Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.07.2011 otsus nr 913

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 15.06.2011

§ 1. Rahuaja riigikaitse seaduse muutmine

Rahuaja riigikaitse seaduses (RT I, 31.12.2010, 24) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"2) kuulutab Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust, ja teavitab sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 51 kohaselt viivitamata Julgeolekunõukogu;";

2) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 lõikest 3 jäetakse välja sõnad "(sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja)”;

4) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"3) nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseministri ettepanekul kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi ülema, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha;”;

5) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

"3¹) nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul Kaitseliidu ülema;";

6) paragrahvi 10¹ lõikest 3 jäetakse välja sõnad "või kaitseväe ülemjuhataja";

7) paragrahvi 14 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

"§ 14. Kaitseväe juhataja

(1) Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja.";

8) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"4) esitab kaitseministrile ettepaneku Kaitseväe Peastaabi ülema ja väeliigi ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning teeb koos kaitseministriga Vabariigi Valitsusele ühise ettepaneku Kaitseliidu ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;”;

11) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad "kaitseväe ülemjuhataja” sõnadega "kaitseväe juhataja”.

§ 2. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses (RT I, 20.12.2010, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Mobilisatsioonikava ja riigikaitse üldkava alusel koostab Kaitseliidu Peastaap Kaitseliidu tegevuskava, mille kinnitab kaitseväe juhataja.”;

2) paragrahvi 7 lõikest 3, § 10 lõikest 4, § 11 lõigetest 5 ja 10, § 12 lõikest 2, § 14 lõikest 5 ja § 39 lõikest 2 jäetakse välja sõnad "või kaitseväe ülemjuhataja";

3) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna "ülemjuhataja” sõnaga "juhataja”;

4) paragrahvi 8 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(7) Kaitseliidu palgalise koosseisu kinnitab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.”;

5) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kaitseliit allub kaitseväe juhatajale.”;

6) paragrahvi 11 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kaitseliidu tegevust juhib Kaitseliidu ülem, kes allub vahetult kaitseväe juhatajale.

(2) Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul.";

7) paragrahvi 11 lõikest 8 jäetakse välja sõnad "või kaitseväe ülemjuhatajal”;

8) paragrahvi 32 lõikest 7 jäetakse välja sõnad "või ülemjuhataja”.

§ 3. Kaitseväe distsiplinaarseaduse muutmine

Kaitseväe distsiplinaarseaduses (RT I 1997, 95/96, 1575; 2010, 7, 29) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõikest 4 ja § 34 lõike 1 punktist 11 jäetakse välja sõnad "(kaitseväe ülemjuhataja)" mis tahes käändes;

2) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"§ 63. Kaitseväe juhataja õigused sõjaajal

Lisaks käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule on kaitseväe juhatajal sõjaajal Vabariigi Presidendi volitusel õigus alandada noorem- ja vanemohvitseri auastet ühe auastme võrra.”

§ 4. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses (RT I, 31.12.2010, 4) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võib olla oma sümbol, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.";

2) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Kaitseväe juhataja võib moodustada konkreetse eesmärgi täitmiseks ajutisi üksusi.";

3) paragrahvi 23 lõikest 1 jäetakse välja sõnad "rahu ajal";

4) paragrahvi 26 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(5) Kaitseväe kõrgem ülem on kaitseväe juhataja.”;

5) paragrahvi 46 lõikes 1 asendatakse sõnad "kaitseväe ülemjuhataja" sõnadega "kaitseväe juhataja".

§ 5. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I, 04.03.2011, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15¹ lõigetest 3 ja 5, §-st 16, § 18 lõikest 6, § 36 lõikest 4, § 84 lõike 1 punktidest 1 ja 2, § 86 lõikest 3, § 89 lõikest 2, § 90 lõikest 1, § 95 lõike 1 punktidest 1 ja 2 ning lõikest 3, § 96 lõigetest 2 ja 3, § 136 lõigetest 1 ja 2, §-st 139, § 141 lõikest 1, § 145 lõikest 3,§ 149 lõigetest 1 ja 3, § 160 lõigetest 5 ja 6, § 170 lõike 2 punktist 2, § 171 lõike 1 punktist 4, § 173 lõikest 1, § 175 lõikest 2, § 192 lõikest 3 ja § 212 lõikest 4 jäetakse välja sõnad "(kaitseväe ülemjuhataja)” mis tahes käändes;

2) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"1) kindrali auastmega ametikoht – kaitseväe juhataja ametikoht sõjaajal;";

3) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"§ 34. Kaitseväe juhataja auastme ülendamine

Kaitseväe juhataja auastme ülendamise otsustab Vabariigi President kaitseministri ettepanekul.";

4) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3) Komisjoni esimees nimetab kooskõlastatult aseesimehega komisjoni neli liiget. Komisjoni koosseisu võib nimetada Kaitseministeeriumi kõrgema riigiametniku, Kaitseväe Peastaabi ülema, väeliigi ülema või Kaitseliidu ülema.”;

5) paragrahv 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"§ 97. Kaitseväe juhataja, Kaitseväe Peastaabi ülema, väeliigi ülema ja Kaitseliidu ülema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

(1) Kaitseväe juhataja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul üheks ametiajaks viieks aastaks, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseväe juhataja ennetähtaegse ametist vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

(2) Kaitseväe juhataja teatab enda soovist ametist lahkuda kaitseministrile vähemalt neli kuud ette.

(3) Kaitseväe Peastaabi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

(4) Väeliigi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.

(5) Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul.

(6) Sõjaajal võib kaitseväe juhatajaks või kaitseväe juhatajat asendavaks isikuks nimetada vaid isiku, kes omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kes on kaitseväe juhataja asendajaks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.”;

6) paragrahvi 97¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kaitseväe juhataja kandidaadi staatuse omandab isik, kellele kaitseminister on teinud kaitseväe juhatajaks kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.”;

7) paragrahvi 97¹ lõikes 4 asendatakse sõnad "Vabariigi Presidendi Kantselei” sõnaga "Kaitseministeeriumi”;

8) paragrahvi 97¹ lõikes 5 asendatakse sõnad "Vabariigi Presidendile” sõnaga "kaitseministrile”;

9) paragrahv 97² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"§ 97². Kaitseväe juhataja asendamine

(1) Kui kaitseväe juhataja ei saa puhkuse, haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu oma ülesandeid täita, täidab neid Kaitseväe Peastaabi ülem kaitseministri määratud tähtaja jooksul.

(2) Kaitseväe juhataja ametikohalt vabastamise korral on uue kaitseväe juhataja ametikohale nimetamiseni Kaitseväe Peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes.”;

10) paragrahvi 97³ pealkiri ja lõiked 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

"§ 97³. Kaitseväe juhataja juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele

(1) Kaitseväe juhatajal on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele seaduste või nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka kaitseväe juhataja suhtes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kaitseväe juhataja riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need kaitseministrile.";

11) paragrahvi 97³ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(5) Julgeolekuasutus esitab kaitseväe juhataja kohta julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul, sõjaajal ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabekandjate saamisest kaitseministrile otsustamiseks, kas kaitseväe juhataja on julgeolekukontrolli läbinud. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.”;

12) paragrahvi 112 lõikest 3 jäetakse läbivalt välja sõna "(ülemjuhataja)”;

13) paragrahvi 154¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kaitseväe juhataja ametipalga suuruse igaks järgnevaks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.";

14) paragrahvi 196¹ pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

"§ 196¹. Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi ülema õigus pensionile

(1) Kaitseväe juhatajal ja Kaitseväe Peastaabi ülemal on õigus ametikohalt vabastamise korral väljateenitud aastate pensionile, sõltumata kaitseväe juhatajana või Kaitseväe Peastaabi ülemana ametis oleku ajast, välja arvatud juhul, kui ta on ametikohalt vabastatud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

(2) Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi ülema väljateenitud aastate pensioni suuruseks on 75 protsenti tema pensioni suuruse arvestamise aluseks olevast summast käesoleva seaduse § 197 kohaselt.”;

15) paragrahvi 196¹ lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 196¹ lõigetest 4, 5 ja 7 jäetakse välja sõnad "ülemjuhataja ning”;

17) paragrahvi 196¹ lõikest 6 jäetakse välja sõnad "või ülemjuhataja";

18) paragrahvi 197 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

"1¹) kaitseväe juhatajale – käesoleva seaduse § 154 lõike 1¹ alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud ametipalga ja auastmetasu summa;";

19) paragrahvi 226¹ pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

"§ 226¹. Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi ülema ametikohalt vabastatud, reservi või erru arvatud isiku õigus pensionile

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist seadusega sätestatud korras kaitseväe juhataja ametikohalt vabastatud, reservi või erru arvatud kaadrikaitseväelasel või eruväelasel on õigus käesolevas seaduses sätestatud kaitseväe juhataja väljateenitud aastate pensionile.”;

20) seaduse 13. peatükki täiendatakse §-dega 227⁹ ja 227¹⁰ järgmises sõnastuses:

"§ 227⁹. Kaitseväe juhataja ametiaja kestus ning Kaitseväe Peastaabi ülema, väeliigi ülema ja Kaitseliidu ülema ametis jätkamine

(1) Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisel ametis olev kaitseväe juhataja jätkab ametis kuni nimetatud seaduse jõustumiseni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 97 lõikes 1 sätestatud tähtaja lõpuni.

(2) Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisel ametis olevad Kaitseväe Peastaabi ülem, väeliigi ülem ja Kaitseliidu ülem jätkavad ametis kuni käesoleva seaduse § 97 lõigete 3–5 alusel ametist vabastamiseni.

§ 227¹⁰. Kaitseväe juhataja, Kaitseväe Peastaabi ülema, väeliigi ülema ja Kaitseliidu ülema ametipalga määramine

(1) Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega ametis oleva kaitseväe juhataja ametipalga.

(2) Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisel määrab kaitseminister ametis olevate Kaitseväe Peastaabi ülema, väeliigi ülema ja Kaitseliidu ülema ametipalga koos käesolevas seaduses sätestatud lisatasudega."

§ 6. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku(RT I, 11.03.2011, 5) § 244 tekstist jäetakse välja sõnad "või ülemjuhataja". 

§ 7. Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Korruptsioonivastases seaduses(RT I 1999, 16, 276; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punktist 20 jäetakse välja sõnad ", kaitseväeteenistuse ametnik";

3) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse välja sõnad "kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja,”;

4) paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja sõnad "kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja,”;

5) paragrahvi 15¹ lõikest 2 jäetakse välja sõnad "kaitseväe juhataja alluvuses olev asutus ja üksus,".

§ 8. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (RT I, 29.12.2010, 112) § 3 lõige 12 jäetakse välja.

§ 9. Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse muutmine

Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse (RT I 2006, 18, 141; 2010, 22, 108) § 12 lõikest 2 jäetakse välja sõnad "või kaitseväe ülemjuhataja”.

§ 10. Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmine

Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse (RT I 2003, 23, 138; 2009, 62, 405) § 4 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad "(sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja)”.

§ 11. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine

Riigikaitseliste sundkoormiste seaduses (RT I 1995, 25, 352; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 pealkirjast ja lõikest 1 jäetakse välja sõnad "või ülemjuhataja”;

2) paragrahvi 11 lõikes 2, § 17 lõikes 3, § 18 lõikes 6, § 24 lõikes 3, § 28 lõikes 1, § 29 lõigetes 1 ja 2, § 40 lõikes 1 ning § 42¹ punktis 5 asendatakse sõnad "kaitseväe ülemjuhataja” sõnadega "kaitseväe juhataja” vastavas käändes.

§ 12. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse muutmine

Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses (RT I 1996, 81, 1448; 2005, 65, 496) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad "kaitseväe juhataja," ja teisest lausest sõnad "ja kaitseväe juhataja";

2) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RT I 2003, 24, 148; 2010, 28, 144) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 79 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 139 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Riigikogu liikme arupärimine on Vabariigi Valitsusele või selle liikmele, Eesti Panga Nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile ja õiguskantslerile esitatav ning vastavalt vormistatav küsimus, mis puudutab selle organi või ametiisiku võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist.”;

3) paragrahvi 147 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Riigikogu liige võib esitada kirjalikult küsimuse Vabariigi Valitsusele või selle liikmele, Eesti Panga Nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile ja õiguskantslerile selle organi või ametiisiku võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta teabe saamiseks.”

§ 14. Riigikontrolli seaduse muutmine

Riigikontrolli seaduse(RT I, 12.11.2010, 4) § 27 lõikes 4 ja § 35 lõikes 4 asendatakse sõnad "kaitseväe juhataja või ülemjuhatajana” sõnadega "kaitseväe juhatajana".

§ 15. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RT I, 08.11.2010, 18) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 punktist 2 jäetakse välja sõnad "või kaitseväe juhataja”;

2) paragrahvi 27 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad "ja ülemjuhatajal”.

§ 16. Riigivapi seaduse muutmine

Riigivapi seaduses (RT I 2001, 65, 376; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikest 1 ja § 14 lõikest 2 jäetakse välja sõnad "või ülemjuhataja”;

2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"2) kaitseväe juhataja ja Eesti mereväe lipul;".

§ 17. Sõjaaja riigikaitse seaduse muutmine

Sõjaaja riigikaitse seaduses(RT I 1994, 69, 1194; 2008, 35, 212) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 1, § 5 lõike 4 punktis 2, § 9 lõike 1 punktides 1 ja 6 ning lõikes 2, § 10 punktis 1, § 11 punktis 4, 5. peatüki pealkirjas, § 12 pealkirjas ja lõigetes 1–3, §-s 13, § 14 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 asendatakse sõna "ülemjuhataja” sõnaga "juhataja” vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(3¹) Sõjaseisukorra ajal otsustab kaitsejõudude mobilisatsiooni ulatuse pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist kaitseväe juhataja.";

3) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine

Vabariigi Presidendi töökorra seaduses (RT I 2001, 43, 240; 2010, 19, 101) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Vabariigi President teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametisse nimetamiseks põhiseaduse § 78 punkti 11 kohaselt."

§ 19. Õiguskantsleri seaduse muutmine

Õiguskantsleri seaduse (RT I, 09.03.2011, 5) § 14 lõikes 2 asendatakse sõnad "kaitseväe juhataja või ülemjuhatajana” sõnadega "kaitseväe juhatajana".

§ 20. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 22. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 8 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.