Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruse nr 8 muutmine
Vastu võetud 05.06.2018 nr 15
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruses nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) jäätmejaam on detailplaneeringu ja ehitusprojekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid. Detailplaneeringut ei pea koostama juhul, kui on täidetud planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 2 nimetatud tingimus;”;
2) paragrahvi 8 lõike 6 punkti 6 täiendatakse enne sõna „uudse” sõnadega „riigiabi korral”;
3) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 24 lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) lisa 2 punkt 1.1 sõnastatakse järgmiselt:
„1.1. Jäätmemajanduse olukord ja nõudlusanalüüs projektiga seotud jäätmeliikide kohta
Põhjendada projekti vajalikkust. Esitada jäätmemajanduse olukorra analüüs projektiga seotud jäätmeliikide osas, sh:
• kuidas aitab projekt olemasolevat jäätmekäitluse olukorda parandada;
• kuidas on sisendjäätmevood tagatud;
• kas nõudlus projekti väljundi järele on olemas või kuidas on kavas seda tekitada.
Sisendjäätmete kohta esitada (välja arvatud jäätmejaamade ja -majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse jaoks toetuse taotlemise korral):
• ülevaade projektis käideldavate jäätmete tekkest Eestis jäätmeliikide lõikes ja selle dünaamika 5 aastat enne taotluse esitamist ja prognoos 5 aasta kohta pärast projekti lõppu;
• ülevaade projektiga seotud jäätmete korduskasutamise ja ringlusse võtmise olukorrast (maht, kvaliteet jms) Eestis projektieelselt;
• ülevaade, kust saab taotleja projektiga seotud jäätmed, sh lisanduvad jäätmekogused (lisada eelkokkulepped jäätmete üleandjatega v.a juhul kui käideldavate jäätmekoguste saamine on tõendatud Keskkonnaameti poolt kinnitatud jäätmearuandega).
Jäätmejaamade ja -majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse jaoks sisendjäätmete kohta esitada ülevaade projektis kogutavate jäätmete tekkest projekti piirkonnas jäätmeliikide lõikes ja selle dünaamika 5 aastat enne taotluse esitamist ja prognoos 5 aasta kohta pärast projekti lõppu.
Projekti väljundi kohta esitada (välja arvatud jäätmejaamade ja -majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse jaoks toetuse taotlemise korral):
• ülevaade, mis tõendab/põhjendab nõudlust projektiga seotud jäätmekäitlustulemi ja mahtude järele vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti elluviimist;
• tõendid (sh eelkokkulepped) nõudluse kohta projekti jäätmekäitlustulemi osas planeeritud mahus;
• ülevaade turukonkurentsist projektiga seotud jäätmekäitlustulemi osas. Kui turul on sarnase teenuse osas konkurents, siis välja tuua enda konkurentsieelised;
• turu ülevaade primaarse ja sekundaarse tooraine hinna kohta. Sekundaarse toorainena tuleb käsitleda projekti tulemusena korduskasutusse või ringlusse võetud tooteid, mida tuleb võrrelda turul samaväärse ressursiga ehk esmase toorainega.
Jäätmejaamade ja -majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse jaoks projekti väljundite kohta esitada ülevaade projektis kogutavate jäätmete edasisest käitluslahendustest ja koostööpartneritest.”;
6) lisa 2 punkt 1.4.2 sõnastatakse järgmiselt:
„1.4.2. Valitava tehnoloogia alternatiivide võrdlus
Esitatakse juhul, kui abi taotletakse vähese tähtsusega abina.
Tehnilise lahenduse kirjeldus peab sisaldama valitava tehnoloogia alternatiivide võrdlust. Ettevõtja praeguse majandusolukorra baasil tuleb analüüsida ja võrrelda erinevaid tehnilisi alternatiive, võttes arvesse olemasolevate rajatiste ja/või seadmete seisundit ja lähtudes planeeritud arengust.
Tehnilisi lahendusi tuleb võrdlemiseks kirjeldada koos nende elluviimise maksumuse ja ekspluatatsioonikuluga. Selgitatakse välja rajamismaksumuse, ekspluatatsioonikulu ja keskkonnaaspektide seisukohast eelistatuim alternatiiv.
Valitava tehnoloogia tehniliselt võrreldav alternatiiv on alternatiiv, millel on sama tootmisvõimsus ja kõik muud tehnilised tunnused. Lisaks sellele peab kõnealune võrdlusalternatiiv olema ärilisest seisukohast tõsiseltvõetav alternatiiv hinnatavale alternatiivile. Juhul, kui puuduvad majanduslikult ja tehnoloogiliselt reaalsed alternatiivid, tuleb nende puudumist detailselt põhjendada.”.
Siim Kiisler
Minister
Andres Talijärv
Kantsler