Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:11.05.2012
Avaldamismärge:RT I, 08.05.2012, 11

Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” muutmine

Vastu võetud 04.05.2012 nr 35

Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel.

Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”;

2) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega täpsustatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.

(2) Otsustaja on kohustatud andma keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu ka juhul, kui tegevusloa muutmise tulemusena kogu tegevus vastab käesolevas määruses sätestatule.”;

3) paragrahvides 2–8 ja 10–15 asendatakse sõnad „Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda” sõnadega „Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda”;

4) paragrahvi 3 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) üldgeoloogiline uurimistöö, välja arvatud liiva ja kruusa uuringud maismaal;
2) geoloogiline uuring, välja arvatud liiva ja kruusa uuringud maismaal;”;

5) paragrahvi 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal;”;

6) paragrahvi 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) pealmaakaevandamise lõpetamine kuni 25 hektari suurusel alal;”;

7) paragrahvi 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) mustmetallide sepistamine üle 20-megavatise soojusvõimsusega sepikodade seadmetel, kui löögienergia on üle 50 kilodžauli vasara kohta;”;

9) paragrahvi 4 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „on” sõnaga „üle”;

10) paragrahvi 5 punktis 1 asendatakse sõna „tsemendi” sõnaga „tsemendiklinkri”;

11) paragrahvi 7 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) maiustuste, kondiitritoodete või siirupi tootmine valmistoodangu mahuga üle 100 tonni ööpäevas;”;

12) paragrahvi 8 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) tselluloosi tootmine puidust või muudest kiudmaterjalidest;”;

13) paragrahvi 9 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

§ 9. Põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus”;

14) paragrahvi 9 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning maaparanduse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:”;

15) paragrahvi 9 punktid 2–5 sõnastatakse järgmiselt:

„2) uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamine maatulundusmaal üle 200 hektari suurusele maa-alale, poldri korral olenemata maa-ala suurusest;
3) uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamine maatulundusmaal, kus soomuldade, mille turbakihi sügavus on üle ühe meetri, pindala ületab 30% rajatava uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa maa-ala pindalast ja on suurem kui 10 hektarit;
4) uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamine karstialal;
5) üle 100 hektari suuruse maa-ala esmakordne metsastamine või raadamine maakasutusviisi muutmiseks;”;

16) paragrahvi 9 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 9 punktid 7–9 sõnastatakse järgmiselt:

„7) karusloomakasvatuse rajamine mingi, kähriku, üle 5000 rebase või üle 13 000 tuhkru pidamiseks;
8) linnufarmi rajamine ja lindude intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 40 000–60 000 lindu;
9) seafarmi rajamine ja sigade intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 2000–3000 siga (kehamassiga üle 30 kg) või 750–900 emist;”;

18) paragrahvi 9 täiendatakse punktidega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:

„91) veisefarmi rajamine või veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 300–450 piimalehma, üle 400 ammlehma või 600–900 noorveist, kelleks loetakse üle 8 kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle 8 kuu vanuseid pulle;
92) kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahe eelmises punktis nimetatud kategooria veiseid, arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5 ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kaalumise kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmadele sätestatud künnisvõimsusega;”;

19) paragrahvi 11 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) ranna või kalda kindlustusrajatise rajamine või laiendamine;”;

20) paragrahvi 11 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 11 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) avalikule või avalikult kasutatavale vooluveekogule tõkestusrajatise rajamine, rekonstrueerimine või laiendamine;”;

22) paragrahvi 11 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) põhjavee võtmine 200 000–10 000 000 kuupmeetrit aastas;”;

23) paragrahvi 12 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) nafta või naftakeemiatoodete ladustamine ehitistes mahutavusega 10 000–100 000 kuupmeetrit;”;

24) paragrahvi 12 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) keemiatoodete ladustamine rajatistes, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 33 nimetatud juhul;”;

25) paragrahvi 13 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla-, ülikooli-, vangla- ning muude samalaadsete projektide arendamine;”;

26) paragrahvi 13 punktis 4 asendatakse sõna „köisraudtee” sõnaga „ripptee”;

27) paragrahvi 13 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;”;

28) paragrahvi 14 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„1) suusakompleksi suusaraja, -tõstuki või köistee jaoks rajatiste ehitamine;
2) väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine;
3) lõbustus-, vee- või teemapargi rajamine;”;

29) paragrahvi 14 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) loomaaia rajamine.”;

30) paragrahvi 15 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti;”;

31) paragrahvi 15 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

„10) muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju;”;

32) normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (ELT L 156, 25.06.2003, lk 17–25); nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50), viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368–408).”.

Andrus Ansip
Peaminister

Keit Pentus
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json