Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
28.03.2025 otsus nr 534

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 19.03.2025

§ 1.  Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „isikule” tekstiosaga „, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti”;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

„(1²) Toitjakaotustoetus määratakse ja seda makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isikule juhul, kui taotleja või toetuse saamise õigust omav laps on vahetult enne toetuse taotlemist või vanem on vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul:
1) elanud Eestis sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud alusel või
2) viibinud Eestis seaduslikult töötamise eesmärgil ajutise viibimisalusega ja sotsiaalmaksu maksja oli kohustatud maksma tema eest sotsiaalmaksu või ta maksis ise enda eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Perehüvitise saamise õigust ei ole isikul ulatuses, milles tal on õigus saada välisriigist samal eesmärgil makstavat hüvitist.”;

4) paragrahvi 12 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „või kui tema suhtes on algatatud tagaotsimismenetlus põhjusel, et isik hoiab kõrvale vabaduskaotusliku karistuse kandmisest” tekstiosaga „või kui ta on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta hoiab kõrvale vangistuse kandmisest”;

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise, maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust. Perehüvitiste maksmist jätkatakse akadeemilise puhkuse lõppemisel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.”;

6) paragrahvi 14 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „§ 39” tekstiosaga „§ 41”;

7) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu. Nimetatud juhul on Sotsiaalkindlustusametil õigus saada liikluskindlustuse registrist andmeid liiklusõnnetuse tagajärjel toitja kaotanud isikule kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja asjakohase kindlustusandja kohta.”;

8) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

„3¹) toitjakaotustoetus;”;

9) paragrahvi 17 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse” tekstiosaga „täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi,”;

10) paragrahvi 19 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „toitjakaotuse korral rahvapensioni” sõnaga „toitjakaotustoetuse”;

11) seadust täiendatakse §-ga 19¹ järgmises sõnastuses:

„§ 19¹. Toitjakaotustoetus

(1) Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.

(2) Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.

(3) Õigus toitjakaotustoetusele lõpeb:
1) lapse 19-aastaseks saamisel;
2) lapse 21-aastaseks saamisel, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, õpib kutseõppe tasemeõppes või on keskhariduseta ja osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi;
3) teadmata kadunud vanema asukoha kindlakstegemisel või viie aasta möödumisel teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisest;
4) lapsele teise vanema lisandumisel lapsendamise kaudu;
5) lapsele sama vanema eest teiste seaduste alusel toitjakaotuspensioni maksmisel.

(4) Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.

(5) Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.

(6) Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 alusel arvutatud summad ümardatakse teise koha alusel pärast koma.

(8) Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.

(9) Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.”;

12) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.”;

13) paragrahvi 29 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „Kui laps osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel” tekstiosaga „Kui keskhariduseta laps osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi”;

14) paragrahvi 29 lõike 2² esimeses ja teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 17 lõikes 2” tekstiosaga „§ 17 lõikes 2 ja § 19¹ lõike 3 punktis 2”;

15) paragrahvi 29 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „osalemise” sõnadega „ja kursuse mahu”;

16) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lapsele ei maksta peretoetusi:
1) välja arvatud toitjakaotustoetust, kui ta viibib asendushooldusel perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel;
2) kui ta viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses.”;

17) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ema vanemahüvitist on õigus saada 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva isikul, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest:
1) tal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel;
2) tal ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel ja tema lapse teine vanem on surnud või lapse teise vanema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus ning ema esitab Sotsiaalkindlustusametile omakäelise kinnituse, milles on märgitud lapse teise vanema nimi, isikukood või sünniaeg ja surmaaeg või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse korral menetluse alustamise aeg.”;

18) paragrahvi 46⁴ lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vanemahüvitise saaja poolt käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punkti 2 kohaselt esitatud omakäelises kinnituses nimetatud teine vanem ei ole sündinud lapse teine vanem rahvastikuregistri andmetel.”;

19) paragrahvi 46⁴ täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui isik tugineb vanemahüvitise saamisel käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktis 2 sätestatule, kontrollib Sotsiaalkindlustusamet:
1) lapse väidetava teise vanema surmaandmeid rahvastikuregistrist või vanemahüvitise saaja esitatud tõendite alusel enne vanemahüvitise määramist;
2) lapse teise vanema andmeid rahvastikuregistrist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.”;

20) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 63¹¹ järgmises sõnastuses:

„§ 63¹¹. Toitjakaotustoetuse maksmine enne 2026. aasta 1. oktoobrit tekkinud õiguse korral

(1) Lapsele, kellele makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 20 lõike 2 punkti 1 alusel toitjakaotuspensioni või § 22 lõike 1 punkti 3 alusel rahvapensioni, määratakse käesoleva seaduse alusel toitjakaotustoetus järgmiselt:
1) toitjakaotustoetuse suuruses, kui temale varem makstud pension oli sellest väiksem või sellega võrdne;
2) 2026. aasta 30. septembri seisuga maksmisele kuuluva pensioni suuruses, kui temale varem makstud pension oli toitjakaotustoetusest suurem.

(2) Toitjakaotustoetust makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapsele:
1) kuni 19-aastaseks saamiseni, kui ta on 2026. aasta 1. oktoobril alla 18-aastane ja ei õpi;
2) kuni 21-aastaseks saamiseni, kuid mitte kauem kui õppeasutuse või kursuse nimekirjast väljaarvamise kuu lõpuni, kui ta on 2026. aasta 1. oktoobril alla 18-aastane ja asub hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril õppima põhi-, kesk- või kõrgharidusõppes või kutseõppe tasemeõppes või on keskhariduseta ja osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi;
3) kuni 24-aastaseks saamiseni, kuid mitte kauem kui õppeasutuse või kursuse nimekirjast väljaarvamise kuu lõpuni, kui ta on 2026. aasta 1. oktoobril 18–23-aastane ja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes või on keskhariduseta ja osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi;
4) kuni toitja asukoha kindlakstegemiseni või toitja surnuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui viis aastat teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse alustamisest kooskõlas käesoleva lõike punktidega 1–3, kui talle oli pension määratud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse alustamisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhul peatatakse toitjakaotustoetuse maksmine akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks.

(4) Lapsele, kellel tekkis riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 20 lõike 1 punkti 1 alusel õigus toitjakaotuspensionile või § 22 lõike 1 punkti 3 alusel rahvapensionile ja kes taotleb toitjakaotustoetust või kellele määratakse toitjakaotustoetus 2026. aasta 1. oktoobril või hiljem, kuid mitte pärast 2027. aasta 1. oktoobrit, arvutatakse toitjakaotustoetuse suurus riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 21 alusel ning toetust makstakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 1 ja 2 tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kuu eest.”.

§ 2.  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse muutmine

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse § 18 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Toitjakaotuspensioni saamise õigust omavaks perekonnaliikmeks loetakse isik, kellel oli õigus saada toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel.”.

§ 3.  Eluruumide erastamise seaduse muutmine

Eluruumide erastamise seaduse § 7 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „toitjakaotuspensioni” sõnadega „või toitjakaotustoetust”.

§ 4.  Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 113 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui isik sureb rahvakohtuniku kohustuste täitmise ajal tema suhtes toimepandud kuritegeliku ründe tagajärjel, suurendatakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule perekonnaliikmele makstavat toitjakaotustoetust või riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel makstavat riiklikku toitjakaotuspensioni 20%.”;

2) paragrahvi 132⁷ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtuniku vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni, töövõimetuspensioni ja riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel määratava toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatavat vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.”.

§ 5.  Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui vägivallakuriteo ohver saab kuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist järgmistel isikutel:
1) ohvri laps, kes on alla 18-aastane või alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane või sellest east vanem, kui tal on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 18-aastaseks saamist või eelnimetatud statsionaarses õppes, meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppimise korral enne 24-aastaseks saamist;
2) laps, kes on kuriteo toimepanemise ajaks ohvri poolt eostatud, kuid sünnib pärast ohvri surma;
3) ohvri vanem, kes on vanaduspensionieas või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime;
4) ohvri mittetöötav rase lesk, kelle rasedus on kestnud vähemalt 12 nädalat;
5) ohvri mittetöötav rase registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud ohvri surma tõttu ja kelle rasedus on kestnud vähemalt 12 nädalat;
6) ohvri lesk või registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud ohvri surma tõttu, kui nimetatud lesel või elukaaslasel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime või ta on vanaduspensionieas ja tema abielu või registreeritud kooselu ohvriga kestis vähemalt ühe aasta.”;

2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele on õigus saada hüvitist järgmistel ohvri ülalpidamisel olnud isikutel:
1) laps, kelle vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane või kasuvanem on surnud ja kes ei saa elatist oma vanemalt;
2) ohvri vend, õde või lapselaps, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimustele ja kellel ei ole töövõimelisi vanemaid;
3) ohvri lahutatud abikaasa, kes jõudis vanaduspensioniikka või kellel tuvastati töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime enne abielu lahutamist või enne kolme aasta möödumist abielu lahutamisest ja kelle abielu ohvriga kestis vähemalt 25 aastat;
4) ohvri registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud, kuid kes jõudis vanaduspensioniikka või kellel tuvastati töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime enne kooselulepingu lõpetamist või enne kolme aasta möödumist kooselulepingu lõpetamisest ja kelle registreeritud kooselu ohvriga kestis vähemalt 25 aastat;
5) ohvri lapse mittetöötav vanem või eestkostja, kes kasvatab ohvri kuni kolmeaastast last oma perekonnas.”;

3) paragrahvi 44 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „toitjakaotuspensioni” tekstiosaga „toitjakaotustoetust, riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel määratud toitjakaotuspensioni”;

4) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kuni isik vastab käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 või 3¹ sätestatud tingimustele.”;

5) paragrahvi 55 lõikes 2 asendatakse sõnad „toitjakaotuspensioni saamise” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 või 3¹ sätestatud”.

§ 6.  Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduse § 119¹² täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

„(4¹) Isikule, kellele on käesoleva paragrahvi alusel määratud politseiametniku töövõimetuspension ja kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, lõpetatakse politseiametniku töövõimetuspensioni maksmine käesoleva sätte või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust.

(4²) Kohus teatab kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus saada käesolevas paragrahvis sätestatud politseiametniku töövõimetuspensioni.”.

§ 7.  Riigikontrolli seaduse muutmine

Riigikontrolli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54⁷ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas seaduses sätestatud ametipensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja toitjakaotuspensionile sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) paragrahvi 54⁷ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatavat vanaduspensioni või sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel määratavat toitjakaotuspensioni, makstakse riigieelarvest.”.

§ 8.  Riigivastutuse seaduse muutmine

Riigivastutuse seaduse § 10 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „toitjakaotuspensioni” sõnadega „või toitjakaotustoetust”.

§ 9.  Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 2 jäetakse välja sõnad „või toitja kaotuse”;

2) paragrahvi 5 punkt 3, 4. peatükk, § 22 lõike 1 punkt 3 ja lõike 2 punkt 3, § 23 punkt 3, § 32 lõike 2 punkt 2, § 36 lõige 4, § 41, § 42 lõige 4, § 43 lõige 1, § 46¹ lõige 3 ja § 61¹⁰ tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvist 6 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud juhul”;

4) paragrahvi 7¹ lõikes 6, § 12 lõike 2¹ teises lauses ja § 13 lõigetes 2–5 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes;

5) paragrahvi 24 lõike 1¹ sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse alusel määratud vanaduspensionile arvutatakse juurde järgmine pensionilisa:”;

6) paragrahvi 39¹ lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) rahvapensioni korral välisriigi poolt vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- või rahvapensioni määramine;”;

7) paragrahvi 42³ lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud toitjakaotuspensioni saajale,”;

8) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud töötamist tõendatakse maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registri andmetega.”;

9) paragrahvi 46 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud pensionäril on laps, kes on alla 18-aastane või alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane või sellest east vanem osalise või puuduva töövõimega laps, kelle töövõimet hinnati enne 18-aastaseks saamist või statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppimise korral enne 24-aastaseks saamist, või kui eelnimetatud pensionäril on eelkirjeldatud tingimustele vastav vend, õde või lapselaps, kellel ei ole töövõimelisi vanemaid, makstakse lapsele, vennale, õele või lapselapsele riiklikku pensioni järgmises suuruses:”;

10) paragrahvi 48 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „toitjakaotus- või”;

11) paragrahvi 57 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, toitjakaotuspensionid”;

12) seaduse 13. peatükki täiendatakse §-dega 61²⁹ ja 61³⁰ järgmises sõnastuses:

„§ 61²⁹. Käesoleva seaduse kohaldamine seoses perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega

(1) Lapsele, kellel tekkis käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 20 lõike 2 punkti 1 kohaselt õigus toitjakaotuspensionile või § 22 lõike 1 punkti 3 kohaselt rahvapensionile, kohaldatakse alates 2026. aasta 1. oktoobrist perehüvitiste seadust ning lõpetatakse temale käesoleva seaduse alusel toitjakaotuspensioni või rahvapensioni maksmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikule, kellel tekkis käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 20 alusel õigus toitjakaotuspensionile või § 22 lõike 1 punkti 3 alusel rahvapensionile, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikule makstav toitjakaotuspension on arvutatud käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 21 lõike 1 punkti 1 alusel, arvutatakse pensionile juurde § 24 lõike 1¹ alusel pensionilisa, kui selle saamise õigus on tekkinud pärast 2026. aasta 1. oktoobrit.

(4) Kui perekonnaliikmele makstakse toitjakaotustoetust perehüvitiste seaduse alusel, tehakse toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral makstava rahvapensioni suuruse ümberarvutus, arvestades käesoleva seaduse alusel õigustatud perekonnaliikmete arvu.

(5) Isikule, kellele on enne 2026. aasta 1. oktoobrit määratud toitjakaotuspension Eesti Vabariigi sõlmitud kahepoolse välislepingu alusel ja kes elab teise lepingupoole territooriumil, jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist vastavalt käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsioonile ja selle alusel antud rakendusaktide tingimustele. Toitjakaotuspensioni suurus arvutatakse vajaduse korral ümber käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt.

§ 61³⁰. Enne 2026. aasta 1. oktoobrit määratud toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni käsitlemine

(1) Riiklikuks pensioniks käesoleva seaduse ja teiste seaduste tähenduses loetakse ka toitjakaotuspension ja toitja kaotuse korral rahvapension.

(2) Liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni summa sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.

(3) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 1¹ nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvelt finantseeritakse ka toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni.”.

§ 10.  Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 03.01.2019, 1) § 1 punktiga 4 muudetava riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 7 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus” sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister”.

§ 11.  Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmine

Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toitjakaotuspension määratakse riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 20 alusel.”.

§ 12.  Õiguskantsleri seaduse muutmine

Õiguskantsleri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 43⁷ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ametipensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja toitjakaotuspensionile sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) paragrahvi 43⁷ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatavat vanaduspensioni või sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel määratavat toitjakaotuspensioni, makstakse riigieelarvest.”.

§ 13.  Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 ning §-d 6 ja 10 jõustuvad üldises korras.

(3) Käesoleva seaduse § 9 punkt 4 jõustub 2025. aasta 1. novembril.