Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Turuarendustoetus

Vastu võetud 27.01.2015 nr 8
RT I, 29.01.2015, 1
jõustumine 01.02.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 ja § 18 lõike 1 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse turuarendustoetuse (edaspidi toetus) saamiseks esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nende kulude loetelu, mille hüvitamiseks turuarendustoetust antakse, ning toetuse määr.

§ 2.   Riigiabi

  (1) Määruse alusel § 4 lõikes 1 nimetatud taotleja põllumajandustootjast liikmele ning põllumajandustootjale, kes ei ole taotleja liige, antav toetus on:
  1) riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1‒75), artiklite 21 ja 24 tähenduses (edaspidi riigiabi) või
[RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]
  2) põllumajanduslik vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9‒17), tähenduses (edaspidi põllumajanduslik vähese tähtsusega abi).

  (2) Määruse alusel § 4 lõikes 1 nimetatud taotleja põllumajandustoodete töötlejast liikmele ja taotleja liikmele, kes ei ole põllumajandustootja ega põllumajandustoodete töötleja, ning taotleja kaudu põllumajandustoodete töötlejale või põllumajandustoodetest muid tooteid töötlevale ettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1‒8), tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi).

  (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi antakse § 6 lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamiseks, § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud tootenäidiste veo- ja kindlustuskulude hüvitamiseks ning § 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud messitehnika veokulude hüvitamiseks.

§ 3.   Toetatavad tegevused ja nende eesmärk

  (1) Toetust võib taotleda järgmiste tegevuste elluviimiseks:
  1) Eesti turgu või välisturgu käsitleva turu-uuringu tegemine;
  2) põllumajandustoote ja sellest töödeldud toote tutvustamine;
  3) messil osalemine või messi korraldamine;
  4) [kehtetu - RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]
  5) Eestis toimuval koolitusel või seminaril osalemine või Eestis toimuva koolituse või seminari korraldamine.

  (2) Toetatava tegevuse eesmärk on suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ning suurendada põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet.

§ 4.   Taotlejale ja tema kaudu abi saavatele isikutele esitatavad nõuded

  (1) Toetust võib taotleda mittetulundusühing, kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat ja kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud aja jooksul olnud toiduainetööstuse või põllumajandustoodete tootmise valdkonna edendamine (edaspidi taotleja).

  (2) Taotleja ning § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud, kes saavad riigiabi, põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi või vähese tähtsusega abi, peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) neil ei ole taotlusvooru esimese päeva seisuga riikliku maksu võlga või riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
  2) nende suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti;
[RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]
  3) kui nad on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas.

  (3) Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud isikud, kes saavad riigiabi, peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) neil ei või olla täitmata komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 1 lõike 5 punktis a) nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta;
  2) nad ei tohi olla raskustes olevad ettevõtjad komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 2 punkti 14 tähenduses;
  3) nad on väikese või keskmise suurusega ettevõtjad komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 2 punkti 2 tähenduses.

  (4) Taotleja põllumajandustootjast liikme ja põllumajandustootja, kes ei ole taotleja liige, kes saavad riigiabi ja põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi, põhitegevusala taotluse esitamise ajal on äriregistri andmetel justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK 2008) kohaselt:
  1) üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 011);
  2) mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 012);
  3) taimede paljundamine (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 013);
  4) loomakasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 014);
  5) segapõllumajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 015).

  (5) Taotleja põllumajandustoodete töötlejast liikme, taotleja kaudu abi saava põllumajandustoodete töötleja ja põllumajandustoodetest muid tooteid töötleva ettevõtja, kes saavad vähese tähtsusega abi, põhitegevusala taotluse esitamise ajal on äriregistri andmetel EMTAK 2008 kohaselt:
  1) liha töötlemine ja säilitamine ning lihatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 101);
  2) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 102);
  3) puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 103);
  4) taimse ja loomse õli ja rasva tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 104);
  5) piimatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 105);
  6) jahu ja tangainete ning tärklise ja tärklisetoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 106);
  7) pagari- ja makarontoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 107);
  8) muude toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 108);
  9) valmis loomasööda tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 109);
  10) joogitootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11).

  (6) Vähese tähtsusega abi ei anta lõikes 5 punktis 2 nimetatud tegevusala edendamisele suunatud tegevuste elluviimiseks.

  (7) Taotleja põllumajandustootjast liikmele ja põllumajandustootjale, kes ei ole taotleja liige, jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajanduslik vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäära 15 000 eurot.

  (8) Taotleja põllumajandustoodete töötlejast liikmele ja taotleja liikmele, kes ei ole põllumajandustootja ega põllumajandustoodete töötleja, ning taotleja kaudu põllumajandustoodete töötlejale või põllumajandustoodetest muid tooteid töötlevale ettevõtjale jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.

  (9) Lõikes 8 nimetatud isikutele, kes osutavad ka üldist majandushuvi pakkuvat teenust, jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetuse ja komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) kohaselt antava abiga ületada sama määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära 500 000 eurot.

  (10) Lõigetes 7 ja 8 nimetatud vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruste (EL) nr 1407/2013 ja (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (11) Taotleja ei ole saanud ega taotle toetatava tegevuse kulude hüvitamiseks toetust „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme raames ega muud riigiabi ja vähese tähtsusega abi.

§ 5.   Toetuse saamiseks esitatavad nõuded

  (1) Toetust võib kasutada ainult nende kulude hüvitamiseks, mis on tehtud alates taotluse esitamise päevast ja mille eest on tasutud taotluse esitamise aasta 9. oktoobriks. Toetatav tegevus peab olema lõpetatud toetuse saamisele järgneva aasta 31. jaanuariks.

  (2) Toetuse saamiseks peavad kolm neljandikku riigiabi, vähese tähtsusega abi või põllumajandusliku vähese tähtsusega abi saajatest olema § 4 lõigetes 4 ja 5 nimetatud ettevõtjad.

  (3) [Kehtetu - RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]

  (4) Kui §-s 6 nimetatud toote või teenuse maksumus ilma maksudeta ületab 3000 eurot, on taotleja kulutuse kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat ja toote või teenuse müüja allkirjastatud hinnapakkumust koos pakkumuse tingimuste loeteluga, mis osutavad hinnapakkumuse spetsifikatsioonile.

  (5) Taotleja ei või lõikes 4 nimetatud hinnapakkumust küsida osade kaupa, eriti kui hinnapakkumuse esemeks on funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud tooted või teenused.

  (6) Kui §-s 6 nimetatud toote või teenuse maksumus ilma maksudeta ei ületa 3000 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks toote või teenuse pakkuja, on taotleja kulutuse kohta saanud vähemalt ühe toote või teenuse müüja allkirjastatud hinnapakkumuse või koostanud toetatava tegevuse eeldatava maksumuse arvestuse üksikasjaliku eelarve alusel.

  (7) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt samalaadse teenuse ja toote eest tasutava hinnaga. Kui taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, põhjendab ta tehtud valikut.

  (8) Toote või teenuse pakkuja ning tema osanik, aktsionär või liige ei tohi kuuluda taotleja liikmete hulka ega juhatusse, olenemata sellest, kas ostetava teenuse või toote maksumus ilma maksudeta on alla või üle 3000 euro, välja arvatud juhul, kui toodet või teenust ei ole võimalik osta kolmandalt isikult.

  (9) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud koolituse korraldajaks peab olema täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.
[RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]

§ 6.   Abikõlblikud kulud

  (1) Turu-uuringu tegemiseks toetuse taotlemise korral on abikõlblikeks kuludeks uusi ja olemasolevaid turge ning toodete ohutust, kvaliteeti, omadusi ja keskkonnasõbralike tootmismeetodite rakendamist käsitleva uuringu puhul eelneva turu-uuringu tegemise kogemusega ning turu-uuringu tegemisele spetsialiseerunud uuringufirmalt turu-uuringu tellimise kulud.

  (2) Põllumajandustoote ja sellest töödeldud toote tutvustamiseks toetuse taotlemise korral on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) üldisi tooteliike, nende toiteväärtuselisi eeliseid ja soovitatavat kasutamist ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriigi kvaliteedisüsteemide kohta käivat teavet käsitleva teavituskampaania väljatöötamisel kasutatava teenusepakkuja tasu, sealhulgas reklaami kujundamise, tootmise ja trükkimise kulud;
  2) televisioonis, raadios, trükimeedias, veebikeskkonnas ja alternatiivmeedias teabe avaldamise kulud;
  3) kampaania raames korraldatava ürituse puhul ruumide, sisustuse ja tehnika üür, kutsete valmistamise kulud, tootenäidiste kulud, teenindava personali kulud ning sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension ning töötuskindlustusmaks.

  (3) Messil osalemiseks või messi korraldamiseks toetuse taotlemise korral on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) osalemise korral osalemistasu, stendi pinna üür, stendi kujunduse kulud, stendi sisustuse üür, stendil kasutatava teenuse kulud, sealhulgas elektri-, vee- ja internetikulud, tootenäidiste veo- ja kindlustuskulud, osaleva eksponendi ühe esindaja ja taotleja ühe esindaja sõidu- ja majutuskulud ning reisikindlustuskulud;
  2) korraldamise korral ruumide, sisustuse ja tehnika üür, messitehnika veokulud, tõlkekulud, teenindava personali kulud ning sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension ning töötuskindlustusmaks;
  3) tutvustava teabematerjali koostamise ja trükkimise kulud;
  4) üldisesse messikataloogi kandmise kulud.

  (4) [Kehtetu - RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]

  (5) Eestis toimuval koolitusel või seminaril osalemiseks või Eestis toimuva koolituse või seminari korraldamiseks toetuse taotlemise korral on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) koolitusel või seminaril osaleja osalemistasu ning sõidu- ja majutuskulud;
  2) koolituse või seminari korraldamise kulud, sealhulgas ruumide ja konverentsitehnika üür, konverentsitehnika veokulud, koolitus- või seminarimaterjali kulud, tõlkekulud, lektori tasu, lektori sõidu- ja majutuskulud, teenindava personali kulud ning sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension ning töötuskindlustusmaks;
[RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]
  3) õppematerjali koostamise ja trükkimise kulud.

  (6) Abikõlblikud on ka järgmised kulud:
  1) lõigetes 1‒3 ja 5 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisega seotud sõiduauto kasutamise kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” §-de 4‒6 kohaselt;
  2) lõigetes 1‒3 ja 5 nimetatud toetatavate tegevuste korraldamisega seotud personali kulud ning sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension ning töötuskindlustusmaks.
[RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]

  (7) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud toetatava tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

§ 7.   Mitteabikõlblikud kulud

  Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) taotleja tööjõukulud, välja arvatud juhul, kui need on seotud taotluses kirjeldatud tegevusega;
  2) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse alusel;
  3) taotleja üldhalduskulud;
  4) finantskulud;
  5) kulutused teavituskampaaniale, mis kutsuvad tarbijat, töötlejat või edasimüüjat eelistama kodumaise päritoluga põllumajandustoodet või töödeldud toodet ainult selle päritolu tõttu;
  6) kulutused teavituskampaaniale, mis ei vasta toiduseaduse §-s 39 ja reklaamiseaduses sätestatud tingimustele;
  7) teavituskampaania käigus sellise materjali, välja arvatud messikataloogi koostamise kulud, mis sisaldab ettevõtete nimetusi, logosid ja kaubamärke ning muid andmeid nende ettevõtete kohta.

§ 8.   Toetuse määr ja suurus

  (1) Paragrahvi 6 lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud abikõlblike kulude hüvitamiseks võib toetust taotleda kuni 75 protsendi ulatuses ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude puhul kuni 80 protsendi ulatuses.
[RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]

  (2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 sätestatud toetatava tegevuse puhul on toetuse suurus ühe taotleja kohta kuni 19 200 eurot Eesti turgu käsitleva turu-uuringu ja kuni 32 000 eurot välisturgu käsitleva turu-uuringu tegemise korral.

  (3) [Kehtetu - RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]

  (4) Toetuse maksimaalne suurus kõikide toetatavate tegevuste raames kokku on taotleja kohta kuni:
[RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]
  1) 128 000 eurot juhul, kui taotleja on üht valdkonda esindav mittetulundusühing, mille liikmed on ainult üht valdkonda esindavad ettevõtjad ja erialaliidud;
  2) 256 000 eurot juhul, kui taotleja on mittetulundusühing, mille liikmed on vähemalt kahe erineva valdkonna erialaliidud, ning kui toetatavate tegevuste hulgas on mitut valdkonda hõlmavad tegevused.

  (5) Taotleja ja teenusepakkuja tehtavad toetatava tegevuse korraldamisega seotud personali kulud ning nendelt arvestatud maksud võivad moodustada kokku kuni 10 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

§ 9.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ajavahemikus 1. veebruarist kuni 15. veebruarini PRIA-le lisas 1 esitatud vormi kohase taotluse koos lõikes 3 nimetatud dokumentidega.

  (2) Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalike kulude hüvitamise taotlemiseks esitatakse iga toetatava tegevuse kohta eraldi taotlus.

  (3) Taotleja esitab koos taotlusega PRIA-le järgmised dokumendid:
  1) paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud isikutelt, kes saavad riigiabi, kogutud lisas 2 esitatud vormi kohane kinnitus selle kohta, et nad on väikese või keskmise suurusega ettevõtjad komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 2 punkti 2 tähenduses;
  2) ärakirjad väljavalitud hinnapakkumustele vastavatest lisas 3 esitatud vormi kohastest pakkumuskutsetest, ärakirjad hinnapakkumustest ning lisas 4 esitatud vormi kohane hinnavõrdlustabel, kui ostetava teenuse või toote maksumus ületab § 5 lõikes 4 nimetatud summat ning kui toote või teenuse pakkujaid on rohkem kui üks;
  3) taotleja esindaja kinnitatud asjakohane kirjalik selgitus, miks ei olnud võimalik võtta kolme hinnapakkumust, kui ostetava teenuse või toote maksumus ületab § 5 lõikes 4 nimetatud summat;
  4) turu-uuringu lähteülesannet kajastav dokument, kui taotleja taotleb toetust turu-uuringu tegemiseks;
  5) [kehtetu - RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]
  6) lisas 8 esitatud vormi kohase abisaaja kontserni liikmete skeemi, kui põllumajandusliku vähese tähtsuse abi ja vähese tähtsusega abi saajatele taotletav abi ületab 500 eurot ühe abisaaja kohta.

  (4) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab taotleja toetuse esmakordsel taotlemisel koos lõigetes 1–3 nimetatud dokumentidega avalduse oma andmete registrisse kandmiseks.

  (5) Kui taotluse esitamise ajal lõike 3 punktis 1 nimetatud kinnitust kõigi riigiabi saajate kohta ei esitata, esitatakse see kinnitus § 11 lõike 1 punkti 13 kohaselt.

§ 10.   Taotluse läbivaatamine ja otsuse tegemine

  (1) PRIA vaatab taotluse läbi ning kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu, esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele.

  (2) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on PRIA-l õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid.

  (3) [Kehtetu - RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]

  (4) [Kehtetu - RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]

  (5) Kui nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse maksmiseks eelarveaastal ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA taotlejatele määratava toetuse suurust võrdeliselt taotletava toetuse suurusega, lähtudes §-s 8 sätestatud toetusmääradest.

  (6) Kui PRIA vähendab makstava toetuse suurust võrreldes taotletava toetuse suurusega, esitab taotleja kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse ärakirja või väljavõtte saamisest parandatud taotluse, milles on arvestatud toetuse määramise otsust. Parandatud taotluse esitamiseks võtab taotleja toetatava tegevuse elluviimiseks välja valitud toote või teenuse pakkujalt uue allkirjastatud hinnapakkumuse vastavalt parandatud pakkumuskutsele. Kui toetatava tegevuse väljavalitud elluviija loobub uue hinnapakkumuse tegemisest, teeb taotleja uue pakkumuskutse ja leiab uue toote või teenuse pakkuja.

  (7) PRIA otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise 40 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

  (8) Taotlus jäetakse rahuldamata maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 14 sätestatud alustel.

§ 11.   Toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamine

  (1) Toetuse väljamaksmiseks esitab taotleja PRIA-le lisas 5 esitatud vormi kohase maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:
  1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt taotleja ostis teenuse või toote;
  2) selle isikuga sõlmitud töövõtulepingu ärakiri, kellelt taotleja ostis teenuse või toote;
  3) punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentidel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
  4) osutatud teenuse või ostetud toote üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri vajaduse korral;
  5) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 sätestatud toetatava tegevuse puhul turu-uuringu lõpparuanne;
  6) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 sätestatud toetatava tegevuse puhul tutvustava materjali näidised, kampaania meediaplaan ja kokkuvõte kampaania tulemustest;
  7) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud toetatava tegevuse puhul messil või näitusel ettevõtjate osalemist tõendava nimekirja ärakiri või messikataloog või üritust kajastav muu teabematerjal ja esitletud tootenäidiste nimekiri;
  8) [kehtetu - RT I, 08.01.2016, 9 - jõust. 11.01.2016]
  9) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 5 sätestatud toetatava tegevuse puhul koolitusel või seminaril osalemist tõendava nimekirja ärakiri, koolituse või seminari programm koos lektorite nimekirja ja käsitletud teemadega ning koolituse või seminari õppematerjali näidised;
  10) toetatava tegevusega seotud personali kulude puhul palgatõendid projektiperioodi kohta ning asjaomase töötaja tööjuhend või töölepingu ärakiri ja lisas 6 esitatud vormi kohane tööajatabel juhul, kui projekti juhib taotleja lepinguline töötaja põhitöö osana ja põhitöö lepingu raames;
  11) maksekorralduse ärakiri või pangakonto väljavõte, mis tõendab projektijuhtimisteenuse eest ja sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksu tasumist;
  12) kulutuste tegemist tõendavad muud dokumendid;
  13) paragrahvi 9 lõike 3 punktis 1 nimetatud dokumendid nende isikute kohta, kelle kohta neid dokumente taotluse esitamise ajal ei esitatud;
  14) auto kasutamise korral sõidukulude tõendamiseks ärakiri sõidupäevikust, mis sisaldab sõidukit kasutava isiku ees- ja perekonnanime, sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmeid, sõiduauto spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu ning iga toetatava tegevuse täitmiseks tehtud sõidu kuupäeva ja sõidu eesmärki.

  (2) Maksetaotlus esitatakse taotluse esitamise aasta 9. oktoobriks.

  (3) Juhul kui toetatava tegevuse elluviimise kulud erinevad taotluses näidatud kuludest, täpsustab taotleja taotluses esitatud andmeid ja esitab PRIA-le koos maksetaotlusega seletuskirja. Taotleja ei esita maksetaotluses andmeid uute kulude kohta.

  (4) Juhul kui § 3 lõikes 1 nimetatud tegevus ei ole maksetaotluse esitamise tähtajaks täies mahus tehtud, toimunud või ellu viidud, esitab taotleja selle kohta asjakohased dokumendid kümne tööpäeva jooksul arvates nimetatud tegevuse lõplikust elluviimisest.

  (5) Lõike 1 punktis 10 nimetatud tööajatabelit ei ole vaja esitada juhul, kui toetatava tegevuse juhtimiseks on sõlmitud eraldi leping või juhitakse toetatavat tegevust tööjuhendi alusel, milles on määratud projektijuhi täpsed tööülesanded, ning selle eest on määratud kindel töötasu. Juhul kui toetatava tegevuse juhtimisteenust ostetakse, esitab taotleja töövõtulepingu ja arve ärakirja.

  (6) Lõike 1 punktis 14 nimetatud sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise arvestust peetakse Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” §-de 4–6 alusel.

§ 12.   Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

  (1) Toetus makstakse välja üks kord aastas 45 tööpäeva jooksul arvates § 11 lõikes 2 nimetatud tähtpäevast.

  (2) Toetus jäetakse välja maksmata, kui:
  1) pärast toetuse määramist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused;
  2) taotleja ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi.

§ 13.   Toetuse väljamaksmine osaliselt tasutud kuludokumentide alusel

  (1) Toetatava tegevuse elluviimist võib rahastada enne töö, teenuse või toote eest tasumist, kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning tehtud töö või osutatud teenus on lõpetatud või toode on üle antud ning toetuse saaja on need vastu võtnud ja nende eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma.

  (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab pärast toetatava tegevuse täielikku elluviimist PRIA-le lisas 5 esitatud maksetaotluse koos § 11 lõikes 1 nimetatud dokumentidega.

  (3) PRIA teeb toetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 45 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest, arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust.

  (4) Toetuse saaja võib tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha kasutada üksnes § 11 lõike 1 punktis 1 väljastatud arve ärakirjal või arve-saatelehel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks.

  (5) Lõikes 4 nimetatud kulude eest peab olema tasutud ja lisas 7 esitatud vormi kohane rahalise kohustuse tasumise kinnitus koos § 11 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendiga peab olema esitatud PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel makstud raha laekumisest.

  (6) PRIA kontrollib lõikes 5 nimetatud dokumentide nõuetekohasust 25 tööpäeva jooksul arvates dokumentide saamisest. Kui kontrolli tulemusel selgub, et toetuse saaja ei ole täitnud lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõudeid või kui dokumendid ei ole nõuetekohased, maksab toetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi.

  (7) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, kui:
  1) tal ei ole riikliku maksu võlga või riikliku maksu võla tasumine on ajatatud, maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
  2) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtpäevaks ja summas;
  3) ta on varem tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha kasutanud sihipäraselt ja tähtajal.

§ 14.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) säilitama toetatava tegevusega seotud dokumente ja tegevuse tulemusena valminud materjali kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kümne aasta jooksul arvates toetuse väljamaksmisest;
  2) tagama, et toetatava tegevuse kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid on muudest taotleja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  3) teavitama § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid kirjalikult neile määratud ja makstud vähese tähtsusega põllumajanduslikust abist või vähese tähtsusega abist vastavalt komisjoni määruste (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 1407/2013 artikli 6 lõikele 1;
  4) teavitama avalikkust, et toetatav tegevus viiakse ellu toetuse abil, märgistades toetatava tegevuse raames osutatava teenuse või töö tegevuskoha enne tegevuse elluviimise alustamist ja toetatava tegevuse raames valmistatava toote pärast selle soetamist või valmimist tekstiga „Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus”.

§ 15.   Toetuse tagasinõudmine

  Toetus nõutakse tagasi riigieelarve tuludesse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 42 sätestatud alusel ja korras.

§ 16.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa 1 Turuarendustoetuse taotlus

Lisa 2 Põllumajandustootja kinnitus selle kohta, et ta on väikese või keskmise suurusega ettevõtja

Lisa 3 Pakkumuskutse

Lisa 4 Hinnavõrdlustabel

Lisa 5 Maksetaotlus toetuse väljamaksmiseks

Lisa 6 Tööajatabel

Lisa 7 Rahalise kohustuse tasumise kinnitus

Lisa 8 Abisaaja kontserni liikmete skeem