HALDUSÕIGUSRahandus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Krediidiasutuste seadus (lühend - KAS)

Krediidiasutuste seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.01.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:19.07.2020
Avaldamismärge:RT I, 08.01.2020, 6

Krediidiasutuste seadus1

Vastu võetud 09.02.1999
RT I 1999, 23, 349
jõustunud vastavalt §-le 142.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.04.2000RT I 2000, 35, 22201.07.2000
11.05.2000RT I 2000, 40, 25001.07.2000
09.05.2001RT I 2001, 48, 26801.01.2002
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
13.12.2001RT I 2001, 102, 67201.01.2002, osaliselt vastavalt §-le 59
terviktekst RT paberkandjalRT I 2002, 17, 96
29.01.2002RT I 2002, 21, 11704.03.2002
20.02.2002RT I 2002, 23, 13101.07.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
20.11.2002RT I 2002, 102, 60026.12.2002
04.12.2002RT I 2002, 105, 61202.01.2003
22.01.2003RT I 2003, 17, 9501.01.2004
11.02.2003RT I 2003, 23, 13308.03.2003
03.12.2003RT I 2003, 81, 54401.01.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 36, 25101.05.2004
22.04.2004RT I 2004, 37, 25501.05.2004
25.11.2004RT I 2004, 86, 58201.01.2005
terviktekst RT paberkandjalRT I 2005, 8, 32
09.02.2005RT I 2005, 13, 6418.03.2005, muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
19.10.2005RT I 2005, 59, 46315.11.2005, e-raha asutuste osas e-raha asutuste seaduse jõustumisel
19.10.2005RT I 2005, 61, 47301.01.2006
31.05.2006RT I 2006, 28, 20801.07.2006, osaliselt 01.01.2007
14.12.2006RT I 2006, 63, 46701.01.2007
15.02.2007RT I 2007, 24, 12701.01.2008
24.10.2007RT I 2007, 58, 38019.11.2007
21.11.2007RT I 2007, 65, 40515.12.2007
19.12.2007RT I 2008, 3, 2128.01.2008
15.10.2008RT I 2008, 47, 26101.01.2009
10.12.2008RT I 2008, 59, 33001.01.2009
10.06.2009RT I 2009, 37, 25010.07.2009
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
26.11.2009RT I 2009, 61, 40126.12.2009
17.12.2009RT I 2010, 2, 322.01.2010
28.01.2010RT I 2010, 7, 3026.02.2010
27.01.2010RT I 2010, 9, 4108.03.2010, osaliselt 01.01.2013; jõustumine osaliselt muudetud 01.01.2014 [RT I, 22.09.2011, 3]; jõustumine osaliselt muudetud 01.01.2015 [RT I, 23.12.2013, 4]
22.04.2010RT I 2010, 20, 10301.07.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
12.05.2010RT I 2010, 26, 12905.10.2010
09.06.2010RT I 2010, 34, 18201.07.2010
09.12.2010RT I, 21.12.2010, 631.12.2010
08.12.2010RT I, 21.12.2010, 301.01.2011
26.01.2011RT I, 18.02.2011, 101.08.2011
23.02.2011RT I, 24.03.2011, 103.04.2011, osaliselt 01.08.2011
09.06.2011RT I, 29.06.2011, 130.06.2011
16.06.2011RT I, 08.07.2011, 618.07.2011
15.09.2011RT I, 22.09.2011, 302.10.2011
12.10.2011RT I, 02.11.2011, 112.11.2011
23.11.2011RT I, 13.12.2011, 101.01.2012
07.03.2012RT I, 29.03.2012, 130.03.2012, osaliselt 01.01.2013
06.06.2012RT I, 29.06.2012, 101.04.2013, osaliselt 01.01.2014
20.06.2013RT I, 12.07.2013, 222.07.2013
11.12.2013RT I, 23.12.2013, 101.01.2014, osaliselt 01.01.2020
05.12.2013RT I, 23.12.2013, 402.01.2014, osaliselt 01.01.2014 ja Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
16.04.2014RT I, 09.05.2014, 219.05.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
18.12.2014RT I, 23.12.2014, 1501.01.2015
27.02.2015RT I, 03.03.2015, 127.02.2015 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab krediidiasutuste seaduse § 50 lg 2 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks
18.02.2015RT I, 19.03.2015, 329.03.2015
18.02.2015RT I, 19.03.2015, 429.03.2015
10.06.2015RT I, 07.07.2015, 101.01.2016
16.12.2015RT I, 31.12.2015, 3810.01.2016
23.02.2016RT I, 11.03.2016, 121.03.2016
15.06.2016RT I, 06.07.2016, 216.07.2016
14.12.2016RT I, 31.12.2016, 110.01.2017
14.12.2016RT I, 31.12.2016, 310.01.2017
08.02.2017RT I, 22.02.2017, 101.01.2018
08.02.2017RT I, 03.03.2017, 101.07.2017
08.03.2017RT I, 23.03.2017, 101.04.2017
05.04.2017RT I, 20.04.2017, 115.01.2018
07.06.2017RT I, 26.06.2017, 106.07.2017
07.06.2017RT I, 26.06.2017, 1706.07.2017
14.06.2017RT I, 30.06.2017, 101.07.2017
19.06.2017RT I, 07.07.2017, 201.01.2018
26.10.2017RT I, 17.11.2017, 227.11.2017
13.12.2017RT I, 30.12.2017, 303.01.2018
18.04.2018RT I, 04.05.2018, 114.05.2018
02.05.2018RT I, 22.05.2018, 123.05.2018
19.12.2018RT I, 10.01.2019, 120.01.2019
13.02.2019RT I, 28.02.2019, 101.03.2019
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019
13.11.2019RT I, 04.12.2019, 114.12.2019
18.12.2019RT I, 08.01.2020, 117.01.2020

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 2.   Seaduse kohaldamine

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asutamisel olevatele, asutatud ja tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele, sealhulgas finantsvaldusettevõtjatele, segavaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele, samuti krediidiasutuste filiaalidele ja esindustele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Seadust kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele välisriigis, kui nende registreerimiskohaks oleva riigi seadus ei näe ette teisiti, samuti välisriikide krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ning esindustele Eestis, kui Eesti välislepingutest ei tulene teisiti.

  (3) Krediidiasutusena ei käsitata Eesti Panka.

  (4) Väärtpaberituru seaduse tähenduses investeerimisteenust või investeerimisteenuse kõrvalteenust osutavale krediidiasutusele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 45, 461, 48 ja 49, § 54 lõike 1 punktis 14, §-des 65, 69 ja 70, § 79 lõigetes 5–8, § 791 lõigetes 2 ja 4, §-des 811, 82, 823–832, 132, 1341 ja 1381, peatükkides 10, 131, 17 ja 181, 21. peatüki 6. jaos ja seaduse 6. osas ning nende täiendamiseks või rakendamiseks või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut. Krediidiasutusele ei kohaldata väärtpaberituru seaduse § 883 lõikes 1 sätestatut juhul, kui ta hoiustab ise kliendi raha, ning § 881 punktis 5 sätestatut.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (5) Krediidiasutusele, kes pakub või soovitab investeerimisriskiga hoiust käesoleva seaduse § 891 lõike 2 tähenduses, kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 47 lõikes 7 sätestatut.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (6) Krediidiasutuse poolt pandikirjade emiteerimisele kohaldatakse pandikirjaseadust.
[RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019]

§ 3.   Krediidiasutuse ettevõtlusvorm ja toimimine elutähtsa teenuse osutajana
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  1) tema osutatava teenuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt Eesti finantsturu stabiilsust ning makse- ja arveldussüsteemi järjepidevat toimimist;
  2) tema klientide arv moodustab märkimisväärse osa Eestis finantsteenuseid kasutavate klientide arvust;
  3) tema Eestis kaasatud hoiuste turuosa ületab kümmet protsenti krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud elutähtsat teenust osutavate krediidiasutuste ja välisriigi krediidiasutuste filiaalide loetelu kinnitab Eesti Pank.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 31.   Terminid

  Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) tähenduses.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 4.   Avalikkuselt hoiuste kaasamine

  (1) Õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata on ainult krediidiasutustel.

  (11) Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 ja § 6 lõikes 3 nimetatud teenuste osutamiseks vahendite vastuvõtmist ei käsitata hoiustamisena või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamisena käesoleva paragrahvi tähenduses, kui nende vahendite vastu väljastatakse viivitamata e-raha.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või muud tagasimakstavad rahalised vahendid, mille puhul ettepanek raha hoiustamiseks või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud avalikkusele.

  (3) Avalikkuse all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmisele või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamisele, kui seda teeb:
  1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi lepinguriik);
  2) lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus;
  3) rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvaheline avalik-õiguslik institutsioon, mille liikmeks on lepinguriik;
  4) juriidiline isik selles ulatuses, mille osas tal on lepinguriigi või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt õigus avalikkuselt rahalisi vahendeid kaasata, ning tingimusel, et selline tegevus on allutatud järelevalvele hoiustajate ja investorite kaitse eesmärgil.

§ 5.   Finantseerimisasutus

  Finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 loetletud tehingu tegemine.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 6.   Finantsteenused

  (1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste tehingute ja toimingute teostamises:
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]
  1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
  2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
  3) liisingutehingud;
  4) makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]
  5) mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]
  6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
  7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
  8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
  9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;
  10) rahamaakleri tegevus;
  11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;
  12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine;
  13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine;
  14) vara hoidmine;
  15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–14 loetletud finantsteenustega.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (2) Krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust. Nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks võib asutada äriühingu või omandada kontrolli teise äriühingu üle (edaspidi abiettevõtja).
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (3) Krediidiasutuse abiettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille peamine ja püsiv tegevus on kinnisvara valitsemine, infotehnoloogiateenuste osutamine või mõni muu sellesarnane tegevus, mis abistab või täiendab ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevust.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 7.   Emaettevõtja ja tütarettevõtja
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 8.   Segafinantsvaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 9.   Krediidiasutuse konsolideerimisgrupp
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 10.   Hääleõiguse kuuluvus

  Hääleõiguse kuuluvuse arvestamisel ning kontrollitava äriühingu määratlemisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 11.   Krediidiasutuse esindus
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

  (3) Krediidiasutuse esindus on käesoleva seaduse mõistes krediidiasutuse asukohast eraldiasetsev struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärgiks on krediidiasutuse esindamine ja tema huvide kaitsmine teataval territooriumil.

  (4) Krediidiasutuse esindusel on äritegevus keelatud.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 12.   Krediidiasutuse ärinimi ja selles sõna «pank» kasutamine

  (1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank».

  (2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus.

  (3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime.

  (4) Välisriigi krediidiasutus võib tegutseda Eestis ärinime all, mis on registreeritud riigis, kus ta on asutatud (edaspidi päritoluriik), kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist.

  (5) Krediidiasutuse ärinimi ei või tekitada arvamust, et tegemist on mõne teise krediidiasutuse või mõne riigi keskpangaga.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega.
[RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

2. peatükk KREDIIDIASUTUSE TEGEVUSLUBA 

§ 13.   Tegevusluba ja tunnuskood
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

  (1) Äriühingul peab avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmiseks või muude tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba). Tegevusluba annab õiguse osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja väärtpaberituru seaduse §-s 44 sätestatud investeerimisteenuse kõrvalteenuseid tegevusloas sätestatud ulatuses.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (2) Eestis äriregistrisse kantud äriühingule annab tegevusloa välja Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.
[RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018]

  (3) Tegevusluba on tähtajatu.

  (31) Tegevusloa andmisel väljastab Finantsinspektsioon taotleja eelneval soovil õiguse kasutada tunnuskoodi ja tunnuskoodi enda, mis on unikaalne kahekohaline numbriline tunnus rahvusvahelises maksekonto numbris ja mis võimaldab maksejuhise täitmisel ning selle automaatsel töötlemisel identifitseerida krediidiasutust.
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

  (4) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle kasutamine teise isiku poolt on keelatud.

§ 131.   Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesoleva seaduse §-des 131–18 taotlus):
  1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
  2) äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri ja aktsia- või osakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument;
  3) käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
  4) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  5) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;
  6) andmed kavandatavate finantsteenuste osutamiseks vajalike info- ja muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide, turvasüsteemide, kontrollimehhanismide ja -süsteemide kohta;
  7) tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid või nende projektid vastavalt käesoleva seaduse §-s 63 ning väärtpaberituru seaduses sise-eeskirjade suhtes sätestatud nõuetele, kui käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
  8) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt;
  9) siseauditiüksuse põhimäärus või selle projekt;
  10) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete, siseauditiüksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe (edaspidi käesolevas peatükis juhid) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  11) andmed taotleja audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi;
  12) taotleja aktsionäride või liikmete nimekiri, milles on näidatud iga aktsionäri või liikme nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või liikme poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osa ja häälte arvu kohta;
  13) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta, kui tema osa või osamaksu summa ületab 2 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
  14) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva juriidilise isiku põhikiri ning viimase kolme majandusaasta aruanded koos vandeaudiitori aruannetega ja aktsionäride või osanike nimekiri koos andmetega nende osa kohta vastava äriühingu aktsia- või osakapitalis, kui juriidilise isiku osa või osamaksu summa ületab 5 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
  15) taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud andmed;
  16) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;
  17) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud hoiuste tagamise osafondi ühekordne osamakse ning investorikaitse osafondi ühekordne osamakse, kui käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

  (11) Krediidiasutuse ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.
[RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018]

  (2) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist Finantsinspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10 ja 11 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

  (4) Ühistupanga puhul tuleb tegevusloa saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka revisjonikomisjoni liikmete kohta lõike 1 punktis 10 nimetatud andmed ja dokumendid.

§ 132.   Äriplaan

  (1) Äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
  1) taotleja varade ning aktsia- ja omakapitali suurus;
  2) taotleja tegevuse tehnilise korralduse tase;
  3) strateegia ja tegutsemiseks kavandatud turuosa;
  4) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ning pakutavad tooted, eeldatavad kliendid ja turu konkurentsitingimused;
  5) aastabilanss ja finantsnäitajad, sealhulgas tulud, kulud, kasum ja rahavood, ning nende aluseks olevad eeldused;
  6) krediidi- ja investeerimispoliitika;
  7) riskide juhtimise üldised põhimõtted ja riskide juhtimise strateegia.

  (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 133.   Tegevusloa taotluse läbivaatamine

  (1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

  (2) Kui käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on finantsteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

  (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

  (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid.

  (6) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
  1) taotleja on lepinguriigis asutatud krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, kindlustusandja, makseasutuse, e-raha asutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja;
  2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
  3) taotleja ja lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

§ 14.   Tegevusloa andmise otsus

  (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.

  (2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

  (3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte.

  (4) Taotleja äriregistrisse kandmisel ei kohaldata äriseadustiku § 250 lõikes 4 ja tulundusühistu seaduse § 7 lõikes 3 sätestatut. Taotleja juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa andmise otsuse kättetoimetamisest.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 15.   Tegevusloa andmisest keeldumise alused

  (1) Finantsinspektsioon keeldub taotlejale tegevusloa andmisest, kui:
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele;
  2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus või piisavate omavahendite olemasolu;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks krediidiasutusena;
  4) taotleja juhid, audiitor, aktsionärid või liikmed ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
  5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või see on takistatud riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;
  6) taotleja esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis;
  7) käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud krediidiasutuse sise-eeskirjad ei ole krediidiasutuse tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
  8) taotlejat või tema juhte on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
  1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
  2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja reputatsiooni;
  3) käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust;
  4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 151.   Tegevusloa andmise otsuse muutmine
[Kehtetu - RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 16.   Tegevusloa lõppemine

  Tegevusluba lõpeb:
  1) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 2 alusel – uue krediidiasutuse äriregistrisse kandmisega;
  2) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 3 alusel – ühinemise kande äriregistrisse kandmisega;
  3) krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise korral – Finantsinspektsioonilt vabatahtlikuks lõpetamiseks loa saamisega;
  4) tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral – tegevusloa kehtetuks tunnistamisega;
  5) krediidiasutuse pankroti korral – kohtu poolt pankroti väljakuulutamisega.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 17.   Tegevusloa ja tunnuskoodi kehtetuks tunnistamine
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

  (1) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
  1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;
  2) on ilmnenud, et krediidiasutus on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
  3) krediidiasutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
  4) ilmnevad käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud asjaolud;
  5) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, krediidiasutusele või tema juhile on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või krediidiasutuse tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
  6) krediidiasutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud kõrvaltingimusi;
  7) krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist;
  8) krediidiasutus avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või oluliselt ebaõiget või eksitavat reklaami;
  9) krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus muul põhjusel kahjustab oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve, raharinglust või raha- ja kapitalituru korrapärast toimimist;
  10) krediidiasutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  11) ilmneb, et krediidiasutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, krediidiasutuse tegevusele kehtestatud rangemate nõuete täitmisest;
  12) krediidiasutus on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
  13) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid hoiuste tagamise osafondi või investorikaitse osafondi osamakseid ning ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni vastavat ettekirjutust;
  14) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
  15) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidiasutus rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või käesoleva seaduse § 201 lõike 6 või § 204 lõike 6 kohaseid lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi;
  16) krediidiasutus ei ole täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust ja selle tagajärjel on krediidiasutuse juhiks määratud või on jätkuvalt krediidiasutuse juhtorgani liikmeks isik, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha krediidiasutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

  (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse krediidiasutusele viivitamata kätte.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (4) Finantsinspektsioon tunnistab kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõikes 31 nimetatud tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, lõppemisel või muul mõjuval põhjusel.
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

§ 18.   Avalikustamine

  (1) Finantsinspektsioon avalikustab tegevusloa andmise, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalikustab Finantsinspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel, avalikustab Finantsinspektsioon rikkumise asjaolud ja rikkumise eest vastutavate isikute andmed.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (4) Finantsinspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed viivitusega või isikustamata kujul, kui:
  1) karistus on määratud füüsilisele isikule, kelle isikuandmete avalikustamine on hinnatud ebaproportsionaalseks isiku rikkumisega võrreldes;
  2) avalikustamine võib seada ohtu finantssektori stabiilsuse või menetluses oleva kriminaaluurimise või
  3) avalikustamine võib tekitada ebamõistlikku kahju krediidiasutustele või rikkumisega seotud isikutele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 19.   Tegevusloa lõppemise tagajärjed

  (1) Krediidiasutus ei tohi pärast tegevusloa lõppemist teha käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehinguid ja toiminguid ning peab lõpetama kõik väljamaksed hoiustajatele, klientidele ja võlausaldajatele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei rakendu:
  1) krediidiasutuse tegevusloa lõppemisel käesoleva seaduse § 16 punktis 3 nimetatud alusel;
  2) kui see on krediidiasutuse lõpetamise asjaolusid arvestades või finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks vajalik ning kui Finantsinspektsioon on andnud krediidiasutusele loa jätkata mõnede käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehingute ja toimingute tegemist täielikult või osaliselt ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  3) pandikirjaseaduse alusel krediidiasutuse muust varast eraldunud pandikirjaportfellile.
[RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019]

  (12) [Kehtetu - RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (13) [Kehtetu - RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Tegevusloa lõppemine, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel, toob endaga kaasa krediidiasutuse lõpetamise käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud korras.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 191.   Krediidiasutuse tegevuse alused välisriigis

  (1) Eestis asutatud ning Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus võib välisriigis osutada käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid.

  (2) Teenuste osutamisel välisriigis peab krediidiasutus järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

  (3) Piiriülene teenus on krediidiasutuse teenus, mida ta osutab riigis, kus krediidiasutus ega tema filiaal ei ole registreeritud.

  (4) Teises lepinguriigis Eesti krediidiasutuse poolt teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 20 lõigetes 7 ja 8, §-des 201–205 ja §-s 971 sätestatut. Nimetatud sätteid kohaldatakse ka teises lepinguriigis Eesti krediidiasutuse poolt investeerimisteenuste osutamisele.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata välisriigis teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20, § 204 lõigetes 1 ja 7–9 ning §-s 971 sätestatut.

  (6) Kui krediidiasutus soovib osutada investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid välisriigis investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse tema suhtes väärtpaberituru seaduse 8. peatüki 2. jaos investeerimisühingu kohta sätestatut.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

§ 20.   Krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse, filiaali ja esinduse asutamine välisriigis

  (1) Kui krediidiasutus soovib asutada tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali välisriigis või omandada osalust mõnes välisriigi krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb esitada Finantsinspektsioonile vastava loa saamiseks taotlus järgmiste andmetega:
  1) välisriigi nimetus;
  2) tütarettevõtjast krediidiasutuse ärinimi ja aadress või filiaali aadress;
  3) välisriigi krediidiasutuse, milles soovitakse omandada olulist osalust, viimase kolme majandusaasta aruanded;
  4) tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega;
  5) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuse juhtide või filiaali juhataja kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõike 7 nõuetele. Filiaali juhataja peab vastama käesoleva seadusega juhatuse esimehele esitatud nõuetele;
  6) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 30 esitatud nõuetele.

  (2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni.

  (3) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust esitatud taotlusest kolme kuu jooksul, arvates taotluse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavate andmete ja dokumentide saamisest.

  (4) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
  1) asutava või omandava või omandatava krediidiasutuse finantsseisund ei ole piisavalt tugev või
  2) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei ole kavandatavaks tegevuseks sobiv või
  3) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse juhid või filiaali juhataja ei vasta käesoleva seaduse §-de 48, 53, 56 ja 57 nõuetele või
  4) välisriigi õigusaktid ei võimalda piisava järelevalve, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamist ning selleks vajaliku informatsiooni saamist.

  (5) Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse edastab Finantsinspektsioon krediidiasutusele kirjalikult kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete esitamisest arvates. Loa andmisest keeldumise korral ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

  (51) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust loa andmisest ning kooskõlastab järelevalve teostamise põhimõtted ja vastutuse.

  (6) Välisriigis tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali omav krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsioonile ja asukohariigi finantsjärelevalve asutusele teatama kõigist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 loetletud andmete muutmise kavatsustest vähemalt üks kuu enne muudatuste tegemist.

  (61) Finantsinspektsioon võib tunnistada krediidiasutusele välisriigis filiaali avamiseks antud loa kehtetuks, kui:
  1) krediidiasutus või selle välisriigis asuv filiaal ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, mille täitmine oli loa saamise tingimuseks;
  2) krediidiasutus ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
  3) krediidiasutus on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
  4) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid ja see võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve;
  5) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
  6) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui krediidiasutuse tegevusest tulenevad riskid;
  7) ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolud;
  8) krediidiasutust, krediidiasutuse juhti või filiaali juhatajat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

  (62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud loa kehtetuks tunnistamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamatult filiaali asukohariigi finantsjärelevalve asutust.

  (63) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teada saamist lõpetab krediidiasutus finantsteenuste osutamise selles välisriigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

  (7) Krediidiasutuse esinduse avamisest, sulgemisest ja aadressi muutumisest välisriigis on krediidiasutus kohustatud informeerima Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne esinduse avamist, sulgemist või aadressi muutumist. Vastav informatsioon tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) esinduse asukohariik;
  2) esinduse ärinimi eesti keeles ja esinduse asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes;
  3) esinduse aadress;
  4) esinduse sidevahendite andmed;
  5) esinduse avamise, sulgemise või esinduse aadressi muutumise kuupäev;
  6) esinduse aadressi muutumise korral esinduse uus aadress.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (8) Eesti krediidiasutuste välisriikides asuvate tütarettevõtjast krediidiasutuste, filiaalide ja esinduste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja.

§ 201.   Erisused krediidiasutuse filiaali asutamisel lepinguriigis

  (1) Krediidiasutus, kes soovib asutada filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
  1) selle lepinguriigi nimetus, kus krediidiasutus soovib asutada filiaali;
  2) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust;
  3) filiaali aadress lepinguriigis;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
  4) andmed filiaali juhatajate kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 sätestatule.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus krediidiasutus soovib filiaali asutada.

  (3) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud alustel kolme kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

  (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui:
  1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  2) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on puudulikud;
  3) edastamisele kuuluvaid Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele andmed ka krediidiasutuse omavahendite suuruse ja kapitali adekvaatsuse kohta.

  (6) Krediidiasutus võib lepinguriigis filiaali asutada, kui ta on saanud filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused filiaali asutamiseks selles lepinguriigis. Kui filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates oma tingimusi esitanud, võib krediidiasutus lepinguriigis filiaali asutada.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmete või dokumentide muutmisest teavitab krediidiasutus Finantsinspektsiooni ja filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui:
  1) esineb käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
  2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

  (9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuste osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.

§ 202.   Piiriüleste pangateenuste osutamine Euroopa Liidu liikmesriigis
[Kehtetu - RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

§ 203.   Dokumentide ja andmete edastamisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva seaduse § 201 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
  1) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
  2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis;
  3) filiaali asutamine või krediidiasutuse esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
  4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet lepinguriigis asuva filiaali üle.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 204.   Piiriüleste teenuste osutamine

  (1) Krediidiasutus, kes kavatseb osutada välisriigis piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
  1) selle riigi nimetus, kus krediidiasutus kavatseb piiriüleseid teenuseid osutada;
  2) kavandatavate piiriüleste teenuste kirjeldus, mis peab sisaldama nende käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehingute ja toimingute loetelu, mida soovitakse välisriigis teostada.

  (2) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

  (3) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe saamisest, otsuse andmete ja dokumentide vastavale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

  (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need:
  1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud;
  2) on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

  (5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
  1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
  2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad piiriüleste teenuste osutamiseks;
  3) piiriüleste teenuste osutamine võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
  4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks ja selle tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet piiriüleste teenuste osutamise üle lepinguriigis.

  (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele võib krediidiasutus alustada seal piiriüleste teenuste osutamist, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendi muutmisel teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni ning juhul kui krediidiasutus osutab piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, siis ka lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

  (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel piiriüleste teenuste osutamise, kui:
  1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
  2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

  (9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles välisriigis.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 205.   Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse filiaal ja piiriüleste teenuste osutamine lepinguriigis

  (1) Eesti finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele lepinguriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 201–204 ja §-s 971 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantseerimisasutusele, kes soovib asutada lepinguriigis filiaali või pakkuda piiriüleseid teenuseid, peab finantseerimisasutuse krediidiasutusest emaettevõtja taotlema Finantsinspektsioonilt kirjaliku kinnituse, et ta vastab järgmistele tingimustele:
  1) emaettevõtjal või -ettevõtjatel on Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks;
  2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus lepinguriigis;
  3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub vähemalt 90% finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
  4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise;
  5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;
  6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või kõigi oma emaettevõtjatega koos konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.

  (3) Lisaks käesoleva seaduse § 201 lõigetes 1 ja 2 sätestatule edastab Finantsinspektsioon pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnituse andmist kinnituse ning andmed finantseerimisasutuse omavahendite koosseisu ja suuruse kohta ning emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste riskipositsioonide kogusumma kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 87 teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (4) Kui Eesti finantseerimisasutus ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele, teavitab Finantsinspektsioon sellest teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 206.   Välisriigi krediidiasutuse tegevuse alused

  (1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib avalikkuselt vastu võtta raha hoiustamiseks või kaasata tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil, võib vastavalt päritoluriigis väljastatud tegevusloale teha Eestis samu tehinguid ja toiminguid, asutades selleks filiaali või osutades Eestis piiriüleseid teenuseid. Finantsteenuste osutamisel Eestis peab välisriigi isik järgima käesoleva seadusega ja selle alusel krediidiasutusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), krediidiasutusele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 214–216, 22 ja 972 sätestatut.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 21–213, 22 ja § 972 lõigetes 1–3 sätestatut. See isik võib Eestis teenuseid osutada üksnes filiaali kaudu.

  (4) Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on teenus, mida Eestis osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse kolmanda isiku kaudu.

  (5) Kui teise lepinguriigi krediidiasutus soovib osutada investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse tema suhtes väärtpaberituru seaduse 8. peatüki 3. jaos investeerimisühingu kohta sätestatut.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

§ 21.   Välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali asutamine Eestis

  (1) Välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamisel Eestis tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud luba.

  (2) Välisriigi krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis on välisriigi krediidiasutus kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt loa, esitades taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ning dokumendid:
  1) asutatava filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega;
  2) filiaali aadress;
  3) andmed filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikele 7;
  4) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid asutavas krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta;
  5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 ettenähtud dokumendid.

  (3) Finantsinspektsioonile tuleb esitada ka krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolek tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamiseks või filiaali asutamiseks Eestis ning kinnitus selle kohta, et krediidiasutus omab kehtivat tegevusluba, samuti andmed krediidiasutuse omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse ning päritoluriigi hoiuste tagamise süsteemi kohta.

  (31) Finantsinspektsioon kontrollib, kas krediidiasutuse päritoluriigi hoiuste tagamisskeemi kohaselt on krediidiasutuse filiaalis hoiustajate hoiused kaitstud vähemalt Tagatisfondi seaduses sätestatud tasemel ja ulatuses.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab välisriigi krediidiasutus koos eestikeelse tõlkega.

  (5) Lisaks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest, kui:
  1) välisriigi krediidiasutuse finantsseisund ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt tugev;
  2) välisriigi krediidiasutuse Eesti tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule;
  3) krediidiasutuse päritoluriigi õigusaktid ei kohusta teostama või päritoluriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta piisavat järelevalvet, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet;
  4) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]
  5) välisriigi krediidiasutuse päritoluriigi hoiuste tagamisskeemi kohaselt ei ole krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused kaitstud Tagatisfondi seaduses sätestatud tasemel ja ulatuses ning välisriigi krediidiasutus ei ole võtnud kohustust liituda Tagatisfondiga ega kohustust tasuda osamakseid.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

  (6) Loa andmise või motiveeritud otsuse sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse ja kõigi andmete ning dokumentide saamisest.

  (7) Otsus tehakse taotlejale viivitamata teatavaks.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 211.   Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse filiaal Eestis
[Kehtetu - RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

§ 212.   Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

  (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele, loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele ning filiaali tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 13–15, 17 ja 18 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

  (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 17 või § 21 lõikes 5 sätestatud asjaolud.

  (4) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali loa kehtetuks tunnistamisest, kui filiaali klientidel on nõudeid filiaali või välisriigi krediidiasutuse vastu.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 213.   Filiaali asutamise loa muutmine

  (1) Välisriigi krediidiasutus, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud tegevuskavas, taotleb Finantsinspektsioonilt filiaali asutamise loa muutmist.

  (2) Filiaali asutamise loa muutmiseks esitab välisriigi krediidiasutus Finantsinspektsioonile taotluse, millele lisatakse käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid.

  (3) Filiaali asutamise loa muutmise taotlemise avalduse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 14–15 sätestatut.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 214.   Erisused lepinguriigi krediidiasutuse filiaali asutamisel Eestis

  (1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib Eestis asutada filiaali käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenuste osutamiseks tingimusel, et lepinguriigi krediidiasutuse tegevusluba hõlmab selliste teenuste osutamist, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  1) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust;
  2) filiaali aadress;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
  3) andmed filiaali juhatajate kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 sätestatule.

  (2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral teha kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamisest arvates otsuse, millega määrab avalikes huvides rakendatavad nõuded, mida krediidiasutus peab Eestis järgima. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Lepinguriigi krediidiasutus võib filiaali asutada ja alustada tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse saamist oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu või kahe kuu möödumisel päevast, kui Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed.

  (31) Lepinguriigi krediidiasutuse taotluse alusel väljastab Finantsinspektsioon filiaalile käesoleva seaduse § 13 lõikes 31 nimetatud tunnuskoodi ja õiguse seda kasutada alates käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajast. Kui taotluse saamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja vahele jääv ajavahemik on lühem kui 30 kalendripäeva, võib Finantsinspektsioon tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise otsustada 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatusest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust või teha niisuguse otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

  (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamise kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Finantsinspektsiooni otsus selle olemasolu korral. Kui Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.

§ 215.   Lepinguriigi krediidiasutuse piiriüleste teenuste osutamine Eestis

  (1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni, näidates ära, milliseid käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehinguid ja toiminguid kavatseb ta tegema hakata.

  (2) Lepinguriigi krediidiasutus võib alustada Eestis piiriüleste teenuste osutamist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate edastamist Finantsinspektsioonile.

  (3) Finantsinspektsioon võib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamist teha otsuse, millega määrab tingimused, millele vastavalt lepinguriigi krediidiasutus peab oma teenuseid osutama. Otsusest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata lepinguriigi krediidiasutust.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 216.   Lepinguriigi krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse filiaali asutamine ja piiriüleste teenuste osutamine Eestis

  (1) Lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 214, 215, 22 ja 972 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes soovib asutada Eestis filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid, emaettevõtjast krediidiasutus teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 214 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid finantseerimisasutuse kohta, andmed finantseerimisasutuse omavahendite suuruse ja emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse näitaja kohta konsolideeritud alusel ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse väljastatud kinnituse, et finantseerimisasutus vastab järgmistele tingimustele:
  1) emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema antud lepinguriigis, mille seadused reguleerivad finantseerimisasutuse tegevust;
  2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus Eestis;
  3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub vähemalt 90 protsenti finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise;
  5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;
  6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või koos kõigi oma emaettevõtjatega konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 22.   Välisriigi krediidiasutuse esindus

  (1) Kui välisriigi krediidiasutus soovib avada Eestis oma esinduse, peab ta esitama Finantsinspektsioonile sellekohase informatsiooni koos järgmiste andmete ja dokumentidega:
  1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et krediidiasutusel on kehtiv tegevusluba;
  2) esinduse tegevuskava;
  3) esindaja volitusi tõendav volikiri;
  4) dokument krediidiasutuse registreerimise kohta tema päritoluriigis (äriregistri väljavõte või registreerimistunnistuse ärakiri);
  5) krediidiasutuse põhikiri;
  6) esinduse asukoht, aadress ja sidevahendite andmed.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid tuleb Finantsinspektsioonile esitada koos vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Välisriikide krediidiasutuste esinduste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja, mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) esinduse nimi eesti keeles;
  2) esinduse aadress;
  3) esinduse sidevahendite andmed;
  4) esindaja nimi.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

3. peatükk PANK KUI KREDIIDIASUTUS 

1. jagu Panga asutamine ja nõuded põhikirjale 

§ 23.   Panga asutamise piirang

  Panga asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega.

§ 24.   Panga aktsiate eest tasumine

  (1) Panga asutamisel võib aktsiate eest tasuda ainult rahas. Eeltoodud piirang ei kehti käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud juhul.

  (2) Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva panga nimele Eesti Pangas avatud kontole või Eesti krediidiasutuses avatud kontole.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 25.   Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud

  Enne panga äriregistrisse kandmist võivad asutajad asutatava panga nimel teha ainult tehinguid, mis on suunatud asutatava panga organisatsioonilise struktuuri loomisele ja vajalike tehniliste vahendite, turvasüsteemide ning tegevusloaga lubatud tehingute tegemiseks vajaliku vara omandamisele või kasutusse saamisele.

§ 26.   Panga põhikirjale esitatavad nõuded

  Panga põhikirjas peab lisaks äriseadustikus sätestatud andmetele olema toodud käesolevas seaduses käsitletud struktuuriüksuste moodustamise ja nende pädevuse sätestamise kord ning aruandluse põhimõtted.

§ 27.   Põhikirja muutmine

  (1) Krediidiasutus on kohustatud kõik põhikirjamuudatused enne äriregistrisse kandmist esitama Finantsinspektsioonile nõusoleku saamiseks.

  (2) Krediidiasutus on kohustatud põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku saamiseks esitama Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates aktsionäride üldkoosoleku otsuse tegemisest, taotluse ja järgmised dokumendid:
  1) üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta;
  2) üldkoosoleku protokoll;
  3) põhikirja uus tekst.

  (3) Finantsinspektsioon keeldub põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku andmisest, kui põhikirjamuudatused ei vasta kehtivatele õigusaktidele.

  (4) Finantsinspektsioon teeb põhikirja muudatuste kohta motiveeritud otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (5) Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni nõusolek krediidiasutuse põhikirja muudatuste kohta.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

2. jagu Panga aktsiad 

§ 28.   Panga aktsiad ja aktsiaraamatu pidaja

  (1) Pangal võivad olla ainult nimelised aktsiad.

  (2) Pank võib seaduses sätestatud korras ja Finantsinspektsiooni nõusolekul välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja panga lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsiad).

  (3) Eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]

  (4) Pank võib välja lasta nimelisi vahetusvõlakirju, mille nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.

  (5) Panga aktsiad on vabalt võõrandatavad. Panga aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatud aktsionäri ostueesõigust.

  (6) [Kehtetu - RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 29.   Osalus
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) Osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis on otsene või kaudne.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Osalus on kaudne, kui:
  1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;
  2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;
  3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;
  4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (4) [Kehtetu - RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (5) Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu kindlaksmääramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 35–38 sätestatust.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (6) Käesoleva seaduse §-des 29–33 sätestatut kohaldatakse ka ühistupanga suhtes.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 291.   Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded

  Pangas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning panga üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik):
  1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab panga kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
  2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab panga juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud nõuetele;
  3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev ja jätkusuutlik, et tagada panga korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku raamatupidamise aruanded peavad olemasolu korral võimaldama asjakohaselt hinnata tema finantsseisundit;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  4) kes on võimeline tagama, et pank on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks pank saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
  5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll panga üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 30.   Osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed

  (1) Isik, kes soovib pangas otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks pank tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel pangas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui pank muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast panga üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (21) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning käesoleva seaduse §-s 301 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (3) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
  1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
  2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi, selle puudumise korral sünniaega;
  21) andmed füüsilisest isikust omandaja osaluste kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ja andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri, andmed osaluse kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri, andmed igale omanikule või liikmele kõikides juriidilistes isikutes või varakogumites kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kes omavad kontrolli juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete üle;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;
  6) kinnitus, et osaluse omaja või osaluse omandamise tulemusel panga juhiks saav isik vastab käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele ja juhiks saaval isikul puudub karistatus kuriteo eest või majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase väärteo eest, kusjuures välisriigi isiku või varakogumi puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
  8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla panga juht;
  9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
  10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;
  11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
  12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
  13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
  14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721;
  15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721;
  16) panka kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  17) ülevaade pangas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (31) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (32) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (4) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (5) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (6) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab kehtivat tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 301.   Menetlus ja menetlustähtajad

  (1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 291 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 30 lõikes 21 sätestatud teate esitamisest arvates.

  (11) Finantsinspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid on oluliste puudustega, näiteks kui teade ei sisalda käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud andmeid.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

  (3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.

  (4) Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

  (5) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

  (6) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
  1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
  2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või
  3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.

  (8) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 31.   Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta pank kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või ületada kokku 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või panga kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 301 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:
  1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele;
  2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesoleva seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
  3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  4) pank muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd;
  5) omandaja üle omab kontrolli Finantsinspektsioonile nimetamata isik.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (4) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes pangas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (7) Juhul kui omandaja või isik, kes omab pangas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka pangale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 32.   Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

  (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
  1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
  2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse;
  3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras teavitatud;
  4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid panga tema kontrollitavaks äriühinguks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (4) Kui teostati tehingust, millega pank pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 33.   Osaluse muutumisest ja sellega seotud asjaoludest teavitamine
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse pangas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist panga üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse või tehingu tõttu kontrolli panga üle või olulise osaluse pangas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Pank on käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (4) Pank esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli pangas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (5) Olulist osalust omav isik teavitab oma aktsiate koormamisest kolmandate isikute õigustega viivitamata Finantsinspektsiooni, näidates seejuures ära pandiga seotud andmed, sealhulgas pantija ja pandipidaja nimed, isiku- või registrikoodid või nende puudumisel sünniaja ning pandipidaja kasuks panditud aktsiate arvu. Teavitamisnõuet ei kohaldata juhul, kui aktsiate koormamine on registreeritud väärtpaberite keskdepositooriumi peetavas registris.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

§ 34.   Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine

  (1) Pank võib oma aktsiaid omandada ning võtta neid tavapärase äritegevuse käigus tagatiseks tingimusel, et panga aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul.

  (2) Panga poolt oma aktsiate tagatiseks võtmisel ei kohaldata äriseadustiku § 283 lõike 2 punktis 1 sätestatut.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (3) Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 35.   Panga aktsia- ja algkapital
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) Panga asutamisel uue äriühinguna peab tema sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.

  (2) Tegutseva äriühingu puhul peab panga algkapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 36.   Aktsiakapitali suurendamise viisid

  (1) Üldkoosoleku otsusega võib panga aktsiakapitali suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega või, sissemakseid tegemata, panga jaotamata kasumi või aažio arvel (fondiemissioon) või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel.

  (2) Üldkoosoleku otsusel võib ühinemise käigus panga aktsiakapitali suurendamisel tasuda panga aktsiate eest mitterahalise sissemaksega.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (3) Panga aktsiakapitali suurendamiseks vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.

  (31) Finantsinspektsioon võib keelduda nõusoleku andmisest, kui panga aktsiakapitali suurendamine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil kahjustab krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

  (4) Panga suhtes kohaldatakse ka äriseadustiku §-s 349 sätestatut, kusjuures nõukogu ei või suurendada aktsiakapitali rohkem kui 10 protsenti aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.

  (5) Pank on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused vähemalt seitse päeva enne vastava otsuse vastuvõtmist.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 37.   Aktsiakapitali vähendamine

  (1) Aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine), kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. Panga esimese taseme omavahendeid ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla vähem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Muul eesmärgil aktsiakapitali vähendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.

  (3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab panga maksevõimelisust või muul viisil panga hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

  (4) Pangale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ning lõiget 2. Juhatus avaldab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest üleriigilise levikuga ajalehes teate aktsiakapitali uue suuruse kohta.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

4. peatükk ÜHISTUPANK KUI KREDIIDIASUTUS 

§ 38.   Seaduste kohaldamine

  Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 39.   Ühistupanga asutamine

  (1) Ühistupanga asutajaid peab olema vähemalt 50 isikut.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

  (2) Ühistupanga asutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 25 sätestatut.

  (3) Ühistupanga asutamisel ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 5, § 7 lõike 2 punktis 1 ja § 10 lõike 1 punktis 1 sätestatut.
[RT I 2010, 34, 182 - jõust. 01.07.2010]

§ 40.   Ühistupanga asutamiskoosoleku pädevus
[Kehtetu - RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 41.   Ühistupanga asutamine hoiu-laenuühistute ühinemisel

  (1) Ühistupanga võib asutada hoiu-laenuühistute ühinemisel hoiu-laenuühistu seaduses ettenähtud korras.

  (2) Ühistupanga asutajateks on ühinevad hoiu-laenuühistud.

  (3) Ühistupanga asutamisel hoiu-laenuühistute ühinemise teel peab kõiki ühinevaid hoiu-laenuühistuid kontrollima vähemalt üks ühine audiitor, kes vastab käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 toodud tingimustele.

  (4) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande ja annab oma arvamuse selle kohta, kas asutatava ühistupanga osakapital ja omavahendite suurus vastab käesoleva seaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide nõuetele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 42.   Ühistupanga põhikirjale esitatavad nõuded

  (1) Ühistupanga põhikirjas peab lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule olema märgitud:
  1) ühistupanga organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ja struktuuriüksuste moodustamise kord;
  2) juhtimisorganite pädevus;
  3) organ, kes kehtestab ühistupanga liikmetega tehingute tegemise ja liikme vastu nõude esitamise korra;
[RT I 2010, 34, 182 - jõust. 01.07.2010]
  4) aruandluse põhimõtted;
  5) revisjonikomisjoni töökord.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

  (2) [Kehtetu - RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

  (3) [Kehtetu - RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

  (4) Ühistupangale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut.

§ 421.   Ühistupanga liikmed

  (1) Ühistupanga liikmetele ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 17 sätestatut.

  (2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule.

  (3) Ühistupanga liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks, kui tal ei ole ühistupanga ees täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi.

  (4) Osamaks tuleb välja maksta liikmelisuse lõppemisest arvates kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Üldkoosolek võib määrata uue tähtaja osamaksu väljamaksmiseks, kui pärast väljamakse tegemist ei ole ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka surnud liikme pärijatele, kui pärijad ei saa ühistu liikmeks.

  (6) Ühistupanga liikmetele ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-des 33–37 sätestatut.
[RT I 2010, 34, 182 - jõust. 01.07.2010]

§ 43.   Ühistupanga liikme varaline vastutus
[Kehtetu - RT I 2010, 34, 182 - jõust. 01.07.2010]

§ 44.   Ühistupanga osa- ja algkapital
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  Ühistupanga osa- ja algkapitalile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 35 aktsia- ja algkapitali kohta sätestatut.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 45.   Ühistupanga reservkapital

  (1) Ühistupanga kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat määra.

  (2) Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvel.

§ 46.   Ühistupanga kasumi jaotamine

  (1) Ühistupanga kasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsusel.

  (2) Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada.

  (3) Liikmetele ei tohi teha väljamakseid, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et ühistupanga omavahendite summa ei vasta käesolevas seaduses sätestatule.

§ 47.   Ühistupanga kahjumi katmine

  Ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse § 26 sätteid.

5. peatükk KREDIIDIASUTUSE JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR. KREDIIDIASUTUSE JUHTIMISORGANITE LIIKMETELE JA TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 48.   Juhtidele ja töötajatele esitatavad üldnõuded
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) Krediidiasutuse juhtideks loetakse krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmeid.

  (2) Krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon. Isikul ei ole laitmatut reputatsiooni, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Finantsinspektsioon arvestab isiku reputatsiooni hindamisel muu hulgas seda, kas isiku või tema juhitud või kontrollitava äriühingu varasem tegevus või tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või saneerimismenetluse alustamise või isik on olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi rahastamise teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega.
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

  (21) Juhtide valimise või määramise tulemusena peab nõukogu ja juhatuse liikmete koosseis olema piisavalt mitmekesine, vastama krediidiasutuse kehtestatud juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtetele ning tagama, et juhtorgan oleks töövõimeline ja seal oleksid esindatud eelkõige erinevate pädevuste ja ametialase taustaga isikud. Juhtidel peavad olema kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, arvestades krediidiasutuse ärimudelit ning strateegiat, et mõista krediidiasutuse tegevust, sealhulgas peamisi riske.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (22) Valitaval juhil peab olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal ning ta peab sobituma oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani koosseisu.
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

  (3) Krediidiasutuse juhtideks, samuti krediidiasutuse emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.

  (4) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes krediidiasutuse ning selle klientide huvidest. Krediidiasutuse juhtide ja laenude andmisega tegelevate töötajate teadmised, oskused ja kogemused ning ametikohale esitatavad nõuded peavad tarbijale laenu andmisel vastama krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 40 lõigetes 2–5 sätestatule.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

  (41) Krediidiasutuses tuleb kehtestada kord ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (5) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma krediidiasutuse ning selle klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.

  (51) Krediidiasutuse organisatsiooni struktuur ja juhtimise korraldus peavad tagama krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise, sealhulgas ülesannete lahususe organisatsioonis ja huvide konfliktide vältimise.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

  (6) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed ja dokumendid. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

  (61) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne nimetatud küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

  (7) Krediidiasutuse juhtide valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiasutuse juht.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 49.   Konkurentsikeeld ning majanduslike huvide deklareerimine

  (1) Krediidiasutuse nõukogu liige ei või olla teise krediidiasutuse nõukogu, juhatuse või revisjonikomisjoni liige või audiitor, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega või kui krediidiasutused ei ole käsitatavad konkureerivatena nende tegutsemise tõttu erinevatel turgudel.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (11) Krediidiasutuse nõukogu liige võib olla muu äriühingu nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhi kohustuste ja pädevusega, proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning kui nõukogu liige ei ole enamal kui:
  1) ühel juhatuse liikme ametikohal ja kahel nõukogu liikme ametikohal või
  2) neljal nõukogu liikme ametikohal.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud piirangute tähenduses loetakse järgmised ametikohad üheks ametikohaks:
  1) juhi ametikohad samas konsolideerimisgrupis;
  2) juhi ametikohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 nimetatud tingimustele vastavasse kaitseskeemi kuuluvates krediidiasutustes;
  3) juhi ametikohad äriühingutes, milles krediidiasutus omab olulist osalust.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud piirangud ei laiene nõukogu liikmele järgmistel juhtudel:
  1) lepinguriigi esindamiseks juhi ametikohale määramine;
  2) nimetamine või valimine ametikohale ühingus, organisatsioonis või muus isikus, mis ei ole asutatud majandustegevuse kaudu tulu saamise eesmärgil;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  3) Finantsinspektsioon on andnud loa ühele täiendavale nõukogu liikme kohale asumiseks.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (14) Käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 3 nimetatud loa taotlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 6 ja 7 sätestatut. Finantsinspektsioon teavitab loa andmisest või sellest keeldumisest krediidiasutust ja nõukogu liiget ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla:
  1) teise äriühingu juhatuse ega nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega;
  2) teise äriühingu prokurist, audiitor, revisjonikomisjoni liige ega revident.

  (3) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla töölepingulistes suhetes teiste isikutega. Krediidiasutuse juhatuse liikmel on keelatud sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata pedagoogilise ega teadustegevuse suhtes.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

  (4) Krediidiasutus peab tagama oma juhtide, siseauditi üksuse juhi, välisriigis asuva tütarettevõtjast krediidiasutuse juhtide ning välisriigis asuva krediidiasutuse filiaali juhataja majanduslike huvide ja varaliste kohustuste kirjaliku deklareerimise krediidiasutusele. Deklaratsioon esitatakse enne vastavale ametikohale asumist ning vähemalt üks kord aastas vastava teabe uuenemisel. Majanduslikest huvidest ja varalistest kohustustest krediidiasutusele tekkivad riskid peavad olema maandatud.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (5) Käesoleva seaduse § 571 lõikes 3 nimetatud krediidiasutuse töötajad on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt krediidiasutuses kehtestatud sise-eeskirjadele. Krediidiasutuse juhatuse nõudmisel peavad deklaratsiooni esitama ka käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata töötajad, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning vajalik, lähtudes krediidiasutuse organisatsioonilisest ülesehitusest, osutatavatest teenustest ja riskijuhtimise korraldusest.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 50.   Krediidiasutuse juhi tagasikutsumine

  (1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist, kui:
  1) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt isik ei vasta krediidiasutuse juhile kehtestatud nõuetele või
  2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või
  3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

  (2) [Kehtetu - RT I, 03.03.2015, 1 - jõust. 27.02.2015 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab krediidiasutuste seaduse § 50 lg 2 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks]

  (3) Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, krediidiasutuse juhatuse või nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 51.   Üldkoosolek

  (1) Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku:
  1) kui krediidiasutusel on omavahendeid vähem, kui on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ja krediidiasutus ei ole Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks omavahendeid nõutava tasemeni suurendanud, või
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  2) muudel seaduses sätestatud juhtudel;
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon rakendab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmeid või -õigusi.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peab üldkoosolek otsustama:
  1) aktsia- või osakapitali suurendamise või muude abinõude tarvituselevõtmise, et viia krediidiasutuse omavahendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega;
  2) krediidiasutuse ühinemise või jagunemise võikrediidiasutuse ühinemise või
  3) krediidiasutuse lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (21) Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku kümne päeva jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku muudel seaduses sätestatud juhtudel, on nii aktsionäridel, nõukogul, audiitoril kui ka Finantsinspektsioonil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Pangale ei rakendata äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 ning §-s 301 sätestatut ja ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 40 sätestatut.

  (4) Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või Finantsinspektsioon võivad nõuda teatud küsimuse päevakorda võtmist. Nõude peab esitama enne aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kutse saatmist või selle avaldamist.

  (5) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate Finantsinspektsioonile samas korras kui krediidiasutuse aktsionäridele või liikmetele.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 52.   Krediidiasutuse nõukogu

  (1) Nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel.

  (2) Nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega.

  (3) Nõukogu liikmed peavad aru saama krediidiasutuse tegevusega kaasnevatest riskidest ning tagama krediidiasutuse juhatuse poolt riskide kindlaksmääramise, nende suuruse jälgimise ning kontrollimise.

  (4) Nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka kuuluvad:
  1) krediidiasutuse strateegia ja tegevuse üldpõhimõtete kinnitamine;
  2) krediidiasutuse üldiste riskijuhtimise põhimõtete kinnitamine;
  21) käesoleva seaduse § 571 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete kinnitamine ja nende rakendamise hindamine;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  3) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhimõtete kinnitamine;
  4) krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtete kinnitamine;
  5) siseauditi üksuse põhimääruse kinnitamine;
  6) krediidiasutuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
  7) krediidiasutuse siseauditi üksuse juhi ametisse nimetamine ja vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul siseauditi üksuse töötajate ametisse nimetamine ja vabastamine;
  8) krediidiasutuse eelarve ja investeeringute kava kinnitamine;
  9) välisriigis filiaalide asutamise ja sulgemise otsustamine;
  10) krediidikomitee tegevuse üldpõhimõtete ja pädevuse kinnitamine;
  11) tehingute, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest, tegemise otsustamine;
  12) juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine ja nendes tehingutes krediidiasutuse esindaja määramine;
  13) juhatuse liikme vastu nõude esitamine ja selles nõudes krediidiasutuse esindaja määramine;
  131) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava kinnitamine;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  14) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.

  (41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 ja 10 sätestatud põhimõtteid tuleb regulaarselt läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (5) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatut.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 53.   Nõukogu liikmed

  (1) Nõukogus on viis liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

  (2) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või nõukogu liikmeks olla krediidiasutuse juhatuse liige ega mõni teine krediidiasutuse nimel tegutsema volitatud isik, sisekontrolli töötaja, revisjonikomisjoni liige, krediidiasutuse audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib näha ette veel muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.

§ 54.   Nõukogu koosolek

  (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

  (2) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige, audiitor, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või muud seaduses ettenähtud isikud. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise taotluses tuleb ära näidata otsustamist vajavad küsimused.

  (3) Audiitor või siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees on kohustatud osa võtma nõukogu koosolekust, kui seda nõuab vähemalt üks nõukogu liige.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 55.   Krediidiasutuse juhatus

  (1) Juhatus on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis juhib selle igapäevast tegevust, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast ning tegevuse üldistest põhimõtetest ning kontrollib krediidiasutuse töötajate igapäevast tegevust.

  (2) Juhatus on muu hulgas kohustatud:
  1) töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks;
  2) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama krediidiasutuse riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid riske;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  21) kindlaks määrama krediidiasutuse riskitaluvuse kõigi asjasse puutuvate äriliinide ja äriüksuste kaupa;
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
  22) kehtestama krediidiasutuse kauplemisportfelli juhtimise põhimõtted ja protseduurid;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  23) heaks kiitma ja esitama Finantsinspektsioonile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  3) pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki krediidiasutuse tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise;
  31) tagama kõigi krediidiasutuse jaoks oluliste riskide juhtimiseks ja nende riskidega seotud varade hindamiseks ning väliste krediidikvaliteedi hinnangute ja sisemudelite rakendamiseks piisavate finantsvahendite ja töötajate või kolmandate isikute olemasolu;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  4) kujundama krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ning kinnitama krediidiasutuse struktuuri;
  5) lähtudes nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetest töötama välja ning rakendama krediidiasutuse tegevuse kontrollimise süsteemid, tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama;
  6) tagama, et kõik krediidiasutuse töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest;
  7) korraldama krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli selle üle, et krediidiasutuse, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega ja heade pangandustavadega;
  8) tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid krediidiasutuse töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise;
  9) tagama krediidiasutuse poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise;
  10) teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud siseeeskirjade ja muude reeglite rikkumistest.
  11) jälgima, et krediidiasutuse kõigi tegevuste puhul oleks tagatud piisav funktsioonide lahusus, ning vältima huvide konflikti tekkimist;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
  12) korraldama krediidiasutuse poolt teabe avalikustamise.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (21) Juhatus peab tagama, et krediidiasutuse organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt piiritletud vastutusaladega ning et kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ning raporteerimise protseduurid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on juhatus seoses riskijuhtimisega ja riskide hindamisega kohustatud täiendavalt:
  1) kinnitama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral reitingute määramise ja krediidiriski parameetrite hindamise üldpõhimõtted;
  2) kinnitama operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral äriliinide kaardistamise üldpõhimõtted;
  3) kinnitama operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamise korral mudelite kirjelduse ja toimimise üldpõhimõtted;
  4) tagama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral krediidiasutuse reitingusüsteemi nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma ülevaated reitingute määramise protsessi kohta, milles kirjeldatakse muu hulgas krediidiriski profiili reitinguklasside kaupa, reitingute muutumist, krediidiriski parameetrite hinnanguid reitinguklasside kaupa, reitingusüsteemi täiustamist vajavaid valdkondi ja eelnevalt kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamist ning võrreldakse tegelikke krediidiriski parameetrite näitajaid prognoositud krediidiriski parameetrite hinnangute ja stressitestide tulemustega;
  5) tagama krediidiasutuse operatsiooniriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma vastava informatsiooni.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
  6) tagama krediidiasutuse likviidsusriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise, sealhulgas heaks kiitma käesoleva seaduse § 821 lõikes 10 nimetatud talitluspidevuse plaani ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate krediidiasutuse tegevusest ja majanduslikust olukorrast.

  (4) Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid krediidiasutuse majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest.

§ 56.   Juhatuse liikmed

  (1) Juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

  (2) Juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või krediidiasutuse juhatuse liikmeks olla nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, revisjonikomisjoni liige, revident, audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib ette näha veel muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 57.   Kõrgendatud nõuded krediidiasutuse juhatuse esimehele

  Lisaks käesolevas seaduses krediidiasutuse juhatuse liikmele sätestatud nõudmistele peab krediidiasutuse juhatuse esimees omama vähemalt viieaastast rahandusalast praktilise töö kogemust juhtival ametikohal.

§ 571.   Krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamine

  (1) Krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad:
  1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise põhimõtetega;
  2) lähtuma krediidiasutuse äristrateegiast ja väärtustest, arvestades krediidiasutuse majandustulemusi ning hoiustajate ja muude klientide õigustatud huve;
  3) lähtuma krediidiasutuse pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega.

  (11) Tasustamise põhimõtetega tuleb kindlaks määrata alused, mis eristavad selgelt krediidiasutuse juhatuse liikmele või töötajale makstavat põhitöötasu ning majandustulemustelt ja tehingutelt makstavaid tasusid, samuti täiendava töö tegemise eest makstavaid tasusid (edaspidi tulemustasu). Põhitöötasu määramise aluseks on eelkõige isiku erialased kogemused ja lepingust tulenevad juhatuse liikme või töötaja ülesanded.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (12) Tasustamise põhimõtted peavad hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, kusjuures krediidiasutuses tarbija maksevõimelisuse hindamise eest vastutava juhatuse liikme või töötaja tasustamine ei tohi sõltuda üksnes heakskiidetud krediiditaotluste hulgast, osakaalust või sõlmitud krediidilepingute arvust. Kontrollifunktsiooni täitva isiku tasustamine peab lähtuma kontrollitegevuse eesmärkide saavutamisest ega tohi sõltuda tema kontrollitavate majandustegevuse valdkondade töötulemustest.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (13) Kui krediidiasutus osutab laenu andmisel või vahendamisel nõustamisteenust, ei või tasustamise põhimõtted piirata nõustamisteenusega seotud töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides ning töötaja tasustamine ei või põhineda peamiselt sõlmitavate krediidilepingute arvul või teenuse osutamise tegevusplaani mahul.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–13, käesoleva seaduse § 572 lõigetes 2–22, 4 ja 5 ning §-des 573 ja 574 tasustamise kohta sätestatud nõudeid täielikult või osaliselt järgima juhul, kui nende rakendamine on tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalne.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Krediidiasutuse töötajateks käesoleva seaduse §-de 572–574 tähenduses on töötajad, kelle:
  1) tööülesanneteks on krediidiasutuse juhtimis- või kontrollifunktsiooni täitmine;
  2) tööülesannete hulka kuulub krediidiasutuse riskiprofiili oluliselt mõjutavate riskide võtmine, sealhulgas riskijuhid või vastavuskontrolli ülesannete täitjad, või
  3) töötasu aastane kogusumma on võrdsel tasemel krediidiasutuse juhatuse liikmete tasudega.

  (4) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiasutuse juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 572.   Tulemustasude maksmine krediidiasutuses

  (1) Tulemustasu määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud, arvestama juhatuse liikme või töötaja pikaajalise töö tulemusi mitmeaastase perioodi põhjal, krediidiasutuse riske ja tegevuse jätkusuutlikkust ning määratlema eelnevalt pikaajalise töö perioodi, mille eest tulemustasu makstakse, ning perioodi, millele väljamaksed jaotatakse.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (2) Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
  1) põhitöötasu ja tulemustasu osakaal peavad olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme või töötaja ülesannetega ning tulemustasu ei tohi ületada põhitöötasu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata;
  3) juhatuse liikme või töötaja personaalseid töötulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-eeskirjadest ja protseduurireeglitest tulenevaid kriteeriume, jätkusuutlikke ja riskiga korrigeeritud töötulemusi ning tööülesandeid, mida on täidetud lisaks lepingust tulenevatele ülesannetele;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  4) juhatuse liikme või töötaja personaalseid ja äriüksuse töötulemusi koosmõjus kogu krediidiasutuse näitajatega;
  5) tulemustasude maksmise mõju krediidiasutuse omavahendite tasemele ja likviidsusele ning sellega seotud olemasolevaid ja potentsiaalseid riske.

  (21) Krediidiasutuse üldkoosoleku otsusel võib juhatuse liikme või töötaja tulemustasu osakaal olla kuni 200 protsenti põhitöötasust, kui otsuse tegemine ja sellest teavitamine vastab järgmistele tingimustele:
  1) üldkoosoleku otsuse eelnõule on lisatud põhjendus, milles on selgitatud tulemustasu osakaalu suurendamise vajadust ja ulatust, sealhulgas isikute arvu, kellele tulemustasu osakaalu suurendamist kohaldatakse, nende isikute ülesandeid ning tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse eeldatavat mõju krediidiasutuse omavahendite taseme säilitamise nõude täitmisele;
  2) üldkoosoleku otsuse poolt on antud vähemalt 66 protsenti üldkoosolekul esindatud häältest;
  3) tulemustasu osakaalu suurendamise otsustamine on võetud üldkoosoleku päevakorda ja teave selle kohta on edastatud aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumise teatega;
  4) krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjendusest, sealhulgas kavandatavast suuremast tulemustasu osakaalust, ning on suuteline tõendama, et kavandatav suurem tulemustasu osakaal ei ole vastuolus krediidiasutuse kohustustega, sealhulgas omavahenditega seotud kohustustega, mis tulenevad käesolevast seadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013;
  5) krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni üldkoosoleku otsustest, sealhulgas mis tahes heakskiidetud suuremast tulemustasu osakaalust.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (22) Kui käesoleva paragrahvi lõike 21 kohaselt otsustatakse üldkoosolekul tulemustasu osakaalu suurendamist, ei võta hääletamisest osa krediidiasutuse aktsionär või liige, kelle tulemustasu osakaalu suurendamist otsustatakse.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (23) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse päevakorda võtmisele vastavalt sama lõike punktile 3 ei kohaldata äriseadustiku § 293 lõikes 3 sätestatut.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (24) Finantsinspektsioon analüüsib käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel esitatud teabe põhjal põhitöötasu ja tulemustasu osakaalu nõuete rakendamist ja sellekohast praktikat eri krediidiasutustes ning esitab selle teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Juhatuse liikme lepingus või töölepingus võib eelnevalt kindlaksmääratud summas tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimesel aastal, kui krediidiasutuse omavahendite tase vastab kehtestatud nõuetele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (4) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab moodustama tasakaalustatud kogum krediidiasutuse aktsiatest, aktsiaoptsioonidest või muudest sellesarnastest õigustest, mis on seotud aktsiate omandamisega, või olemasolu korral muudest väärtpaberitest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või 63 tähenduses või muudest väärtpaberitest, mida on võimalik muuta esimese taseme omavahenditeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses ning mis on kooskõlas krediidiasutuse krediidikvaliteediga ja mis sobivad tulemustasu maksmiseks. Sellisele õiguste kogumile tuleb kohaldada võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas krediidiasutuse pikaajaliste huvidega.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (5) Tulemustasu oluline osa ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust. Tulemustasu olulise osa (edaspidi käesolevas paragrahvis tulemustasu edasilükatud väljamakse osa) väljamaksmisel peab arvestama krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske, tulemustasu saavate juhatuse liikmete ja töötajate ülesandeid ning tulemustasu väljamaksmisega seotud riske. Tulemustasu väljamaksmine peab olema jaotatud tasakaalustatult kolme- kuni viieaastasele ajaperioodile. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab tulemustasu edasilükatud väljamakse osa olema vähemalt 60 protsenti tulemustasust. Tulemustasu edasilükatud väljamakse osa võib lisaks eeltoodule välja maksta ka tervikuna kolmeaastase või sellest pikema ajaperioodi lõpus.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktides 3–5 kirjeldatud tulemustasu määramise põhimõtteid kohaldatakse ka juhatuse liikme lepingu või töölepingu lõpetamisega seotud lahkumishüvitistele. Lahkumishüvitisest tuleb maha arvata kahju tekkimisest, kohustuste rikkumisest või muust sellisest tulenev kulu.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (7) Juhatuse liikme lepingus või töölepingus tuleb ette näha krediidiasutuse õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi. Krediidiasutus võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui:
  1) krediidiasutuse üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
  2) krediidiasutuse juht või töötaja ei vasta enam tulemuskriteeriumidele, ei vasta käesolevas seaduses krediidiasutuse juhile või töötajale esitatud nõuetele, on osalenud krediidiasutusele kahju tekitamises või vastutab tekkinud kahju eest;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  3) krediidiasutus ei täida enam usaldatavusnormatiive või krediidiasutuse riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega või
  4) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

  (8) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati krediidiasutuse juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu maksmine.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–4 nimetatud juhtudel peab krediidiasutus vajaduse korral olukorra parandamiseks ja riskide vähendamiseks muutma oma tasustamise põhimõtteid ja hoidma riskide katmiseks täiendavaid omavahendeid.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 573.   Erisused ja lisatingimused töötasude maksmisel

  (1) Krediidiasutuse juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste rakendumist.

  (2) Kui riik või avalik-õiguslik juriidiline isik on andnud krediidiasutusele finantsvahendeid või tagatisi krediidiasutuse likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks, tuleb:
  1) tulemustasu maksmist piirata protsendimäärana põhitegevuse tulust, millest on maha arvatud põhitegevuse kulud, millest alates tulemustasu maksmine ei ole kooskõlas omavahendite taseme piisava säilitamisega ja finantsvahendite või tagatiste tagasimaksmise tingimustega;
  2) krediidiasutuselt nõuda tasustamise põhimõtete ja töötasu, sealhulgas tulemustasu maksmise ümberkorraldamist viisil, mis oleks kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ja krediidiasutuse majandusseisu pikaajalise paranemisega, sealhulgas vajaduse korral piirangute seadmist krediidiasutuse juhtide tasudele;
  3) välistada tulemustasu maksmine krediidiasutuse juhtidele, välja arvatud juhul, kui see on lubatud finantsvahendite või tagatiste andmise tingimustega.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Kui krediidiasutuses on ette nähtud täiendav pensionihüvitiste maksmise kord lisaks kogumispensionide seaduses sätestatule, tuleb juhatuse liikme või töötaja pensioniõiguse tekkimisel teha pensioni väljamaksed käesoleva seaduse § 572 lõikes 4 sätestatud proportsioonis ja instrumentidena ning kohaldada vähemalt viie aasta pikkust pensioni väljamaksmise perioodi.

  (4) Kui juhatuse liikme leping või töötaja töösuhe krediidiasutusega lõppeb enne tema pensioniõiguse tekkimist, tuleb krediidiasutusel säilitada isiku eest tehtud pensionimaksed viie aasta jooksul käesoleva seaduse § 572 lõikes 4 nimetatud instrumentidena.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 574.   Töötasukomitee

  (1) Krediidiasutuses moodustatakse krediidiasutuse nõukogu liikmetest töötasukomitee, mille ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee:
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  1) teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle;
  2) hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;
  3) valmistab krediidiasutuse nõukogule ette tasustamisalased otsuse projektid.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (2) Krediidiasutus ei pea moodustama töötasukomiteed, kui töötasukomitee on moodustanud tema krediidiasutustest emaettevõtja ja töötasukomitee tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (21) Töötasukomitee lähtub oma tegevuses krediidiasutuse aktsionäride või liikmete ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Töötasukomitee tegevuse täpsem kord määratakse kindlaks krediidiasutuse sise-eeskirjades ja protseduurireeglites.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 58.   Krediidikomitee

  (1) Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras vähemalt viieliikmelises koosseisus, nende hulgas krediidiasutuse juhatuse esimees, kes ei tohi olla krediidikomitee esimees või esimehe äraolekul juhtida krediidikomitee istungit. Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad.

  (2) Panga nõukogu poolt kehtestatud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub krediidikomitee igakordse eelneva otsuse alusel. Ühistupangas toimub laenude andmine ja pikendamine põhikirjas ettenähtud korras.

  (3) Enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee liikmete seisukohad kantakse istungi protokolli.

  (4) Krediidikomitee istungid on kinnised. Krediidikomitee istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komitee liikmetest. Laenu andmine otsustatakse lahtisel nimelisel hääletamisel häälteenamusega. Krediidikomitee liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komitee esimehe hääl.

  (5) Krediidikomitee istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik istungist osa võtnud komitee liikmed. Protokolli kantakse komitee liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

  (6) Krediidikomitee ei ole kohustatud laenu andmisest keeldumist põhjendama.

§ 581.   Riskikontrolli funktsioon

  (1) Krediidiasutus peab ette nägema riskikontrolli funktsiooni, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Riskikontrolli funktsiooni puudumisel peab krediidiasutus suutma tõendada, et krediidiasutuse riskijuhtimise poliitika ja selle teostamise kord vastavad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ning neid rakendatakse pidevalt ja tulemuslikult.

  (2) Riskikontroll peab tagama, et kõik krediidiasutuse riskid on tuvastatud, asjakohaselt juhitud ja aruannetes kajastatud. Riskikontroll peab olema organisatsiooniliselt sõltumatu ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevusest.

  (3) Riskikontrolli tegija osaleb krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete kindlaksmääramisel ja oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisel. Riskikontrolli tegijal peab olema terviklik arusaam krediidiasutuse kõikidest riskidest, samuti peavad tal olema vajalikud õigused ja töötingimused tema ülesannete täitmiseks.

  (4) Krediidiasutuse nõukogu nimetab ametisse riskikontrolli tegemise eest vastutava isiku (edaspidi riskikontrolli juht) juhatuse liikmete või töötajate seast ja vabastab ta ametist. Riskikontrolli juht ei tohi tegeleda krediidiasutuse teiste tegevusvaldkondadega, välja arvatud juhul, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning on välditud huvide konflikti tekkimine.

  (5) Riskikontrolli juht esitab aruanded krediidiasutuse nõukogule ning vajaduse korral teavitab nõukogu riskidest, millel võib olla oluline mõju krediidiasutuse tegevusele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 59.   Sisekontrolli süsteem

  (1) Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on proportsionaalne nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab riskide kontrolli, ühingu juhtimise heade tavade järgimise ja siseauditi funktsiooni täitmise.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada krediidiasutuse tegevuse efektiivsus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidele ning headele pangandustavadele ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel.

  (3) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi osana moodustatakse sõltumatu siseauditi üksus, mis jälgib kogu krediidiasutuse tegevust.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (4) Siseauditi üksus hindab krediidiasutuse tavapärast majandustegevust ja sise-eeskirjade ja protseduurireeglite vastavust ja piisavust krediidiasutuse tegevusele ning kontrollib pidevalt nõukogu ja juhatuse kehtestatud eeskirjadest, protseduurireeglitest, limiitidest ja muudest normidest kinnipidamist ning jälgib Finantsinspektsiooni ettekirjutuste täitmist.

  (41) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (42) Siseauditi üksus või muu samaväärne sõltumatu osapool peab kontrollima ja hindama vähemalt üks kord aastas operatsiooniriski juhtimise korralduse toimimise ning operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral regulaarselt äriliinide kaardistamise protsessi vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (43) Siseauditi üksus peab vähemalt üks kord aastas kontrollima ja hindama krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomitee.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (5) Siseauditi üksus analüüsib krediidiasutuse ja selle töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta, koostab oma tegevusest perioodilisi ülevaateid, mis esitatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras krediidiasutuse nõukogule ning juhatusele.

  (6) Ühistupangas täidab käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud ülesandeid revisjonikomisjon ja tal on käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud õigused.

§ 60.   Nõuded siseauditi üksuse töötajatele ja revisjonikomisjoni liikmetele

  (1) Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks ja revisjonikomisjoni esimeheks võib olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, sisekontrolli juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused, ning tema suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatut. Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 01.01.2015 (jõustumine muudetud RT I, 23.12.2013, 4)]

  (2) Krediidiasutuse siseauditi üksuse töötaja ja revisjonikomisjoni liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivus.

  (3) Siseauditi üksuse töötajad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel. Revisjonikomisjoni liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.

  (4) Siseauditi üksuse töötajate või revisjonikomisjoni liikmete arv peab olema temale pandud ülesannete täitmiseks küllaldane.

  (5) Siseauditi üksuse töötajad ja revisjonikomisjoni liikmed on kohustatud hoidma saladuses neile seoses nende tegevusega teatavaks saanud informatsiooni. Eeltoodud nõue ei kehti informatsiooni suhtes, mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses, krediidiasutuse põhikirjas või siseauditi üksuse põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 61.   Siseauditi üksuse õigused

  (1) Siseauditi üksus tegutseb krediidiasutuse nõukogu poolt kinnitatud põhimääruses sätestatud korras.

  (2) Siseauditi üksuse töötajatel on õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta krediidiasutuse tööd igas lõigus ning osaleda juhatuse ja krediidiasutuse põhikirja alusel moodustatud komiteede koosolekutel.

  (3) Siseauditi üksusel on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist.

  (4) Siseauditi üksus töötab koostöös Finantsinspektsiooniga.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 62.   Auditikomitee, riskikomitee ja nomineerimiskomitee
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) Krediidiasutuses moodustatakse juhatuse tegevuse kontrollimiseks auditikomitee. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega või krediidiasutus on süsteemselt oluline, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada riskikomitee ja nomineerimiskomitee.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komiteed moodustatakse nõukogu liikmetest, juhul kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Eelnimetatud komiteede pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu.

  (3) Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud nõukogu määratud isikud, välja arvatud krediidiasutuse juhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad.

  (4) Riskikomitee pädevusse kuulub:
  1) nõukogu ja juhatuse nõustamine krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal;
  2) järelevalve riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle juhatuse poolt vastavalt nõukogu juhistele;
  3) krediidiasutuse klientidele kehtestatud tasudes krediidiasutuse ärimudeli ja riskijuhtimise põhimõtete arvestamise kontrollimine ja puuduste korral paranduskava esitamine nõukogule;
  4) tasustamise põhimõtetes riski, kapitali, likviidsuse ning tulude tõenäosuse ja ajastamise arvestamise kontrollimine.

  (5) Riskikomitee liikmetel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista ja pidevalt jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust.

  (6) Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, võib riskikomitee ülesandeid täita auditikomitee. Sellisel juhul peavad auditikomitee liikmetel olema riskikomitee ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.

  (7) Nomineerimiskomitee kohustus on:
  1) krediidiasutuse juhatuse liikme kandidaatide, nende ametiülesannete kirjelduse ja ametiperioodi pikkuse esitamine nõukogule;
  2) sihttaseme määramine, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja poliitika ettevalmistamine, kuidas vähem esindatud soost isikute arvu suurendada, et jõuda seatud sihttasemini, ning käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle rakendamise kohta teabe avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c;
  3) juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse korral muudatusettepanekute tegemine;
  4) juhatuse liikmete ja juhatuse kollektiivse organina tegutsemiseks vajaliku hariduse, kogemuste ja kutsealase sobivuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning tulemustest nõukogu teavitamine;
  5) krediidiasutuses kehtivate juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete ning juhatuse valimise korra väljatöötamine ning regulaarne hindamine ja vajaduse korral muudatusettepanekute tegemine.

  (8) Juhatuse liikme kandidaatide esitamisel nõukogule tuleb nomineerimiskomiteel tagada juhatuse liikme kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste tasakaal ning krediidiasutuses kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete rakendamine.

  (9) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas krediidiasutuse huvidega tervikuna.

  (10) Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.

  (11) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata ühistupangale.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 63.   Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid

  (1) Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad kindlustama krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmise.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muuhulgas kindlaks määrama:
  1) krediidiasutuse huvide ja krediidiasutuse juhtide ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra;
  2) krediidiasutusesisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra;
  3) krediidiasutuse arvel ning klientide nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise korra, sealhulgas tarbijale krediidi andmiseks tarbija maksevõime hindamise, tarbijale teabe andmise ning krediidilepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra, samuti nõustamisteenuse osutamise ja tarbija vaidluste lahendamise korra;
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
  31) tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse segavaldusettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teise tütarettevõtjaga ning sisekontrolli protseduurid tehingutest ja toimingutest tulenevate riskide juhtimiseks ja aruannete esitamiseks;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  4) alluvussuhted, aruandluse esitamise protseduuri ja õiguste delegeerimise, sätestades funktsioonide lahususe krediidiasutuse nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel;
  41) krediidiasutuse tegevuste edasiandmise korra;
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
  5) sisekontrolli süsteemi toimimise korra;
  51) krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted, sealhulgas tulemustasude maksmise alused ning meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
  6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja.
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017]

  (3) Krediidiasutuse nimel tegutsev isik ei või esindada krediidiasutust tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes krediidiasutuse nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omaval isikul on isiklikke majanduslikke huvisid.

  (4) Krediidiasutuse poolt tarbijale laenu andmisega seotud tegevuste edasiandmisele kolmandale isikule kohaldatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 46 sätestatut.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

  (5) Krediidiasutus, kes soovib hakata osutama nõustamisteenust krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 7 tähenduses, peab sellest eelnevalt teavitama Finantsinspektsiooni.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

§ 631.   Sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsess
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (1) Krediidiasutusel peab olema piisav sisemine kapital kõikide oluliste riskide, sealhulgas oluliste tururiskide katteks, mille suhtes ei kohaldata omavahendite nõudeid.

  (2) Krediidiasutus peab tagama igal hetkel piisava likviidsuse, sealhulgas piisava suuruse ja kvaliteediga likviidsuspuhvrid, et tulla toime ootamatu likviidsuskriisi korral.

  (3) Krediidiasutus peab kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et säilitada jätkuvalt adekvaatset omavahendite ja likviidsuspuhvrite taset, struktuuri ja jaotust struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud riskide või potentsiaalsete riskide tasemest.

  (4) Strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

  (5) Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile kord aastas ülevaate sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist. Ülevaade koostatakse finantsandmete alusel majandusaasta lõpu seisuga ning see esitatakse hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppemist.

  (6) Finantsinspektsioon võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust erineva ülevaate esitamise sageduse ja kuupäeva, millise seisuga finantsandmete alusel tuleb ülevaade koostada.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

6. peatükk KREDIIDIASUTUSTE ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE 
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 64.   Krediidiasutuste ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise erisused

  (1) Krediidiasutuse ümberkujundamine ei ole lubatud.

  (2) Krediidiasutuste jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Krediidiasutuste ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

  (4) Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut, samuti § 400 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (5) [Kehtetu - RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

§ 65.   Krediidiasutuste ühinemise viisid

  (1) Krediidiasutus võib ühineda ühendatava ühinguna üksnes lepinguriigi krediidiasutusega. Krediidiasutus võib ühendava ühinguna ühineda:
  1) lepinguriigi krediidiasutusega;
  2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga käesoleva seaduse § 6 lõike 2 tähenduses, kui eelnimetatud ettevõtja kuulub krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi ning abiettevõtjaga ühinemise eesmärgiks on käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud abistava või täiendava tegevuse üleandmine krediidiasutusele.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (2) Krediidiasutus võib ühineda uue krediidiasutuse asutamise teel. Ühinemise tulemusena asutatav krediidiasutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (3) Ühendatava krediidiasutuse või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtja ühinemisel krediidiasutusega jätkatakse tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (4) Asutatava või ühendava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase peab vastama käesoleva seaduse nõuetele.

§ 66.   Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

  (1) Ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud juhul, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.

  (2) Ühinevate ettevõtjate juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teatama sellest Finantsinspektsioonile ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava. Ühinemiskava sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning krediidiasutuse ühinemisjärgset struktuuri.

  (3) Ühinemise korral tuleb koostada ühinemisaruanne ja majandusaasta aruande nõuetele vastav lõppbilanss, mis ei tohi olla koostatud varasema seisuga kui kolm kuud enne ühinemisaruande koostamist.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 67.   Audiitori määramine ja audiitori aruanne

  (1) Krediidiasutuste ühinemise korral määrab Finantsinspektsioon ühinevate krediidiasutuste ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele krediidiasutustele. Krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga määrab Finantsinspektsioon neile krediidiasutuse ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (2) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel, ning annab oma arvamuse käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud valdkondade kohta ja selle kohta, kas ühendava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 68.   Ühinemisloa taotlemine

  (1) Ühinemisloa taotlemiseks peab ühendav krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja alljärgnevad dokumendid:
  1) ühinemislepingu või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja;
  2) ühinemisaruande;
  3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;
[RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]
  4) audiitori aruande;
  5) esimese kolme aasta äriplaani;
  6) raamatupidamise sise-eeskirja projekti ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta;
  7) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjelduse;
  8) dokumendid krediidiasutuse juhtide, siseauditi üksuse juhi ja revisjonikomisjoni esimehe kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;
  81) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja viimase majandusaasta aruande;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  82) ühendatava finantseerimisasutuse viimase kolme aasta äritegevuse detailse kirjelduse ja analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  83) ühendatava abiettevõtja viimase kolme aasta tegevuse detailse kirjelduse koos teabega abistava või täiendava tegevuse iseloomu ja osakaalu kohta tegevusmahust ning analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  84) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja auditeeritud vahearuande majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  85) teabe selle kohta, kas ühendatav finantseerimisasutus või abiettevõtja kuulub lepinguriigis finantsjärelevalve alla;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  86) hinnangu ühendatava ühingu krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks nõutud ärialase reputatsiooni kohta ja nende asjaolude kirjelduse, mis seda võivad negatiivselt mõjutada;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.

  (2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni. Samuti võib neid nõuda, kui esitatud andmete põhjal ei ole võimalik veenduda, et käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid ei esine, või kui on vaja kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid, täiendavaid dokumente ja informatsiooni.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (3) Kui ühendatava krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, tuleb esitada ka eelnimetatud paragrahvis ettenähtud dokumendid.

  (4) Finantsinspektsioon võib teostada ühinemisloa taotluses esitatud asjaolude kontrollimiseks kohapealset kontrolli nii ühendatavas kui ka ühendavas ühingus.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 69.   Ühinemisluba

  (1) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
  1) ühinevatel ettevõtjatel ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt juhtimis- ja finantsressursse;
  2) ühinemine vähendab oluliselt efektiivset konkurentsi pangandusturul;
  3) taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente või informatsiooni;
  4) ühinemine võib kahjustada ühinevate ettevõtjate hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve;
  5) krediidiasutuse ühinemine käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga võib kaasa tuua olulisi riske, muu hulgas reputatsiooni- ja operatsiooniriske;
  6) ühinemine käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud ühinemise eesmärgiga;
  7) ühinemine ei vasta muul juhul käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu reputatsioon sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks, ühendava ühingu järelevalveliste usaldatavusnormatiivide täitmine halveneks ühendamise tõttu, muutub ühendava ühingu riskiprofiil või on ühinemisloa taotluse raames esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid või -dokumente.

  (2) Finantsinspektsioon võib ühinemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke kõrvaltingimusi, muu hulgas nõuda omavahendite suurendamist ühinemise tulemusena suurenevate riskide katteks või piirata ühinemisloa kehtivusaega.

  (3) Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 70.   Ühinemisest teatamine

  (1) Ühinevad krediidiasutused peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning kõigi ühinevate krediidiasutuste veebilehtedel.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

  (2) Ühinemise äriregistrisse kandmiseks võib krediidiasutus esitada avalduse viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.

§ 701.   Krediidiasutuse jagunemise alused

  (1) Jagunev krediidiasutus võib esitada Finantsinspektsioonile taotluse jagunemise loa saamiseks järgmiste aluste olemasolu korral:
  1) esineb küllaldaselt andmeid krediidiasutuse finantsseisundist tulenevate makseraskuste kohta või esineb suur risk, et krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet;
  2) on tõenäoline, et pärast jagunemist vastab usaldatavusnormatiive täitma kohustatud krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase seaduses sätestatud nõuetele.

  (2) Finantsinspektsioonil on õigus krediidiasutuselt nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluste esinemisel jagunemise küsimuse otsustamist ja jagunemise loa saamiseks taotluse esitamist.

  (3) Krediidiasutuse jagunemisel ei kohaldata äriseadustiku § 443 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet ning § 447 lõigetes 21 ja 22 sätestatut.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Krediidiasutuse jagunemislepingu ja -aruande kontrollimisel koostab audiitor aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel, ning annab oma arvamuse käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud valdkondade kohta ja selle kohta, kas omandava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 702.   Jagunemisloa taotlemine

  (1) Jagunemisloa taotlemiseks peab jagunev krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja järgmised andmed ning dokumendid:
  1) jagunemisleping või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri;
  2) jagunemisaruanne;
  3) jagunemisotsus, kui selle tegemine on nõutav;
[RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]
  4) audiitori aruanne;
  5) jaguneva krediidiasutuse ja muude jagunemisel osalevate äriühingute jagunemisega seotud toimingute kava;
  6) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud andmed omandava ühingu kohta;
  7) hoiustajaid ja muid kliente puudutavad jagunemisega seotud asjaolud;
  8) muud seaduses sätestatud andmed, eriti kui jagunemisega kaasnevad muudatused jaguneva krediidiasutuse oluliste osaluste omajate ringis või juhtide seas;
  9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.

  (2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide või andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente või informatsiooni. Jaguneval krediidiasutusel on õigus jagunemisloa taotlemiseks esitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud jagunemisotsus kohe pärast selle vastuvõtmist.

  (3) Finantsinspektsioon võib teostada jagunemistoimingute kohapealset kontrolli, sealhulgas omandavas ühingus.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 703.   Jagunemisluba

  (1) Jagunemiseks loa andmisel arvestab Finantsinspektsioon eelkõige jaguneva krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huvide kaitsega, eelistades hoiustajate huve ja arvestades Eesti finantssüsteemi stabiilsuse tagamise vajadusega.

  (2) Finantsinspektsioon võib keelduda jagunemiseks loa andmisest, kui:
  1) jagunemine võib kahjustada jaguneva krediidiasutuse hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve;
  2) omandav ühing kuulub lepinguriigis finantsjärelevalve alla ja jagunemine võib oluliselt kahjustada selle lepinguriigi pädeva finantsjärelevalveasutuse hinnangul selle ühingu hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve;
  3) omandav ühing ei vasta olulises ulatuses Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides teenuste osutamiseks või tegevuste tegemiseks sätestatud nõuetele, juhul kui sellised teenused või tegevused talle jagunemise käigus üle antakse;
  4) omandav ühing ei kuulu finantsjärelevalve alla;
  5) taotleja ei ole esitanud Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks või on keeldunud Finantsinspektsioonile esitamast käesoleva seaduse § 702 lõikes 1 loetletud andmeid ning dokumente või § 702 lõike 2 alusel nõutud dokumente ja informatsiooni või
  6) jagunemisleping on edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt jagunemisloa saamine.

  (3) Otsuse krediidiasutuse jagunemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 702 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide või informatsiooni esitamisest arvates. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 704.   Jagunemisest teatamine

  (1) Jagunev krediidiasutus peab jagunemisloa saamise kohta viivitamata avaldama jagunemisteate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel.

  (2) Jagunemise äriregistrisse kandmiseks tuleb krediidiasutusel esitada avaldus viivitamata pärast käesoleva seaduse §-s 703 sätestatud jagunemisloa saamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

7. peatükk KREDIIDIASUTUSE USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE JA KLIENTIDE HUVIDE KAITSE 

1. jagu Krediidiasutuse usaldatavusnormatiivid 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 71.   Usaldatavusnormatiivid

  (1) Krediidiasutus on oma usaldusväärsuse tagamiseks kohustatud pidevalt järgima käesoleva peatüki 21. jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud usaldusnormatiive.

  (2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, järgitakse käesoleva peatüki 21. jaos kapitalipuhvrite kohta sätestatud nõudeid nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideerimisgrupi kohta tervikuna.

  (3) Krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise süsteem peavad võimaldama Finantsinspektsioonil igal ajahetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ja sellekohase aruandluse õigsuse.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise süsteemi kohta sätestatut kohaldatakse ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes, kellele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, välja arvatud juhul, kui selle tütarettevõtja emaettevõtja, sealhulgas finantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja, suudab Finantsinspektsioonile tõendada, et kohaldamine on vastuolus tütarettevõtja asukohariigi õigusaktidega.

  (5) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamata teatama Finantsinspektsioonile usaldatavusnormatiivide või krediidiasutuse kohustusliku reservi nõuete rikkumisest.

  (6) Krediidiasutus on kohustatud hoidma vähemalt Euroopa Keskpanga sätestatud ulatuses oma likviidseid vahendeid Eesti Pangas, kui kehtivast õigusest ei tulene teisiti.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (7) Finantsinspektsioon võib välja töötada sisemudelite näidisportfellid, kuid seda tuleb teha koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (8) Krediidiasutused esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud näidisportfellide ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse välja töötatud näidisportfellide arvutused eraldi.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 72. – § 79. [Kehtetud - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 80.   Likviidsus

  (1) Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab krediidiasutus säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda.

  (2) Krediidiasutuse juhid on kohustatud krediidiasutuse varasid korraldama nii, et finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Juhid on samuti kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada krediidiasutuse tegevust. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel.

  (3) [Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

  (4) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (5) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (6) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 81.   Piirangud krediidiasutuse osalustele äriühingutes

  (1) Krediidiasutusel on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (2) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (4) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (5) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 811.   Piirangud väärtpaberistatud riskipositsioonidesse investeerimisel
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 82.   Üldnõuded riskide juhtimisele ja kontrollile

  (1) Krediidiasutus ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksevõimelisuse.

  (2) Krediidiasutusel ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema piisavad ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ja juhtimise ühtsed strateegiad, protseduurid ja süsteemid, mida vaadatakse regulaarselt läbi ja ajakohastatakse ning mis on määratud asjaomastes sise-eeskirjades ja kehtivad nii krediidiasutuses kui ka temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protseduurid, strateegiad, süsteemid ning vastavad sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks. Krediidiasutus on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni igast märkimisväärsest tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (22) Krediidiasutuses tuleb kehtestada kohustus esitada krediidiasutuse nõukogule ja riskikomiteele regulaarselt aruandeid, mis hõlmavad kõiki olemasolevaid ja potentsiaalseid riske, riskijuhtimise põhimõtteid ja nende muudatusi, sealhulgas väliseid eksperdihinnanguid. Nõukogu ja riskikomitee määravad aruannete sisu, vormi ja esitamise sageduse.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Krediidiasutuse krediidiriski strateegia ja sellel baseeruvad sise-eeskirjad peavad määrama krediidipoliitika eesmärgid, krediidiriski positsioonide võtmise põhiprintsiibid, krediidiriski hindamise kriteeriumid, võlgnikele reitingu määramise printsiibid, tagatiste võtmise ja hindamise printsiibid, laenu andmise ja refinantseerimise printsiibid,laenude andmise pädevuse ja vastavate otsuste tegemise korraldamise ning krediidiriski kontrolli funktsiooni toimimise.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (31) Krediidiasutus peab kasutama kõigi krediidiriski positsioonide juhtimiseks, adekvaatseks hindamiseks, sealhulgas ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kindlakstegemiseks ja allahindamiseks, efektiivselt toimivaid protseduure.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (32) Krediidiasutusel peavad olema järgmised kirjalikult kehtestatud põhimõtted ja protseduurireeglid:
  1) nende riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks, mille puhul osutuvad krediidiasutuse kasutatavad krediidiriski maandamise meetodid prognoositust vähem efektiivseks;
  2) riskide kontsentreerumise juhtimiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas kliendi, keskse vastaspoole omavahel seotud isikute, majandussektori, geograafilise regiooni, tagatise emitendi, tegevuse või toote puhul ning riskide kontsentreerumise puhul krediidiriski maandamise meetodite rakendamise juhtimiseks ja kontrollimiseks;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  3) väärtpaberistamise tehingutest, mille suhtes krediidiasutus on investor, laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja, tulenevate riskide, kaasa arvatud maineriski majandusliku sisu õigeks kajastamiseks, hindamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks;
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
  31) likviidsusplaanid uuenevatest nõuetest tulenevate varajase amortiseerimise õigusega väärtpaberistamise tehingutega, mille suhtes krediidiasutus on nõude algne väljastaja, kaasneva kavandatud ja varajase amortiseerimise mõju käsitlemiseks;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  4) intressiriski, sealhulgas finantsinstrumentide kauplemisega mitteseotud intressiriski juhtimiseks ja kontrollimiseks;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  41) tururiski tuvastamiseks, hindamiseks ja juhtimiseks, sealhulgas võimaliku likviidsuspuudujäägi käsitlemiseks lühikese riskipositsiooni tähtpäeva saabumisel enne pika riskipositsiooni tähtpäeva;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  5) operatsiooniriski, sealhulgas väikese esinemistõenäosusega suure potentsiaalse kahjuga juhtumite juhtimiseks ja kontrollimiseks;
  6) likviidsuse ja finantseerimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, et tagada pidev likviidsuse planeerimine ning alternatiivsed finantseerimisallikad.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (33) Krediidiasutusel peab olema selgelt piiritletud vastutusaladega operatsiooniriski juhtimise korraldus ning rakendatud protsessid operatsiooniriski positsioonide kindlaksmääramiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (34) [Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (35) [Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (36) [Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (37) Krediidiasutus peab hindama krediidiriski nii üksikute vastaspoolte, väärtpaberite ja väärtpaberistatud positsioonide kui ka portfelli tasemel.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (38) Krediidiriski hindamise sisemine metoodika ei tohi põhineda ainult välistel krediidikvaliteedi hinnangutel või tugineda automaatsetele seostele väliste krediidikvaliteedi hinnangutega.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (39) Krediidiasutus peab krediidiriski ja sisemise kapitalivajaduse hindamisel võtma arvesse kogu asjakohase informatsiooni ka juhul, kui krediidiriski kapitalinõude arvutamisel lähtutakse reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangutest või välise krediidikvaliteedi hinnangu puudumisest.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (310) Krediidiasutus peab laenuportfelle piisavalt hajutama, arvestades oma sihtturge ja krediidistrateegiat.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (4) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile kõigist asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute finantsseisundit.

  (5) Krediidiasutus peab kõigi oluliste äriprotsesside kohta välja töötama talitluspidevuse plaani majandustegevuse taastamise ja jätkuvuse tagamiseks. Nimetatud talitluspidevuse plaan tuleb regulaarselt üle vaadata, seda testida ja vajaduse korral uuendada.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 821.   Nõuded likviidsusriski juhtimisele

  (1) Krediidiasutusel peavad olema strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks erinevatel prognoositavatel, sealhulgas päevasisestel, perioodidel, et tagada piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab krediidiasutusel või selle filiaalil täita kohustusi stressiolukordades.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (11) Krediidiasutus peab regulaarselt ajakohastama oma likviidsusriski juhtimise strateegiaid, poliitikaid, protseduure ja limiite ning välja töötama toimivad talitluspidevuse plaanid likviidsuse tagamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis likviidsuse talitluspidevuse plaan), arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud stressitestide tulemusi.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid peavad:
  1) olema vastavuses krediidiasutuse äriliinide, kasutatavate välisvaluutade ja äriüksustega ning arvestama ka filiaalide olemasolu ja väljendama krediidiasutuse tegevuse mõju iga lepinguriigi rahandussüsteemile, kus ta tegutseb;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  2) sisaldama asjakohaseid likviidsusriski juhtimise kulude edasijaotamise süsteeme teistesse kasumit teenivatesse üksustesse;
  3) vastama krediidiasutuse tegevuse ulatusele, keerukusele, riskiprofiilile ning juhatuse määratud riskitaluvusele, kusjuures krediidiasutus peab riskitaluvusest kõiki asjaomaseid äriüksusi teavitama;
  4) arvestama krediidiasutuse olulisust igas riigis, kus ta tegutseb.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (3) Krediidiasutus peab finantseerimispositsioonide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks välja töötama metoodika, kus tuleb arvesse võtta nii bilansilistest kui ka bilansivälistest varadest ja kohustustest ning maineriski võimalikust mõjust tulenevaid teadaolevaid ja prognoositavaid rahavooge.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (4) Krediidiasutus peab eristama tagatisega koormatud varad tagatisega koormamata varadest, mis on likviidsed ja kasutatavad igal ajal, eelkõige juhtudel, kui ohus on krediidiasutuse finantsseisund või maksevõime. Arvesse tuleb võtta ka isikuid, kellele varad kuuluvad, ja riiki, kus varad on registreeritud.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (5) Krediidiasutus peab arvesse võtma õiguslikke, järelevalve ja ärilisi piiranguid, mis kehtivad tema äriüksustele likviidsuse tagamiseks täiendava kapitali andmisel ja tagatisega koormamata varade potentsiaalsetele ülekannetele nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (6) Krediidiasutus peab võtma kasutusele erinevad likviidsusriski maandamise meetmed, sealhulgas limiitide süsteemi ja likviidsuspuhvrid, mis võimaldavad toime tulla erinevate stressisündmustega, ning omama piisavalt hajutatud ressursside struktuuri ja takistuseta juurdepääsu finantseerimisallikatele. Nimetatud meetmeid tuleb regulaarselt ajakohastada.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (7) Krediidiasutus peab likviidsuspuhvrite põhjal kindlaks määrama oma toimetulekuperioodi. Toimetulekuperiood on aeg, mille jooksul krediidiasutus peab olema võimeline jätkusuutlikult tegutsema, kasutamata krediidiasutuse väliseid finantseerimisallikaid.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (8) Krediidiasutus peab likviidsusriski maandamiseks, ressursside kaasamiseks ning finantseerimisallikate kasutamiseks tehtavates otsustes kasutama stsenaariumianalüüse, tundlikkuse analüüse ja muid stressiteste (edaspidi stressitest) ning talitluspidevuse plaane, mille eeldused tuleb regulaarselt ajakohastada.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (9) Likviidsusriski stressitestide tegemisel tuleb kasutada nii krediidiasutuse enda kui ka kogu turuga seotud stsenaariumi või nende kahe kombinatsiooni eri prognoosiperioodide ja stressiolude kohta, mis tuleb üle vaadata kord aastas. Stsenaariumides peab arvestama ka bilansiväliseid kohustusi ja muid tingimuslikke kohustusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 nimetatud sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutuste või muude eriotstarbeliste asutuste või isikute kohustusi, mille suhtes krediidiasutus tegutseb tehingu korraldajana või olulise suurusega likviidsustoetuse andjana.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (10) Likviidsuskriisi olukorras tegutsemiseks peab krediidiasutusel olema ka krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvaid filiaale hõlmav likviidsuse talitluspidevuse plaan koos asjakohase strateegia ja võimaliku likviidsuspuudujäägi tekkimisel rakendatavate põhjalike meetmetega. Seda plaani tuleb regulaarselt testida vähemalt üks kord aastas vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud stressitestis kasutatavatele stsenaariumidele. Krediidiasutuse juhatus peab stressitestide tulemuste ülevaated kinnitama ning vajaduse korral täpsustama vastavasisulise likviidsusriski poliitika, limiidid ja likviidsuse talitluspidevuse plaani.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (11) Likviidsuse talitluspidevuse plaan peab olema kohe rakendatav. Likviidsuse talitluspidevuse plaani rakendamiseks tuleb krediidiasutusel hoida likviidsuspuhvreid ja vastavaid reserve, mis on kasutatavad piiranguteta ja viivituseta kohe, kui selleks vajadus tekib. Likviidsuspuhvreid ja reserve tuleb hoida lepinguriigi või kolmanda riigi valuutas, kui krediidiasutusel on avatud positsioonid selle valuutaga.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 822.   Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise nõuded

  (1) Ülemäärase finantsvõimenduse risk on risk, mis tuleneb krediidiasutuse liiga kiirest kohustuste kasvust.

  (2) Krediidiasutus peab kehtestama korra ja meetmed ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks. Ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamisel tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 kohaselt arvutatud riskipositsiooni ning varade ja kohustuste mittevastavust.

  (3) Krediidiasutusel tuleb toime tulla stressisündmustega, mis on seotud ülemäärase finantsvõimenduse riskiga, ja riski hindamisel arvestada krediidiasutuse omavahendite võimaliku vähenemisega kahjumi tõttu.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 83.   Nõuded laenudele

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.

  (2) Nõuded laenude andmisele ja jälgimisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (21) Makrofinantsjärelevalve eesmärgil võib Eesti Pank kehtestada kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis tegutsevatele tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele nõuded:
  1) laenusumma ja laenu tagatisvara suhtele;
  2) laenusumma ja laenuvõtja sissetuleku suhtele;
  3) perioodiliste laenu- ja intressimaksete ning laenusaaja sissetuleku suhtele;
  4) laenu tähtajale;
  5) laenude ja hoiuste suhtele.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (31) Krediidiasutus peab tarbijale laenu andmisel või tarbijale krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 7 ja 51 nimetatud nõustamisteenuse osutamisel järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatut. Krediidiasutusel tuleb tagada, et krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõikes 8 nimetatud krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tarbijatele laenu andva või vahendava tütarettevõtja tegevus vastab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 38, 40, 43, § 44 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 46–531, 57 ja 58 sätestatud tingimustele.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

  (4) Krediidiasutuse töötajatele laenude andmise korra kinnitab krediidiasutuse nõukogu.

§ 84.   Laenud krediidiasutusega seotud isikutele

  (1) Krediidiasutusega seotud isikud on:
  1) krediidiasutuse juhid, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või revident;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud;
  3) krediidiasutuses olulist osalust omav füüsilisest isikust aktsionär;
  4) krediidiasutuses olulist osalust omava juriidilisest isikust aktsionäri juhatuse või seda asendava organi liige.

  (2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe abikaasa või faktiline abikaasa, lapsed, vanemad, õed ja vennad.

  (3) Samaväärset majanduslikku huvi omavaks isikuks loetakse ka:
  1) krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja selle äriühingu ema- või tütarettevõtja;
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
  2) äriühing, kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juhid, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik.

  (4) Krediidiasutusega seotud isikule võib anda laenu ainult juhatuse igakordse ühehäälse otsuse alusel. Eelnimetatud tingimust ei kohaldata, kui laenusumma on väiksem kui 25 protsenti krediidiasutuse juhatuse esimehe krediidiasutusest saadavast aastatasust, kui nõukogu otsusega ei ole kehtestatud väiksemat alammäära.

  (5) Krediidiasutuse juht või krediidikomitee liige, laenu andmist otsustav töötaja või nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik ei tohi osa võtta temale endale laenu andmise otsustamisest.

  (6) Krediidiasutusega seotud isikutele ja krediidiasutuse aktsionäridele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele.

  (7) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 281 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatut.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ja krediidiasutuse juriidilisest isikust aktsionäride ning krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu selliste aktsionäride suhtes, kellele kuulub rohkem kui kümme protsenti äriühingu aktsiakapitalist, võetud krediidiasutuse riskipositsioonide suhe omavahenditesse ei tohi ületada viit protsenti.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud piirmäär ei kehti krediidiasutuse emaettevõtja, emaettevõtja teise tütarettevõtja ja krediidiasutuse tütarettevõtja suhtes tingimusel, et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse või Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetega samaväärset konsolideeritud järelevalvet teostava kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse konsolideeritud järelevalve alla.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (10) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, kui ta ületab käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud piirmäära.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 85.   Riskide kontsentreerumise piirmäärad
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 851.   Välisvaluuta avatud netopositsioonide piirmäär
[Kehtetu - RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 852.   Erandid riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 853.   Loamenetluse tähtajad usaldatavusnormatiivide arvutamisel

  Finantsinspektsioon teeb otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 86.   Varade hindamine

  (1) Krediidiasutus on kohustatud pidevalt hindama oma vara ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid.

  (2) Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki nõudeid nende laekumise tõenäolisusest lähtudes. Nõue, mille laekumine osaliselt või täielikult on ebatõenäoline, tuleb ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osas kanda kuludesse.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuete hindamise korra.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

2. jagu Kapitalinõuete arvutamise meetodid 
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 861. – § 8643. [Kehtetud - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

21. jagu Kapitalipuhvrid 
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 8644.   Kapitalipuhvrite üldnõuded

  (1) Krediidiasutus peab lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatud omavahendite nõudele hoidma käesoleva seaduse §-s 8645 sätestatud kapitali säilitamise puhvrit, ja kui see on tema suhtes kohaldatav, siis järgmisi puhvreid:
  1) §-s 8646 nimetatud vastutsüklilist kapitalipuhvrit;
  2) §-s 8647 nimetatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit;
  3) §-s 8648 nimetatud muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit;
  4) §-s 8649 nimetatud süsteemse riski puhvrit.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrid moodustavad liidetuna kombineeritud puhvri.

  (3) Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvreid hoidma konsolideerimata ja konsolideeritud alusel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõuded lisanduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatud esimese taseme põhiomavahendite nõudele ning käesoleva seaduse § 104 lõike 2 kohaselt arvutatud täiendavale kapitalinõudele või omavahendite suurendamise nõudele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Krediidiasutus ei või teha esimese taseme põhiomavahendite arvel väljamakseid, mille tulemusena ta ei täidaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid.

  (6) Kui krediidiasutus ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid täies ulatuses, rakendatakse talle käesoleva seaduse §-s 8650 sätestatud esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide jaotamise piiranguid.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 8645.   Kapitali säilitamise puhver

  Kapitali säilitamise puhver on 2,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 8646.   Vastutsükliline kapitalipuhver

  (1) Krediidiasutusepõhine vastutsükliline puhver on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud riskipositsioonide asukohariikides kohaldatavate vastutsükliliste puhvrite kaalutud keskmise määra korrutis.

  (2) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on kuni 2,5 protsenti kogu riskipositsioonist, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse 0,25 protsendipunkti täpsusega. Vastutsüklilise kapitalipuhvri täpse määra kehtestab Eesti Pank.

  (3) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamisel võetakse arvesse:
  1) krediiditsükli faasi;
  2) laenukasvust tulenevaid riske;
  3) kohaliku majanduse eripära;
  4) puhvri alusnäitajat;
  5) laenu kasvu ning väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte muutust;
  6) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11) sätestatud korra kohaselt antud soovitusi;
  7) muid asjaolusid, mis on kohased tsüklilise süsteemse riski käsitlemisel.

  (4) Põhjendatud kaalutlustel võib Eesti Pank kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti koguriskipositsioonist. Eesti Pank võib tunnustada teise lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 alusel arvutatud koguriskipositsiooni selles riigis asuvast osast.

  (5) Kui kolmanda riigi pädev asutus ei ole vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestanud ega avalikustanud, arvestatakse Eesti krediidiasutuste positsioonide suhtes, mis asuvad selles riigis, vastutsüklilise kapitalipuhvri määra käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras.

  (6) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse iga kvartali kohta. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra esmakordsel kehtestamisel või selle suurendamisel tuleb määr avaldada 12 kuud enne määra või uue määra jõustumist. Erakorraliste asjaolude ilmnemisel võib määra või uue määra jõustumise tähtaeg olla lühem kui 12 kuud, arvates määra või uue määra avalikustamisest.

  (7) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr ja selle jõustumise aeg avalikustatakse Eesti Panga veebilehel. Avalikustada tuleb:
  1) kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr;
  2) asjakohane väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe ning selle kõrvalekalle pikaaegsest suundumusest;
  3) vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 kehtestatud puhvri alusnäitaja;
  4) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra põhjendus;
  5) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suurendamise korral kuupäev, millest alates krediidiasutused on kohustatud hoidma suuremat puhvrit;
  6) uue määra varasemat rakendamist põhjendavad erakorralised asjaolud, kui vastutsüklilise kapitalipuhvri uue määra jõustumise tähtaeg on lühem kui 12 kuud, arvates uue määra avalikustamisest;
  7) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra vähendamise korral eeldatav periood, mille jooksul ei kavandata puhvri määra suurendamist.

  (8) Eesti Pank edastab teabe vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise kohta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

  (9) Eesti Pank kehtestab krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamise täpsema korra ja teise lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamise korra.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 8647.   Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver

  (1) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktide 29, 31 ja 33 tähenduses krediidiasustusest, finantsvaldusettevõtjast või segavaldusettevõtjast Euroopa Liidu emaettevõtja või krediidiasutus. Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ei saa käsitada käesolevas lõikes viidatud emaettevõtja tütarettevõtjat.

  (2) Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse määramisel on aluseks järgmised tunnused:
  1) konsolideerimisgrupi suurus;
  2) konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga;
  3) konsolideerimisgrupi osutatavate teenuste ja finantstaristu asendatavus;
  4) konsolideerimisgrupi keerukus;
  5) konsolideerimisgrupi piiriülene tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus kolmandates riikides.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratakse igale globaalsele süsteemselt olulisele krediidiasutusele kvantitatiivne punktisumma ja antakse talle vastav kategooria. Punktisumma määramisel võetakse kõiki tunnuseid arvesse võrdse kaaluga.

  (4) Globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused jagatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt määratud punktisumma alusel vähemalt viide kategooriasse, arvestades süsteemse olulisuse suurenemise põhimõtet.

  (5) Eesti Pank võib globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvri nõude määrata järgmiselt:
  1) madalaimasse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on üks protsent Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist;
  2) iga järgmise kategooria puhul, välja arvatud kõrgeim kategooria, liidetakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määrale 0,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist;
  3) kõrgeimasse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on 3,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist.

  (6) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus peab globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit hoidma konsolideeritud alusel.

  (7) Eesti Pank esitab Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu ja neile antud kategooriad. Globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramine ja neile antud kategooriad vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning tulemustest teavitatakse asjaomast globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

  (8) Eesti Pangal on põhjendatud järelevalvelise hinnangu alusel õigus määrata globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus punktisumma alusel määratud kategooriast kõrgemasse kategooriasse või määratleda madalaimale kategooriale vastavast punktisummast madalama punktisummaga krediidiasutus globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ning arvata see asjakohasesse kategooriasse. Käesoleva lõike alusel kategooriates tehtud muudatustest ja nende põhjustest teavitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

  (9) Eestis tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitab Eesti Pank. Eesti Pank avalikustab globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimed, neile antud kategooriad ja kategooriates tehtud muudatused oma veebilehel.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 8648.   Muu süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver

  (1) Muu süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktide 29, 31 ja 33 tähenduses krediidiasustusest, finantsvaldusettevõtjast või segavaldusettevõtjast Euroopa Liidu emaettevõtja või krediidiasutus.

  (2) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse määramise aluseks on järgmised tunnused:
  1) krediidiasutuse suurus;
  2) krediidiasutuse olulisus Euroopa Liidu või asjaomase lepinguriigi majandusele;
  3) krediidiasutuse piiriülese tegevuse olulisus;
  4) krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga.

  (3) Eesti Pank võib nõuda muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist kuni kahe protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist konsolideerimata, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.

  (4) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri kehtestamine ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt negatiivseid mõjusid teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile või takistada siseturu toimimist.

  (5) Eesti Pank teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kehtestamisest vähemalt üks kuu enne vastava otsuse avalikustamist Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning asjaomaste lepinguriikide määratud pädevaid asutusi. Teavitus peab sisaldama:
  1) põhjendust, miks eeldatakse, et muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver on riskide maandamise seisukohalt tõhus ja proportsionaalne;
  2) lepinguriigile kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri eeldatava positiivse või negatiivse mõju kohta Euroopa Liidu siseturule;
  3) puhvri määra, mida soovitakse kehtestada.

  (6) Eesti Pank vaatab muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude läbi vähemalt kord aastas.

  (7) Eestis tegutsevate muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitab Eesti Pank. Eesti Pank avalikustab muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimed oma veebilehel.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 8649.   Süsteemse riski puhver

  (1) Süsteemse riski puhvri eesmärk on ennetada ja maandada pikaajalisi mittetsüklilisi süsteemseid või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riske, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud omavahendite nõuetega. Süsteemse riski puhvri määra kehtestab Eesti Pank.

  (2) Süsteemse riski puhvri nõude võib kehtestada kõikidele krediidiasutustele, krediidiasutuste rühmale või üksikule krediidiasutusele. Süsteemse riski puhvri nõue võib olla krediidiasutuste gruppide või krediidiasutuste lõikes erinev.

  (3) Süsteemse riski puhvri määr on selle kehtestamisel vähemalt üks protsent riskipositsioonidest, millele süsteemse riski puhvri nõuet kohaldatakse.

  (4) Süsteemse riski puhvri määr vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta tagant. Süsteemse riski puhvri määra võib muuta 0,5 protsendipunkti kaupa.

  (5) Süsteemse riski puhvri nõue kehtestatakse Eestis asuvatele positsioonidele. Süsteemse riski puhvri nõuet võib kohaldada ka kolmandates riikides asuvate riskipositsioonide suhtes. Teistes lepinguriikides asuvatele riskipositsioonidele võib süsteemse riski puhvri nõuet kohaldada järgmiselt:
  1) kui süsteemse riski puhvri määr kehtestatakse ulatuses kuni viis protsenti, peab seda kohaldama kõigile Euroopa Liidus asuvatele riskipositsioonidele;
  2) kui süsteemse riski puhvri määr kehtestatakse ulatuses üle käesoleva lõike punktis 1 sätestatud määra, peab käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud Euroopa Komisjoni arvamus süsteemse riski puhvri nõude kohaldamise kohta olema positiivne.

  (6) Süsteemse riski puhvri kehtestamine ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt negatiivseid mõjusid teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile ega takistada siseturu toimimist.

  (7) Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamine avalikustatakse Eesti Panga kodulehel. Avalikustada tuleb vähemalt:
  1) kohaldatav süsteemse riski puhvri määr;
  2) krediidiasutused, kellele süsteemse riski puhvrit kohaldatakse;
  3) süsteemse riski puhvri kehtestamise põhjendus;
  4) süsteemse riski puhvri nõude jõustumise kuupäev;
  5) nende riikide loetelu, milles asuvatele riskipositsioonidele süsteemse riski puhvri nõuet kohaldatakse.

  (8) Eesti Pank võib jätta avalikustamata käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud teabe, kui selle avalikustamine kahjustaks finantsstabiilsust.

  (9) Eesti Pank esitab teabe süsteemse riski puhvri määra kehtestamise või muutmise kohta ulatuses kuni käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud protsendini üks kuu enne sellekohase otsuse avalikustamist Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja asjaomaste välisriikide pädevatele asutustele.

  (10) Eesti Pank esitab teabe süsteemse riski puhvri määra kehtestamise või muutmise kohta ulatuses üle käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud protsendi kolm kuud enne selle jõustumist Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja asjaomaste välisriikide pädevatele asutustele. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud juhul kehtestatakse süsteemse riski puhvri määr pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Kui Eesti Pank kehtestab süsteemse riski puhvri määra Euroopa Komisjoni negatiivsest arvamusest hoolimata, peab Eesti Pank oma otsust Euroopa Komisjonile põhjendama.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõigete 9 ja 10 kohaselt esitatav teave peab sisaldama:
  1) Eestis esineva süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski kirjeldust;
  2) põhjendust, miks süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski suurus ohustab Eesti finantsstabiilsust;
  3) süsteemse riski puhvri nõude määra põhjendust;
  4) põhjendust, miks eeldatakse, et süsteemse riski puhver on riskide maandamise seisukohalt tõhus ja proportsionaalne;
  5) kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut süsteemse riski puhvri eeldatava positiivse või negatiivse mõju kohta Euroopa siseturule;
  6) põhjendust, miks käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud meetmed, välja arvatud sama määruse artiklites 458 ja 459 sätestatud meetmed, ei ole piisavalt tõhusad süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski ennetamiseks ja maandamiseks;
  7) süsteemse riski puhvri määra, mida soovitakse kehtestada.

  (12) Kui konsolideerimisgrupile laieneks samaaegselt globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue või lisaks eelmainitutele ka süsteemse riski puhvri nõue, kohaldatakse nendest kõrgeimat.

  (121) Kui süsteemse riski puhvri nõue kohaldub ainult Eestis asuvatele riskipositsioonidele ja ei kohaldu Eestist väljaspool asuvatele riskipositsioonidele, kohaldatakse süsteemse riski puhvri nõuet kumulatiivselt ja see lisatakse globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudele.
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

  (13) Eesti Pank kehtestab teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamise korra.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 8650.   Omakapitali jaotamise piirangud

  (1) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, arvutab maksimaalse väljamakstava summa ja esitab selle koos aluseks olevate arvutustega Finantsinspektsioonile.

  (2) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, ei tohi enne maksimaalse väljamakstava summa Finantsinspektsioonile esitamist:
  1) teha väljamakseid esimese taseme põhiomavahendite arvel;
  2) võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid makseid seoses pensionihüvitisega lisaks kogumispensionide seaduses sätestatule ega maksta tulemustasu aja eest, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud kapitalipuhvri nõuet;
  3) teha väljamakseid esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.

  (3) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, ei tohi teha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud väljamakseid ega võtta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustusi summas, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksimaalse väljamakse summat.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid kohaldatakse üksnes selliste väljamaksete suhtes, mille tulemusel vähenevad esimese taseme põhiomavahendid või kasum ja mille puhul väljamaksete peatamine või maksmata jätmine ei kujuta endast makseviivituse juhtu ega ole krediidiasutuse suhtes pankrotiavaldust põhistavaks nõudeks.

  (5) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet ja kavatseb teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljamakseid või võtta samas lõikes nimetatud kohustusi, esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed:
  1) omavahendite summa, sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite summa, täiendavate esimese taseme omavahendite summa ja teise taseme omavahendite summa;
  2) vahe- ja aastakasumi summa;
  3) käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud maksimaalne jaotatav summa;
  4) jaotatav summa jaotiste kaupa, sealhulgas dividendide maksmine, aktsiate tagasiostmine, täiendavate esimese taseme omavahenditega seotud maksed, tulemustasu maksmine, vabatahtlike pensionimaksete tegemine uue maksukohustuse võtmisega ja väljamaksete tegemine maksekohustuse alusel, mis võeti ajal, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet.

  (6) Krediidiasutus peab kehtestama korra, mis tagab jaotatava summa ning maksimaalselt jaotatava summa arvutamise korrektsuse, ning peab olema võimeline arvutuste korrektsust Finantsinspektsioonile tema nõudmisel tõendama.

  (7) Esimese taseme põhiomavahendite arvel tehtavateks väljamakseteks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses loetakse järgmised väljamaksed:
  1) dividendide maksmine rahas;
  2) täielikult või osaliselt makstud täiendavate aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide jaotamine;
  3) oma aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide soetamine või tagasiostmine;
  4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide eest saadud summade tagasimaksmine;
  5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides b–e nimetatud instrumentide jaotamine.

  (8) Maksimaalse jaotatava summa arvutamise korra kehtestab Eesti Pank.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 8651.   Kapitali säilitamise plaan

  (1) Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, on ta kohustatud koostama kapitali säilitamise plaani ja esitama selle Finantsinspektsioonile hiljemalt viis päeva pärast kombineeritud puhvri nõude täitmata jätmise tuvastamist. Finantsinspektsioon võib kapitali säilitamise plaani esitamise tähtaega pikendada kümne päevani.

  (2) Kapitali säilitamise plaan peab sisaldama:
  1) tulude, kulude ja bilansi prognoosi;
  2) kapitali adekvaatsuse suhtarvude parandamiseks kavandatavaid meetmeid;
  3) omavahendite suurendamise plaani ja ajakava kombineeritud puhvri nõude täielikuks täitmiseks;
  4) muud informatsiooni, mis on Finantsinspektsioonile vajalik kapitali säilitamise plaani hindamiseks.

  (3) Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile kapitali säilitamise plaaniga tõendada, et selle rakendamisel on krediidiasutus võimeline säilitama kombineeritud kapitalinõude täitmiseks vajalikku omavahendite taset või saavutama selle kohase aja jooksul.

  (4) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei taga kapitali säilitamise plaan kombineeritud puhvri nõude täitmist, kohaldatakse krediidiasutuse suhtes ühte järgmistest meetmetest:
  1) krediidiasutust kohustatakse suurendama omavahendeid Finantsinspektsiooni määratud tasemeni ja tähtajaks;
  2) rakendatakse käesoleva seaduse §-s 8650 sätestatud piiranguid või §-s 104 sätestatud õigusi ettekirjutuse tegemisel.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

3. jagu Makse- ja arveldussüsteemid ning klientide kaitse 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 87.   Krediidiasutuste arveldused
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) Krediidiasutus peab avama Eesti Pangas konto. Eesti Pangas krediidiasutuste kontode avamise ja kasutamise tingimused kehtestab Eesti Pank.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Eesti Pangas kontot omavad krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal võivad liituda iga Eesti Panga halduses oleva maksesüsteemiga eeldusel, et nad täidavad maksesüsteemi toimimise reeglitega määratud liitumistingimused ja sõlmivad asjakohase liitumislepingu. Eesti Panga halduses olevate maksesüsteemide toimimise reeglid kehtestab Eesti Pank. Maksesüsteem käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (ELT L 166, 11.06.1998, lk 45–50) artikli 2 punktis a määratletud süsteem, sealhulgas kolmanda riigi süsteem, kui sellisele süsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas võrdväärsed eelnimetatud direktiivis sätestatud nõuetega.
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

  (3) [Kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

  (4) Maksesüsteemis võib kasutada kohustuste kahe- või mitmepoolset tasaarvestamist, kui sellise tasaarvestamise kord on maksesüsteemi toimimise reeglitega ette nähtud.
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

  (5) Maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üle antud maksekäsund on tagasivõtmatu ja see on kolmandate isikute jaoks siduv. Maksekäsundi lõplikkus tuvastatakse asjakohase maksesüsteemi reeglite kohaselt. Moratooriumi väljakuulutamine või ajutise pankrotihalduri nimetamine või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Enne moratooriumi väljakuulutamist või ajutise pankrotihalduri nimetamist antud maksekäsundi võib täita maksesüsteemi tagatisvahendite arvel maksesüsteemi reeglite kohaselt. Maksejõuetuse korral kohaldatakse maksesüsteemis osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele maksesüsteemile kohalduvat maksejõuetust reguleerivat õigust.
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

  (51) Maksesüsteemiga liitumisel, millele kohaldub välisriigi õigus, teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni. Moratooriumi kehtestamise või pankrotimenetluse algatamise kohta teabe avaldamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 1153 sätestatut.
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

  (6) Korrespondentsuhe käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuste vahelisest lepingust tulenev õigussuhe, mille puhul üks krediidiasutus kasutab teises krediidiasutuses (edaspidi korrespondentpank) avatud kontot (edaspidi korrespondentkonto), mida ta lisaks teistele korrespondentpanga pakutavatele teenustele kasutab ka enda nimel oma klientide teenindamiseks.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 88.   Pangasaladus

  (1) Pangasaladusena käsitatakse kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Pangasaladusena ei käsitata:
  1) andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad;
  2) koondandmeid ega muid sarnaseid andmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  3) krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja ning andmeid nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, sõltumata kliendiks olemisest;
  4) teavet kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule, kui:
  1) krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust tuleneb käesolevas paragrahvis sätestatust või
  2) klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku või
  3) pangasaladuse avaldamine on vajalik kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või kliendi taotluse alusel algatatud lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (31) Krediidiasutusel on õigus avaldada teavet kliendisuhte loomise kohta Politsei- ja Piirivalveametile, kui ta kasutab isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks riiklikesse andmekogudesse, sealhulgas isikut tõendavate dokumentide andmekogusse, kantud andmeid.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

  (4) Krediidiasutuse aktsionärid, liikmed, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on kohustatud hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõigetes 41–51 sätestatud pangasaladuse avaldamisega seotud krediidiasutuse õiguste või kohustuste täitmist krediidiasutuse juhtide või töötajate poolt ei käsitata seaduse või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõude rikkumisena.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (41) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja Finantsinspektsiooni kaudu välisriigi finantsjärelevalve asutusele, samuti Euroopa Keskpangale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas väärteomenetluse või muu sellesarnase menetluse läbiviimiseks.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (42) Krediidiasutusel on õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid:
  1) rahapesu andmebüroole ja Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses;
  2) Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduses, maksualase teabevahetuse seaduses ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses;
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  3) Politsei- ja Piirivalveametile isikut tõendavate dokumentide seaduse § 208 lõikes 3 sätestatud juhtudel ja ulatuses.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

  (43) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

  (44) Tagatisvara halduril on õigus avaldada pangasaladust pandikirjaportfelli omandavale krediidiasutusele pandikirjaseaduse § 45 alusel pandikirjaportfelli tervikuna võõrandamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks.
[RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019]

  (5) Kirjalikus või elektroonilises vormis või täitemenetluse seadustiku §-s 631 sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi (edaspidi elektrooniline arestimissüsteem) kaudu esitatud järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse:
[RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
  1) kohtule kohtumenetlust reguleerivates seadustes ettenähtud juhtudel ja korras;
  2) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses, sealhulgas välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks;
  3) julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;
  4) Maksu- ja Tolliametile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel või riikliku järelevalve teostamisel hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
  5) kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks;
  51) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmiseks;
[RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017]
  6) ajutisele haldurile ja pankrotihaldurile pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
  7) Riigikontrollile Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
  8) Tagatisfondi määratud isikule Tagatisfondi seaduse alusel;
  9) pärima õigustatud isikule või tema volitatud isikule, notarile ja notari määratud pärandvara inventuuri tegijale ning kohtu määratud pärandvara hooldajale, samuti välisriigi konsulaaresindusele seoses pärandvaraga ja sellega seotud andmetega vastavate kirjalike dokumentide esitamisel;
  10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni kontrollijale deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tarbijakaitseseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
[RT I, 08.01.2020, 1 - jõust. 17.01.2020]

  (51) Krediidiasutus võib kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladuse järgmistele isikutele:
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  1) oma emaettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid konsolideeritud aruannete koostamiseks;
  2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele või teisele krediidiasutusele, kes vajab andmeid kliendi maksekohustuste täitmise ajaloo kohta krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  3) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks, ning teisele isikule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 51 rakendamiseks vajalikus ulatuses.
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017]

  (52) Käesoleva paragrahvi lõike 51 punktis 2 nimetatud isikutele on lubatud edastada kliendi kohustuse rikkumisega seotud andmeid, kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui seitse aastat, ja kliendi kohustuse rikkumisega seotud isikuandmeid, kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud järelepärimises tuleb märkida:
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  1) järelepärimise esitaja nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress ja sidevahendite andmed;
  2) kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga;
  3) taotletavate andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus;
  4) järelepärimise esitamise õiguslik alus;
  5) järelepärimise esitaja allkiri.

  (61) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud järelepärimise vastusena pangasaladuse, kui järelepärimises märgitud kliendi kohta on esitatud vähemalt:
  1) andmed kliendi maksekonto, maksekaardi või muu maksevahendi või makseinstrumendi tunnuse või lepingu kohta või
  2) muud andmed, mis võimaldavad identifitseerida kliendi isiku.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

  (62) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud järelepärimise vastusena pangasaladuse:
  1) järelepärimises märgitud kliendi maksekonto suhtes esindusõigust omava isiku kohta;
  2) kliendi kohta, kelle maksekonto suhtes järelepärimises märgitud isik esindusõigust omab.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

  (63) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimises, mis on esitatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, tuleb märkida:
  1) järelepärimise edastanud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed;
  2) puudutatud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed;
  3) taotletavate andmete loetelu või kirjeldus;
  4) järelepärimise esitamise õiguslik alus.
[RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

  (64) Krediidiasutus ei ole kohustatud kontrollima elektroonilise arestimissüsteemi kaudu esitatud järelepärimise andmeväljadele sisestatud andmete õigsust.
[RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

  (7) Isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (8) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (9) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust uurijale, prokurörile ja kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras.

  (10) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (11) Krediidiasutusel on õigus avaldada maksetehingu asjaolusid puudutav pangasaladus oma kliendile või maksetehingu täitmisega seotud makseteenuse pakkujale:
  1) kui see on vajalik täitmata jäetud või valesti täidetud maksega seotud uurimise tulemustest teavitamiseks või
  2) selleks, et krediidiasutuse enda või maksetehingu täitmisega seotud teise makseteenuse pakkuja klient saaks esitada vale saaja vastu õigusliku nõude rahaliste vahendite tagasinõudmiseks, kui vastavat klienti teenindava makseteenuse pakkuja kaudu rahaliste vahendite tagasisaamine ei õnnestunud.
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

§ 89.   Kliendi kaitse

  (1) Krediidiasutuse klient käesoleva seaduse mõistes on iga isik, kes kasutab või on kasutanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust, või isik, kes on krediidiasutuse poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud.

  (11) Krediidiasutuse poolt klientide vahendite hoiustamiseks peetavatele kontodele, mis ei ole maksekontod võlaõigusseaduse § 709 lõike 4 tähenduses, ja nendega seotud teenustele kohaldatakse võlaõigusseaduse § 711 lõike 1 punktides 1–3, 9–12, 21–24, lõigetes 2, 3 ja 5 ning §-des 714 ja 718–7191 ning § 720 lõigetes 1–3, 5 ja 6 makseteenuse lepingu ja maksekonto kohta sätestatut.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (12) Krediidiasutus esitab hoiustajale Tagatisfondi tagatavate hoiuste kohta teabe konto väljavõttel, milles viidatakse hoiustajale esitatavale teabelehele vastavalt Tagatisfondi seaduse §-le 31.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

  (13) Krediidiasutus ei või nõuda kliendilt kahju hüvitamist ega leppetrahvi, kui krediidiasutus on ühinenud teise krediidiasutusega või tütarettevõtjast krediidiasutus on muutunud filiaaliks ning klient on kolme kuu jooksul vastavasisulise teate krediidiasutuse veebilehel ilmumisest arvates makseteenuse- või hoiustamislepingu üles öelnud ja andnud maksejuhise Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud hoiuse ja kogunenud intresside ülekandmiseks kliendi määratud kontole teises krediidiasutuses või hoiustaja taotluse alusel välja maksmiseks sularahas.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (2) Krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega.

  (21) [Kehtetu - RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017]

  (22) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (23) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (24) Kui krediidiasutused kasutavad automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüse, oma juriidiliste kohustuste või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, siis on neil õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 13 lõike 2 punkti f ja artikli 14 lõike 2 punkti g kohaldamisel kirjeldada automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi kasutatavat loogikat üksnes üldistatud kujul ja ulatuses, mis ei sea ohtu vastava juriidilise kohustuse või avalikes huvides oleva ülesande sisulist täitmist.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide käesoleva seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama.

  (31) Krediidiasutus on kohustatud informeerima klienti võimalikest ohtudest laenude võtmisel.

  (4) Krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle informatsiooni olulist osalust omavate aktsionäride osaluse suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis ning krediidiasutuse juhtide kohta.

  (5) Krediidiasutuse sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi üldtingimused), intressimäärad ning teenustasud peavad olema avaldatud krediidiasutuse veebilehel ja krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid.
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

  (6) Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. Üldtingimustes tuleb muu hulgas ette näha krediidiasutuse ja tema kliendi vahel vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning nimetada selle pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, kellele klient võib esitada kaebuse krediidiasutuse tegevuse peale.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (7) Üldtingimused kinnitab, muudab ja tühistab krediidiasutuse juhatus. Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega.

  (8) Krediidiasutuses olevat kliendi vara võib arestida või konfiskeerida või pöörata sellele sissenõuet ainult seaduses ettenähtud korras.

  (9) Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

  (10) Krediidiasutus, kes tegeleb e-raha väljastamisega, on kohustatud järgima makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 lõigetes 3, 4 ja 6 ning §-s 63 sätestatut.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (11) [Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (12) Kui krediidiasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), artikli 4 punktis 3 nimetatud kombineeritud jae- ja kindlustuspõhise investeerimistoote koostaja või müüja sama artikli punktide 4 ja 5 tähenduses või kui ta annab soovitusi sellise toote kohta, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses sätestatud nõudeid.
[RT I, 22.02.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 891.   Kliendi teavitamine investeerimishoiuse lepingu sõlmimisel ja selle sobivuse hindamine

  (1) Kui käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud hoiustamistehingu kohta sõlmitud leping sisaldab investeerimisriski, on krediidiasutus kohustatud enne lepingu sõlmimist esitama kliendile teabe:
  1) hoiusega seotud kõikide tasude kohta, sealhulgas riskipreemiate ja nende arvutamise metoodika kohta;
  2) hoiuse summalt makstava intressimäära ja saadava tulu, sealhulgas intressi arvutamise metoodika ja intressi väljamaksmise korra kohta;
  3) lepingu tähtaja ja selle pikendamise kohta;
  4) lepingu ennetähtaegse ülesütlemise võimaluste kohta, sealhulgas sellega seotud tasude kohta.

  (2) Investeerimisriskiga hoius (edaspidi investeerimishoius) on käesoleva seaduse tähenduses tähtajaline hoius, mille intress või riskipreemia sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, indeksi, kauba, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või materiaalse või mittemateriaalse mitteasendatava vara või nende kombinatsiooni või alusvara väärtusest või selle muutusest. Investeerimishoiusena ei käsitata muutuva intressimääraga hoiuseid, mille tootlus on otseselt seotud intressimääraindeksiga, nagu Euribor või Libor.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (3) [Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (4) [Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (5) [Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (6) [Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (7) [Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (8) [Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

§ 892.   Ettevõtluskonto

  (1) Krediidiasutus võib sõlmida füüsilise isikuga lepingu ettevõtluskonto pidamise kohta ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud tingimustel.

  (2) Ettevõtluskontole kohaldatakse maksekonto lepingu kohta võlaõigusseaduses sätestatut koos ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud erisustega.

  (3) Krediidiasutus peab pidama ettevõtluskonto krediteerimiste ja debiteerimiste ning broneeringute kohta arvestust.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 893.   Andmesubjekti õiguste piiramine

  (1) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 15 ja 17–21 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ning sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb:
  1) monitooringu ärisuhte seire teostamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil;
  2) maksepettuste ja turukuritarvituste tõkestamise eesmärgil;
  3) turvanõuete täitmise ning riskijuhtimise meetmete rakendamise eesmärgil.

  (2) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 17–18 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ja sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb makseteenuste toimimise tagamise eesmärgil.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse tingimusel, et:
  1) ei töödelda eriliiki isikuandmeid;
  2) krediidiasutus dokumenteerib kõik põhjendused käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldamisel;
  3) krediidiasutus rakendab asjakohaseid meetmeid kliendi õiguste ja vabaduste kaitsmiseks;
  4) krediidiasutus rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem, kui see on vajalik eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas seadusest tuleneva säilitamiskohustuse järgimiseks, välja arvatud juhul, kui andmete kustutamine ohustab maksesüsteemi toimimist, ning
  5) krediidiasutus rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda muul eesmärgil kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

  (4) Krediidiasutus teavitab klienti enne andmete töötlemist käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangust, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada sätestatud piirangu eesmärki.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 17 lõike 3 ning artikli 20 lõike 4 kohaldamist.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

8. peatükk AVALIKUSTAMINE JA ARUANDLUS 
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 90.   Raamatupidamise korraldamine
[Kehtetu - RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 91.   Aruannetele esitatavad nõuded
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) Eesti Pank kehtestab:
  1) krediidiasutustele konsolideeritud ja konsolideerimata aruannete sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad;
  2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel kehtestatud järelevalveliste aruannete edastamise vormi;
  3) välisriigi krediidiasutustele, kelle filiaal on asutatud Eestis, nende Eesti tegevuse kohta esitatavate aruannete sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (11) Krediidiasutus on kohustatud koostama raamatupidamise aruanded majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta (edaspidi raamatupidamise vahearuanded) vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (12) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete (edaspidi järelevalveline aruanne) periood on kuu, kvartal või poolaasta. Järelevalveline aruanne esitatakse viiendaks, kümnendaks või viieteistkümnendaks tööpäevaks pärast aruandeperioodi lõppu või ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või selle alusel kehtestatud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (13) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks ning ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), alusel õigus nõuda krediidiasutuselt ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud välisriigi krediidiasutuselt nende tegevuse kohta Eestis täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid, sealhulgas lühemate perioodide kohta. Täiendavate aruannete sisu, vormi ja esitamise tähtaja otsustab Finantsinspektsioon.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda krediidiasutuselt täiendavat regulaarset aruandlust. Aruandluse vormid kehtestab Eesti Pank.

§ 92.   Aruannete ja muu teabe avalikustamine

  (1) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning vandeaudiitori aruande kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast majandusaasta lõppu oma veebilehel ja tegema need üldiseks tutvumiseks kättesaadavaks oma asukohas ja tegevuskohtades.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavad aruannete ja teabe avalikustamise nõuded.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (21) Finantsinspektsioon võib nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 8. osas sätestatud teabe avaldamist sagedamini kui kord aastas ja otsustada selle avaldamise tähtajad.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama raamatupidamise vahearuanded kahe kuu jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (31) Krediidiasutuse veebilehel peavad olema kättesaadavad:
  1) vähemalt viimase viie aasta majandusaasta aruanded;
  2) vähemalt viimase kolme aasta raamatupidamise vahearuanded;
  3) krediidiasutuse juhatuse valimise kord ning juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtted, sealhulgas nõuded krediidiasutuse juhtidele;
  4) teave, kuidas krediidiasutus täidab käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid krediidiasutuse juhtorganitele, juhtidele ja nende tasustamisele ning sisekontrolli süsteemile.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (4) Krediidiasutus, kelle emaettevõtja on välisriigi krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avalikustama oma veebilehel ka emaettevõtja konsolideeritud majandusaasta aruande, mis on koostatud kooskõlas emaettevõtja asukohariigi õigusaktidega.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (41) Krediidiasutus, kes koos emaettevõtjaga kuulub Finantsinspektsiooni konsolideeritud järelevalve alla, avalikustab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja konsolideeritud majandusaasta aruande.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (5) Välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal peab avalikustama välisriigi krediidiasutuse viimased aruanded, mis on koostatud kooskõlas asukohariigi õigusaktidega ja tõlgitud eesti keelde.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (6) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (7) Krediidiasutus avalikustab majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas järgmise teabe:
  1) krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi juriidiline struktuur ning organisatsiooniline ülesehitus;
  2) üldjuhtimispõhimõtete kirjeldus;
  3) nende füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, kellel on märkimisväärne seos krediidiasutusega.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (8) Krediidiasutus avalikustab majandusaasta aruandes või majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas nende lepinguriikide ning kolmandate riikide kaupa, kus krediidiasutusel on tegevuskoht, järgmise teabe:
  1) geograafiline asukoht, ärinimi ja tegevuse laad;
  2) käive või müügitulu;
  3) töötajate arv täistööaja arvestuse alusel;
  4) maksustamiseelne kasum või kahjum;
  5) tulumaks või muu kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;
  6) saadud riikliku toetuse summa.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 41, 7 ja 8 sätestatud teabe võib avaldada viitena asukohale, kus nimetatud teave on avalikustatud.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (10) Krediidiasutus peab majandusaasta aruandes avalikustama oma varade tootluse. Omakapitali tootlus arvutatakse puhaskasumi ja koguvara suhtena.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (11) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjalt organisatsiooni struktuuri ja grupi ettevõtjate struktuuri avalikustamist kord aastas majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (12) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt teabe avalikustamist lisaks krediidiasutuse veebilehele muude teavitamisvahendite ja -kohtade kaudu.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 921.   Riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatav teave
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 922.   Tasustamise kohta Finantsinspektsioonile esitatav teave
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (4) Koos majandusaasta aruandega peab krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile andmed äriliinide kaupa nende isikute kohta, kelle tasustamise kogusumma krediidiasustuses on vähemalt üks miljon eurot aastas, sealhulgas nende arvu ning iga isiku ülesanded, põhitöötasu, tulemustasud ja krediidiasutuse tehtud pensionimaksed.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (5) Finantsinspektsioon analüüsib tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses ja käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt esitatud andmeid ning edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 93.   Audiitorkontroll

  (1) Krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruanne ja käesoleva seaduse § 92 lõikes 8 sätestatud teave peavad olema auditeeritud. Vandeaudiitori arvamus käesoleva seaduse § 92 lõikes 8 sätestatud teabe kohta avaldatakse auditeeritud teabe avaldamise kohas.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Krediidiasutuse auditeerimise käigus peab vandeaudiitor kontrollima ja esitama Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
  1) omavahenditele kehtestatud nõuete täitmine;
  2) sisekontrolli süsteemi ja toimingute piisavus ning tõhusus;
  3) krediidiasutuse infosüsteemide turvalisus.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 94.   Audiitori nimetamine

  (1) Krediidiasutuse vandeaudiitoriks võib nimetada krediidiasutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.

  (2) [Kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Krediidiasutuse asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel vandeaudiitori, kui:
  1) üldkoosolek ei ole vandeaudiitorit nimetanud;
  2) üldkoosoleku nimetatud vandeaudiitor loobub audiitorkontrolli tegemisest;
  3) vandeaudiitor on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.

  (31) Krediidiasutuse aktsionärid või liikmed, kes ühiselt esindavad vähemalt viit protsenti krediidiasutuse aktsiakapitalist või hääleõigustest, võivad kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud krediidiasutuse audiitorettevõtja asendamist äriseadustiku §-s 3291 sätestatud korras.
[RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (4) Kohtu määratud vandeaudiitori volitused kestavad, kuni üldkoosolek nimetab uue vandeaudiitori.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 95.   Audiitori informeerimiskohustus

  (1) Vandeaudiitor on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest või otsustest, mille tulemuseks on või võib olla:
  1) krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
  2) krediidiasutuse tegevusloa andmise aluseks olevate tingimuste oluline rikkumine;
  3) krediidiasutuse või krediidiasutuse tütarettevõtja tegevuse katkemine;
  4) märkustega või vastupidise arvamuse avaldamine või arvamuse avaldamisest loobumine krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;
  5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus krediidiasutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi.

  (2) Finantsinspektsioonile teabe esitamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga vandeaudiitorile pandud andmete mitteavaldamise kohustust. Teave tuleb esitada samaaegselt krediidiasutuse juhtorganile, kui ei ole mõjuvaid põhjuseid seda mitte teha.

  (3) Kui vandeaudiitor auditeerib ettevõtjat, kes on krediidiasutusega märkimisväärses seoses, mis on tekkinud sellest, et nimetatud ettevõtja ja krediidiasutus on kontrollitavad ühe ja sama isiku poolt, peab ta Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikult teavitama kõigist talle kutsetegevuse käigus teatavaks saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest krediidiasutusega märkimisväärses seoses olevas ettevõtjas.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

9. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 96.   Järelevalve alused ja ülesanded
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) Krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, Finantsinspektsiooni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

  (2) Finantsinspektsioon võib vajaduse korral järelevalve teostamisse kaasata sõltumatuid eksperte.

  (3) Finantsinspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa, ühinemis- või jagunemisloa ja sisemeetodite kasutamise loa taotluse või muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ja nende juurde kuuluvad dokumendid ning kontrollib ja hindab nende vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

  (4) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste, ja kui on asjakohane, ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate tegevust ja seisundit, kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist ja sisemeetodite kasutamise loa nõuetele vastavust, samuti tegevuse ja seisundi vastavust muudele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides.

  (5) Finantsinspektsioon jälgib ja hindab pidevalt, kas krediidiasutuses rakendatavad strateegiad, juhtimise korraldus, protseduurid, sealhulgas raamatupidamises rakendatavad protseduurid, aruandlussüsteemid ja sisekontroll on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, käesoleva seaduse ja muude õigusaktide nõuetega, et usaldusväärselt hinnata riske, sealhulgas süsteemset riski ja stressitesti käigus ilmnenud riski, ning hindab, kas likviidsus ja omavahendid on piisavad krediidiasutuse usaldusväärseks juhtimiseks ja riskide katmiseks. Finantsinspektsioon hindab vähemalt kord aastas, kas krediidiasutuse kõik riskid on, lähtudes käesoleva seaduse § 631 lõikes 1 sätestatust, piisavalt omavahenditega kaetud.

  (51) Võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse suurust ja süsteemset olulisust ning selle tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamist teostada harvem kui kord aastas, välja arvatud krediidiasutuse suhtes, mis kujutab endast süsteemset riski finantssüsteemile või mille jätkuvat majanduslikku usaldusväärsust ähvardavad märkimisväärsed riskid või mille puhul on Finantsinspektsioon viimasest hindamisest alates tuvastanud käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete olulise rikkumise.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (6) Finantsinspektsioon hindab muu hulgas krediidiasutuse:
  1) väärtpaberistamise tehingute tegemise tingimusi;
  2) kauplemise eesmärkidel hoitavate positsioonide väärtuste korrigeerimist;
  3) kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevat intressimäära riski ja rakendab vajalikke meetmeid, kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäära 200 baaspunkti muutuse tõttu või muu Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse juhendis käsitletud samalaadse muutuse tõttu rohkem kui 20 protsendipunkti võrra tema omavahenditest;
  4) avatust finantsvõimenduse riskile, mida peegeldavad liigse finantsvõimenduse indikaatorid, sealhulgas finantsvõimenduse määr.

  (7) Finantsinspektsiooni järelevalve hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute juhtimise korraldamist, juhtorganite liikmete suutlikkust oma ülesandeid täita, sealhulgas juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja juhtide tasustamise põhimõtete järgimist. Järelevalve teostamiseks kogub Finantsinspektsioon andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c, edastab kogutud andmeid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja kasutab neid mitmekesisuse põhimõtete rakendamise hindamiseks.

  (8) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiasutuse tehingute üle oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega, sealhulgas eesmärgiga hoida ära krediidiasutuse finantsseisundi kahjustamist.

  (9) Finantsinspektsioon arvestab järelevalve teostamisel krediidiasutuse tegevuse iseloomu, keerukust, ulatust ja olulisust ning sellele vastavate riskide hajutamise ja maandamise mehhanismide mõju, riskide geograafilist paiknemist ja krediidiasutuse ärimudelit.

  (10) Finantsinspektsioon peab oma ülesandeid ja võimalusi arvestades kavandama võimalusel vähemalt üheks aastaks ette järelevalvelisi protseduure (edaspidi järelevalvekava) krediidiasutuste suhtes, sealhulgas Eesti krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes.

  (11) Finantsinspektsioon peab järelevalvekava koostama vähemalt süsteemset riski omavate ettevõtjate kohta ja juhul, kui stressitesti tulemused kajastavad olulisi riske või viitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 või muude õigusaktide rikkumisele.

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute riskide, sealhulgas süsteemse riski suurenemise korral Finantsinspektsioon:
  1) suurendab kohapealsete kontrollide arvu või sagedust või pikendab nende kestust;
  2) nõuab täiendavalt või sagedamini aruannete esitamist;
  3) kontrollib täiendavalt või sagedamini äriplaani, strateegia elluviimist või äritegevuse tehinguid;
  4) jälgib eriplaani alusel spetsiifilisi riske, mille realiseerumine on tõenäoline;
  5) rakendab muid käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.”
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 97.   Järelevalve ulatus

  (1) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
  1) kõiki Eesti krediidiasutusi;
  2) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid filiaale ja esindusi, kui välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud;
  3) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või kui välisriigi finantsjärelevalve asutusega on vastavalt kokku lepitud;
  4) välisriigi krediidiasutuste Eestis paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui vastava välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti.

  (2) Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, kui:
  1) Eesti krediidiasutus on Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28;
  2) Eesti krediidiasutus on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 29;
  3) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 30 või 32;
  4) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev Eesti finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 31 või 33;
  5) Eesti krediidiasutuse ja välisriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja on üks ja sama Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev Eesti finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;
  6) Eesti krediidiasutuse ja välisriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjateks on mitu finantsvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, kelle peakontorid asuvad eri lepinguriikides, kusjuures üks krediidiasutus või investeerimisühing asub igas kõnealuses riigis ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest ja investeerimisühingutest suurima bilansimahuga;
  7) Eesti krediidiasutuse ja välisriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ning ükski konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing ei ole saanud tegevusluba lepinguriigis, kus on asutatud emaettevõtja, ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest ning investeerimisühingutest suurima bilansimahuga.

  (3) Kui krediidiasutuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, teostatakse segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalvet käesoleva seaduse 91. peatükis sätestatud alustel ja korras.

  (4) Kui Finantsinspektsioon või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta konsolideeritud järelevalvet Eesti krediidiasutuse üle, kelle emaettevõtjaks oleva krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asukoht on kolmandas riigis, kontrollib Finantsinspektsioon omal initsiatiivil või emaettevõtja või lepinguriigis tegevusloa saanud konsolideerimisgruppi kuuluva finantsjärelevalve alla kuuluva ettevõtja taotluse alusel kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatava konsolideeritud järelevalve samaväärsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükis sätestatud põhimõtetest lähtuva järelevalvega.

  (5) Kui Finantsinspektsiooni ning teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi finantsjärelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele Finantsinspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutus. Enne ühise hinnangu andmist konsulteeritakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.

  (6) Teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali tegevuse üle teostab järelevalvet selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutus, sealhulgas teeb ta kohapealset kontrolli, kui sellest on eelnevalt teavitatud Finantsinspektsiooni.

  (7) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 971.   Järelevalve välisriigis filiaali asutanud krediidiasutuse ning piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle

  (1) Kui krediidiasutus, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon viivitamata meetmeid rikkumiste lõpetamiseks või vastava riski vähendamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks lepinguriigist välisriigi finantsjärelevalve asutusele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 201 lõikes 8 ja § 204 lõikes 8 nimetatud ettekirjutused teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kus krediidiasutuse filiaal on asutatud või kus krediidiasutus pakub piiriüleseid teenuseid.

  (3) Krediidiasutuse filiaal peab lepinguriigist välisriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel perioodiliselt esitama teavet, mis on vajalik statistika või muu informatsiooni kogumise eesmärgil või järelevalve teostamiseks filiaali üle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõuetega, sealhulgas filiaali olulisuse kindlaksmääramiseks.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (4) Finantsinspektsioon jälgib krediidiasutuse välisriigis asutatud filiaalis pidevalt usaldatavusnormatiivide, sealhulgas likviidsuse, maksevõimelisuse, riskide kontsentreerumise, sisekontrolli süsteemi ja hoiuste tagamisega seotud nõuete, täitmist ning sise-eeskirjade ja protseduurireeglite toimimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (5) Finantsinspektsioon võtab krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaali kohta korralise järelevalve kava koostamisel arvesse teavet ja järeldusi, mis puudutavad teise lepinguriigi finantsstabiilsust.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 972.   Järelevalve Eestis asutatud välisriigi krediidiasutuse filiaali ja esinduse ning Eestis piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle

  (1) Finantsinspektsioon võib perioodiliselt nõuda kõigilt välisriigi krediidiasutustelt, kelle filiaal on asutatud Eestis, aruandeid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud statistika või muu informatsiooni saamiseks või järelevalve teostamiseks kooskõlas käesoleva paragrahvi nõuetega, sealhulgas filiaali olulise tähtsuse kindlaksmääramiseks või likviidsusnõuete täitmise kontrollimiseks.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (2) Krediidiasutus, kelle filiaal või esindus on asutatud Eestis või kes osutab piiriüleseid teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on lepinguriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis edasi tegutseda ega piiriüleseid teenuseid osutada. Finantsinspektsioon peab võtma kasutusele meetmed krediidiasutuse edasise tegevuse takistamiseks Eestis ja hoiustajate huvide tagamiseks.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Kui kolmanda riigi krediidiasutus või tema Eestis asuv filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse §-des 96–110 sätestatud meetmeid ja käesolevas seaduses sätestatud sanktsioone rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (4) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi krediidiasutuselt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist ja võtta avalikes huvides meetmeid rikkumise vältimiseks, sealhulgas peatada uute tehingute või toimingute tegemise.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (41) Kui Finantsinspektsioon on kindlaks teinud, et lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali või Eestis piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse tegevus ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetega või on tekkinud materiaalne risk, teavitab Finantsinspektsioon sellest krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (42) Finantsinspektsioon võib üksikjuhtumitel ja kui see on asjakohane ning vajalik finantsstabiilsuse tagamiseks Eestis, viia läbi lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis kohapealse kontrolli ja nõuda filiaali tegevuse kohta teavet järelevalvelistel eesmärkidel, konsulteerides eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioon teavitab lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kogutud teabest ja järeldustest, mis on asjakohased nimetatud krediidiasutuse riskide hindamiseks või mis puudutavad finantsstabiilsust. Finantsinspektsioon teavitab lepinguriigi krediidiasutust rakendatud sanktsioonide ja piirangute põhjendustest.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (5) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (6) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (7) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (8) Finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ilmnemise korral võib Finantsinspektsioon hoiustajate, investorite ja muude klientide kollektiivsete huvide või finantsstabiilsuse kaitsmise eesmärgil rakendada lepinguriigi krediidiasutuse suhtes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud järelevalvemeetmeid lähtuvalt proportsionaalsuse põhimõttest, sealhulgas peatada osaliselt või täielikult tehingute ja toimingute tegemise, järgides samas võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Finantsinspektsioon võib käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud meetmeid rakendada krediidiasutuse suhtes ajutiselt kuni lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tervendamismeetmete rakendamiseni.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (9) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 8 nimetatud meetme rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja asjassepuutuvale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 973.   Menetlusosalise õigused ja kohustused krediidiasutuste järelevalvemenetluses

  (1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.

  (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

  (3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.

  (4) Kui Finantsinspektsioon ja teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutused on kokku leppinud, võttes arvesse krediidiasutuse olulisust eri riikides, et määravad käesoleva seaduse § 97 lõike 2 punktis 5, 6 või 7 sätestatud juhtudel konsolideerimisgruppide konsolideeritud järelevalve teostajaks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse, antakse enne vastava kokkuleppe sõlmimist emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või suurima bilansimahuga krediidiasutusele võimalus selle otsuse kohta oma seisukoht esitada.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (5) Finantsinspektsioon teavitab asjaomast menetlusosalist Finantsinspektsiooni seaduse § 46 lõikes 8 või § 461 lõike 1 punktis 3 sätestatud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega sõlmitud kokkulepetest järelevalveülesannete üleandmise kohta, sealhulgas sellise üleandmise täpsetest tingimustest, pärast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuselt arvamuse saamist.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 98.   Koostöö välisriikide järelevalveasutustega
[Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 99.   Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel

  (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi ja kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  1) krediidiasutus, krediidiasutuse juht ja töötaja;
  2) segafinantsvaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja, segavaldusettevõtja ning krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv muu äriühing, nende juht ja töötaja;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  21) saada vajaduse korral krediidiasutuse juhtorganite ja komiteede koosolekute päevakord ning päevakorda võetud küsimuste kohta koostatud dokumente ja juhtorganite tegevuse auditi või tulemuslikkuse muu hindamise tulemused;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  3) krediidiasutuse aktsionär või liige;
  4) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral;
  5) krediidiasutuse likvideerija või pankrotihaldur;
  6) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja;
  7) välisriigi krediidiasutuse filiaal, välisriigi krediidiasutuse filiaali juhataja või töötaja.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:
  1) teostada krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;
  2) nõuda krediidiasutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnormatiivide ning likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorra kontrollimiseks, sealhulgas konsolideeritud alusel;
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  3) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksuse või revisjonikomisjoniga.

  (3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

  (4) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon anda korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

  (5) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krediidiasutusega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest nimetatud krediidiasutust teavitamata. Kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisest krediidiasutust mitte teavitada.

  (6) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib Finantsinspektsioon:
  1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha;
  2) kohaldada politsei abil sundtoomist.

§ 991.   Selgituste andmisest keeldumise alused

  Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 100.   Järelevalve korraldus

  (1) Järelevalvet korraldatakse krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgrupi poolt edastatava aruandluse ning muu informatsiooni põhjal, samuti on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ning välisriigi krediidiasutuse filiaali kohapealset kontrolli.

  (2) Finantsinspektsioon teostab krediidiasutuses ja konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevas äriühingus kohapealset kontrolli mitte vähem kui üks kord iga kahe aasta järel.

  (3) Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuses käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks asjakohastel juhtumitel stressiteste vähemalt kord aastas.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (4) Finantsinspektsioon hindab regulaarselt, kuid vähemalt iga kolme aasta järel, kas krediidiasutuse sisemeetodite kasutamine majandustegevuses, sealhulgas nende rakendamine uute finantsteenuste või toodete puhul, on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud sisemeetodite kasutamise loa tingimustega.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 101.   Kohapealne kontroll

  (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus korraldada krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:
  1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;
  2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;
  3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi krediidiasutuselt, finantseerimisasutuselt, krediidiasutuse abiettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt või tema tütarettevõtjalt saadud teavet;
  4) on vaja täita muid järelevalveülesandeid.

  (3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse krediidiasutusele ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule (edaspidi käesolevas peatükis kontrollitav) kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi käesolevas peatükis kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

  (4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus:
  1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
  2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
  3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
  4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.

  (5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.

§ 1011.   Kohapealse kontrolli akt

  (1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon toimetab viivitamata kontrollitavale kätte.

  (2) [Kehtetu - RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

  (4) Aktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

  (5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainformatsiooni, võib Finantsinspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1012.   Erijärelevalve

  (1) Erijärelevalve on finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks Finantsinspektsiooni poolt järelevalvemenetluses rakendatav erimeetmete kogum (edaspidi erijärelevalve), mille alusel teostatakse Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali tegevuse suhtes tugevdatud kohapealset kontrolli. Erijärelevalve eesmärk on krediidiasutuse makseraskuste või muude talitluspidevuse häirete tekkimise või jätkumise ärahoidmine ning hoiustajate ja teiste võlausaldajate huvide kaitsmine nende vahendite säilitamisel.

  (2) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes erijärelevalve rakendamise üle, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Erijärelevalve rakendamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101 ja 1011 kohapealse kontrolli kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse suhtes rakendada erijärelevalvet, kui krediidiasutuse tegevus või tegevusetus võib üksi või koostoimes muude mõjuritega ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust ja Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et:
  1) krediidiasutus ei täida Finantsinspektsiooni ettekirjutust ettenähtud tähtajaks või
  2) krediidiasutuse juhatus ei ole täitnud käesoleva seaduse § 71 lõikes 5 või § 108 lõike 1 punktis 6 sätestatud teatamiskohustust.

  (5) Erijärelevalve teostajaks on kontrollija, kellel on lisaks mujal käesolevas seaduses sätestatule õigus:
  1) võtta osa krediidiasutuse kõigi juhtorganite ja muude krediidiasutuse struktuuris ettenähtud komiteede või struktuuriüksuste tööst;
  2) kutsuda kokku krediidiasutuse aktsionäride või liikmete erakorraline üldkoosolek;
  3) jälgida kohapeal krediidiasutuse poolt läbiviidavaid tehinguid ja toiminguid;
  4) keelata krediidiasutusel tehingute tegemine kontrollija eelneva kirjaliku nõusolekuta;
  5) kontrollida infotehnoloogialaste ja klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisust ning nõuda täiendavate turvameetmete kasutusele võtmist.

  (6) Erijärelevalve kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon erijärelevalve tähtaja, ulatuse ja kontrollija volitused käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste rakendamisel.

  (7) Erijärelevalve kestus ei või ületada kuut kuud.

  (8) Erijärelevalve rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 ja lõike 3 teises lauses sätestatut.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 102.   Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses

  (1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

  (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui:
  1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;
  2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krediidiasutusele, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule, nende hoiustajatele või teistele klientidele olulist kahju;
  3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

  (3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

  (4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

  (5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 101 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.

  (6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 103.   Ettekirjutus ja muud Finantsinspektsiooni rakendatavad meetmed
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
  1) järelevalve teostamisel on avastatud käesoleva seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste või nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumisi;
  3) on tõenäoline, et järgmise 12 kuu jooksul krediidiasutuse võetud riskid oluliselt suurenevad või võib esineda muid krediidiasutuse tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
  4) see on vajalik krediidiasutuste klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks.

  (2) Kui krediidiasutus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 või selle alusel antud õigusaktides sätestatud sisemeetodi kasutamise loa nõuetele, võib Finantsinspektsioon tunnistada sisemeetodi kasutamise loa kehtetuks või muuta loa kasutamise tingimusi, arvestades krediidiasutuse järgitavate nõuete valdkondi.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 24 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artikli kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt määruse artiklile 29.
[RT I, 22.02.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel käesolevas seaduses, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kohustuse rikkumise eest väärteoasjas jõustunud lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle jõustumist. Veebilehel märgitakse vähemalt rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi vaidlustamise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (5) Finantsinspektsioonil on asjaolusid hinnates õigus lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik seaduses sätestatud juhul isikuandmete kaitse tagamiseks avalikustamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) rikkumise eest vastutava isiku avalikustamine on määratud karistuse või muu meetmega võrreldes ebaproportsionaalne;
  2) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine ohustaks tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust või pooleliolevat järelevalvemenetlust;
  3) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset ja olulist kahju.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (6) Finantsinspektsioonil on õigus jätta väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt avalikustamata, kui tema hinnangul ei ole ühelgi käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud viisil võimalik vältida finantssüsteemi stabiilsuse ohustamist või saavutada väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamise proportsionaalsust väheoluliste meetmete rakendamisel.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 104.   Õigused ettekirjutuse tegemisel

  (1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
  1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
  2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine;
  21) nõuda krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist, kui esineb käesoleva seaduse § 572 lõikes 7 sätestatud alus;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
  3) nõuda krediidiasutuse tegevuskulude piiramist;
  4) nõuda krediidiasutuse varade asjakohast allahindamist vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
  5) nõuda likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhte parandamist;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
  6) nõuda välisriigis tegutsevalt krediidiasutuselt välisriigis kehtivate õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist;
  7) keelata lepinguriigi krediidiasutusel Eestis või Eesti krediidiasutusel lepinguriigis tegutsemine või piiriüleste teenuste osutamine;
  8) nõuda krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite ning tasustamise põhimõtete muutmist, sealhulgas kehtestada täiendavaid edasilükkavaid tingimusi tulemustasude või nende osade väljamaksmisele, piirata või keelata tulemustasude väljamaksmist teatud aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude sarnaste õiguste vormis;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
  9) nõuda krediidiasutuse nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist või tema volituste ajutist peatamist;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  10) nõuda krediidiasutuse üldkoosolekult nõukogu liikme tagasikutsumist, kui esineb käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud alus;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  11) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule vahetada audiitor;
  12) nõuda krediidiasutuse töötaja töölt kõrvaldamist;
  13) nõuda krediidiasutuse tervendamiskava esitamist;
  14) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist;
  15) esitada muid nõudmisi krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks;
  16) määrata tähtaeg riskide kontsentreerumise piirmäärade nõuetega vastavusse viimiseks;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
  17) teha ettepanek muuta või täiendada krediidiasutuse organisatsiooni struktuuri;
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  18) nõuda stressitesti või muu sarnase tundlikkusanalüüsi tegemist;
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  19) nõuda sisemeetodite mudelite parendamist;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  20) nõuda õigusaktides ettenähtud teabe avalikustamist;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  21) nõuda õigusaktides ettenähtud teabe esitamist või koostöökohustuse täitmist.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (2) Lähtudes käesoleva seaduse § 631 lõikes 1 sätestatust, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda §-des 8644–8649 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ületavaid omavahendeid, kui krediidiasutuse kõik riskid, sealhulgas samas määruses nimetamata riskid, ei ole piisavalt kaetud omavahenditega või riskijuhtimine ei ole korraldatud käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete kohaselt.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (3) Finantsinspektsioonil on õigus lubada ettekirjutuses ettenähtud ajavahemiku jooksul krediidiasutusel usaldatavusnormatiive mitte täita, kui see on vajalik krediidiasutuse tervendamiskava elluviimiseks seoses finantsstabiilsuse tagamisega. Eelnimetatud ajavahemik ei või olla pikem kui kuus kuud.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega määrata täiendav likviidsusnõue, võttes arvesse krediidiasutuse ärimudelit, riskijuhtimise, sealhulgas likviidsusriski juhtimise korraldust, käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 sätestatu kohaselt omavahendite piisavusele antud järelevalvelist hinnangut ja finantsturu süsteemset likviidsusriski.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 1041.   Sunniraha

  (1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

  (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot ning juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 10 protsenti kogu juriidilise isiku aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 105.   Krediidiasutuse juhtimisorganite koosolekute kokkukutsumine ning nendes osalemine

  (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
  1) krediidiasutuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
  2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.

  (2) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajaid, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 106.   Krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste kehtetuks tunnistamine

  Krediidiasutuse asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või krediidiasutuse põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 107.   Krediidiasutuse tervendamiskava

  (1) Kui krediidiasutus ei täida usaldatavusnormatiive või ei säilita vajalikku likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorda, on ta kohustatud esitama Finantsinspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuse tervendamiskavale ekspertiisi tellimist ühelt või mitmelt Finantsinspektsiooni poolt määratud audiitorilt.

  (21) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda omavahendite, sealhulgas aktsiakapitali suurendamist ja muude krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks vajalike meetmete ettenägemist tervendamiskavas.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Tervendamiskavas peab kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega kavatsetakse saavutada usaldatavusnormatiivide täitmine või likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorra parandamine Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Kui Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutuse tervendamiskava realiseeritav või see ei taga klientide ja võlausaldajate huvide kaitset või kui krediidiasutus ei ole võimeline tähtaegselt ellu viima tervendamiskavas esitatud tegevusi ja meetmeid, on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada krediidiasutusele moratoorium või tühistada krediidiasutuse tegevusluba või rakendada muid käesolevast seadusest tulenevaid meetmeid.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 108.   Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus

  (1) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
  1) krediidiasutuse ärinime, aadressi või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, aadress ja kontaktandmed;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
  2) krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu asutamisel, omandamisel või lõpetamisel vastava äriühingu ärinimi ja aadress ning asutatava või omandatava äriühingu puhul ka selle kontaktandmed;
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
  3) [kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  4) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 11 nimetatud andmed;
  5) [kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit;
  7) teave allutatud kohustuste laenulepingute sõlmimisest;
  8) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.

  (2) Krediidiasutus peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed, välja arvatud lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud andmed, viivitamata avalikustama.

  (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõikes 4 sätestatule.

§ 109.   Kontrollimise andmete salastatus
[Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 110.   Pretensioonide esitamine ja vaidluse lahendamine

  (1) Kui Finantsinspektsiooni ametnikud või teised Finantsinspektsiooni volitusel järelevalvet teostavad isikud ületavad krediidiasutuse kontrollimisel neile Finantsinspektsiooni seadusega või käesoleva seadusega antud volitusi, on krediidiasutusel õigus lisada kontrollaktile või -õiendile sellekohane arvamus, tehes krediidiasutuse esindaja allkirja juurde vastavasisulise märkuse.

  (2) [Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (4) [Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

  (5) [Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

91. peatükk FINANTSKONGLOMERAAT 
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

1. jagu Finantskonglomeraadi määramine 
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 1101.   Finantskonglomeraat ja selle määramine

  (1) Käesolevas jaos sätestatule tuginedes määrab Finantsinspektsioon, kas konsolideerimisgrupp, kuhu kuulub Eestis asutatud käesoleva seaduse § 1102 lõikes 2 nimetatud reguleeritud üksus, on finantskonglomeraat ning kas tema üle tuleb teostada finantskonglomeraadi tasandil täiendavat järelevalvet (edaspidi täiendav järelevalve).

  (2) Finantskonglomeraat on selline konsolideerimisgrupp kindlustustegevuse seaduse § 7 lõike 2 tähenduses, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule ja järgmistele tingimustele:
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  1) konsolideerimisgrupi juhtiv üksus või vähemalt üks konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on reguleeritud üksus;
  2) vähemalt üks konsolideerimisgrupi üksustest tegutseb kindlustussektoris ning vähemalt üks pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris;
  3) nii konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustussektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud toimingud või kõik toimingud kokku kui ka pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud toimingud või kõik toimingud kokku on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed käesoleva seaduse § 1103 lõike 3 või 4 tähenduses.

  (3) Konsolideerimisgrupp on finantskonglomeraat, kui ta vastab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule veel ühele järgmistest tingimustest:
  1) konsolideerimisgrupi juhtiv üksus on reguleeritud üksus, kes on ühtlasi kas finantssektori üksuse emaettevõtja, finantssektori üksusega märkimisväärses seoses olev üksus või üksus, kellel on finantssektori üksuses valitsev mõju;
  2) konsolideerimisgrupp, mille juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, tegutseb peamiselt finantssektoris käesoleva seaduse § 1103 lõike 2 tähenduses.

  (4) Finantskonglomeraadina käsitatakse iga konsolideerimisgrupi osa, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 1102.   Mõisted

  (1) Reguleeritud üksus käesoleva peatüki tähenduses on krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, fondivalitseja ja investeerimisühing ning eriotstarbeline varakogum kindlustustegevuse seaduse § 3 lõike 4 tähenduses (edaspidi eriotstarbeline varakogum).
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused käesoleva peatüki tähenduses on finantsjärelevalve asutused, kes on andnud tegevusloa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reguleeritud üksustele, finantskonglomeraadi koordinaator ning käesolevas lõikes nimetatud asutuste kokkuleppel finantsjärelevalve asutus muus lepinguriigis, kui finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse turuosa selles lepinguriigis on suurem kui 5 protsenti.

  (3) Finantssektori osad käesoleva peatüki tähenduses on kindlustussektor ning pangandus- ja investeerimisteenuste sektor.

  (4) Kindlustussektor on finantssektori osa, kus võivad tegutseda üksnes järgmised üksused:
  1) kindlustusandja;
  2) edasikindlustusandja;
  3) kindlustusvaldusettevõtja.

  (5) Pangandus- ja investeerimisteenuste sektor on finantssektori osa, kus võivad tegutseda üksnes järgmised üksused:
  1) krediidiasutus;
  2) investeerimisühing;
  3) finantseerimisasutus käesoleva seaduse § 5 tähenduses, välja arvatud investeerimisühing;
  4) krediidiasutuse abiettevõtja käesoleva seaduse § 6 lõike 3 tähenduses.

  (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatule loetakse fondivalitseja tegutsevaks finantssektori osas, millesse ta konsolideerimisgrupi siseselt kuulub. Kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgrupi siseselt mitmesse finantssektori osasse, loetakse ta tegutsevaks väikseimas finantssektoris.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 1103.   Finantskonglomeraadi määramise tingimused

  (1) Finantsinspektsioon võtab käesoleva seaduse § 1101 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimuste hindamisel aluseks käesolevas paragrahvis sätestatu.

  (2) Konsolideerimisgrupp tegutseb peamiselt finantssektoris, kui konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste bilansimahud moodustavad kokku üle 40 protsendi kogu konsolideerimisgrupi bilansimahust.

  (3) Finantssektori osa toimingud on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed, kui selle finantssektori osa üksuste bilansimahu ja kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste bilansimahtude summa suhtarvu ning sama finantssektori osa üksuste õigusaktidest tuleneva nõutava omavahendite suuruse ja kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste vastavate omavahendite suuruse summa suhtarvu aritmeetiline keskmine on suurem kui 0,1.

  (4) Finantssektori toimingud on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed, kui konsolideerimisgruppi kuuluvate väiksemas finantssektori osas tegutsevate üksuste bilansimahud kokku ületavad kuut miljardit eurot.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud bilansimahuga seotud arvutused tehakse konsolideeritud majandusaasta aruannetest lähtuvalt, kusjuures arvestatakse vastavalt kindlustusandjale, edasikindlustusandjale, krediidiasutusele, fondivalitsejale või investeerimisühingule kehtestatud omavahendite nõudeid.

  (6) Väiksem finantssektori osa on kas kindlustussektor või pangandus- ja investeerimisteenuste sektor sõltuvalt sellest, kumma sektori käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvutatud suhtarvude aritmeetiline keskmine on väiksem. Suurem finantssektori osa on kas kindlustussektor või pangandus- ja investeerimisteenuste sektor sõltuvalt sellest, kumma sektori eelmises lauses nimetatud näitaja on suurem.

  (7) Kui finantskonglomeraat ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustele, rakendatakse tema suhtes järgmise kolme majandusaasta jooksul lõigetes 2 ja 3 sätestatud määrade asemel vastavalt määrasid 35 protsenti ja 0,08.

  (8) Kui finantskonglomeraadi väiksemas finantssektori osas tegutsevad üksused ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusele, rakendatakse nende suhtes järgmise kolme majandusaasta jooksul tingimust, et väiksemas finantssektori osas tegutsevate üksuste bilansimahud kokku peavad ületama viit miljardit eurot.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 1104.   Finantskonglomeraadi määramise erisused

  (1) Kui finantssektori toimingud on märkimisväärsed vastavalt käesoleva seaduse § 1103 lõikes 4 sätestatule, kuid finantssektori osade toimingud ei ole märkimisväärsed vastavalt sama paragrahvi lõikes 3 sätestatule, võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et konsolideerimisgruppi ei peeta finantskonglomeraadiks.

  (2) Kui finantssektori osade toimingud on märkimisväärsed vastavalt käesoleva seaduse § 1103 lõikes 3 sätestatule, kuid finantssektori toimingud ei ole märkimisväärsed vastavalt sama paragrahvi lõikes 4 sätestatule, võib Finantsinspektsioon kokkuleppel asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et konsolideerimisgruppi ei peeta finantskonglomeraadiks.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib Finantsinspektsioon koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega teha otsuse, et käesoleva seaduse §-des 1109–11011 sätestatut ei kohaldata, kui täiendava järelevalve teostamine konsolideerimisgrupi üle ei ole põhjendatud või see oleks eksitav.

  (4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud otsused teistele asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele ning avalikustab otsused oma veebilehel. Kui Finantsinspektsioonile edastatakse nimetatud otsused, avalikustab ta need oma veebilehel.

  (5) Finantskonglomeraadi määramisel võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et käesoleva seaduse § 1103 lõigete 2–4 kohaldamisel:
  1) jäetakse suhtarvude leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluv üksus käesoleva seaduse § 1108 lõikes 9 sätestatud juhtudel kõrvale, välja arvatud juhul, kui üksus on viinud oma asukoha lepinguriigist kolmandasse riiki ja on teada, et üksuse asukohta muudeti lepinguriigi õigusaktides sätestatud finantsjärelevalve vältimiseks;
  2) peab konsolideerimisgrupp vastama käesoleva seaduse § 1103 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele kolmel järjestikusel majandusaastal, et teda määrataks kui finantskonglomeraati;
  3) ei võeta arvesse osalust ühes või mitmes konsolideerimisgruppi kuuluvas väiksema finantssektori osa üksuses, kui osalus on määrav või osalused kokku on määravad finantskonglomeraadi määramisel ning osalused kokku on täiendava järelevalve seisukohast väheolulised.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatut ei kohaldata, kui konsolideerimisgrupi struktuuris on toimunud märkimisväärseid muudatusi.

  (7) Finantskonglomeraadi määramisel võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et käesoleva seaduse § 1103 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel:
  1) asendatakse bilansimahtudel põhinev suhtarv kas tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal või bilansivälistel kohustustel põhineva suhtarvuga;
  2) asendatakse bilansimahtudel põhinev suhtarv tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal ja bilansivälistel kohustustel põhineva suhtarvuga;
  3) arvutustes kasutatavatele suhtarvudele lisatakse kas tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal või bilansivälistel kohustustel põhinev suhtarv või kõik nimetatud suhtarvud.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse võib teha üksnes erandjuhul olukorras, kus tulude struktuur, kogu valitsetav vara või bilansivälised kohustused on täiendava järelevalve teostamise seisukohast olulised.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

2. jagu Täiendav järelevalve 
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 1105.   Järelevalve ulatus ja meetmed

  (1) Täiendavat järelevalvet teostatakse sellise Eesti reguleeritud üksuse üle:
  1) kes on finantskonglomeraadi juhtiv üksus;
  2) kelle emaettevõtja on lepinguriigi segafinantsvaldusettevõtja;
  3) kellel on valitsev mõju teise käesoleva seaduse § 1102 lõigetes 4–6 nimetatud finantssektori üksuse üle või kelle üle sellisel üksusel on valitsev mõju.

  (2) Kui finantskonglomeraat on sellise finantskonglomeraadi osa, kelle üle juba teostatakse käesolevas peatükis sätestatud täiendavat järelevalvet, siis tema üle eraldi täiendavat järelevalvet ei teostata.

  (3) Eesti reguleeritud üksuse üle, kelle emaettevõtja on kolmandas riigis asutatud reguleeritud üksus või kolmanda riigi segafinantsvaldusettevõtja ning kelle üle ei teostata järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel, teostatakse täiendavat järelevalvet käesoleva seaduse §-s 11012 sätestatud korras.

  (4) Kui isiku ja Eesti reguleeritud üksuse vahel on märkimisväärne seos või isikul on Eesti reguleeritud üksuse üle valitsev mõju märkimisväärses seoses olemata ning selle reguleeritud üksuse üle ei teostata järelevalvet käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud alustel, otsustab Finantsinspektsioon koos asjasse puutuva finantsjärelevalve asutusega, kas ja millises ulatuses teostada Eesti reguleeritud üksuse üle järelevalvet, nagu ta kuuluks finantskonglomeraati.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus järelevalve teostamiseks tehakse üksnes juhul, kui konsolideerimisgrupp, kuhu Eesti reguleeritud üksus kuulub, vastab käesoleva seaduse § 1101 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 1106.   Finantskonglomeraadi koordinaatori määramine

  (1) Täiendava järelevalve teostamiseks ja koordineerimiseks määravad asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused ja segafinantsvaldusettevõtja asukohajärgne finantsjärelevalve asutus endi hulgast finantskonglomeraadi koordinaatori.

  (2) Finantsinspektsioon määratakse finantskonglomeraadi koordinaatoriks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus;
  2) finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja;
  3) finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse ja teise lepinguriigi reguleeritud üksuse emaettevõtja on Eestis asuv segafinantsvaldusettevõtja;
  4) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad nii Eesti kui ka teise lepinguriigi reguleeritud üksused ning finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb nendest üksnes Eesti reguleeritud üksus;
  5) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksustest üksnes Eesti ja teise lepinguriigi kindlustusandjad, edasikindlustusandjad või eriotstarbelised varakogumid ning Eesti kindlustusandja, edasikindlustusandja või eriotstarbelise varakogumi bilansimaht on suurim;
  6) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksustest üksnes Eesti ja teise lepinguriigi krediidiasutused, investeerimisühingud või fondivalitsejad ning Eesti krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitseja bilansimaht on suurim;
  7) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutsevad kas Eesti ja teise lepinguriigi kindlustusandjad, edasikindlustusandjad või eriotstarbelised varakogumid või Eesti ja teise lepinguriigi krediidiasutused, investeerimisühingud või fondivalitsejad ning täidetud on vastavalt kas käesoleva lõike punktis 5 või 6 nimetatud tingimus;
  8) Eesti ja teise lepinguriigi reguleeritud üksuste emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, kelle asukoht on muu lepinguriik kui käesolevas punktis nimetatu ning finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb Eesti reguleeritud üksus, kelle bilansimaht on nimetatud finantssektori osas suurim;
  9) finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb Eesti reguleeritud üksus, kelle bilansimaht on nimetatud finantssektori osas suurim, ning tegemist ei ole ühegi käesoleva lõike punktides 1–8 nimetatud juhuga.

  (3) Asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused võivad ühisel kokkuleppel loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumite kohaldamisest ja määrata finantskonglomeraadi koordinaatoriks mõne muu finantsjärelevalve asutuse, kui see on põhjendatud tulenevalt finantskonglomeraadi struktuurist või tema tegevuse olulisusest Eestis või teises lepinguriigis.

  (4) Finantskonglomeraadi koordinaatori ettepanekul kehtestavad asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused koostöökorra, milles võib muu hulgas täpsustada käesoleva seaduse §-s 1107 sätestatud finantskonglomeraadi koordinaatori ülesandeid.

  (5) Finantskonglomeraadi koordinaatori määramine ei mõjuta Finantsinspektsiooni teostatava järelevalvega seotud õigusi ja kohustusi.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 1107.   Finantsinspektsiooni ülesanded ja õigused finantskonglomeraadi koordinaatorina

  (1) Kui Finantsinspektsioon on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks, täidab ta järelevalve teostamisel järgmisi ülesandeid:
  1) teavitab konsolideerimisgrupi juhtivat üksust või selle puudumisel konsolideerimisgrupi suuremas finantssektori osas tegutsevat suurima bilansimahuga reguleeritud üksust sellest, et konsolideerimisgrupp on määratud finantskonglomeraadiks ja Finantsinspektsioon selle koordinaatoriks;
  2) teavitab asjasse puutuvat finantsjärelevalve asutust, segafinantsvaldusettevõtja asukoha finantsjärelevalve asutust, Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteed ja Euroopa Komisjoni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud konsolideerimisgrupi määramisest finantskonglomeraadiks ning selle koordinaatori määramisest;
  3) hindab finantskonglomeraadi finantsolukorda ja teostab finantsolukorra üldist järelevalvet ning kontrollib finantskonglomeraadi vastavust käesoleva seaduse §-des 1108–11011 sätestatule;
  4) kavandab ja koordineerib koostöös asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutusega järelevalvemeetmeid kriisiolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks;
  5) kontrollib segafinantsvaldusettevõtja juhi vastavust käesoleva seaduse §-s 11013 sätestatule;
  6) teeb regulaarselt finantskonglomeraadi stressiteste vastavalt Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee juhistele;
  7) täidab muid seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (2) Kui Finantsinspektsioon vajab täiendava järelevalve teostamiseks teavet, mille finantskonglomeraati kuuluv teise lepinguriigi üksus on esitanud oma finantsjärelevalve asutusele, küsib Finantsinspektsioon kõnealust teavet esmajärjekorras nimetatud finantsjärelevalve asutuselt.

  (3) Finantsinspektsioon võib käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmiseks esitada finantskonglomeraati kuuluva emaettevõtja asukohajärgsele finantsjärelevalve asutusele taotluse nimetatud emaettevõtja kohta asjakohase teabe saamiseks.

  (4) Kui finantskonglomeraati kuuluv segafinantsvaldusettevõtja ei täida käesolevas peatükis sätestatud nõuet või kui nõue on täidetud, aga finantskonglomeraadi maksejõulisus on sellest hoolimata ohustatud, või kui konsolideerimisgrupisisesed tehingud või riskikontsentratsioon ohustavad reguleeritud üksuste finantsseisundit, on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus ja nõuda sellega nõude täitmist või olukorra parandamist. Finantsinspektsioon võib tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel rakendada sunniraha käesoleva seaduse §-s 1041 sätestatud tingimustel ja korras.

  (5) Kui finantskonglomeraat on määratud, on Finantsinspektsioonil koordinaatorina õigus teha ettepanek käesoleva seaduse § 1104 lõigetes 5 ja 7 sätestatu üle otsustamiseks.

  (6) Finantsinspektsioonil on õigus kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega käesoleva seaduse § 1103 lõigetes 7 ja 8 nimetatud ajavahemiku jooksul otsustada, et finantskonglomeraadi suhtes lõpetatakse nimetatud lõigetes sätestatu kohaldamine.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 1108.   Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendid

  (1) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, arvutatakse finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3–12 sätestatut.

  (2) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole Eesti reguleeritud üksus, arvutatakse finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule või vastavalt finantskonglomeraadi koordinaatori määratud põhimõtetele ja tingimustele.

  (3) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel võetakse arvesse finantskonglomeraati kuuluvad kindlustusandja, edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja, eriotstarbeline varakogum, krediidiasutus, krediidiasutuse abiettevõtja, fondivalitseja ning investeerimisühing ja muu finantseerimisasutus ning segafinantsvaldusettevõtja.

  (4) Finantskonglomeraati kuuluva käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud üksuse konsolideeritud omavahendite suurus arvutatakse vastavalt asjaomase üksuse asutamisriigi õigusaktides sätestatud nõuetele.

  (5) Segafinantsvaldusettevõtja omavahendite hinnanguline suurus arvutatakse vastavalt:
  1) kindlustustegevuse seaduses kindlustusandja suhtes sätestatule, kui kindlustussektor on finantskonglomeraadi suurem finantssektori osa;
  2) käesolevas seaduses krediidiasutuse suhtes või väärtpaberituru seaduses investeerimisühingu suhtes sätestatule, kui pangandus- ja investeerimisteenuste sektor on finantskonglomeraadi suurem finantssektori osa.

  (6) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus ei või ühelgi hetkel olla väiksem finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite nõutavast suurusest.

  (7) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite nõutav suurus on kõigi finantskonglomeraati kuuluvate finantssektori üksuste õigusaktidest tulenevate konsolideeritud omavahendite nõutud suuruste summa.

  (8) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutuse ja selleks vajalikud andmed esitab vähemalt kord aastas finantskonglomeraadi koordinaatorile:
  1) finantskonglomeraadi juhtiv üksus, kui selleks on reguleeritud üksus;
  2) segafinantsvaldusettevõtja või koordinaatori poolt koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga määratud reguleeritud üksus, kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus.

  (9) Finantskonglomeraadi koordinaator võib finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel jätta välja finantskonglomeraati kuuluva üksuse, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) nimetatud üksus asub kolmandas riigis ning temalt vajaliku teabe saamine on takistatud, sest kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks finantskonglomeraadi koordinaatoriga;
  2) nimetatud üksusel ei ole finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse täiendava järelevalve seisukohast olulist tähtsust;
  3) nimetatud üksuse hõlmamine ei oleks täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast põhjendatud või see oleks eksitav.

  (10) Kui käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 2 alusel tuleks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel jätta välja rohkem kui üks finantskonglomeraati kuuluv üksus, kuid nendel üksustel koos on oluline mõju, ei kohaldata nende suhtes käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 2 sätestatut.

  (11) Kui tegemist ei ole kiireloomulise juhtumiga, konsulteerib finantskonglomeraadi koordinaator enne käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 3 nimetatud tingimusele tugineva otsuse tegemist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.

  (12) Kui finantskonglomeraadi koordinaator jätab finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 2 või 3 alusel välja reguleeritud üksuse, on sellele tegevusloa andnud finantsjärelevalve asutusel õigus küsida finantskonglomeraadi juhtivalt üksuselt teavet, mis on vajalik väljajäetud reguleeritud üksuse üle järelevalve teostamiseks.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 1109.   Finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumine

  (1) Finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumine on finantskonglomeraati kuuluvate üksuste varade ja kohustustega seotud riskidest tulenev võimalik kahju, mis on piisavalt suur, et ohustada finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse maksejõulisust või üldist finantsseisundit. Võimalik kahju võib tuleneda krediidiriskist, investeerimisriskist, kindlustusriskist, tururiskist, muudest riskidest või eelnimetatud riskidest kombineeritud kujul või nende vastastikusest mõjust.

  (2) Finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise arvutamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 85 lõigetest 1–3.

  (3) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, on ta kohustatud vähemalt üks kord aastas esitama finantskonglomeraadi koordinaatorile aruande piirmäärasid ületavast riskikontsentratsioonist finantskonglomeraadi kui terviku kohta. Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, on aruande esitamise kohustus segafinantsvaldusettevõtjal või finantskonglomeraati kuuluval reguleeritud üksusel, kelle on määranud finantskonglomeraadi koordinaator pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga.

  (4) Finantskonglomeraadi koordinaator võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavet sagedamini kui üks kord aastas perioodilise aruandluse korras.

  (5) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, kehtestab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäärad. Piirmäära määramisel võetakse aluseks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendid.

  (6) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, määrab ta pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga kindlaks riskid, mille kohta tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruanne igal juhul esitada. Nende riskide määramisel tuleb arvesse võtta konsolideerimisgrupi eripära ja riskijuhtimissüsteemi.

  (7) Kui finantskonglomeraati kuulub Eesti reguleeritud üksus või segafinantsvaldusettevõtja, kelle asukoht on Eestis, on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise piirmäärad või rakendada teisi järelevalvemeetmeid eesmärgiga teostada järelevalvet finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise üle finantskonglomeraadi tasandil, et vältida finantssektorile kehtestatud nõuetest kõrvalehoidumist.

  (8) Teostades järelevalvet finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise üle, peab finantskonglomeraadi koordinaator jälgima eelkõige selle võimalikku ülekandumisriski ja huvide konflikti ohtu finantskonglomeraadis, samuti finantssektorile kehtestatud nõuetest kõrvalehoidumise riski ning eelnimetatud riskide mahtu ja ulatust.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 11010.   Finantskonglomeraadisisesed tehingud

  (1) Finantskonglomeraadisisesed tehingud on kõik tehingud, mille puhul finantskonglomeraadi reguleeritud üksus sõltub oma kohustuste täitmisel otseselt või kaudselt teisest temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvast üksusest või nimetatud konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega märkimisväärses seoses olevast füüsilisest või juriidilisest isikust, olenemata sellest, kas nimetatud kohustused on lepingulised või lepinguvälised ja kas nendega kaasneb tasu või mitte.

  (2) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, on ta kohustatud vähemalt kord aastas esitama finantskonglomeraadi koordinaatorile aruande finantskonglomeraadisiseste oluliste tehingute kohta. Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, on aruande esitamise kohustus segafinantsvaldusettevõtjal või finantskonglomeraati kuuluval reguleeritud üksusel, kelle on määranud finantskonglomeraadi koordinaator pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga.

  (3) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, määrab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga kindlaks, milliste tehingute kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruanne tuleb esitada, võttes tehingute määramisel arvesse finantskonglomeraadi eripära ja riskijuhtimissüsteemi.

  (4) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, kehtestab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega piirmäära, et määrata kindlaks olulised tehingud, mille kohta tuleb igal juhul aruanne esitada. Piirmäära määramisel võetakse aluseks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendid.

  (5) Kui finantskonglomeraadi koordinaator ei ole kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirmäära, loetakse tehing oluliseks, kui selle väärtus on suurem kui 5 protsenti finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurusest.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 11011.   Sisekontrolli süsteem ja riskijuhtimine finantskonglomeraadi tasandil

  (1) Finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse sisekontrolli süsteem peab olema piisav ja tõhus ka finantskonglomeraadi tasandil.

  (2) Sisekontrolli süsteem peab tagama kõikide finantskonglomeraati kuuluvate üksuste:
  1) tegevust ning sisekontrolli süsteemi tõhusust mõjutada võivate riskide tuvastamise ja hindamise;
  2) eesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete ja nende tõhususe hindamise;
  3) vastavate omavahendite sidumise käesoleva lõike punktis 1 nimetatud riskidega;
  4) finantskonglomeraadisiseste tehingute ja riskikontsentratsiooni tuvastamiseks, kontrollimiseks ja haldamiseks vajalike aruandlus- ja raamatupidamisprotseduuride olemasolu;
  5) finantskonglomeraadi järelevalveks vajalike andmete ja teabe olemasolu.

  (3) Eesti reguleeritud üksus esitab Finantsinspektsioonile kord aastas finantskonglomeraadi õigusliku struktuuri, selle kõigi üksuste, sealhulgas tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, loendi ning finantskonglomeraadi organisatsioonilise ülesehituse ja juhtimisskeemi.

  (4) Eesti reguleeritud üksus avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe oma veebilehel ning ajakohastab seda kord aastas või viitab juba varem õigusaktide alusel avalikustatud ajakohasele teabele.

  (5) Finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse juhatus peab tagama, et see reguleeritud üksus ega teised finantskonglomeraati kuuluvad üksused ei võtaks oma tegevuses riske, mis võivad seada ohtu reguleeritud üksuste või konsolideerimisgrupi finantsseisundi.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu tagamiseks peavad reguleeritud üksusel ja teistel finantskonglomeraati kuuluvatel üksustel olema nende tegevusele vastavad riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise põhimõtted, mis võimaldavad muu hulgas:
  1) prognoosida konkreetse äristrateegia rakendamise mõju finantskonglomeraadi nõutavatele omavahenditele;
  2) mõõta, jälgida ja kontrollida kõiki finantskonglomeraadi tasandi riske;
  3) vajaduse korral aidata kaasa asjakohaste saneerimis- ja kriisilahendamiskavade väljatöötamisel ja elluviimisel.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud põhimõtted tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral neid ajakohastada.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 11012.   Täiendav järelevalve kolmandas riigis asuva üksuse tütarettevõtja üle

  (1) Kui selle reguleeritud üksuse üle, kelle emaettevõtja on kolmanda riigi reguleeritud üksus või segafinantsvaldusettevõtja, ei teostata käesolevas peatükis sätestatud täiendavat järelevalvet, peab Finantsinspektsioon, kui ta on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks, hindama kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatavat järelevalvet ja otsustama, kas see on samaväärne käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele vastava täiendava järelevalvega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud samaväärsuse hindamisel lähtub Finantsinspektsioon Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee juhistest ja teeb otsuse samaväärsuse kohta pärast konsulteerimist asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Finantsinspektsioon asjasse puutuv finantsjärelevalveasutus, kuid ta ei ole finantskonglomeraadi koordinaator, ning selle finantskonglomeraadi koordinaatori otsus lõikes 1 nimetatud samaväärsuse kohta erineb Finantsinspektsiooni hinnangust, on Finantsinspektsioonil õigus pöörduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artikli 19, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 19 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), artikli 19 kohaselt asjaomase Euroopa Järelevalveasutuse poole.

  (4) Kui järelevalve samaväärsuse hindamisel otsustatakse, et kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatav järelevalve ei ole samaväärne käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele vastava täiendava järelevalvega, teostab reguleeritud üksuse tegevuse üle täiendavat järelevalvet finantskonglomeraadi koordinaator.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt ei ole täiendava järelevalve teostamine võimalik, on Finantsinspektsioonil, kui ta on koordinaator, kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega õigus kasutada muid järelevalve viise, mis tagavad finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse tegevuse üle järelevalve, ning nõuda eelkõige segafinantsvaldusettevõtja asutamist lepinguriigis.

  (6) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelevalve viisi kasutamisest teisi asjasse puutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Komisjoni.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 11013.   Finantskonglomeraati kuuluva segafinantsvaldusettevõtja juhtimine

  (1) Segafinantsvaldusettevõtja juhid on segafinantsvaldusettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmed.

  (2) Segafinantsvaldusettevõtja juhile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 48 krediidiasutuste juhtide kohta sätestatut.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

10. peatükk MORATOORIUM 

§ 111.   Moratooriumi mõiste

  (1) Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve.

  (2) Õigus otsustada moratooriumi kehtestamine Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali suhtes on üksnes Finantsinspektsioonil.

  (3) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes moratooriumi kehtestamine, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 112.   Moratooriumi kehtestamine

  (1) Finantsinspektsioon võib krediidiasutusele kehtestada moratooriumi, kui:
  1) krediidiasutus tulenevalt oma finantsseisundist ei täida tähtaegselt kas või ühte oma kohustust hoiustajate ees või
  2) krediidiasutuse likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekord on selline, et Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutus suuteline tähtaegselt täitma oma kohustusi või
  3) [kehtetu - RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  4) see on Finantsinspektsiooni hinnangul vajalik, et kaitsta võlausaldajate varalisi huve, või esinevad muud asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit või majandustegevuse jätkuvust.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (11) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel krediidiasutusele moratooriumi kehtestada ka pärast seda, kui krediidiasutusele on antud käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatud vabatahtliku lõpetamise luba.

  (2) [Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

  (3) Moratooriumi kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon moratooriumi tähtaja, ulatuse, tingimused ja moratooriumihalduri ning tema pädevuse.

  (31) Moratooriumi kehtestamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.

  (4) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud.

  (5) Moratooriumihaldur peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Moratooriumihaldur ei või olla Finantsinspektsiooni töötaja.

  (6) Finantsinspektsioon saadab moratooriumi kohta viivitamata teate vastava kande tegemiseks Eesti krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile ja sellesarnastele teada olevatele registritele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid, lisades moratooriumihalduri nime, isikukoodi ja kontaktandmed.

  (7) Teate moratooriumi kehtestamisest avaldab Finantsinspektsioon viivitamata vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 113.   Krediidiasutuse juhtimine moratooriumi ajal
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (1) Moratooriumihalduril on moratooriumi ajal õigus, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti:
  1) esindada, juhtida ja kontrollida krediidiasutust;
  2) peatada krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmine;
  3) valitseda ja käsutada krediidiasutuse vara.

  (11) Moratooriumihalduri volitusi lepinguriigis tõendab moratooriumi kehtestamise otsuse kinnitatud ärakiri koos moratooriumi kehtestamise otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

  (12) Moratooriumihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda moratooriumi käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab moratooriumihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

  (2) Moratooriumi kehtestamise otsuse alusel peatuvad krediidiasutuse juhtimisorganite liikmete volitused, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.

  (3) Moratooriumihaldur on kohustatud kahe päeva jooksul pärast määramist:
  1) paigutama krediidiasutuse asukohta, igasse filiaali ja esindusse teate moratooriumihalduri määramise kohta, tuues teates ära isikute nimed, kelle volitused krediidiasutuse nimel tehinguid sooritada on tühistatud või kelle varasem õigus anda krediidiasutuse poolt korraldusi maksete või ülekannete sooritamiseks on tühistatud;
  2) avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha ning filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama seda teadet nelja nädala jooksul kord nädalas;
  3) teavitama korrespondentpanku ja väärtpaberite keskdepositooriumi, samuti teada olevaid sellesarnaste registrite pidajaid lepinguriikides, kus on asutatud Eesti krediidiasutuse filiaalid, isikutest, kes ei oma enam volitusi krediidiasutuse nimel käsutada krediidiasutuse vara või volituse alusel valitsetavat vara, ja isikutest, kellele on need volitused antud;
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
  4) peatama igasuguse tulude jaotamise, sealhulgas preemiate, lisatasude ja muude soodustuste, laenude ning muude summade väljamaksmised krediidiasutuse juhtidele, töötajatele ja aktsionäridele või liikmetele.

  (4) Moratooriumihaldur esitab hoiustajatele ja Tagatisfondile andmed Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras.

  (5) Moratooriumihaldur saab krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele. Moratooriumihalduri tasu määrab Finantsinspektsioon. Moratooriumihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele, audiitoritele ja krediidiasutuse töötajatele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja kvalifikatsioonile.

  (6) Moratooriumihaldur peab välja selgitama, kas krediidiasutus suudab makseraskused kõrvaldada ja oma tegevust jätkata.

  (7) Moratooriumihaldur esitab Finantsinspektsioonile 30 päeva jooksul pärast ametisse määramist Finantsinspektsiooni nõutud vormis kirjaliku aruande krediidiasutuse finantsseisundi kohta.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (8) Moratooriumihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.

  (9) [Kehtetu - RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 114.   Kohustuste täitmine moratooriumi ajal

  (1) Moratooriumihaldur on kohustatud kõigi krediidiasutuse hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

  (2) Moratooriumi ajal võib moratooriumihaldur makseraskuste kõrvaldamise eesmärgil müüa krediidiasutuse vara kõige suuremat kasu andval viisil ja paigutada laekunud summad krediidiasutustesse või madala riskiga rahaturuinstrumentidesse. Moratooriumihaldur võib teha tehinguid ja toiminguid võlausaldajate huvides suuremate kahjude ärahoidmise eesmärgil.

  (3) Moratooriumi ajal krediidiasutus ei täida enne moratooriumi kehtestamist võetud rahalisi ja muid varalisi kohustusi. Eeltoodut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul või kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt on kehtestatud teisiti.

  (4) Moratooriumi ajal on lubatud:
  1) enne moratooriumi kehtestamist krediidiasutuse poolt arveldamiseks vastuvõetud maksekäsunditest tulenevate kohustuste täitmine;
  2) tasaarvelduste teostamine maksesüsteemi vahendusel;
  3) asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks antud maksekäsundite täitmine, kui maksekäsund finantstagatise eseme käsutamiseks anti enne moratooriumi kehtestamist või käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ajal.

  (5) Moratooriumi ajal ei teostata krediidiasutuses sundtäitmisi ega krediidiasutuse vara arestimist.

  (6) Kohus keeldub määrusega moratooriumi ajal krediidiasutuse vastu esitatud avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Moratooriumi lõpuni peatab kohus kohtumenetluse, milles krediidiasutus on kostjaks.

  (7) Moratooriumi ajaks peatub krediidiasutuse klientide selliste kohustuste täitmine, mis on sõltuvuses moratooriumi all olevast krediidiasutusest, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.

  (8) Moratooriumi kehtestamise päevast kuni moratooriumi lõpetamiseni peatub krediidiasutuse kohustus tasuda võlg rahalise põhi- või kõrvalkohustise järgi, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgade väljamaksmist jätkatakse kohe pärast moratooriumi lõpetamist, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud. Trahve ja viiviseid moratooriumi ajal ei määrata, arvestata ega maksta. Intresside arvestamist jätkatakse, kuid nende väljamaksmist alustatakse moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval vastavalt sõlmitud lepingutele.

  (9) Enne moratooriumi kehtestamist võetud kohustuste täitmist alustab krediidiasutus moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud.

  (10) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavaid tasaarvestusi.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]

  (11) Asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatise seadmine ja finantstagatise eseme käsutamine pärast moratooriumi kehtestamist on kehtiv, kui see toimub moratooriumi kehtestamise päeval ning finantstagatise kokkuleppe teine pool tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma moratooriumi kehtestamisest.
[RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]

§ 115.   Moratooriumi lõpetamine

  (1) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise moratooriumihalduri aruannetes esitatud andmete põhjal moratooriumi kehtestamise otsuses määratud tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest.

  (2) Moratooriumihaldur võib taotleda moratooriumi lõpetamist enne määratud tähtaega.

  (3) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise ja annab nõusoleku krediidiasutuse tegevuse jätkamiseks, kui:
  1) moratooriumihalduri aruande kohaselt on krediidiasutuse makseraskused kõrvaldatud ja klientide ja võlausaldajate varalised huvid kaitstud ja
  2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei esine käesoleva seaduse §-s 17 loetletud asjaolusid.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud otsuse alusel saab krediidiasutus tagasi oma vara valitsemise õiguse ja juhtimisorganite liikmete volitused jätkuvad.

  (5) Kui krediidiasutus ei vasta pärast moratooriumi tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest, käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, otsustab Finantsinspektsioon krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise käesoleva seaduse §-s 17 ettenähtud alustel.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

101. peatükk MITMES RIIGIS TEGUTSEVATE KREDIIDIASUTUSTE TERVENDAMINE 
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1151.   Tervendamismeetmete suhtes kohaldatav õigus

  (1) Tervendamismeetmed käesoleva seaduse tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu vastava menetluse (tervendamismenetlus) käigus läbi viidavad toimingud, mille eesmärk on säilitada või taastada vastava lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali maksevõime ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi või millega võib kaasneda maksete ja täitemenetluse peatamine või nõuete vähendamine. Tervendamismeetmetena käsitatakse ka finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud Finantsinspektsiooni või muude pädevate ametiasutuste rakendatavaid kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Käesolevas paragrahvis tervendamismeetmete ja -menetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutusele ja tema lepinguriigis asutatud filiaalile ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaalile kehtestatud moratooriumi suhtes, samuti Eesti krediidiasutuse ning Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse pankrotimääruse tegemisele eelneva pankrotimenetluse suhtes.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Tervendamismeetmeid kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

  (4) Tervendamismenetluse tagajärjed pooleliolevale varalisele kohtuvaidlusele, milles on menetlusosaliseks Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutus ja tema lepinguriigis asutatud filiaal või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal), määratakse asja menetleva lepinguriigi õiguse kohaselt.

  (5) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat lepinguriigi õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes:
  1) töölepingule;
  2) tasaarveldust (netting) reguleerivale kokkuleppele;
  3) kokkuleppele, mille alusel väärtpaber müüakse kohustusega see või temaga sarnane väärtpaber fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta (repotehing), kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti;
  4) reguleeritud väärtpaberiturul tehtavale tehingule, kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti.

  (6) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes lepingule, millest tuleneb kinnisasja omandamise või kasutamise õigus, ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva kinnisasja käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse selle lepinguriigi õigust, kus kinnisasi asub.

  (7) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses avalikku registrisse kantava kinnisasja, laeva või õhusõidukiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva laeva või õhusõiduki käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse registri üle järelevalvet teostava lepinguriigi õigust.

  (8) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses registreeritava väärtpaberiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva registreeritud väärtpaberi käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-s 231 sätestatut.

  (9) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja õigust oma nõuet krediidiasutuse nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestus on lubatud krediidiasutuse nõudele kohaldatava õiguse kohaselt.

  (10) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja või kolmanda isiku asjaõigust, mis koormab menetluse algatamise ajal teises lepinguriigis asuvat krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali eset, eelkõige:
  1) pandiõigusest tulenevat eseme müügiõigust;
  2) nõude rahuldamise eesõigust, mis tuleneb eelkõige pandiõigusest või tagatisloovutamise kokkuleppest;
  3) õigust asi välja nõuda igaühelt, kes seda õigusliku aluseta valdab;
  4) õigust eseme viljadele.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut kohaldatakse ka nimetatud lõikes sätestatud asjaõiguse omandamise õigusele, mis on kantud avalikku registrisse ning kehtib kolmandate isikute suhtes.

  (12) Tervendamismeetmete rakendamine krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei mõjuta selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt omandatava vallasasja müüja omandireservatsioonist tulenevaid õigusi, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

  (13) Tervendamismeetmete rakendamine vallasasja müüva krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei anna pärast asja valduse üleandmist õigust müügilepingu tühistamiseks või lõpetamiseks ega takista asja omandamist ostja poolt, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

  (14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9, 10, 12 ja 13 sätestatud tehingute kehtetuks tunnistamisele võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu kohaldatakse krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali päritoluriigi õigust.

  (15) Kohtu poolt tervendamismeetmete rakendamisel ei kohaldata lepinguriigi krediidiasutuse päritoluriigi õigust, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:
  1) kohtu poolt rakendatav tervendamismeede näeb ette enne selle meetme rakendamist teostatud ja võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamise korra;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1152.   Tervendamismeetmete rakendamine

  (1) Õigus otsustada tervendamismeetmete rakendamine lepinguriigi krediidiasutuse ja tema teises lepinguriigis, sealhulgas Eestis, asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.

  (2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

  (3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatavad tervendamismeetmed on kehtivad Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

  (4) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmeid rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda tervendamismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab tervendamismeetmeid rakendav isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

  (7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes tervendamismeetmete rakendamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1153.   Teave Eesti krediidiasutuse suhtes moratooriumi kehtestamise kohta

  (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse suhtes moratoorium või kohtu otsusest algatada sellise krediidiasutuse suhtes pankrotimenetlus, nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise või pankrotimenetluse algatamise olulistest praktilistest tagajärgedest. Teavitamiskohustust ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon on vastava teavituse esitanud juba finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 50 alusel.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Kui on tõenäoline, et krediidiasutuse suhtes moratooriumi rakendamine või tema suhtes pankrotimenetluse algatamine võib mõjutada kolmandate isikute huve lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal, ja vastava otsuse peale on võimalik esitada kaebus, avaldab Finantsinspektsioon otsuse väljavõtte viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse väljavõte avaldatakse lepinguriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Väljavõte peab sisaldama otsuse eesmärki ja õiguslikku alust, kaebuse esitamise tähtaega ja tähtpäeva ning kaebuse läbivaatamiseks pädeva kohtu täielikku aadressi. Kaebuse esitamise tähtpäev tuleb näidata eriti selgelt mõistetaval viisil.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1154.   Koostöö lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega

  (1) Finantsinspektsioon teatab tervendamismeetme või -meetmete rakendamise vajalikkusest lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele. Teavitamiskohustust ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon on vastava teavituse esitanud juba finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 50 alusel.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes moratoorium finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus asuvad selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EÜ artikli 20 alusel vastavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise oluliste praktiliste tagajärgede kohta.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Moratooriumi läbiviimiseks vajalike meetmete rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes teeb Finantsinspektsioon koostööd käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve asutustega.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

102. peatükk OSALUSE SUNDVÕÕRANDAMINE KREDIIDIASUTUSES 
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 1155.   Osaluse sundvõõrandamine

  (1) Krediidiasutuses osaluse sundvõõrandamine on krediidiasutuse osaluse võõrandamine aktsionäride nõusolekuta üldistes huvides õiglase hüvitise (edaspidi hüvitis) eest.

  (2) Krediidiasutuseks peetakse käesoleva peatüki tähenduses Eestis registreeritud ja Finantsinspektsioonilt käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud tegevusloa saanud äriühingut.

  (3) Sundvõõrandiandjaks käesoleva seaduse tähenduses on osalust omav aktsionär, kelle osalus krediidiasutuses sundvõõrandatakse ning sundvõõrandisaajaks (edaspidi sundvõõrandaja) on sundvõõrandatava osaluse omandajana riik.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 1156.   Osaluse sundvõõrandamise alused

  (1) Sundvõõrandamist võib teostada üksnes Eesti finantssüsteemi stabiilsuse tagamise ja sellega seotud riskide maandamise eesmärgil, eelkõige krediidiasutuste hoiustajate vahendite säilitamiseks ja nende huvide kaitsmiseks ning juhul kui eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks muud meetmed ei ole kohased või on ebapiisavad.

  (2) Krediidiasutuse osaluse võib sundvõõrandada, kui krediidiasutuse tegevus või tegevusetus võib üksi või koostoimes muude mõjuritega ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust või põhjustada olulisi tõrkeid makse- ja arveldussüsteemides ning esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) krediidiasutus ei täida olulises ulatuses talle kohalduvaid usaldatavusnormatiive;
  2) krediidiasutus ei täida käesoleva seaduse § 80 lõikes 1 või 2 sätestatud kohustusi ja ei suuda rahuldada hoiustajate ning muude võlausaldajate õigustatud nõudeid;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  3) krediidiasutust ei juhita kindlalt ega usaldusväärselt, tema juhtidelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning juhtimisel ei lähtuta krediidiasutuse ning tema hoiustajate ja muude klientide huvidest, tekitades seeläbi olulisi riske krediidiasutuse majandustegevuse jätkuvusele või äriprotsesside talitluspidevusele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sundvõõrandamise aluste olemasolu ei välista muude seaduses sätestatud meetmete rakendamist finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 1157.   Seaduste kohaldamine

  (1) Sundvõõrandamist ei välista seaduse sätted, mis keelavad krediidiasutuse osaluse võõrandamise või jagamise või kitsendavad seda, ega kolmandate isikute õigused.

  (2) Sundvõõrandamise menetlusele ei kohaldata äriseadustiku peatükis 291 aktsiate ülevõtmise kohta sätestatut.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 1158.   Sundvõõrandamise algatamine

  (1) Käesoleva seaduse § 1156 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimuste esinemisel võib Rahandusministeerium algatada sundvõõrandamise menetluse ja valmistada ette sundvõõrandamise otsuse eelnõu, kuulates eelnevalt ära Eesti Panga seisukoha.

  (2) Kui teavet käesoleva seaduse § 1156 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste esinemise kohta ei esitanud Finantsinspektsioon, küsib Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni seisukoha krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise algatamise kohta.

  (3) Rahandusministeerium teavitab sundvõõrandamise menetluse algatamisest kohe sundvõõrandatava krediidiasutuse juhatust ja aktsionäre, kelle osalus sundvõõrandatakse, saates neile käesoleva seaduse § 1159 lõikes 1 sätestatud teate aktsiaraamatusse kantud aadressil.

  (4) Rahandusministeerium teavitab sundvõõrandamise menetluse algatamisest kohe väärtpaberite keskdepositooriumi. Väärtpaberite keskdepositoorium kannab teate alusel krediidiasutuse, milles osalust sundvõõrandatakse, aktsiatele või nende aktsiatega seotud kontodele ajutiselt käsutamist piirava kirje. Kirje kustutatakse käesoleva seaduse § 11510 lõikes 1 või § 11511 lõikes 4 või väärtpaberite registri pidamise seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud muul alusel.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (5) Finantsinspektsioon teeb sundvõõrandamise menetluse algatamisest teada saamisel selle teatavaks välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kes teostab krediidiasutuse üle konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet tema tütarettevõtjast krediidiasutuse üle.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 1159.   Sundvõõrandamise menetluse algatamise teade

  (1) Sundvõõrandamise menetluse algatamise teates tuleb näidata:
  1) krediidiasutuse ärinimi, asukoht ja registrikood;
  2) nende krediidiasutuses olulist osalust omavate isikute nimed, kelle aktsiate suhtes on algatatud sundvõõrandamise menetlus, ning olemasolu korral registrikoodid või isikukoodid või nende puudumise korral sünniaeg, ning ülejäänud aktsionäride nimed;
  3) krediidiasutuse aktsiate ja sundvõõrandatavate aktsiate arv ning sundvõõrandatavate aktsiate arv aktsionäride kaupa;
  4) eeldatav käesoleva seaduse §-s 11511 sätestatud aktsiate sundvõõrandamise otsustamise tähtpäev;
  5) tähtaeg, mille jooksul on aktsionäril õigus esitada sundvõõrandamise kohta oma arvamus, vastuväited või nõustumus pakkumusega, juhul kui pakkumus on teatesse lisatud;
  6) muud sundvõõrandamisega seotud ning tähtsust omavad asjaolud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm päeva vastava teate saamisest arvates.

  (3) Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise õigust ei rakendata, kui see on seotud ebaproportsionaalse kuluga või see ei võimalda saavutada sundvõõrandamise eesmärki.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 11510.   Kokkulepe

  (1) Sundvõõrandiandja ja sundvõõrandaja vahel on sõlmitud kokkulepe sundvõõrandiandja aktsiate võõrandamiseks sundvõõrandajale, kui sundvõõrandiandja annab käesoleva seaduse § 1159 lõike 1 punktis 5 sätestatud nõustumuse pakkumusega ning Vabariigi Valitsus on selle kinnitanud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista sundvõõrandiandja ja sundvõõrandaja vahel kokkuleppe sõlmimist aktsiate võõrandamiseks ja omandamiseks muul viisil.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 11511.   Sundvõõrandamise otsus

  (1) Krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise otsustab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 1156 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest lähtuvalt.

  (2) Vabariigi Valitsuse sundvõõrandamise korralduses märgitakse:
  1) käesoleva seaduse § 1159 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatu;
  2) krediidiasutuse aktsiate arv ja sundvõõrandatavate aktsiate arv;
  3) sundvõõrandamise põhjendused koos õigusliku alusega ja kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtutakse, sealhulgas Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga seisukoht sundvõõrandamise algatamise kohta ning sundvõõrandiandjate enne otsuse tegemist esitatud arvamused ja vastuväited;
  4) hüvitise suurus, juhul kui krediidiasutuse varalise seisundi hindamine on läbi viidud sundvõõrandamise otsuse tegemist ajaks;
  5) muu sundvõõrandamisega seotud asjakohane ja avalikustamisele kuuluv informatsioon, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Korraldus avaldatakse Riigi Teatajas ja sellega loetakse korraldus sundvõõrandatava krediidiasutuste aktsionäridele kättetoimetatuks.

  (4) Pärast otsuse jõustumist ning aktsiate ülekandmist vastavalt käesoleva seaduse §-s 11512 sätestatule loetakse sundvõõrandatavate aktsiate omand üle läinuks sundvõõrandajale.

  (5) Sundvõõrandamise korralduse jõustumisel lõpevad sundvõõrandiandja aktsionäriõigused ning kõik sundvõõrandiandja ja kolmandate isikute õigused olemasolevate ja väljalastavate krediidiasutuse aktsiate suhtes, sealhulgas äriseadustiku § 2261 lõikes 1, § 241 lõikes 1, §-s 346 ning § 3511 lõikes 3 sätestatud õigused.

  (6) Krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise korral otsustab Vabariigi Valitsus sundvõõrandamise teel omandatud aktsiate valitseja kooskõlas riigivaraseadusega.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 11512.   Aktsiate ülekandmine

  (1) Rahandusministeerium teavitab jõustunud Vabariigi Valitsuse otsusest viivitamata väärtpaberite keskdepositooriumi sundvõõrandatavate aktsiate ülekandmiseks sundvõõrandajale.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (2) Väärtpaberite keskdepositoorium kustutab kolmandate isikute õigused sundvõõrandatavate aktsiate suhtes enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiate ülekandmist sundvõõrandajale.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (3) Väärtpaberite keskdepositoorium kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse alusel sundvõõrandatud aktsiad Rahandusministeeriumi väärtpaberikontole.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

§ 11513.   Hüvitis ja selle tasumine

  (1) Kui Vabariigi Valitsus ei ole käesoleva seaduse § 11511 lõike 2 punktis 4 sätestatud hüvitist määranud, määratakse see lähtudes § 11515 lõikest 3 hiljemalt ühe kuu möödudes sundvõõrandamise otsuse jõustumisest arvates.

  (2) Hüvitis määratakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 11515 sätestatud hindamise aruandes kajastatule.

  (3) Hüvitise kindlaksmääramisel arvestatakse sundvõõrandatava krediidiasutuse osaluse väärtust lähtudes sundvõõrandamise algatamise hetkest.

  (4) Hüvitise määramisel ja tasumisel koheldakse sundvõõrandiandjaid ühetaoliselt.

  (5) Hüvitis tasutakse sundvõõrandiandjale mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödudes hüvitise määramisest arvates. Alates sundvõõrandamise otsuse jõustumisest peab sundvõõrandisaaja tasuma sundvõõrandiandjale intressi väljamakstava hüvitise summalt vastavalt võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatule.

  (6) Hüvitist makstakse rahas või väärtpaberites.

  (7) Sundvõõrandiandjal ei ole sundvõõrandamisega seoses õigust nõuda sellise aktsiatest saamata jäänud tulu hüvitamist, mis tekkis krediidiasutuse tegevuse või tegevusetuse tõttu ja mida sundvõõrandamise ajal ei olnud võimalik ette näha.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 11514.   Krediidiasutuse varalise seisundi hindamine

  (1) Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise (edaspidi käesolevas paragrahvis hindamine) eesmärk on selgitada välja sundvõõrandiandjale määratava hüvitise suurus.

  (2) Hindamise viib läbi Rahandusministeerium koostöös Finantsinspektsiooniga, kaasates vajaduse korral eksperte.

  (3) Hindamist peab kontrollima audiitor, kelle arvamus või järeldusotsus peab sisaldama arvamust krediidiasutuse finantsseisundi ja hindamisel kasutatud meetodi kohta ning hinnangut, kas kasutatud meetod on hüvitise suuruse määramiseks kohane.

  (4) Krediidiasutuse vara hindamisel võetakse aluseks eelkõige krediidiasutuse vara suurus, mis jaotataks krediidiasutuse likvideerimisel aktsionäride vahel vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele pärast krediidiasutuse võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja nõuete rahuldamiseks või tagamiseks vajaliku raha hoiustamist ning kaasnevate maksude tasumist.

  (5) Kui sundvõõrandatavad aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi, võib aktsiate väärtuse määramisel arvesse võtta ka sundvõõrandamise menetluse algatamise päevale eelnenud kümne kauplemispäeva aktsiahinna kaalutud keskmist.

  (6) Hindamisel ei võeta arvesse neid tagastamatuid finantsvahendeid ja -tagatisi, mida riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on enne sundvõõrandamise menetluse algatamist krediidiasutusele andnud likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks.

  (7) Krediidiasutus peab hindamise läbiviijatel võimaldama tutvuda krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute hindamiseks vajalike kõigi mis tahes andmekandjal dokumentidega, tema varadega ning andma muud vajalikku teavet, sealhulgas selgitusi. Hindamise läbiviijad võivad hindamiseks saadud dokumente, teavet ja selgitusi kasutada üksnes hindamiseks ja sundvõõrandatavate aktsiate väärtuse ning hüvitise määramiseks ja nad on kohustatud hoidma saadud dokumente, teavet ning selgitusi konfidentsiaalsena. Krediidiasutus peab täitma käesoleva seaduse § 11517 lõikes 2 sätestatud kohustust ka hindamise läbiviijate toimingute ja aktide suhtes.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 11515.   Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise aruanne

  (1) Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise kohta koostatakse hindamise aruanne.

  (2) Hindamise aruanne sisaldab arvamust:
  1) krediidiasutuse, milles osalust sundvõõrandatakse, finantsseisundi, -tulemuste ja rahavoogude kohta;
  2) aktsiate väärtuse hindamise ja selle metoodika kohta;
  3) sundvõõrandiandjatele makstava hüvitise ettepaneku kohta.

  (3) Hindamise aruande kinnitab Vabariigi Valitsus. Hindamise aruanne, välja arvatud hüvitise suurus, on konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 11516.   Kolmandate isikute õigused

  (1) Kolmandal isikul on õigus nõuda sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel.

  (2) Kolmandal isikul ei ole õigust nõuda sellise saamata jäänud tulu hüvitamist, mis tekkis krediidiasutuse tegevuse või tegevusetuse tõttu ja mida sundvõõrandamise ajal ei olnud võimalik ette näha.

  (3) Sundvõõrandamine ei mõjuta käesoleva seaduse § 11511 lõikes 5 nimetamata kolmanda isiku õigusi ja kohustusi krediidiasutuse suhtes ega krediidiasutuse õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 11517.   Finantsinspektsiooni õigused

  (1) Finantsinspektsioonil on informatsiooni saamiseks käesoleva seaduse §-s 11514 sätestatud varalise seisundi hindamisel käesoleva seaduse §-des 99–102 sätestatud õigused.

  (2) Käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud isikud on kohustatud hoidma konfidentsiaalsena teavet Finantsinspektsiooni poolt nendele suunatud haldusakti ja -toimingu tegemisest, esitamisest, selle täitmisest või täitmata jätmisest menetlusosalise poolt ning haldusakti ja -toimingu sisust.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 11518.   Hüvitisega seotud vaidlused

  (1) Sundvõõrandamise otsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et hüvitis määrati liiga madal.

  (2) Kui sundvõõrandiandjale makstav hüvitis määrati liiga madal, võib kohus sundvõõrandiandja nõudel määrata uue hüvitise. Hüvitise määramine kohtu poolt ei mõjuta sundvõõrandatava osaluse üleminekut.

  (3) Hüvitise määramisega seotud vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Kaebus hüvitise määramiseks tuleb kohtule esitada 14 päeva jooksul haldusakti avaldamisest arvates.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

11. peatükk KREDIIDIASUTUSE LÕPETAMINE 

1. jagu Vabatahtlik ja sundlõpetamine 

§ 116.   Krediidiasutuse lõpetamise viisid

  (1) Krediidiasutus lõpetatakse:
  1) krediidiasutuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku otsusel seaduste ja krediidiasutuse põhikirja alusel (vabatahtlik lõpetamine);
  2) Finantsinspektsiooni algatusel kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  3) maksejõuetuse korral vastavalt käesolevale seadusele ja pankrotiseadusele.

  (11) Krediidiasutuse lõpetamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.

  (2) Krediidiasutuse võib vabatahtlikult või sundlõpetada tingimusel, et tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks.

  (3) Kui likvideerimismenetluse käigus ilmneb, et krediidiasutuse varast ei jätku kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks, peavad likvideerijad peatama oma tegevuse ja algatama pankrotimenetluse, teatades kirjalikult sellest eelnevalt Finantsinspektsioonile.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 117.   Vabatahtlik lõpetamine

  (1) Krediidiasutuse lõpetamise otsustamiseks aktsionäride või liikmete üldkoosolekul esitab juhatus üldkoosolekule ülevaate krediidiasutuse jooksva aasta majandustegevusest ja krediidiasutuse varalisest seisundist. Ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul ja milliste vahendite arvel krediidiasutus rahuldab täielikult kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded.

  (2) Krediidiasutuse juhatus on kooskõlastatult nõukoguga kohustatud vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku päeva esitama Finantsinspektsioonile taotluse krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega. Finantsinspektsioon võib kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad kõik hoiustajate nõuded olema rahuldatud. Lisaks peab pandikirjade emiteerimiseks täiendava tegevusloa saanud krediidiasutus vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks tõendama pandikirjaseaduse § 36 lõikes 5 nimetatud asjaolu.
[RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019]

  (3) Finantsinspektsioon annab krediidiasutusele loa vabatahtlikuks lõpetamiseks üksnes tingimusel, et krediidiasutus on võimeline kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded täielikult rahuldama hiljemalt kolme kuu jooksul likvideerimisteate avaldamise päevast arvates. Pandikirjade emiteerimiseks täiendava tegevusloa saanud krediidiasutuse puhul peab lisatingimusena olema võimalik lunastada kõiki pandikirju ja täita kõiki muid pandikirjaportfellidest tulenevaid kohustusi vabatahtlikuks lõpetamiseks loa saamise hetkel.
[RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019]

§ 118.   Sundlõpetamine

  (1) Krediidiasutus lõpetatakse Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtumäärusega, kui krediidiasutuse tegevusluba on Finantsinspektsiooni poolt kehtetuks tunnistatud.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (2) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud asjaolude kohta.

  (3) Krediidiasutuse sundlikvideerimise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates.

  (4) [Kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

  (5) Sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.

§ 119.   Likvideerijatele esitatavad nõuded

  (1) Likvideerijateks valitakse või määratakse vähemalt kolm pangandusalal kogemusi omavat või juriidilise kõrgharidusega isikut, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 toodud nõuetele.

  (2) Likvideerijad peavad oma kohustuste täitmisel säilitama erapooletuse. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab likvideerija esitama oma isiklikke ja majanduslikke huve ning nende huvide konflikte kajastava informatsiooni.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (3) Finantsinspektsioonil on õigus sekkuda likvideerijate tegevusse ja nõuda kohtu kaudu uute likvideerijate määramist, kui on andmeid, et likvideerijate tegevus ei vasta seadusele või võlausaldajate nõudeid ei rahuldata objektiivselt.

  (4) Likvideerijate tasu määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekut arvestades. Tasu suurus ei või aastatasuna ületada 1 protsenti sissenõutud võlgade, müüdud vara ja võlausaldajate rahuldatud nõuete kogusummast. Likvideerijate abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele, ei maksta tasu rohkem kui tegutseva krediidiasutuse poolt keskmiselt makstakse vastavatel ametikohtadel töötavatele või tegutsevatele isikutele.
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]

  (5) Likvideerijate volitusi lepinguriigis tõendab nende valimise või määramise otsuse kinnitatud ärakiri koos otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

  (6) Likvideerijatel on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis neil on Eestis. Lisaks sellele võivad nad määrata ametisse isikuid, kes neid likvideerimisel abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peavad likvideerijad järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Neil ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 120.   Likvideerijate kohustused ja ülesanded

  Likvideerijad on kohustatud:
  1) teostama krediidiasutuse kõigi varade täieliku inventuuri lõpetamisotsuse jõustumise päeva seisuga;
  2) avaldama krediidiasutuse likvideerimismenetluse teate vähemalt kahes ülevabariigilise levikuga ajalehes kahel korral kahenädalase vaheajaga;
  3) teatama kõigile teada olevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult, teatades ühtlasi, millise krediidiasutuse kaudu toimub nõudesummade väljamaksmine;
  4) nõudma kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt nende rahaliste nõuete saldokinnituse esitamist kahe kuu jooksul, arvates esimese likvideerimisteate ajalehes ilmumise päevast;
  5) teatama viivitamata lõpetamisotsusest korrespondentpankadele ning sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama lõpetamisotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid;
  6) esitama Finantsinspektsioonile tegevusaruanded ja lõppbilansi.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 1201.   Tegevusaruannete ja lõppbilansi koostamise nõuded likvideerimisel

  Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega käesoleva seaduse § 120 punktis 6 nimetatud tegevusaruannete ja lõppbilansi koostamisele esitatavad nõuded.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 121.   Võlausaldajate nõuete esitamine ja rahuldamine

  (1) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (2) Likvideerijatel on õigus nõuda kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt täiendavaid andmeid ja dokumente nende võlanõude tõestamiseks.

  (3) Krediidiasutustele ei rakendata äriseadustiku § 379 lõike 3 ja § 380 sätteid.

2. jagu Krediidiasutuse pankrot 

§ 122.   Pankrotihoiatuse saamine

  Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, võlausaldajalt pankrotiseaduse § 10 lõike 2 punktis 1 nimetatud pankrotihoiatuse saamisest.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 123.   Pankrotiavalduse esitamine

  (1) Krediidiasutuse vastu võivad pankrotiavalduse esitada:
  1) võlausaldaja;
  2) likvideerijad seaduses ettenähtud juhtudel;
  3) Finantsinspektsioon.

  (2) Tegutsev krediidiasutus kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 124.   Pankrotiavalduse esitamine Finantsinspektsiooni poolt

  (1) Finantsinspektsioonil on krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamise õigus sellest olenemata, kas ta on krediidiasutuse võlausaldaja.

  (2) Finantsinspektsioonil on õigus esitada pankrotiavaldus lisaks pankrotiseaduse §-s 1 ettenähtud alustele ka juhul, kui krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet ja tal on küllaldaselt andmeid krediidiasutuse maksejõuetuse kohta.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 125.   Pankrotimenetluse algatamine ja avalduse läbivaatamine

  (1) Krediidiasutuse suhtes pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest arvates.

  (2) Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamisel ei kohaldata pankrotiseaduse §-de 17–24 sätteid. Kohus vaatab pankrotiavalduse läbi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval ja otsustab pankroti väljakuulutamise pankrotiavaldusele lisatud tõendite alusel.

  (3) Võlausaldaja või likvideerijate avalduse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks peab kohus eelistungi. Eelistungile kutsutakse Finantsinspektsiooni esindaja, kes annab arvamuse krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise kohta.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pankrotiavalduse vaatab kohus läbi mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pankrotimenetluse algatamisest arvates.

  (5) Pankrotimenetluse algatamise määrus ja pankrotimäärus jõustuvad kõikides lepinguriikides üheaegselt nende jõustumisega Eestis. Eelnimetatud määrus ja otsus ning nende tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 126.   Ajutise halduri ja pankrotihaldurite määramine

  (1) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihaldurid määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul.

  (2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses on vähemalt kolm pankrotihaldurit, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.

  (3) Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile 30 päeva ette, esitades tegevusaruande.

  (4) Kui pankrotihaldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus pankrotihalduri Finantsinspektsiooni avalduse või pankrotitoimkonna otsuse alusel.

  (5) Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras.

  (6) Ajutine haldur ja pankrotihaldur on kohustatud seitsme päeva jooksul pärast määramist esitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 nimetatud informatsiooni kohtule ja Finantsinspektsioonile.

  (7) Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekut arvestades. Tasu suurus ei või aastatasuna ületada 1 protsenti pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud summast. Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määramisel ei kohaldata pankrotiseaduse § 651 lõiget 4.
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]

  (8) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri volitusi lepinguriigis tõendab tema määramise kohta tehtud kohtu määruse või otsuse kinnitatud ärakiri koos nimetatud dokumendi tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

  (9) Ajutisel halduril või pankrotihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda pankrotimenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab ajutine haldur või pankrotihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 127.   Ajutise halduri kohustused

  (1) Ajutine haldur määrab, konservatiivsuse printsiibist lähtudes, kindlaks võlgnikuks oleva krediidiasutuse varade õige ja õiglase väärtuse ja esitab vastavad dokumendid kohtule koos ajutise halduri aruandega.

  (2) Kui krediidiasutus on konsolideerimisgrupi emaettevõtja, on ajutine haldur kohustatud kindlaks määrama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil konsolideerimisgrupi netovarad.

  (3) Ajutine haldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.

  (4) Ajutisel halduril on oma kohustuste täitmisel õigus teha koostööd ja saada teavet ning dokumente krediidiasutuse audiitorilt ja Finantsinspektsioonilt.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 128.   Pankrotihalduri kohustused

  (1) Pankrotihaldur teatab hoiustajatele, teistele klientidele ja võlausaldajatele pankrotimäärusest ning täidab Tagatisfondi seaduses ettenähtud kohustused.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Pankrotihaldur on kohustatud viivitamata teatama pankrotimäärusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või juhul, kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama pankrotimäärusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Pankrotihaldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.

  (4) Pankrotihaldur on kohustatud hoidma rahalisi vahendeid pankrotitoimkonna poolt määratud korras.

  (5) Krediidiasutuse pankrotihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõutud kujul ja vormis.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 129.   Pankrotitoimkond

  (1) Krediidiasutuse pankrotitoimkond peab olema vähemalt viieliikmeline ja toimkonna koosseisu peab kuuluma vähemalt üks Tagatisfondi ja üks Finantsinspektsiooni poolt nimetatud isik.

  (2) Krediidiasutuse pankrotitoimkonna nimetab kohus pankrotihalduri ja Finantsinspektsiooni ettepanekul.

  (3) Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse § 74 lõigetes 1, 5 ja 7 sätestatut.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 130.   Nõuded krediidiasutuse pankrotimenetluses

  (1) Nõudeavalduse esitamise kohustusest on vabastatud:
  1) Tagatisfond – Tagatisfondi seaduse alusel väljamakstud hüvitiste ulatuses;
  2) hoiustaja, kelle hoiused on tagatud Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras ja ulatuses, – nõuetes Tagatisfondi poolt hüvitamata summade ulatuses, kui hoius ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 või §-des 110 ja 111 sätestatud määra ning ta on esitanud Tagatisfondi seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud seisukoha.

  (2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses võib pankrotiseaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldada pärast viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumist.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 131.   Nõuete rahuldamisjärkude erisused

  (1) Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:
  1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses;
  2) tagatud hoiused ja Tagatisfondi nõuded, mis on tekkinud krediidiasutuse tasumata hoiuste tagamise osafondi osamaksetest ja regressiõiguse alusel nende hoiustajate õiguste suhtes, kelle hoiused on Tagatisfond hüvitanud;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  3) füüsiliste isikute ning mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate Tagatisfondi poolt tagamisele kuuluvatest hoiustest tulenevad nõuded osas, mis ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 nimetatud hoiuste hüvitamise piirmäära, samuti füüsiliste isikute ning mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sellistest hoiustest tulenevad nõuded, mida ei käsitleta tagatud hoiustena ainult seetõttu, et need on avatud Eesti krediidiasutuste kolmandates riikides asuvate filiaalide kaudu;
  31) [kehtetu - RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]
  4) tähtaegselt esitatud tunnustatud muud nõuded;
  5) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud muud nõuded;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  51) muud tagamata nõuded, mis tulenevad võlainstrumentidest, mille lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta arvates nende emiteerimisest, mis ei sisalda tuletisinstrumentide tunnuseid ega ole ise tuletisinstrumendid ning mille emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja prospektis selle olemasolu korral on selgelt osutatud nõude rahuldamisjärgule;
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]
  6) allutatud laenud, mis ei ole arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–88 nimetatud omavahendite koosseisu.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 51 kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente tuletisinstrumente sisaldavate võlainstrumentidena üksnes juhul, kui:
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]
  1) võlainstrument on muutuva intressimääraga, mis tuleneb Euriborist või muust üldtunnustatud baasintressimäärast, või
  2) võlainstrument ei ole nomineeritud emitendi asukohariigi vääringus, tingimusel et põhisumma, tagasimakse ja intress on nomineeritud samas vääringus.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 51 nimetatud nõuded on krediidiasutuse pankrotimenetluses kõrgema rahuldamisjärguga kui nõuded, mis tulenevad finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud instrumentidest.
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

  (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–88 sätestatud omavahenditest tulenevad tunnustatud nõuded rahuldatakse pärast tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 132.   Pankrotivara moodustamise erisused

  (1) Maksete tagatisvahendid ei kuulu krediidiasutuse pankrotivara hulka summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmiseks.

  (2) Tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist välja läinud krediidiasutuse moratooriumi ajal kooskõlas käesoleva seaduse § 114 lõigetes 2 ja 4 sätestatuga ning pankrotimenetluse ajal kooskõlas §-s 87 sätestatuga.

§ 133.   Pankrotivara müük

  (1) Pankrotihalduril on õigus müüa krediidiasutuse tervikvara pankrotitoimkonna nõusolekul tingimusel, et ostja tagab kõik võlausaldajate nõuded.

  (2) Kui krediidiasutuse vara ei ole õnnestunud müüa mingil muul viisil, võib võlausaldajate üldkoosolek teha oma otsusega pankrotihaldurile ettekirjutuse müüa krediidiasutuse vara võlausaldajale tema nõudega tasumise teel proportsionaalselt tema kaitstud nõudele. Nimetatud otsuse poolt peab hääletama vähemalt 3/4 kohal viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded peavad moodustama vähemalt 2/3 kõikide nõuete summast.

§ 134.   Krediidiasutuse tervendamine ja kompromiss

  (1) Pankrotihaldur võib krediidiasutuse tervendamiskava võlausaldajate üldkoosolekule kinnitamiseks esitada ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul.

  (2) Kompromissi võib krediidiasutus pankrotimenetluse käigus teha ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul. Krediidiasutus peab tegevuse alustamiseks saama uue tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatule.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

3. jagu Mitmes riigis tegutseva krediidiasutuse likvideerimine 
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1341.   Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatav õigus

  (1) Likvideerimismenetlus käesoleva jao tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu alustatud menetlus, mille käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded selle lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali vara arvel ja viiakse läbi muud lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali lõpetamiseks vajalikud toimingud, kaasa arvatud menetlus, mis lõpetatakse võlausaldajate nõusolekul, kompromissi kinnitamisega või muu sarnase kokkuleppe alusel.

  (2) Käesolevas paragrahvis likvideerimismenetluse suhtes sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse suhtes nii vabatahtliku kui ka sundlõpetamise korral, samuti tema pankrotimääruse tegemisele järgneva pankrotimenetluse suhtes ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise suhtes.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Likvideerimismenetlust kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

  (4) Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatava õiguse määramisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 1151 lõigete 4–14 sätteid.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel määratakse vastava riigi õigusega eelkõige kindlaks:
  1) Eesti või teise lepinguriigi likvideeritava krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal) varade koosseis ja krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt pärast likvideerimismenetluse alustamist omandatud varade õiguslik staatus;
  2) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali ja likvideerijate õigused ja kohustused;
  3) tasaarvestuse kasutamise tingimused;
  4) likvideerimismenetluse mõju lepingutele, mille üheks pooleks on krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal;
  5) likvideerimismenetluse mõju võlausaldajate poolt algatatud menetlustele, välja arvatud krediidiasutuselt või krediidiasutuse filiaalilt võõrandatud vara või õigust käsitlevad kohtuasjad, mis on Eesti kohtu menetluses;
  6) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali vastu esitatavad nõuded ja pärast likvideerimismenetluse alustamist esitatud nõuete menetlemise tingimused;
  7) nõudest teatamine, nõude kontrollimine ja tunnustamine;
  8) vara müügist laekunud raha jaotamine, nõuete rahuldamisjärgud ning võlausaldaja õigused juhul, kui tema nõue on asjaõigusliku tagatise realiseerimise või tasaarvestuse tulemusel üksnes osaliselt rahuldatud;
  9) likvideerimismenetluse lõpetamise tingimused ja mõju, sealhulgas ka kompromissi puhul;
  10) võlausaldajate õigused pärast likvideerimismenetluse lõpetamist;
  11) likvideerimismenetluse käigus tehtud kulutuste kandja;
  12) kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamist käsitlev kord.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 12 ei kohaldata, kui nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1342.   Likvideerimismenetluse rakendamine

  (1) Õigus alustada likvideerimismenetlust lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.

  (2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali likvideerimismenetluse alustamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

  (3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatav likvideerimismenetlus on kehtiv Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

  (4) Likvideerimismenetlust rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda likvideerimismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

  (7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse või tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes likvideerimismenetluse alustamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1343.   Teave Eesti krediidiasutuse likvideerimise kohta

  (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest algatada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse sundlõpetamine või anda sellisele krediidiasutusele luba vabatahtlikuks lõpetamiseks ning kohtu otsusest selline krediidiasutus sundlõpetada või tema pankrot välja kuulutada nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon likvideerimismenetluse praktilistest tagajärgedest.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele avaldab Finantsinspektsioon väljavõtte enda või kohtu vastavast otsusest Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

  (3) Kui pärast Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamist täidetakse krediidiasutusele võlgnetav kohustus teises lepinguriigis likvideerija asemel krediidiasutusele, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitja likvideerimismenetluse algatamisest ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. Kui kohustus täideti enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väljavõtte avaldamist, eeldatakse, et kohustuse täitja ei teadnud likvideerimismenetluse alustamisest ega pidanudki sellest teadma.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1344.   Lepinguriikides asuvate võlausaldajate teavitamine Eesti krediidiasutuse likvideerimisest
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 120 ja 128 sätestatule on likvideerijad või pankrotihaldurid kohustatud teatama krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamisest või pankrotimäärusest viivitamata igale krediidiasutuse teada olevale võlausaldajale, kelle asukoht või elukoht on mõnes teises lepinguriigis.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
  1) menetlustähtajad ja sanktsioonid nendest tähtaegadest mittekinnipidamise korral;
  2) nende organite või asutuste nimetused, kes on volitatud nõudeid vastu võtma;
  3) muu oluline teave likvideerimis- või pankrotimenetluses kavandatud meetmete kohta, kui sellise teabe puudumine võib takistada võlausaldajal oma õiguste kaitsmist;
  4) teave selle kohta, kas võlausaldaja on kohustatud esitama nõude ka siis, kui tema nõudel on eesõigus või kui tema nõue on tagatud asjaõigusega.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Likvideerijad ja pankrotihaldurid on kohustatud võlausaldajaid regulaarselt teavitama nendest likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus ilmnevatest asjaoludest, mille teadmine on võlausaldajatele oma huvide kaitsmiseks vajalik.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1345.   Keeled

  (1) Käesoleva seaduse § 1343 lõikes 2 ja §-s 1344 nimetatud teave antakse eesti keeles. Selleks kasutatakse vormi, millel on pealkiri «Nõude esitamise kutse. Kehtestatud tähtajad» kõigi lepinguriikide ametlikes keeltes.

  (2) Võlausaldajad, kelle asu- või elukoht on lepinguriigis, võivad esitada oma nõuded selle lepinguriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Sellisel juhul peab võlausaldaja esitatud nõudel olema eestikeelne pealkiri «Nõude esitamine». Likvideerija või pankrotihaldur võib nõuda võlausaldajalt ka nõude eestikeelse tõlke esitamist.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1346.   Koostöö lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega

  (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest tunnistada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise luba kehtetuks finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EÜ artiklis 20 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon selle otsuse kõigi praktiliste tagajärgede kohta.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (2) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes koostööd finantsjärelevalve asutustega lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali likvideerijad on kohustatud tegema koostööd sama krediidiasutuse filiaalide likvideerijatega teistes lepinguriikides.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

12. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1347.   Usaldatavusnormatiivide rikkumine

  Krediidiasutuse usaldatavusnormatiivi, sealhulgas omavahendite nõude rikkumise, suure riskide kontsentreerumise piirimäära rikkumise, likviidsusnõude, finantsvõimenduse määra või väärtpaberistamispositsiooni krediidiriski tingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 1348.   Teabe esitamata jätmine

  (1) Käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või nende alusel antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse, puuduliku või ebaõige teabe esitamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 1349.   Arvelduste korra rikkumine

  (1) Õigusaktidega sätestatud krediidiasutuste maksete arveldamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 13410.   Pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumine

  (1) Krediidiasutuse juhi, töötaja või krediidiasutuse huvides tegutseva muu isiku poolt pangasaladuse ebaseadusliku avaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 13411.   Pangas olulise osaluse omandamise korra rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse vastaselt pangas osaluse omandamise, selle võõrandamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 13412.   Krediidiasutuse juhi kohustuste rikkumine

  (1) Krediidiasutuse juhi poolt krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või aruannete esitamise sisejuhtimise korra või talitluspidevuse plaani koostamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 13413.   Välisriigi krediidiasutuse tegevuse nõuete rikkumine

  Lepinguriigi krediidiasutuse poolt Finantsinspektsiooni teavitamata Eestis käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsteenuse osutamise või käesolevas seaduses välisriigi krediidiasutuse tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 13414.   Investeerimisriskiga hoiustamistehingu sõlmimisel lepingueelse teabe esitamise kohustuse rikkumine
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (1) Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 13415.   Finants- ja investeerimisteenuste osutamise sidumine kohustusliku kogumispensioniga

  (1) Krediidiasutuse, välisriigi krediidiasutuse filiaali, finantseerimisasutuse või välisriigi finantseerimisasutuse filiaali juhi, töötaja või eelnimetatud asutuse või selle filiaali huvides tegutseva muu isiku poolt kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 51, § 25 lõikes 21 ja § 37 lõike 2 teises lauses finants- ja investeerimisteenuste osutamisele kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 13416.   Menetlus
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 13417.   Investeerimispiirangute rikkumine

  (1) Käesolevast seadusest tulenevate piirangute rikkumise eest vara investeerimisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 13418.   Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 13419.   Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumine

  (1) Krediidiasutuse poolt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 49 või 50 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamisega seotud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

13. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 141.   Seaduse kohaldamine tegutsevatele krediidiasutustele

  (1) Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad krediidiasutused viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Krediidiasutuste põhikirjad peavad olema viidud kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega üheksa kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutuse põhikiri on vastuolus käesoleva seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutused on kohustatud juhtimisorganite koosseisu viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja esitama käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 ettenähtud dokumendid Eesti Pangale ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (4) Isik, kellele kuulub pangas oluline osalus vastavat luba omamata, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise loa kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Alates 1999. aasta 1. septembrist ei arvata ilma vastava loata olulist osalust esindavaid hääli üldkoosoleku kvoorumisse.

  (5) Kui krediidiasutuste ühinemisleping on sõlmitud enne 1999. aasta 1. juulit, kohaldatakse ühinemise toimingute suhtes ühinemislepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust.

  (6) Enne 1999. aasta 1. juulit alanud krediidiasutuse likvideerimismenetluse, pankrotimenetluse või moratooriumi puhul kohaldatakse likvideerimis- ja pankrotimenetluse ning moratooriumi toimingute suhtes likvideerimisotsuse vastuvõtmise, pankrotimenetluse algatamise ja moratooriumi kehtestamise ajal kehtinud seadust, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti.

  (7) Enne 1999. aasta 1. juulit algatatud likvideerimismenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 120 punktis 6 sätestatut ja enne 1999. aasta 1. juulit algatatud pankrotimenetluses käesoleva seaduse § 128 lõigetes 4 ja 5 ja § 130 lõikes 2 sätestatut.

  (71) Krediidiasutuse tegevusluba omav isik ning välisriigi krediidiasutuse filiaal, kellel enne käesoleva lõike jõustumist ei olnud käesoleva seaduse § 13 lõikes 31 nimetatud tunnuskoodi, võib igal ajal taotleda Finantsinspektsioonilt tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamist. Finantsinspektsioon otsustab tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

  (8) Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva seadusega ja mida krediidiasutus ei saa kõrvaldada või täita käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb koostada loetelu ja esitada see Eesti Pangale kuue kuu jooksul, käesoleva seaduse jõustumisest arvates, koos nende asjaolude kõrvaldamise ja kohustuste täitmise kavaga. Eesti Pank määrab nende asjaolude ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

  (9) [Kehtetu - RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 1411.   Üleminekusätted kapitalinõuete arvutamisel

  (1) Kuni 2007. aasta 31. detsembrini võib krediidiasutus kohaldada riskiga kaalutud varade arvutamisel õigusnorme, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata krediidiasutusele, kes on saanud tegevusloa pärast 2007. aasta 1. jaanuari.

  (3) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, peab krediidiasutus koostama ja esitama Finantsinspektsioonile aruandeid vastavalt õigusnormidele, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

  (4) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, võib krediidiasutus:
  1) operatsiooniriski kapitalinõuet vähendada samas proportsioonis, millises ulatuses rakendatakse riskiga kaalutud varade arvutamises enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnorme;
  2) riskide kontsentreerumise piirmäärade arvestuses lähtuda õigusnormidest, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

  (5) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, ei kohaldata krediidiasutuste seaduse §-des 631 ja 921 sätestatud nõudeid.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 1412.   Nõuded omavahenditele

  (1) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute põhimeetodi alusel, peavad 2007. aasta jooksul tema omavahendid moodustama vähemalt 95 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusnormidele.

  (2) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute meetodite alusel, peavad tema omavahendid moodustama:
  1) 2008. aasta jooksul vähemalt 90 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele;
  2) 2009., 2011. ja 2012. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele vastavalt.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (3) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute meetodite alusel, ei tohi kuni 2012. aasta 31. detsembrini eluaseme kinnisvaraga tagatud jaenõuete kaalutud keskmine kahjumäär olla madalam kui 10 protsenti, välja arvatud juhul, kui nimetatud nõuetele on antud keskvalitsuse garantii.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Kui krediidiasutus arvutab operatsiooniriski kapitalinõuet täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi alusel, peavad tema omavahendid moodustama:
  1) 2008. aasta jooksul vähemalt 90 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele;
  2) 2009., 2011. ja 2012. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele vastavalt.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (5) Kui krediidiasutus omab instrumente, mis kuni 2010. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel kuulusid käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel esimese taseme omavahendite koosseisu, kuid ei vasta enam 2010. aasta 31. detsembril jõustunud käesoleva seaduse §-s 731 sätestatud tingimustele, kuuluvad need käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide hulka kuni 2040. aasta 31. detsembrini, arvestades seejuures järgmisi piiranguid:
  1) kümne aasta jooksul pärast 2020. aasta 31. detsembrit ei tohi nende instrumentide positsioon ületada 20 protsenti nõutud omavahenditest;
  2) kümne aasta jooksul pärast 2030. aasta 31. detsembrit ei tohi nende instrumentide positsioon ületada kümmet protsenti nõutud omavahenditest.

  (6) Krediidiasutus, mis ei ole 2010. aasta 31. detsembriks võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirmäärasid, peab välja töötama strateegia ja tegevuskava oma tegevuse nimetatud nõuetele vastavusse viimiseks.

§ 1413.   Krediidiriski maandamise tehingud

  Krediidiasutus, kes kasutab kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski standardmeetodit või sisereitingute põhimeetodit, võib kapitalinõuete arvutamisel riskipositsiooni vähendamiseks või riskikaalu vähendamiseks võtta arvesse enne 2007. aasta 1. jaanuari tehtud tagamistehinguid, kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 1414.   Loatingimuste erisused kapitalinõuete arvutamise meetodite kasutamiseks

  (1) Kui krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt luba krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamiseks enne 2009. aasta 31. detsembrit, peab krediidiasutus suutma tõendada, et ta on kasutanud vähemalt ühe aasta jooksul enne sisereitingute meetodi kasutamiseks loa saamist reitingusüsteemi, mis olulises osas vastab käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõuetele.

  (2) Kui krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt luba krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks enne 2008. aasta 31. detsembrit, peab krediidiasutus suutma tõendada, et ta on hinnanud ja rakendanud vähemalt kahe aasta jooksul enne sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks loa saamist sisehinnanguid kahjumääradele või ümberhindamisteguritele, mis olulises osas vastavad käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõuetele.

  (3) Krediidiasutus võib sisereitingute täiustatud meetodit krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel ning täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit operatsiooniriski kapitalinõuete arvutamisel hakata kasutama alates 2008. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 1415.   Haldusmenetlus loataotlustes

  (1) Enne 2007. aasta 1. jaanuari Finantsinspektsiooni alustatud haldusmenetluses kohaldatakse kuni 2006. aasta 31. detsembrini kehtinud krediidiasutuste seaduses sätestatut.

  (2) Enne 2007. aasta 1. jaanuari Finantsinspektsiooni antud load seoses usaldatavusnormatiivide arvutamisega jäävad kehtima ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 1416.   Eurode arvestus
[Kehtetu - RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1417.   Hoiu-laenuühistute ja ühistupankade tegevuse kooskõlla viimine 2010. aasta 1. juulil jõustunud nõuetega

  Enne 2010. aasta 1. juulit asutatud hoiu-laenuühistud ja ühistupangad peavad oma tegevuse 2010. aasta 1. juulil jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooniga kooskõlla viima hiljemalt 2011. aasta 1. juuliks. Kuni tegevuse ja dokumentide vastavusse viimiseni nimetatud seaduse redaktsiooniga peavad hoiu-laenuühistu ja ühistupanga tegevus ning dokumendid vastama kuni 2010. aasta 1. juulini kehtinud õigusaktidele.
[RT I 2010, 34, 182 - jõust. 01.07.2010]

§ 1418.   Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooniga

  (1) Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni § 52 lõike 4 punktis 21, §-des 571–574, § 59 lõikes 3, § 63 lõike 2 punktis 51, § 89 lõikes 6, §-des 891 ja 922 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. juuniks. Kuni eelnimetatud redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad krediidiasutuste tegevus ja dokumendid eelnimetatud nõuete osas vastama kuni nimetatud redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

  (2) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 ja § 92 lõikes 3 sätestatud majandusaasta aruande ja dokumentide esitamise ning avalikustamise tähtaega ei kohaldata krediidiasutuse 2010. aasta kohta koostatavatele dokumentidele. 2010. aasta kohta koostatavate majandusaasta aruande ja dokumentide esitamisele ning avalikustamisele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud redaktsiooni jõustumist kehtinud tähtaegu.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 1419.   Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2014. aasta 16. aprillil vastuvõetud redaktsiooniga

  (1) Käesoleva seaduse §-s 8647 sätestatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõuet rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist. Eelnimetatud puhvri määr on:
  1) 25 protsenti käesoleva seaduse § 8647 lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2016. aasta kohta;
  2) 50 protsenti käesoleva seaduse § 8647 lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2017. aasta kohta;
  3) 75 protsenti käesoleva seaduse § 8647 lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2018. aasta kohta.

  (2) Käesoleva seaduse § 92 lõigetes 8 ja 10 nimetatud teabe avalikustamise kohustust ei kohaldata krediidiasutuse 2014. aasta kohta koostatavatele dokumentidele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Käesoleva seaduse § 92 lõike 8 punktides 1–3 nimetatud teave tuleb avalikustada 2014. aasta kohta koostatavas majandusaasta aruandes. Globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused peavad 2014. aasta kohta esitama Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 92 lõike 8 punktides 4–6 nimetatud teabe.

  (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõiget 1 kohaldatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

  (5) Kuni 2029. aasta 2. jaanuarini võib riskide kontsentreerumise piirmäära jälgimise otstarbel riskipositsioonide arvutamisel maha arvata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 493 lõike 3 punktides a, b, c, g ja h nimetatud positsioonid ning sama lõike punktis i nimetatud 50 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 lisas I osutatud mõõduka riskiga bilansivälistest dokumentaalmaksetest ja mõõduka riskiga bilansivälistest kasutamata krediidilimiitidest.

  (6) Käesoleva seaduse § 8649 lõike 5 punktis 1 nimetatud süsteemse riski puhvri määra ulatus on kolm protsenti kuni 2014. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 14110.   Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2015. aasta 18. veebruaril vastuvõetud redaktsiooniga

  Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2015. aasta 18. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni § 48 lõikes 4, §-s 571, § 63 lõike 3 punktides 3 ja 44 ning lõigetes 4 ja 5 ja § 83 lõikes 31 sätestatud nõuetega kooskõlla 2016. aasta 21. märtsiks.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

§ 14111.   Krediidiasutuste tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooniga

  Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 49 lõikes 5 ja § 89 lõikes 12 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2016. aasta 31. maiks.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 14112.   Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsiooniga

  Krediidiasutus on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsioonis sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2019. aasta 31. maiks.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 14113.   Paragrahvi 131 lõike 1 punkti 51 kohaldamine
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

  Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punkti 51 kohaldatakse selles nimetatud tingimustele vastavate võlainstrumentide suhtes, mille krediidiasutus on emiteerinud pärast 2019. aasta 1. jaanuari.
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

§ 14114.   Käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide kohaldamine

  Käesoleva seaduse § 49 lõike 4 ja § 83 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuded kehtivad kuni käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsiooni alusel kehtestatud õigusaktide kehtima hakkamiseni.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 142.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil, välja arvatud:
  1) paragrahvi 87 lõiked 3–5, § 114 lõige 4, § 128 lõige 3 ja § 132 lõige 1, mis jõustuvad 2000. aasta 1. jaanuaril;
  2) 4. peatükk, mis jõustub hoiu-laenuühistu seaduse jõustumisel;
  3) paragrahvi 21 lõige 4 ja § 30 lõige 6, mis jõustuvad Eesti Vabariigi vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks, kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei sätestata teisiti.

§ 143.   Varasemate õigusaktide kohaldamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (2) Muid käesoleva seaduse jõustumisel krediidiasutuste tegevust reguleerivaid õigusakte kohaldatakse krediidiasutustes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 035, 11.02.2003, lk 1–27), viimati muudetud direktiiviga 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2399, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärkudega maksejõuetusmenetluses (ELT L 345, 27.12.2017, lk 96–101).
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json