatud numbrilises kohanimes jäetakse pärast punkti tühik ja liigisõna kirjutatakse väikese algustähega, näiteks 1. liin.

  (8) Lõikes 3 nimetatud nummerdatud kohanimes pannakse pärast numbrit punkt, siis tühik ning seejärel kirjutatakse nimetuum suure ja liigisõna väikese algustähega, näiteks 3. Roheline tänav, 2. Tartu põik.

  (9) Kohanime hargtäiendit võib vajaduse korral lühendada maakaardil.

  (10) Hargtäiendi lubatud lühendid on:
  S = Suur-(Suure),
  U = Uus-(Uue),
  Vk = Väike-,
  Vn = Vana-.

§ 3.   Kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted

  Kohanimi loetakse eksitavalt sarnaseks järgmistel juhtudel:
  1) samas asustusüksuses esinevad kohanimed on häälduslikult nii sarnased, et neid ei ole võimalik eristada muidu kui kirjapildi abil, näiteks kokku-lahkukirjutamise erisused, h-ga algavad nimed Aru, Haru või välte erinevused;
  2) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevate liikluspindade ja väikekohtade kohanimed on häälduslikult nii sarnased, et neid ei ole võimalik eristada muidu kui kirjapildi abil;
  3) kõrvuti asuvates asustusüksustes esineb liikluspindadel sama nimi, välja arvatud juhul, kui nimeobjektid moodustavad ühe mõttelise terviku;
  4) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevad sama nimetuumaga kohanimede liigisõnad on tähenduslikult väga lähedased, näiteks tee ja tänav või tee ja maantee;
  5) maaüksuste nimedes loetakse samanimelisuse arvestamisel liigisõnad maaüksus, koht, talu, maja, elamu ja muud samatähenduslikud sõnad eksitavalt sarnaseks.

§ 4.   Nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid

  (1) Samaliigiliste nimeobjektide ruumikujud ei või kattuda.

  (2) Teele ja liikluspinnale võib määrata ühe nime, kui:
  1) objekt on katkematult läbitav;
  2) sellel ei ole kõrvalharusid, mis visuaalselt on tajutavad eraldi objektina.

  (3) Kui tee või liikluspind ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, tuleb seda käsitleda mitme eraldi objektina ja määrata erinevad kohanimed.

§ 5.   Nõuded kohanime liigisõna kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele

  (1) Kohanimi peab sisaldama liigisõna kohanimeseaduse § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud nimeobjektide, lennuväljade või -jaamade ning sadamate korral.

  (2) Kui kohanimi sisaldab juba kokku- või lahkukirjutatud liigisõna, mis vastab nimeobjekti liigile, siis liigisõna topelt ei lisata. Kui kohanimi sisaldab nimetuumaga kokku kirjutatud murdepärast liigisõna „külä“, mis vastab nimeobjekti liigile, siis topelt liigisõna ei lisata.
[RT I, 07.12.2021, 19 - jõust. 01.04.2022]

  (3) Kui maaüksusele määratakse liigisõnaga kohanimi, siis ei või liigisõnana kasutada sõnu, mis tähenduselt ei vasta objektile või loodavale objektile, mis asub maaüksusel või ei vasta maaüksuse kasutusele.

  (4) Aadressikoha kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku. Erandina kirjutatakse aadressikoha kohanimedes nimetuum ja liigisõna kokku, kui tuum on muutumatu sõna ja iseseisva sõnakujuna ei esine, näiteks Kesktänav, Toompuiestee, Umbtänav, või kui tegemist on haruldase liigisõnaga, näiteks Tõnismägi, Saiakang, Suur Rannavärav.

  (5) Uue määratava kohanime liigisõnana ei või kasutada sõnu, mis näitavad juriidilise isiku või ühenduse tegutsemisvormi, näiteks aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu ja elamuühistu.

  (6) Kohanimes ei või kasutada äriühingu liiki määravaid liigisõnu.

  (7) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna võib lühendada:
  1) maakaardil;
  2) avalikul sildil ja viidal;
  3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega reguleeritud juhul.

  (8) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna lubatud lühendid on:
  AÜ = aiandusühistu,
  GÜ = garaažiühistu,
  j = jõgi,
  jv = järv,
  kr = kraav,
  ko = külaosa,
  l = laht,
  m = mägi,
  mnt = maantee,
  n = neem,
  o = oja,
  pj = paisjärv,
  pkr = peakraav,
  pl = plats,
  ps = poolsaar,
  pst = puiestee,
  s = saar,
  SÜ = suvilaühistu,
  t = talu,
  tk = tiik,
  tn = tänav,
  vh = veehoidla,
  vk = väljak,
  vkt = väikekoht.

  (9) Asulanime ja asuminime lahkukirjutatud liigisõna võib ära jätta:
  1) asula ja asumi nimesildil, välja arvatud juhul, kui kõrvuti asuvatel asustusüksustel on sama nimetuum;
  2) maakaardil;
  3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega reguleeritud juhul;
  4) samaliigilistest kohanimedest koosnevas loendis, kus loendit sisaldav dokument on nimeobjektide liigi üheselt määratlenud.

  (10) Kui asula (linn, alev) on samaaegselt ka haldusüksus, siis haldusüksuse nimesildil liigisõna ära jätta ei tohi.

  (11) Tänavanime lahku kirjutatud liigisõna tänav võib ära jätta:
  1) tänava nimesildil;
  2) maakaardil;
  3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega reguleeritud juhul.

  (12) Kohanimeseaduse § 16 lõikes 1 märgitud juhtudel võib kohanime lahkukirjutatud liigisõna ära jätta ka muude nimeobjektide puhul, tingimusel et nimeobjektide tähistamise süsteem, näiteks nime kirjakuju, tingmärgid, võimaldab ühemõtteliselt liigisõna lisada.

  (13) Kohanime liigisõna ärajätmise puhul tuleb lähtuda kohanimenõukogu kinnitatud nimekujust, kui selline on määratud.

  (14) Kui maaüksuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi maaüksus. Kui ühissõidukipeatuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi peatus.

§ 6.   Nõuded kohanimeregistrisse kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele

  Vastavalt riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärusele kantakse registrisse kohanime koostisosad: nimetuum ning hargtäiend ja liigisõna, nende olemasolul.

§ 7.   Kohanimeregistri nimeobjektide liigitamise kord

  (1) Kohanimeregistri nimeobjektide esimese ja teise tasandi liigitus on järgmine:

  (2) Kohanimeregistri volitatud töötlejal on õigus kooskõlastatult kohanimenõukoguga:
  1) kehtestada vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a määruses nr 11 „Klassifikaatorite süsteem” sätestatud korras nimeobjektide kolmanda tasandi liike ning anda liikide definitsioonid;
  2) muuta registreerimiseks esitatud ja varem registreeritud kohanimeobjektide liiki vastavalt objekti tegelikule olemusele.

§ 8.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 9.   Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist.