Teksti suurus:

Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” muutmine

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:11.05.2013
Avaldamismärge:RT I, 08.05.2013, 1

Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” muutmine

Vastu võetud 02.05.2013 nr 17

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruses nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

§ 161. Metallilise elavhõbeda vaheladustamine

(1) Metallilise elavhõbeda kauemaks kui üheks aastaks vaheladustamise suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) metallilist elavhõbedat ladustatakse muudest jäätmetest eraldi;
2) metallilise elavhõbeda mahutite säilitamisel reservuaaris peab reservuaar olema kaetud sobiva mõradeta ja vahedeta kattekihiga, olema metallilise elavhõbeda suhtes lekkekindel ning reservuaari maht peab olema ladustatava elavhõbedakoguse jaoks piisav;
3) kui metallilise elavhõbeda mahutid on paigutatud hoidlasse, peab hoidla olema tehis- või looduslike tõketega, mis kaitsevad keskkonda elavhõbedaheidete eest, ja hoidla maht peab olema ladustatava elavhõbedakoguse jaoks piisav;
4) hoidla põrand peab olema kaetud elavhõbedakindla hermeetikuga;
5) hoidla põrand peab olema kallaku ja kogumiskaevuga;
6) hoidla peab olema vastama Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” nõuetele;
7) hoidlas peavad olemas olema metallilise elavhõbeda käitlemiseks vajalikud kaitsevahendid;
8) metallilise elavhõbeda mahutid ladustatakse nii, et igale mahutile oleks tagatud ligipääs.

(2) Enne, kui hoidlat hakatakse kasutama metallilise elavhõbeda vaheladustamiseks, peab käitaja koostama hädaolukorra lahendamise plaani, mis sisaldab järgmist infot:
1) plaanis kasutatud mõisted;
2) hädaolukorra lahendamise korraldus;
3) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuur;
4) hädaolukorra lahendamisel osalevate isikute ülesanded ja teabevahetuse korraldus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hädaolukorra lahendamise plaan peab olema kooskõlastatud Päästekeskuse ja ametiga. Käitaja peab kooskõlastatud hädaolukorra lahendamise plaani üle vaatama, vajadusel täiendama ja uuesti kooskõlastama vähemalt üks kord kahe aasta tagant.

(4) Metallilise elavhõbeda vaheladustamiseks kasutatavate mahutite suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) mahuti materjalina peab kasutatama süsinikterast (vähemalt ASTM A36) või roostevaba terast (AISI 304, 316L);
2) mahutid peavad olema keevisliideteta ning korrosiooni- ja põrutuskindlad;
3) mahutid peavad olema gaasi- ja vedelikukindlad;
4) mahuti väliskiht peab olema ladustamistingimuste suhtes vastupidav;
5) mahutil peab olema kulumiskindel (stantsitud) pitser, millel on märgitud käesoleva määruse § 24 lõikes 9 nimetatud dokumendis esitatud mahuti tunnusnumber, mahuti valmistamiseks kasutatud materjali nimetus, netokaal, tootja andmed ja valmistamise kuupäev;
6) mahutile peab olema püsivalt kinnitatud plaat, millele on märgitud käesoleva määruse § 24 lõikes 9 nimetatud dokumendi tunnusnumber;
7) mahuti peab olema projekteeritud nii, et suudab läbida kukkumise ja lekkekindluse katsed, mida on kirjeldatud ÜRO juhise „Soovitused ohtlike kaupade veoks. Katsete ja kriteeriumide käsiraamat” (UN Recommendations on the Transport of Dangerous Goods, Manual of Tests and Criteria) peatükkides 6.1.5.3 ja 6.1.5.4.

(5) Mahutis piisava vaba mahu tagamiseks ja vältimaks mahuti lekke tekkimist või püsivat deformatsiooni, kui vedelik kõrge temperatuuri tõttu paisub, võib metallilise elavhõbeda mahuti suurim täitmise tase olla 80% mahust.”;

2) määrust täiendatakse §-dega 182 ja 183 järgmises sõnastuses:

§ 182. Jäätmete üldiseloomustus

(1) Jäätmete üldiseloomustuse koostab jäätmetekitaja iga prügilasse ladestatava jäätmeliigi osas, et tagada jäätmete kõrvaldamise ohutus. Jäätmete üldiseloomustuse järgi määratletakse, millise prügilaliigi kriteeriumidele jäätmed vastavad.

(2) Reeglipäraselt tekkivate jäätmete osas koostatakse üldiseloomustus jäätmevoo esmakordsel ladestamisele suunamisel, kuid jäätmetekitaja peab teavitama prügila käitajat protsessi või kasutatavate materjalide muutustest.

(3) Reeglipäraselt tekkivad jäätmed on teatavat liiki ja ühesuguse koostisega jäätmed, mis tekivad reeglipäraselt samas protsessis ja jäätmeid tekitav protsess on hästi teada ning protsessis kasutatavad materjalid ja protsess ise on täpselt kindlaks määratud. Reeglipäraselt tekkivad jäätmed võivad pärineda ka eri käitistest, kuid tegemist on sama jäätmevooga, millel on ühised omadused (nt olmejäätmete põletamisel tekkiv koldetuhk).

(4) Jäätmete üldiseloomustus sisaldab järgmisi põhiandmeid:
1) jäätmetekitaja (ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi, elukoht, isikukood) ja jäätmete tekkekoha aadress;
2) teave protsessi kohta, milles jäätmed tekivad, kaasa arvatud kasutatavad peamised toorained, toodete kirjeldused ja iseloomustused;
3) jäätmete töötlemise kirjeldus vastavalt jäätmeseaduse §-s 16 sätestatud nõuetele või põhjendus, miks niisugust töötlust ei peeta vajalikuks;
4) andmed jäätmete koostise kohta ja asjakohastel juhtudel nende leostuvusomadused;
5) jäätmete välimus (lõhn, värvus ja agregaatolek);
6) jäätmete liik ja kood vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu”;
7) kui ladestatakse ohtlikke jäätmeid, siis nende kahjuliku toime iseloomustus vastavalt jäätmeseaduse §-le 8;
8) teave, mis tõendab, et jäätmed ei kuulu käesoleva määruse §-s 19 nimetatud ladestamiseks keelatud jäätmete hulka;
9) prügila liik, kus võib jäätmed vastu võtta;
10) vajaduse korral prügilas kasutatavad täiendavad ettevaatusabinõud jäätmete omadustest tulenevate keskkonnaohtude ja -häiringute vältimiseks;
11) jäätmete ringlussevõtu või taaskasutamise võimalused.

(5) Reeglipäraselt tekkivate jäätmete osas esitatakse lisaks lõikes 4 nimetatule järgmised andmed:
1) üksikjäätmete koostise varieeruvus;
2) iseloomulike omaduste ulatus ja varieeruvus;
3) vajaduse korral jäätmete leostuvus, mis määratakse jäätmekaalutise leostuvate komponentide koguste ja nende sõltuvuse leotise pH väärtusest abil;
4) muutuvad põhinäitajad, mida tuleb korrapäraselt katsetada.

(6) Jäätmetekitaja või, kui see ei ole teada, siis jäätmekäitluse eest vastutav isik vastutab käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 esitatud andmete õigsuse eest.

(7) Jäätmete üldiseloomustuse koostamiseks vajaliku jäätmete koostise ja leostuvusomaduste väljaselgitamiseks tuleb neid katsetada ja analüüsida kasutades EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punktis 3 sätestatud proovivõtu- ja katsetamismeetodeid.

(8) Jäätmete üldiseloomustust ei pea koostama järgmistel juhtudel:
1) jäätmed kuuluvad EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punktis 2.1.1 esitatud nimistusse;
2) prügilaloa või kompleksloa andja otsusel, kui kogu üldiseloomustamise koostamiseks vajalik teave on teada ja nõuetekohaselt tõendatud;
3) kui teatavate jäätmeliikide katsetamine on ülemäära kulukas või tehniliselt komplitseeritud või asjakohased katsetamismenetlused ja vastuvõtukriteeriumid puuduvad. Sellisel juhul tuleb tagada piisav teave jäätmete kohta muul viisil.

(9) Ilma katsetamata võib tavajäätmete prügilasse ladestada jäätmeseaduse §-s 16 sätestatud nõuete kohaselt töödeldud segaolmejäätmeid.

§ 183. Ladestatavate jäätmete vastavuse kontroll

(1) Kui reeglipäraselt tekkivad jäätmed on jäätmete üldiseloomustuse alusel loetud prügilakõlblikuks viiakse läbi vastavuse kontroll, et selgitada nende jäätmete vastavus üldiseloomustuses toodud andmetele ja prügilakõlblikkusele.

(2) Vastavuse kontrolli läbiviimisel kontrollitakse vaid jäätmete üldiseloomustuses kindlaks määratud peamisi muutujaid, kasutades üht või mitut üldiseloomustuses kasutatud proovivõtu- ja katsetamismeetodit, arvestusega, et muuhulgas selgitatakse välja jäätmete leostuvusomadused. Proovivõtu- ja katsetamismeetodid on sätestatud EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punktis 3.

(3) Vastavuse kontrolli ei pea tegema käesoleva määruse § 182 lõike 8 punktides 1 ja 3 sätestatud juhtudel, arvestusega, et jäätmeid kontrollitakse muul viisil.

(4) Vastavuse kontrolli viib läbi prügila käitaja vähemalt üks kord aastas või jäätmete üldiseloomustuses kindlaks määratud sagedusega. Prügila käitaja säilitab vastavuse kontrolli dokumentatsiooni vähemalt 3 aastat nende saamisest arvates.”;

3) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) jäätmeid, mis on prügila tingimustes plahvatusohtlikud, oksüdeerivad, väga tuleohtlikud, tuleohtlikud või sööbivad, nagu on määratletud jäätmeseaduse § 8 punktides 1–4 ja 9;”;

4) paragrahvi 20 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Püsijäätmeprügilasse ladestatakse üksnes püsijäätmeid jäätmeseaduse § 4 mõistes.

(2) Ilma katsetamata võib püsijäätmete prügilasse ladestada EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punktis 2.1.1 esitatud nimistus loetletud jäätmeid eeldusel, et jäätmed on ühte liiki ja pärit ühest tekkekohast. EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punkti 2.1.1 nimistus olevaid jäätmeid, kui nad on pärit samast tekkekohast, võib prügilasse ka koos ladestada.

(3) Kui vaatluse põhjal või jäätmete päritolu teades tekib kahtlus, et tegemist ei ole püsijäätmetega jäätmeseaduse § 4 mõistes või ületavad jäätmete parameetrid käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud piirväärtusi või on jäätmed saastunud, tuleb neid katsetada, kasutades EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa punktis 3 nimetatud proovivõtu- ja katsetamismeetodeid.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmed on saastunud või sisaldavad muud materjali või muid aineid, nagu näiteks raskmetalle, asbesti, plasti, kemikaale, mis suurendab jäätmetega seotud riski, ei või neid püsijäätmete prügilasse vastu võtta ja jäätmed tuleb ladestada tavajäätmete või ohtlike jäätmete prügilasse.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata jäätmeid võib ladestada püsijäätmete prügilasse tingimusel, et jäätmete leostuvuse juures, mis arvutatakse mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana vedeliku ja tahke aine suhte juures 10 liitrit kilogrammi kohta (L/S = 10 l/kg), ei ületa järgmiste ainete sisaldus järgmisi piirväärtusi:

Komponent
Piirväärtus, mg/kg kuivaine kohta (L/S = 10 l/kg)
Arseen (As)
         0,5
Baarium (Ba)
       20,0
Kaadmium (Cd)
           0,04
Kroomi (Cr) koguhulk
         0,5
Vask (Cu)
         2,0
Elavhõbe (Hg)
           0,01
Molübdeen (Mo)
         0,5
Nikkel (Ni)
         0,4
Tina (Pb)
         0,5
Antimon (Sb)
           0,06
Seleen (Se)
         0,1
Tsink (Zn)
      4
Kloriid
  800
Fluoriid
    10
Sulfaat
1000
Fenooliindeks
      1
Lahustunud orgaaniline süsinik (DOC)
  500
Lahustunud tahkete ainete koguhulk (TDS)¹
4000

¹ Sulfaadi- ja kloriidi väärtuste asemel võib teise võimalusena kasutada TDSi piirväärtusi.

(6) Käeoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud jäätmeid võib siiski pidada vastuvõtukriteeriumidele vastavaiks, kui sulfaadi leostuvus tasakaalutingimustel L/S = 10 l/kg juures ei ületa 6000 mg/kg, kuid seejuures selle sisaldus perkolatsioonitesti ehk läbivoolutesti esmases leotises (Co) jääb alla 1500 mg/l. Kui perkolatsioonitesti L/S = 0,1 l/kg, määratakse piirväärtused esialgse tasakaalu tingimustes, siis L/S = 10 l/kg juures määratakse piirväärtused kas loksutustesti või perkolatsioonitesti abil, kuid tingimustes, mis lähenevad lokaalsele tasakaalule.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud jäätmed ei vasta DOCi väärtustele jäätmete enese pH olemasoleva väärtuse juures, võib neid katsetada pH taseme 7,5–8,0 juures. Jäätmeid võib lugeda DOCi vastuvõtukriteeriumidele vastavaks, kui määramise tulemus ei ole suurem kui 500 mg/kg.

(8) Püsijäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed ei tohi ületada järgmisi orgaaniliste ainete sisalduse piirväärtusi:

Näitaja
Piirväärtus, mg/kg
Orgaanilise süsiniku koguhulk (TOC)
30 000
Benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleenid (BTEX)
         6
Polüklooritud bifenüülid (PCBd)
         1
Mineraalõli (süsivesinikahela pikkusega C10–C40)
     500
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid)
       40

(9) Keskkonnaamet võib lubada käeoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud TOCi suuremat piirväärtust juhul, kui DOCi väärtus, mis saadakse suhte L/S = 10 l/kg puhul materjali enda pH juures või pH väärtuse 7,5–8,0 juures, ei ületa 500 mg/kg.

(10) Keskkonnaamet võib lubada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 sätestatud näitajate piirväärtuste ületamist:
1) kuni 3 korda, välja arvatud lõikes 5 sätestatud DOCi piirväärtus ning lõikes 8 sätestatud BTEXi, PCB-de ja mineraalõlide sisalduse piirväärtused;
2) kuni 2 korda lõikes 8 sätestatud TOCi piirväärtuse korral.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud erandite rakendamiseks annab Keskkonnaamet kirjaliku nõusoleku igal üksikjuhul eraldi, arvestades, et piirväärtuste ületamine ei kujuta riskianalüüsi kohaselt lisaohtu keskkonnale ja võttes arvesse:
1) prügila ja selle ümbruse omadusi;
2) prügila heiteid (kaasa arvatud nõrgvesi).”;

5) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 4–14 järgmises sõnastuses:

„(4) Tavajäätmete prügilasse ei või vastu võtta jäätmeid, kui neid ei ole jäätmeseaduse §-s 16 sätestatud nõuete kohaselt töödeldud või jäätmed on saastunud sel määral, et suureneb jäätmetega seotud risk ja vajalik on nende kõrvaldamine muudes rajatistes.

(5) Katsetamata tavajäätmeid ei või vastu võtta prügila eraldatud ladestusalale, kuhu ladestatakse stabiilseid mittereageerivaid ohtlikke jäätmeid.

(6) Stabiilsed mittereageerivad jäätmed on need, mille leostuvuse toime ei muutu pika aja jooksul ebasoodsaks prügila konstruktsioonitingimuste või võimalike õnnetuste tõttu:
1) jäätmetes enestes toimuvate protsesside mõjul (nt biolagunemise tõttu);
2) pikaajaliste välistingimuste, nt vee, õhu, temperatuuri, mehaaniliste mõjutuste toimel;
3) muude jäätmete, sh jäätmetes toimuvate protsesside tulemusena tekkinud muude saaduste nagu näiteks nõrgvee ja gaasi mõjul.

(7) Sõmeraid tavajäätmeid ja ohtlikke sõmeraid jäätmeid, mis võetakse vastu stabiilsetele mittereageerivatele ohtlikele jäätmetele eraldatud ladestusalale, võib tavajäätmete prügilasse ladestada tingimusel, et jäätmete leostuvuse juures, mis arvutatakse mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana vedeliku ja tahke aine suhte juures 10 liitrit kilogrammi kohta (L/S = 10 l/kg), ei ületa järgmiste ainete sisaldus järgmisi piirväärtusi:

Komponent
Piirväärtus, mg/kg kuivaine kohta (L/S = 10 l/kg)
Arseen (As)
         2
Baarium (Ba)
     100
Kaadmium (Cd)
         1
Kroomi (Cr) koguhulk
       10
Vask (Cu)
       50
Elavhõbe (Hg)
            0,2
Molübdeen (Mo)
       10
Nikkel (Ni)
       10
Tina (Pb)
       10
Antimon (Sb)
            0,7
Seleen (Se)
            0,5
Tsink (Zn)
       50
Kloriid
15 000
Fluoriid
     150
Sulfaat
20 000
Lahustunud orgaaniline süsinik (DOC)
     800
Lahustunud tahkete ainete koguhulk (TDS)¹
60 000

¹ Sulfaadi- ja kloriidiväärtuste asemel võib teise võimalusena kasutada TDSi piirväärtusi.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud jäätmed ei vasta DOCi väärtustele jäätmete enese pH olemasoleva väärtuse juures, võib neid katsetada L/S = 10 l/kg ja pH taseme 7,5–8,0 juures. Jäätmeid võib lugeda DOCi vastuvõtukriteeriumidele vastavaks, kui selle määramise tulemus ei ole suurem kui 800 mg/kg.

(9) Ohtlikke sõmeraid jäätmeid võib tavajäätmete prügilasse ladestada juhul, kui nende leostuvus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud piirväärtustele ja on täidetud järgmised lisatingimused:

Näitaja
Piirväärtus
Orgaanilise süsiniku koguhulk (TOC)
5%
pH
vähemalt 6.

(10) Kui käeoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud TOC väärtust ei saavutata, võib Keskkonnaamet lubada suuremat piirväärtust juhul, kui DOCi väärtus, mis saadakse suhte L/S = 10 l/kg korral materjali enda pH juures või pH väärtuse 7,5–8,0 juures, ei ületa 800 mg/kg.

(11) Keskkonnaamet võib lubada käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 9 nimetatud näitajate piirväärtuste ületamist kuni 3 korda, välja arvatud lõikes 7 sätestatud DOCi piirväärtus ning lõikes 9 sätestatud TOCi ja pH väärtused.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud erandite rakendamiseks annab Keskkonnaamet kirjaliku nõusoleku igal üksikjuhul eraldi, arvestades, et piirväärtuste ületamine ei kujuta riskianalüüsi kohaselt lisaohtu keskkonnale ja võttes arvesse:
1) prügila ja selle ümbruse omadusi;
2) prügila heiteid (kaasa arvatud nõrgvesi).

(13) Kipsipõhiseid, põhiliselt kaltsiumsulfaadist (CaSO4) koosnevaid tavajäätmeid võib ladestada ainult tavajäätmeprügila eraldatud ladestusalale, kuhu ei ladestata biolagunevaid jäätmeid.

(14) Jäätmete suhtes, mis ladestatakse koos kipsipõhiste jäätmetega, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud DOCi ja lõikes 9 sätestatud TOCi piirväärtusi.”;

6) paragrahvi 22 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid tingimusel, et sõmerate jäätmete leostuvuse juures, mis arvutatakse mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana vedeliku ja tahke aine suhte juures 10 liitrit kilogrammi kohta (L/S = 10 l/kg), ei ületa järgmiste ainete sisaldus järgmisi piirväärtusi:

Komponent
Piirväärtus, mg/kg kuivaine kohta (L/S = 10 l/kg)
Arseen (As)
         25
Baarium (Ba)
       300
Kaadmium (Cd)
           5
Kroomi (Cr) koguhulk
         70
Vask (Cu)
       100
Elavhõbe (Hg)
           2
Molübdeen (Mo)
         30
Nikkel (Ni)
         40
Tina (Pb)
         50
Antimon (Sb)
           5
Seleen (Se)
           7
Tsink (Zn)
       200
Kloriid
  25 000
Fluoriid
       500
Sulfaat
  50 000
Lahustunud orgaaniline süsinik (DOC)
     1000
Lahustunud tahkete ainete koguhulk (TDS)¹
100 000

¹ Sulfaadi- ja kloriidiväärtuste asemel võib teise võimalusena kasutada TDSi piirväärtusi.”;

7) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmed ei vasta DOCi väärtustele jäätmete eneste pH olemasoleva väärtuse juures, võib neid katsetada L/S = 10 l/kg ja pH taseme 7,5–8,0 juures. Jäätmeid võib lugeda DOCi vastuvõtukriteeriumidele vastavaks, kui selle määramise tulemus ei ole suurem kui 1000 mg/kg.

(4) Sõmeraid ohtlikke jäätmeid võib ohtlike jäätmete prügilasse ladestada juhul, kui nende leostuvus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirväärtustele ja on täidetud järgmised lisatingimused:

Näitaja
Piirväärtus
Kuumutuskadu (LOI)¹
10%
Orgaanilise süsiniku koguhulk (TOC)¹
6%

¹ Võib kasutada kas LOI- või TOC-näitajat.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väärtust ei saavutata, võib Keskkonnaamet lubada suuremat piirväärtust juhul, kui DOCi väärtus, mis saadakse suhte L/S = 10 l/kg korral materjali enda pH olemasoleva väärtuse juures või pH väärtuse 7,5–8,0 juures, ei ületa 1000 mg/kg.

(6) Keskkonnaamet võib lubada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud näitajate piirväärtuste ületamist kuni 3 korda, välja arvatud DOCi piirväärtus lõikes 2 ja LOI või TOCi väärtus lõikes 4.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erandite rakendamiseks annab Keskkonnaamet kirjaliku nõusoleku igal üksikjuhul eraldi, arvestades, et piirväärtuste ületamine ei kujuta riskianalüüsi kohaselt lisaohtu keskkonnale ja võttes arvesse:
1) prügila ja selle ümbruse omadusi;
2) prügila heiteid (kaasa arvatud nõrgvesi).”;

8) määrust täiendatakse §-dega 221–223 järgmises sõnastuses:

§ 221. Nõuded jäätmete ladustamisel maa-alustesse ladustamiskohtadesse

(1) Jäätmete ladustamiseks maa-alustesse ladustamiskohtadesse koostab käitaja ladustamiskohale EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa A liite nõuetekohase kohaspetsiifilise ohutushinnangu, mis sisaldab maa-aluse ladustamise ohutuspõhimõtteid, vastuvõtukriteeriumeid ja võimalike probleemide käsitlust.

(2) Maa-alusesse ladustamiskohta ei tohi ladustada jäätmeid, milles võivad pärast prügilasse ladustamist toimuda soovimatud füüsikalised, keemilised või bioloogilised muutused. Sellised jäätmed on loetletud EL nõukogu otsuse 2003/33/EÜ lisa liite A punktis 2.1.

(3) Püsijäätmed, tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed, mis on prügilakõlblikud käeoleva määruse § 18 lõike 2 kohaselt, võib ladustada maa-alustesse ladustamiskohtadesse vastavalt ladustamiskoha ohutushinnangus toodud tingimustele.

§ 222. Nõuded monoliitjäätmete kohta

(1) Monoliitjäätmed on jäätmed, mis pärast nende ladestamist prügilasse moodustavad jäätmete reaktsioonivõime ja keemiliste reaktsioonide tulemusena mehaanilistelt omadustelt ühtlase ja monoliitse jäätmelademe.

(2) Jäätmed, mis ei ole monoliitjäätmed on sõmerad jäätmed.

(3) Monoliitjäätmetele kohaldatakse vastavalt prügilaliigile samu leostuvuse piirväärtusi ja muid kriteeriumeid nagu on sätestatud käesoleva määruse § 21 lõigetes 7 ja 9 ning § 22 lõigetes 2 ja 4.

(4) Monoliitjäätmete katsetamisel piirväärtuste ja muude kriteeriumide määramiseks võetakse selleks vajalikud jäätmeproovid monoliitsest jäätmemassist.

§ 223. Metallilise elavhõbeda koostis vaheladustamisel

Metallilise elavhõbeda kauemaks kui üheks aastaks vaheladustamise korral peab selle koostis olema järgmine:
1) puhtusaste suurem kui 99,9 massiprotsenti;
2) koostis ei sisalda lisandeid, mis võiksid korrodeerida süsinikterast või roostevaba terast (nt lämmastikhappe lahust, kloriidisoolade lahuseid).”;

9) paragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käitaja peab vahetult jäätmete prügilasse vastuvõtmisel või sama liiki jäätmekoormatest esimese koorma vastuvõtmisel § 181 alusel veenduma, et jäätmed vastavad selle määruse §-s 18 sätestatud prügilakõlblikkuse nõuetele ning nende ladestamine prügilasse ei ole keelatud määruse § 19 lõike 1 alusel.”;

10) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) asjaomaseid dokumente nagu jäätmeveose saatelehte, jäätmete üldiseloomustust, ohtlike jäätmete üleandmisel ohtlike jäätmete saatekirja, välisriigist sisseveetud jäätmete korral asjaomaseid dokumente, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (Euroopa Liidu Teataja L 190, 12.07.2006 lk 1–98), ning ladestatavate jäätmete vastavust prügilaloas või kompleksloas märgitud koodinumbritele ja jäätmeliikidele, ohtlike jäätmete vastuvõtu korral ka nende vastavust ohtlike jäätmete käitluslitsentsile;”;

11) paragrahvi 24 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Metallilise elavhõbeda kohta koostab jäätmetekitaja dokumendi, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) jäätmetekitaja (ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi, elukoht, isikukood);
2) mahuti täitmise eest vastutav isik (nimi ja elukoht);
3) mahuti täitmise aeg ja koht;
4) elavhõbeda kogus;
5) elavhõbeda puhtuseaste ja vajaduse korral lisandite kirjeldus, sealhulgas analüüsiaruanne;
6) kinnitus, et mahuteid on kasutatud üksnes elavhõbeda transpordiks või ladustamiseks;
7) mahutite tunnusnumbrid;
8) käeoleva dokumendi tunnusnumber;
9) muud märkused.

(10) Käitaja võtab vastu vaid sellist metallilist elavhõbedat, millel on kaasas käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud dokument ja on täidetud järgmised tingimused:
1) metallilise elavhõbeda mahuti ja selle täitmine vastab käesoleva määruse § 161 lõigete 3 ja 4 nõuetele;
2) metallilise elavhõbeda koostis vastab käesoleva määruse § 223 nõuetele;
3) käitaja teostatud visuaalne kontroll on kinnitanud, et mahuti ei ole kahjustatud, ei leki ega ole korrodeerunud.”;

13) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „jäätmeloa” sõnadega „või kompleksloa”;

14) paragrahvi 25 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 34 lõikes 4 asendatakse sõna „jäätmeloa” sõnadega „prügilaloa või kompleksloa”;

16) paragrahvi 36 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Järelhoolduse kulud kannab suletud prügila endine käitaja või selle puudumisel prügila maaomanik.”;

17) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõnad „jäätmeloas või keskkonnakompleksloas” sõnadega „prügilaloas või kompleksloas”;

18) paragrahvi 53 lõikes 2 asendatakse sõna „jäätmeloas” sõnadega „prügilaloas või kompleksloas”;

19) määruse 6. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

PRÜGILA SEIRENÕUDED JA ARUANDLUS”;

20) määruse 6. peatükki täiendatakse 4. jaoga järgmises sõnastuses:

4. jagu
Metallilise elavhõbeda vaheladustamishoidla seire ja andmete säilitamine

§ 531. Elavhõbedaaurude seiresüsteem

(1) Hoidla, kus metallilist elavhõbedat vaheladustatakse kauemaks kui üheks aastaks, peab olema varustatud elavhõbedaarude seiresüsteemiga, mille tundlikkus on vähemalt 0,02 mg elavhõbedat kuupmeetris. Andurid tuleb paigaldada põrandale ja lakke. Seiresüsteemi kuulub visuaalne ja akustiline häiresüsteem.

(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seiresüsteemi peab hooldama üks kord aastas.

§ 532. Hoidla kontroll

(1) Volitatud isik kontrollib visuaalselt hoidlat ja mahuteid vähemalt üks kord kuus.

(2) Kui tuvastatakse leke, võtab käitaja viivitamata kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida elavhõbedaheidet keskkonda ja taastada elavhõbedahoidla ohutus.

(3) Igasugust leket loetakse oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks, millest tuleb teatada vastavalt käesoleva määruse §-le 39.

§ 533. Andmete säilitamine

Vähemalt kolm aastat pärast metallilise elavhõbeda vaheladustamise lõppu tuleb säilitada järgmisi andmeid ja dokumente:
1) teavet, mis tuleneb käesoleva määruse §-st 223, § 24 lõigetest 9 ja 10 ning §-dest 531 ja 532;
2) vaheladustamise lõpetamisel teavet metallilise elavhõbeda hoidlast väljaviimise, lähetamise ja jäätmesaadetise sihtkoha ning kavandatava käitlemise kohta.”;

21) paragrahvi 54 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Seaduslik prügila on:
1) kasutuselolev prügila, millel on käesoleva määruse § 3 kohane prügila käitaja;
2) tegevuse lõpetanud prügila, mis on suletud käesoleva määruse § 34 kohase sulgemise otsuse või muul alusel.

(2) Ebaseaduslik jäätmete ladestamispaik on käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata jäätmete ladestamispaik.”;

22) paragrahvi 55 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Korrastatud prügila on prügila, mis on jäätmete ladestamiseks suletud käesoleva määruse § 34 kohase sulgemise otsuse või muul alusel ja selles on tehtud sulgemistööd nagu jäätmete koondamine, tihendamine, ladestuskoha eripära arvestava nõlvuse andmine, jäätmelademe katmine haljastust või muud kasutust võimaldaval viisil.”;

23) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahv 57 sõnastatakse järgmiselt:

§ 57. Korrastatud prügila ülevaatus ja korrastamata prügila korrastamine

(1) Ameti korraldamisel ja prügila viimase käitaja või selle puudumisel maaomaniku osavõtul tehakse korrastatud prügila ülevaatusi, et selgitada, kas prügila võib põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud ülevaatuse käigus või muul viisil selgub, et prügilal on oluline negatiivne keskkonnamõju, võetakse kasutusele meetmed selle vältimiseks ja vajaduse korral koostatakse käesoleva määruse § 33 kohane sulgemiskava.

(3) Käesoleva määruse § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse lõpetanud ja korrastamist vajava prügila kohta koostatakse käesoleva määruse § 33 kohane sulgemiskava.”;

25) paragrahv 58 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvid 61 ja 62 tunnistatakse kehtetuks;

27) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

1 Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999, lk 1–19), muudetud direktiiviga 2011/97/EL (ELT L 328, 10.12.2011, lk 49–52).”.

§ 2. Määrus jõustub üldises korras.

Keit Pentus-Rosimannus
Minister

Rita Annus
Kantsler