Teksti suurus:

Õpilase tunnustamise tingimused ja kord

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 08.05.2020, 28

Õpilase tunnustamise tingimused ja kord

Vastu võetud 09.08.2010 nr 37
RT I 2010, 56, 364
jõustumine 01.09.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.09.2012RT I, 13.09.2012, 116.09.2012
07.05.2020RT I, 08.05.2020, 2711.05.2020

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 57 alusel.

§ 1.   Kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest» ja kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» tunnustamine

  (1) Kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest» ja kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» võidakse tunnustada kõikide klasside õpilasi.

  (2) Õpilast tunnustatakse kiituskirjaga kooli õppenõukogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 2.   Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustamine

  (1) Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne ja lõpueksamihinne on «väga hea».

  (2) Põhikoolilõpetaja kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.

§ 3.   Kuld- ja hõbemedaliga tunnustamine

  (1) Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on «väga hea».

  (2) Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt «hea» ja ülejäänud õppeainetes «väga hea».

  (3) Gümnaasiumilõpetaja kuld- või hõbemedaliga tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.

  (4) [Kehtetu - RT I, 13.09.2012, 1 - jõust. 16.09.2012]

§ 31.   Eriolukorrast tingitud erisused seoses põhikooli ja gümnaasiumi lõpetava õpilase tunnustamisega 2019/2020. õppeaastal

  (1) Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on „väga hea” või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” § 251 lõikes 2 sätestatud juhul „arvestatud”. Kui õppeainete viimaste aastahinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse põhikoolilõpetajat kiitusega juhul, kui kool hindab aastahinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea”.

  (2) Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on „väga hea” või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” § 221 lõikes 3 sätestatud juhul „arvestatud”. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat kuldmedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea”.

  (3) Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt „hea” ja ülejäänud õppeainetes „väga hea” või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” § 221 lõikes 3 sätestatud juhul „arvestatud”. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat hõbemedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea” või „hea”.
[RT I, 08.05.2020, 27 - jõust. 11.05.2020]

§ 4.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2010. aasta 1. septembril.

/otsingu_soovitused.json