Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise tingimused ja kord ülemineku mõjude leevendamiseks

Vastu võetud 24.10.2023 nr 74
RT I, 26.10.2023, 11
jõustumine 29.10.2023

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrus sätestab ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek” erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus” meetme 21.6.1.10 „Regionaalareng – KOV investeeringud” sekkumise 21.6.1.101 „Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks” toetuse andmise tingimused ja korra.

  (2) Määrus panustab Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik” ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng” tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng” tulemuste saavutamisse.

  (3) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond.

  (4) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), või komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023), tähenduses, järgitakse nimetatud määrustes ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
[RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]

  (5) Kui määruse alusel antav toetus on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 56 kohaselt kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi, kohaldatakse toetuse andmise korral üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

  (6) Kui antav toetus on komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (2012/21/EL; edaspidi komisjoni 2011. a otsus) tähenduses riigiabi, märgitakse toetuse andmise otsuses, et tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT L) artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmise korral järgitakse komisjoni 2011. a otsuses sätestatud tingimusi.

  (7) Määrust ei kohaldata:
  1) sellisele riigiabi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;
  2) sellisele riigiabi saajale, kes on raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
  3) muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6, VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
[RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetust antakse eesmärgiga toetada Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksusi (edaspidi KOV), et kohaneda Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega, sealhulgas tegeleda tulubaasi vähenemise probleemidega ning rahuldada avalike teenuste ajakohastamise vajadust.

  (2) Toetuse andmise tulemusel peab projekt panustama lõikes 3 nimetatud rahastatava tegevuse väljundnäitaja ja lõikes 4 nimetatud rahastatava tegevuse tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse.

  (3) Rahastatavate tegevuste väljundnäitaja on „omavalitsuste investeeringute maht”.

  (4) Rahastatavate tegevuste tulemusnäitaja on „paranenud kvaliteediga avalike teenuste arv”.

  (5) Toetatavas projektis arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, ning sellega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” ning „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine” saavutamisse.

  (6) Lõikes 5 nimetatud aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse panustatakse tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajate alusel:
  1) rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega;
  2) ligipääsetavuse näitaja;
  3) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
  4) hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks;
  5) elamute ja mitteelamute energiatarve.

§ 3.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 4.  Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse sellisele investeeringuprojektile, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mis on investeeringute kavasse arvatud ja mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus.

  (2) Meetme raames toetatakse sihtpiirkonnas järgmisi tegevusi:
  1) investeeringud avalike hoonete energiatõhususe parandamisse ja taastuvenergia kasutuse edendamisse või avaliku taristu ümberkorraldamiseks, et hoida kokku energiakulusid;
  2) investeeringud koolituskeskuste või lastehoiuasutuste või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sealhulgas päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristusse.

  (3) Toetust ei anta:
  1) investeeringuks sotsiaalhoolekande seaduse 2. jao 2. jaotises nimetatud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamise taristusse ja 3. jao 6. jaotises nimetatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristusse;
  2) selliseks investeeringuks, mille tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul vähem kui 90 protsenti projekti lõppemisest arvates;
  3) selliseks taristuinvesteeringuks, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus § 20 lõike 2 punktis 16 sätestatud nõuete kohaselt;
  4) sellisele projektile, millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ning mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele;
  5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 sätestatud juhtudel.

§ 5.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ning siinses määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

  (2) Abikõlblikud on järgmised § 4 kohaste tegevustega seotud kulud:
  1) lõikes 5 nimetatud ehitamise jaoks ettevalmistavad kulud;
  2) investeeringutega seotud kulud, sealhulgas ehitamise ning seadmete ja inventari soetamise kulud;
  3) ehitusjuhtimise, omanikujärelevalve ja muinsuskaitselise järelevalve kulud sellises ulatuses, mis ei kuulu hüvitamisele muinsuskaitseseaduse alusel;
  4) otsesed personalikulud ühendmääruse § 16 lõigete 1–4 kohaselt;
  5) teavitamiskulud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitamise määrus) kohaselt;
  6) muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud.

  (3) Projekti kaudsed kulud moodustavad 2 protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest, välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 6 loetletud kulusid.

  (4) Kinnisasja ost võib moodustada kuni 10 protsenti projekti investeeringu abikõlblikest kuludest, välja arvatud mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud hoonestatud aladel, kus kinnisasja ost võib moodustada kuni 15 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (5) Enne taotluse esitamist on lubatud teha üksnes ehitamise ettevalmistamisega seotud kulusid, mille all mõistetakse ehitusprojekteerimise ja -projektide ekspertiisi tegemise kulusid, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi tegemise, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö tegemise ning ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamise ning muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid.

  (6) Lõikes 5 nimetatud kulud võivad kokku moodustada kuni 10 protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

  (7) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2026. aasta 30. aprillil.

§ 6.  Kulude abikõlblikkuse erisused riigiabi korral

  (1) Kui toetus on:
  1) kohalikule taristule investeeringuteks ettenähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud;
  2) Komisjoni 2011. a otsuse alusel antav riigiabi, on abikõlblikud sama otsuse artikli 5 alusel tehtud kulud.

  (2) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral ei tohi toetuse taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist, arvestades sama määruse artikli 2 punktis 23 sätestatut.

§ 7.  Kulude hüvitamise alused

  (1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel või rakendades kindlatele kulukategooriatele ühtset määra.

  (2) Tegelike kulude alusel kulude hüvitamise korral tõendatakse kulude tekkimist ja maksmist kuludokumentidega.

  (3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel ühendmääruse § 21 lõigete 1 ja 4 kohaselt.

§ 8.  Abikõlbmatud kulud

  Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud:
  1) toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud;
  2) tavapärase hoolduse, remondi- ja muude regulaarsete hooldustööde kulud;
  3) kohtu- ja õigusabikulud;
  4) intressi- ja pangakulud;
  5) seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

§ 9.  Abikõlblikkuse periood

  (1) Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 30. aprillini.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma lõikes 1 nimetatud toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 24 kuud taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

  (3) Taotluse esitamise tähtpäevast varasemale projektile ei kohaldata abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva juhul, kui see on vastuolus riigiabireeglitega.

  (4) Ehitamist sisaldava projekti puhul peavad § 5 lõikes 5 nimetatud kulud olema tehtud ja ehitustööde leping peab olema sõlmitud 12 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (5) Projekti elluviimise käigus juhtunud avariide või eriolukordade tõttu või muudel põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada ühe korra kuni kuue kuu võrra, tingimusel et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 1 nimetatud toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi.

  (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse.

§ 10.  Toetuse suurus ja osakaal

  (1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 1 000 000 eurot ja maksimaalne summa projekti kohta on 5 000 000 eurot.

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal võib olla kuni 85 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.

  (3) Toetuse osakaal ja maksimaalne summa kinnitatakse investeeringute kavas. Maksimaalne summa ühe kohaliku omavalitsuse kohta on 5 000 000 eurot.

§ 11.  Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral

  (1) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada sama määruse artikli 4 lõike 1 punktis cc nimetatud teavitamiskünniseid.

  (2) Üldise grupierandi määruse artiklis 56 sätestatud tingimustele vastav kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud toetus ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu enne maha arvestada.

  (3) Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes sellise vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud sama määruse artiklis 56.

  (4) Komisjoni 2011. a otsuse alusel ei tohi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ületada 15 miljonit eurot aastas.

  (5) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:
  1) komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel ühele abisaajale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot;
[RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]
  2) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmise korral loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes;
  3) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei tohi Euroopa komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antav vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 750 000 eurot;
[RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]
  4) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
[RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]

3. peatükk Investeeringute kava koostamine 

§ 12.  Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute esitamine

  (1) Toetuse andmise eeltingimus on projekti arvamine investeeringute kavasse.

  (2) Rakendusüksus teavitab KOVi investeeringute kava koostamisest, maksimaalsest eelarvest ja kavasse ettepaneku esitamise tähtajast e-kirja teel ning avaldab sellekohase teabe oma veebilehel.

  (3) Investeeringute kavasse esitatava ettepaneku esitaja võib olla KOV või tema asutatud ja tema valitseva mõju all olev sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing.

  (4) Enne ettepanekute esitamise tähtaja lõppu on võimalik pöörduda rakendusüksuse poole ettepanekus kirjeldatava projekti eelnõustamiseks. Rakendusüksus koostöös rakendusasutusega annab eelnõustamisel ettepaneku esitajale soovitusi kavandatava projekti elluviimiseks, lähtudes kavandatavate tegevuste vastavusest toetuse andmise eesmärgile ja määruse tingimustele.

  (5) Investeeringute kavasse esitatav ettepanek peab lisaks ühendmääruse § 42 lõikes 4 sätestatud nõuetele sisaldama järgmist teavet ja dokumente:
  1) projekti kirjeldust, mis võimaldab hinnata projekti tegevuste panust §-s 2 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse;
  2) uue ehitise puhul vähemalt hoonete või rajatiste eskiisprojekti, olemasoleva ehitise rekonstrueerimise korral vähemalt planeeritavate tööde tehnilist kirjeldust;
  3) projekti ajakava;
  4) tegevuste esialgset maksumust koos hinnakujunemise kirjeldusega;
  5) omafinantseeringu finantseerimisallikaid;
  6) projekti jätkusuutlikkuse tagamise, sealhulgas investeeringujärgsete püsikulude katmise kirjeldust.

  (6) Investeeringute kavasse esitatava ettepaneku esitab taotleja esindusõiguslik isik ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu digitaalselt allkirjastatuna lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.

  (7) Ettepaneku vastuvõtmise korral kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimusi ja korda.

§ 13.  Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute vastavuse kontrollimine toetuse andmise eeldustele

  (1) Rakendusüksus kontrollib investeeringute kava koostamiseks esitatud ettepanekute vastavust § 12 lõikes 5 sätestatule.

  (2) Kui ettepanek vastab määruses kehtestatud nõuetele, edastab rakendusüksus selle rakendusasutusele.

  (3) Kui ettepanek ei vasta toetuse andmise tingimustele, teavitab rakendusüksus sellest ettepaneku esitajat ja annab talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva.

  (4) Kui ettepaneku esitaja ei kõrvalda puudusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, teeb rakendusüksus ettepaneku mittevastavaks tunnistamise otsuse ja teavitab ettepaneku esitajat sellekohase otsuse tegemisest e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul.

§ 14.  Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute hindamise komisjon

  (1) Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute hindamiseks moodustab rakendusasutus hindamiskomisjoni.

  (2) Hindamiskomisjoni koosseisu kuulub vähemalt viis liiget, kellest vähemalt üks on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindaja.

  (3) Hindamiskomisjoni liige peab:
  1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
  2) deklareerima erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning seda, et ta ei ole menetletava taotlusega seotud isik, menetlusosaline või tema esindaja või sugulane, ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama;
  3) tagama hindamiskomisjoni liikmeksoleku ajal ja pärast liikmeksoleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.

§ 15.  Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute hindamine, hindamise valikukriteeriumid ja -metoodika

  (1) Vastavuskontrollis nõuetelevastavaks tunnistatud ettepanekuid hindab hindamiskomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) osakaal 30 protsenti – projekti kooskõla õiglase ülemineku kavaga ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mille käigus hinnatakse projekti kooskõla õiglase ülemineku kava eesmärkidega ning panust § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu ning strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamist ligipääsetavust toetaval moel;
  2) osakaal 30 protsenti – projekti põhjendatus, mille käigus hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas on olemas probleem; kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ning mõjus; kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga KOVile kaasnevat probleemi; kas tegevuste seos eesmärkidega ja nende mõjusus on arusaadav; ning kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja nende ajalist järgnevust;
  3) osakaal 15 protsenti – projekti kuluefektiivsus, mille käigus hinnatakse, kas projektis ettenähtud tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks; kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik; kas on selge, milliste kalkulatsioonide ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud; kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning kas taotleja on võimeline rahastama püsikulusid;
  4) osakaal 25 protsenti – taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia, mille käigus hinnatakse, kas toetuse taotlejal (ja partneritel kokku) on vajalik kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, et tagada projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus (sealhulgas edasised tegevus- ja hoolduskulud);
  5) valikukriteerium „projekti panus strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke või võrdseid võimalusi ja soolist võrdõiguslikkust toetaval moel” lisab punktides 1–4 loetletud valikukriteeriumide koondhindele kuni 0,3 lisapunkti, kui projekt aitab kaasa keskkonnaseisundi parandamisele või kliimamuutuste leevendamisele või kui projekti käigus rajatakse või rekonstrueeritakse lastehoiuasutuste taristu või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristu või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sealhulgas päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristu.

  (2) Hindamine tehakse rakendusasutuse kinnitatud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest.

  (3) Rakendusüksus ja rakendusasutus avalikustavad hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt ettepanekute esitamise tähtpäeva väljakuulutamise päeval.

  (4) Rakendusasutus võib hindamisprotsessi lisaks kaasata hääleõiguseta eksperte, kelle hinnangut hindamiskomisjon ettepanekute hindamise korral arvestab.

  (5) Ettepanekuid hinnatakse lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumide alusel skaalal 0–4 ning valikukriteeriumide hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Ettepaneku hindamise korral antav koondhinne moodustub lõike 1 punktides 1–4 sätestatud valikukriteeriumide alusel antavate hinnete kaalutud keskmisest ning lõike 1 punktis 5 sätestatud valikukriteeriumi punktide liitmisel. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha ettepaneku projektile lisatingimuste seadmiseks või selle täiendamiseks või parandamiseks.

  (6) Ettepanekule antud hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75 ja kõiki lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriume on hinnatud vähemalt hindega 2,00.

  (7) Positiivse hinnangu saanud ettepanekud järjestatakse koondhinde alusel pingeritta. Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse seda ettepanekut, mille lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi alusel antud hinne on kõrgem.

  (8) Rakendusasutus koostab ettepanekute hindamistulemuste kohta hindamisprotokolli, mis peab sisaldama nimetatud hindamistulemusi hindamiskriteeriumide kaupa.

§ 16.  Investeeringute kava koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine

  (1) Kõik § 15 lõike 6 alusel positiivseks hinnatud ettepanekud esitatakse hindamistulemuse põhjal koondhinde järjekorras investeeringute kavasse kinnitamiseks. Investeeringute kavas märgitakse projekti nimetus ja toetuse saaja; projekti eesmärk ning panus väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse; abikõlblike kulude eelarve; maksimaalne taotletav toetuse summa ja selle maksimaalne osakaal abikõlblike kulude eelarvest; investeeringu tegemise eeldatav tähtaeg ja taotluse esitamise aeg kuu täpsusega; investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate kaupa projekti abikõlblikkuse perioodil ja kestuse nõude täitmise ajal; ning vajadusel lisatingimused projektile.

  (2) Investeeringute kava koosneb põhinimekirjast ja reservnimekirjast. Investeeringute kava põhinimekirja kantakse sellised projektid, mille toetuse summa ei ületa meetme eelarvet ja mille kohta toetuse saamiseks võib taotleja esitada taotluse, arvestades § 21 lõikes 1 sätestatud tingimusi. Ettepaneku esitaja nõusolekul võib projekti arvata investeeringute kava põhinimekirja osalise toetuse summaga. Reservnimekirja kantakse sellised eelarvet ületavad projektid, mille kohta on õigus taotleda toetust § 29 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (3) Enne investeeringute kava kinnitamist esitab rakendusasutus Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule sellekohase eelnõu arvamuse avaldamiseks, kes võib 10 tööpäeva jooksul lisada eelnõu kohta oma seisukohad.

  (4) Investeeringute kava kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ning rakendusasutus teavitab sellest ka rakendusüksust.

  (5) Investeeringute kavasse arvamata jäetud projekti kohta teeb rakendusasutus sellekohase otsuse ning teavitab sellest ka rakendusüksust.

  (6) Investeeringute kavasse arvatud või arvamata jäetud projektidest teavitab rakendusüksus ettepaneku esitajat e-toetuse keskkonna kaudu. Kavasse arvamata jäetud ettepaneku esitajale esitatakse sellekohane selgitus.

  (7) Investeeringute kava tuleb avalikustada rakendusasutuse ja rakendusüksuse veebilehel.

§ 17.  Investeeringute kava muutmine

  (1) Projekti investeeringute kavast välja arvamise, selle ellu viimata jätmise, katkestamise või vabade vahendite tekkimise korral võib rakendusasutus teavitada taotlejaid kirjalikult investeeringute kava muutmisest ja lisaettepaneku esitamise tähtajast.

  (2) Uute projektide investeeringute kavasse lisamise korral lähtutakse §-des 12–16 sätestatust.

  (3) Uued projektid kantakse investeeringute kava reservnimekirja ning nende menetlusse võtmine toimub §-s 29 sätestatu kohaselt.

4. peatükk Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 18.  Nõuded toetuse taotlejale ja partnerile

  (1) Toetuse taotluse võib esitada investeeringute kavas toetuse saajana märgitud isik. Põhjendatud juhtudel ja rakendusüksusega kooskõlastatult võib taotluse esitada mõni muu projektiga seotud isik.

  (2) Toetuse taotleja ja partner võib olla § 12 lõikes 3 nimetatud isik.

  (3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

  (4) Taotleja peab olema suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud ühendmääruse § 3 lõike 3 kohaselt. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud ning selle kinnituseks peavad taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad partnerid esitama taotlemise korral kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastada.

  (5) Taotleja loetakse suuteliseks tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud, kui ta vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

§ 19.  Taotleja kohustused

  (1) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks.

  (2) Taotleja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid teavitamise määruses sätestatud nõuete kohaselt.

§ 20.  Nõuded taotlusele ja tegevustele

  (1) Toetust võib taotleda vaid sellisele projektile või projekti osale, mis on kajastatud investeeringute kavas.

  (2) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist teavet ja dokumente:
  1) taotleja, partneri ja projekti nime;
  2) projekti eesmärki ja tulemusi;
  3) projekti kirjeldust, sealhulgas tegevuskoha aadressi;
  4) projekti eelarvet kooskõlas investeeringute kavaga;
  5) projekti ajakava, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäeva;
  6) partneri kinnitust projekti elluviimisel osalemise kohta;
  7) dokumente, mis kinnitavad selle väärindatava objekti kasutusõigust, millele hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, ja seda projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt kolme aasta jooksul väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja korral ja viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;
  8) avaliku kasutamise kokkuleppeid äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral;
  9) projekti meeskonna kirjeldust, sealhulgas partneri esindajate rolli projekti meeskonnas;
  10) lähteülesannet koos hinnakalkulatsiooniga või võrreldavaid hinnapakkumisi või riigihanke alusdokumente;
  11) kinnitust nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta;
  12) kinnitust, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega arvestamise, mis hõlmab liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, ajutise iseloomuga erivajadusi ning on elukaareülese mõjuga (arvestab kõigi vanuserühmadega);
  13) ehitise puhul vähemalt hoonete või rajatiste eelprojekti staadiumis ehitusprojekti, mis vastab majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetele ning tugineb kehtivatele planeeringutele;
  14) hoone rekonstrueerimise puhul, kui projektiga tehakse majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” lisas 4 nimetatud energiatõhusustöid suuremas mahus kui 50 protsenti abikõlblikest kuludest või kui hoonet oluliselt rekonstrueeritakse, energiatõhusustööde projekti, millega on kavandatud hoone energiatõhususarvu vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele;
  15) kinnitust, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
  16) selliste taristuinvesteeringute puhul, mille kestus on vähemalt viis aastat, on hinnatud kliimakindlust ja see kindlus on ka tagatud rakendusüksuse juhendi kohaselt;
  17) volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  18) kui taotletava toetuse puhul on tegemist riigiabi andmisega komisjoni 2011. a otsuse alusel ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne siinse määruse alusel toetuse taotlemist, dokumenti või dokumente, milles kajastuvad nimetatud otsuse artiklis 4 sätestatud asjaolud;
  19) kui taotletava toetuse puhul on tegemist vähese tähtsusega abi andmisega komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne siinse määruse alusel toetuse taotlemist, dokumenti või dokumente sama määruse preambuli punkti 6 tähenduses.
[RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]

  (3) Ehitamisel tuleb arvestada ligipääsetavuse põhimõtetega ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punkti 8 ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” kohaselt.

  (4) Taotluse menetlemine ei tohi olla takistatud projektiga seotud poolelioleva menetluse, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu tõttu.

5. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 21.  Taotluse esitamise tähtaeg

  (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt investeeringute kavas sätestatud taotluse esitamise tähtajal. Taotluse esitamise tähtpäev, välja arvatud reservnimekirja kantud projekti tähtpäev või investeeringute kava muutmise korral sellesse lisatud projekti taotluse tähtpäev, ei või olla hilisem kui 2024. aasta 30. aprill. Taotlemine toimub jooksvalt.

  (2) Investeeringute kavas sätestatud taotluse esitamise tähtaega võib põhjendatud juhul rakendusüksusega kooskõlastades muuta, kui ilmnevad sellised asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada ning uus tähtaeg ei ole hilisem kui 2024. aasta 30. aprill.

  (3) Kui taotlus on tunnistatud nõuetele mittevastavaks, on taotlejal õigus taotlus uuesti esitada, arvestades lõikes 1 nimetatud tähtaega.

§ 22.  Taotluse esitamine ja menetlemine

  (1) Taotluse esitab toetuse taotleja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.

  (2) Taotluse vastuvõtmise korral kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimusi ja korda.

  (3) Taotluse nõuetelevastavuse tuvastamine toimub ühendmääruse § 6 kohaselt.

  (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 30 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates. Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra ning haldusmenetluse seaduse §-de 38 ja 39 alusel eksperdiarvamuse saamiseks kuni 20 tööpäeva võrra.

§ 23.  Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetelevastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetelevastavaks juhul, kui on täidetud §-s 18 nimetatud nõuded.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse ja projekti nõuetelevastavaks juhul, kui § 22 lõikes 4 sätestatud tähtajaks on täidetud kõik §-s 20 taotlusele sätestatud nõuded.

  (3) Kui projekti raames kavandatavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt investeeringute kava koostamise aluseks olnud ettepanekust, küsib rakendusüksus § 14 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni hinnangut muudatuse otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta investeeringute kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidele.

§ 24.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Rakendusüksus rahuldab sellised taotlused, mis vastavad määruse §-des 18–20 sätestatud nõuetele.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave, sealhulgas täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning tingimusi, mille seadmiseks on hindamiskomisjon teinud ettepaneku projektide hindamise tulemusel.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse see tähtaeg, mil toetuse saaja peab olema alustanud toetuse kasutamist § 9 lõikes 4 sätestatu kohaselt.

  (4) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul märgitakse lisaks taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi üldise grupierandi määruse tähenduses, viidates sama määruse artiklile 56.

  (5) Vähese tähtsusega abi andmise korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 3 tähenduses. Samuti esitatakse määruse pealkiri ja viide Euroopa Liidu Teatajas määruse avaldamise andmete alusel.

  (6) Kui toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi, märgitakse see taotluse rahuldamise otsuses, viidates komisjoni määrusele (EL) 2023/2832.
[RT I, 08.05.2024, 1 - jõust. 11.05.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]

  (7) Kui toetus on komisjoni 2011. a otsuse alusel antav riigiabi ja taotlejale ei ole pandud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust sama otsuse artiklis 4 sätestatud ülesande andmise aktiga, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses järgmine teave:
  1) taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks pandava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpne laad ja kestus;
  2) vajaduse korral teenuse osutamise territoorium;
  3) taotlejale ainu- või eriõiguse andmine;
  4) hüvitise määramise alused ning selle arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid;
  5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord;
  6) viide selle kohta, et riigiabi antakse komisjoni 2011. a otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel.

  (8) Kui toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi ja taotlejale ei ole sellise teenuse osutamise kohustust pandud, märgitakse kohustus taotluse rahuldamise otsuses.

  (9) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on ühendmääruse § 8 lõike 5 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsusesse võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

  (10) Taotluse rahuldamise otsuse võib investeeringute kavas sätestatust suuremas summas teha, kui täidetud on järgmised tingimused:
  1) projekt arvati eelarvevahendite puudumise tõttu investeeringute kavasse osalise toetuse summaga;
  2) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse summa ei ületa investeeringute kavasse esitatud ettepanekus taotletud toetuse summat;
  3) riigiabireeglid võimaldavad toetuse suurendamist;
  4) meetmes on eelarve ülejääk.

  (11) Kui meetme eelarve ülejääki ei kasutata lõikes 10 nimetatud juhul, võib projekti abikõlblike kulude eelarve suurenemise korral riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumise tõttu teha projekti taotluse rahuldamise otsuse investeeringute kavas sätestatust suuremas summas, kui täidetud on järgmised tingimused:
  1) projekti toetuse summa ei ületa investeeringute kavas sätestatud toetuse summat rohkem kui 20 protsendi võrra ja minimaalne omafinantseeringu määr jääb samaks investeeringute kavas sätestatuga;
  2) projekti toetuse summa suurendamist peab võimaldama teha sama taotleja teises investeeringute kavasse arvatud ning lõpetamata projektis kasutamata vahendite maht;
  3) riigiabireeglid võimaldavad toetust suurendada.

  (12) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 25.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed ja taotluse rahuldamata jätmise põhjendus või kaalutlus ning viide haldusakti vaidlustamise võimaluse kohta.

  (3) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise korral rakendatakse taotleja ärakuulamist, välja arvatud ÜSS2021_2027 § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 26.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

  (2) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt ning näha ette kõrvaltingimuse täitmise tähtaja kuni kuus kuud.

  (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavet on rakendusüksusel võimalik tuvastada muust andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 27.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ning korras, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigiabireeglitega.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ühendmääruse § 12 lõike 7 kohaselt.

  (3) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.

  (4) Kui taotluse rahuldamise otsuses muutuvad ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

  (5) Kui muudetavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt investeeringute kava koostamise aluseks olnud ettepanekust, küsib rakendusüksus § 14 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta investeeringute kava koostamise aluseks olnud kriteeriumide alusel. Hindamiskomisjoni antud negatiivse hinnangu korral muudatusi ei aktsepteerita.

  (6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 5 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest, kui:
  1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või selle tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
  2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabireeglitega;
  3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
  4) muudatust ei loeta põhjendatuks.

  (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ja võib teha sellise otsuse, kus toetuse summa on investeeringute kavas sätestatust suuremas summas, kui täidetud on § 24 lõigetes 10 ja 11 sätestatud tingimused.

  (8) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

  (9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning ei ole vastuolus vähese tähtsusega abi või riigiabireeglitega.

  (10) Sellel toetuse saajal, kelle taotlus rahuldati osaliselt põhjusel, et taotluse täielik rahuldamine ei osutunud taotluste rahastamiseks ettenähtud toetuse mahu tõttu võimalikuks, on õigus taotleda toetuse suurendamist kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist ühendmääruse § 13 lõike 1 kohaselt.

§ 28.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatud aluse esinemise korral.

  (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  2) projekti ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodi lõppemisel;
  3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
  4) toetuse saaja ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
  5) toetuse saaja ei ole ehitamist sisaldavas projektis ettevalmistavaid töid teinud ega sõlminud ehitustööde lepingut § 9 lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul.

  (3) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.

§ 29.  Investeeringute kava reservprojektide menetlusse võtmine

  (1) Investeeringute kava reservnimekirja kantud projektid võetakse menetlusse pingerea alusel, kui selleks vabaneb või tekib lisavahendeid. Taotluse võib esitada hiljemalt 2025. aasta 31. jaanuaril.

  (2) Reservnimekirja projektidesse ei suunata selliseid vahendeid, mida kasutatakse toetuse summa suurendamiseks § 24 lõigete 10 ja 11 alusel.

  (3) Rakendusüksus teavitab investeeringute kava reservnimekirjas oleva projekti toetuse taotlejat õigusest esitada taotlus toetuse saamiseks. Toetuse taotleja peab sellekohase teabe saamisest arvates ühe kuu jooksul teavitama rakendusüksust valmisolekust projekt meetme abikõlblikkuse perioodil ellu viia.

7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 30.  Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi selle kohta, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule kohustatud:
  1) täitma teavitamisnõudeid teavitamise määruse nõuete kohaselt;
  2) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  3) teavitama rakendusüksust kirjalikult muudatuste kohta toetuse saaja omandisuhetes;
  4) edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda;
  5) muutma vajaduse korral investeeringuobjekti lahendust, sealhulgas projekteerima selle ümber, et saavutada oodatav tulemus;
  6) tagama taristuinvesteeringute kliimakindluse, rakendades selle hindamise käigus tuvastatud riskide leevendusmeetmeid;
  7) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi;
  8) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 65 nimetatud kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist;
  9) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

  (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.

§ 31.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksus on lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele kohustatud:
  1) küsima Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohta KOVi omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta ühendmääruse § 3 lõike 6 kohaselt;
  2) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  3) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist;
  4) esitama toetuse saajale oma tähelepanekud riigihanke alusdokumentide, hankelepingu ja selle muudatuse eelnõu nõuetelevastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta;
  5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimise korral;
  6) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt;
  7) teavitama vajaduse korral toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  8) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat viimasest kuupäevast arvates, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi;
  9) tegema komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse hüvitamise üle;
  10) edastama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatud tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul määruse kehtima hakkamisest arvates.

  (2) Rakendusüksusel on õigus:
  1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;
  2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude puhul nende lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud määruses sätestatud tingimusi või on kaldunud muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega;
  6) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 32.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihemini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks.

  (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
  1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi);
  2) projekti aruandlusperiood;
  3) andmed projekti edenemise kohta (tehtud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine);
  4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele, strateegia „Eesti 2035” sihtide saavutamisele ning horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse panustamisele taotluses lubatu järgi;
  5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.

  (3) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded üldjuhul kümne tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonnas registreerimisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

9. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 33.  Toetuse maksmine

  (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 kohaselt ja ühtse määra alusel sama määruse § 28 lõike 3 kohaselt.

  (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–28 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustest ning korrast.

  (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

  (4) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 30 tööpäeva.

  (5) Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping või muu raamatupidamise seaduse nõuetele vastav kuludokument.

  (6) Toetust ei maksta välja sagedamini kui kord kuus.

10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided 

§ 34.  Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt, sealhulgas juhul, kui projekti kavandatud tulemust ei saavutata või see saavutatakse osaliselt.

  (2) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist ÜSS2021_2027 §-s 30 sätestatu kohaselt.

  (3) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

§ 35.  Vaide esitamine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada rakendusüksusele vaie ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (2) Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada rakendusasutusele vaie ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.