Teksti suurus:

Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 08.04.2015, 6

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1

Vastu võetud 18.06.2004 nr 223
RT I 2004, 51, 358
jõustumine 01.07.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.04.2015RT I, 08.04.2015, 101.07.2015

Määrus kehtestatakse „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 4 lõike 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Määruse kohaldamisala

 (1) Maavarade kaevandamisele esitatavaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse töökohtadele, mis asuvad maavarade kaevandamise ja selle abiteenistuste ning seadmetega seotud töötamiskohtade paigutamiseks mõeldud alal, kaasa arvatud puistangud, tooraine-, toodangu- ja jäägihoidlad ning muud materjalide paigutamiseks mõeldud rajatised, ning olmeruumidele, millele töötajatel on juurdepääs seoses oma tööga.

 (2) Lõikes 1 nimetatud nõudeid kohaldatakse ka maapõue loodusvarade kaevandamisele, sealhulgas põhjavee võtmisele puurimise teel.

§ 2. Määruses kasutatavad mõisted

 (1) Käesolevas määruses kasutatakse kaevandamise valdkonda reguleerivates õigusaktides kasutatud termineid.
[RT I, 08.04.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

 (2) Töökohana käsitatakse piirkonda, kuhu on paigutatud töötamiskohad, mis on seotud peal- ja allmaakaevanduste põhi- ja kõrvaltegevuste ning rajatistega, ja vajaduse korral majutuskohad, millele töötajatel on juurdepääs seoses oma tööga.

§ 3. Tööandja kohustused

 (1) Tööandja tagab, et:
 1) töökoht projekteeritakse, ehitatakse, seadistatakse ja võetakse kasutusele ning seda käitatakse ja hooldatakse selliselt, et töötajad saavad teha tööd enda ja teiste töötajate ohutust ja tervist ohtu seadmata;
 2) kõik töökohad, kus on töötajaid, on vastutava järelevaataja kontrolli all;
 3) kõrvalised isikud võivad töökohal viibida tööandja või vastutava spetsialisti nõusolekul ja tema volitatud isiku saatel;
 4) ohutusjuhendid on asjaomastele töötajatele arusaadavad;
 5) esmaabivahendid on töötajatele kättesaadavad;
 6) ohutusõppused toimuvad korrapäraselt.

 (2) Tööandja tagab, et erilise ohuga seotud töö usaldatakse ainult pädevale töötajale ning et selline töö tehakse asjakohase juhendi järgi.

 (3) Tööandja korraldab töötaja juhendamise ning väljaõppe „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 2 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktiga kehtestatud korras.

 (4) Töötajate tervisele ohutu töökeskkonna ja seadmete ohutu kasutamise tagamiseks koostab tööandja kirjalikud ohutusjuhendid vähemalt järgmiste tegevuste kohta:
 1) avariiseadmete kasutamine;
 2) ohuolukorras käitumine;
 3) kaevanduses liikumine;
 4) tõsteseadmete, vintside ja inimeste veovahendite kasutamine;
 5) ripikute kõrvaldamine;
 6) lõhkematerjali käitlemine;
 7) töötamiskohtade tuulutamine;
 8) isikukaitsevahendite kasutamine.

 (5) Tööandja tagab, et töökohas viiakse läbi „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud riskianalüüs ning et selle tulemuste põhjal koostatud tegevuskava abinõusid rakendatakse töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks. Riskianalüüs tehakse enne tööde alustamist ning kui töökohas tehakse suuri muudatusi, seda laiendatakse või ehitatakse ümber, tuleb riskianalüüs uuesti läbi vaadata.

 (6) Tööandja tagab, et eriti ohtlikku tööd tehakse üldjuhul vähemalt kahekesi. Kui seda tehakse siiski üksi, peab töötaja asuma teistest töötajatest nägemis- või kuulmiskaugusel või peab tal olema kohane sidevahend.

 (7) Tööandja tagab, et evakuatsiooni- ja päästevahendid ning rajatised hoitakse korras, et ohu korral tagada töötajate viivitamatu ja ohutu lahkumine töökohalt. Töötajate ohutuks väljaviimiseks allmaakaevandusest tuleb töötajad vajaduse korral varustada hingamisteede kaitsevahendiga, mis peab alati paiknema töötaja lähedal.

 (8) Tööandja korraldab vajalikud sideühendused pääste- ja hädaabiteenistustega, et vajaduse korral saaks viivitamata alustada abistamis-, evakuatsiooni- või päästetoiminguid.

 (9) Tööandja rakendab abinõud:
 1) tulekahju ja plahvatuse tekkimise ning leviku vältimiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks;
 2) plahvatusohtliku või tervisele ohtliku koostisega õhu tekke takistamiseks.

 (10) Kui töökohal töötavad samal ajal mitme tööandja töötajad, sõlmivad tööandjad „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 12 lõikes 3 nimetatud kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta. Ühistegevust koordineerib peatöövõtja.

 (11) Kui mäeeraldise piires tehakse üheaegselt nii pealmaa- kui ka allmaatöid, peab tööandja tarvitusele võtma abinõud, mis tagavad töötajate ohutuse nii all- kui ka pealmaatöödel. Altkaevandatud massiivi seisukorda ja ettevaatusabinõude täitmist tuleb regulaarselt kontrollida.

 (12) Tööandja teavitab töötajaid ja nende esindajaid kõikidest abinõudest, mida rakendatakse töökohas seoses tervise ja ohutusega, eelkõige nendest, mis on seotud käesolevas paragrahvis toodud nõuete rakendamisega. Asjakohane teave peab olema asjaomastele töötajatele arusaadav.

 (13) Tööandja konsulteerib töötajate või nende esindajatega töökeskkonnaga seotud küsimustes, arvestab töötajate ettepanekutega töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel ning kaasab nad kavandatu elluviimisse.

 (14) Tööandja korraldab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 24 lõike 6 alusel kehtestatud korras.

 (15) Tööandja korraldab töötajate tervisekontrolli „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 13 lõike 1 punktis 7 sätestatud korras.

§ 4. Töötaja teatamiskohustus

  Töötaja, kes märkab inimest, omandit või keskkonda ähvardavat ohtu, on kohustatud sellest viivitamata teatama vastutavale spetsialistile või teda asendavale isikule ning võtma tarvitusele meetmed ohu kõrvaldamiseks või tõkestamiseks. Esmajärjekorras tuleb hoiatada ohupiirkonnas viibivaid töötajaid, keda ähvardab otsene oht.

2. peatükk KAEVANDAMISE TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED 

§ 5. Töökoht ja töötamiskohad

 (1) Töökohad tuleb projekteerida, ehitada, seadistada ja kasutusele võtta ning neid käitada, kontrollida ja hooldada selliselt, et nad peaksid vastu võimalikele keskkonnamõjudele.

 (2) Töökoht peab olema kavandatud selliselt, et seal on tagatud töötajate piisav kaitse ohtude eest. Vajaduse korral tuleb töökoha kavandamisel arvesse võtta erivajadustega töötajaid. See kehtib eelkõige uste, vahekäikude, treppide, duššide, valamute, tualettide ja töötamiskohtade kohta, mida erivajadustega töötajad kasutavad või kus nad viibivad.

 (3) Iga töötaja peab enne töö alustamist veenduma, et töökoht on ohutus seisukorras, ja kontrollima tööks vajalike vahendite ning nende kaitseseadiste korrasolekut. Tööd ei tohi alustada enne avastatud ohu või puuduse kõrvaldamist.

 (4) Töökoht tuleb hoida korras. Kõik ohtlikud ained ja nende jäägid tuleb kõrvaldada, et mitte seada ohtu töötajate tervist ega ohutust.

 (5) Töötamiskohad tuleb kujundada ergonoomika põhimõtete järgi, võttes arvesse töötajate vajadust jälgida oma töökohas tehtavaid toiminguid.

 (6) Kõigis töötamiskohtades ja kõigi toimingute puhul tuleb kasutada ohutuid töömeetodeid.

 (7) Tööruumide konstruktsioon ja tugevus peavad vastama nende kasutusotstarbele. Tööruumid, kus asuvad töötamiskohad, peavad olema nõuetekohase soojusisolatsiooniga, võttes arvesse töötajate füüsilist koormust.

 (8) Keelatud on ummistada ja risustada töötamiskohti ning nende juurdepääsuteid töövahendite, aheraine või materjalidega, mis takistavad inimeste ja masinate liikumist.

§ 6. Mehaanilised ja elektrilised seadmed ning masinad

 (1) Mehaaniliste ja elektriliste seadmete ning masinate (edaspidi töövahend) valiku, paigaldamise, kasutuselevõtu, käitamise, hooldamise ja kontrolli puhul arvestatakse töötajate ohutust, võttes arvesse nende töövahendite kohta kehtivaid nõudeid ja Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruses nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” sätestatud nõudeid.
[RT I, 08.04.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

 (2) Kui töövahendid asuvad kohas, kus gaasi, auru või lenduvate vedelike süttimise tõttu võib tekkida tulekahju või plahvatuse oht, peavad seadmed sobima sellises kohas kasutamiseks. Vajaduse korral peavad töövahendid olema varustatud kaitse- ja ohutusseadistega.

 (3) Tolmu tekitavad töövahendid peavad võimaluse korral olema varustatud tolmuliibutus- ja püüdmisseadistega.

 (4) Tuleb kasutada töövahendeid, mis tekitavad võimalikult vähe müra, vibratsiooni, õlisudu ega põhjusta nähtavuse vähenemist.

 (5) Töövahendid peavad olema piisavalt tugevad, neis ei tohi olla vigastusi ja nad peavad sobima kavandatud tööülesande täitmiseks.

 (6) Töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks paigaldatakse kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale.

 (7) Töövahendi kasutaja peab järgima valmistaja antud kasutus- ja hooldusjuhiseid. Vastutav spetsialist määrab kirjalikult igale töövahendile hooldaja, kes seda õigeaegselt kontrollib ja hooldab ning vastutab töövahendi korrasoleku eest.

 (8) Töö korraldatakse nii, et töötaja ei pea viibima liikuva ega katmata töövahendi osa lähedal.

 (9) [Kehtetu - RT I, 08.04.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

 (10) Töötajad peavad olema kaitstud elektriseadmetega otse- või kaudpuutest tuleneva elektrilöögi ohu eest.

 (11) Pärast lõhketöid või varingut tuleb maanduse terviklikkust visuaalselt kontrollida.

§ 7. Laadimisseadmed ja veokid

 (1) Laadimisseadme kasutaja töötamiskoht peab asetsema võimalikult ohutus kohas.

 (2) Kui laadimisel on võimalik kivide kukkumise või paiskumise oht, tuleb laadimisseadme kasutajat ja veokijuhti selle eest kaitsta, varustades töötamiskoha kaitsekatuse või turvakabiiniga.

 (3) Liikuva laadimisseadme kopp peab olema sõidu ajal fikseeritud.

 (4) Kui kivimass on ummistanud laadimispunkri või muu laadimisala, tuleb kivid sobival viisil purustada. Vajadusel seisatakse samal ajal muu tegevus.

 (5) Veokil peab olema vähemalt kaks pidurisüsteemi. Mõlemad peavad suutma seadme peatada. Allamäge tohib sõita ainult mootoripidurdusega.

§ 8. Töövahendite ja ohutusvahendite kontroll ning hooldus

 (1) Töövahendeid kontrollitakse Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” § 8 kohaselt.

 (2) Mehaaniliste ja elektriliste seadmete ning masinate korrapäraseks kontrollimiseks, hooldamiseks ning vajaduse korral katsetamiseks tuleb koostada asjakohane kava.

 (3) Ohutusvahendid peavad olema heas töökorras ja alati kasutusvalmis.

§ 9. Liikumisteed

 (1) Töökohtadele peab olema võimalik jõuda ning sealt ohuolukorras lahkuda kiiresti ja ohutult.

 (2) Liikumisteed, kaasa arvatud trepid, püsiredelid, laadimisestakaadid ja kaldteed, peavad olema sellise suurusega ning paiknema selliselt, et oleks tagatud jalakäijate ja sõidukite ohutu liiklemine ning nende läheduses töötavate töötajate ohutus. Laadimisestakaadid ja kaldteed peavad vastama laaditavate veoste mõõtmetele. Laadimisestakaadil peab olema vähemalt üks väljapääs.

 (3) Kui liikumisteel liiguvad sõidukid, tuleb jalakäijatele tagada ohutu liikumisruum.

 (4) Sõidukite liikumisteede ning jalakäijate, uste, väravate, ülekäikude ja treppide vahel peab olema piisav vahemaa.

 (5) Ruumis ja allmaakaeveõõnes paiknevad liikumisteed märgistatakse selgesti. Vajadusel varustatakse liikumisteed liiklusmärkidega, mis tähistavad ristmikke, sõidukite kohtumis- ja möödumispaiku, kiirusepiiranguid, jalakäijate liikumiskeeldu, möödumiskohti ning muid vajalikke asjaolusid.

 (6) Transpordirajatised ja -seadmed paigaldatakse ning neid kasutatakse ja hooldatakse selliselt, et on tagatud juhtide, kasutajate ja teiste lähedal viibivate isikute ohutus.

§ 10. Liiklus kaevanduses

 (1) Liiklemine kaevanduses peab olema reguleeritud. Sõiduki liikumise korral ristmikul ja järsus kurvis ning veduri liikuma hakkamisel tuleb anda helisignaali.

 (2) Kui sõiduk seisab liikumisteel, peavad vilkuma seisu-, lähi- või muud hoiatustuled. Kui nähtavus on piiratud, paigaldatakse sobivale kaugusele hoiatustahvel. Liikumisteel olev valgustamata vagun või muu takistus varustatakse selgesti nähtava helkuriga.

 (3) Liikumiskiirus peab vastama liikluskorraldusele, tee kvaliteedile, nähtavusele ja muudele tingimustele nii, et juht valitseks sõidukit igas olukorras. Kui samas kaeveõõnes liiguvad ka jalakäijad, ei tohi sõiduki liikumiskiirus ületada 40 km/h.

 (4) Inimesi veetakse üksnes selleks otstarbeks mõeldud sõidukiga, millele peab olema märgitud suurim lubatud sõitjate arv.

 (5) Rongi tagurpidisõitu peab vältima piiratud nähtavuse korral ja juhul, kui samas kaeveõõnes liiguvad teised sõidukid või jalakäijad. Kui tagurdamine on siiski vajalik, peab juht olema veendunud, et see manööver on ohutu. Kui rongi pikkus, halb nähtavus või muud asjaolud seda nõuavad, peab tagurdamise korral viimase vaguni juures seisma töid korraldav isik.

 (6) Töö tuleb korraldada nii, et veotsükli ajal ei toimuks vertikaal- ja kaldteedel muid tegevusi ega liikumist. Kui see on siiski vajalik, tuleb rakendada meetmeid ohu vähendamiseks ja kasutada ohumärguandeid.

§ 11. Tuled ja signaliseerimisvahendid

 (1) Sõidukitel ja veokitel peavad olema töökorras sõidu- ja seisutuled, liikumise suunas vähemalt üks valge või kollane tuli ja vastassuunas üks punane tuli. Edasi-tagasi liikuval laadimisseadmel võivad olla mõlemas suunas valged tuled. Allmaakaevanduses liikudes peavad tuled olema alati sisse lülitatud, hoolimata kaeveõõne üldisest valgustatusest.

 (2) Kasutatavad helisignaalid peavad olema äratuntavad ning taustmürast tunduvalt suurema helitugevusega.

 (3) Pimedates töötamiskohtades ja allmaakaevanduses peavad töötajad riietel kandma helkurit või helkurriba. Helkurriba kinnitatakse hästi nähtavale kohale, vajadusel ka kaitsekiivri külge.

§ 12. Kaitse plahvatus- ja tuleohu eest

 (1) Töökohtade projekteerimisel, ehitamisel, seadistamisel, kasutamisel ja hooldamisel võtab tööandja kasutusele töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi, et ära hoida tuleohtliku või plahvatusohtliku keskkonna tekkimine või ära hoida selle süttimine, kui tegevuse iseloom ei võimalda plahvatusohtliku keskkonna tekkimist ära hoida.

 (2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks peavad olema tagatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” §-s 15 toodud meetmed töötajate ja teiste isikute ohualast väljaviimiseks, neile esmaabi andmiseks ning tulekustutus- ja päästetööde tegemiseks.

 (3) Paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud riskianalüüs peab sisaldama plahvatusohtliku keskkonnaga seotud plahvatus- ja tuleohu riskianalüüsi, sealhulgas:
 1) plahvatusohtliku keskkonna tekkimise tõenäosust ja selle püsimist;
 2) süüteallikate, kaasa arvatud elektrostaatiliste laengute tekkimise ja aktiveerumise tõenäosust;
 3) seadmetest, töövahenditest ning nende ühendusseadmetest, kasutatavatest materjalidest ja tööprotsessidest tulenevaid plahvatusriske ning nende võimalikke koosmõjusid;
 4) võimaliku plahvatusega kaasnevate tagajärgede ulatust.

 (4) Riskianalüüsi alusel koostatud tegevuskava peab sisaldama:
 1) plahvatuskaitse dokumenti, milles näidatakse plahvatusohtlikud kohad ja seal esineda võivad plahvatusriskid ning nähakse ette abinõud plahvatusriski ärahoidmiseks või vähendamiseks, samuti näidatakse plahvatustõkete asukohad ja töötajate ohutud kogunemiskohad;
 2) tulekaitseplaani, milles näidatakse tuleohtlikud kohad ning määratakse abinõud, mida rakendatakse kaitseks tulekahju puhkemise ja leviku eest ning tulekahju avastamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

 (5) Töökohad peavad olema varustatud tulekustutusvahenditega ning vajaduse korral ka:
 1) akustilise ja optilise häiresüsteemiga, mille abil on vajaduse korral võimalik häirest märku anda kõigile töötamiskohtadele, kus inimesed töötavad;
 2) akustilise häiresüsteemiga, mida on selgelt kuulda kõigis rajatise osades, kus töötajad viibivad.

 (6) Seadeldised häire andmiseks tuleb paigutada sobivatesse kohtadesse. Kui töötajad viibivad töökohtadel, kus tavapäraselt inimesi ei ole, tuleb nende käsutusse anda kohased sidevahendid.

 (7) Mitteautomaatsed tulekustutusvahendid peavad olema lihtsalt käsitsetavad, paiknema nähtavas ja kergesti kättesaadavas kohas ning olema kaitstud kahjustuste eest.

 (8) Tule- ja plahvatusohtlikes kohtades on suitsetamine keelatud. Kui ei ole rakendatud ohutusabinõusid tulekahjude vältimiseks, on keelatud kasutada lahtist tuld ja teha töid, mis võivad tekitada süttimisohu.

 (9) Kaevanduses kasutatavad seadmed ja rajatised tuleb võimaluse korral valmistada mittesüttivast, raskesti süttivast või põlemist mittesoodustavast materjalist, mis põledes eritaks võimalikult vähe suitsu ja mürgiseid gaase.

 (10) Kaeveõõntesse viiakse üksnes hädavajalik tuleohtlike ainete kogus.

 (11) Kui kaevanduses on vaja kasutada hüdraulilisi ehk hüdrostaatilise või hüdrokineetilise mehaanilise energia ülekandmiseks mõeldud vedelikke, peavad need võimaluse korral olema raskesti süttivad, et vältida tulekahju tekkimise ja levimise ohtu. Kui kasutatakse kergesti süttivaid hüdraulilisi vedelikke, tuleb suurenenud tuleohu vältimiseks rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid.

§ 13. Kaitse ohtlike ainete eest

 (1) Tööandja võtab kasutusele meetmed, mille eesmärgiks on õhku koguneda võivate ohtlike ainete:
 1) pärssimine ning eemaldamine tekkekohas või
 2) hajutamine selliselt, et need ei ohusta töötajaid.

 (2) Kasutatud õhk tuleb kaevandusest välja juhtida nii, et selles sisalduv tolm, kahjulikud gaasid ja muud kahjulikud koostisosad ei ohusta töötajaid ega elanikkonda.

 (3) Kui sissehingatavas õhus esineb või võib esineda mürgiseid gaase või tolmu, peab tööandja andma töötajatele asjakohased hingamisteede kaitsevahendid.

 (4) Ohtlike ainete sisaldus sissehingatavas õhus ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrusega nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid” kehtestatud piirnorme.

 (5) Õhus sisalduvate ohtlike ainete kontsentratsiooni mõõtmise kord peab olema määratud riskianalüüsi alusel koostatud tegevuskavas. Mõõtmised teostatakse kooskõlas „Mõõteseaduse” nõuetega. Ohtlike ainete sisaldust õhus tuleb uuesti mõõta, kui ventilatsioonitingimused on oluliselt muutunud. Mõõtetulemused ja nende alusel tarvitusele võetud abinõud tuleb kirjalikult registreerida.

 (6) Kui ohtlike ainete sisaldus õhus ületab keemiliste ohutegurite piirnorme, tuleb töökohas töötamine katkestada, kuni ohtlike ainete sisaldus on viidud lubatud tasemele. Kui maksimaalset lubatud sisaldust ületavaid ohtlike ainete kontsentratsioone ei suudeta mõõduka aja jooksul vähendada, võib ajutiselt jätkata töötamist tõhusat hingamisteede kaitsevahendit kasutades.

§ 14. Välitingimustes töötamine

 (1) Töö välitingimustes peab olema korraldatud nii, et see ei ohusta jalakäijate ega sõidukite liiklust.

 (2) Kui päevavalgus ei ole piisav, tuleb väljas paiknevad töötamiskohad ja liikumisteed varustada kunstliku valgustusega.

 (3) Tuleb rakendada abinõusid, et töötajad oleksid kaitstud libastumise ja kukkumise, võimalike kukkuvate esemete, kahjuliku müra ja kahjulike gaaside, aurude, tolmu ning karmide ilmastikuolude eest.

 (4) Ohu korral peavad töötajad saama lahkuda kiiresti oma töötamiskohtadelt ja neile peab olema võimalik vajadusel kiiresti abi anda.

§ 15. Ohualad

 (1) Kui töökohas esineb õnnetuse või tervisekahjustuse risk, tuleb see märgistada ja rakendada abinõusid seal töötavate isikute kaitseks. Kõrvaliste isikute ligipääs nendele aladele tuleb välistada.

 (2) Kohtades, kus pole võimalik ohutust tagada, tuleb töötamine ja liikumine keelata. Sellised kohad on:
 1) allmaakaevanduse väljatöötatud ja toestamata alad;
 2) pealmaakaevanduse astangualused varinguohtlikud alad;
 3) kukkumisohtlikud kohad kõrge astangu peal;
 4) muud kohad, kus pole võimalik ohutust tagada.

 (3) Ohualad peavad võimaluse korral olema suletud, piiretega varustatud või kaetud nii, et see välistaks alale sisenemise.

 (4) Nende töötajate kaitseks, kes tohivad ohualale siseneda, tuleb rakendada kohaseid abinõusid. Töötades kukkumisohtlikus kohas, tuleb kasutada turvavööd või muud kohast ohutusvahendit.

 (5) Laadimisalad tuleb varustada piirdega, mis takistab sõiduki allakukkumist. Ala ümbrus peab olema valgustatud ning puhastatud kividest ja kõrvalistest esemetest. Mittekasutatavad alad varustatakse piiretega või kaetakse.

§ 16. Evakuatsiooniteed ja -pääsud

 (1) Ohu korral peab olema võimalik töötajate kiire ja võimalikult ohutu lahkumine töötamiskohalt.

 (2) Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad vastama neile kehtestatud nõuetele, olema takistusteta ning viima võimalikult otse maapinnale, ohutule alale või ohutusse kogunemis- või evakueerimiskohta.

 (3) Evakuatsioonipääsude ja -teede arv, jaotus ja mõõtmed sõltuvad töökoha kasutusotstarbest, kasutatavate seadmete mõõtmetest ja seal viibivate inimeste maksimaalarvust.

 (4) Avariiuksed peavad avanema väljapoole, võimaluse korral tuleb kasutada liuguksi. Avariiuksed peavad olema suletud nii, et avariiolukorras saab neid lihtsalt ja viivitamata avada. Avariiuksed ei tohi olla lukustatud.

 (5) Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema varustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega.

§ 17. Evakuatsiooni- ja päästevahendid ning ohutusõppused

 (1) Päästevahendid peavad olema paigutatud lihtsalt juurdepääsetavatesse ja otstarbekalt määratud kohtadesse ning olema kasutusvalmis.

 (2) Töötajatele tuleb ohuolukordades tegutsemiseks korraldada ohutusõppused.

 (3) Ohutusõppusi viiakse korrapäraselt läbi kõigis töötamiskohtades, kus töötajad tavaliselt viibivad. Ohutusõppuste ajal kontrollitakse ja täiendatakse ka nende töötajate oskusi, kes peavad ohuolukorras täitma eriülesandeid, millega kaasneb avariiseadmete kasutamine, käitamine või nendega töötamine.

 (4) Kui töötajad peavad ohuolukorras täitma ülesandeid, millega kaasneb avariiseadmete kasutamine, antakse neile ohutusõppuse käigus selleks vajalik väljaõpe.

§ 18. Esmaabivahendid

 (1) Esmaabivahendid peavad olema kättesaadavad kõigile töötajatele.

 (2) Esmaabi andmiseks õnnetusjuhtumi korral peab töökohal olema kergesti ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas esmaabikapp (-kapid) koos piisava hulga sidumisvahendite ja muu vajalikuga. Esmaabikapi sisu tuleb kontrollida vähemalt üks kord kuus, vajadusel esmaabivahendeid uuendatakse või täiendatakse.

 (3) Esmaabiväljaõppe saanud töötajate arv ettevõttes, esmaabikappide hulk ning muude esmaabivahendite, nagu silmapesuseadiste või kanderaamide vajadus ja hulk sõltub ettevõtte struktuurist, töötajate arvust ja töötingimustest.

 (4) Töökohas peab olema esmaabiruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arsti saabumiseni. Sellele ruumile peab olema võimalik kanderaamiga juurde pääseda ja seal peavad olema selgelt nähtaval kohal esmaabijuhendid. Esmaabiruum peab olema varustatud hädavajalike esmaabivahendite ja -seadmetega.

§ 19. Ohualade, signaliseerimis-, häire-, pääste-, esmaabi- ja tulekustutusvahendite ning evakuatsiooniteede märgistamine

 (1) Ohualad, signaliseerimis-, häire-, pääste-, esmaabi- ja tulekustutusvahendid, esmaabiruum ning evakuatsiooniteed ja -pääsud tuleb märgistada ohutusmärkidega vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 3 alusel kehtestatud õigusaktile.

 (2) Ohutusmärgid peavad asuma sobivates kohtades ja olema selgesti nähtavad, vastupidavast materjalist ja vajaduse korral valgustatud.

 (3) Kõik kaevanduses töötavad ja sinna lubatud isikud peavad teadma kasutatavate ohutusmärkide ja teiste ohumärguannete tähendusi.

§ 20. Valgustus

 (1) Töötamiskohad, trepikojad, koridorid ja liikumisteed ning töö- ja olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustite paigutus ei tohi töötajat ohustada.

 (2) Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgust. Loomulikku päevavalgust ja töövahetuse kestust arvestades tuleb töökohad varustada ka kunstliku valgustusega.

 (3) Töötamiskoha valgustatus peab olema nõuetekohane ning kui tööülesande täitmine seda nõuab, tuleb valgustatust suurendada.

 (4) Tööruumis peab olema kunstlik üldvalgustus ning vajadusel ka kohtvalgustus.

 (5) Valgus peab olema suunatud õigesti, see ei tohi tekitada varje ega otse või peegeldunult pimestada. Peab vältima valgusallikast lähtuva valguse virvendust ja heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist teise või tööülesannete vahetusel.

 (6) Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse.

 (7) Tööruumid, kus töötajad võivad kunstliku valgustuse rikke korral ohtu sattuda, varustatakse piisava tugevusega avariivalgustusega. Kui see ei ole võimalik, tuleb töötajad varustada isiklike lampidega.

 (8) Allmaakaevandamisel kaevandushoov, peaveo- ja paneelistrekkide ühinemiskohad ning raudtee pöörmed ja inimveo jaamad peavad olema varustatud ohutu püsivalgustusega. Kohtades, kus püsivalgusteid ei ole, tuleb kasutada isiklikke valgusteid.

 (9) Allmaakaeveõõnes viibiv isik peab olema varustatud isikliku valgustiga ja päästetorbikuga. Isikliku valgusti põlemisaeg peab tagama valgustatuse kogu kaevanduses viibimise aja vältel koos piisava ajavaruga, kuid mitte vähem kui 10 tundi, päästetorbiku kasutusaeg vähemalt üks tund.

§ 21. Müra ja vibratsioon

 (1) Töökeskkonna müratase peab olema selline, et oleks välditud selle kahjulik toime töötajale. Arvestada tuleb impulssmüra ja müra sagedusspektrit.

 (2) Töövahendi vibratsioon ei tohi töötajale põhjustada füüsilisi kahjustusi ega organismi funktsionaalseid häireid.

§ 22. Tööruumid

 (1) Hooned, rajatised ja tööruumid peavad vastama nende kasutamise otstarbele ning olema vajaliku struktuuri ja tugevusega.

 (2) Tööruumid peavad olema küllaldase kõrguse ja pindalaga, et töötajad saaksid teha oma tööd ohutult ja tervist kahjustamata.

 (3) Põrandad peavad olema kindlalt paigaldatud, ei tohi olla libedad ja neis ei tohi olla ohtlikke auke, muhke ega kallakuid.

 (4) Põrandad, seinad ja laed peavad olema väliskeskkonnast termoisoleeritud, arvestades tehtava töö laadi.

 (5) Põrandad, seinad ja laed peavad olema puhastatavast materjalist.

 (6) Läbipaistvad ja poolläbipaistvad seinad peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud.

 (7) Juurdepääs ebapiisava tugevusega materjalist valmistatud katustele ei ole lubatud, kui ei ole kasutada vahendeid seal tehtava töö ohutuse tagamiseks.

§ 23. Olmeruumid

 (1) Töötajate jaoks tuleb sisse seada riietusruumid. Riietusruumidele peab olema lihtne juurde pääseda, need peavad olema küllaldaselt ruumikad ning varustatud istmetega ja lukustatavate riidekappidega. Kui asjaolud (nt ohtlikud ained, niiskus, mustus) seda eeldavad, peavad tööriiete ja igapäevariiete jaoks olema eraldi kapid. Kui riietusruume ei ole vaja, peab töötajal olema koht oma riiete hoidmiseks.

 (2) Välitingimustes töötajatele peavad olema ette nähtud soojak ja riiete kuivatusruum.

 (3) Kui töötingimused nõuavad, peab tööandja tagama töötajatele duši kasutamise võimaluse. Pesemisruumid peavad asetsema riietusruumide vahetus läheduses, olema piisavalt suured ning varustatud sooja ja külma veega. Kui dušid ei ole nõutavad, peab pesemisruumis olema piisav arv sooja ja külma veega varustatud valamuid.

 (4) Töötamiskohtade, puhkeruumide, riietusruumide ning duširuumide läheduses peab olema piisav arv tualette ja valamuid. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada.

 (5) Meeste ja naiste jaoks tuleb üldjuhul ette näha eraldi riietus- ja duširuumid ning valamud ja tualetid.

 (6) Allmaakaevanduse puhul võivad käesolevas paragrahvis nimetatud olmeruumid asuda maa peal.

 (7) Tööandja tagab, et olmeruumid hoitakse puhtana ja neid koristatakse vähemalt üks kord tööpäeva jooksul.

§ 24. Puhkeruum

 (1) Kui töötajate ohutuse või tervise seisukohast on vajalik, eelkõige seoses mürarikka, füüsiliselt raske või pideva sundasendiga seotud tööga, või kui töökohal on rohkem kui ettenähtud arv töötajaid, peab töötajatel olema puhkeruum. See säte ei kehti töötajate puhul, kes töötavad kontoris või muudes tööruumides, kus on võimalik vahepeal puhata.

 (2) Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning varustatud laudade ja seljatoega toolidega. Rasedatel naistel ja imetavatel emadel peab olema võimalus sobivates tingimustes puhkamiseks pikali heita.

 (3) Puhkeruumis ei tohi suitsetada.

 (4) Kui töö ajal esineb pidevalt või sageli töökatkestusi ja puudub puhkeruum, peavad olema muud ruumid, kus töötajad saavad töökatkestuste ajal viibida, kui see on vajalik nende ohutuse ja tervise huvides. Selles ruumis tuleb ette näha abinõud mittesuitsetajate kaitseks tubakasuitsu põhjustatava tervisekahju eest.

§ 25. Joogivesi

  Tööandja peab töötajatele tagama nõuetele vastava kvaliteetse joogivee ja ühekordsed või pestavad jooginõud.

§ 26. Aknad ja uksed

 (1) Aknaid, katuseaknaid ja ventilatsiooniseadmeid peab olema võimalik avada, sulgeda ja reguleerida ohutult. Avatud asendis ei tohi need töötajat ohustada. Päikesepoolsed aknad peavad olema valgust reguleeriva kattega. Akende ja katuseakende puhastamine ei tohi ohustada puhastajat ega teisi töötajaid.

 (2) Uste ja väravate asukoht, arv, mõõtmed ja materjal valitakse nende kasutusotstarbe alusel.

 (3) Uksed ja väravad peavad olema kaitstud purunemise eest ning nende liikumine ei tohi töötajat ohustada.

 (4) Läbipaistvad uksed peavad olema silmakõrgusel selgesti märgistatud.

 (5) Pendeluksed ja -väravad peavad olema läbipaistvad või vaateavaga. Kui uste ja väravate läbipaistvad või poolläbipaistvad pinnad ei ole tehtud turvamaterjalist ning ohustavad purunemise korral töötajaid, peavad need pinnad olema purunemise vastu kaitstud.

 (6) Lükanduksed peavad olema varustatud kaitseseadisega, mis takistab ukse juhtteelt väljalibisemist. Ülespoole avanevatel ustel peab olema allakukkumist takistav mehhanism.

 (7) Evakuatsiooniteedele avanevad uksed tuleb vastavalt märgistada. Selliseid uksi peab alati saama seestpoolt ilma eriabita avada. Uksi peab saama avada ka siis, kui tööruumid on hõivatud.

 (8) Sõidukite liikluseks ehitatud väravate vahetus läheduses peavad asetsema ka jalgväravad jalakäijatele, kui neil on ohtlik sõiduväravaid läbida. Jalgväravad peavad olema selgelt tähistatud ja neile juurdepääs peab olema vaba.

 (9) Mehaanilised uksed ja väravad peavad olema varustatud hädaseiskamisseadisega, mis on kergesti äratuntav ja millele on lihtne juurde pääseda. Kui elektriajamiga väravad ei avane voolu katkemise korral automaatselt, peab olema võimalik neid avada käsitsi.

 (10) Kui juurdepääsu takistamiseks kasutatakse kette või muid sarnaseid vahendeid, peavad need olema selgelt nähtavad ja keelavate või hoiatavate märkidega nõuetekohaselt tähistatud.

§ 27. Ventilatsioon

 (1) Töötamiskohtadel tuleb tagada küllaldane õhuvahetus. Selle taseme määramisel arvestatakse töötajate arvu ruumis, töötajate füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate seadmete hulka ja eripära ning tehnoloogilise protsessi iseloomu.

 (2) Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga. Igasugune sade või mustus, mis võib õhu saastamisega seada otsesesse ohtu töötajate tervise, tuleb viivitamata kõrvaldada.

 (3) Ventileerimisseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset. Kasutatav ventilatsioon tuleb hoida töökorras ning see ei tohi tekitada tõmbetuult. Ventilatsioonisüsteemil peab olema reguleerimise võimalus.

 (4) Ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud automaatse kontrollisüsteemiga, mis teavitab igast rikkest, kui teavitamine on vajalik töötajate tervise tagamiseks.

§ 28. Ruumide temperatuur

 (1) Tööruumi temperatuur peab sobima asjakohase tööülesande täitmiseks. Samuti tuleb arvestada õhu niiskust ja liikumiskiirust, soojuskiirgust, töötaja füüsilist koormust ning riietuse ja isikukaitsevahendite eripära.

 (2) Puhke-, olme- ja esmaabiruumide temperatuur peab vastama ruumide otstarbele.

 (3) Aknad, katuseaknad ja klaasist vaheseinad peavad võimaldama vältida liigset päikesevalgust, arvestades tehtava töö laadi.

§ 29. Pealmaa- ja allmaakaevandamise erinõuded
[Kehtetu - RT I, 08.04.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

§ 30. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2004. a.


1 EÜ nõukogu direktiiv 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (Euroopa Ühenduse Teataja L 404, 31.12.1992, lk 10–25);
EÜ nõukogu direktiiv 92/91/EMÜ puurimise abil maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (Euroopa Ühenduse Teataja L 348, 28.11.1992, lk 9–24).