Teksti suurus:

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus - sisukord
Väljaandja:Maaeluminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.02.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.05.2017
Avaldamismärge:RT I, 08.02.2017, 2

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus

Vastu võetud 03.02.2017 nr 14

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” raames antava põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

2. peatükk TOETUSE TAOTLEJA JA TOETATAVAD TEGEVUSED 

§ 2.  Toetuse taotleja

 (1) Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 euro ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50,00 protsendi kogu müügitulust.

 (2) Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes tegeleb hobusekasvatusega ning:
 1) kes müüs hobuseid või osutas hobusekasvatusega seotud teenuseid vähemalt kahel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal;
 2) kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 30,00 protsendi kogu müügitulust ja koos hobusekasvatusega seotud teenuste müügituluga üle 50,00 protsendi kogu müügitulust ja
 3) kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete ning hobusekasvatusega seotud teenuste müügitulu kokku oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 euro ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot.

 (3) Toetust võib taotleda äriühing, kes ei ole vahetult enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat, kuid kes on täielikult üle võtnud:
 1) oma füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes oli füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE), kuulunud põllumajandusettevõtte või
 2) oma füüsilisest isikust osaniku või aktsionäri vanemale või vanavanemale, kes oli FIE, kuulunud põllumajandusettevõtte.

 (4) Toetust võib taotleda FIE, kes ei ole vahetult enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat, kuid kes on täielikult üle võtnud oma vanemale või vanavanemale, kes oli FIE, kuulunud põllumajandusettevõtte.

 (5) Toetust võib taotleda tulundusühistu, kes on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud põllumajandussektori tootjarühm (edaspidi tunnustatud tootjarühm) või tootjarühm, kes vastab järgmistele nõuetele (edaspidi tunnustamata tootjarühm):
 1) tunnustamata tootjarühmal on vähemalt viis liiget, kes ei ole üksteisega seotud valitseva mõju kaudu konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses (edaspidi sõltumatu liige), ning iga sõltumatu liikme omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu ületas taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 2400 eurot ja moodustas üle 50,00 protsendi kogu müügitulust;
 2) tunnustamata tootjarühma vähemalt viie sõltumatu liikme omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu kokku ületas taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 14 000 eurot;
 3) tunnustamata tootjarühma sõltumatu liige ei tohi olla teise tunnustamata tootjarühma sõltumatu liige;
 4) tunnustamata tootjarühma põhikirjas sätestatud eesmärk ja tegevusvaldkond on seotud tema liikmete põllumajandusliku tegevusega.

 (6) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

 (7) Lõikes 2 nimetatud hobusekasvatusega seotud teenusteks loetakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” raames järgmised tegevused:
 1) EMTAKi jao A alajakku 01621 „Loomakasvatuse abitegevused” liigitatavad hobustega seotud teenused ja hobuserautajate tegevus;
 2) EMTAKi jao R alajakku 93199 „Mujal liigitamata sporditegevus” liigitatav võistlus- ja ratsahobuste tallide tegevus;
 3) EMTAKi jao N alajakku 77399 „Muu mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent” liigitatav hobuste rentimine.

 (8) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel peab taotleja ja selle FIE majandustegevus, kelle põllumajandusettevõte täielikult üle võeti, kas koos või eraldi vastama kahel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele.

 (9) Lõikes 3 või 4 nimetatud FIE, kes on täielikult üle andnud oma põllumajandusettevõtte, saab toetust taotleda, kui üleandmisest on möödunud vähemalt kaks majandusaastat.

§ 3.  Nõuded taotlejale

 (1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlejal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;
 2) taotleja ega § 2 lõikes 5 nimetatud tunnustatud või tunnustamata tootjarühma (edaspidi koos tootjarühm) liikme kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid loomatauditõrje seaduse §-s 583, 588 või 589, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35, taimekaitseseaduse §-s 97 või 1002, veeseaduse §-s 385, jäätmeseaduse §-s 120 või 1266, loomakaitseseaduse §-s 661, 666 või 6610, looduskaitseseaduse §-s 74, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 522, 192, 193, 354, 359, 364, 367 või 372 sätestatud süüteo toimepanemise eest;
 3) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
 4) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti.

 (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab taotleja vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohustuste summa koguvara summaga, ei olnud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 0,70;
 2) taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1,00;
 3) taotleja on enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat, millest taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta oli vähemalt 12 kuu pikkune;
 4) äriühingust taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad, kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamine on äriseadustiku alusel nõutav;
 5) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas.

 (3) Kui äriühingust taotleja või tootjarühma liikme taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ning nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.

 (4) Paragrahvi 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud taotlejale ei kohaldata lõike 2 punktides 3 ja 4 ega lõikes 3 sätestatud nõudeid.

 (5) Taotlejale, kes on tootjarühm, ei kohaldata lõike 2 punktides 1–4 ega lõikes 3 sätestatud nõudeid.

 (6) Taotleja ei või kavandatava investeeringu tegemist alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö, mille puhul ei või töö tegemist tõendavad dokumendid olla väljastatud varem kui 2014. aasta 1. jaanuaril.

§ 4.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust võib taotleda taotleja omatoodetud või tootjarühma puhul tema liikmete toodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud töötlemata toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks või Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toodetest, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, omatarbeks elektri, soojuse, vedelkütuse või gaasi (edaspidi koos bioenergia) tootmiseks vajalike järgmiste tegevuste kohta:
 1) põllumajandusliku tootmishoone või rajatise ehitamine;
 2) põllumajanduslikku tootmishoonesse või rajatisse paigaldatava või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme, loomade pidamiseks mõeldud paigaldise või muu vajaliku sisseseade ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
 3) bioenergia tootmiseks vajaliku hoone või rajatise ehitamine;
 4) bioenergia tootmiseks kasutatavasse hoonesse või rajatisse statsionaarse seadme või muu vajaliku sisseseade ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
 5) Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisa 8. rühmas nimetatud söödavaid vilju kandva viljapuuaia või marjaistandiku (edaspidi koos istandik) rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmine ning vajaduse korral istutamine;
 6) istandiku või puukooli piirdeaia või konstruktsiooni ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
 7) mesindus- või seenekasvatusinventari või -seadme ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
 8) mobiilse masina või seadme ostmine;
 9) põllumajandusmasina ümberehitamine biogaasi või biokütuse tarbimiseks;
 10) niisutussüsteemi ehitamine;
 11) niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmine ning vajaduse korral paigaldamine.

 (2) Koos lõikes 1 nimetatud tegevustega võib toetust taotleda järgmiste kaasnevate tegevuste kohta:
 1) toetatava hoone, rajatise või niisutussüsteemi ehitamisega või niisutuseks kasutatava statsionaarse seadme ostmisega kaasnev keskkonnamõju eelhindamine või keskkonnamõju hindamine ja energiaauditi tellimine, projekteerimistöö tellimine ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö tellimine (edaspidi koos ettevalmistav töö);
 2) toetatava hoone, rajatise või istandiku juurde kuuluva eratee või platsi ehitamine;
 3) toetatava hoone või rajatise ning selle või istandiku juurde kuuluva eratee või platsi üle ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine;
 4) infotehnoloogia- või valveseadme või toodangu kvaliteeti määrava seadme ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
 5) infotehnoloogilise lahenduse või tarkvara ostmine;
 6) lairibale juurdepääsuühenduste, nagu liini ja liinirajatiste rajamine;
 7) toetatava hoone või rajatise juurde kuuluva veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi ehitamine ning selle juurde kuuluva seadme ostmine ja vajaduse korral paigaldamine, veevarustus- või kanalisatsioonivõrguga liitumine;
 8) elektrisüsteemi või elektripaigaldise ehitamine ning nende juurde kuuluva seadme ostmine ja vajaduse korral paigaldamine, elektrivõrguga liitumine;
 9) põllumajanduslikus tootmises või bioenergia tootmises kasutatava patendi, litsentsi või kasuliku mudeli ostmine;
 10) põllumajandusloomade pidamiseks ettenähtud statsionaarse aia ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;
 11) toetatava hoone või rajatise juurde kuuluva tuleohutuse seaduse § 23 lõike 1 punkti 2 tähenduses tehisveekogu või tuletõrjeveereservuaari ning sama seaduse § 24 lõike 1 tähenduses tuletõrje veevõtukoha ehitamine.

 (3) Käesoleva määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud lammutamine, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest. Niisutussüsteem ehitatakse kas ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 5.  Nõuded ehitamiseks antava toetuse kohta

 (1) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud põllumajandusliku tootmishoone või rajatise ehitamiseks või § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud bioenergia tootmiseks vajaliku hoone või rajatise ehitamiseks peavad täidetud olema lõigetes 2–5 sätestatud nõuded.

 (2) Toetatava tegevuse kohta on taotlejal ehitusluba või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt.

 (3) Investeeringuobjekti alune maa on taotleja omandis või taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus, mis võimaldab investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisas nimetatud tingimustele vastav mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi koos VKE), ning vähemalt viis aastat, kui taotleja ei ole VKE.

 (4) Kui investeeringuobjekti alune maa on kaasomandis, on kinnistusraamatus asjaõigusseaduse § 79 lõike 2 kohaselt märkus, mille alusdokumendist nähtub, et taotlejal on õigus ja võimalus teha kavandatav investeering ning kasutada seda sihtotstarbeliselt vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat, kui taotleja ei ole VKE.

 (5) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse raames loomakasvatushoone või rajatise (edaspidi loomakasvatusehitis) ümberehitamiseks või laiendamiseks peab loomakasvatusehitis olema registreeritud loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 5 alusel kehtestatud korras.

§ 6.  Nõuded statsionaarse seadme ostmiseks antava toetuse kohta

  Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud statsionaarse seadme, sisseseade või loomade pidamiseks mõeldud paigaldise ostmiseks ning vajaduse korral paigaldamiseks on investeeringuobjekti alune maa taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või on hoonele või rajatisele, kuhu investeeringuobjekt paigutatakse, seatud taotleja kasuks kasutusvaldus või on taotleja sõlminud hoone või rajatise kasutamiseks kirjaliku rendilepingu vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning viieks aastaks, kui taotleja ei ole VKE.

§ 7.  Nõuded mobiilse masina ja seadme ostmiseks antava toetuse kohta

  Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud mobiilse masina või seadme ostmise korral peab see olema kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 6 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (edaspidi võrdlushindade kataloog) ning täidetud peab olema vähemalt üks järgmistest nõuetest:
 1) taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta aritmeetiline keskmine müügitulu oli alla 200 000 euro;
 2) taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust moodustas taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal EMTAKi tegevusvaldkondade 01131 „Köögivilja- (sh kõrvitsaliste), juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a seenekasvatus”, 01191 „Lillekasvatus”, 012 „Mitmeaastaste taimede kasvatus”, välja arvatud 01291 „Muude mitmeaastaste taimede kasvatus”, ning 013 „Taimede paljundamine” raames saadud müügitulu kokku vähemalt 70 protsenti;
 3) taotleja on tootjarühm.

§ 8.  Nõuded niisutussüsteemi ehitamiseks ja niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmiseks antava toetuse kohta

 (1) Toetust võib taotleda § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud niisutussüsteemi ehitamise või sama lõike punktis 11 nimetatud niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmiseks (edaspidi koos niisutussüsteemi investeering), kui on täidetud järgmised nõuded:
 1) taotlejal on kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju kohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 3 kohane keskkonnamõju eelhinnang või nimetatud seaduse § 20 kohane keskkonnamõju hindamise aruanne ning nimetatud dokumentidest nähtub, et investeeringu tulemusena ei halvene selle põhjaveekogumi või veekogumi seisund, millest niisutuseks vett võetakse või mida niisutussüsteem kaudselt mõjutab (edaspidi veekogum), ega kaasne muud olulist negatiivset mõju keskkonnale;
 2) kavandatav tegevus on kooskõlastatud Keskkonnaametiga;
 3) pärast investeeringu tegemist saab niisutuseks kasutatava vee kogust mõõta.

 (2) Statsionaarse seadme ostmise puhul, mille eesmärk on üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamine, ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik.

 (3) Niisutussüsteemi ehitamise korral on investeeringuobjekti alune maa taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus, mis võimaldab investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat, kui taotleja ei ole VKE, ning taotlejal on ehitusluba või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt.

 (4) Kui niisutussüsteemi ehitamise korral on investeeringuobjekti alune maa kaasomandis, peab kinnistusraamatus olema asjaõigusseaduse § 79 lõike 2 kohaselt märkus, mille alusdokumendist nähtub, et taotlejal on õigus ja võimalus teha kavandatav investeering ning kasutada seda sihtotstarbeliselt vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat, kui taotleja ei ole VKE.

 (5) Niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmise korral on investeeringuobjekti alune maa taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või on hoonele või rajatisele, kuhu investeeringuobjekt paigutatakse, seatud taotleja kasuks kasutusvaldus või on taotleja sõlminud hoone või rajatise kasutamiseks kirjaliku rendilepingu vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning viieks aastaks, kui taotleja ei ole VKE.

§ 9.  Veekasutuse vähendamise kohustus niisutussüsteemi investeeringu tulemusena

 (1) Niisutussüsteemi investeering peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) artiklis 46 sätestatud nõuetele.

 (2) Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähemalt hea ja pärast investeeringu tegemist taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab olemasoleva niisutussüsteemi ja kavandatava niisutussüsteemi tehnilistest parameetritest nähtuma, et investeeringu tulemusena niisutussüsteemi veekasutus väheneb võrreldes senisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõike 4 kohaselt arvestuslikult vähemalt viis protsenti toimiva katmikala või maaparandussüsteemide registrisse kantud avamaa niisutussüsteemi korral ja vähemalt kümme protsenti katmikala või avamaa mittetoimiva niisutussüsteemi korral .

 (3) Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea ja pärast investeeringu tegemist taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab investeering vastama lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõike 4 punktides a ja b sätestatud tingimustele.

 (4) Kui statsionaarne seade ostetakse üksnes toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks või ehitatakse niisutussüsteemi veehoidla ilma niisutussüsteemi veekasutust muutmata, siis lõigetes 2 ja 3 esitatud nõudeid ei rakendata.

 (5) Investeeringuga võib rajada uue niisutussüsteemi või laiendada taotleja senist niisutatavat ala, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõikes 5 või 6 sätestatud tingimused, kusjuures kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea, peab investeeringu tulemusena sama artikli lõike 6 punkti a kohane arvestuslik veekasutus võrreldes senisega vähenema vähemalt viis protsenti toimiva katmikala või maaparandussüsteemide registrisse kantud avamaa niisutussüsteemi puhul ja vähemalt kümme protsenti katmikala või avamaa mittetoimiva niisutussüsteemi puhul.

 (6) Seniseks niisutatavaks alaks loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõike 5 kohaselt ka ala, millel on niisutussüsteem pärast 2006. aastat toiminud, kuid mille niisutussüsteem ei ole taotluse esitamise tähtajal enam töökorras (edaspidi mittetoimiv niisutussüsteem).

 (7) Niisutussüsteemi nõutud reaalse veekasutuse vähendamise kindlakstegemisel on taotleja ja niisutussüsteemi aastaseks veekasutuse näitajaks taotleja ja niisutussüsteemi viimase kahe kuni viie aasta tegeliku aastase veekulu aritmeetiline keskmine. Mittetoimiva niisutussüsteemi puhul lisatakse taotleja aastase veekulu aritmeetilise keskmise arvutamisel nende aastate puhul, kus niisutussüsteem ei toiminud, taotleja tegelikule aastasele veekulule mittetoimiva niisutussüsteemi viimase kahe kuni viie toimimisaasta tegeliku aastase veekulu aritmeetiline keskmine. Kui taotleja või niisutussüsteemi veekulu ei mõõdetud, siis lähtutakse vastavast hinnangulisest aastasest veekulust.

 (8) Niisutussüsteemi ehitamise korral peavad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutused ja hinnang nähtuma niisutussüsteemi ehitusprojektis. Statsionaarse seadme puhul tuginevad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutus ja hinnang vastava seadme tehnilistele parameetritele.

 (9) Vee kogusega seotud põhjustel loetakse käesoleva määruse tähenduses veekogumi seisundiks vähem kui hea, kui:
 1) veekogumi seisund ei ole määratud;
 2) põhjaveekogumi seisund on vee koguselise näitaja alusel vähem kui hea või
 3) pinnaveekogumi seisund on hüdroloogilise režiimi alusel vähem kui hea või kui pinnaveekogumi seisund on vähem kui hea ja pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi määramisel ei ole arvestatud hüdroloogilist režiimi.

 (10) Kui avamaal asuv niisutussüsteem ei ole kantud maaparandusseaduse alusel peetavasse maaparandussüsteemide registrisse, loetakse see käesoleva määruse tähenduses mittetoimivaks niisutussüsteemiks.

§ 10.  Nõuded istandiku ja puukooli investeeringuks antava toetuse kohta

 (1) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud istandiku rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks on investeeringuobjekti alune maa taotleja omandis vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat, kui taotleja ei ole VKE.

 (2) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud istandiku või puukooli piirdeaia või konstruktsiooni ostmiseks ning vajaduse korral paigaldamiseks on investeeringuobjekti alune maa taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus, mis võimaldab investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat, kui taotleja ei ole VKE.

§ 11.  Nõuded mesindus- või seenekasvatusinvesteeringuks antava toetuse kohta

  Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud mesindus- või seenekasvatusinventari või ‑seadme ostmiseks ning vajaduse korral paigaldamiseks on investeeringuobjekti alune maa taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või on hoonele või rajatisele, kuhu investeeringuobjekt paigutatakse, seatud taotleja kasuks kasutusvaldus või on taotleja sõlminud hoone või rajatise kasutamiseks kirjaliku rendilepingu vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning viieks aastaks, kui taotleja ei ole VKE.

§ 12.  Nõuded toetatava tegevusega kaasnevaks tegevuseks antava toetuse kohta

 (1) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul on taotlejal ehitusluba või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt.

 (2) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul on investeeringuobjekti alune maa taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või reaalservituut vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning viieks aastaks, kui taotleja ei ole VKE.

 (3) Paragrahvi 4 lõike 2 punktides 7, 8 ja 10 nimetatud tegevuste puhul on investeeringuobjekti alune maa taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus, mis võimaldab investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat, kui taotleja ei ole VKE.

3. peatükk ABIKÕLBLIKUD JA MITTEABIKÕLBLIKUD KULUD, HINNAPAKKUMUSED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS 

§ 13.  Abikõlblikud kulud

 (1) Toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad hinnapakkumuses või võrdlushindade kataloogis esitatud tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ja investeeringuobjekti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 84 kohaseks tähistamiseks tehtavate kulude käibemaksuta maksumus.

 (2) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud ettevalmistava töö abikõlblik maksumus on kuni kümme protsenti selle investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest, millega ettevalmistav töö kaasnes.

 (3) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud omanikujärelevalve tegemise abikõlblik maksumus on kuni kolm protsenti selle investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest, mille üle omanikujärelevalvet tehakse.

 (4) Paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud tegevuste abikõlblik maksumus kokku on kuni 30 protsenti § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste abikõlblikust maksumusest.

 (5) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2, 4 ja 8 nimetatud toetatavate tegevuste puhul on abikõlblikud kasutatud masina või seadme ostmiseks tehtud kulutused, kui masina või seadme ostab taotleja, kellel on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ettevõte, ning masin või seade on toodetud taotlemise hetkest arvates vähem kui viis aastat tagasi ja selle ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning nimetatud masina või seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam.

 (6) Abikõlblik kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava raha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

§ 14.  Mitteabikõlblikud kulud

  Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
 1) käibemaks, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 69 lõike 3 punktis c sätestatud juhul;
 2) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid kõige hiljem 2023. aasta 31. detsembril läinud üle toetuse saajale;
 3) kulud, mis on seotud liisingulepinguga, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustusmaksed;
 4) remondi-, rendi-, kütuse-, koolitus- ja sidekulud, muud üldkulud ning tegevuskulud ja töötasu;
 5) veo- või sõidukulud, kui need ei ole seotud statsionaarse seadme veo või paigaldamisega;
 6) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
 7) trahv, riigilõiv ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
 8) tasu taotleja enda, tema töötaja või tema liikme tehtud töö eest;
 9) notaritasu;
 10) õigusteenuse ja raamatupidamisteenuse kulud, tasu teostatavusuuringu eest, välja arvatud ehitise projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise tööga seotud kulutused;
 11) kulutused reklaamile;
 12) toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punkti 3 tähenduses ja muud ebaotstarbekad kulutused;
 13) taastuvenergia tootmiseks tehtud kulud, kui tooraineks ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooteks olev biomass või kui biokütuse toorainena kasutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62) artikli 17 lõigetes 2–6 nimetatud biomassi;
 14) kasutatud masina ja seadme ostmise kulud, välja arvatud § 13 lõikes 5 sätestatud juhul;
 15) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud;
 16) standardtarkvara, otseselt tegevuse elluviimisega või investeeringuobjektiga mitteseotud riistvara ja sidevahendite ostmise kulud;
 17) olmeelektroonika, kontoritarvete ja kontorimööbli ostmise kulud;
 18) niisutussüsteemi ehitamise või niisutamiseks vajaliku seadme ostmise kulud, kui tegevus on mõeldud vee avalikuks kasutamiseks;
 19) vee ostmise kulud;
 20) põllumajanduslike tootmisõiguste, toetusõiguste, loomade, seemnete ja üheaastaste taimede ostmise ning nimetatud taimede istutamise kulud;
 21) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuste puhul kulud, mis ületavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõikes 6 nimetatud asja või teenuse piirhinda;
 22) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2, 4, 6, 7 ja 11 ning § 4 lõike 2 punktides 4 ja 10 nimetatud tegevuste raames paigaldamise kulud, kui toetust ei saadud neis punktides nimetatud masina, seadme, paigaldise, sisseseade, aia või inventari kohta;
 23) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud istutamise kulud, kui toetust ei saadud paljundusmaterjali ostmiseks;
 24) detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud;
 25) teevalgustusrajatise ostmise ja paigaldamise kulud, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;
 26) muud kulud, mis ei ole tegevuse elluviimise või investeeringuobjektiga otseselt seotud.

§ 15.  Üldnõuded hinnapakkumuse kohta

 (1) Hinnapakkumuses märgitakse taotleja nimi, pakkuja nimi ja kontaktandmed, hinnapakkumuse väljastamise päev ning kavandatava investeeringuobjekti või tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumus.

 (2) Investeeringuobjekti hinnapakkumus esitatakse iga tegevuse ja investeeringuobjekti kohta eraldi.

 (3) Väljavalitud tegevuse või investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.

 (4) Väljavalitud hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud ning juhul, kui taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab selle kohta esitama põhjenduse.

 (5) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

 (6) Hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku.

§ 16.  Nõuded hinnapakkumusele tulenevalt investeeringuobjektist

 (1) Kui § 4 lõike 1 punktides 1–7, 9–11 või § 4 lõikes 2 nimetatud tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus:
 1) ületab 5000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus);
 2) ei ületa 5000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse.

 (2) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks § 15 lõikes 1 nimetatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid:
 1) ehitise nimetus;
 2) ehitise ehitisregistri kood;
 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise, välisrajatiste kulud, aluse- ja vundamendikulud, kandetarindite kulud, fassaadielementide kulud, katusekulud, ruumitarindite kulud, pinnakatete kulud, tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi korralduskulud ja ehitusplatsi üldkulud.

 (3) Kui taotleja taotleb toetust kasutatud masina või seadme ostmiseks, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud seadme kohta ja ühe hinnapakkumuse uue samaväärse seadme kohta, kui uus samaväärne seade ei ole kantud võrdlushindade kataloogi.

 (4) Kui taotleja taotleb toetust patendi, kasuliku mudeli või litsentsi ostmiseks, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse.

 (5) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud tegevuse korral sisaldab hinnapakkumus lisaks § 15 lõikes 1 nimetatud andmetele järgmisi andmeid:
 1) niisutussüsteemi nimetus;
 2) selle katastriüksuse katastritunnus, millel niisutussüsteem paikneb või millele niisutussüsteem kavandatakse ehitada;
 3) selle niisutatava ala suurus, millele niisutussüsteem on mõeldud;
 4) andmed niisutussüsteemis kasutatava tehnoloogia kohta.

 (6) PRIA koostab § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste kohta hinnapakkumuse vormi ning avaldab selle oma veebilehel.

§ 17.  Toetuse määr ja suurus

 (1) Toetust antakse kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, välja arvatud traktorite puhul, mille ostmise korral on toetus kuni 30 protsenti investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

 (2) Minimaalne toetuse määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

 (3) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 500 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku.

 (4) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 500 000 eurot arengukava programmiperioodil.

§ 18.  Toetuse määr ja suurus tulenevalt taotlejast ja toetatavast tegevusest

 (1) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 5–9 nimetatud tegevuste puhul on toetuse maksimaalne suurus tegevuse kohta 100 000 eurot arengukava programmiperioodil.

 (2) Lisas 2 nimetatud veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse- või lindude pidamiseks mõeldud loomakasvatusehitise ehitamise korral kas koos § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusega või ilma selleta arvutatakse toetuse suurus tegevuse abikõlbliku maksumuse ning ehitusprojektis ettenähtud loomakohtade arvu alusel, arvestades lisas 2 sätestatud maksimaalset toetuse suurust loomakoha kohta ning § 17 lõikes 1 sätestatud toetuse määra.

 (3) Niisutussüsteemi investeeringu kohta antakse toetust kuni 70 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui taotleja omatoodetud puuvilja- või marjakasvatuse toodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi moodustas taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50 protsendi omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust.

 (4) Lõigetes 2 ja 3 ning § 17 lõikes 1 nimetatud toetuse määra suurendatakse viis protsenti, kui toetust taotleb noor ettevõtja või tootjarühm.

 (5) Ettevõtja loetakse nooreks ettevõtjaks, kui:
 1) FIE on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastane;
 2) ta on äriühing, kellel ei ole juriidilisest isikust osanikke või aktsionäre ja kelle kõik füüsilisest isikust osanikud või aktsionärid ja juhatuse liikmed on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased.

 (6) Kui toetust taotleb tõusigade aretuse ja levitamisega tegelev põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusluba omav tulundusühistu, kellel on vähemalt 25 liiget, teadus- ja õppetöö korraldamise eesmärgil kasutatava loomakasvatusehitise ehitamiseks, on toetuse maksimaalne suurus arengukava programmiperioodil 1 500 000 eurot taotleja kohta. Nimetatud juhul ei arvestata lõikes 2 sätestatud maksimaalset toetuse suurust loomakoha kohta.

 (7) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud investeeringuobjektide puhul võib toetuse suurus moodustada kuni kolmekordse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu suuruse. Kolmekordse müügitulu suuruse piirangut ei kohaldata tootjarühmale.

 (8) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud istandiku rajamiseks vajalike istikute kohta antakse toetust, arvestades lisas 1 sätestatud istikute maksimaalset toetatavat ühikute arvu hektari kohta.

4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 

§ 19.  Niisutussüsteemi investeeringu kooskõlastamine Keskkonnaametiga

 (1) Taotleja esitab enne toetuse taotlemist niisutussüsteemi investeeringule kooskõlastuse saamiseks Keskkonnaametile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) andmed ostetava seadme ja selle kavandatava asukoha kohta;
 2) statsionaarse seadme puhul, mis ostetakse üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks, teave olemasoleva seadme tehniliste parameetrite ja niisutussüsteemi kavandatava aastase veekasutuse kohta;
 3) kavandatava niisutussüsteemi ehitusprojekt, kui see on nõutav ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt;
 4) keskkonnamõju eelhinnang või keskkonnamõju hindamise aruanne.

 (2) Keskkonnaamet kontrollib kooskõlastuse andmisel:
 1) kas niisutussüsteemi investeeringu puhul on vajalik keskkonnamõju hindamine, juhul kui keskkonnamõju ei ole hinnatud;
 2) niisutussüsteemi investeeringu vastavust piirkondliku veemajanduskava nõuetele;
 3) niisutussüsteemi investeeringu eeldatavat mõju veekogumi ja keskkonna seisundile.

§ 20.  Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

 (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).

 (2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

 (3) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust ja investeeringuobjekti.

§ 21.  Avalduses esitatavad andmed taotleja kohta

 (1) Taotleja esitab avalduses järgmised andmed taotleja kohta:
 1) taotleja ärinimi, äriregistri kood, taotleja esindaja nimi ja tema kontaktandmed;
 2) teave selle kohta, millises § 26 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb;
 3) taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu ja muu müügitulu toodete ja teenuste kaupa, märkides iga toote või teenuse kohta müüdud ühikute koguse ja müügitulu summa;
 4) muud andmed, mida on vaja taotleja nõuetele ja hindamiskriteeriumitele vastavuse kindlakstegemiseks ja seireks.

 (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele esitab taotleja tulenevalt taotleja või toetatava tegevuse erisustest järgmised andmed:
 1) kui toetust taotleb noor ettevõtja, kes taotleb toetust § 18 lõikes 4 nimetatud kõrgema toetuse määraga, siis andmed taotleja juhatuse liikme ja osaniku või aktsionäri või FIE sünniaja kohta, kui need andmed ei ole kättesaadavad äriregistrist;
 2) teave selle kohta, kas taotleja on hobusekasvataja § 2 lõike 2 tähenduses;
 3) kui toetust taotleb FIE, siis teave selle kohta, kas taotleja peab raamatupidamise arvestust tekke- või kassapõhiselt;
 4) teave selle kohta, kas taotleja on mahepõllumajanduse valdkonnas tegelev isik;
 5) teave § 2 lõikes 3 või 4 nimetatud FIE põllumajandusettevõtte ülevõtmise kohta, kui need andmed ei ole kättesaadavad äriregistrist;
 6) kui taotleja on tunnustatud tootjarühm, siis teave tootjarühma liikmete kohta mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga;
 7) FIE, kes peab kassapõhist raamatupidamise arvestust, märgib taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta koguvara, käibevara, põhivara, lühiajalised ja pikaajalised kohustused ning kohustuste kogusumma ning lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste loetelu;
 8) paragrahvi 2 lõikes 3 või 4 nimetatud ettevõtja, kes võttis üle kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava FIE põllumajandusettevõtte, märgib ülevõetud ettevõttega seotud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta koguvara, käibevara, põhivara, lühiajalised ja pikaajalised kohustused, kohustuste ning omakapitali kogusumma, kui taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;
 9) kui toetust taotleb raamatupidamise seaduse kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidav FIE või tootjarühm, kelle liige on FIE, kes peab tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või § 2 lõikes 3 või 4 nimetatud äriühing või FIE, kes võttis üle tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidava FIE põllumajandusettevõtte, siis teave taotluse esitamisele vahetult eelnenud vastavalt ühe või kahe majandusaasta bilansi ja kasumiaruande andmete kohta.

 (3) Kui toetust taotleb tunnustamata tootjarühm, märgitakse avaldusel lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele:
 1) teave tootjarühma liikmete kohta mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga;
 2) vähemalt viie sõltumatu liikme omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ja selle osakaal kogumüügitulus ning § 26 lõikes 2 nimetatud valdkondade müügitulu, kui see teave ei ole kättesaadav äriregistrist;
 3) ülejäänud liikmete omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ja selle osakaal kogumüügitulus ning § 26 lõikes 2 nimetatud valdkondade müügitulu, kui see teave ei ole kättesaadav äriregistrist;
 4) tootjarühma põhikirjas sätestatud eesmärk ja tegevusvaldkonna kirjeldus, kui see teave ei ole kättesaadav äriregistrist.

§ 22.  Avalduses esitatavad andmed toetatava tegevuse kohta

 (1) Taotleja esitab avalduses järgmised andmed toetatava tegevuse kohta:
 1) kavandatava investeeringuobjekti või toetatava tegevuse nimetus ja selle kirjeldus ning vastavalt investeeringuobjekti eripärale koguselised näitajad, nagu arv, ruumala, pindala või pikkus;
 2) kavandatava investeeringuobjekti asukoht;
 3) andmed taotletava toetuse suuruse kohta;
 4) andmed investeeringu eesmärgi kohta;
 5) teave küsitud hinnapakkumuste ning hinnapakkumuse valikukriteeriumite kohta.

 (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele esitab taotleja § 4 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud toetatavate tegevuste kohta järgmised andmed:
 1) andmed toodetava bioenergia liigi (elektrienergia, soojusenergia, vedelkütus või gaas) ja koguse, kasutatava tooraine liigi ja koguse, käitise energeetilise võimsuse ning taotleja aastase energia (elektrienergia, soojusenergia, vedelkütus või gaas) omatarbe kohta;
 2) kui bioenergiat toodetakse elektri ja soojuse koostootmisseadmega, siis andmed kogu toodetud soojusest kasulikult tarbitava soojuse osakaalu kohta kuni investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustuse lõpuni;
 3) kui bioenergia tootmise puhul kasutatakse toorainena teravilja, tärkliserikkaid, suhkru- või õlikultuure, siis nende osakaal aasta jooksul kasutatavast tooraine kogusest;
 4) kui bioenergia toomisel kasutatakse tootmisprotsessi tagamiseks toorainet, mis ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toode, siis selle osatähtsus kogu kasutatavas tooraines.

 (3) Lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele esitab taotleja § 4 lõike 1 punktides 10 ja 11 nimetatud toetatavate tegevuste kohta järgmised andmed:
 1) olemasoleva niisutussüsteemi ümberehitamise või sinna niisutamiseks vajaliku statsionaarse seadme ostmise korral andmed olemasoleva niisutussüsteemi kohta, sealhulgas, kui see on asjakohane, andmed olemasoleva niisutussüsteemi ja taotleja kogu tegeliku viimase kahe kuni viie aasta veekasutuse kohta või kui taotleja või niisutussüsteemi veekulu ei mõõdetud, siis vastavad hinnangulised andmed;
 2) mittetoimiva niisutussüsteemi ümberehitamise korral, kui see on asjakohane, andmed mittetoimiva niisutussüsteemi viimase kahe kuni viie toimimisaasta tegeliku veekasutuse või kui niisutussüsteemi veekasutust ei mõõdetud, siis hinnangulise veekasutuse kohta;
 3) mittetoimiva niisutussüsteemi ümberehitamise korral andmed selle toimimise kohta pärast 2006. aastat;
 4) niisutussüsteemi ehitamise korral andmed kavandatava niisutussüsteemi ja kui see on ühendatud olemasoleva niisutussüsteemiga, siis ka olemasoleva niisutussüsteemi kohta;
 5) niisutamiseks vajaliku statsionaarse seadme ostmise korral andmed selle tehniliste parameetrite kohta ning kui see on asjakohane, siis andmed olemasoleva, investeeringuga asendatava analoogse seadme tehniliste parameetrite kohta;
 6) niisutussüsteemi investeeringu, välja arvatud § 8 lõikes 2 nimetatud investeeringu puhul andmed niisutussüsteemi investeeringu järgse ja vajaduse korral investeeringu eelse arvestusliku kogu veekasutuse kohta.

 (4) Lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele esitab taotleja toetatava tegevuse kohta järgmised andmed:
 1) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 10 nimetatud investeeringuobjektide puhul andmed kogu investeeringu ning abikõlblike kulude suuruse kohta;
 2) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud investeeringuobjekti puhul andmed ehitisse kavandatavate loomakohtade arvu kohta;
 3) paragrahvi § 4 lõike 1 punkti 1 kohaselt loomakasvatusehitise ümberehitamise või laiendamise korral andmed ehitise loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 5 kohase registreerimise kohta;
 4) sõnnikuhoidla ehitamise korral andmed kavandatava sõnnikuhoidla tüübi, sõnnikumahutavuse ja loomühikute arvu kohta, mis on arvestatud nende loomade arvu alusel, kelle sõnnikut sõnnikuhoidla on ette nähtud mahutama.

§ 23.  Nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele

 (1) Taotleja esitab PRIA-le koos avaldusega hinnapakkumused järgmistel juhtudel:
 1) paragrahvi 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumuse ärakirjad või kui taotleja ei ole saanud nõutud arvu investeeringuobjekti hinnapakkumusi, siis lisatakse taotlusele sellekohane põhjendus;
 2) paragrahvi 16 lõike 1 punktis 2 ja sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel investeeringuobjekti hinnapakkumuse ärakiri;
 3) paragrahvi 16 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe hinnapakkumuse ärakiri kasutatud seadme kohta ja ühe hinnapakkumuse ärakiri uue samaväärse seadme kohta, kui see ei ole kantud võrdlushindade kataloogi.

 (2) Paragrahvi 2 lõikes 3 või 4 nimetatud taotleja esitab PRIA-le koos avaldusega järgmised dokumendid:
 1) ärakiri dokumendist, mis tõendab FIE põllumajandusettevõtte ülevõtmist juhul, kui see teave ei ole kättesaadav äriregistri andmebaasist;
 2) taotleja, kes võttis üle FIE põllumajandusettevõtte, esitab varade üleandmise-vastuvõtmise akti ärakirja;
 3) kui taotleja võttis üle oma või oma füüsilisest isikust osaniku või aktsionäri vanemale, kes on FIE, kuulunud põllumajandusettevõtte, esitab ta enda või oma füüsilisest isikust osaniku või aktsionäri sünnitunnistuse ärakirja;
 4) kui taotleja võttis üle oma või oma füüsilisest isikust osaniku või aktsionäri vanavanemale, kes on FIE, kuulunud põllumajandusettevõtte, esitab ta enda või oma füüsilisest isikust osaniku või aktsionäri ja enda või oma füüsilisest isikust osaniku või aktsionäri vanema sünnitunnistuse ärakirja või muud vajalikud dokumendid, mis tõendavad taotleja või füüsilisest isikust osaniku või aktsionäri põlvnemist ettevõtte üleandnud isikust;
 5) taotluse esitamise aasta majandusaasta müügitulu, töötajate arvu ja bilansi kogumahu prognoos, kui taotleja on tegutsenud vähem kui kaks majandusaastat ja tema majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud.

 (3) Taotleja esitab PRIA-le koos avaldusega vajaduse korral järgmised asjaõiguslikud või võlaõiguslikud lepingud:
 1) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1, 3, 6 ja 10 ning § 4 lõike 2 punktides 7, 8 ja 10 nimetatud tegevuste puhul hoonestusõiguse seadmise lepingu ärakiri, kui taotleja kasutab investeeringuobjekti alust maad hoonestusõiguse alusel;
 2) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1, 3 või 10 nimetatud tegevuste puhul, kui investeeringuobjekt asub sellisel maal või kavandatakse ehitada sellisele maale, millele on seatud hoonestusõigus kaasomandisse, ärakiri hoonestusõiguse teise kaasomaniku kirjalikust nõusolekust investeeringu tegemise kohta;
 3) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2, 4, 7 ja 11 nimetatud tegevuste puhul hoonestusõiguse seadmise lepingu või kasutusvalduse seadmise lepingu ärakiri, kui taotleja kasutab hoonet või maad, kuhu investeeringuobjekt paigutatakse, hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel;
 4) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2, 4, 7 ja 11 nimetatud tegevuste puhul rendilepingu ärakiri, kui investeeringuobjekti alune maa ei kuulu taotleja omandisse või ei ole sellele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigust või kasutusvaldust;
 5) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud eratee või platsi ehitamise korral reaalservituudi seadmise lepingu ärakiri, kui eratee või platsi alust maad kasutatakse reaalservituudi alusel;
 6) paragrahvi 5 lõikes 4 ja § 8 lõikes 4 sätestatud juhul märkuse aluseks oleva lepingu ärakiri.

 (4) Taotleja esitab PRIA-le koos avaldusega järgmised dokumendid:
 1) ehitustegevuse korral väljavõte põhiprojekti joonistest koos põhiprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;
 2) kui toetust taotletakse § 4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse kohta, mis viiakse ellu koos § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusega samas loomakasvatusehitises ja mille puhul määratakse toetuse suurus lisas 2 sätestatud loomakoha maksumuse alusel, esitab taotleja põhiprojekti seletuskirja, mis sisaldab teavet ehitises kavandavate loomakohtade arvu kohta;
 3) litsentsi ostmise korral ärakiri taotleja ja patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku vahel sõlmitud eellepingust või litsentsilepingust, mis sisaldab müüja ja ostja kontaktandmeid, patendi või kasuliku mudeli registreeringu numbrit, leiutise nimetust, nimetatud lepingust tuleneva kasutusõiguse ulatust, litsentsi kehtivusaega ja tehingu maksumust;
 4) patendi või kasuliku mudeli ostmise korral ärakiri taotleja ja patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku vahel sõlmitud eellepingust või patendi või kasuliku mudeli üleminekut tõendavast dokumendist, mis sisaldab müüja ja ostja kontaktandmeid, patendi või kasuliku mudeli registreeringu numbrit, leiutise nimetust, patendi või kasuliku mudeli kehtivusaega ja tehingu maksumust;
 5) kui taotleja taotleb toetust ka ettevalmistava töö kohta, esitab ta ärakirja arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö või teenuse;
 6) kasutatud masina või seadme ostmise korral dokumendid, mis tõendavad, et ostetav masin või seade ei ole toodetud rohkem kui viis aastat tagasi arvestades taotluse esitamise päevast ning selle ostmiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi ning nimetud seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam;
 7) tootjarühma puhul, kes on tegutsenud vähem kui kaks majandusaastat ja kelle majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud, taotluse esitamise aasta majandusaasta müügitulu, töötajate arvu ja bilansi kogumahu prognoos.

 (5) Niisutussüsteemiga seotud investeeringu puhul esitab taotleja koos avaldusega järgmised dokumendid:
 1) keskkonnamõju eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise aruande ärakiri, välja arvatud § 8 lõikes 2 nimetatud statsionaarse seadme ostmise puhul, mille eesmärk on üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamine;
 2) Keskkonnameti kooskõlastus, millest nähtub niisutuseks kavandatava veekogumi seisund, niisutusteks tehtava investeeringu vastavus piirkondlikule veemajanduskavale, selle mõju veekogumile ja keskkonnale;
 3) niisutussüsteemi ehitamise korral kavandatava niisutussüsteemi ehitusprojekti ärakiri, kui ehitusprojekt on nõutav maaparandusseaduse kohaselt, või põhiprojekti ärakiri, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustiku kohaselt, ning olemasoleva niisutussüsteemi ümberehitamise korral lisaks ka olemasoleva niisutussüsteemi ehitusprojekti ärakiri;
 4) taotluse esitamise hetkel mittetoimiva niisutussüsteemi korral dokument või muu asjakohane tõend, mis tõendab süsteemi toimimist pärast 2006. aastat;
 5) niisutuseks vajaliku seadme ostmise korral dokumendid, millest nähtuvad ostetava seadme tehnilised parameetrid, ning kui asjakohane, siis dokumendid, millest nähtuvad olemasoleva asendatava seadme tehnilised parameetrid;
 6) niisutuseks vajaliku seadme ostmise korral arvutused ja hinnangud § 9 lõikes 3 või 5 nimetatud arvestusliku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõigetes 4 ja 6 nimetatud tegeliku veekasutuse vähenemise kohta, kui see on asjakohane ja kui investeering ei eelda niisutussüsteemi eelprojekti või ehitusprojekti koostamist.

5. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 24.  Taotluse vastuvõtmine

  PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 25.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

 (1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.

 (2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile toetust taotlenud FIE-de nimekirja, nende § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud FIE-de nimekirja, kelle põllumajandusettevõte võeti üle, ning § 2 lõikes 5 nimetatud tootjarühma liikmeteks olevate FIE-de nimekirja järgmiste andmete saamiseks:
 1) käibedeklaratsiooni andmed nende FIE-de puhul, kes on käibemaksukohustuslased;
 2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed nende FIE-de puhul, kes peavad raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust ja kes ei ole käibemaksukohustuslased.

 (3) Kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarvet üle 20 protsendi, kontrollib PRIA taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse nõuetele vastavust pärast taotluste hindamist. Nõuetele vastavust kontrollitakse üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt.

§ 26.  Taotluste hindamise kriteeriumid ja hindamise kord

 (1) PRIA hindab nõuetele vastavaid taotlusi tegevusvaldkondade kaupa. Taotleja loetakse tegevaks selles tegevusvaldkonnas, kust ta on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal saanud suurima osa oma müügitulust.

 (2) Tegevusvaldkonnad on järgmised:
 1) piimatootmine;
 2) teravilja, õliseemnete või valgurikaste taimede kasvatamine;
 3) loomakasvatus, välja arvatud piimatootmine ja mesindus;
 4) muude eespool nimetamata põllumajanduslike toodete tootmine, kaasa arvatud mesindus.

 (3) Lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkond määratakse tootjarühma puhul järgmiselt:
 1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjarühma puhul hinnatakse taotlust tegevusvaldkonnas, kuhu kuulub taotleja määratud põhitoode, või kui taotleja põhitooted kuuluvad mitmesse valdkonda, siis valdkonnas, kus taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on suurim;
 2) tunnustamata tootjarühm loetakse sellesse tegevusvaldkonda kuuluvaks, milles on tema liikmed saanud suurima osa oma müügitulust.

 (4) Taotleja, kes on saanud enamiku oma müügitulust omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemisest, loetakse tegevaks lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevusvaldkonnas.

 (5) PRIA hindab taotlusi tegevusvaldkondade kaupa lisades 3–6 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

 (6) PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal taotluste paremusjärjestused tegevusvaldkondade kaupa.

 (7) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus. Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul eelistatakse selle taotleja taotlust, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal väiksem müügitulu.

 (8) Lõike 7 teises lauses nimetatud võrdsete näitajate puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

§ 27.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

 (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa tegevusvaldkonna toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 3 alusel.

 (2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab tegevusvaldkonna toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse vahendite piires taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 2 alusel.

 (3) Minimaalne hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks on 25 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast.

 (4) Taotlus on nõuetele vastav, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.

 (5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (6) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 6 alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

 (7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

6. peatükk NÕUDED TOETUSE SAAJALE NING TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD 

§ 28.  Toetuse saaja kohustused

 (1) Toetuse saaja peab vastama § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuetele vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning viis aastat, kui taotleja ei ole VKE (edaspidi sihipärase kasutamise periood).

 (2) Toetuse saaja kohustused on:
 1) viia tegevus ellu ja võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekt sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning tagada tegevuse kestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitada ja kasutada investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni;
 2) võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekt sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul ja viia tegevus ellu viie aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning tagada tegevuse kestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitada ja kasutada investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni, kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel.

 (3) Lisaks lõikes 2 sätestatud kohustusele võtab toetuse saaja järgmised kohustused:
 1) viia tegevus ellu saarel, kui ta on saanud hindepunkti lisades 3–6 nimetatud vastava hindamiskriteeriumi alusel;
 2) tagada, et bioenergia tootmisse tehtud investeeringu osakaal koguinvesteeringu maksumuses ei oleks pärast kavandatud tegevuse elluviimist vähem kui 51 protsenti, kui ta on saanud lisades 3–6 nimetatud vastava hindamiskriteeriumi alusel hindepunkte;
 3) tagada, et sõnnikuhoidla ehitamise investeeringu osakaal koguinvesteeringu maksumuses ei oleks pärast kavandatud tegevuse elluviimist väiksem kui lisades 3–6 nimetatud vastava hindamiskriteeriumi suurusvahemik, mille alusel taotleja taotluse hindamisel hindepunkte sai;
 4) tagada, et kavandatud sõnnikuhoidla ehitamise korral oleks pärast tegevuse elluviimist sõnnikuhoidla nitraaditundlikul alal, kui ta on saanud hindepunkte lisades 3–6 nimetatud vastava hindamiskriteeriumi alusel;
 5) tagada, et vedelsõnnikulaoturi ostmisse tehtud investeeringu osakaal koguinvesteeringu maksumuses ei oleks pärast kavandatud tegevuse elluviimist väiksem kui lisades 3–6 nimetatud suurusvahemik, mille alusel taotleja taotluse hindamisel hindepunkte sai;
 6) tagada, et hoone ehitamisse tehtud investeeringu osakaal koguinvesteeringu maksumuses ei oleks pärast kavandatud tegevuse elluviimist vähem kui 51 protsenti, kui ta on saanud lisades 3–6 nimetatud vastava hindamiskriteeriumi alusel hindepunkte;
 7) tagada, et isevarustatuse valdkonda tehtud investeeringu osakaal koguinvesteeringu maksumuses ei oleks pärast kavandatud tegevuse elluviimist väiksem kui lisades 4 ja 6 nimetatud suurusvahemik, mille alusel taotleja taotluse hindamisel hindepunkte sai;
 8) tagada, et söötmis- või jootmisplatsi rajamisse tehtud investeeringu osakaal koguinvesteeringu maksumuses ei oleks pärast kavandatud tegevuse elluviimist väiksem kui lisas 4 nimetatud suurusvahemik, mille alusel taotleja taotluse hindamisel hindepunkte sai;
 9) tagada, et kuivati ostmisse või rajamisse tehtud investeeringu osakaal koguinvesteeringu maksumuses ei oleks pärast kavandatud tegevuse elluviimist vähem kui 51 protsenti, kui ta on saanud lisas 5 nimetatud vastava hindamiskriteeriumi alusel hindepunkte.

§ 29.  Toetuse saaja muud kohustused

 (1) Toetuse saaja peab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni täitma järgmisi kohustusi:
 1) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal;
 2) esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
 3) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
 4) esitama toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet;
 5) säilitama toetusega seotud dokumente vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui toetuse saaja oli taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal VKE, ning viis aastat, kui taotleja ei olnud VKE;
 6) teavitama viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust;
 7) täitma § 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud nõuet.

 (2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni täitma § 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid.

 (3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule on toetuse saaja muud kohustused:
 1) esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
 2) esitada investeeringu elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta viie aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel;
 3) tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude abikõlblikkus;
 4) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul tagada, juhul kui investeering tehti enne istandiku või puukooli rajamist, et hiljemalt ühe aasta jooksul arvates viimase toetuseosa saamisest on kogu investeeringuobjekti ulatuses rajatud istandik või puukool, kus kasvatatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisa 8. rühmas nimetatud toodete saamiseks söödavaid vilju kandvaid mitmeaastaseid taimi;
 5) kui investeeringuobjektiks on ehitis, peab toetuse saajal hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajal olema ehitisregistris ehitise kasutusluba või kasutusteatis;
 6) kui toetatavaks tegevuseks on § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 7 või 11 nimetatud seadme ostmine, peab hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajal olema ehitisregistris kasutusluba või kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;
 7) kui investeeringuobjektiks on niisutussüsteem, peab toetuse saajal hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajal olema vee erikasutusluba, kui see on nõutav veeseaduse kohaselt, ja maaparandussüsteemi kasutuselevõtmise akt, kui see on nõutav maaparandusseaduse kohaselt, ning toetuse saaja peab mõõtma veekasutust niisutussüsteemis ja kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund ei olnud taotluse esitamise tähtajal vähemalt hea, siis ka kogu oma veekasutust;
 8) kui niisutussüsteemi investeeringu puhul veekogumi seisund ei olnud vähemalt hea ja kui see on asjakohane, peab toetuse saaja täitma § 9 lõikes 3 või 5 sätestatud nõudeid.

 (4) Lisaks lõikes 3 nimetatule on toetuse saaja muud kohustused § 4 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuse puhul tagada, et:
 1) biogaasi tootmise jaama paigaldatud elektri ja soojuse koostootmisseadme korral tarbitakse jaama esimesel töötamisaastal kasulikult vähemalt 25 protsenti ning sellele järgnevatel aastatel vähemalt 60 protsenti toodetud soojusest kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni;
 2) teravilja, tärkliserikkaid, suhkru- või õlikultuure ei kasutata biogaasi tootmise puhul toorainena rohkem kui viis protsenti aasta jooksul kasutatava tooraine kogusest;
 3) teravilja, tärkliserikkaid, suhkru- või õlikultuure ei kasutata biokütuse tootmise puhul toorainena rohkem kui 95 protsenti aasta jooksul kasutatava tooraine kogusest;
 4) kui bioenergia tootmisel kasutatakse tootmisprotsessis toorainet, mis ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toode, ei ületa selle tooraine osatähtsus kogu kasutatavast biomassist viit protsenti aasta jooksul kasutatava tooraine kogusest;
 5) bioenergia käitis ei tooda bioenergiat enam kui taotleja maksimaalne aasta keskmine energiatarve.

 (5) Lõikes 4 nimetatud kasulik tarbimine on jaama omatarve, hoonete soojuse, auru ja sooja veega varustamine ning soojuse kasutamine täiendavaks elektri tootmiseks.

§ 30.  Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

 (1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA-le PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:
 1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa;
 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
 3) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1, 3, 6 ja 10 ning § 4 lõike 2 punktides 2, 7 ja 10 nimetatud tegevuse korral selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö;
 4) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud investeeringute kohta ehitustegevuse kulude andmed, mis sisaldavad § 16 lõike 2 punktis 4 nimetatud andmeid;
 5) litsentsi ostmise korral litsentsilepingu ärakiri, kui ta esitas toetuse taotlemisel § 23 lõike 4 punktis 3 nimetatud eellepingu ärakirja;
 6) patendi või kasuliku mudeli ostmise korral patendi või kasuliku mudeli üleminekut tõendava dokumendi ärakiri, kui ta esitas toetuse taotlemisel § 23 lõike 4 punktis 4 nimetatud eellepingu ärakirja.

 (2) Maksetaotluses esitab toetuse saaja tehtud investeeringu kohta järgmised andmed:
 1) toetuse saaja ärinimi, äriregistri kood ja selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
 2) teave tehtud investeeringu summa ning investeeringu osalise või täieliku tegemise kohta;
 3) teave müüjale või teenuse osutajale vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa tasumise kohta, kui toetust taotletakse § 32 lõike 1 kohaselt toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist;
 4) teave lõigetes 1 ja 3 nimetatud investeeringu tegemist tõendavate dokumentide kohta.

 (3) Toetuse väljamaksmiseks liisingulepingu alusel ostetud investeeringuobjekti puhul esitab toetuse saaja PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:
 1) maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti ärakiri ning selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt liisinguandja ostis liisingueseme;
 2) maksetaotluse igakordse esitamise korral liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
 3) punktis 2 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk.

 (4) Liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

 (5) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.

 (6) Investeeringu tegemist tõendavaid dokumente saab ühe taotluse kohta esitada kokku kuni 20 korda.

§ 31.  Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

 (1) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 30 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

 (2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 81 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Sellisel juhul ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistavale tööle tehtud kulutusi.

 (3) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.

§ 32.  Toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist

 (1) Toetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 82 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest maksta välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Nimetatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepinguga ostetava vara puhul.

 (2) Lõike 1 kohaselt toetuse väljamaksmist sooviv toetuse saaja esitab pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist PRIA-le PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos § 30 lõikes 1 nimetatud dokumentidega.

 (3) PRIA teeb toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

 (4) Paragrahvi 30 lõike 1 punktis 1 nimetatud arvel või arve-saatelehel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja teatis koos § 30 lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendiga peab olema PRIA-le esitatud seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest.

§ 33.  Dokumentide säilitamine

  Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 2032. aasta 31. detsembrini.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 34.  Rakendussätted

 (1) Põllumajandusministri 9. veebruari 2015. a määrus nr 15 „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ tunnistatakse kehtetuks.

 (2) FIE-de puhul loetakse 2017. aasta esimesel taotluse esitamise tähtajal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud teist majandusaastat ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teiseks majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolmandat majandusaastat.

 (3) Lisade 3–6 real 5 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel saavad 2017. aasta esimeses taotlusvoorus hindepunkte taotlejad, kellel oli 2016. aastal vastav kohustus, välja arvatud tunnustatud või üleminekuperioodil olevad mahetootjad, kel peab vastav kohustus olema taotluse esitamisel.

 (4) 2017. aasta esimesel taotluse esitamise tähtajal võib § 8 lõikes 3 ja § 23 lõike 5 punktides 1 ning 2 nimetatud dokumente esitada kuni 17. maini 2017.

Tarmo Tamm
Minister

Illar Lemetti
Kantsler

Lisa 1 Istikute maksimaalne toetatav ühikute arv hektari kohta

Lisa 2 Maksimaalne toetuse suurus loomakoha kohta

Lisa 3 Piimatootmise tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid

Lisa 4 Loomakasvatuse (välja arvatud piimatootmine ja mesindus) tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid

Lisa 5 Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamise tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid

Lisa 6 Muude põllumajandussaaduste tootmise (kaasa arvatud mesindus) tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid