Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord
Vastu võetud 06.03.2023 nr 14
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskuste toetus)” alategevuse „Ettevõtja tootearendusprogramm” elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.
(2) Määrus panustab rakenduskava poliitikaeesmärki 1 „Nutikam Eesti” erieesmärki 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine” ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035” nimetatud eesmärkide täitmisele.
(3) Määrusega reguleeritakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 „Teadmussiirde programmi” meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine” elluviimist.
(4) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.
(5) Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine” eesmärkide saavutamisse.
(6) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102);
2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);
4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);
5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);
6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);
7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);
8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782);
9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 20008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).
(7) Määruse alusel antav toetus on teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi TA tegevus) antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 lõike 2 punkti C mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(8) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.
(9) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel ega raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.
(10) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond), kui määruses ei sätestata teisiti.
(11) Toetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele, kulude abikõlblikkusele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus).
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
2) nutika spetsialiseerumise fookusvaldkond on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused;
3) projektiplaan on tootearenduse tegevuskava, mis sisaldab oodatavaid tulemusi, toote tootmisesse viimise või teenuse pakkumisega alustamise analüüsi, turustamise plaani, ekspordipotentsiaali analüüsi ja ekspordiplaani, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi;
4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele;
5) tootearendus on uue või oluliselt muudetud toote või teenuse arendamine üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses;
6) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud toote või teenuse ekspordist saadud müügitulu. Uus või oluliselt muudetud toode või teenus peab panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda.
(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud toode või teenus.
(3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
1) toetatavad ettevõtjad;
2) toetustega toetatavad ettevõtjad.
(4) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:
1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;
2) ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad;
3) väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel on suurem lisandväärtus töötaja kohta.
(5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega:
1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
3) ligipääsetavuse näitaja;
4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest;
5) ressursitootlikkus;
6) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides.
§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 5. Vaidemenetlus
(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.
(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 6. Toetatavad tegevused
Toetust antakse ettevõtja tootearenduse läbiviimiseks, mis aitab saavutada §-s 3 sätestatud eesmärki ja tulemust ning panustab väljund- ja tulemusnäitajatesse.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on järgmised §-s 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud toetuse maksimaalsele summale ja osakaalule ning taotluse rahuldamise otsusele:
1) projektiga seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1, 4, 5 ja 6, lõikele 4 ning üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktile a;
2) projekti abikõlblikkuse perioodil soetatud vahendite ja seadmete kulud proportsionaalselt nende kasutusajale projektis;
3) taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud teadusuuringu, teadmiste, informatsiooni hankimise, intellektuaalomandi omandamise, nõustamisteenuse ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste väljatöötamise, prototüübi valmistamise, katsete ja testidega seotud kulud;
4) materjali ja tarvikute kulud.
(3) Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.
(4) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:
1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu;
2) käibemaks;
3) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a.
(3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
(4) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 36 kuud.
(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.
(6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud.
§ 9. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal
(1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 500 000 eurot.
(2) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 25 000 eurot.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on:
1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti;
2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti;
3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti.
3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale
Taotleja peab vastama lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 järgmistele tingimustele:
1) Taotleja on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle enda või temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt on vähemalt 200 000 eurot;
2) Taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust.
§ 11. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente ja kinnitusi:
1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärki;
2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress;
3) teave, kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;
4) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;
5) projekti nimi, taotletava toetuse summa, projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused;
6) projekti eelarve;
7) projekti algus- ja lõppkuupäev;
8) tegevused § 3 lõikes 5 toodud puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete lõikes riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasaaitamiseks ja näitajatesse panustamiseks;
9) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele;
10) taotleja kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga;
11) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
12) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
13) eelnõustamise käigus positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan;
14) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
15) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid.
(2) Taotluses peab sisalduma kinnitus, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.
4. peatükk Toetuse taotlemine
§ 13. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.
(3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
§ 14. Eelnõustamine
(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille tulemusena annab rakendusüksus projektiplaanile eelhinnangu.
(2) Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil projektiplaani. Eelnõustamise käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab §-s 3 nimetatud eesmärgile ja tulemusele.
(4) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.
5. peatükk Taotluse menetlemine
§ 15. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-toetuse keskkonnas kinnitab.
(2) Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra.
(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
§ 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele.
§ 17. Valikukomisjoni moodustamine
(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseis on eelnevalt kooskõlastatud rakendusasutusega. Rakendusüksus teeb valikukomisjoni kooseisu kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel.
(2) Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluste hindamiseks täiendavaid eksperte. Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.
(3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.
§ 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja majandustulemustele;
2) 20 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projektiplaani realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust, ajakava realistlikkust ning projekti kuluefektiivsust ja eelarve põhjendatust;
3) 30 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse taotleja tootearenduse alast- ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust;
4) viis protsenti koondhindest moodustab projekti panus nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärkidesse;
5) viis protsenti koondhindest moodustab projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 3 lõikes 5 toodud näitajate saavutamisse.
(2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.
(3) Projektide valimisel kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodika peavad lähtuma ühendmääruse §-st 7. Hindamine viiakse läbi vastavalt rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodikale. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega.
(4) Rakendusüksus avalikustab enne taotlemise avanemist valikumetoodika rakendusüksuse veebilehel.
§ 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused:
1) mis on § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
2) mis ei ole § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud madalamat hinnet kui 2,00;
3) mille toetuse summa ei ületa toetuse rahastamise eelarvet.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.
§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 2. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse saaja.
6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Ühendmääruse § 12 lõikes 2 sätestamata juhtudel ja kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu, võib toetuse saaja teha projektis muudatusi, teavitades sellest rakendusüksust.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse puuduseid või vajatakse lisainfot, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb muutmistaotluse menetlemise tähtaeg.
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse lisaks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 sätestatule osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. augustiks.
7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Toetuse saaja esitab järelaruande rakendusüksuse nõudmisel kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist.
(2) Aruandeperioodi kestus ning aruannete esitamise tähtpäevad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
(3) Projekti vahearuandes kajastatakse senised tulemused ja hinnang projekti edenemise kohta, tehtud tööd ja ning eesseisvad tegevused.
(4) Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet Eesti 2035 põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise kohta ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.
(5) Projekti järelaruanne sisaldab teavet uue toote või teenuse müügikäibe ja ekspordi kohta ning hinnangut projekti tulemuste kasutuselevõtu kohta.
(6) Vahe-, lõpp- ja järelaruannete vormid kehtestab rakendusüksus.
(7) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab tagasi 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest.
(8) Rakendusüksus võib kaasata vahearuande ja lõpparuande hindamiseks eksperte.
§ 24. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud kulude alusel.
(2) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26, määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekandega tasutud kuludega, välja arvatud § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud vahendite ja seadmete kasutuskulud, mida arvutatakse amortisatsiooniarvestuse kaudu.
(4) Toetuse maksmise eelduseks on:
1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine;
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.
(5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema käibemaksuta vähemalt 100 eurot.
(6) Rakendusüksus menetleb kuludokumente 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele. Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames.
(7) Juhul kui menetlemisel ilmneb puudusi kuludokumentides, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 33 lõikele 2 puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.
8. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 25. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi kohustusi:
1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt.
§ 26. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027-s, selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel;
6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
7) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid.
(2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest;
2) kontrollib projekti elluviimist;
3) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate;
4) säilitab riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aasta jooksul alates viimase abi andmisest;
5) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele;
6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
7) koostab toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja avalikustab need;
8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest.
9. peatükk Finantskorrektsioonid
§ 27. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.
Kristjan Järvan
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Ahti Kuningas
Kantsler
Facebook
Twitter