Teksti suurus:

Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks

Väljaandja:Riigihalduse minister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.06.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.06.2016, 47

Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks

Vastu võetud 05.05.2015 nr 12
RT I, 08.05.2015, 12
jõustumine 11.05.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
06.08.2015RT I, 19.08.2015, 101.09.2015
30.12.2015RT I, 13.01.2016, 116.01.2016
17.06.2016RT I, 22.06.2016, 4625.06.2016, osaliselt rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Haldusvõimekus” meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu” tegevuse „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus” (edaspidi meetme tegevus) eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Toetust antakse lähtudes Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. aasta korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegias 2014–2020”, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (Organisation for Economic Co-operation and Development) OECD riigivalitsemise raportis „Ühtsema valitsemise poole” ja Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015. aasta korraldusega nr 83 „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015‒2020” ja selle rakendusplaani 2015‒2018 heakskiitmine” kinnitatud „Kodanikuühiskonna arengukavas 2015–2020” sätestatud eesmärkidest.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ning tulemus- ja väljundinäitaja

 (1) Määrus on suunatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” eesmärgi „Valitsemissektoris on suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus” saavutamisele.

 (2) Toetuse andmise tulemusena:
 1) on piirkonna areng teadmistepõhine ja põhineb pädevatel arendusdokumentidel;
 2) paraneb kohalike avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning teenuseid osutatakse kohalike omavalitsuste koostöös ja kodanikuühenduste kaasabil;
 3) on kohalike omavalitsuste ühinemised parimal viisil kavandatud ja läbiviidud.

 (3) Projekt peab panustama „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” tulemusnäitaja „Rakendatud uued protsessid” sihttaseme saavutamisse.

 (4) Projekt peab panustama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) sätestatud meetme tegevuse väljundinäitaja „Kohalikku ja regionaalset arendusvõimekust ning kohaliku/regionaalse administratsiooni ja kodanike vahel koostööd parandavate ESF toetatud projektide arv” sihttaseme saavutamisse. Väljundinäitaja sihttase aastaks 2023 on 68 projekti.
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]

 (5) Projekt peab panustama meetme tegevuse väljundinäitaja „Projektis osalevate partnerite ja kaasatud organisatsioonide arv” sihttaseme saavutamisse. Väljundinäitaja sihttase aastaks 2023 on 136 organisatsiooni.

§ 3.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Vastavalt meetmete nimekirjale on rakendusasutus Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Vastavalt meetmete nimekirjale on rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Esitatud vaide lahendab rakendusasutus.
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mis panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundinäitaja sihttaseme saavutamisse ning mille raames viiakse läbi arendusprojekte järgmistes valdkondades:
 1) piirkondade arengu teadmistepõhine kavandamine;
 2) avalike teenuste teadmistepõhine korraldamine, sealhulgas kohalike omavalitsuste koostöö avalike teenuste osutamisel või avalike teenuste lepinguline üleandmine kodanikuühendustele;
 3) kohalike omavalitsuste ühinemine.

 (2) Toetatavateks tegevusteks on arendusprojekti ettevalmistamine ja läbiviimine, sealhulgas:
 1) uuringu või analüüsi läbiviimine (andmete kogumine, analüüsimine ja raporti koostamine);
 2) juhendmaterjalide, metoodikate ja mudelite koostamine (sealhulgas tegevuskavade koostamine uuringu või analüüsi tulemuste kasutamiseks praktikas);
 3) konsultatsioon, koolitus ja nõustamine uuringu või analüüsi tulemuste tutvustamiseks ja rakendamiseks;
 31) koordineerimine;
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]
 4) seminarid, ühisarutelud või muud töövormid ühistegevuse planeerimiseks ja koostöö alustamiseks;
 5) teavitamine.

 (3) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevused enne eeltaotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]

§ 6.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse käesoleva määruse § 16 lõikes 2 sätestatud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. aastal.

 (3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) tegevuse elluviimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse §-le 3;
 11) kaudsed kulud arvestatuna 5% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6;
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]
 2) uuringute ja analüüside läbiviimisega seotud kulud;
 3) juhendmaterjalide, metoodikate ja mudelite koostamisega seotud kulud;
 4) konsultatsiooni, koolituse ja nõustamise osutamisega seotud kulud;
 5) seminaride, ühisarutelude või muude töövormide korraldamisega seotud kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika rent ning osalejate toitlustuskulud;
 6) suulise ja kirjaliku tõlkega seotud kulud;
 7) trükiste küljendamise, trükkimise ja avalikustamisega seotud kulud;
 8) teavitamisega seotud kulud.

 (4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik selgelt näidata, et käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole meetme tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

 (5) Tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud on abikõlblikud, kui need jäävad õigusaktides ja määruses kehtestatud piirmäärade piiresse ning on meetme tegevuste eluviimisega otseselt seotud.

 (6) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) ametniku ja töötaja palk, kui tasustatav töö on seotud nende ametijuhendi- või töölepingujärgsete ülesannete täitmisega ja kui projektiga seotud töö ei ole nende senistest ülesannetest eristatav;
 2) ühtse määrana hüvitatavad kulud tegelike kulude alusel;
 3) seadmete soetamise ja põhivara kulumisega seotud kulud;
 4) muud toetatavate tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]

§ 7.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. maist 2015. aastal kuni 31. augustini 2023. aastal.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab üldjuhul eeltaotluse registreerimisest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast. Enne eeltaotluse registreerimise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha eeltaotluse registreerimise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 11.05.2015.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]

 (3) Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäeval. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.

§ 8.  Toetuse piirsumma ja -määr ning osakaal

 (1) Projekti kogumaksumus ei tohi olla väiksem kui 10 000 eurot. Maksimaalne toetuse summa ei tohi olla suurem kui 60 000 eurot.

 (2) Toetuse määr on kuni 85 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.

 (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja partnerile 

§ 9.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Taotleja võib olla:
 1) kohaliku omavalitsuse üksus;
 2) kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liit;
 3) maavalitsus;
 4) maakondlik arenduskeskus või nende võrgustik;
 5) mittetulundusühing ja sihtasutus või nende esindusorganisatsioon;
 6) riigi ametiasutus.

 (2) Projekti rakendamisel peab osalema vähemalt üks partner või kaasatav organisatsioon. Partneriks ja kaasatavaks organisatsiooniks võivad olla lõikes 1 nimetatud organisatsioonid.

 (3) Toetust ei tohi taotleda erakond.

 (4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. aasta määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktidele 1, 2, 5 ja 6.

 (5) Taotleja peab täitma struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 

§ 10.  Toetuse taotlemine

  Toetust taotletakse kahes etapis järgmiselt:
 1) esimeses etapis hindab käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjon eeltaotluse alusel projekti. Rakendusüksus teeb positiivse hinnangu saanud eeltaotluse esitajale ettepaneku esitada taotlus. Negatiivse hinnangu saanud eeltaotluse osas teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele ettepaneku teha taotluse rahuldamata jätmise otsus;
 2) teises etapis kontrollib rakendusüksus taotluse ja taotleja vastavust ning teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

§ 11.  Taotlusvooru avamine

 (1) Taotlusvooru eelarve, tähtpäeva, maksimaalse toetuse mahu taotleja kohta vastavalt käesoleva määruse §-le 8, taotlusvooru raames toetatavad tegevused vastavalt käesoleva määruse §-le 5 ja abikõlblikud taotlejad vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikele 1 kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga. Rakendusasutus edastab selle teabe rakendusüksusele.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]

 (2) Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab rakendusüksus. Teave eeltaotluse esitamise tähtaja kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne eeltaotluse esitamise tähtpäeva ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel.

§ 12.  Toetuse taotlemise tähtaeg ning eeltaotluse ja taotluse esitamise viis

 (1) Eeltaotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud korras välja kuulutatud taotlusvooru tähtpäevaks.

 (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele 90 kalendripäeva jooksul pärast eeltaotluse rahuldamise otsuse tegemist rakendusüksuse poolt.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]

 (3) Taotleja esindusõiguslik isik esitab eeltaotluse ja taotluse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu digitaalselt allkirjastatuna.

 (4) Kui rakendusüksuse e-teeninduse töös esineb tehniline viga, mis takistab eeltaotluse või taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast tehnilise vea likvideerimist.

§ 13.  Nõuded eeltaotlusele ja taotlusele

 (1) Tegevus, milleks toetust taotletakse, peab olema suunatud käesoleva määruse §-s 2 nimetatud meetme eesmärgi ning tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemete saavutamisele ning olema kooskõlas käesoleva määruse §-s 5 nimetatud toetatavate tegevustega.

 (2) Eeltaotlus või taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) taotleja ja projekti nimi;
 2) projekti eesmärk;
 3) projekti kirjeldus;
 4) projekti eelarve;
 5) projekti ajakava;
 6) projekti meeskonna kirjeldus;
 7) käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud organisatsiooni puhul taustteave organisatsiooni kohta (kehtiv põhikiri, juhatuse koosseis ja majandusaasta aruanded);
 8) partneri või kaasatava organisatsiooni roll projektis ja nõusolek projektis osalemise kohta;
 9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]

 (3) Taotlus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele ja dokumentidele sisaldama hankedokumentatsiooni või võrreldavaid hinnapakkumisi.

 (4) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe rakendusüksusele.

§ 14.  Üldised nõuded taotlemisele ning eeltaotluse ja taotluse menetlemine

 (1) Taotleja esitab eeltaotluse rakendusüksusele rakendusasutuse juhi poolt käesoleva määruse § 11 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud taotlusvooru tähtpäevaks. Kui eeltaotlust taotlusvooru tähtpäevaks ei esitata, jäetakse see läbi vaatamata ning struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 järgi tähtaega ei ennistata. Rakendusüksus edastab eeltaotluse esitajale eeltaotluse läbi vaatamata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna e-teeninduse kaudu viie tööpäeva jooksul eeltaotluse esitamisest arvates.

 (2) Rakendusüksus menetleb eeltaotlust kuni 40 tööpäeva eeltaotluse rakendusüksusele esitamise tähtpäevast arvates. Hiljemalt 40 tööpäeva möödumisel eeltaotluse esitamise tähtpäevast arvates teeb rakendusüksus taotlejale teatavaks eeltaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]

 (3) Rakendusüksus menetleb taotlust kuni 25 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamise tähtpäevast arvates. Hiljemalt 25 tööpäeva möödumisel taotluse esitamise tähtpäevast arvates teeb rakendusüksus taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]

 (4) Rakendusüksus kontrollib eeltaotluse ja taotluse ning taotleja vastavust käesolevas paragrahvis ning käesoleva määruse §-des 5–9 ja 13 esitatud nõuetele ning taotleja suutlikkust projekt ellu viia.

 (5) Eeltaotlus, taotlus või taotleja ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) struktuuritoetuse seaduse §-s 21 sätestatud või käesoleva määruse §-s 9, §-des 12 ja 13 ning § 14 lõikes 1 sätestatud nõuded taotlejale, eeltaotlusele või taotlusele ei ole täidetud;
 2) eeltaotluses või taotluses on esitatud valesid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
 3) taotleja ei võimalda kontrollida eeltaotluse või taotluse nõuetele vastavust, sealhulgas ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada eeltaotluses või taotluses esitatud andmete õigsust;
 4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud eeltaotluses või taotluses esinenud puudusi.

 (6) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotlejalt puuduva teabe ja lisateabe esitamist. Taotleja peab vastama kõigile eeltaotluse ja taotluse kohta esitatud küsimustele.

 (7) Kui eeltaotluse, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni viis tööpäeva. Eeltaotluse ja taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016]

 (8) Eeltaotluse, taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral taotlust ei hinnata ja selle kohta teeb rakendusüksus vastavalt eeltaotluse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Rakendusüksus edastab taotlejale eeltaotluse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates digitaalselt allkirjastatult e-teeninduse kaudu ning esitab otsuses taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

§ 15.  Eeltaotluste hindamine

 (1) Rakendusüksus moodustab eeltaotluste hindamiseks ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.

 (2) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.

 (3) Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotluses kirjeldatud projekte järgmiste valikukriteeriumite alusel:
 1) projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele, mille lõikes hinnatakse projekti tegevuste olulisust lähtuvalt meetme eesmärkidest ja tulemustest ning projekti panust meetme tegevuse tulemus- ja väljundinäitajate sihttaseme saavutamisse ning nende saavutamise realistlikkust;
 2) projekti põhjendatus, mille lõikes hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ning kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemusi ja väljundeid; kas projekti tulemusi saab praktikas rakendada;
 3) projekti kulutõhusus, mille lõikes hinnatakse projekti eesmärkide ja tegevuste vastavust toetuse mahule ehk seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kulutõhus viis planeeritud tulemuste saavutamiseks. Samuti hinnatakse planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust, see tähendab, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud;
 4) projekti mõju läbivatele teemadele, mille lõikes hinnatakse projekti mõju regionaalarengu, riigivalitsemise, võrdsete võimaluste ja infoühiskonna läbivatele teemadele.

 (4) Projekte hinnatakse rakendusüksuse kinnitatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud hindamismetoodika alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valikukriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise ajaks rakendusüksuse veebilehel.

 (5) Eeltaotlust hinnatakse punktiskaalal 0–4. Eeltaotluse koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. Eeltaotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,75 ning projekt ei ole ühegi valikukriteeriumi lõikes saanud koondhinnet, mis on madalam kui 1.

 (6) Positiivse hinnangu saanud eeltaotlused järjestatakse kaalutud keskmise alusel pingeritta. Juhul, kui mitme projekti koondhinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud valikukriteeriumi eest kokku kõrgema hinde.
[RT I, 13.01.2016, 1 - jõust. 16.01.2016]

 (7) Rakendusüksus teeb positiivse hinnangu saanud eeltaotluse esitajale ettepaneku esitada eeltaotluse põhjal täiendatud taotlus rakendusüksusele. Rakendusüksus võib eeltaotluse esitajale teha taotluse esitamiseks ettepanekuid taotlusvooru toetuse eelarve ulatuses, vastavalt eeltaotluste hindamise käigustekkinud paremusjärjestusele tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 6.

 (8) Negatiivse hinnangu saanud eeltaotluse osas teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]

§ 16.  Taotluse menetlemine ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

 (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja, taotluse, taotluses kirjeldatud eesmärkide ja tegevuste ning kavandatud eelarve vastavust käesoleva määruse §-des 2, 5–9, 13 ja taotluste menetlemise määruse §-des 2–4 sätestatule ning hindamisel positiivse hinde saanud eeltaotlusele.

 (2) Kui taotlus vastab meetme tingimustele ja taotluste menetlemise määruse nõuetele, sai hindamisel positiivse hinnangu, on eeltaotlusega kooskõlas ning mahub taotlusvooru toetuse eelarvesse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.

 (3) Kui taotlus ei vasta meetme tingimustele, ei ole kooskõlas eeltaotlusega, taotlus ei mahu taotlusvooru toetuse eelarvesse, taotlust ei esitata § 12 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul või esineb taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud alus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule.

§ 17.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või e-teeninduse kaudu esitatud toetuse saaja avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti tegevuste eelarvet kuluridade lõikes kuni kümme protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.

 (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.

 (4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Vajaduse korral hindab rakendusüksus kavandatavat muudatust käesoleva määruse § 15 lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumide alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni.

 (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui kavandatav muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 16 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates.

§ 18.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.

 (2) Toetuse saaja peab saadud toetuse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuses sätestatud summas tagasi maksma.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 19.  Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande vähemalt üks kord aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

 (2) Kui projekt kestab kolm kuud või vähem, ei pea toetuse saaja vahearuannet esitama.

 (3) Aruandevormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel. Aruanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ning väljundi- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisest, toetuse saaja hinnangut tegevuste tulemuslikkusele ning muud toetuse elluviimisega seotud teavet.

 (4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-teeninduse kaudu projekti vahe- ja lõpparuanded, mille toetuse saaja esindusõiguslik isik on digitaalselt allkirjastanud.

§ 20.  Toetuse maksmine

 (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale või arve väljastajale vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele.

 (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-le 14 või ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]

 (3) Toetus makstakse välja toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb dokumente kuni 25 tööpäeva nende esitamisest arvates.
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]

 (4) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.

 (5) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alusel.

 (6) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (7) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse ja tegevuste elluviimise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt viis protsenti projekti abikõlbliku toetuse summast.

6. peatükk Osapoolte õigused ja kohustused 

§ 21.  Toetuse saaja ja partneri kohustused

 (1) Toetuse saaja täidab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustusi ja tagab projekti eesmärgi saavutamise taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud tähtaegadeks ja tingimustel, sealhulgas:
 1) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja aruanded ning teostab järjepidevat seiret projekti tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemete saavutamise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
 2) teavitab kirjalikult rakendusüksust toetuse saaja omandisuhete muudatustest;
 3) hankijana riigihangete seaduse tähenduses järgib hangete läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;
 4) kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ning üheliigiliste teenuste, materjalide või mittemateriaalsete varade eeldatav maksumus on 5000 eurot või rohkem käibemaksuta arvestuses, peab toetuse saaja või partner koostama pakkumuse lähteülesande ja selle alusel küsima vähemalt kolmelt üksteisest sõltumatult pakkujalt pakkumust ning esitama rakendusüksusele põhjenduse valitud pakkumuse valimise kohta. Juhul kui kolme pakkumust ei ole võimalik saada, tuleb rakendusüksusele esitada sellekohane põhjendus;
[RT I, 22.06.2016, 46 - jõust. 25.06.2016, rakendatakse alates 2015. aasta 11. maist]
 5) kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused;
 6) näitab, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” ettenähtud logosid ja teavitustegevusi;
 7) säilitab kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg;
 8) maksab rakendusüksuse tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks tagasi;
 9) esitab rakendusüksuse nõudmisel projekti kohta lisateavet;
 10) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (2) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25 ja § 26 lõikele 6.

§ 22.  Toetuse saaja ja partneri õigused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 23.  Rakendusüksuse kohustused

  Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele on rakendusüksus kohustatud:
 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
 2) kontrollima toetuse kasutamise aruandeid;
 3) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, sealhulgas hankedokumentatsiooni vormistamisel, hankemenetluse läbiviimisel ja hankelepingu elluviimisel;
 4) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
 5) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg;
 6) tegema muid struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning rakendusüksuse ja rakendusasutuse vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud toiminguid.

§ 24.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.