Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse
Vastu võetud 07.02.2022 nr 5
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 4 lõike 2 punkti 3 ja § 8 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu nõukogu 29. oktoobri 2021. a rakendusotsuse, millega kiidetakse heaks Eesti taaste ja vastupidavuskavale antud hinnang, lisas toodud komponendi 5 „Säästlik transport” investeeringu 4 „KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse” (edaspidi meede) eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks.
(2) Määrusega reguleeritakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud regionaalvaldkonna programmi investeeringuid teedesse liiklusseaduse § 2 punkti 15, 17, 18 või 25 tähenduses (edaspidi jalgratta- või jalgtee), mille tulemuste saavutamiseks toetust antakse. Toetust antakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel taaste- ja vastupidavusrahastust.
(3) Meetme sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud lõigetes 4–6 nimetatud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad.
(4) Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses Tallinna linna, Maardu linna, Keila linna, Viimsi valla Haabneeme alevikku, Miiduranna küla, Pärnamäe küla, Viimsi alevikku, Kelvingi küla, Laiaküla, Leppneeme küla, Lubja küla, Metsakasti küla, Muuga küla, Pringi küla, Püünsi küla, Randvere küla, Rohuneeme küla, Tammneeme küla, Äigrumäe küla, Saue valla Laagri alevikku, Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Pajupea küla, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Vaskjala küla, Ülejõe küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Saku valla Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla ja Lääne-Harju valla Kulna küla.
(5) Tartu linnapiirkonnana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses Tartu linna asustusüksusena, Tartu linna Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku, Tartu valla Tila küla ja Vahi alevikku.
(6) Pärnu linnapiirkonnana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses Pärnu linna asustusüksusena, Pärnu linna Paikuse alevit ja Silla küla, Tori valla Sauga alevikku, Sindi linna ja Tammiste küla.
(7) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk, tulemus ja indikaatorid
(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada jalgrattaga või jalgsi liikujate osakaalu, aidates kohaliku omavalitsuse üksusel leida lahendus teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgrattaga või jalgsi liikumist, ning tagada teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ja töökohtadele parem ligipääs väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi.
(2) Määruse alusel antava toetusega panustatakse:
1) taaste- ja vastupidavuskava komponendi 5 „Säästlik transport” reformi „Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu” elluviimisesse, ja
2) riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” strateegilisse sihti „Elukeskkond. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond”, mille puhul aidatakse toetuse abil muuta liikumine elu-, õpi-, vaba aja veetmise ja töökeskkonna vahel tervislikke, keskkonnahoidlikke ja turvalisi valikuid soodustavaks ning ligipääsetavamaks kõigile ühiskonnaliikmetele.
(3) Toetuse andmise tulemusena suureneb jalgratta- või jalgteede kasutajate arv ning 2025. aasta lõpuks rajatakse vähemalt 24 kilomeetrit jalgratta- või jalgteid.
(4) Meetme indikaatorid on järgmised:
1) rajatud jalgratta- ja jalgteede pikkus kilomeetrites;
2) rajatud jalgratta- ja jalgteede eeldatav kasutajate arv aastas.
§ 3. Vahendusasutus ja ministeerium
(1) Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 3 punktis 4 nimetatud vahendusasutus meetmes on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi vahendusasutus).
(2) Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 2 nimetatud ministeerium meetmes on Rahandusministeerium.
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude hüvitamine ja toetuse määr
§ 4. Toetatavad tegevused
Toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames luuakse juurdepääs teenustele või töökohtadele ja rajatakse uus jalgratta- või jalgtee, ehitatakse olemasolevast jalgrajast nõuetele vastav jalgtee või jalgratta- ja jalgtee või ehitatakse olemasolevast jalgrattarajast nõuetele vastav jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee, mida kasutab hinnanguliselt üle 50 inimese ööpäevas.
§ 5. Kulude hüvitamine toetusest
(1) Toetusest hüvitatakse järgmised kulud, mis tekivad käesoleva määruse §-s 4 nimetatud jalgratta- või jalgtee rajamisel taotleja või partneri omandis või valduses olevale maale, välja arvatud maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maale:
1) lõikes 3 nimetatud projekti ettevalmistuskulud;
2) ehituskulud, sealhulgas haljastuse rajamise kulud;
3) omanikujärelevalve kulud;
4) valgustuse rajamise, sealhulgas keskkonnasäästlike valgustite ja elektriliitumise kulud;
5) rattaparklate rajamise kulud;
6) jalgratta- või jalgtee ääres asuva iseteenindusliku ja tasuta jalgrataste, lapsevankrite või rulaatorite remondipunkti rajamise kulud;
7) turvapiirete, pinkide, prügikastide, arhitektuuriliste väikevormide ostu ja paigaldamise kulud;
8) jalgratturite ja jalakäijate loendurite ostu või rendi ning paigaldamise kulud;
9) jalgratta- või jalgtee kõigile kasutajagruppidele ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud.
(2) Jalgratta- või jalgtee tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja § 99 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid. Eeldatakse, et tiheasustusalal paiknev jalgratta- või jalgtee vastab nõuetele, kui lisaks õigusaktidele on järgitud Eesti standardit EVS 843.
(3) Toetusest hüvitatakse järgmised projekti ettevalmistuskulud:
1) ehitusliku projekteerimise kulud;
2) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas liiklusohutuse auditi kulud;
3) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kulud;
4) keskkonnamõjude hindamise kulud;
5) prioriteetse lahenduse ja ehitusobjekti valiku eeluuringu kulud.
(4) Toetusest hüvitatakse üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tehtud kulud, välja arvatud lõikes 3 nimetatud tagasiulatuvalt hüvitatavad kulud. Taotleja katab enne vahendusasutuse toetuse andmise otsust tehtud projekti ettevalmistuskulud omal vastutusel.
(5) Toetusest ei hüvitata järgmisi kulusid:
1) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulud;
2) projektijuhtimisega seotud kulud;
3) käibemaks;
4) tulumaksuseaduse mõistes seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud;
5) kulud, mida rahastatakse Euroopa Liidu või muudest riigieelarvelistest vahenditest.
(6) Käibemaksu võib arvata omafinantseeringu osaks, arvestades taaste- ja vastupidavuskava määruse § 3 punktis 7 nimetatud piiranguid. Lõike 5 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kulusid omafinantseeringu osaks lugeda ei või.
§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud, mille hulka ei arvata § 5 lõikes 3 nimetatud tegevuste aega.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise tähtpäeval.
(3) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude erakorraliste olukordade tõttu võib vahendusasutus lõikes 1 sätestatud maksimaalset abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra pikendada.
(4) Paragrahvi 5 lõikes 3 nimetatud tagantjärele hüvitatavad kulud ei tohi olla tehtud varem kui 2020. aasta 1. veebruar.
(5) Taotlusvoorus rahastatud projekti § 5 lõikes 3 nimetatud ettevalmistuskulud peavad olema tehtud ja jalgratta- või jalgtee ehitusega alustatud hiljemalt 2023. aasta 1. aprillil.
(6) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 2025. aasta 30. juunil. Kõik väljamaksed projektidele peavad olema tehtud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril.
§ 7. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot projekti kohta ja kuni 200 000 eurot jalgratta- või jalgtee ühe rajatava kilomeetri kohta.
(2) Taotletava toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot projekti kohta.
(3) Toetuse suurus konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti toetatava tegevuse kuludest.
(4) Omafinantseeringu määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 30–60 protsenti projekti toetatava tegevuse kuludest. Kui kavandatav jalgratta- või jalgtee läbib mitut kohaliku omavalitsuse üksust, jaotub toetuse määr proportsionaalselt tee pikkusele igas kohaliku omavalitsuse üksuses.
(5) Omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise.
(6) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi, välja arvatud riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksustele suunatud abiskeemide toetusvahendeid, kui nimetatud toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude leevendamiseks üleriigilise viiruspuhangu või muu erakorralise sündmuse tõttu.
(7) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 8. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Meetme raames saab taotlejaks olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Partnerina projekti võib kaasata taaste- ja vastupidavuskava määruse § 3 punktis 3 nimetatud juriidilise isiku, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse.
(3) Taotlejale või partnerile kehtivad järgmised nõuded:
1) taotleja või partner peab vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 5 sätestatud tingimustele;
2) taotleja või partner peab olema rajatava jalgratta- või jalgtee aluse maa omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest;
3) kui taotleja või partner on varem saanud riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas;
4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
5) taotleja või kohaliku omavalitsuse üksusest partner peab täitma riigieelarve seaduse § 50 lõigetes 4 ja 5 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid ja tal peab olema kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele vastav arengukava.
(4) Äriühingul, mittetulundusühingul või sihtasutusel on õigus projektis partnerina osaleda, kui on täidetud lõike 3 punktides 1–3 sätestatud nõuded ja kui:
1) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud;
2) tema majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtpäev on saabunud, on äriregistrile esitatud;
3) tema maksuvõlg koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või on see ajatatud.
§ 9. Nõuded taotlusele
(1) Taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja Riigi Tugiteenuste Keskuse elektroonilise taotluste ja dokumentide esitamise keskkonna (edaspidi e-toetus) kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Vahendusasutus avab taotlemise võimaluse e-toetuses hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.
(2) Igal taotlejal on õigus esitada üks taotlus.
(3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni ja dokumente:
1) rajatava jalgratta- või jalgtee asukohavaliku põhjendus teenustele või töökohtadele ligipääsetavuse paranemise ning lähima jalgratta- või jalgteede võrgustikuga ühenduvuse ja terviklikkuse kohta;
2) selgitus, kas ja mil viisil paraneb projekti tulemusel liiklusohutus;
3) selgitus, kas ja mil viisil arvestatakse projektis potentsiaalsete kasutajarühmade (näiteks lapsed, lapsevankriga liikujad, eakad ja erivajadusega inimesed) erinevaid vajadusi ja liikumisteekondi;
4) rajatava jalgratta- või jalgtee potentsiaalne kasutatavus päevas ja aastas koos põhjendusega vastavalt vahendusasutuse ette antud metoodikale;
5) rajatava jalgratta- või jalgtee pikkus kilomeetrites;
6) projekti eelarve projekti tegevuste ja tulemuste lõikes;
7) projekti ajakava;
8) vähemalt eelprojekti staadiumis tee-ehitusprojekt;
9) load ja kooskõlastused;
10) omandit või valdust tunnistavad dokumendid, sealhulgas notariaalsed lepingud, juhul kui kanne kinnistusraamatusse ei ole veel tehtud;
11) kinnitus projekti omafinantseeringu olemasolu kohta, sealhulgas toetusest mittehüvitatavate kulude katmiseks;
12) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ning avaliku kasutuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viis aastat projekti lõppmakse tegemisest arvates;
13) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt;
14) linnas, alevis või alevikus kavandatava kõnnitee puhul tõend selle kohta, et kõnniteega külgneva maatüki omanikku, kes ei ole taotleja ega partner, on teavitatud kavandatavast kõnniteest ning sellega seotud kohustustest tulenevalt ehitusseadustiku § 97 lõikest 6;
15) kinnitus, et projekti elluviimine ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju;
16) kinnitus, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamist;
17) muud vahendusasutuse nõutavad lisadokumendid.
(4) Jalgratta- või jalgtee rajamiseks füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku kinnistule peab enne taotluse esitamise tähtpäeva olema taotleja või partneri kasuks seatud isiklik servituut, koormatud kinnistu reaalkoormatisega või olema sõlmitud notariaalne kasutusleping tähtajatult või kuni rajatise amortiseerumiseni. Maa omaniku ja taotleja või partneri vahel sõlmitud leping peab sisaldama ka kokkulepet jalgratta- või jalgtee edasise hoolduse kohta.
(5) Jalgratta- või jalgtee rajamiseks riigi omandis olevale maale peab riigivara valitseja või volitatud asutus taotleja või partneri taotluse alusel olema oma otsusega andnud enne taotluse esitamise tähtpäeva selleks vajaliku suurusega maaüksuse kasutusse ning vastavalt riigivaraseaduses sätestatule sõlminud notariaalse kasutuslepingu tähtajatult või kuni rajatise amortiseerumiseni. Maa omaniku ja taotleja või partneri vahel sõlmitud leping peab sisaldama ka kokkulepet jalgratta- või jalgtee edasise hoolduse kohta.
(6) Taotluses nimetatud investeeringu tulemusena valmiv jalgratta- või jalgtee peab olema ligipääsetav ja kasutatav kõigile kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt lõike 3 punktis 16 nimetatud põhimõtetele.
4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine
§ 10. Taotluse esitamine ja menetlemine
(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse taotlusvoorus e-toetuse kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt.
(2) Toetusvahendite indikatiivse Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandi (edaspidi NUTS 3) regionaalse jaotuse kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlusvooru tähtajast teavitab vahendusasutus kohaliku omavalitsuse üksusi e-posti kaudu ja vahendusasutuse veebilehel.
(4) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 52 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates.
(6) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kümme tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.
(7) Vahendusasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.
(8) Kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 11. Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja -metoodika
(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab vahendusasutuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel. Hindamiskomisjoni teenindab vahendusasutus.
(2) Nõuetele vastavate taotluste hindamise aluseks on hindamismetoodika, mille kinnitab vahendusasutus kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. Hindamismetoodika koostamisel lähtub vahendusasutus lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumidest, lõikes 6 sätestatud boonuspunktide andmise alustest ning lõigetes 7–13 sätestatud arvutus- ja menetluspõhimõtetest. Vahendusasutus avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(3) Hindamise läbiviimiseks esitab vahendusasutus hindamiskomisjoni liikmetele koos taotlusega transpordivaldkonna ekspertide taotlusepõhise hinnangu lõike 5 punktides 1 ja 3 sätestatud hindamiskriteeriumide lõikes.
(4) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.
(5) Hindamiskomisjon hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes:
1) projekti mõju säästlike liikumisviiside igapäevase kasutamise soodustamisele;
2) investeeringu ühe kilomeetri maksumuse suhe potentsiaalsete kasutajate arvuga 500 meetri kaugusel igast jalgratta- või jalgtee punktist;
3) projekti mõju liiklusohutuse suurendamisele;
4) kavandatava jalgratta- või jalgtee prioriteetsus planeeringutes;
5) valmiva jalgratta- või jalgtee edaspidine korrashoid;
6) projekti ettevalmistuse tase.
(6) Boonuspunkte antakse järgmistel juhtudel:
1) juurdepääsu parandamine Rail Balticu kavandatavatele peatustele;
2) positiivne mõju ühistranspordi kättesaadavuse ja koostoimivuse paranemisele jalgrattaga ja jalgsi liiklejatele;
3) enne 2017. aasta 15. oktoobrit kehtinud haldusüksuste keskuste ühendamine tänaste valla- ja linnakeskustega.
(7) Taotlust hinnatakse skaalal 0–3, millest kõrgeim hinne on 3 ja madalaim 0. Lõikes 5 nimetatud iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmisest.
(8) Taotluse koondhinne moodustub järgmiselt: hindamiskomisjoni liikmete igale kriteeriumile antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi hindamiskriteeriumi osakaaluga, hindamiskriteeriumide hinded liidetakse ning saadud summale lisatakse boonuspunktid.
(9) Kui hindamiskomisjoni liikmetel tekib hindamise käigus taotluse kohta küsimusi, annab vahendusasutus taotlejale küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(10) Kui hindamiskomisjoni liikmete ühe kriteeriumi hinne erineb kahe punkti võrra, vaadatakse kriteeriumi hinded ja põhjendused hindamiskomisjoni liikmete poolt ühiselt üle ja vajadusel korrigeeritakse.
(11) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks, kui lõike 5 punktides 1–3 nimetatud hindamiskriteeriumide hinnanguväärtuste keskmiste summa on võrdne ühega või sellest väiksem või kui lõike 5 punktides 4–6 nimetatud hindamiskriteeriumide hinnanguväärtuste keskmiste summa on võrdne ühega või sellest väiksem. Muudel juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks.
(12) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse lõikes 8 nimetatud koondhinde alusel NUTS 3 piirkonna pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 5 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde.
(13) NUTS 3 piirkonnale toetuseks eraldatud vahendite lõppemise korral või juhul, kui NUTS 3 piirkonna pingereas tekkinud jäägi eest ei ole võimalik järgmist positiivselt hinnatud projekti rahastada, võimaldatakse rahastamata jäänud pingereas olevatel projektidel osaleda üleriigilises taotlemises. Selleks moodustatakse lõikes 12 kirjeldatud põhimõtetel NUTS 3 piirkondade ülene üleriigiline pingerida ning uut taotluste esitamist ja hindamist ei toimu.
§ 12. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluste kohta, mis vastavalt § 11 lõikes 11 sätestatule saavad negatiivse hinnangu, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Rahastamisele kuuluvad NUTS 3 piirkonna pingereas olevad taotlused kuni NUTS 3 piirkonna eelarvevahendite lõppemiseni.
(3) Igas NUTS 3 piirkonna pingereas on vahendusasutusel õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte.
(4) Kui NUTS 3 piirkonna pingerea rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üleriigilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks.
(5) Kui pärast NUTS 3 piirkondade pingeridade lõikes taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse jääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates suurima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üleriigilises pingereas.
(6) Kui lõike 5 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on vahendusasutusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte.
(7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab vahendusasutus otsuse. Nimetatud otsuses tuuakse välja otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused, taotluse osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise põhjendus ning otsuse vaidlustamise kord.
(8) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning vajadusel tingimusi, mille seadmiseks on ettepaneku teinud hindamiskomisjon projektide hindamise tulemusel.
(9) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt järgmine informatsioon:
1) toetuse saaja;
2) toetuse maksimaalne suurus eurodes;
3) omafinantseeringu suurus eurodes;
4) projekti abikõlblikkuse periood;
5) toetuse saaja kohustused;
6) toetuse maksmise tingimused;
7) aruannete esitamise tähtajad ja tingimused;
8) toetuse tagasinõudmise alused;
9) toetusest teavitamise kord;
10) rajatava jalgratta- või jalgtee asukoht;
11) rajatava teelõigu pikkus kilomeetrites;
12) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral toetuse saaja kohustused, sealhulgas otsusega sätestatud täiendavad tingimused taotlejale, ja nende täitmise tähtajad.
(10) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse positiivse hinnangu saanud taotluse kohta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru läbiviimiseks ette nähtud eelarvevahendite lõppemise tõttu ning arvestades lõigetes 3–6 toodud asjaolusid või kui taotletud toetuse summa või projekti tegevused ja kulud on projekti eesmärkide või indikaatorite seisukohast osaliselt põhjendatud.
(11) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist või kõrvaltingimustega rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks, ning meetme eelarvevahendite lõppemise korral.
(12) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse kaudu.
5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab toetuse saaja vahendusasutuselt taotlema juhul, kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste muutmist.
(2) Vahendusasutus jätab toetuse saaja poolt taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega või kui need on vastuolus mõne muu õigusaktiga;
2) soovitav muudatus seab kahtluse alla § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud indikaatori taotluse rahuldamise otsuses nimetatud sihttaseme saavutamise, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud projekteerimishanke tulemusest;
3) soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
4) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 2025. aasta 31. juuniks;
5) taotlusega muudetakse § 11 lõigetes 5 ja 6 nimetatud hindamiskriteeriume puudutavat ning uuel kujul muutub taotlus eelnimetatud hindamiskriteeriumides nõrgemaks;
6) muudatused ei ole põhjendatud.
(3) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja sellekohase taotluse alusel e-toetuse kaudu.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse saamist.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 1, 3 ja 5 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust.
(2) Lõikes 1 sätestatule lisaks tunnistab vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks:
1) kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimused ei ole täidetud, sealhulgas § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud indikaatori sihttase ei ole saavutatud;
2) kui toetuse saaja ei ole projekti jalgratta- või jalgteede ettevalmistustöid teinud ja ei ole ehitusega alustanud § 6 lõikes 5 nimetatud tähtajal;
3) taaste- ja vastupidavuskava määruses toodud juhtudel.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse kaudu.
6. peatükk Toetuse saaja, partneri ja vahendusasutuse õigused ja kohustused
§ 15. Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada vahendusasutuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja kohustub:
1) tagama enda vastamise taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 5 sätestatud nõuetele;
2) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste täitmise, sealhulgas § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud indikaatori sihttaseme saavutamise;
3) tagama taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
4) kasutama toetust vastavuses toetuse andmise otsusega;
5) tagastama toetuse, kui vahendusasutus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 sätestatule;
6) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
7) tagama, et toetuse saaja või partner peab eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta ning et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
8) taotlema vahendusasutuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamiseks või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste muutmiseks;
9) kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes toetuse andmise otsuses kajastatud summaga;
10) võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja auditit ning pidada järelevalvet projekti tegevuste ja tulemuste, sealhulgas indikaatorite saavutamise üle ning ühtlasi tagama samasuguse võimaluse viia samasugune kontroll läbi partneri juures;
11) andma audiitori ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 22 lõike 2 punktis e nimetatud järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik toetuse eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;
12) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve teostamiseks igakülgset abi;
13) järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid;
14) teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust selle saamisest arvates, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit Next Generation EU vahenditest, ning kasutades objektile ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12 sätestatule;
15) säilitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2018. a määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.07.2018, lk 1), artiklile 132 vahendite saamisega seotud andmeid ja tõendavaid dokumente, sealhulgas statistilisi ja muid rahastamisega seotud andmeid, sealhulgas elektroonilisi andmeid ja dokumente, viis aastat pärast lõppmakse või, selle makse puudumise korral, tehingu tegemist või kolm aastat, kui toetust saadi 60 000 eurot või vähem;
16) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning toetuse andmise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ning mitte tegema selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
17) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja soetatud varaga seotud õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest;
18) viivitamata kirjalikult informeerima vahendusasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, seda ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
19) viivitamata kirjalikult informeerima vahendusasutust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ja projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
20) tagama projekti elluviimisesse kaasatud partneritega sõlmitud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt;
21) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.
§ 16. Vahendusasutuse õigused ja kohustused
(1) Vahendusasutusel on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit projekti tulemuste, sealhulgas indikaatorite saavutamise ja toetuse eesmärgipärase kasutamise osas;
2) nõuda projekti tegevuste, eelarve ja tulemuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
3) nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti teostamist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
4) nõuda toetus tagasi, kui projekti teostamise ajal on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid;
5) tunnistada kehtetuks taotluse rahuldamise otsus, kui toetuse saaja ei ole projekti jalgratta- või jalgteede ettevalmistustöid teinud ja ei ole ehitusega alustanud § 6 lõikes 5 nimetatud tähtajal;
6) nõuda toetus tagasi kooskõlas taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 sätestatuga;
7) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on projektiga seotult rikkunud õigusaktides sätestatud kohustusi.
(2) Vahendusasutus kohustub:
1) tagama § 2 lõikes 3 sätestatud tulemuse saavutamise;
2) avama õigeaegselt taotluse ja aruannete esitamise võimaluse e-toetuses ja tegema asjakohased juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
3) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
4) läbi vaatama §-s 13 nimetatud taotlused 20 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates;
5) heaks kiitma või tagasi lükkama § 18 lõigetes 3 ja 5 nimetatud maksetaotluse;
6) pärast taotluse rahastamise otsuse tegemist avalikustama oma veebilehel toetuse saaja nime, projekti nimetuse, toetuse ja projekti kogumahu ning projekti kestuse.
7. peatükk Aruandlus
§ 17. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamisel ja korraldamisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 14 sätestatust.
(2) Toetuse saaja esitab aruanded vahendusasutusele e-toetuse kaudu vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele.
(3) Vahendusasutus kehtestab aruande vormid ning teeb need kättesaadavaks oma veebilehel ja e-toetuses.
(4) Vahendusasutuse nõudmise korral täiendab toetuse saaja aruannet.
(5) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 14 nimetatud informatsioon.
8. peatükk Toetuse maksmise tingimused
§ 18. Toetuse maksmine
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 9 nimetatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Käesoleva määruse alusel antavat toetust makstakse välja taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktis 2 toodud viisil.
(3) Vahendusasutus maksab toetuse toetuse saajale välja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt e-toetuse kaudu esitatud maksetaotluse alusel pärast taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimuste täitmise kontrolli. Maksetaotlus peab sisaldama kokkulepitud tingimuste täitmist tõendavat teavet ja nõutud dokumente vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele.
(4) Kui osa taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole objektiivsete ja toetuse saajast sõltumata asjaolude tõttu täidetud, võib vahendusasutus jätta toetuse osaliselt välja maksmata. Kui osa taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole täidetud muudel asjaoludel või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole täidetud ühtki, jäetakse toetus välja maksmata.
(5) Vahendusasutus teeb toetuse väljamaksed vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, kuid üldjuhul 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt maksetaotluse saamist. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja puuduste kõrvaldamiseks määratakse kuni kümne päevane tähtaeg.
9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine toimub vastavalt taaste- ja vastupidavusmääruse §-s 11 toodule, arvestades §-s 14 sätestatut.
§ 20. Vaide esitamine
Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab vahendusasutus.
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Merike Saks
Kantsler
Lisa Toetuse määr
Facebook
Twitter