Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haridus- ja teadusministri määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)

Vastu võetud 07.05.2020 nr 15

Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 24 lõike 3, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõigete 2 ja 4, § 31 lõigete 2 ja 4, § 34 lõike 3 ning § 57 alusel.

§ 1.  Haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määruse nr 37 „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord” muutmine

Haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määrust nr 37 „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord” täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:

„§ 3¹. Eriolukorrast tingitud erisused seoses põhikooli ja gümnaasiumi lõpetava õpilase tunnustamisega 2019/2020. õppeaastal

(1) Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on „väga hea” või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” § 25¹ lõikes 2 sätestatud juhul „arvestatud”. Kui õppeainete viimaste aastahinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse põhikoolilõpetajat kiitusega juhul, kui kool hindab aastahinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea”.

(2) Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on „väga hea” või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” § 22¹ lõikes 3 sätestatud juhul „arvestatud”. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat kuldmedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea”.

(3) Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt „hea” ja ülejäänud õppeainetes „väga hea” või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” § 22¹ lõikes 3 sätestatud juhul „arvestatud”. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat hõbemedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea” või „hea”.”.

§ 2.  Haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. a määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord” muutmine

Haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. a määrust nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord” täiendatakse §-ga 8¹ järgmises sõnastuses:

„§ 8¹. Eriolukorrast tingitud ülesanne seoses 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal kooli lõpetamisega

Õppenõukogu võib otsustada, et 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal ei ole loovtöö, õpilasuurimus või praktilise töö ning 2019/2020. õppeaastal koolieksami sooritamine tulenevalt eriolukorrast võimalik.”.

§ 3.  Haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011. a määruse nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord” muutmine

Haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011. a määrust nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord” täiendatakse §-ga 9¹ järgmises sõnastuses:

„§ 9¹. Eriolukorrast tingitud eksamikorralduse erisused 2020. aasta II ja III kvartalis

(1) Eksamile registreerunud isikule teatab eksameid korraldav asutus eksami toimumise aja ja koha kirjalikult või e-posti teel hiljemalt 7 päeva enne eksami toimumist.

(2) Eksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda üksteist häirimata ühekaupa, järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja grupi suuruse piiranguid.

(3) Eksaminand saab oma eksamitöö eksami läbiviijalt kontaktivabalt ning annab pärast eksami lõpetamist oma eksamitöö eksami läbiviijale üle samuti kontaktivabalt.

(4) Käesoleva määruse §-s 9 sätestatud eesti keele tasemeeksamite rühmakonsultatsioone ei korraldata. Teave eksami vormi, korra ja eksamil kontrollitavate teadmiste ning oskuste kohta on leitav eksameid korraldava asutuse veebilehelt.

(5) Eksamitulemuse teatab eksameid korraldav asutus isikule kirjalikult või e-posti teel 45 päeva jooksul arvates eksami toimumisest. Eksameid korraldav asutus teeb eksami sooritanud isikule tunnistuse kättesaadavaks riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Isikule, kellel puudub Eesti Vabariigis väljastatud isikukood, väljastab eksameid korraldav asutus tunnistuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.”.

§ 4.  Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” muutmine

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määrust nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” täiendatakse §-ga 46¹ järgmises sõnastuses:

„§ 46¹. Eriolukorrast tingitud eksamikorralduse erisused 2019/2020. õppeaastal

(1) Põhikooli lõpueksameid 2019/2020. õppeaastal läbi ei viida.

(2) Õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpivad keelekümblusklassis või kes asusid eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul ning kellele ei ole väljastatud B1 tasemel eesti keele oskuse tunnistust, viib eksameid korraldav asutus koostöös üldhariduskoolidega 8.–10. juunil 2020. a läbi B1 eesti keele oskuse tasemeeksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele lõpueksami, mille sooritamine ei ole põhikooli lõpetamise tingimuseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksami eksamikomisjon on vähemalt kaheliikmeline.

(4) Eksameid korraldav asutus teatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksami tulemused testide andmekogu kaudu 30 päeva jooksul pärast eksami toimumist.

(5) 2019/2020. õppeaastal viiakse läbi riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning järgmised rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamid:
1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel);
2) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam, kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel);
3) тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksam ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksam (vene keel);
4) Cambridge English C1 Advanced eksam (inglise keel).

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksamitel saavad osaleda isikud, kes olid teavitanud käesolevas määruses ettenähtud korras oma soovist sooritada riigieksamit asendav rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksam 2019/2020. õppeaastal ning lõike 5 punktis 4 nimetatud eksami puhul õppisid sel ajal gümnaasiumi lõpuklassis või kutsekeskhariduse tasemel lõpukursusel.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1-4 nimetatud eksamite ajad tehakse hiljemalt 2020. aasta 5. maiks teatavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.

(8) Riigieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor käskkirjaga vähemalt kaks nädalat enne esimest riigieksamit kooli riigieksamikomisjonid arvestusega, et iga 10 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Väikseim riigieksamikomisjon on kaheliikmeline, koosnedes riigieksamikomisjoni esimehest ja ühest liikmest. Digiallkirjastatud käskkirja edastab kool eksameid korraldavale asutusele hiljemalt nädal enne esimest riigieksamit. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja.

(9) Eksameid korraldav asutus moodustab varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikute eksamineerimiseks ja lisaeksamite korraldamiseks riigieksamikomisjoni arvestusega, et iga 10 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Väikseim riigieksamikomisjon on kaheliikmeline, koosnedes riigieksamikomisjoni esimehest ja välisvaatlejast.

(10) Eksaminand ei tohi eksami ajal riigieksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksami läbiviimise juhendis kirjeldatud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Ruumist lahkumisel saadab eksaminandi riigieksamikomisjoni liige, kes ei ole riigieksami õppeaine õpetaja, või muu kooli direktori määratud isik. Riigieksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma kirjaliku töö eksamiruumis komisjoni liikmele kontaktivabalt. Eksaminand märgib oma riigieksamitööle eksamiruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku kellaaja.

(11) Riigieksamikomisjoni liige ja välisvaatleja ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksami läbiviimise juhendis kirjeldatud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Kui riigieksami komisjoni liige ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid välisvaatleja. Kui riigieksami välisvaatleja ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid riigieksamikomisjoni esimees või komisjoni liige, kes ei ole antud eksami aineõpetaja.

(12) 2019/2020. õppeaastal läbi viidavate riigieksamite lisaeksamid korraldatakse 2020/2021. õppeaasta esimesel poolaastal. Lisaeksamil saavad osaleda isikud, kes olid käesolevas määruses sätestatud korras teavitanud oma soovist sooritada riigieksam 2019/2020. õppeaastal. Lisaeksamil osalemiseks tuleb esitada allkirjastatud avaldus eksameid korraldavale asutusele või gümnaasiumi- või kutseõppeasutuse õpilaste puhul testide andmekogu kaudu 2020. aasta 6. juunist 17. juulini.

(13) Käesolevas paragrahvis nimetatud eksamid ja gümnaasiumi koolieksamid viiakse läbi järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. Eksamiruumis peavad eksaminandid saama istuda ühekaupa ja üksteist häirimata.”.

§ 5.  Haridus- ja teadusministri 3. juuli 2019. a määruse nr 21 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2019/2020. õppeaastal” muutmine

Haridus- ja teadusministri 3. juuli 2019. a määruses nr 21 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2019/2020. õppeaastal” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigieksamite vormid ja ajad on järgmised:
1) eesti keel (kirjalik) – 29. mai 2020. a;
2) eesti keel teise keelena (kirjalik) – 1. juuni 2020. a;
3) eesti keel teise keelena (suuline) – 1.–3. juuni 2020. a;
4) matemaatika (kirjalik) – 5. juuni 2020. a.”;

2) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.