Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
30.12.2019 otsus nr 539

Tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 18.12.2019

§ 1.  Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) teavitada avalikkust kaupleja või tootja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või kahjustab tarbija õigustatud huve, ning teavitada rikkumise tagajärjel kahju kannatanud tarbijaid hüvitise taotlemise võimalustest.”;

2) paragrahvi 41 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Iga vaidluse lahendamiseks kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 nimetatud nimekirjadesse kantud isikute hulgast komisjoni koosseisu.”;

3) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 11¹ ja 11² järgmises sõnastuses:

„(11¹) Komisjoni koosseisus on vähemalt kolm liiget: esimees ning võrdne arv ettevõtjate ja tarbijate esindajaid. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja määratakse komisjoni koosseisu sõltuvalt vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate esindajana ei määrata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku.

(11²) Komisjoni koosseisu võib kinnitada üheliikmelisena, kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ning vaidlus on võimalik lahendada käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohases kirjalikus menetluses. Üheliikmeline komisjoni koosseis koosneb komisjoni esimehest.”;

4) paragrahvis 43 asendatakse tekstiosa „lõike 11” tekstiosaga „lõigete 11–11²”;

5) paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Nõude esitamisel võib tarbija tugineda eelkõige võlaõigusseaduse §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahenditele.”;

6) paragrahvi 48 pealkirjas asendatakse sõnad „komisjoni istungiks” sõnadega „vaidluse lahendamiseks”;

7) paragrahvi 48 lõikes 9 asendatakse sõnad „lahendamiseks komisjoni istungil” sõnadega „komisjoni esimehele”;

8) paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠49. Avalduste liitmine

Komisjoni sekretariaat võib liita avaldused ühte menetlusse, kui nõuded samale kauplejale põhinevad sarnastel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist.”;

9) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠51. Vaidluse lahendamine

(1) Vaidlus lahendatakse poolte kirjalikult esitatud ning sekretariaadi kogutud teabe ja tõendite alusel.

(2) Kui tarbija ei ole avaldanud soovi asja suuliselt arutada ja komisjoni esimees ei pea poolte suulist ärakuulamist vajalikuks, lahendatakse vaidlus kirjalikus menetluses.

(3) Vaidluse suuline arutamine poolte osavõtul korraldatakse juhul, kui tarbija on selleks soovi avaldanud või kui komisjoni esimees peab seda vaidluse lahendamiseks vajalikuks.

(4) Kui vaidlev pool ei ilmu komisjoni istungile mõjuval põhjusel ja teatab sellest enne istungi algust ning selgitab, mis tema ilmumist takistab, lükatakse vaidluse lahendamine edasi.

(5) Kui vaidlev pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, vaadatakse vaidlus läbi tema kohalolekuta.

(6) Komisjoni esimees võib vajaduse korral kokku kutsuda korraldava istungi selle kindlakstegemiseks, et ei ole alust vaidluse menetlemisest keelduda.

(7) Vaidlevad pooled ja komisjoni esimees võivad mis tahes menetlusetapis teha omapoolse ettepaneku lahendada vaidlus kokkuleppe teel.”;

10) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kirjalikus menetluses toimuva komisjoni istungi võib korraldada asjakohaseid suhtlusvahendeid kasutades. Käesoleva seaduse § 41 lõikes 11² nimetatud üheliikmeline komisjon istungit ei korralda.”;

11) paragrahvi 52 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui pooled jõuavad kokkuleppele, koostab komisjoni esimees kirjaliku kokkuleppe, mille vaidluse pooled allkirjastavad.”;

12) paragrahvi 54 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 54. Komisjoni istungi protokollimine”;

13) paragrahvi 54 lõige 1 loetakse lõikeks 1¹ ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses:

„(1) Poolte osavõtul toimuv istung protokollitakse. Poolte osavõtuta toimuva istungi protokollimise vajaduse otsustab komisjoni esimees.”;

14) paragrahvi 55 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „komisjoni istungil”;

15) paragrahvi 55 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „enne istungit, istungil või istungitevahelisel ajal”;

16) paragrahvi 57 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „arutamist istungil” sõnaga „läbivaatamist”;

17) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesoleva seaduse § 41 lõikes 11² nimetatud üheliikmelise komisjoni otsuse teeb komisjoni esimees ja sellele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 5.”;

18) seadust täiendatakse §-dega 62¹ ja 62² järgmises sõnastuses:

„§ 62¹. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet kolmandalt isikult

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult, sealhulgas krediidiasutuselt, makseasutuselt, side- ja infoühiskonna teenuse osutajalt, samuti riigiasutuselt asjakohase teabe, dokumentide ja andmete esitamist, kui see on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26) lisas nimetatud õigusaktidest (edaspidi tarbijate huve kaitsvad liidu õigusaktid) tulenevate nõuete täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, kaupleja esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ametil on õigus saada võimalus tutvuda asjakohaste korrarikkumisega seotud mis tahes vormis või vormingus teabe, dokumentide ja andmetega.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet, dokumente ja andmeid või nendega tutvumise võimalust nõutakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas taotluses, milles nimetatakse teabe nõudmise eesmärk ja õiguslik alus, samuti vajaduse korral selle kaupleja nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle tegevusega seoses teavet kogutakse. Taotluses viidatakse teabe esitamata jätmise eest ettekirjutuse tegemise võimalusele.

(4) Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda kaupleja poole, välja arvatud juhul, kui puuduvad andmed kaupleja asu- või tegevuskoha kohta, kaupleja ei ole teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab menetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist või kui on kahtlus, et kaupleja esitatud teave ei ole tõene.

§ 62². Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist

(1) Kui esineb tarbijate huve kaitsvatest liidu õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine ja selle lõpetamiseks ning tarbijate kollektiivsetele huvidele tekkiva olulise ohu ärahoidmiseks puuduvad muud tõhusad võimalused, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha infoühiskonna teenuse osutajale ettekirjutus ja nõuda veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamist, veebiliidesele juurdepääsu piiramist või veebiliidesele juurdepääsul tarbijatele hoiatuse lisamist.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses on veebiliides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 artikli 3 punktis 15 nimetatud tarkvara, milleks võib olla veebileht, selle osa või muu rakendus.

(3) Internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse alusel blokeerima ettekirjutuses nimetatud domeeninime talle kuuluvates nimeserverites.

(4) Domeeniregistri haldaja või domeeni registripidaja on kohustatud ameti ettekirjutuse alusel blokeerima juurdepääsu domeenile või kustutama ettekirjutuses nimetatud domeeninime registreeringu ning võimaldama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil see domeeninimi registreerida.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregister või domeeni registripidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmise käigus tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest ja teenuse osutamise piiramisest tekkiva kahju eest.”;

19) paragrahvi 63 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Terviseametil on õigus teha kontrolltehing, kui käesolevast seadusest või tarbijate huve kaitsvatest liidu õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamine või korrarikkumise väljaselgitamine ei ole muul viisil võimalik või on oluliselt raskendatud käesoleva seaduse §-des 62–62² sätestatud meetmetega.

(2) Kontrolltehing on võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemisel võib varjata tehingu tegemise eesmärki.

(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist.

(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7⁵¹ ja 7⁵⁴–7⁵⁶ tähenduses.

(5) Kontrolltehingu tegemisel käitub ametiisik kui keskmine tarbija. Kui kontrolltehingu laadist tulenevalt ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki, võib ametiisik vajaduse korral kasutada väljamõeldud nime või kaasata tehingu tegemisse avaliku korra eest mittevastutava isiku tema nõusolekul.

(6) Kontrolltehingu tegija teavitab isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes tehti kontrolltehing. Kirjaliku põhjendatud otsusega võib lükata isiku teavitamise edasi, kui see on vajalik, et jätkata sama isiku tegevusega seotud järelevalvet või kontrollida teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimist. Teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates.

(7) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.

(8) Protokollis esitatakse:
1) viide kontrolltehingu aluseks olnud otsusele;
2) kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud;
3) ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta;
4) üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus;
5) muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused.

(9) Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.

(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Terviseametil on õigus vajaduse korral kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida, demonteerida ja katsetada ning jälgida kontrolltehingu käigus teenuse osutamist.

(11) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.”;

20) paragrahvi 64 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ettekirjutus toimetatakse kauplejale kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.”;

21) paragrahvi 65 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „711⁴ ja 721¹–721⁵” tekstiosaga „721¹–721⁴ ja § 721⁵ lõikes 1”;

22) seadust täiendatakse §-ga 65¹ järgmises sõnastuses:

„§ 65¹. Kaupleja poolt kohustuse võtmine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kokkuleppel kauplejaga ettekirjutuse asemel sõlmida haldusmenetluse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud halduslepingu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud halduslepinguga võtab kaupleja endale kohustuse kindlaks tähtpäevaks korrarikkumine lõpetada ja heastada sellest tekkinud kahju tarbijatele. Kui halduslepingus sätestatud tähtpäevaks ei ole korrarikkumine lõpetatud ja tarbijatele tekitatud kahju heastatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha ettekirjutuse korrarikkumise kõrvaldamiseks.”;

23) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Liidu liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamise eest vastutavaks määratud pädevate asutuste vaheline koostöö toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 kohaselt.”;

24) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Teise liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse alusel ning huvides teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2394 hõlmatud korrarikkumise tuvastamiseks ja lõpetamiseks käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses ettenähtud menetlustoimingud ning kohaldab korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid või teeb kohtuvälise menetlejana väärteomenetluses ettenähtud toimingud ja määrab karistuse.”;

25) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse arv „32 000” arvuga „50 000”;

26) paragrahv 72¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 72¹. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuete rikkumine

(1) Võlaõigusseaduse §-s 710¹ sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

27) paragrahvi 72³ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 721¹–721⁵” tekstiosaga „, 721¹–721⁴ ja § 721⁵ lõikes 1”.

§ 2.  Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduse § 111¹ lõike 11 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „Finantsinspektsioonile,” sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,”.

§ 3.  Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26) lisas nimetatud finantsteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, finantsjärelevalve subjekti esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks tarbijakaitseseaduse § 62¹ lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.”.

§ 4.  Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tarbijakaitseseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.”.

§ 5.  Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 58⁶ jäetakse välja sõnad „tarbijakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras”;

2) paragrahvi 60¹ täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on riiklik järelevalve:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2006 sätestatud puudega ja liikumispuudega isikute õiguste järgimise üle Eesti territooriumil asuvates lennujaamades ja seoses sealt väljuvate ning sinna saabuvate lendudega;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004 sätestatud lennureisist mahajätmise ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral hüvitise ja abi andmise nõuete täitmise üle;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 kehtestatud lennuteenuse hinnakujunduse läbipaistvuse nõuete täitmise üle.”;

3) paragrahvi 60³ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on oma pädevuse piires õigus teha lennuettevõtjale või lennujaama haldajale ettekirjutus käesoleva seaduse § 60¹ lõikes 6 nimetatud Euroopa Liidu määrustes sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks või kohustuste täitmiseks. Ettekirjutust ei ole võimalik teha tarbija ja vedaja vahelise veolepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks.”;

4) paragrahv 60⁴⁸ tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse §-dega 60⁴⁹–60⁵² järgmises sõnastuses:

„§ 60⁴⁹. Puudega või piiratud liikumisvõimega reisija vedamisest keeldumine või talle lennureisil abi osutamata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 artiklis 3, 7, 8 või 10 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 60⁵⁰. Reisija teavitamata jätmine või abi osutamata jätmine tühistatud või hilinenud reisi korral või reisist mahajätmisel

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklis 4, 5, 6, 8, 11 või 14 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.

§ 60⁵¹. Lennuteenuse hinna avaldamise nõude rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklis 23 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 60⁵². Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 60⁵–60⁷, 60⁹, 60¹⁰, 60¹²–60²⁰, 60²²–60²⁵, 60²⁷, 60²⁸, 60³¹, 60³⁵, 60³⁹–60⁴², 60⁴⁶ ja 60⁴⁷ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet.

(2) Käesoleva seaduse §-s 60³⁷ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Käesoleva seaduse §-s 60⁴⁴ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.

(4) Käesoleva seaduse §-des 60⁴⁹–60⁵¹ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.”.

§ 6.  Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 48¹ lõikes 2 asendatakse sõnad „teavitavad Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet” sõnadega „teavitab Maksu- ja Tolliamet”;

3) paragrahvi 48¹ lõikest 3 jäetakse välja sõnad „, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile”;

4) paragrahvi 53⁷ lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7.  Turismiseaduse muutmine

Turismiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) Eestis ja väljaspool Eestit või üksnes väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja lepingute sõlmimise hõlbustamine;”;

2) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja lepingute sõlmimise hõlbustamine.”.

§ 8.  Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduse § 28¹ lõikes 3 asendatakse sõnad „ei või ettevõtja nõuda tarbijalt selle eest täiendavat tasu” sõnadega „ei maksa tarbija telefonikõne eest rohkem kui üksnes põhitariifijärgset tasu”.

§ 9.  Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku § 31² täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta.”.

§ 10.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 17. jaanuaril.