Teksti suurus:

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:18.07.2011
Avaldamismärge:RT I, 08.07.2011, 6

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.07.2011 otsus nr 916

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 16.06.2011

§ 1. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses (RT I 2010, 2, 3; 34, 182) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud rahasiire on makseteenus, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma raha maksja või saaja nimel maksekontot avamata.”;

2) paragrahvi 3 lõike 6 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”6) lepinguriigid või nende regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksused väljaspool nende ülesandeid riigiasutustena;”;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”10) teenused või tehingud, mis põhinevad maksevahenditel, mida saab kaupade või teenuste ostmiseks kasutada üksnes eelnimetatud maksevahendi väljaandja valduses olevates siseruumides ja maa-alal või väljaandjaga majandustegevuses sõlmitud lepingu alusel kas ühise piiratud teenusepakkujatega võrgustiku vahendusel või piiratud valikuga kaupade või teenuste ostmiseks;”;

4) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõna ”kliendina” sõnaga ”kliendi”;

5) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 6. E-raha ja selle väljastamine

(1) E-raha on elektroonilisel kandjal (edaspidi e-raha seade) säilitatav rahaline väärtus, mis väljendab rahalist nõuet selle väljaandja vastu ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) seda väljastatakse rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses;

2) seda kasutatakse maksevahendina maksetehingute tegemiseks võlaõigusseaduse § 709 lõike 6 tähenduses;

3) seda aktsepteerib maksevahendina vähemalt üks isik, kes ise ei ole selle e-raha väljastaja.

(2) E-raha valdamise ajavahemiku eest ei tohi nõuda ega maksta intressi, muud tasu ega kohaldada muid soodustusi.

(3) Käesolevas seaduses e-raha ja e-raha asutuste kohta sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud maksevahendite ja punktis 11 sätestatud maksetehingute suhtes.

(4) E-raha teenus käesoleva seaduse tähenduses on e-raha väljastamine ja e-raha väljastamise või haldamisega vahetult seotud lisateenus.

(5) Ühele e-raha seadmele võib salvestada e-raha kuni 1000 euro väärtuses, kui e-raha seade ei võimalda sellele korduvat e-raha salvestamist (edaspidi taaslaadimine). Kui e-raha seade võimaldab taaslaadimist, võib kalendriaasta jooksul ühele e-raha seadmele salvestada või taaslaadida kuni 2500 euro väärtuses e-raha.

(6) E-raha ei käsitata hoiuse ega muu tagasimakstava vahendina krediidiasutuste seaduse § 4 tähenduses.

(7) E-raha võivad väljastada järgmised isikud (edaspidi e-raha väljastaja):

1) e-raha asutus käesoleva seaduse tähenduses;

2) äriühing, kes on saanud loa kasutada käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud erandit;

3) krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;

4) Euroopa Keskpank ja lepinguriigi keskpank väljaspool nende ülesandeid rahandus- või riigiasutusena;

5) lepinguriik või selle regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus oma ülesandeid täites.

(8) E-raha võib levitada või tagasi võtta e-raha väljastaja või tema nimel tegutsev isik (edaspidi edasimüüja). Edasimüüja kasutamisel kohaldatakse e-raha asutuse suhtes käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud tegevuse edasiandmisele esitatavaid nõudeid.

(9) Kui e-raha asutus osutab makseteenust edasimüüja kaudu, kohaldatakse e-raha asutuse suhtes käesoleva seaduse §-des 59–61 makseagentide kohta sätestatut.”;

6) paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) E-raha asutus on aktsiaselts või osaühing, kelle püsiv tegevus on enda nimel e-raha väljastamine.

(2) E-raha asutus võib lisaks e-raha väljastamisele tegeleda järgmisega:

1) makseteenuste osutamine;

2) makseteenuste osutamisega seotud laenude andmine, kui täidetud on käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tingimused;

3) e-raha väljastamise või haldamisega või makseteenustega vahetult seotud lisateenuste osutamine;

4) maksesüsteemide haldamine;

5) muud e-raha väljastamisega mitteseotud tegevused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) E-raha asutusel on keelatud anda laenu e-raha vastu saadud vahendite arvel või tagatisel.

(4) Kui e-raha asutus osutab makseteenust, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.”;

7) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad ”e-raha asutuse” läbivalt sõnadega ”e-raha väljastaja”;

8) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Äriühing, kelle väljastatav e-raha vastab võlaõigusseaduse § 73312 lõikes 1 sätestatud väikemaksevahendi määratlusele, võib mitte järgida ja tema tegevuse suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse 2.–10. peatükis sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 47–49 äriühingu juhtide ja töötajate ning § 82 lõigetes 1 ja 3 aruandluse kohta sätestatut, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) keskmine väljastatud e-raha maht ei ole suurem kui 500 000 eurot arvestatuna vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5;

2) äriühingu juhte või äritegevuse juhtimise eest vastutavaid isikuid ei ole mõistetud süüdi majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ega terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingu asukoht ja peamine tegevuskoht peavad asuma Eestis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust kasutav äriühing ei või vastavalt käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatule asutada lepinguriigis filiaali, osutada piiriüleseid teenuseid ega levitada teises lepinguriigis e-raha edasimüüja kaudu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust kasutav äriühing võib pakkuda makseteenust, kui ta vastab käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(5) Keskmise väljastatud e-raha mahuna käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses väljastatud e-rahaga seotud rahaliste kohustuste keskmist üldsummat iga kalendripäeva lõpus eelneva kuue kalendrikuu jooksul. Keskmist väljastatud e-raha mahtu arvestatakse iga kalendrikuu esimesel kalendripäeval ja seda kohaldatakse kõnealusel kalendrikuul.”;

9) paragrahvi 14 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(6) Käesoleva seaduse § 6 lõike 7 punktides 2–5 nimetatud isikud ei pea e-raha väljastamiseks tegevusluba taotlema.”;

10) paragrahvi 63 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Makseteenuste osutamise ja makseteenuse lepingu, sealhulgas arvelduslepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse 40. peatükis ja muudes õigusaktides maksekäsundi ja makseteenuste kohta sätestatut.

(2) E-raha väljastaja on kohustatud kliendi raha vastu viivitamata väljastama e-raha vastavalt saadud raha nimiväärtusele.

(3) E-raha väljastaja on kohustatud e-raha kasutaja nõudmisel enda väljastatud e-raha vastavalt nimiväärtusele tagasi võtma sularaha või maksekontole ülekantava summa vastu.

(4) E-raha väljastaja või tema nimel tegutsev edasimüüja esitab kliendile tema nõudmisel järgmised andmed:

1) e-raha väljastaja ärinimi, tema tegevuskoha aadress ning muu kliendi ja e-raha väljastaja vahelistes suhetes oluline aadress ning vajaduse korral tema edasimüüja, agendi või filiaali aadress ja viide käesoleva seaduse §-s 105 nimetatud nimekirjale, kuhu e-raha asutus on kantud;

2) teave e-raha teenustega seotud riskide kohta, arvestades pakutavate teenuste liiki ja mahtu;

3) e-raha seadmel oleva e-raha jääk.

(5) E-raha väljastaja ja e-raha kasutaja, sealhulgas e-raha maksevahendina vastuvõtva isiku vahel sõlmitavas lepingus sätestatakse selgelt e-raha tagasivõtmise tingimused, kaasa arvatud tingimused tasude maksmise kohta. E-raha väljastaja on kohustatud enne lepingu sõlmimist klienti teavitama e-raha tagasivõtmise tingimustest ja sellega seotud tasudest.

(6) E-raha tagasivõtmise tasu peab olema proportsionaalne ja vastavuses e-raha väljastaja kantud tegelike kuludega ning tasu võib võtta üksnes juhul, kui tasu võtmine on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5 lepingus ette nähtud ja täidetud on üks järgmistest tingimustest:

1) e-raha kasutaja taotleb e-raha tagasivõtmist enne lepingu lõppemist;

2) e-raha kasutaja ütleb lepingu üles enne lepingus sätestatud e-raha tagasivõtmise kuupäeva;

3) e-raha kasutaja nõuab kasutamata e-rahaga seotud rahaliste vahendite tagastamist rohkem kui aasta möödumisel lepingu lõppemise kuupäevast arvates.

(7) Kui e-raha kasutaja esitab nõude e-raha tagasivõtmiseks lepingu lõppemise kuupäeval või ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemise kuupäeva:

1) tagastatakse omatava e-raha rahaline väärtus täies ulatuses;

2) tagastatakse kogu e-raha kasutaja nõutav rahasumma, kui e-raha asutus tegeleb ühe või mitme käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevusega ja e-rahana kasutatavate rahaliste vahendite osakaal ei ole täpselt ette teada.”;

11) paragrahvi 64 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) E-raha asutuse aktsia- või osakapital peab vastama vähemalt 350 000 eurole.”;

12) paragrahvi 65 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna ”tehakse” sõnadega ”on tehtud”;

13) paragrahvi 65 lõikest 6 jäetakse välja sõna ”minimaalsuuruse”;

14)paragrahvi 65 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(8) Omavahendite ja nende minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning aruannete esitamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.”;

15) paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 71. E-raha asutuse omavahendite minimaalsuurus ja nende arvutamine

(1) E-raha asutuse omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed järgmiste näitajatega või ületama neid:

1) käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 nimetatud aktsia- või osakapitali suurus;

2) käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt arvutatud omavahendite nõuete summa.

(2) E-raha asutuse e-raha väljastamisega seotud omavahendite nõue on kaks protsenti e-raha asutuse väljastatud keskmisest e-raha mahust vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõikes 5 sätestatule.

(3) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega või muude käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamisega või tegevustega ja väljastatud e-raha maht ei ole ette teada, siis võib võtta omavahendite nõuete arvutamise aluseks väljastatava e-raha hinnangulise mahu. Eelnimetatud hinnanguline maht peab olema prognoositud varasemate andmete alusel. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitab e-raha asutus põhjendused ja asjassepuutuvad andmed hinnangulise mahu arvutamise kohta.

(4) Tegevust alustav või alla kuue kuu tegutsenud e-raha asutus arvutab nimetatud omavahendite nõude äriplaanis esitatud e-raha mahu alusel. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda eelnimetatud äriplaani korrigeerimist, kui tema hinnangul ei vasta äriplaanis planeeritud väljastatav e-raha maht e-raha asutuse vajadustele.

(5) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega, kohaldatakse e-raha asutuse makseteenustega seotud omavahendite nõude arvutamisele käesoleva seaduse §-des 73–76 makseasutuse omavahendite summade arvutamise kohta sätestatut. Finantsinspektsioon määrab, millise käesoleva seaduse §-des 73–75 sätestatud meetodi alusel peab e-raha asutus omavahendite nõude arvutama. Sobiva meetodi määramisel võtab Finantsinspektsioon arvesse e-raha asutuse pakutavate makseteenuste iseloomu, tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet, lähtudes e-raha asutuse äriplaanis esitatud finantsandmetest.

(6) Finantsinspektsioonil on õigus riskijuhtimise protsesside, kahjujuhtumite andmebaasi ja siseprotseduuride ning kontrolli piisavusele antud hinnangutest lähtuvalt:

1) nõuda e-raha asutuselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse suurendamist kuni 20 protsenti;

2) lubada e-raha asutusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel saadud tulemuse vähendamist kuni 20 protsenti.”;

16) paragrahvi 72 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Makseasutuse omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed järgmiste näitajatega või ületama neid:

1) käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud aktsia- või osakapitali suurus;

2) vastavalt ühele kolmest §-des 73–75 sätestatud arvutusmetoodikale arvutatud omavahendite suurus.”;

17) paragrahvi 75 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajad liidetakse enne korrutamist, arvestades tulu plussmärgiga ja kulu miinusmärgiga. Näitaja arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne. Tegevust alustav või vähem kui kuus kuud tegutsenud makseasutus arvutab omavahendite summa äriplaanis planeeritud tulude ja kulude alusel.”;

18) paragrahvi 75 lõikes 7 asendatakse tekstiosa ”ühegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitaja” tekstiosaga ”käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajate summa”;

19) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Kui makseasutus või e-raha asutus ja makseasutuse või e-raha asutuse emaettevõtjaks olev krediidiasutus kuuluvad Finantsinspektsiooni konsolideeritud järelevalve alla, ei pea makseasutus ega e-raha asutus Finantsinspektsiooni nõusolekul omavahendite arvutamisel käesolevas peatükis sätestatut järgima.”;

20) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Omavahendite nõuete mitmekordse kohaldamise vältimiseks võib Finantsinspektsioon otsustada, milliseid käesolevas peatükis sätestatud kohustusi seoses omavahendite ja nende arvutamisega peab e-raha asutus täitma, kui:

1) e-raha asutus kuulub ühte konsolideerimisgruppi krediidiasutusega, makseasutusega, investeerimisühinguga, fondivalitsejaga, kindlustusandja või edasikindlustusandjaga või teise e-raha asutusega;

2) e-raha asutus osutab muid teenuseid kui e-raha väljastamine.”;

21) paragrahvi 78 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahv 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 80. E-raha asutusele esitatavad vara investeerimise ja hoidmise nõuded

(1) E-raha asutus on kohustatud hoidma raha, mis on saadud e-raha väljastamisel ja mis võrdub e-raha kasutaja kasutuses oleva e-rahaga seotud rahaliste kohustuste summaga:

1) lahus enda ja e-raha väljastamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast;

2) eraldi kontol krediidiasutuses või investeerima selle likviidsetesse ja madala riskitasemega instrumentidesse.

(2) E-raha väljastamisel e-raha asutuse valdusse antud kliendi rahalised vahendid, samuti nende arvel omandatud vara, kuuluvad sellele kliendile ning neid ei arvata e-raha asutuse pankrotivara hulka ja nende arvel ei rahuldata e-raha asutuse teiste võlausaldajate nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse asemel võib e-raha asutuse valdusse antud kliendi vahendid katta kindlustuslepinguga või mõne samaväärse tagatislepinguga kindlustusandjalt või krediidiasutuselt, kes ei kuulu e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi, ulatuses, mis on võrdväärne summaga, mis oleks eraldatud kindlustuslepingu või samaväärse tagatislepingu puudumisel, juhul kui e-raha asutus ei suuda täita oma finantskohustusi e-raha väljastamisega seotud klientide ees.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud likviidsed ja madala riskitasemega instrumendid on:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 201–255) I lisa punktis 14 nimetatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole kõrgem kui 1,6 protsenti;

2) eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse.

(5) Finantsinspektsioonil on õigus instrumendi turvalisuse, tähtaja, väärtuse või muu riskielemendi hindamise põhjal otsustada, et konkreetset instrumenti ei käsitata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likviidse ja madala riskitasemega instrumendina.

(6) Kui e-raha asutus osutab makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega, kohaldatakse seoses selle tegevusega tema suhtes käesoleva seaduse §-s 79 makseasutusele esitatavaid vara hoidmise nõudeid.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud vara hoidmise nõudeid tuleb kohaldada hiljemalt viiendast tööpäevast e-raha väljastamise kuupäevast arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

23) paragrahvi 82 lõiget 8 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

”Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, võib aruande esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.”;

24) seadust täiendatakse §-ga 821 järgmises sõnastuses:

§ 821. Järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruande kontroll ja puuduste kõrvaldamine

(1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruande vastavust nõuetele viivitamata pärast aruande laekumist.

(2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruandes puudusi, teavitab ta sellest kohe aruande esitajat.

(3) Järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka juhul, kui aruande esitaja on ise varem esitatud andmetes tuvastanud vea või eelmiste aruandeperioodide arvestuspõhimõtted on muutunud.

(4) Järelevalvelistel eesmärkidel esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat.”;

25) seadust täiendatakse §-ga 1131 järgmises sõnastuses:

§ 1131. Makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumine

(1) Makseteenuse pakkuja juhi või töötaja või makseagendi juhi või töötaja või füüsilisest isikust makseagendi poolt maksjaga seotud teabe välja selgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata jätmise või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (ELT L 345, 8.12.2006, lk 1–9) kehtestatud makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

26) seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

§ 131. E-raha asutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 16. juunil vastuvõetud redaktsiooniga

(1) E-raha asutused, kes väljastasid e-raha enne 2011. aasta 30. aprilli ning kes kavatsevad pärast eelnimetatud kuupäeva sellel alal tegutsemist jätkata, peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 16. juunil vastuvõetud redaktsiooni (edaspidi käesolev redaktsioon) §-des 6, 7, 12, 63, 64, 71 ja 80 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. oktoobriks. Kuni käesoleva redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad e-raha asutuste tegevus ja dokumendid vastama eelnimetatud nõuete osas käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

(2) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud e-raha asutuse lisada käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud e-raha asutuste nimekirja ilma käesoleva redaktsiooniga kaasnevat tegevusloa taotlemise, aktsiakapitali ja omavahendite arvestamise korda rakendamata juhul, kui Finantsinspektsioon on seisukohal, et nimetatud e-raha asutus täidab käesoleva redaktsiooniga kaasnevaid uusi nõudeid.

(3) Äriühingud, kes väljastasid e-raha enne 2011. aasta 30. aprilli ja enne käesoleva redaktsiooni jõustumist kehtinud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 12 sätestatud erandi alusel ning kes kavatsevad pärast eelnimetatud kuupäeva sellel alal tegutsemist jätkata, peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva redaktsiooni nõuetega kooskõlla hiljemalt 2012. aasta 30. aprilliks. Kuni käesoleva redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad äriühingute tegevus ja dokumendid vastama käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.”;

27) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/46/EÜ elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta (EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39–43)” tekstiosaga ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7–17)”.

§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses (RT I, 24.03.2011, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

”5) iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga nende äriühingute arvust, kes makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 lõike 1 kohaselt väljastavad e-raha, ning nende väljastatud ja kasutuses olevast e-raha kogusummast.”;

2) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

”(32) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni kolmanda riigi e-raha asutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest.”

§ 3. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses (RT I, 24.03.2011, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Eurofond on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) tunnustatud fond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96) (edaspidi investeerimisfondide direktiiv) sätestatud nõuetele ja mille osakuid või aktsiaid võidakse avalikkusele pakkuda kõikides lepinguriikides.”;

2) seaduse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:

§ 331. Eestis asutatud eurofondi osakute avalik pakkumine teises lepinguriigis

(1) Eestis asutatud eurofondi osakute avalikuks pakkumiseks teises lepinguriigis (edaspidi käesolevas paragrahvis pakkumine) esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ingliskeelse pakkumise teate (edaspidi pakkumise teade), mis sisaldab järgmisi andmeid:

1) osakute turustamise kava lepinguriigis, kus neid soovitakse pakkuda (edaspidi sihtriik);

2) turustatavate osakute liikide nimetused, kui fondil on eriliigilised osakud;

3) märge selle kohta, kas sihtriigis turustab fondi osakuid sama fondivalitseja, kes valitseb fondi Eestis.

(2) Koos pakkumise teatega tuleb Finantsinspektsioonile esitada järgmised ajakohastatud dokumentide ärakirjad või vajaduse korral nende tõlked, kui need ei ole juba eelnevalt Finantsinspektsioonile esitatud:

1) fondi tingimused;

2) fondi viimane auditeeritud aastaaruanne;

3) fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest auditeeritud aastaaruandest hiljem;

4) prospekt ja dokument pealkirjaga ”Investorile esitatav põhiteave” (edaspidi põhiteave).

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid, välja arvatud põhiteabe, esitab fondivalitseja omal valikul kas inglise keeles, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse poolt heakskiidetud keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse poolt heakskiidetud keeles.

(4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohased dokumendid koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega eurofondi vastavuse kohta käesoleva seaduse nõuetele sihtriigi finantsjärelevalve asutusele. Nimetatud kinnitus ja dokumendid esitatakse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamist.

(5) Finantsinspektsioon tagab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele elektroonilise ligipääsu käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud dokumentidele ja vajaduse korral nende tõlgetele.

(6) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmete ning dokumentide sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Nimetatud teate saamise päevast võib alustada Eestis asutatud eurofondi osakute pakkumist sihtriigis.

(7) Fondivalitseja teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide muutmisest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud dokumentidega elektrooniliselt tutvuda.

(8) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud turustamise kava või punktis 2 märgitud osakute liikide nimetuste muutmist teavitab fondivalitseja sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust.

(9) Täpsemad pakkumise tingimused ja selleks vajalikud finantsjärelevalve asutuste koostöö põhimõtted on sätestatudEuroopa Komisjoni määruses (EL) nr 584/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses standardteate ja eurofondi tõendi vormi ja sisuga, elektroonilise side kasutamisega pädevate asutuste vaheliseks üksteise teavitamiseks ning kohapealse kontrolli ja uurimise korra ja pädevate asutuste vahelise teabevahetusega (ELT L 176, 10.7.2010, lk 16–27). Fondivalitseja lähtub pakkumise teate koostamisel ja esitamisel käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud määruse lisas 1 toodud vormist.”;

3) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

”(5) Seoses eurofondi valitsemisega fondivalitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja sisemistele protseduurireeglitele, huvide konfliktide maandamisele ja vältimisele, riskide juhtimisele ning eurofondi varaga tehingute tegemisele esitatavad täpsemad nõuded kehtestab rahandusminister määrusega.”;

4) paragrahvi 219 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Eurofondi osakute pakkumise kohta tuleb lisaks prospektile alati koostada põhiteave.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 2201 järgmises sõnastuses:

§ 2201. Nõuded põhiteabele

(1) Põhiteabele kohaldatakse lihtsustatud prospekti kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Põhiteabele ei kohaldata käesoleva seaduse § 220 lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid ja §-s 221 prospekti kohta sätestatut.

(2) Põhiteabes esitatakse selgelt ja arusaadavalt põhjendatud investeerimisotsuse tegemiseks vajalikud järgmised andmed:

1) fondi nimetus;

2) fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika lühikirjeldus;

3) fondi varasem tootlus või tagatud väljamaksete puhul tootluse prognoos;

4) fondiga seotud tasud;

5) fondi riski ja tulu vaheline seos koos fondi investeerimisega kaasnevate riskide mõistmiseks vajalike juhiste ja hoiatustega;

6) viide prospekti, aasta- ja poolaastaaruande või muu fondi puudutava teabe tasuta saamise kohale, viisile ja vastava teabe esitamise keelele;

7) selgesõnaline teade käesoleva seaduse § 226 lõikes 41 sätestatud vastutuse aluste kohta.

(3) Põhiteave koostatakse selliselt, et isikul, kes ei ole kutseline investor, on selle sisust kerge aru saada ka viideteta muudele dokumentidele.

(4) Põhiteabes esitatud andmed peavad olema prospekti vastavate andmetega kooskõlas.

(5) Põhiteavet ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus fondi osakuid pakutakse.

(6) Põhiteabele esitatavad täpsemad sisu- ja vorminõuded on kehtestatud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investoritele esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.7.2010, lk 1–15).”;

6) paragrahvi 226 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

”(41) Üksnes põhiteabe või selle tõlke alusel võidakse tsiviilvastutust kohaldada vaid juhul, kui selles sisalduv on eksitav, ebatäpne või ei ole kooskõlas prospektiga.”;

7) paragrahvi 234 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Teise lepinguriigi eurofondi osakuid võib Eestis pakkuda päevast, kui Finantsinspektsioonile esitatakse eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse ingliskeelne kinnitus eurofondi vastavuse kohta päritoluriigi õigusaktide nõuetele. Koos kinnitusega esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumentide ärakirjad või vajaduse korral nende tõlked:

1) prospekt ja põhiteave;

2) fondi tingimused või põhikiri;

3) fondi viimane auditeeritud aastaaruanne ja fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest auditeeritud aastaaruandest hiljem;

4) osakute või aktsiate turustamise kava Eestis;

5) turustatavate osakute või aktsiate liikide nimetused, kui fondil on eriliigilised osakud või aktsiad;

6) märge selle kohta, kas Eestis turustab fondi osakuid sama fondivalitseja, kes valitseb fondi teises lepinguriigis.”;

8) paragrahvi 234 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

”(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid ja andmed, välja arvatud põhiteabe, esitab fondivalitseja omal valikul kas inglise või eesti keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja eesti keeles.

(22) Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentide muutmisest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud dokumentidega elektrooniliselt tutvuda. Enne käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 5 esitatud andmete muutmist teavitab eurofondi päritoluriigi fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult.”;

9) paragrahvi 234 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 245 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(11) Teise lepinguriigi eurofondi osakute ja aktsiate pakkumisel avalikustatakse eurofondi kohta vähemalt käesoleva seaduse § 242 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud dokumendid ja andmed. Nimetatud dokumendid ja andmed, välja arvatud põhiteabe, avalikustab fondivalitseja omal valikul kas inglise või eesti keeles. Põhiteabe avalikustab fondivalitseja eesti keeles.”;

11) paragrahvi 257 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”4) rahaturuinstrumendi emitent kuulub teise lepinguriigi järelevalveasutuse poolt tunnustatud emitentide hulka vastavalt investeerimisfondide direktiivi artikli 50 § 1 (h) alapunktis 4 nimetatud tingimustele.”;

12) seadust täiendatakse §-ga 3347 järgmises sõnastuses:

§ 3347. Fondivalitseja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 16. juunil vastuvõetud redaktsiooniga

”Fondivalitseja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima kooskõlla käesoleva seaduse 2011. aasta 16. juunil vastuvõetud redaktsiooni (edaspidi käesolev redaktsioon) § 70 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetega hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks ning käesoleva seaduse § 219 lõikes 3 ja §-s 2201 sätestatud nõuetega hiljemalt 2012. aasta 1. juuliks. Kuni käesoleva redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad fondivalitseja tegevus ja dokumendid vastama eelnimetatud nõuete osas käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele. Kuni käesolevast redaktsioonist tulenevate nõuete täitmiseni lähtutakse käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seaduse §-s 4 sätestatud eurofondi määratlusest ja selle suhtes sätestatust.”

§ 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses (RT I, 24.03.2011, 16) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”5) mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;”;

2) paragrahvi 89 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(10) Krediidiasutus, kes tegeleb e-raha väljastamisega, on kohustatud järgima makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 lõigetes 3, 4 ja 6 ning §-s 63 sätestatut.”

§ 5. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduse (RT I, 15.03.2011, 20) § 16 lõike 21 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”5) mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;”.

§ 6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RT I 2008, 3, 21; 2010, 26, 129) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

”(31) E-raha asutus võib hoolsusmeetmeid rakendada lihtsustatud korras, kui e-raha seade ei võimalda taaslaadimist ja ühele e-raha seadmele salvestatav summa ei ületa 250 eurot.”;

2) paragrahv 63 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 65 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Paragrahvides 57–62 ja 64 nimetatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Paragrahvides 57–62 ja 64 nimetatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on politseiasutus ja Finantsinspektsioon.”

§ 7. Tagatisfondi seaduse muutmine

Tagatisfondi seaduse (RT I, 24.03.2011, 15) § 7 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

”Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–8 nimetatud asutusi ühendava organisatsiooni puudumisel võib rahandusminister teha ettepaneku vastavatele asutustele oma esindaja määramiseks.”

§ 8. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduses (RT I, 04.02.2011, 4) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 709 lõige 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(18) Käesolevat jagu kohaldatakse ka e-raha abil teostatavatele maksetehingutele ja nendega seotud lepingutele, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.”;

2) paragrahvi 73312 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Pooled võivad kokku leppida, et e-raha suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.”;

3) paragrahvi 73314 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

”(7) Käesoleva seaduse § 711 lõike 1 punktides 1, 3–5, 8–10, 13–17, sama paragrahvi lõikes 2 ning §-des 7334, 7338, 73310ja 73311 sätestatut kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud teenuste või tehingute suhtes.”

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json