Teksti suurus:

Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm

Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.04.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 08.04.2017, 5

Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm

Vastu võetud 07.04.2017 nr 12

Määrus kehtestatakse maapõueseaduse § 80 lõike 10, § 81 lõike 9, § 82 lõike 3 ja § 104 lõike 8 alusel.

1. peatükk Uuritud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord 

§ 1.  Geoloogiliste tööde käigus tehtud puuraukude sulgemine

 (1) Kõik geoloogiliste tööde käigus tehtud puuraugud ja kaevandid suletakse pärast välitööde lõpetamist ning uuritud maa korrastatakse.

 (2) Puuraukude ja kaevandite sulgemine tähendab maapõue ning maapinna geoloogiliste tööde eelse seisundi võimalikult täpset taastamist.

 (3) Kvaternaarisetete uurimiseks rajatud puuraugud täidetakse kohe pärast geoloogiliste tööde lõpetamist puurmete või pinnasega.

 (4) Aluspõhja ja aluskorda ulatuvad puuraugud suletakse pärast geoloogiliste tööde lõpetamist hiljemalt ühe kuu jooksul, kui üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu loaga ei ole määratud nende kasutamist mõneks muuks otstarbeks.

 (5) Kui puurauku on sattunud kõrvalisi esemeid, puhastatakse puurauk sellises ulatuses, et oleks võimalik isoleerida puuraugu vettandev osa.

 (6) Manteltorudega toestatud puuraukudest eemaldatakse torud. Kui see pole tehnilistel põhjustel võimalik, lõigatakse manteltoru ots allpool maapinda vähemalt 0,5 m sügavuselt maha. Kvaternaarisetete puudumise korral võib jääda manteltoru ots maapinnaga tasa.

 (7) Puurauk täidetakse vettandva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga või saviga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Puuraugu ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga.

 (8) Kui puurauguga on avatud kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need sulgemisel. Selleks täidetakse puuraugu vettandvad osad inertse puistematerjaliga, neid eraldava veepideme kohas täidetakse puurauk betooni või saviga.

 (9) Ülevooluga puuraukude sulgemiseks peatatakse ülevool enne täitmist.

 (10) Kui staatiline veetase on maapinnast kuni 1,5 m kõrgemal, pikendatakse manteltoru ülevoolu lakkamiseni ja seejärel täidetakse puurauk käesoleva paragrahvi lõikes 8 kirjeldatud viisil.

 (11) Kui veetase on kõrgemal kui 1,5 m maapinnast, pumbatakse ülevoolu sulgemiseks puuraugu vettandvasse ossa savipüdelikku ülevoolu lakkamiseni ja täidetakse puurauk käesoleva paragrahvi lõikes 8 kirjeldatud viisil.

§ 2.  Geoloogiliste tööde käigus tehtud kaevandite sulgemine

  Suletavad kaevandid täidetakse samast kohast looduslikust seisundist eemaldatud materjaliga. Täidis tihendatakse mehaaniliselt või uhtmisega ja maapinnal taastatakse endise paksusega mullakiht.

§ 3.  Uuringuruumi teenindusala korrastamine

  Uuringuruumi teenindusalalt eemaldatakse tööde käigus tekkinud jäätmed ning maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse.

§ 4.  Korrastamise akt

  Puuraukude ja kaevandite sulgemise kohta koostatakse käesoleva määruse lisas 1 või 2 esitatud vormi kohane akt.

2. peatükk Kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord 

1. jagu Kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded 

§ 5.  Kaevandatud maa korrastamise liigid

 (1) Kaevandatud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline.

 (2) Tehniline korrastamine on kaevandatud maa tasandamine ning silumine, vajadusel ekraankihi ja orgaanilise aine rikka kihiga katmine, maa- ning metsaviljeluseks vajalike rajatiste ehitamine ning muud sellekohased tööd.

 (3) Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest või muudest töödest, mis tagavad korrastatud ala sihtotstarbelist kasutamist toetava elustiku kujunemise.

 (4) Tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks koostatakse ühine projekt. Kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi projekt) koostamisele kaasatakse vastavate tööde alal pädevaid isikuid.

§ 6.  Projekti kohta esitatavad üldnõuded

 (1) Projekti koostamisel lähtutakse maapõueseaduse § 75 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest niivõrd, kuivõrd käesolev määrus ei sätesta teisiti.

 (2) Projekt peab käsitlema järgmist:
 1) korrastatava maa sihtotstarvet;
 2) uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist;
 3) mulla kasutamist ja käitlust;
 4) veerežiimi kujundamist;
 5) bioloogilist korrastamist;
 6) kõlvikute suurust ja vahekorda;
 7) ehitiste ehitamist ja likvideerimist ning muude korrastamiseks vajalike tööde kirjeldust.

 (3) Projekt esitatakse kaevandamisloa andjale paberil ning elektrooniliselt. Elektrooniline projekt esitatakse pdf-vormingus.

§ 7.  Projekti koosseis

 (1) Projekt koosneb seletuskirjast, graafilisest osast ja lisadest.

 (2) Projekti seletuskiri peab sisaldama:
 1) tiitellehte, millel esitatakse mäeeraldise nimetus, maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) omaja, kaevandaja, projekti koostaja ja korrastamise teostaja nimi ning aadress, vastutava spetsialisti nimi ja allkiri ning projekti koostamise aeg;
 2) korrastamistehnoloogia põhjendust lähtuvalt korrastamistingimustest ja majanduslikest kaalutlustest;
 3) korrastamistööde mahtu ja tööde teostamiseks kasutatavate masinate üldandmeid;
 4) mullakäitlusviiside põhjendust ja kirjeldust, arvestades käesolevas määruses sätestatud mullakäitluse nõudeid;
 5) tehnilist ja bioloogilist korrastamist käsitlevas osas rakendatavate võtete kirjeldust ning nende valiku põhjendust;
 6) andmeid maa peale väljuvate kaeveõõnte ja puuraukude sulgemise või edasise kasutamise kohta;
 7) allmaatühemike püsivuse ja maa edasise liikumise prognoosi ning põhjendust sellekohase tühemike täitmise, sulgemise või kasutamise tehnoloogia kohta;
 8) kaevandamata maavara arvestust;
 9) looduslikust seisundist eemaldatud maavara ja katendi ning kaevandamisjääkide ladustamise andmeid;
 10) keskkonnamõju vähendamise abinõude kirjeldust;
 11) tööde kalenderplaani;
 12) tööohutusnõudeid;
 13) projektiga seotud majandusküsimuste osa, sealhulgas korrastamise eelarvet.

 (3) Projekti graafilises osas tuleb esitada järgmised dokumendid:
 1) korrastatava maa plaan, milleks on mäeeraldise plaaniga ühilduv mäetööde plaan viimase markšeiderimõõdistuse aja seisuga;
 2) vaalkaevandamise korral kaevandatud maa korrastamise skeem, sealhulgas sisepuistangute moodustamise tehniline skeem;
 3) tehnilise korrastamise plaan;
 4) bioloogilise korrastamise plaan;
 5) korrastatud maa plaan;
 6) käesoleva lõike punktides 1 ja 3–5 nimetatud plaanide kohta koostatud geoloogilised läbilõiked, allmaakaevandamisel peamiste allmaakaeveõõnte tüüpläbilõiked;
 7) vajadusel muud tehnilised skeemid.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 3–5 nimetatud plaanide koostamisele ning esitamisele kohaldatakse järgmisi nõudeid:
 1) sõltuvalt mäeeraldise suurusest ja olukorra keerukusest koostatakse üks või mitu käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3 ja 4 nimetatud plaani;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud plaani ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud plaani kohta koostatud geoloogilise läbilõike mõõtkava ja tingmärgid peavad olema samad, mis käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud plaanil;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud plaani täpsustavad plaanid tuleb koostada nimetatud plaaniga või maakatastri koosseisu kuuluvate kaartidega sobivas mõõtkavas;
 4) kõik plaanid ja kaardid peavad olema L-EST 97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja ruumiandmete seaduse § 32 alusel kehtestatud määruses nimetatud kõrgussüsteemis.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud plaanile tuleb kanda järgmised andmed:
 1) mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir;
 2) hoidetervikute piirid;
 3) katastriüksuste piirid;
 4) geoloogiliste läbilõigete asukohad;
 5) korrastatud maatükkide piirid;
 6) kaevandamata maavara ploki kontuurid projekti koostamise ajal;
 7) allmaakaevandamise käigus kaevandatud alad laekäitluse tüüpide kaupa;
 8) pealmaakaevandamise käigus rajatud rajatised, nagu puistangud ja settetiigid;
 9) korrastatud maa samakõrgusjooned lõikepindade vahega mitte rohkem kui 1 m;
 10) maa sihtotstarbelise kasutamise alade piiripunktide koordinaatide tabel.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud tehnilise korrastamise plaanile tuleb kanda puistangute ning sõelmete ja mulla ladustamise kohad. Plaanil tuleb näidata, millised puistangud ja laod korrastamisel säilitatakse ning millised likvideeritakse.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud bioloogilise korrastamise plaanil tuleb näidata, mida ja kuhu istutatakse ning kuidas hakkab kaevandatud ala pärast korrastamist välja nägema.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud plaanide kohta koostatud geoloogilistele läbilõigetele tuleb kanda käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3, 7 ning 8 nimetatud andmed ja olukorda kirjeldav põhjaveetase ning kaevandamiseelse maapõue koostis.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud plaani kohta koostatud geoloogilisele läbilõikele tuleb kanda käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 ja 5–8 nimetatud andmed, korrastatud maapõue koostis, uute pinnavormide nõlvused ning oodatav põhjaveetase pärast korrastamist.

 (10) Projekti graafilisel osal peavad olema andmed mäeeraldise, kaevandamisloa omaja, projekti koostaja ja projekti koostamise aja kohta.

§ 8.  Projekti lisad

 (1) Lisade hulgas esitatakse esimesena korrastamistingimuste koopia.

 (2) Kui korrastamistingimused nõuavad, lisatakse projektile korrastatava maa kasutamist ja keskkonda käsitlev maastiku kujundamise kava koos korrastamisel kasutatava mulla andmetega ning ehitiste ehitamise korral nende joonised ja kavandatud asukohad. Tootmis- ja elamumaaks ning jäätmehoidla maaks korrastamisel lisatakse projektile ka pinnase eeldatavate ehitus- ja hüdrogeoloogiliste omaduste andmed.

 (3) Projektile lisatakse andmed kaevandamata maavara hilisema kaevandamise võimalikkuse kohta ning kaevandamisväärsuse minetanud kaevandamata maavara mahakandmise põhjendus.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid korrigeeritakse mäeeraldise viimase markšeiderimõõdistuse andmete alusel.

§ 9.  Projekti säilitamine

 (1) Kaevandamisloa omaja säilitab projekti vähemalt kolm aastat kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamisest arvates.

 (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus selleks soovi avaldab, säilitatakse projekti ka kaevandamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuses. Sellisel juhul saadab Keskkonnaamet projekti kaevandamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele pärast projekti rakendamiseks nõusoleku andmist.

2. jagu Pealmaakaevandamise viisil kaevandatud maa korrastamine 

§ 10.  Pealmaakaevandamise viisid

  Käesolevas määruses käsitletavad pealmaakaevandamise viisid on:
 1) vaalkaevandamine, mille oluliseks tunnuseks on katendi paigaldamine kaevandamisel tekkinud laialdasele kaevandatud alale, mille keskmine kõrgus ei erine oluliselt kaevandamiseelsest;
 2) aukkaevandamine, mille oluliseks tunnuseks on maavara looduslikust seisundist eemaldamisel tekkiv kaevand, mille täitmiseks ei piisa katendi materjalist;
 3) väljakkaevandamine, mille oluliseks tunnuseks on maavara looduslikust seisundist eemaldamine õhukeste rõhtsate kihtidena suurel alal, mille tulemusena tekib kaevandamiseelsest madalam, tasane kaevandatud ala.

§ 11.  Vaalkaevandamise viisil kaevandatud maa korrastamine

 (1) Vaalkaevandamisel paigutatakse katendi alaosa moodustavad aluspõhjakivimid puistangu põhja, kuhu võib paigutada ka inertseid rikastamisjääke. Katendi ülaosa moodustavad setted paigutatakse läbilõike ülemisse ossa.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud paigutusest tohib projektis olla kõrvalekaldeid, kui need on tingitud katendi koostisest.

 (3) Tasandatud ala läbivate kaevandite nõlvanurk peab olema väiksem kui looduslikust seisundist eemaldatud katendi püsiva nõlva nurk või sellega võrdne.

 (4) Kaljuse kivimi karjääri küljed kujundatakse vastavalt korrastamistingimustele kas laugeks, kattes need taimestikule sobiva pinnasega nii, et nõlvanurk ei ületaks nõlva katvate kivimite püsinurka, või jäetakse järsuks, puhastades nad kivimi ebapüsivatest osadest nii, et oleks kõrvaldatud varinguoht. Järsk külg tõkestatakse inimeste ja loomade ohutust tagaval viisil ülevalt valli, põõsastiku, heki, piirdega või muul moel.

§ 12.  Aukkaevandamise viisil kaevandatud maa korrastamine

 (1) Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri nõlv kujundatakse laugemaks kui on kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk.

 (2) Savikarjäärides selgitatakse külgede püsivustingimused ja arvutatakse nõlvanurgad lähtuvalt konkreetse maardla mäendustingimustest.

 (3) Aukkaevandamisega ammendatud karjääri küljed kujundatakse käesoleva määruse § 11 lõikes 4 kirjeldatud viisil.

 (4) Haritava maa kujundamist kirjeldatakse ja põhjendatakse projekti mullakäitluse osas.

§ 13.  Väljakkaevandamise viisil kaevandatud maa korrastamine

 (1) Väljakkaevandamisega ammendatud jääksoo kujundamisel haritavaks maaks juhindutakse lisaks korrastamistingimustele ka maaparandusseadusest tulenevatest nõuetest.

 (2) Kui väljakkaevandamisega ammendatud jääksoo kujundatakse haritavaks maaks või metsamaaks, jäetakse kaevandamata vähemalt 0,3 m paksune turbakiht. Põhjendatud juhul võib jätta kaevandamata väiksema paksusega turbakihi, kui see on kaevandatud maa korrastamiseks vajalik ning korrastamisprojektis on valikut põhjendatud.

§ 14.  Veekogu rajamise nõuded

 (1) Korrastamise käigus karjääri rajatava veekogu sügavus kujundatakse valdavalt üle 2 m, jättes madalamad alad veetaimestiku arenemiseks, välja arvatud juhul, kui veekogu kujundamine nendel tingimustel ei taga selle otstarbekohast kasutamist.

 (2) Veekogu kaldale jäetakse perv, mis peab jääma kõrgemale veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust. Kui veekogu hakatakse kasutama puhkeveekoguna, kujundatakse veekogu nõlv laugeks.

 (3) Veekogu kallas kujundatakse juurde- ja väljapääsuga. Kalda järsk külg tõkestatakse inimeste ja loomade ohutust tagaval viisil ülevalt valli, põõsastiku, heki, piirdega või muul moel.

 (4) Veekoguks korrastamise korral kavandatakse koostatavas projektis reostumist takistavad abinõud toite- ja reoainete sissevoolu tõkestamiseks.

§ 15.  Põhjaveetaseme nõuded

 (1) Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast.

 (2) Korrastatud haritaval maal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast.

 (3) Põhjendatud juhul võib tõusta põhjaveetase käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 määratud põhjaveetasemest kõrgemale, kui see on kaevandatud maa edaspidiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik ning korrastamisprojektis on valikut põhjendatud.

3. jagu Allmaakaevandamise viisil kaevandatud maa korrastamine 

§ 16.  Allmaakaevandamise viisid

  Käesolevas määruses käsitletavad allmaakaevandamise viisid on järgmised:
 1) kamberkaevandamine lae hoidmisega, mille oluliseks tunnuseks on maapinna vajumise puudumine, kusjuures maapõue häiritusest või ettenägematutest asjaoludest tingitud vajumid ilmnevad vaid erandjuhtudel;
 2) kaevandamine lae langetamisega, mille juures vajumite sügavus, kuju ja nõlvanurk sõltuvad maavara looduslikust seisundist eemaldamise tehnoloogiast ja kaevandamiskoha mäendustingimustest.

§ 17.  Kamberkaevandamise viisil kaevandatud maa korrastamine

  Kamberkaevandamisel kasutatakse vajumi ilmnemisel vajadusel kaevandatud maa korrastamise tüüpprojekti, mida on eelnevalt konkreetse koha mäendus- ja maakasutustingimustega kohandatud.

§ 18.  Langetamisega kaevandamise viisil kaevandatud maa korrastamine

  Langetamisega kaevandamisel käsitletakse projekti lisana kaevelangi ehk ploki kaevandamise tehnilise skeemi vastavat osa.

4. jagu Kaevandusehitiste korrastamise nõuded 

§ 19.  Kaevandusehitised

 (1) Tehnoloogiliste puuraukude korrastamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 1 sätestatust.

 (2) Kaevandusehitiste lammutamiseks koostatakse vajadusel ehitusprojekt vastavalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” §-le 25.

 (3) Lammutatava ehitise materjali käitlemiskõlbmatust osast moodustatud puistang tuleb korrastada lähtudes asjakohases ulatuses käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetest.

5. jagu Mullakäitluse nõuded 

§ 20.  Mulla koorimine

 (1) Mulla koorimisel lähtutakse ala jaotusest kõlvikuteks ja korrastamistingimustega seatud mulla kasutamise viisist.

 (2) Haritavalt maalt ning looduslikult rohumaalt kooritakse koos või valikuliselt orgaanilise aine akumulatsioonihorisont ning välja- ja sisseuhtehorisont.

 (3) Metsamaa haritavaks maaks korrastamisel kooritakse ainult metsamuldade orgaanilise aine akumulatsioonihorisont või selle ja sellele järgneva horisondi segu.

 (4) Kruusalt ja liivalt kooritakse ainult orgaanilise aine akumulatsioonihorisont või metsakõduhorisont.

 (5) Mulla koorimine ja käitlemine ning korrastatud ala mullatamine peab toimuma vahelaota ja kuival aastaajal.

6. jagu Korrastamistööde vastuvõtukomisjoni töökord 

§ 21.  Korrastamistööde vastuvõtukomisjoni töökord

 (1) Korrastamistööde vastuvõtukomisjon (edaspidi komisjon) võib kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistada kinnisasja või selle osa kaupa.

 (2) Kaevandamisloa omajal tuleb esitada komisjonile hiljemalt korrastamistööde ja korrastatud maa vastavuse kontrollimise ajaks maapõueseaduse §-s 83 nimetatud katastrimõõdistamise dokumentatsioon.

 (3) Komisjoni kutsub kokku komisjoni juhataja.

 (4) Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Igal komisjoni liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab juhataja hääl.

 (5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa komisjoni juhataja ja vähemalt pool ülejäänud liikmetest.

 (6) Komisjon kontrollib korrastamistööde ja korrastatud maa vastavust maapõueseaduse §-le 80, käesolevale määrusele ning projektile. Vastavust tuleb hinnata pisteliselt juhuslikult valitud kohtades.

 (7) Komisjon teeb protokollilise otsusena ettepaneku tunnistada kaevandatud maa korrastamise kohustus täidetuks või jätta kaevandatud maa korrastamise kohustus täidetuks tunnistamata.

 (8) Kui komisjon teeb ettepaneku jätta kaevandatud maa korrastamise kohustus täidetuks tunnistamata, peab komisjon otsuse lisana koostama loetelu korrastamisel esinenud puudustest, millele lisatakse mõõtmistulemuste tabelid, mõõdistamisskeemid, fotod ning muud puudusi näitavad materjalid. Mõõdistamiskohtade paiknemine peab olema näidatud plaanil ja seotud geograafiliste koordinaatidega.

 (9) Komisjon saadab protokollilise otsuse kaevandamisloa andjale, kes tunnistab kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks või määrab uue korrastamistähtaja ja -tingimused.

 (10) Kaevandamisloa andja esitab korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamise otsuse koos käesoleva määruse § 8 lõikes 3 nimetatud andmetega keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale.

 (11) Kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamise otsuse koopia saadetakse kinnisasja omajale.

7. jagu Kaevandatud maa ja selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ning aruande vorm 

§ 22.  Kaevandatud maa ja selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ning aruande vorm

 (1) Kaevandatud maa ja selle korrastamise aruandesse märgitakse kaevandatud maa ning selle korrastamise andmed aruandeperioodi kohta.

 (2) Aruandeperiood käesoleva määruse tähenduses on ajavahemik eelmisest keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord” § 3 alusel tehtud markšeiderimõõdistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruande koostamise aluseks oleva markšeiderimõõdistuseni.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanne koostatakse käesoleva määruse lisas 3 esitatud vormi kohaselt.

 (4) Andmed kaevandatud ja korrastatud maa kohta märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandesse pindala täpsusega 0,01 ha.

8. jagu Maa korrastamise akti sisu ja akti vorm 

§ 23.  Maa korrastamise akti sisu ja akti vorm

 (1) Maapõueseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud loa alusel maavara või maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võtmisega muudetud maa korrastamise kohta koostab püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksus maa korrastamise akti (edaspidi akt) käesoleva määruse lisas 4 esitatud vormi kohaselt.

 (2) Andmed korrastatud maa kohta märgitakse akti pindala täpsusega 0,01 ha.

 (3) Püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksus esitab akti selle valmimisest arvates 20 päeva jooksul Keskkonnaametile.

3. peatükk Rakendussäte 

§ 24.  Varem kehtinud nõuetele vastavad projektid

  Käesoleva määruse jõustumisest kuni 2017. aasta 1. augustini kaevandamisloa andjale esitatud projektid, mis vastavad projekti koosseisu ja sisu kohta kuni 2017. aasta 1. jaanuarini kehtinud nõuetele, loetakse käesoleva määruse nõuetele vastavaks.

Marko Pomerants
Minister

Andres Talijärv
Kantsler

Lisa 1 Puuraugu likvideerimise akt

Lisa 2 Kaeveõõne likvideerimise akt

Lisa 3 Kaevandatud maa ja selle korrastamise aruanne

Lisa 4 Maa korrastamise akt