Teksti suurus:

Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:18.06.2022
Avaldamismärge:RT I, 08.06.2022, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
30.05.2022 otsus nr 115

Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 18.05.2022

§ 1.  Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõnad „Tallinna lennuinfopiirkonnas” sõnadega „Eesti õhuruumis”;

2) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 7 lõiked 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), alusel vastu võetud rakendusmääruste mõistes, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklis 71 nimetatud erandeid teeb Transpordiamet.”;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest vastutab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis.”;

5) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja ning lennutreeningseadme riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Transpordiamet.”;

6) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Transpordiamet hindab kontrolliva isiku vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139, selle rakendusmäärustes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 550/2004 ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.”;

7) paragrahvi 76 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 7 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008” tekstiosaga „(EL) 2018/1139”;

8) seaduse 2. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „lennu ja keskkonnakõlblikkus” sõnadega „lennu- ja keskkonnakõlblikkus”;

9) paragrahvi 8 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 8. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaat”;

10) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 1” tekstiosaga „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõikes 1”;

11) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Transpordiamet otsustab komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 kohase tootjaorganisatsiooni ja komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 kohase hooldusorganisatsiooni sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(32) Sertifikaadi omanik esitab Transpordiametile viivitamata sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi väljaandmise aluseks olnud andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud tähtaja jooksul.”;

13) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

§ 81. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ning kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni või hooldusorganisatsiooni sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada:
1) kui sertifikaadi omanik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või
2) lennuohutuse tagamiseks.

(2) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.

(3) Kui sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul kõrvaldanud peatamise aluseks olnud puudusi või ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.

(4) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

(5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.”;

14) paragrahvi 9 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 9. EASA õhusõiduki lennukõlblikkus, jätkuv lennukõlblikkus ning jätkuvat lennukõlblikkust ja kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon”;

15) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „I lisas” tekstiosaga „I ja Vb lisas”;

16) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon on isik, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I, Va või Vd lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni või kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat.”;

17) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41–48 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud sertifikaadid annab välja Transpordiamet. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi annab välja Transpordiamet või sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.

(42) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(43) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaadi omanik on kohustatud Transpordiametile viivitamata esitama sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi aluseks olevad andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 42 sätestatud tähtaja jooksul.

(44) Transpordiamet võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel:
1) sertifikaadi omanik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või
2) lennuohutuse tagamise huvides.

(45) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.

(46) Kui sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.

(47) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

(48) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.”;

18) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 9 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „organisatsiooni sertifikaadi” sõnadega „ja kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi ning nimetatud sertifikaatide muutmise”;

20) paragrahvi 91 lõikes 1 ja § 51 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4” tekstiosaga „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d”;

21) paragrahvi 92 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.03.2008, lk 1–49), artikli 3 punktis j määratud õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.”;

22) paragrahvi 96 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse § 92 lõikes 3 nimetatud õhusõiduki hooldustöid võib teha üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud hooldusorganisatsioon.”;

23) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja sõna „iga-aastane”;

24) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollitakse komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa I alajao punktis M.A.901 sätestatu kohaselt.”;

25) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollib:
1) Transpordiamet;
2) sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on asjakohane õigus;
3) sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kellel on asjakohane õigus;
4) sertifitseeritud kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on asjakohane õigus;
5) lennundustehniline töötaja, kellele on Transpordiamet välja andnud asjakohase tüübipädevusmärkega lennundustehnilise töötaja loa, mis vastab komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa sätetele;
6) käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud Transpordiameti tunnustatud isik.”;

26) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kuni 2730 kg maksimaalse stardimassiga EASA õhusõiduki, kaasa arvatud õhupalli ja purilennuki lennukõlblikkust kontrollib Transpordiamet, kui seda taotleb õhusõiduki käitaja ja puudub vastava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav lennukõlblikkuse kontrolli pädevusega organisatsioon või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud isik.”;

27) paragrahvi 10 lõike 41 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab lennukõlblikkussertifikaadi Transpordiamet või käesoleva seaduse §-s 911 nimetatud sertifikaadi alusel jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on lennukõlblikkuse sertifikaadi väljaandmise õigus.”;

28) paragrahvi 101 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ülikerglennuk, purilennuk, motopurilennuk, õhulaev ja kuumaõhupall” sõnaga „ülikergõhusõiduk”;

29) paragrahvi 231 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioside pidamine lennundussagedustel vahemikus 117,975–137,000 MHz on lubatud isikul, kellele on välja antud lennunduse raadioside luba või kelle lennundusloale on tehtud kanne raadioside pidamise õiguse kohta (edaspidi lennunduse raadioside luba), vastavalt loale kantud tingimustele.”;

30) paragrahvi 231 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Lennunduse raadioside loa taotleja peab olema läbinud koolituse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud korras ja sooritama Transpordiametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures eksami enne, kui esimest korda alustab lennundussagedustel raadioside pidamist.

(12) Piloodiõpilasel on enne soololendu lubatud instruktori vastutusel pidada raadiosidet ilma lennunduse raadioside loata.”;

31) paragrahvi 231 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Lennunduse raadioside luba antakse välja tähtajatuna.

(22) Transpordiamet võib tunnistada lennunduse raadioside loa kehtetuks, kui loa valdaja:
1) on rikkunud lennunduse raadioside pidamise nõudeid;
2) teadmised või oskused ei vasta raadioside pidamise nõuetele.”;

32) paragrahvi 231 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lennunduse raadioside loa taotlemise ja väljaandmise korra ning raadioside koolituse korraldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Eesti õhuruumis lendamisel juhindutakse kahepoolses raadiosides komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 923/2012 ja lennunduse raadioside reeglitest.

(5) Eesti õhuruumis lendamisel kasutatakse raadioside pidamiseks eesti ja inglise keelt. Ülalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, kasutatakse ainult inglise keelt.”;

33) paragrahvi 231 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale või lennunduse raadioside loale või lennunduse raadioside loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

34) paragrahvi 233 pealkirjas asendatakse sõnad „erialakeele oskustase” sõnadega „erialakeele oskuse tase”;

35) paragrahvi 233 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori lennunduse erialakeele oskuse tase peab vastama komisjoni määruse (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (ELT L 63, 06.03.2015, lk 1–122), I lisa punktis ATCO.B.030 sätestatud keeleoskustasemele.

(2) EASA ja mitte-EASA lennuki, kopteri, õhulaeva ja vertikaalstardiga õhusõiduki piloodi lennunduse erialakeele oskuse tase peab vastama komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punktis FCL.055 sätestatud keeleoskustasemele.”;

36) paragrahvi 233 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Lennunduse eesti erialakeele oskuse taset tõendab keeleoskusmärge. Keeleoskusmärke võib lennundusloale kanda, kui loa omanikul on lennunduse raadioside luba eesti keeles ning ta on täitnud ühe järgmistest tingimustest:
1) on edukalt omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel C1;
2) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B2 või
3) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1.

(22) Lennundusloale kantakse keeleoskusmärge järgmiste keeletasemete kohta:
1) erialakeele oskuse 6. taseme märge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 1 nimetatud nõude;
2) erialakeele oskuse 5. taseme märge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 2 nimetatud nõude;
3) erialakeele oskuse 4. taseme märge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 3 nimetatud nõude.”;

37) paragrahvi 233 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lennunduse eesti erialakeele oskust hinnatakse eesti keele riikliku eksami vastuvõtmise ja kontrollimise õigust omavas asutuses või eestikeelset põhi-, kesk- või kõrgharidust pakkuvas haridusasutuses.

(4) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi ja EASA-ga kahepoolse tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlminud riigi lennuameti järelevalve all sooritatud erialakeele oskuse taseme hindamise tulemusi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud erialakeele oskuse märke väljaandmisel või taastamisel määratakse märke kehtivusaeg keeleoskuse hindamise kalendrikuu viimasest kuupäevast.”;

38) paragrahvi 233 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 233 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku keeleoskusmärke kehtivusaja pikendamiseks toimub erialakeele oskuse taseme hindamine mitte varem kui kolm kuud enne keeleoskusmärke kehtivusaja lõppu, pikendatakse märke kehtivust järgmiseks perioodiks eelmise perioodi lõpukuupäevast arvates. Kui erialakeele oskuse taseme hindamine on toimunud varem kui kolm kuud enne keeleoskusmärke kehtivusaja lõppu, määratakse keeleoskusmärke kehtivusaeg erialakeele oskuse taseme hindamise kalendrikuu viimasest kuupäevast.”;

40) paragrahvi 233 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 234 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 234. Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija

(1) Lennunduse inglise erialakeele oskuse teste korraldab lennunduse erialakeele oskuse testija, kellel on asjakohane sertifikaat.

(2) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi annab välja Transpordiamet, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti FCL.055 või komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.B.040 kohastele nõuetele.”;

42) paragrahvi 234 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija võib korraldada erialakeele oskuse teste, lähtudes sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatest nõuetest.

(22) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.”;

43) paragrahvi 234 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaat antakse välja tähtajatult.

(4) Transpordiamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi väljaandmisest, kui taotleja ei ole esitanud kõiki sertifikaadi taotlemiseks vajalikke lõike 7 alusel kehtestatud määruses nimetatud dokumente.

(5) Transpordiamet peatab inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui:
1) esinevad komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisa punkti ARA.FCL.250 alapunktis a või komisjoni määruse (EL) 2015/340 II lisa punkti ATCO.AR.D.005 alapunktis c nimetatud lennunduslubade kehtetuks tunnistamise alused;
2) testija on esitanud Transpordiametile tegevuse peatamise või lõpetamise taotluse.”;

44) paragrahvi 234 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Transpordiamet võib lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui testija ei ole järginud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõudeid.

(52) Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb Transpordiametile tagastada kolme tööpäeva jooksul kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates.”;

45) paragrahvi 234 lõiked 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning sertifikaadi omanik tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ja suudab täita sertifikaadil määratud tingimusi, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

(7) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi taotlemise ja tasemetesti nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi taotluse läbivaatamise, muutmise ja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

46) paragrahv 235 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 236 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud korras”;

48) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, pädevus- ja oskusmärgete ning üksuse oskusmärgete väljaandmise, pikendamise ja taastamise ning koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

49) paragrahvi 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 241 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (EÜT L 63, 06.03.2015, lk 1–122),”;

51) paragrahvi 241 lõikes 4 ja § 247 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „klassi 1” tekstiosaga „1. klassi”;

52) paragrahvi 241 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „klassi 2 ning kergõhusõiduki piloodi esmase, komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase klassi LAPL tervisetõendi” tekstiosaga „2. klassi ning kergõhusõiduki piloodi esmase, komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase LAPL klassi tervisetõendi”;

53) paragrahvi 241 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „klassi 3” tekstiosaga „3. klassi”;

54) paragrahvi 241 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Lennuinformaator on lennundusspetsialist, kellel on lubatud edastada lennuliiklusinfot isikutele, kes kasutavad seda lennuliikluses kooskõlas lennureeglite ja eeskirjadega omal vastutusel.”;

55) seadust täiendatakse §-dega 248–2413 järgmises sõnastuses:

§ 248. Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, nendega seotud pädevus- ja oskusmärke, üksuse oskusmärke ning keeleoskusmärke väljaandmine, pikendamine ja taastamine

(1) Transpordiamet annab lennujuhiõpilase loa ja lennujuhi loa ning nendega seotud pädevus- ja oskusmärked välja, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele.

(2) Transpordiamet annab välja, pikendab ning taastab üksuse oskusmärke, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele.

(3) Transpordiamet annab keeleoskusmärke välja, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele, ning pikendab või taastab selle, kui on täidetud komisjoni määruse (EL) 2015/340 ATCO-osas sätestatud nõuded.

(4) Transpordiamet annab lennuinformaatori loa ning sellega seotud pädevus- ja oskusmärked välja, kui lennuinformaatori loa taotleja:
1) on vähemalt 18-aastane;
2) on läbinud Transpordiameti heakskiidetud või aktsepteeritud lennuinformaatori koolituskursuse ning teadmiste ja oskuste kontrolli;
3) on läbinud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul vähemalt kahekuulise töökohakoolituse üksuses, kus töötamiseks ta lennuinfo teenuse osutamise pädevust vajab;
4) omab komisjoni määruse (EL) 2015/340 kohast kehtivat 3. klassi tervisetõendit;
5) oskab eesti keelt käesoleva seaduse § 233 lõike 1 kohaselt C1-tasemele vastavalt ja inglise keelt komisjoni määruses (EL) 2015/340 sätestatud nõuetele vastavalt;
6) omab lennunduse raadioside luba raadioside pidamiseks eesti ja inglise keeles.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud töökohakoolitus tuleb läbida sellise lennuinformaatori või lennujuhi juhendamisel, kellel on vähemalt kaheaastane tööpraktika ja kehtiv üksuse oskusmärge.

(6) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, nendega seotud pädevus- ja oskusmärke, üksuse oskusmärke või keeleoskusmärke andmise, pikendamise või sellest keeldumise kohta 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 249. Lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori ja tasemetestija oskusmärke väljaandmine, pikendamine ja uuendamine

(1) Transpordiamet annab lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori ning tasemetestija oskusmärke välja või pikendab või uuendab seda, kui selle taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 ATCO-osas sätestatud nõuetele.

(2) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori või tasemetestija oskusmärke väljaandmise, pikendamise või uuendamise kohta või selle väljaandmisest, pikendamisest või uuendamisest keeldumise kohta 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

(3) Kui taotleja ei ole Transpordiameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esinevaid puudusi või esitanud lisaandmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus vastava oskusmärke väljaandmisest, pikendamisest või uuendamisest keeldumise otsusega.

§ 2410. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemine, väljaandmine ja muutmine

(1) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi annab Transpordiamet välja lennujuhtide, pilootide ja lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonidele.

(2) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmiseks või muutmiseks esitab taotleja komisjoni määruse (EL) 2015/340 III lisa punkti ATCO.OR.B.001 alapunktis c, komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisa punkti 147.A.15 alapunktis b või komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa punkti ORA.ATO.105 alapunktides a ja b sätestatud nõuetele vastava taotluse.

(3) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusorganisatsiooni sertifikaadi või selle muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(4) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning koolitusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 2411. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib käesoleva seaduse § 2410 lõikes 1 nimetatud sertifikaati piirata või selle kehtivuse peatada, kui koolitusorganisatsioon ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele või rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.

(2) Transpordiamet võib sertifikaadi kehtetuks tunnistada ettekirjutuses nimetatud tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamata jätmise korral.

(3) Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks, kui sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist. Sertifikaadist loobumisest peab koolitusorganisatsioon Transpordiametit kirjalikult teavitama. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks koolitusorganisatsiooni teatatud kuupäeva seisuga.

(4) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

§ 2412. Koolitustegevuse deklareerimine

(1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni esitamist käsitatakse majandustegevuse teate esitamisena.

(2) Deklareerimiskohustusega isik esitab komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti DTO.GEN.270 kohased siseläbivaatuse ja tegevusaruanded eelmise kalendriaasta kohta Transpordiametile iga kalendriaasta 31. märtsiks.

(3) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punktis DTO.GEN.135 sätestatud juhtudel kaotab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon õiguse korraldada deklaratsiooni alusel kindlaks määratud koolitust.

§ 2413. Euroopa Liidu liikmesriigis või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni osalisriigis väljaantud lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa, nendega seotud märgete ja dokumentide tunnustamine ning asendamine

(1) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud lennujuhiõpilase luba ja lennujuhi luba ning asendab loa Transpordiameti väljaantava komisjoni määruse (EL) 2015/340 II lisa 1. liite vormi kohase loaga, kui loa asendamist taotlev isik vastab lennujuhiõpilase või lennujuhi loa saamise nõuetele.

(2) Transpordiamet võib tunnustada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni osalisriigis väljaantud lennujuhiõpilase luba ja lennujuhi luba, nendega seotud märkeid või nendega seotud muid dokumente, kui taotleja vastab samaväärsetele nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruse (EL) 2015/340 I ja IV lisas. Loa tunnustamise korral asendab Transpordiamet selle komisjoni määruse (EL) 2015/340 II lisa 1. liite vormi kohase loaga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa tunnustuse saamiseks esitab taotleja taotluse käesoleva seaduse § 24 lõike 21 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa tunnustuse saamiseks esitab taotleja taotluse, Eestis sertifitseeritud lennujuhtide koolitusorganisatsiooni soovituse ning hinnangu taotleja teadmiste ja oskuste kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa tunnustamiseks esitatud taotluse ja sellele lisatud nõutavate dokumentide ja koolitusorganisatsiooni soovituse põhjal hindab Transpordiamet, kui suures ulatuses arvestatakse varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa taotluse menetlemisel ilmneb, et taotleja ei vasta komisjoni määruse (EL) 2015/340 I ja IV lisa nõuetele, võib Transpordiamet otsustada tunnustuse andmiseks seada taotlejale lisatingimused nimetatud määruse kohaste koolituste läbimiseks ja eksami sooritamiseks.

(7) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa tunnustamise ja asendamise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

(8) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud lisaandmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus loa tunnustamisest ja asendamisest keeldumise otsusega.”;

56) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 25. Lennundusloa ja kehtivustunnistusega antud õiguste kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine ja taastamine”;

57) paragrahvi 25 lõike 1 punkti 1, § 55 lõike 1 punkti 3 ja § 551 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „korrakaitseseaduse tähenduses” sõnadega „või alkoholi piirmäära ületavas seisundis”;

58) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Transpordiamet peatab lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.AR.D.005 alapunktis c sätestatud alustel.

(12) Transpordiamet võib peatada lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.AR.D.005 alapunktides b ja e ning punkti ATCO.AR.C.010 alapunktis b sätestatud alustel.

(13) Transpordiamet peatab lennuinformaatori loa, sellega seonduva pädevus- või oskusmärke, üksuse oskusmärke või keeleoskusmärke kehtivuse või tunnistab loetletud märked kehtetuks lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhtudele, kui isik:
1) on loa või pädevus- või oskusmärke taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa või märke andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa või märke väljaandmisest keelduma;
2) on võltsinud loal olevaid andmeid;
3) loobub loast.”;

59) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Transpordiamet võib järelevalve- või väärteomenetluse ajaks peatada lennundusloaga või kehtivustõendiga antud õigused menetluse lõpuni.”;

60) paragrahvi 25 lõikes 3 asendatakse sõna „lennundusloaga” sõnadega „lennundusloa või kehtivustõendiga”;

61) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa või kehtivustõendi omanik kohustatud lennundusloa või kehtivustõendi Transpordiametile tagastama.

(5) Kui lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamise alused on kõrvaldatud või ära langenud ning lennundusloa või kehtivustõendi omanik tõendab, et ta vastab asjakohastele nõuetele, taastab Transpordiamet lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused.

(6) Kui peatatud lennundusluba või kehtivustõendit või sellega antud õigusi ei ole taastatud peatamise otsuses määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet lennundusloa või kehtivustõendi või sellega antud õigused kehtetuks.”;

62) paragrahv 251 tunnistatakse kehtetuks;

63) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
LENNUVÄLJAD, KOPTERIVÄLJAKUD, AERONAVIGATSIOONISEADMED, LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE JA AERONAVIGATSIOONITEENUSE OSUTAJAD NING LENNUPROTSDEUURIDE VÄLJATÖÖTAJAD
”;

64) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Transpordiametil on õigus lennuvälja käitaja taotlusel teha põhjendatud juhul erand käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud lennuvälja kaitsevööndi mõõtmete vähendamiseks, kui sellega on tagatud samaväärne lennuliikluse ohutus. Lennuvälja käitaja lisab taotlusele riskianalüüsi.”;

65) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui õhusõidukite lennutegevuse korraldamisel kasutatakse lennuvälja või kopteriväljakut, peab lennuväljal või kopteriväljakul olema sertifikaat, kui lennuväli või kopteriväljak jääb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalasse või seda kasutatakse regulaarses ärilises lennutegevuses.”;

66) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Sertifikaat kinnitab lennuvälja või kopteriväljaku vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele. Sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.

(12) Kui tegemist on lennuvälja või kopteriväljakuga, mis jääb väljapoole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisala või mida ei kasutata regulaarses ärilises lennutegevuses, ei pea sellel olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaati.”;

67) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja rajamise ja käitamise nõuded ning käitamistingimuste väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

68) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimused annab välja Transpordiamet.”;

69) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamise ning käitamistingimuste hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

70) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 37. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmine”;

71) paragrahvi 37 lõiked 1–4 tunnistatakse kehtetuks;

72) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 41–46 järgmises sõnastuses:

„(41) Aeronavigatsiooniseadme kasutamiseks peab olema aeronavigatsiooniseadme sertifikaat, mis kinnitab seadme vastavust kehtivatele nõuetele ning lubab seda käitada. Sertifitseerimisele kuuluvad kõik aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks või lennuliikluse korraldamiseks kasutatavad Eesti Vabariigi territooriumile paigaldatud salvestusseadmed, õhuruumi korraldamise ja lennuliiklusvoogude juhtimise süsteemid, lennujuhtimissüsteemid, lennundussagedusel töötavad sideseadmed, raadionavigatsiooni- ja seireseadmed, lennuinfosüsteemid ja lennuvälja lennumeteoroloogilised seadmed.

(42) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi annab välja Transpordiamet.

(43) Transpordiamet otsustab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 60 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

(44) Kui eri aeronavigatsiooniseadmed on käsitatavad ühe funktsionaalse objektina, sertifitseeritakse need ühe seadmekeskusena, mille kohta antakse välja üks aeronavigatsiooniseadme sertifikaat.

(45) Transpordiamet keeldub aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmisest, kui aeronavigatsiooniseade ei vasta seadme tehnilist seisukorda ja käitamist reguleerivatele nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.

(46) Transpordiamet võib keelduda aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimisest seadmekeskusena, kui:
1) seadmete kogumi ühe osa mittetoimimise tõttu sertifikaadi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise korral võib olla oluliselt häiritud aeronavigatsiooniteenuse osutamine või lennuliikluse korraldamine;
2) seadmete kogumi osad on mõeldud eri funktsioonide täitmiseks;
3) tegemist on sama funktsiooni täitvate seadmetega, mille tööpõhimõtted erinevad.”;

73) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmise ja muutmise korra ning nõuded aeronavigatsiooniseadme tehnilisele seisukorrale ja käitamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

74) paragrahvi 37 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

75) paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

76) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 371–373 järgmises sõnastuses:

§ 371. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib peatada aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse, kui:
1) järelevalve käigus on tuvastatud olulisi puudusi seadme käitamisel;
2) seadme käitamisprotseduurid ja tehniline seisukord ei vasta sertifikaadi väljaandmise nõuetele;
3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti välja antud sagedusloa tingimusi on muudetud või sagedusluba on peatatud, tunnistatud kehtetuks või kaotanud kehtivuse;
4) aeronavigatsiooniseadme töös on lühikese aja jooksul esinenud korduvaid häireid.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud sagedusloa tingimuse muutmisest või sagedusloa peatamisest, kehtetuks tunnistamisest või kehtivusaja möödumisest Transpordiametit kolme tööpäeva jooksul.

(3) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud ning sertifikaadi omanik tõendab seadme ja selle käitamise vastavust käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud aeronavigatsiooniseadme tehnilise seisukorra ja käitamise nõuetele, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

(4) Transpordiamet tunnistab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtetuks, kui:
1) sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ja aeronavigatsiooniseade ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele;
2) seadet ei võeta kasutusele kuue kuu jooksul alates sertifikaadi väljaandmisest;
3) seade on kasutuselt kõrvaldatud;
4) seade on taastumatult hävinenud;
5) sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist.

(5) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadist loobumisest teatab sertifikaadi omanik Transpordiametile kirjalikult vähemalt 15 päeva enne loobumist. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.

§ 372. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat

(1) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat tõendab sertifikaadi omaniku vastavust komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L 62, 08.03.2017, lk 1–126), kehtestatud nõuetele sertifikaadi lisas toodud teenuste osas.

(2) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi annab välja Transpordiamet.

(3) Transpordiamet otsustab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 kohase lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide, sealhulgas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohase juhtimissüsteemi kirjelduse ning punkti ATM/ANS.OR.B.035 kohaste tegevusjuhendite, esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse kohta otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(4) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlus jäetakse rahuldamata ja sertifikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui:
1) taotleja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 sätestatud nõuetele;
2) teenuse osutamiseks kasutataval aeronavigatsiooniseadmel puudub kehtiv aeronavigatsiooniseadme sertifikaat;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.

(5) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik esitab Transpordiametile viivitamata sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi väljaandmise aluseks olnud andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

(6) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 373. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ning kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaati piirata või selle kehtivuse peatada, kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 sätestatud nõuetele või rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.

(2) Kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.

(3) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik teatab sellest kirjalikult Transpordiametile vähemalt kuus kuud enne sertifikaadist loobumist. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.

(4) Kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.”;

77) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–20) kohase lennutegevusloa annab välja, peatab ja tunnistab kehtetuks Transpordiamet.”;

78) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lennutegevusloa saamiseks esitab lennuettevõtja Transpordiametile taotluse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 toodud andmed ja dokumendid.”;

79) paragrahvi 40 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

80) paragrahvi 42 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käitamistingimustes õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamise ja lennuettevõtja kontaktandmete muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.”;

81) paragrahvi 424 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 424. Lennuettevõtja sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ja kehtetuks tunnistamine”;

82) paragrahvi 424 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „võib lennuettevõtja” sõnadega „sertifikaati piirata,”;

83) paragrahvi 424 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.”;

84) paragrahvi 4213 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Transpordiamet annab nõusoleku kuni kuueks kuuks või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentide kehtivusaja lõpuni sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.”;

85) paragrahvi 441 lõikes 2 asendatakse sõnad „Lennutegevust deklareerinud” sõnaga „Deklareerimiskohustusega”;

86) paragrahvi 468 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „isikut tõendavat dokumenti ning”;

87) paragrahvi 469 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tunnistuse” sõnadega „või julgestusinstruktori sertifikaadi”;

88) paragrahvi 469 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) julgestusinstruktori sertifikaat;”;

89) paragrahvi 469 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11–14 järgmises sõnastuses:

„11) lennuettevõtja julgestuse eest vastutamine;
12) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;
13) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;
14) saatjata juurdepääsu omamine lennukaubale või -postile, lennuettevõtja postile, lennuettevõtja saadetistele, pardavarudele või lennuväljavarudele, mille suhtes on kohaldatud julgestusmeetmeid.”;

90) paragrahvi 469 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tööandja tagab kontrollitava teavitamise kontrolli tegemise vajadusest ning ulatusest enne kontrollitava töölevõtmist ja vajaduse korral ka töösuhte kestel.”;

91) paragrahvi 469 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) läbipääsuloa, julgestusinstruktori sertifikaadi, meeskonnaliikme sertifikaadi ning tunnistuse väljaandmisest keeldumiseks ning selle kehtetuks tunnistamiseks;”;

92) paragrahvi 469 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „on” sõnadega „või on olnud”;

93) paragrahvi 469 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) kontrollitav on kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustiku §-des 237–2376 sätestatud kuriteos või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud analoogses kuriteos või teda on karistatud nimetatud kuriteo eest;
5) kontrollitava kohta ei ole võimalik tuvastada andmeid karistatuse, töötamise või hariduse lünkade osas eelneva viie aasta ulatuses.”;

94) paragrahvi 469 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuritegude puhul;”;

95) paragrahvi 469 lõike 5 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kontrollitaval on või on olnud diagnoositud narkootilise või psühhotroopse aine või alkoholi tarvitamise häire või hasartmängu sõltuvus;”;

96) paragrahvi 469 lõiget 5 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel nõutud täpsustavaid või lisaandmeid või dokumente.”;

97) paragrahvi 469 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kaitsepolitseiamet kontrollib järjepidevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi ja tunnistuse või julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivusajal ning ajal, kui kontrollitav täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–9 ja 11–14 nimetatud ülesandeid.”;

98) paragrahvi 469 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus ilmnevad kontrollitava kohta käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud asjaolud, teavitab Kaitsepolitseiamet sellest viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–3 nimetatud asjaomast isikut või asutust.

(62) Kui kontrollitavale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti välja ei anta või see tunnistatakse kehtetuks või isikul ei lubata täita lõikes 2 nimetatud ülesandeid või isik neid enam ei täida, teavitab lõikes 8 nimetatud isik või asutus sellest viivitamata Kaitsepolitseiametit.”;

99) paragrahvi 469 lõike 8 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul,”;

100) paragrahvi 469 lõiget 8 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) kontrollitava tööandjale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12–14 nimetatud juhtudel;”;

101) paragrahvi 469 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi esmakordsel taotlemisel või enne ülesande täitmise alustamist.

(82) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi taotlemisel või ülesande täitmiseks, kui on esinenud mõni käesoleva paragrahvi lõikes 62 nimetatud asjaolu või kui kontrollitav asub tööle teise tööandja juures.”;

102) paragrahvi 469 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Kontrollitav esitab Kaitsepolitseiameti nõudmisel täpsustavaid või lisaandmeid või dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus tähtsust omavate asjaolude kohta.”;

103) paragrahvi 469 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „lennuettevõtja” tekstiosaga „, kontrollitava tööandja”;

104) paragrahvi 469 lõiked 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kaitsepolitseiamet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikut või asutust esmakordse kontrolli tulemustest, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaoludest, kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.

(12) Kui kontrolli tegemiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelepärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile, kohalikule omavalitsusele või haridusasutusele või kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel nõutud andmeid või dokumente, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45 päevani.”;

105) seadust täiendatakse 72. peatükiga järgmises sõnastuses:

72. peatükk
MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI SÜSTEEMI KÄITAMINE

§ 4619. Mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimine ja käitamine

(1) Mehitamata õhusõiduki süsteem registreeritakse ja seda käitatakse kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 45–71).

(2) Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine ilma kaugpiloodi pädevuseta on keelatud.

§ 4620. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimine

(1) Isik, kellel on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 kohaselt kohustus registreerida end mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajana, registreerib end käitajaks lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(2) Transpordiamet väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule lennuohutuse järelevalve infosüsteemis mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri. Registreerimisnumber kehtib üks aasta ja seda on võimalik igal aastal pikendada.

(3) Mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle pikendamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 4621. Kaugpiloodi pädevus

(1) Kaugpiloot peab pädevuse omandamiseks avatud kategooria A1- ja A3-alamkategoorias vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punkti UAS.OPEN.020 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Nimetatud punktis kirjeldatud veebipõhine teooriaeksam korraldatakse Transpordiameti lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teooriaeksami sooritamise korral annab Transpordiamet isikule tõendi väljaõppe läbimise kohta A1- ja A3-alamkategoorias.

(3) Kui isik taotleb kaugpiloodi pädevust avatud kategooria A2-alamkategoorias või erikategoorias, peab ta vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punkti UAS.OPEN.030 lõikes 2 või B osa punktis UAS.STS-01.020 või UAS.STS-02.020 sätestatud nõuetele. Kaugpiloodi pädevuse tõendamiseks korraldab nõutava teooriaeksami Transpordiamet või Transpordiameti sertifitseeritud mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsioon (edaspidi kaugpilootide koolitusorganisatsioon).

(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele vastavuse tõendamist annab Transpordiamet isikule välja kaugpiloodi tunnistuse.

(5) Kaugpiloodile A1- ja A3-alamkategoorias väljaõppe läbimise kohta tõendi väljaandmise eest ning kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 4622. Kaugpiloodi tõendi ja tunnistuse kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ning kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib peatada kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks, kui kaugpiloot on rikkunud:
1) lennundust reguleerivate õigusaktide nõudeid;
2) kolmandate isikute turvalisust, isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatust reguleerivate õigusaktide sätteid;
3) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punktis UAS.OPEN.060 või B osa punktis UAS.SPEC.060 sätestatud nõudeid.

(2) Kui kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse peatamise alused on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse.

(3) Kui peatatud kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivust ei ole taastatud peatamise otsuses määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtetuks.

(4) Kaugpiloodi tõendist või tunnistusest loobumise korral tunnistab Transpordiamet selle kehtetuks.

(5) Kui kaugpiloodi tõend või tunnistus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, ei anna Transpordiamet isikule välja uut kaugpiloodi tõendit või tunnistust kuue kuu jooksul eelmise tõendi või tunnistuse kehtetuks tunnistamisest arvates.

§ 4623. Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaat

(1) Kaugpiloodi väljaõppe korraldamiseks annab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi välja Transpordiamet.

(2) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusorganisatsiooni sertifikaadi või selle muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(3) Kaugpilootide koolitusorganisatsioon korraldab oma tegevust kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamatu kohaselt.

(4) Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja tähtajatult.

(5) Transpordiamet jätab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi andmata, kui taotleja käsiraamat ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.

(6) Transpordiamet võib peatada kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks, kui koolitusorganisatsioon ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele.

(7) Transpordiamet tunnistab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks, kui:
1) sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul kõrvaldanud peatamise aluseks olnud puudusi ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele;
2) sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist.

(8) Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.

(9) Nõuded kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamatule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(10) Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise, sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 4624. Erikategooria käitamisteatis ja käitamisluba

(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 määratud erikategoorias käitamisteatise kinnitamiseks tuleb esitada Transpordiametile sama rakendusmääruse lisa B osa punkti UAS.SPEC.020 nõuetele vastav käitamisteatis lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(2) Mehitamata õhusõiduki süsteemi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 määratud erikategoorias käitamisloa saamiseks tuleb esitada Transpordiametile sama rakendusmääruse lisa B osa punkti UAS.SPEC.030 nõuetele vastav taotlus lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(3) Käitamisteatise või käitamisloa alusel tehtavate lendude korral peab käitajal olema kehtiv vastutuskindlustusleping, millega on kindlustatud käitaja vastutus mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete eest.

(4) Transpordiamet teeb otsuse käitamisteatise kinnitamiseks või sellest keeldumiseks 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(5) Transpordiamet teeb otsuse käitamisloa andmiseks või sellest keeldumiseks 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(6) Transpordiamet keeldub käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa väljaandmisest, kui isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa andmisest keelduda.

(7) Käitamisluba antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.

(8) Käitamisteatise läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(9) Käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 4625. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus

(1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse saamiseks esitab juriidiline isik Transpordiametile lennuohutuse järelevalve infosüsteemis taotluse, mis sisaldab kõiki komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punkti UAS.LUC.010 alapunktis b nimetatud andmeid.

(2) Transpordiamet vaatab taotluse läbi ja teeb pädevustunnistuse andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(3) Transpordiamet keeldub pädevustunnistuse väljaandmisest järgmistel juhtudel:
1) isik ei vasta nõuetele, mis on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktides UAS.LUC.020, UAS.LUC.030 ja UAS.LUC.040;
2) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks pädevustunnistuse väljaandmisest keelduda.

(4) Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise ja pädevustunnistuse hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 4626. Erikategooria käitamisloa ning kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet piirab mehitamata õhusõiduki erikategoorias käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistust või peatab selle kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) isik on rikkunud lennuohutuse nõudeid;
2) isik ei vasta enam erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse saamiseks kehtestatud nõuetele;
3) erikategooria käitamisloa omanik on rikkunud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktis UAS.SPEC.050, UAS.SPEC.090 või UAS.SPEC.100 sätestatud nõudeid;
4) kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse omanik on rikkunud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktis UAS.LUC.020 või UAS.LUC.090 sätestatud nõudeid.

(2) Erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.

(3) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse omanik ei ole kehtivuse peatamise tähtaja jooksul peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta käitamisloa või pädevustunnistuse väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtetuks.

(4) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse.

(5) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse.

(6) Käitamisloast või pädevustunnistusest loobumise korral tunnistab Transpordiamet selle kehtetuks. Käitamisloa või pädevustunnistuse omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne käitamisloast või pädevustunnistusest loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab käitamisloa või pädevustunnistuse kehtetuks käitamisloa või pädevustunnistuse omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.”;

106) paragrahvi 47 lõikes 57 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 II lisas” tekstiosaga „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d”;

107) paragrahvi 48 lõikes 23 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 lisas II” tekstiosaga „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d”;

108) paragrahvi 502 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi käesolevas peatükis lennujaam)”;

109) paragrahvi 503 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lennujaama haldaja on lennujaama haldav isik, kelle ülesanne on õigusaktide ja lepingute alusel hallata ja juhtida lennujaama taristut ning koordineerida ja kontrollida lennujaamas tegutsevate käitajate tegevust.

(2) Kui lennujaama haldab mitu isikut, on lennujaama haldaja iga selline isik.”;

110) paragrahv 504 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 504. Lennujaama kasutaja ja lennujaama kasutajate komitee

(1) Lennujaama kasutaja on isik, kes õhu kaudu veab reisijaid, posti või kaupa lennujaama või lennujaamast teise sihtkohta.

(2) Lennujaama haldaja moodustab lennujaama kasutajatest lennujaama kasutajate komitee.

(3) Kõigil lennujaama kasutajatel on õigus osaleda lennujaama kasutajate komitees isiklikult või esindaja kaudu. Igal lennujaama kasutajate komitee liikmel on üks hääl. Ühel esindajal ei tohi olla rohkem kui 49 protsenti häältest.

(4) Lennujaama kasutajate komiteel on esimees ja aseesimees, kelle kasutajate komitee valib oma koosolekul.

(5) Lennujaama kasutajate komitee koguneb vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Lennujaama kasutajate komitee koosolek protokollitakse.

(6) Lennujaama kasutajate komitee teeb otsuseid koosolekul osalevate liikmete häälteenamusega. Lennujaama komitee töökorra vastuvõtmise või muutmise küsimustes on vajalik lennujaama kasutajate komitee koosseisu häälteenamus. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav esimehe või teda asendava aseesimehe hääl.

(7) Lennujaama kasutajate komitee võtab vastu oma töökorra.”;

111) seadust täiendatakse 83. peatükiga järgmises sõnastuses:

83. peatükk
MAAPEALNE TEENINDUS LENNUJAAMAS

§ 5014. Kohaldamisala

(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse teeninduse teenuste osutamisel.

(2) Kui mitmel lennujaamal on üks haldaja, kohaldatakse käesolevat peatükki igale lennujaamale eraldi.

§ 5015. Maapealne teenindus

Maapealne teenindus tähendab teenuseid, mis on loetletud nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas.

§ 5016. Omakäitlus ja omakäitleja

(1) Omakäitlus on olukord, kus lennujaama kasutaja osutab otseselt endale üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust ega sõlmi kolmanda isikuga selliste teenuste osutamise lepingut.

(2) Omakäitleja on lennujaama kasutaja, kes tegeleb lennujaamas omakäitlusega.

(3) Lennujaama kasutajaid ei loeta omavahel kolmandateks isikuteks, kui nad on omavahel ainuvalitseva mõju kaudu seotud, eelkõige juhul, kui ühele lennujaama kasutajale kuulub enamusosalus teises lennujaama kasutajas või ühele isikule kuulub enamusosalus mitmes lennujaama kasutajas.

§ 5017. Maapealne teenindaja

(1) Maapealne teenindaja on isik, kes osutab kolmandale isikule üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust.

(2) Kui maapealsete teenindajate arvu lennujaamas on käesoleva seaduse § 5030 lõike 1 või 6 alusel piiratud, ei tohi vähemalt üks vastava teenuse teenindaja otseselt ega kaudselt olla järgmiste isikute valitseva mõju all:
1) sama lennujaama haldaja;
2) lennujaama kasutaja, kes vedas rohkem kui 25 protsenti reisijaid või kaupa vastavate maapealsete teenindajate valimisele eelnenud aasta vedude üldmahust selles lennujaamas;
3) isik, kelle otsese või kaudse valitseva mõju all on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isik;
4) isik, kes on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isiku otsese või kaudse valitseva mõju all.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumiseks ei loeta olukorda, kus samas lõikes sätestatud nõuetele vastava maapealse teenindaja leidmiseks on korraldatud käesoleva seaduse nõuetele vastav konkurss, kuid konkursi tingimustele vastavat maapealset teenindajat ei ole leitud.

(4) Äriliseks lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaama tegevus tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetega kooskõlla viia 12 kuu jooksul arvates kuupäevast, kui lennujaama aastane vedude maht ületab kahte miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa.

§ 5018. Nõuded maapealsetele teenindajatele ja omakäitlejatele

(1) Lennujaama haldaja võib maapealse teeninduse õiguse seada sõltuvusse asjakohaste, objektiivsete, avalike ja mittediskrimineerivate tingimuste täitmisest.

(2) Maapealsed teenindajad ja omakäitlejad peavad täitma lennujaama haldaja kehtestatud tingimusi, sealhulgas standardtingimusi ja tehnilisi kirjeldusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustes sätestatakse muu hulgas:
1) ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustus maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevuse ohutuse tagamiseks;
2) maapealse teenindaja ja omakäitleja kohustus tagada teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite ja varustuse töökord ja ohutus ning nimetatud sõidukite ja varustuse lennujaama territooriumile toomisel, seal hoidmisel ja kasutamisel ning sealt teisaldamisel kohaldatavad nõuded.

(4) Lennujaama haldaja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused enne nende kehtestamist lennujaama kasutajate komiteele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, kui tegemist on maapealsele teenindusele kohaldatavate standardtingimuste või tehniliste kirjeldustega.

§ 5019. Pideva teenindamise kohustus

Maapealne teenindaja peab tagama lennujaama kasutajate pideva teenindamise.

§ 5020. Usaldusväärsus

(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad olema usaldusväärsed.

(2) Usaldusväärsus tähendab, et ettevõtja äritegevus toimub kooskõlas asjakohaste õigusaktidega ning ei kahjusta ega ohusta lennujaama toimimist, kolmandaid isikuid ega avalikkust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud usaldusväärsuse nõude täidetuse hindamisel eeldatakse, et usaldusväärsus ei ole tagatud järgmistel juhtudel:
1) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 loetletud tunnusele;
2) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punktides 1–5 loetletud tunnusele;
3) ettevõtja või temaga otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isik on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt lennujaama haldajaga või kolmanda isikuga sõlmitud maapealse teenindusega seotud lepingut nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi;
4) ettevõtja või tema esindaja on esitanud valeandmeid maapealsete teenindajate ja omakäitlejate vastavuse kohta nende suhtes kehtestatud nõuetele või jätnud need andmed ilma mõjuva põhjuseta esitamata;
5) ettevõtjat või tema esindajat on karistatud maksualase süüteo või esimese astme kuriteo eest ja karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
6) ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid.

§ 5021. Piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus

(1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peavad olema jätkusuutlikuks ja kõikide kohaldatavate nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavad rahalised vahendid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud järgmistel juhtudel:
1) ettevõtjal on ajatamata maksuvõlg maksukorralduse seaduse või ettevõtja asukohariigi õigusaktide tähenduses ja see ületab lennujaama haldaja määratud proportsiooni ettevõtja eelmise kalendriaasta käibest;
2) ettevõtja on enam kui 30 päeva viivituses tasu maksmisega lennujaama haldajale või kolmandale isikule, kui tasu on seotud maapealseks teeninduseks vajalike ruumide, rajatiste või seadmete kasutamise või toodete või teenuste ostmisega ja võlgnetav summa ületab lennujaama haldaja määratud taset.

(3) Lennujaama haldaja konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuvõla proportsiooni ja võlgnevuse suuruse määramist või nende muutmist lennujaama kasutajate komiteega.

§ 5022. Kindlustuse omamise kohustus

(1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peab lennujaamas maapealse teenindusega tegelemise igal ajahetkel olemas olema kehtiv kindlustus.

(2) Kindlustus peab katma maapealse teenindusega seotud varade taastamisväärtuse ja kolmandate isikute ees maapealse teenindusega seoses tekkivad võimalikud kahju hüvitamise kohustused.

(3) Lennujaama haldajal on õigus kehtestada kindlustuse omamise kohustust täpsustavad tingimused.

§ 5023. Nõuded töötajatele

Maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajad peavad tööülesannete täitmiseks oskama vajalikul tasemel eesti või inglise keelt. Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et töötajad, kes suhtlevad tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või lennujaama külastajatega, oskaksid efektiivset suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise keelt.

§ 5024. Alltöövõtjate kasutamine

(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teavitavad lennujaama haldajat maapealses teeninduses kasutatavatest alltöövõtjatest.

(2) Teenuseid, mille osutamiseks on lennujaamas omakäitlejate arvu piiratud, võib omakäitleja tellida üksnes neilt alltöövõtjatelt, kellel on samas lennujaamas õigus pakkuda kõikidele kolmandatele isikutele vastavat maapealset teenindust.

§ 5025. Võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamine

(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja täidavad lennujaama haldaja käesoleva seaduse §-s 591 sätestatud võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks küberturvalisuse seaduse nõudeid ulatuses, milles nende tegevus või tegevusetus mõjutab selle süsteemi turvalisust.

(2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teevad lennujaama haldajaga koostööd käesoleva seaduse §-s 591 sätestatud süsteemi turvalisuse tagamisel.

§ 5026. Teabe andmise kohustus

(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja annavad lennujaama haldajale maapealse teenindusega seonduvat infot ulatuses, milles lennujaama haldajal on sellist infot vaja lennujaama töö korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks.

(2) Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et maapealse teenindaja või omakäitleja infosüsteemid liidestuksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud info vahetamiseks vajalikus ulatuses lennujaama haldaja infosüsteemiga, millele viimane on loonud üldise liidestumisvalmiduse. Liidestumisega seotud kulud kannab maapealne teenindaja või omakäitleja, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 5027. Nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Lennujaama haldajal on õigus kontrollida maapealse teenindaja ja omakäitleja vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja tagavad lennujaama haldaja juurdepääsu kontrolli teostamiseks vajalikele asjadele, andmekandjatele ja teabele.

§ 5028. Lennujaama haldajaga sõlmitav maapealse teeninduse leping

(1) Lennujaama haldaja sõlmib maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lepingu, millega korraldatakse lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamine ning maapealse teeninduse pakkumine.

(2) Kui maapealne teenindaja ei täida lennujaama kasutajaga sõlmitud lepingut, on lennujaama haldajal õigus lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt kasutada ja lubada kolmandatel isikutel kasutada maapealse teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume, et korraldada lennujaama kasutajale maapealse teeninduse jätkuv pakkumine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul maksab lennujaama haldaja maapealsele teenindajale mõistlikku kasutustasu. See ei tohi ületada tasu, mida sama ajavahemiku eest maksid vastavale maapealsele teenindajale käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teenindatavad lennujaama kasutajad.

§ 5029. Maapealse teeninduse vabadus

(1) Lennujaama haldaja tagab lennujaamas maapealse teeninduse vabaduse, kui lennujaam on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele.

(2) Lennujaama haldaja ei pea tagama kolmandatele isikutele maapealse teeninduse pakkumise vabadust lennujaamas, mille aastane vedude maht on väiksem kui kaks miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa.

(3) Lennujaama haldaja ei pea tagama omakäitluse vabadust juhul, kui lennujaama aastane vedude maht on väiksem kui üks miljon reisijat või 25 000 tonni kaupa, järgmiste maapealse teeninduse teenuste puhul:
1) pagasikäitlus;
2) perroonikäitlus;
3) kütuse- ja õlikäitlus;
4) kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel saabumisel, väljumisel või transiidi puhul.

(4) Kui lennujaam saavutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud kaubaveo künnise, saavutamata vastavat reisijate hulka, ei pea haldaja tagama maapealse teeninduse vabadust nende maapealse teeninduse teenuste korral, mis on ette nähtud eranditult reisijatele.

§ 5030. Maapealse teeninduse vabaduse piiramine

(1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud selliste maapealsete teenindajate arvule, kellel on lubatud pakkuda käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse teenuseid. Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe maapealse teenindajani iga maapealse teeninduse teenuse kohta.

(2) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud omakäitlejate arvule, kellel on õigus omakäitlusele käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse korral. Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe omakäitlejani iga maapealse teeninduse teenuse kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel võib maapealsete teenindajate ja omakäitlejate arvu piirata, kui ilma piiranguta ei oleks tagatud:
1) lennujaama ohutus;
2) lennujaamas ja selle lähiümbruses viibivate isikute turvalisus;
3) lennujaama läbilaskevõime;
4) lennujaama haldamiseks ja kasutamiseks vajaliku ruumi olemasolu või
5) lennujaama efektiivne toimimine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piirangute kehtestamine ei piira selliste maapealsete teenindajate arvu, kes pakuvad olulise lisaväärtusega teenust, mille osutamine ei takista käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud tingimuste tagamist.

(5) Vabariigi Valitsusel on õigus piirata korraldusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute arvu ühe maapealse teenindajani või ühe omakäitlejani või keelata omakäitlus, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu on võimatu maapealset teenindust pakkuda rohkematel isikutel. Vabariigi Valitsusel on sel juhul õigus määrata korraldusega isik, kellel on ainsana õigus pakkuda maapealset teenindust kolmandatele isikutele või tegeleda omakäitlusega.

(6) Vabariigi Valitsusel on õigus piirata korraldusega käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3 nimetamata maapealse teeninduse teenuste korral isikute arvu, kellel on õigus omakäitlusele või maapealse teeninduse pakkumisele kolmandatele isikutele, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu on võimatu kohaldada maapealse teeninduse vabadust piiranguteta. Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe teenindajani iga maapealse teeninduse teenuse kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangud ei tohi:
1) ulatuda vajalikust kaugemale ega kahjustada põhjendamatult nõukogu direktiivi 96/67/EÜ eesmärke;
2) põhjustada konkurentsi moonutamist maapealsete teenindajate või omakäitlejate vahel.

(8) Lennujaama haldaja ja temaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad loetakse maapealse teeninduse pakkumisel käesoleva paragrahvi tähenduses üheks teenuseosutajaks.

§ 5031. Maapealse teeninduse vabaduse piirangu kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 nimetatud piirangute kestus võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute puhul olla kuni kaks aastat ja muudel juhtudel kuni kolm aastat. Piirangu kestust võib enne selle tähtpäeva saabumist pikendada, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu ei ole endiselt võimalik maapealset teenindust pakkuda rohkematel isikutel.

(2) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul hiljemalt kolm kuud enne piirangu tähtpäeva saabumist piirangu pikendamise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja võrra.

(3) Käesoleva seaduse § 5030 lõikes 1 nimetatud isikute puhul võib piirangu kestust pikendada üks kord.

§ 5032. Maapealse teeninduse vabaduse piiramise korraldus

(1) Käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korralduses nimetatakse maapealse teeninduse teenus või teenused, millele piirang kehtestatakse.

(2) Korralduses või selle seletuskirjas esitatakse lennujaama ruumi või võimsuse puudused, mille tõttu on piirangu kehtestamine õigustatud. Korraldusele lisatakse lennujaama haldaja koostatud plaan ruumi või võimsuse puuduste kõrvaldamiseks.

§ 5033. Suhtlus Euroopa Komisjoniga ja piirangute muutmine

(1) Valdkonna eest vastutav minister teavitab käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangute kehtestamisest ja neid õigustavatest põhjendustest Euroopa Komisjoni vähemalt kolm kuud enne piirangute jõustumist.

(2) Euroopa Komisjoni nõudmisel võib Vabariigi Valitsus piirangute kestust lühendada või vähendada nende ulatust nii, et piiranguid ei ole lennujaama selles osas, kus nende vajadus ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul tõendatud.

§ 5034. Maapealsete teenindajate valimine

(1) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 1, 5 või 6 alusel piiratud, valitakse maapealsed teenindajad konkursi teel.

(2) Konkursi korraldamine ei ole nõutav, kui maapealsete teenindajate arvu on piiratud Vabariigi Valitsuse korraldusega ühe maapealse teenindajani ja lennujaama haldaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimalust või piirangu seadmisel on kindlaks määratud isik, kellel ainsana on õigus piirangu kehtimise ajal teenust osutada.

(3) Konkursi korraldab:
1) lennujaama haldaja, kui ta ei osuta ise lennujaamas samu maapealse teeninduse teenuseid ega ole valitseva mõju kaudu otseselt ega kaudselt seotud samas lennujaamas samade teenuste osutajaga ega oma osalust samas lennujaamas samade teenuste osutajas;
2) muudel juhtudel Riigi Tugiteenuste Keskus.

(4) Lennujaama haldaja konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama kasutajate komiteega. Riigi Tugiteenuste Keskus konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate komiteega.

(5) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 1, 5 või 6 alusel piiratud, võib lennujaama haldaja:
1) ise pakkuda maapealset teenindust, läbimata käesolevas paragrahvis sätestatud konkurssi;
2) lubada käesolevas paragrahvis sätestatud konkurssi läbimata maapealset teenindust pakkuda otseselt või kaudselt lennujaama haldaja valitseva mõju all oleval isikul.

(6) Maapealsed teenindajad valitakse kuni seitsmeks aastaks. Kui maapealne teenindaja lõpetab oma tegevuse enne tähtaega, valitakse uus maapealne teenindaja uueks kuni seitsmeaastaseks perioodiks.

(7) Konkursi ebaõnnestumise korral jätkab konkursi korraldaja konkursside korraldamist vähemalt kord aastas kuni konkursi tingimustele vastava maapealse teenindaja leidmiseni.

(8) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul.

§ 5035. Maapealse teenindaja konkursi nõuded

(1) Käesoleva seaduse § 5034 lõikes 1 sätestatud konkursi korraldamisel järgitakse riigihangete seaduses kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut.

(2) Konkurss peab vastama riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtetele ning olema objektiivne. Igal maapealse teeninduse pakkumisest huvitatud isikul peab olema võimalik konkursil osaleda.

(3) Konkurss kuulutatakse välja Euroopa Liidu Teatajas.

(4) Konkursi korraldaja määrab konkursi objektiks oleva teenuse liigi ja mahu. Konkursi korraldajal on õigus moodustada eri maapealse teeninduse teenustest pakette, kui see on lennujaama toimimise seisukohalt mõistlik või vajalik käitlusmahu efektiivseks kasutamiseks.

(5) Konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel seada konkursi tingimustes üksikute teenuste või teenusepakettide osutamisele ühe järgmise tingimuse või mitu neist:
1) teenust võib osutada üksnes kindlates lennujaama piirkondades;
2) teenust võib osutada, kasutades selleks üksnes kindlaid käitlusalasid või seadmete parkimise alasid;
3) teenust tuleb osutada, kasutades enne kindlaks määratud käitlusviisi;
4) teenust tuleb alltöövõtjaid kasutamata osutada isiklikult.

(6) Konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel lisada konkursi tingimuste hulka tingimuse, mille kohaselt on konkursi võitjal kohustus:
1) pakkuda maapealset teenindust veel ka lennujaamas, mis teenindab Eesti territooriumi äärealasid või arengupiirkondi ega paku maapealsetele teenindajatele kaubanduslikku huvi, kuigi on Eesti riigile eluliselt tähtis, või
2) osutada maapealset teenindust veel ka sellises lennujaamas, mis asub Eesti saarel ja mille aastane reisijateveo maht ei ole väiksem kui 100 000 reisijat.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 sätestatud tingimuse konkursi tingimustesse lisamisest teavitab konkursi korraldaja enne Euroopa Komisjoni.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 sätestatud tingimuse konkursi tingimustesse lisamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni heakskiit.

(9) Konkursi täpsema korra ja tingimused määrab kindlaks konkursi korraldaja.

(10) Konkursi korraldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed kavandatavast konkursi väljakuulutamisest, konkursi kavandatavast korrast, tingimustest ja pakkumuste hindamise kriteeriumidest ning konkursi dokumente puudutavatest peamistest asjaoludest ja nende olulisest sisust.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu küsimise korra, konkursil osalemisest huvitatud isikute konkursiga seonduvast teavitamise korra ja nõuded Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatavale teatele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 5036. Omakäitlejate valimine

(1) Kui omakäitlejate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel piiratud (edaspidi käesolevas paragrahvis piiratud teenus), valib omakäitlejad lennujaama haldaja asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Lennujaama haldaja ei vali omakäitlejat, kui omakäitlejate arvu on piiratud Vabariigi Valitsuse korraldusega ühe omakäitlejani ja piirangu seadmisel on kindlaks määratud isik, kellel ainsana on õigus piirangu kehtestamise ajal omakäitlusega tegeleda.

(2) Lennujaama haldaja annab lennujaama kasutajale piiratud teenuse kohta omakäitluse õiguse lennujaama kasutaja esitatud kirjaliku taotluse alusel.

(3) Lennujaama haldaja saadab saabunud taotluse kohta teate kõikidele lennujaama kasutajatele. Teade ei tohi sisaldada infot, missugune konkreetne lennujaama kasutaja taotluse esitas.

(4) Lennujaama kasutajal on õigus lennujaama haldaja määratud mõistliku aja jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teate saamist esitada taotlus ühe või mitme piiratud teenuse kohta omakäitluse õiguse saamiseks. Mõistlik aeg taotluse esitamiseks ei või olla lühem kui viis tööpäeva.

(5) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi vähem, kui on vastavale piiratud teenusele lubatud vabu omakäitlejate kohti, rahuldab lennujaama haldaja kõik esitatud taotlused, mis vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele.

(6) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi rohkem, kui on vastavale piiratud teenusele vabu omakäitlejate kohti, teeb lennujaama haldaja kindlaks, kas kõik esitatud taotlused vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele. Kui ka nõuetele vastavate taotluste arv on suurem kui vabade omakäitlejate kohtade arv, täidab lennujaama haldaja vabad omakäitlejate kohad liisuheitmise teel.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud liisuheitmise teeb lennujaama haldaja lennujaama kasutajate komitee nimetatud isiku juuresolekul hiljemalt ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud ajast.

(8) Kui käesoleva seaduse § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel piirangute seadmise hetkel on lennujaama kasutajal omakäitluse õigus piiratud teenuse suhtes, lõppeb see ühe aasta möödumisel piirangute seadmisest. Kui lennujaama kasutaja soovib omakäitlust jätkata pärast nimetatud tähtaja möödumist, esitab ta lennujaama haldajale kirjaliku taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.

(9) Piiratud teenuste puhul valitakse omakäitlejad kuni seitsmeks aastaks. Kui omakäitleja lõpetab tegevuse enne tähtaega, valitakse uus omakäitleja uueks kuni seitsmeks aastaks.

(10) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul.

§ 5037. Juurdepääs lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele

(1) Lennujaama haldaja tagab maapealsele teenindajale ja omakäitlejale maapealseks teeninduseks vajaliku juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele.

(2) Lennujaama haldaja kehtestab lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele juurdepääsu tingimused ja tasu. Tingimused ja tasu peavad olema asjakohased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Lennujaama haldaja konsulteerib enne tingimuste ja tasu kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega.

§ 5038. Keskse taristu kindlaksmääramine

(1) Lennujaama haldaja määrab lennujaama kasutuskorras kindlaks taristu, mille keerukus, maksumus või keskkonnamõju ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist (edaspidi keskne taristu). Lennujaama haldaja konsulteerib enne keskse taristu määramist lennujaama kasutajate komiteega.

(2) Keskne taristu on:
1) jäätõrjesüsteem;
2) pagasi sorteerimise süsteem;
3) veepuhastussüsteem;
4) kütusejaotussüsteem;
5) lennuinfosüsteem;
6) muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav lennujaama haldaja taristu.

(3) Keskset taristut juhib lennujaama haldaja või tema volitatud isik.

(4) Lennujaama kasutuskorras võib kindlaks määrata, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad kasutama keskset taristut.

(5) Kesksele taristule juurdepääsu tingimused ja keskse taristu kasutamise tasu peavad vastama käesoleva seaduse § 5037 lõikes 2 sätestatule.

§ 5039. Tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded

(1) Maapealne teenindaja peab oma raamatupidamises eraldi arvestust maapealse teeninduse ja enda muu tegevusega seotud tulude ja kulude kohta kooskõlas raamatupidamise seadusega.

(2) Kui lennujaama haldaja pakub maapealset teenindust, ei ole tal lubatud selleks kasutada lennujaama haldusega seotud tegevusest teenitud tulusid ja vastupidi.

(3) Maapealne teenindaja esitab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Konkurentsiametile eelmise majandusaasta aruande koos vandeaudiitori hinnanguga raamatupidamise vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.

(4) Konkurentsiamet kontrollib, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõue on täidetud.

§ 5040. Lennujaama haldaja korraldatavad konsultatsioonid

(1) Lennujaama haldaja korraldab vähemalt kord aastas koosoleku lennujaama kasutajate komitee ja maapealsete teenindajatega, et konsulteerida käesoleva peatüki rakendamise üle.

(2) Koosoleku võib korraldada osana lennujaama kasutajate komitee korralisest või erakorralisest koosolekust, kutsudes koosolekule ka maapealsed teenindajad.

(3) Kui käesoleva seaduse § 5030 lõike 5 alusel on piiratud maapealsete teenindajate arvu, peab koosolekul arutatav hõlmama nende maapealse teeninduse teenuste hinda, millele on kehtestatud piirang, ja nende teenuste osutamise korraldust.”;

112) paragrahvi 55 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 nimetatud juhtudel”;

113) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui järelevalve käigus ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, kehtestab Transpordiamet õhusõidukile lennukeelu.”;

114) paragrahvi 55 lõike 5 punktis 3 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis 7.f” tekstiosaga „(EL) 2018/1139 V lisa punktis 7.5”;

115) paragrahvi 551 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Alkoholijoobes olevaks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik järgmistel juhtudel:
1) tema ühes grammis veres on alkoholi 1,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem;
2) tema ühes grammis veres on alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline täitma oma töökohustusi.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik loetakse olevaks alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui tema ühes grammis veres on alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris tema väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.”;

116) paragrahvi 551 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tööandja on kohustatud jälgima, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist ja alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks.”;

117) paragrahv 574 tunnistatakse kehtetuks;

118) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „reisijatasu” tekstiosaga „, puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija tasu”;

119) paragrahvi 601 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 601. Riikliku ja haldusjärelevalve tegemine”;

120) paragrahvi 601 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Transpordimeti pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve:
1) juriidiliste ja füüsiliste isikute lennutegevuse, sealhulgas mehitamata õhusõidukite käitamise üle;”;

121) paragrahvi 601 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) lennuettevõtja lennutegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud nõuetele vastavuse üle;”;

122) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja üle;”;

123) paragrahvi 601 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise teenuse osutaja üle;”;

124) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise üle;”;

125) paragrahvi 601 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõnad „lennundusspetsialistide koolituse ja” sõnadega „lennundusspetsialistide ja kaugpilootide koolituse ning”;

126) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

127) paragrahvi 601 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„13) lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise üle;
14) maapealse teeninduse üle.”;

128) paragrahvi 601 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

129) paragrahvi 602 pealkirjas asendatakse sõna „teostamine” sõnaga „erimeetmed”;

130) paragrahvi 602 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „32,” tekstiosaga „37, 38,”;

131) paragrahvi 602 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Transpordiameti pädev järelevalveametnik võib õhusõiduki seisuplatsil tehtava kontrolli käigus kontrollida alkoholijoovet komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 punkti ARO.RAMP.106 alusel vastavalt korrakaitseseadusele, arvestades nimetatud määruse erisusi.”;

132) paragrahvi 602 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui Transpordiamet teeb järelevalvet käesoleva seaduse § 601 lõikes 2 nimetatud isiku või tsiviilõhusõiduki või lennutreeningseadme üle välisriigis, kannab nimetatud isik või tsiviilõhusõiduki või lennutreeningseadme käitaja Transpordiameti järelevalveametnike lähetuskulud, mis arvestatakse avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korra järgi.”;

133) paragrahvi 603 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Konkurentsiametil on õigus teha lennujaama haldajale ettekirjutus haldaja rakendatavate tasumäärade või tema muu tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse 82. peatükis või § 5039 lõikes 2 sätestatud nõuetega. Konkurentsiametil on õigus teha maapealsele teenindajale ettekirjutus teenindaja tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse § 5039 lõikes 2 sätestatud nõudega.”;

134) paragrahvi 603 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

135) paragrahvi 6018 pealkirja ja lõiget 1 ning § 6020 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna „joobeseisundis” sõnadega „või alkoholi piirmäära ületavas seisundis”;

136) paragrahvi 6031 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Transpordiameti väljaantava sertifikaadi nõuete rikkumise või sertifikaadita tegutsemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

137) paragrahvi 6046 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Deklareerimiskohustusega” sõnadega „koolitustegevuse ja”;

138) paragrahvi 6047 lõikes 1 asendatakse arv „400” arvuga „300”;

139) paragrahv 6052 tunnistatakse kehtetuks;

140) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-dega 6053–6056 järgmises sõnastuses:

§ 6053. Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumine

(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot.

§ 6054. Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimine kaugpiloodi pädevuseta isiku poolt

(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimise eest kaugpiloodi pädevuseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot.

§ 6055. Mehitamata õhusõiduki juhtimine joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku poolt

Mehitamata õhusõiduki juhtimise eest joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6056. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 605–607, 609, 6010, 6012–6020, 6022–6025, 6027, 6028, 6031, 6035, 6039–6042, 6046, 6047 ja 6053–6055 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Transpordiamet.

(2) Käesoleva seaduse §-s 6037 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Käesoleva seaduse §-s 6044 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.

(4) Käesoleva seaduse §-des 6049–6051 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.”;

141) paragrahv 612 tunnistatakse kehtetuks;

142) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „nõukogu direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36–45);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21).”.

§ 2.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 162 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest, välja arvatud käitamistingimustest õhusõiduki kustutamise ja lennuettevõtja kontaktandmete muutmise taotluse korral, tasutakse riigilõivu 185 eurot.”;

2) paragrahvi 164 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 164. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine”;

3) paragrahvi 164 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja” sõnadega „Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja”;

4) paragrahvi 164 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta riigilõivu:”;

5) paragrahvi 164 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses:

„11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) puhul 400 eurot;
12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400 eurot;
13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot.”;

6) paragrahvi 164 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 165 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme” sõnaga „Aeronavigatsiooniseadme”;

8) seadust täiendatakse §-ga 1662 järgmises sõnastuses:

§ 1662. Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning käitamistingimuste hoidmine

(1) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) visuaallennu tingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 130 eurot;
2) öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja või -kopteriväljaku puhul 195 eurot.

(2) Käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot.

(3) Käitamistingimuste hoidmise eest tasutakse riigilõivu:
1) visuaallennu tingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 40 eurot aastas;
2) öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja või -kopteriväljaku puhul 60 eurot aastas.”;

9) paragrahvi 167 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „liinipiloodi,” tekstiosaga „teise piloodi,”;

10) seadust täiendatakse §-ga 1671 järgmises sõnastuses:

§ 1671. Raadioside pidamise õiguse kande tegemine lennundusloale või lennunduse raadioside loale ja lennunduse raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamine

Raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale või lennunduse raadioside loale ja lennunduse raadioside loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.”;

11) paragrahvi 170 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 II lisas” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), artikli 2 lõike 3 punktis d”;

12) paragrahvi 173 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 II lisas” tekstiosaga „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d”;

13) paragrahvi 171 pealkirjas ja lõigetes 1–3 asendatakse sõnad „Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni” sõnaga „Koolitusorganisatsiooni”;

14) seadust täiendatakse §-ga 1731 järgmises sõnastuses:

§ 1731. Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

(1) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1190 eurot.

(2) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 850 eurot.

(3) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1190 eurot.”;

15) paragrahvi 174 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 174. Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine”;

16) paragrahvi 174 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Lennunduse” sõnaga „inglise”;

17) paragrahvi 174 lõikes 2 asendatakse sõnad „Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi kehtivusaja pikendamise” sõnadega „Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi muutmise”;

18) paragrahv 1776 tunnistatakse kehtetuks;

19) seaduse 8. peatüki 3. jao 1. jaotist täiendatakse §-dega 17717–17722 järgmises sõnastuses:

§ 17717. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimine

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle pikendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.

§ 17718. Kaugpiloodi tõendi ja tunnistuse väljaandmine

(1) A1- ja A3-alamkategoorias väljaõppe läbimise kohta kaugpiloodi tõendi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.

(2) Kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.

§ 17719. Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisteatise läbivaatamine

Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisteatise läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

§ 17720. Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisloa taotluse läbivaatamine ning käitamisloa hoidmine

(1) Mehitamata õhusõiduki erikategoorias käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot.

(2) Kui käitamisluba antakse välja kauemaks kui üheks aastaks, tasutakse käitamisloa hoidmise eest iga aasta kohta riigilõivu 125 eurot.

§ 17721. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taotluse läbivaatamine ning tunnistuse hoidmine

(1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 eurot.

(2) Tunnistuse hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 250 eurot.

§ 17722. Mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

(1) Mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot.

(2) Sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.

(3) Sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 50 eurot.”.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json