HALDUSÕIGUSKindlustus

HALDUSÕIGUSRahandus

Teksti suurus:

Finantsinspektsiooni seadus (lühend - FIS)

Finantsinspektsiooni seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.07.2023, 28

Finantsinspektsiooni seadus1

Vastu võetud 09.05.2001
RT I 2001, 48, 267
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
20.02.2002RT I 2002, 23, 13101.07.2002
04.12.2002RT I 2002, 105, 61202.01.2003
03.12.2003RT I 2003, 81, 54401.01.2004
14.04.2004RT I 2004, 36, 25101.05.2004
08.12.2004RT I 2004, 90, 61601.01.2005
09.02.2005RT I 2005, 13, 6418.03.2005
19.10.2005RT I 2005, 59, 46315.11.2005, e-raha asutuste osas e-raha asutuste seaduse jõustumisel
22.11.2006RT I 2006, 56, 41701.01.2007
14.12.2006RT I 2006, 63, 46701.01.2007
14.06.2007RT I 2007, 44, 31614.07.2007
24.10.2007RT I 2007, 58, 38019.11.2007
06.12.2007RT I 2007, 68, 42101.01.2008
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
17.12.2009RT I 2010, 2, 322.01.2010
28.01.2010RT I 2010, 7, 3026.02.2010
27.01.2010RT I 2010, 9, 4108.03.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
09.06.2010RT I 2010, 34, 18202.07.2010
09.12.2010RT I, 21.12.2010, 631.12.2010
08.12.2010RT I, 21.12.2010, 301.01.2011
23.02.2011RT I, 24.03.2011, 103.04.2011
16.06.2011RT I, 08.07.2011, 618.07.2011
07.03.2012RT I, 29.03.2012, 130.03.2012
20.06.2013RT I, 12.07.2013, 222.07.2013
20.06.2013RT I, 12.07.2013, 101.08.2013
16.04.2014RT I, 09.05.2014, 219.05.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.
18.02.2015RT I, 19.03.2015, 229.03.2015
18.02.2015RT I, 19.03.2015, 329.03.2015
18.02.2015RT I, 19.03.2015, 429.03.2015
10.06.2015RT I, 07.07.2015, 101.01.2016
16.12.2015RT I, 31.12.2015, 3810.01.2016, osaliselt 01.01.2016
15.06.2016RT I, 05.07.2016, 101.01.2017
12.10.2016RT I, 25.10.2016, 126.10.2016
14.12.2016RT I, 31.12.2016, 110.01.2017
14.12.2016RT I, 31.12.2016, 310.01.2017
22.03.2017RT I, 07.04.2017, 217.04.2017
07.06.2017RT I, 26.06.2017, 106.07.2017
26.10.2017RT I, 17.11.2017, 227.11.2017
26.10.2017RT I, 17.11.2017, 323.02.2018, osaliselt 27.11.2017. Jõustumisaeg 23.02.2018 muudetud - jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), rakendamiskuupäeval [RT I, 30.12.2017, 3] – Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/411, 14. märts 2018, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/97 seoses liikmesriikide ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäevaga (ELT L 76, 19.03.2018, lk 28–29) – 01.10.2018
15.11.2017RT I, 07.12.2017, 113.01.2018
13.12.2017RT I, 30.12.2017, 303.01.2018
12.12.2018RT I, 28.12.2018, 113.01.2019
19.12.2018RT I, 10.01.2019, 120.01.2019
13.02.2019RT I, 28.02.2019, 101.03.2019
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019
13.11.2019RT I, 04.12.2019, 114.12.2019
18.12.2019RT I, 08.01.2020, 117.01.2020
17.06.2020RT I, 10.07.2020, 120.07.2020, osaliselt 01.01.2021
12.11.2020RT I, 21.11.2020, 101.01.2021
06.04.2021RT I, 14.04.2021, 124.04.2021, osaliselt 30.06.2021 ja 01.01.2022
12.05.2021RT I, 02.06.2021, 112.06.2021, osaliselt 26.06.2021
16.06.2021RT I, 20.06.2021, 130.06.2021
17.11.2021RT I, 30.11.2021, 110.12.2021
24.11.2021RT I, 07.12.2021, 317.12.2021
16.03.2022RT I, 29.03.2022, 308.04.2022
16.11.2022RT I, 30.11.2022, 110.12.2022
20.06.2023RT I, 06.07.2023, 601.01.2024

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  Käesoleva seadusega määratakse kindlaks riikliku finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise eesmärk ning Finantsinspektsiooni õiguslik seisund, tegevuse alused, sealhulgas rahvusvahelise koostöö korraldus, ning tema rahastamise alused ja kord.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

§ 2.   Riiklik finantsjärelevalve ja kriisilahendamine
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (1) Riiklik finantsjärelevalve (edaspidi finantsjärelevalve) käesoleva seaduse tähenduses on järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide (edaspidi finantsjärelevalve subjekt) üle ning käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses, krediidiandjate ja -vahendajate seaduses, kindlustustegevuse seaduses, investeerimisfondide seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, liikluskindlustuse seaduses, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses, pandikirjaseaduses ja väärtpaberite registri pidamise seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle.
[RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019]

  (2) Finantsjärelevalve subjekt käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on pädeva organi poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel antud tegutsemise õigus vastaval tegevusalal.

  (3) Finantskriisi lahendamine käesoleva seaduse tähenduses on finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud kriisilahendusmenetluse läbiviimine ning kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamine.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 3.   Finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise eesmärgid
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (1) Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust.

  (2) Finantskriisi lahendamise eesmärk on vältida krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte maksejõuetusest tulenevaid negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele, kaitsta avaliku sektori ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendeid ning tagada krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte kriitiliste funktsioonide katkematu toimimine.
[RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]

  (3) Finantsjärelevalvet teostatakse ja finantskriisi lahendatakse üksnes avalikust huvist lähtuvalt.
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

§ 4.   Finantsinspektsioon

  (1) Finantsinspektsioon (edaspidi Inspektsioon) on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mille juhtimisorganid tegutsevad ja esitavad aruandeid käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (2) Inspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel riigi nimel.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Inspektsioon on finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel sõltumatu.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (4) Inspektsioon tagab vajalikus ulatuses finantsjärelevalve ja kriisilahendusülesannete funktsiooni omavahelise sõltumatuse.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

§ 5.   Inspektsiooni tegevuse põhimõtted

  (1) Inspektsioon juhindub oma tegevuses õigusaktidest ja finantsjärelevalves rahvusvaheliselt tunnustatud tavadest, tegutsedes avatult ja läbipaistvalt ning rakendades häid juhtimistavasid. Inspektsioon kasutab otstarbekalt tema valdusesse antud vara.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Inspektsiooni järelevalvetoimingute sagedus ja rakendatavad meetodid arvestavad finantsjärelevalve subjekti suurust, tegevuse mõju finantssüsteemile ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Inspektsioon arvestab haldussunni kohaldamisel riskide ja võimaliku rikkumise iseloomu, kestust ja korduvust ning varasemaid õigusrikkumisi, õigusrikkumise eest vastutava isiku majanduslikku võimekust, sealhulgas juriidilise isiku kogukäivet, teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi suurust või füüsilise isiku aastasissetulekut, samuti tekkinud või tekkida võinud kahjude suurust ja võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele ning järelevalveasutusega tehtava koostöö ulatust.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (3) Inspektsioon peab järelevalve teostamisel ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamisel arvestama oma otsuste ning toimingute võimaliku mõjuga, eelkõige süsteemsete riskide mõjuga, teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) finantssüsteemi stabiilsusele.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 51.   Finantskriisi lahendamise üksus ja selle funktsioonid

  (1) Inspektsioonis moodustatud finantskriisi lahendamise üksuse ülesandeks on kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses, krediidiasutuste seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102) sätestatule järgmiste isikute suhtes:
  1) krediidiasutused;
  2) investeerimisühingud;
  3) krediidiasutuste või investeerimisühingutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud;
  4) kesksed vastaspooled.
[RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]

  (2) Inspektsiooni töötajad, kes täidavad käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevaid tööülesandeid, moodustavad eraldi struktuuriüksuse. Inspektsioon peab tagama, et kriisilahendusfunktsioon ja järelevalvefunktsioon oleksid tegevuslikult sõltumatud. Inspektsioon peab ära hoidma finantskriisi lahendamise funktsiooni ja teiste funktsioonide vahel huvide konfliktide tekkimise võimaluse.

  (3) Finantskriisi lahendamise ülesandeid ja Inspektsiooni järelevalve ülesandeid täitvad isikud teevad finantsseisundi taastamise ja kriisilahendamise ettevalmistamisel, kavandamisel ja rakendamisel tihedat koostööd.

  (4) Finantskriisi lahendamise üksuse struktuurne eraldatus ja tegevuse sõltumatus ning tekkida võivate huvide konfliktide juhtimine ja teabevahetus sätestatakse täpsemalt Inspektsiooni asjakohastes sise-eeskirjades.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 6.   Inspektsiooni ülesanded ja õigused

  (1) Inspektsiooni ülesanded finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks on:
  1) analüüsida ja jälgida pidevalt usaldusväärsuse ja omavahendite nõuete ning Eesti Panga seaduses, käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ning nende alusel antud õigusaktides ettenähtud muude kohustuste täitmist finantsjärelevalve subjektide poolt;
  2) suunata ja mõjutada finantsjärelevalve subjekte kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamiseks;
  3) rakendada õigusaktides ettenähtud meetmeid klientide ja investorite huvide kaitseks;
  4) rakendada seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras haldussundi;
  41) olla seadustes ettenähtud juhtudel ja korras väärtegude kohtuväline menetleja;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  5) teha ettepanekuid finantssektorit ja selle järelevalvet puudutavate seaduste ja muude õigusaktide kehtestamiseks ja muutmiseks ning osaleda vastavate eelnõude väljatöötamisel;
  6) teha koostööd rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonide ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede või muude pädevate asutuste või isikutega ja osaleda järelevalveasutuste kolleegiumite tegevuses;
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
  61) osaleda koos teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega loataotluste ja muudes finantsjärelevalve menetlustes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud juhtudel;
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
  7) täita tagatisfondi seadusest, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ja rahvusvahelise sanktsiooni seadusest ning nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid;
  71) edendada elanike teadlikkust finantsteenustest ja finantstoodetest;
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]
  72) täita nõukogu määrusest (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), tulenevaid ülesandeid;
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
  73) hallata finantsteenuste kättesaadavuse ja nende teenustega seotud tasude võrreldavuse tagamiseks vajalikke andmeid;
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]
  74) oma pädevuse piires ja kehtiva Finantsinspektsiooni strateegia alusel soodustada finantstehnoloogia arengut;
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
  8) täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks.

  (11) Inspektsioon analüüsib ja jälgib finantskriisi lahendamise funktsiooni täitmiseks pidevalt finantsseisundi taastamise kava ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud muude kohustuste järgimist subjektide poolt.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (12) Inspektsiooni ülesanded finantskriisi lahendamise eesmärgi saavutamiseks on:
  1) analüüsida ja jälgida pidevalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmist;
  2) rakendada õigusaktides ette nähtud meetmeid kriitiliste funktsioonide jätkuvuse tagamiseks ning klientide ja investorite huvide kaitseks;
  3) rakendada kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud alustel, ulatuses ja korras;
  4) rakendada haldussundi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ette nähtud alustel, ulatuses ja korras;
  5) teha koostööd rahvusvaheliste ja välisriikide kriisilahendusasutustega ning Euroopa Liidu institutsioonide, komiteede või muude pädevate asutuste või isikutega ja osaleda kriisilahenduskolleegiumite tegevuses;
  6) täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud kriisi lahendamise eesmärgi saavutamiseks;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  7) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), tulenevaid ülesandeid;
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
  8) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/23 tulenevaid ülesandeid.
[RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]

  (13) Inspektsioon võib avaldada hoiatusteateid käesolevas seaduses sätestatud korras.
[RT I, 20.06.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]

  (2) Inspektsioonil on oma ülesannete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud õigused.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Finantsinspektsioon kohaldab finantsjärelevalve- ja kriisilahendusmenetluses haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ning käesoleva seaduse §-s 2 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustest tulenevaid erisusi.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (4) Finantsinspektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses, käesolevas seaduses nimetatud seadustes ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega.
[RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

2. peatükk FINANTSINSPEKTSIOONI JUHTIMINE 

1. jagu Nõukogu 

§ 7.   Nõukogu pädevus

  (1) Inspektsiooni tegevust kavandab ja juhtimist kontrollib Inspektsiooni nõukogu (edaspidi nõukogu).

  (2) Nõukogu:
  1) kinnitab Inspektsiooni juhatuse (edaspidi juhatus) ettepanekul Inspektsiooni tegevuse strateegia;
  2) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni eelarve ja käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juhul lisaeelarve ning teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa määra kohta;
  21) kinnitab eelarve ülejäägi kasutamise;
  3) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise alused ning käesoleva seaduse § 51 lõikes 4 sätestatud sise-eeskirjad;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  4) kinnitab juhatuse koosseisu suuruse, nimetab ametisse juhatuse liikmed ning valib nende hulgast juhatuse esimehe;
  5) kutsub tagasi juhatuse liikmed;
  51) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseaudiitori ja temaga töölepingu sõlmimise või selle lõpetamise;
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
  52) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni siseauditi tegemise korra;
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
  6) otsustab juhatuse esimehe ja liikmetega ametilepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise;
  7) kinnitab juhatuse esimehele ja liikmetele makstava ametitasu ja lisatasu suuruse ning nendele kohaldatavad sotsiaalsed garantiid;
  8) otsustab juhatuse esimehe ja liikme vastu viimaste poolt õigusakti või oma kohustuse rikkumise tagajärjel riigile tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise;
  9) kinnitab juhatuse esitatud Inspektsiooni aastaaruande;
  10) kinnitab nõukogu reglemendi;
  11) teeb otsuseid muudes seadusega nõukogu pädevusse antud küsimustes.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 8.   Nõukogu liikmed

  (1) Nõukogu koosneb kuuest liikmest, kellest kaks on liikmed ametikoha järgi ja neli on nimetatavad liikmed.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister ja Eesti Panga president on nõukogu liikmed ametikoha järgi.

  (3) Nõukogu nimetatavatest liikmetest pooled nimetab ja kutsub tagasi valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus ja pooled Eesti Panga presidendi ettepanekul Eesti Panga Nõukogu.

§ 9.   Nõukogu liikmele esitatavad nõuded

  (1) Nõukogu nimetatav liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või selle tasemele vastav haridus, laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning finants- või avaliku sektori asutuse juhtimiseks vajalikud kogemused.

  (2) Nõukogu liikmeks ei või nimetada:
  1) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos;
  2) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
  3) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

  (3) Nõukogu liikme suhtes kohaldatakse huvide konflikti vältimise kohta käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 ning saladuse hoidmise kohustuse kohta käesoleva seaduse §-s 34 sätestatut.

§ 10.   Nõukogu liikmete volituste tähtaeg

  (1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema volituste lõppemisega ametikohal, mille järgi ta nõukogu koosseisu kuulub.

  (2) Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaeg on kolm aastat nõukogu liikmeks nimetamisest.

  (3) Volituste tähtaja lõppemisel täidab nimetatav liige oma kohustusi kuni uue liikme nimetamiseni.

  (4) Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaja lõppemise, tema tagasikutsumise või surma korral nimetab liikme algselt nimetanu mõistlikult vajaliku aja jooksul nõukogu uue nimetatava liikme.

§ 11.   Nõukogu liikme tagasikutsumine

  (1) Nõukogu nimetatav liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi kolme kuu jooksul pärast sellelt nõukogu liikmelt vastava kirjaliku avalduse saamist.

  (2) Nõukogu nimetatav liige kutsutakse tagasi viivitamatult enne tema volituste tähtaja lõppu:
  1) nõukogu liikme suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral;
  2) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 või §-s 34 sätestatu rikkumise korral;
  3) nõukogu liikme suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral;
  4) nimetatavale liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral.

  (3) Nõukogu nimetatava liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna nõukogu nimetatav liige on võimetu oma kohustusi täitma.

§ 12.   Nõukogu esimees

  (1) Nõukogu esimeheks on valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust ja selle asjaajamist, kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid, korraldab koosolekute protokollimist ja nõukogu otsuste avalikustamist ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab nõukogu otsuse alusel ametilepingu juhatuse esimehe ja liikmetega.

  (3) Nõukogu esimehe äraoleku või puudumise korral täidab esimehe ülesandeid vanim kohalolev nõukogu liige.

§ 13.   Nõukogu koosoleku kokkukutsumine

  (1) Nõukogu korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

  (2) Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku nõukogu esimehe algatusel, vähemalt kahe nõukogu liikme või juhatuse esimehe taotlusel. Taotluses näidatakse otsustamist vajavad küsimused ja soovitav koosoleku toimumise aeg.

  (3) Teade nõukogu korralise koosoleku kohta saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumise päeva. Nõukogu erakorralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmele teatama ette vähemalt üks tööpäev.

  (4) Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord koos ettekannete esitajate nimedega.

§ 14.   Nõukogu tegevuse korraldus

  (1) Nõukogu liige osaleb nõukogu tegevuses isiklikult.

  (2) Nõukogu koosolek on kinnine, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

  (3) Juhatuse liikmel on õigus osaleda nõukogu koosolekul, kui nõukogu esimees ei otsusta teisiti.

  (4) Nõukogu koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse nõukogu reglemendis, sealhulgas:
  1) juhatuse esimehe valimise protseduur;
  2) nõukogu koosolekust teatamise viis;
  3) nõukogu liikmetele koosoleku päevakorda puudutavate dokumentide edastamise kord;
  4) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas nõukogu otsuste sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused;
  5) nõukogu otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, nõukogu liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord.

  (5) Nõukogu liikmele makstakse igakuiselt tasu kuupalga alammäära kahekordses suuruses. Tasu ei maksta valdkonna eest vastutavale ministrile.

  (6) Nõukogu tegevuse tehnilise korralduse tagab juhatus.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 15.   Nõukogu otsus

  (1) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 3 ja 10 nimetatud küsimuses on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Nõukogu liige teatab nõukogule, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud arutamisele tulevast otsusest. Nõukogu liige on kohustatud teatama, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, registreeritud elukaaslane, faktiline abikaasa, abikaasa või registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa laps, vanem, vend või õde on:
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
  1) juhatuse liige või juhatuse liikmeks nimetatav isik, enne hääletamist käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 4–8 sätestatud küsimustes;
  2) käesoleva seaduse § 38 lõigetes 2 ja 3 nimetatud järelevalvetasu maksma kohustatud isik või viimases olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või juhtimisorgani liige, enne hääletamist käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud küsimuses.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel nõukogu liige ei hääleta, välja arvatud juhul, kui tema hääletamise poolt on kõik ülejäänud hääletamisel osalevad nõukogu liikmed.

  (5) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud nõukogu liikmel on õigus esitada oma eriarvamus.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 16.   Nõukogu koosoleku protokoll

  (1) Nõukogu koosolek protokollitakse.

  (2) Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija.

  (3) Nõukogu liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli vastav märge, mida eriarvamusele jäänud nõukogu liige kinnitab oma allkirjaga.

  (4) Nõukogu protokolle säilitatakse Inspektsioonis tähtajatult. Protokollide ja nende lisade hoidmist korraldab ja nende säilimise eest vastutab juhatus.

§ 17.   Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

  (1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed ning igal nõukogu liikmel on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks.
[RT I, 25.10.2016, 1 - jõust. 26.10.2016]

  (2) Ilma nõukogu koosolekut kokku kutsumata ei ole nõukogul õigust võtta vastu otsuseid käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 1, 4 ja 10 nimetatud küsimustes.

  (3) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja.

  (4) Nõukogu esimees saadab nõukogu otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab teatama oma seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata oma seisukohta määratud tähtaja jooksul, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

  (5) Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 15 sätestatut.

  (6) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll, mis saadetakse viivitamatult kõigile nõukogu liikmetele ja juhatusele.

2. jagu Juhatus 

§ 18.   Juhatuse pädevus

  (1) Juhatus juhib ja korraldab Inspektsiooni tegevust. Juhatuse pädevuses on kõigi Inspektsiooni kohustuste täitmisega seotud otsuste tegemine ja kohustuste täitmine ning õiguste realiseerimine, mis ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõukogu, nõukogu esimehe või juhatuse esimehe pädevuses. Juhatus täidab nõukogu poolt käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel tehtud otsuseid.

  (2) Finantsjärelevalve teostamisega ja kriisilahendusmenetluse läbiviimisega seotud küsimustes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud alustel juhatus otsustab:
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  1) tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise ning muud tegevusloaga seonduvad küsimused;
  2) nõusoleku, loa või kooskõlastuse andmise;
  3) registreerimiskohustuse täitmise ja nimekirjadesse kandmisega seonduvad küsimused;
  4) ettekirjutuste tegemise;
  41) üldkorralduse andmise Euroopa Liidu õigusaktides liikmesriigile või pädevale asutusele jäetud riigisiseste valikute kohaldamiseks;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  5) haldussunnivahendite kohaldamise;
  6) väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lahendi tegemise ja sunnivahendite kohaldamise otsustamise;
  7) erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi määramise;
  8) varajase sekkumise meetme, moratooriumi või erirežiimi kehtestamise ja sellega seotud toimingute tegemise;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  9) pankrotiavalduse, hagiavalduse või muu seda laadi avalduse kohtule esitamise ja finantsjärelevalve subjekti pankroti- või likvideerimismenetluses muu otsuse tegemise;
  10) muu haldusakti andmise finantsjärelevalve- või kriisilahendusmenetluses käesoleva seaduse §-s 2 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduses sätestatud alustel, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Juhtimise ja tegevuse korraldamisega seotud küsimustes juhatus:
  1) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni tegevuse strateegia;
  2) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni eelarve projekti koos ettepanekuga käesoleva seaduse alusel tasutava järelevalvetasu mahuosa määra kohta järgnevaks eelarveaastaks;
  21) esitab nõukogule ettepaneku käesoleva seaduse §-s 371 sätestatud eelarve ülejäägi kasutamiseks;
  3) esitab käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juhul nõukogule kinnitamiseks lisaeelarve projekti;
  4) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt ja ulatuses kinnisasjade ja registrisse kandmisele kuuluvate vallasasjade omandamise ja võõrandamise;
  5) esitab nõukogule ettepaneku Inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise aluste kohta;
  6) kinnitab lähtuvalt nõukogu poolt kinnitatud alustest Inspektsiooni struktuuri ja koosseisu;
  7) kinnitab Inspektsiooni raamatupidamise või muu asjakohase või seaduses sätestatud sise-eeskirja, mille kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  8) esitab nõukogule teadmiseks käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud ettepanekud ja ülevaated;
  9) [kehtetu - RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
  10) kaasab vajaduse korral eksperte finantsjärelevalve teostamiseks ja finantskriisi lahendamiseks;
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
  11) moodustab töögruppe ja komisjone Inspektsiooni ülesannete täitmiseks;
  12) otsustab käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud koostöökokkulepete sõlmimise;
  13) otsustab koostöökokkulepete sõlmimise välisriikide finantsjärelevalve asutuste ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega;
  131) nimetab juhatuse liikmete hulgast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse, Euroopa Keskpanga juurde moodustatud järelevalvenõukogu ning ühtse kriisilahendusnõukogu tegevuses osaleva juhatuse liikme ja tema asendusliikme ning otsustab tema volituste tähtaja ja tema vahendusel nimetatud asutustes esitatava seisukoha, hääletamise ja muu ülesande täitmise;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  14) esitab kord kvartalis nõukogule ülevaate Inspektsiooni tegevusest ja tulude-kulude aruande;
  15) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni aastaaruande;
  16) kinnitab juhatuse töö reglemendi;
  17) otsustab muid Inspektsiooni igapäevase tegevuse korraldamisega seotud küsimusi, mille otsustamist on taotlenud vähemalt kaks juhatuse liiget.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 19.   Juhatuse liikmed

  (1) Juhatus koosneb kolmest kuni viiest liikmest.

  (2) Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 20.   Juhatuse liikmele esitatavad nõuded

  (1) Juhatuse liikmeks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või selle tasemele vastav haridus, Inspektsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised, kutsealane sobivus ja laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning kokku vähemalt viie aasta pikkune töökogemus rahanduse, juriidilisel, audiitorkontrolli või infotehnoloogia alal või eelnimetatud aladega seotud ametis avaliku teenistujana.

  (2) Juhatuse liikmeks ei või nimetada:
  1) nõukogu liiget;
  2) Eesti Panga Nõukogu liiget, Eesti Panga juhatuse liiget;
  3) Eesti Panga audiitorit;
  4) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos;
  5) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
  6) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

  (3) Juhatuse liige ei või olla avalikus teenistuses, töötada teise tööandja juures ega Eesti Panga struktuuriüksuses või iseseisvas allasutuses.

  (4) Juhatuse liikme suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 31, § 32 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 34 sätestatut.

  (5) Enne juhatuse liikmeks nimetamist esitab isik nõukogule kirjalikult käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema nimetamise juhatuse liikmeks. Juhatuse liige teatab viivitamatult nõukogule esitatud andmetes toimunud muudatustest.

§ 21.   Juhatuse liikmete volituste tähtaeg

  (1) Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm aastat.

  (2) Juhatuse esimeheks oleva juhatuse liikme volituste tähtaeg on neli aastat.

  (3) Juhatuse liikme volitused algavad tema ametisse nimetamise otsuses nimetatud kuupäevast.

  (4) Nõukogu esimees sõlmib juhatuse esimehe ja liikmetega nende volituste tähtajaks ametilepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse esimehe ja liikme kohustuse täitmise eest.

  (5) Nõukogu võib oma otsusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu pikendada vastava juhatuse liikme nõusolekul kokku kuni ühe aasta võrra.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 22.   Juhatuse liikme tagasikutsumine

  (1) Juhatuse liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast temalt vastava kirjaliku avalduse saamist.

  (2) Juhatuse liige kutsutakse enne liikme volituste tähtaja lõppu viivitamatult tagasi:
  1) tema suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral;
  2) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 või §-s 34 sätestatu rikkumise korral;
  3) tema suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral;
  4) juhatuse liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral.

  (3) Juhatuse liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna juhatuse liige on võimetu oma kohustusi täitma.

  (4) Juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemise, tagasikutsumise või surma korral nimetab nõukogu mõistlikult vajaliku aja jooksul juhatuse uue liikme.

§ 221.   Juhatuse liikme pädevus

  (1) Juhatuse liige annab Inspektsiooni nimel korraldusi:
  1) finantsjärelevalve subjektilt ja kolmandalt isikult finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe nõudmiseks;
  2) finantsjärelevalve subjekti ja kolmanda isiku ilmumiseks Inspektsiooni ametiruumidesse seoses finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe andmisega;
  3) finantsjärelevalve subjekti kohapealse kontrolli tegemiseks;
  4) väärtpaberitega kauplemise peatamiseks või lõpetamiseks vastavalt väärtpaberituru seaduses sätestatule.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isik ei täida talle korraldusega pandud kohustustust korralduses märgitud tähtpäevaks, võib tema suhtes rakendada sunniraha korralduses märgitud summas.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 23.   Juhatuse esimees

  (1) Nõukogu valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe nõukogu reglemendis sätestatud korras. Juhatuse esimehe äraolekul täidab esimehe ülesandeid vanim juhatuse liige, kui juhatuse esimees ei ole oma käskkirjaga määranud teisiti.

  (2) Juhatuse esimees:
  1) korraldab juhatuse tegevust;
  2) kutsub kokku ja juhatab juhatuse koosolekuid ning korraldab nende protokollimist;
  3) korraldab Inspektsiooni asjaajamist ja Inspektsiooni tegevuse avalikustamist;
  4) korraldab Inspektsiooni raamatupidamist;
  5) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt ja ulatuses Inspektsiooni tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;
  6) sõlmib, muudab ja ütleb töölepingud töötajatega üles.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Juhatuse esimees esindab Inspektsiooni kohtus ning suhetes riigiasutustega, Eesti Pangaga, muude isikutega, rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonidega, välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning muude pädevate asutuste, organisatsioonide ja isikutega, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (4) Juhatuse esimees annab juhatuse otsuse alusel volikirju teistele juhatuse liikmetele, töötajatele ja kolmandatele isikutele Inspektsiooni esindamiseks.

§ 24.   Juhatuse koosoleku kokkukutsumine

  (1) Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus.

  (2) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees oma algatusel või juhatuse liikme ettepanekul.

§ 25.   Juhatuse koosoleku korraldus

  (1) Juhatuse koosolek on kinnine, kui juhatuse esimees ei otsusta teisiti.

  (2) Juhatuse koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse juhatuse reglemendis, sealhulgas:
  1) juhatuse koosolekust teatamise kord;
  2) juhatuse liikmetele koosoleku päevakorda puudutavate dokumentide edastamise kord;
  3) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas juhatuse otsuse sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused;
  4) juhatuse otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, juhatuse liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord.

§ 26.   Juhatuse otsus

  (1) Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

  (2) Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool juhatuse koosseisust. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl.

  (3) Juhatuse otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud juhatuse liikmel on õigus esitada oma eriarvamus.

  (4) Juhatuse liige teatab juhatusele, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, registreeritud elukaaslane, faktiline abikaasa või abikaasa, registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa laps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani liige, prokurist, muu esindaja, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees, audiitor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle äriühingu juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja või esindaja.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhatuse liige võib osaleda hääletamisel, kui selle poolt on kõik ülejäänud hääletamisel osalevad juhatuse liikmed.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 27.   Juhatuse koosoleku protokoll

  (1) Juhatuse koosolekud protokollitakse.

  (2) Juhatuse liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli vastav märge, mida eriarvamusele jäänud juhatuse liige kinnitab oma allkirjaga.

  (3) Protokollile kirjutavad alla juhatuse esimees ja protokollija.

  (4) Juhatuse protokolle säilitatakse Inspektsioonis tähtajatult.

§ 28.   Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

  (1) Juhatusel on õigus vastu võtta otsuseid juhatuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik juhatuse liikmed ning igal juhatuse liikmel on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks.
[RT I, 25.10.2016, 1 - jõust. 26.10.2016]

  (2) Juhatuse otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja.

  (3) Juhatuse esimees saadab juhatuse otsuse eelnõu kõigile juhatuse liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul juhatuse liige peab teatama oma seisukoha. Kui juhatuse liige ei teata oma seisukohta määratud tähtaja jooksul, loetakse, et ta on hääletanud otsuse vastu.

  (4) Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 26 sätestatut.

  (5) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll, mis saadetakse viivitamatult kõigile juhatuse liikmetele.

§ 29.   Juhatuse liikmete vastutus

  (1) Juhatuse liikmed vastutavad oma õigusvastase käitumisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

  (2) Juhatuse liige on kohustatud riigile hüvitama tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Raskest hooletusest põhjustatud kahju eest nõutav hüvitis ei tohi ületada juhatuse liikmele makstava tasu kuue kuu määra.

  (3) Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta seadusele mittevastava otsuse vastuvõtmisel asus seadusega kooskõlas olevale seisukohale ja esitas vastava eriarvamuse, mis on lisatud protokollile.

  (4) Juhatuse liikme vastu esitatav nõue aegub kolme aasta jooksul rikkumise toimumisest.

3. peatükk TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 30.   Inspektsiooni töötaja

  (1) Inspektsiooni töötajale (edaspidi töötaja) ja juhatuse liikmele kohaldatakse töösuhteid reguleerivaid seadusi niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Inspektsiooni võetakse tööle isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, piisavad kogemused ja kutsealane sobivus ning laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon.

  (3) Töötajaks ei või olla:
  1) isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, ega isik, kellel on karistatus ametialases kuriteos;
  2) isik, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
  3) pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus.

  (4) Enne töölepingu sõlmimist on töölevõtmist taotlev isik kohustatud esitama juhatusele kirjalikult ülevaate oma hariduse, kvalifikatsiooni, täienduskoolituse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise kohta ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla töötaja.

  (5) Töölepingu sõlmimisel võib kohaldada katseaega kestusega kuni kuus kuud.

  (6) [Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 31.   Töötaja kohustused

  (1) Töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid heas usus, järgima häid tavasid ning tegutsema avaliku võimu teostamiseks vajaliku hoolsuse ja temalt oodatava ettenägelikkuse ning kompetentsusega vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.

  (2) Töötaja peab hoiduma tegudest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Inspektsiooni eesmärke, ülesandeid ja mainet.

§ 32.   Huvide konflikti vältimine

  (1) Töötaja ei tohi olla ühegi finantsjärelevalve subjekti olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik, juhtimisorgani liige, prokurist, muul alusel esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja, revisjonikomisjoni esimees, välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja ega esindaja.

  (2) Töötaja ei tohi sõlmida ühegi finantsjärelevalve subjektiga ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutega lepinguid, mille kohaselt tema kohustuseks on investeerimis- või konsultatsiooniteenuste osutamine.

  (3) Inspektsiooni töölevõtmist taotlev isik on kohustatud esitama enne töölepingu sõlmimist juhatusele valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis andmed tema ja tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa, lapse ja vanemate varalistest kohustustest finantsjärelevalve subjektide ees ja andmed eelnimetatud isikutele kuuluvate väärtpaberite kohta. Töötaja teatab juhatusele esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest viivitamatult.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 33.   Taandamine

  (1) Töötaja ei võta järelevalvemenetlusest osa ega osale juhatuse otsuse ettevalmistamisel, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist.

  (2) Töötaja on kohustatud viivitamatult teavitama juhatuse esimeest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust ning samuti sellest, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, registreeritud elukaaslane, faktiline abikaasa või abikaasa, registreeritud elukaaslase või faktilise abikaasa laps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani liige, prokurist, muu esindaja, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees, audiitor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle äriühingu juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja või esindaja.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Kui juhatuse esimehel tekib põhjendatud kahtlus töötaja erapooletuses, on tal õigus töötaja järelevalvemenetlusest või juhatuse otsuse ettevalmistamisest kõrvaldada.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 34.   Saladuse hoidmise kohustus

  (1) Töötaja, samuti Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamisele kaasatud audiitor, ekspert ja muu isik on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses konfidentsiaalset teavet, mis on temale teatavaks saanud seoses oma ülesannete täitmisega Inspektsioonis, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on keelatud kasutada neile oma ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet erahuvides.

4. peatükk RAHASTAMINE 
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

1. jagu Üldsätted 
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 35.   Rahastamise allikas

  Inspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide tasutavast käesoleva seadusega sätestatud kohustuslikust maksest (edaspidi järelevalvetasu), menetlustasust ja muudest allikatest.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 36.   Inspektsiooni eelarveaasta

  Inspektsiooni eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 37.   Inspektsiooni lisaeelarve

  (1) Lisaeelarve koostatakse juhul, kui eelarveaasta tuludest ei piisa Inspektsiooni kulutuste või investeeringute katmiseks eelarveaasta jooksul.

  (2) Juhatus koostab lisaeelarve projekti koos ettepanekuga järelevalvetasu mahuosa määrade kohta ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 371.   Inspektsiooni eelarve ülejääk

  (1) Kui Inspektsiooni eelarveaasta tulud ületavad kulusid, võib tekkinud eelarve ülejäägi arvel moodustada reserve, teha kulutusi või investeeringuid või tagastada ülejääk ühetaoliselt ja proportsionaalselt järelevalvesubjektidele. Ülejäägi ühetaoliselt ja proportsionaalselt tagastamise põhimõtte kohaldamisel tuleb arvestada käesoleva seaduse § 40 lõike 2 ja lõike 3 teise lause alusel rakendatud eranditega.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Juhatus koostab eelarve ülejäägi kasutamise ettepaneku ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

2. jagu Järelevalvetasu 
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 38.   Järelevalvetasu

  (1) Järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (2) Investeerimisühing, väärtpaberite keskdepositoorium ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, krediidiandja, fondivalitseja, määratud väljamaksetega tööandaja pensionifond ja ühisrahastusteenuse osutaja maksavad järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5–8 sätestatud juhtudel. Makseasutus ja e-raha asutus, kelle suhtes kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandit, ning erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja maksavad üksnes järelevalvetasu mahuosa.
[RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021]

  (3) Kindlustusmaakler, krediidivahendaja ja välisriigi äriühingu Eesti filiaal, kes tegutseb investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja tegevusalal, välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 lõike 1 alusel enampakkumisel otsepakkumiste esitamiseks luba taotlenud isik maksab üksnes järelevalvetasu mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5–8 sätestatud juhtudel.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud järelevalvetasu maksmise kohustus (edaspidi rahastamiskohustus) tekib nendes lõigetes nimetatud isikutel või välisriigi äriühingu Eesti filiaalil vastaval tegevusalal tegutsemiseks õiguse andnud Inspektsiooni otsuse jõustumisest või toimingu sooritamisest arvates.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (5) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutel või välisriigi äriühingu Eesti filiaalil vastava tegutsemise õiguse lõppemisega.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (6) Rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (7) Järelevalvesubjekt, kes tegutseb mitmel tegevusalal, maksab järelevalvetasu üksnes ühe järelevalvesubjektina.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu kohaldamisel rakendatakse järgmisi põhimõtteid:
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]
  1) krediidiasutuse tegevusalal tegutsev äriühing maksab järelevalvetasu krediidiasutusena;
  11) krediidiandja, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu krediidiandjana;
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
  12) krediidivahendaja, kes ei ole krediidiasutus või krediidiandja, maksab järelevalvetasu krediidivahendajana;
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
  2) fondivalitseja tegevusalal tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu fondivalitsejana;
  3) investeerimisühingu tegevusalal tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus ega fondivalitseja, maksab järelevalvetasu investeerimisühinguna;
  4) väärtpaberite keskdepositooriumina ja pensioniregistri pidajana tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, fondivalitseja ega investeerimisühing, maksab järelevalvetasu väärtpaberite keskdepositooriumina ja pensioniregistri pidajana;
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
  5) e-raha asutusena tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu e-raha asutusena;
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]
  6) äriühing, kellel on makseasutuse ja krediidiandja või krediidivahendaja tegevusluba, maksab järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina, kelle järelevalvetasu on suurem;
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]
  61) äriühing, kellel on ühisrahastusteenuse osutaja, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutuse tegevusluba, maksab järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina, kelle järelevalvetasu on suurem;
[RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021]
  62) ühisrahastusteenuse osutaja, kes ei ole krediidiandja või krediidivahendaja, maksab järelevalvetasu ühisrahastusteenuse osutajana;
[RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021]
  7) erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutajana tegutsev investeerimisühing või turu korraldaja maksab järelevalvetasu vastavalt kas investeerimisühingu või turu korraldajana.
[RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud äriühing maksab järelevalvetasu oma kapitalilt ja tema valitsetavate investeerimisfondide varalt.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

  (10) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda rahastamiskohustust omavalt isikult täiendavaid andmeid, dokumente ja kirjalikke selgitusi järelevalvetasu arvutamiseks.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 39.   Järelevalvetasu määr

  (1) Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga:
  1) krediidiasutuse korral õigusakti kohaselt nõutavast minimaalsest neto-omavahendite summast;
  2) kindlustusandja korral tegevusloas märgitud kindlustustegevuse liigiga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast miinimumkapitalinõude alammäärast;
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  3) väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja korral õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest omakapitali summast;
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
  4) investeerimisühingu, makseasutuse, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, e-raha asutuse, krediidiandja, fondivalitseja ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi korral tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsia-, osa- või algkapitali summast;
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]
  5) pensionifondi fondivalitseja korral õigusakti kohaselt nõutavast algkapitali minimaalsest summast;
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
  6) ühisrahastusteenuse osutaja korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49), artikli 11 lõike 1 punktis a nimetatud summast.
[RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021]

  (2) Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub:
  1) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali korral 0,005 kuni 0,05 protsendiga krediidiasutuse või vastava Eesti filiaali varast;
  11) krediidiandja või välisriigi krediidiandja filiaali korral 0,01–1 protsendiga krediidiandja või vastava Eesti filiaali tarbijatele väljastatud tarbimiskrediidi jäägist;
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
  12) krediidivahendaja või välisriigi krediidivahendaja Eesti filiaali korral 0,01–1 protsendiga krediidivahendaja või vastava Eesti filiaali tarbijatele vahendatud tarbimiskrediidi summast;
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
  2)  investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,3 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast;
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
  21) ühisrahastusteenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja vahendusel kaasatud summadest;
[RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021]
  3) [kehtetu - RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  4) kogumispensionide seaduse §-s 3 sätestatud pensionifondi valitseva fondivalitseja või pensionifondi valitseva välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,005 kuni 0,2 protsendiga fondivalitseja või vastava Eesti filiaali poolt valitsetavate pensionifondide varast;
  41) [kehtetu - RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  5) [kehtetu - RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  51) fondivalitseja või välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,01–0,1 protsendiga tema valitsetavate eurofondide või alternatiivfondide varast, kui käesoleva lõike punktist 52 ei tulene teisiti, või välisriigi fondivalitseja valitsetavate Eestis moodustatud või asutatud eurofondide või alternatiivfondide varast, kui neid fonde valitsetakse piiriüleselt, kusjuures vara hulka ei arvestata väikesemahuliste alternatiivfondide fondivalitseja valitsetavaid alternatiivfonde;
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]
  52) fondivalitseja korral 0,001–0,01 protsendiga tema valitsetavate välisriigis moodustatud või asutatud eurofondide või alternatiivfondide varast, kui nimetatud fondide osakuid või aktsiaid ei pakuta Eestis avalikult, kusjuures vara hulka ei arvestata väikesemahuliste alternatiivfondide fondivalitseja valitsetavaid alternatiivfonde;
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]
  53) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi korral 0,02−0,25 protsendiga fondi vara ja fondi tehtud sissemaksete kogusummast;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  6) kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,5 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali brutokindlustusmaksetest, sealjuures ei arvata brutokindlustusmaksete hulka kindlustusandja või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali edasikindlustuse kindlustusmakseid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  7) elukindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,02 kuni 0,25 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali vara ja brutokindlustusmaksete kogusummast, sealjuures ei arvata brutokindlustusmaksete hulka kindlustusandja või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali edasikindlustuse kindlustusmakseid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  71) edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,5 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali edasikindlustuse brutokindlustusmaksetest, sealjuures ei arvata edasikindlustuse brutokindlustusmaksete hulka edasikindlustusandja edasikindlustuse kindlustusmakseid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  8) kindlustusmaakleri või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali korral 0,5 kuni 5 protsendiga kindlustusmaakleri või vastava Eesti filiaali kogutud vahendustasude kogusummast;
  9) väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja korral 0,1 kuni 0,7 protsendiga ärituludest;
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
  10) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja korral 0,1 kuni 0,5 protsendiga ärituludest;
  11) e-raha asutuse või välisriigi e-raha asutuse Eesti filiaali korral 0,05–0,5 protsendiga e-raha asutuse või vastava Eesti filiaali varast;
  12) makseasutuse või välisriigi makseasutuse Eesti filiaali korral 0,0035–0,035 protsendiga makseasutuse või Eesti filiaali täidetud ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud makseteenuse osutamise käigus algatatud maksetehingute kogusummast;
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]
  121) makseasutuse korral, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud erandit, või välisriigi makseasutuse Eesti filiaali korral, kes osutab üksnes makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenust, 0,1–0,7 protsendiga ärituludest;
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]
  122) makseasutuse või välisriigi makseasutuse Eesti filiaali korral, kes osutab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenust, 0,1–0,7 protsendiga ärituludest;
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]
  13) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 lõike 1 alusel enampakkumisel otsepakkumiste esitamiseks loa taotlenud isiku korral 0,01–0,5 protsendiga isiku tehtud otsepakkumiste mahust;
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  14) erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja korral 0,01–0,5 protsendiga ärituludest.
[RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (21) Pandikirjaseaduses sätestatud täiendava tegevusloaga krediidiasutuse järelevalvetasu mahuosa suurendatakse summa võrra, mis võrdub 0,001–0,02 protsendiga krediidiasutuse emiteeritud lunastamata pandikirjade kogu nimiväärtusest.
[RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019]

  (22)  Investeerimisühingu bilansi vara kirjete hulka ei arvata investeerimisühingu klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja kajastab oma bilansis.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (3) Vara käesoleva seaduse tähenduses on vastavalt õigusaktidele konsolideerimata bilansi vara kirjete summa kokku.

§ 40.   Järelevalvetasu mahuosa määra kehtestamine

  (1) Järelevalvetasu mahuosa määr kehtestatakse kalendriaastaks protsendina käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatud piires. Määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 15 päeva jooksul pärast Inspektsiooni eelarve kinnitamist nõukogu poolt.

  (2) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktides 4 ja 51 nimetatud investeerimisfondide korral võib nõukogu näha ette erinevaid mahuosa määrasid, lähtuvalt valitsetavate investeerimisfondide tüübist või investeerimisfondide tingimustes või põhikirjas ette nähtud investeerimispoliitikast.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (3) Järelevalvetasu mahuosa määr on ühtne kõigile samal tegevusalal tegutsevatele isikutele ja välisriigi äriühingute Eesti filiaalidele. Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali korral, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), alusel tunnistatud oluliseks krediidiasutuseks, võib nõukogu näha ette erinevaid mahuosa määrasid.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

  (4) Järelevalvetasu mahuosa määra rakendatakse järelevalvetasu ettemakse ja lõppmakse arvutamisel.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 41.   Järelevalvetasu ettemakse arvutamine

  (1) Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, krediidiandja ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või välisriigi äriühingu Eesti filiaali vara, valitsetavate investeerimisfondide vara või krediidiandja puhul tarbijatele väljastatud tarbimiskrediidi jäägi aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

  (11) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga, ja Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu fondi tehtud sissemaksete kahekordne kogusumma.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (12) Pandikirjaseaduses sätestatud täiendava tegevusloaga krediidiasutuse järelevalvetasu mahuosa ettemaksu suurendamisel võetakse aluseks selle isiku pandikirjaportfelli nimiväärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.
[RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019]

  (2) Elukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga, ja Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu brutokindlustusmaksete kahekordne kogusumma.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (3) Kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu brutokindlustusmaksete kahekordne kogusumma.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (31) Edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu kahekordne edasikindlustuse brutokindlustusmaksete kogusumma.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (4) Kindlustusmaakleri järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta vahendustasude kogusumma.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (5) Väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja ja makseasutuse, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud erandit või kes osutab sama seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenust, järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.
[RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (51) Krediidivahendaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava krediidivahendaja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud tarbijatele vahendatud tarbimiskrediidi kogusumma.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

  (52) Makseasutuse järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava makseasutuse Eesti filiaali poolt Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud täidetud või algatatud maksetehingute kogusumma.
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

  (53) Ühisrahastusteenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summad, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
[RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021]

  (6) Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (7) Järelevalvetasu ettemakse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel lähtutakse üksnes sellise kvartalilõpu seisu andmetest, kui rahastamiskohustuslasel oli vastavaks tegevuseks Finantsinspektsiooni väljastatud kehtiv tegevusluba.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 42.   Järelevalvetasu lõppmakse arvutamine

  (1) Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, krediidiandja ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või välisriigi äriühingu Eesti filiaali vara, valitsetavate investeerimisfondide vara või krediidiandja puhul tarbijatele väljastatud tarbimiskrediidi jäägi aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

  (11) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga, ning Inspektsioonile esitatud eelmise aasta fondi tehtud sissemaksete kogusumma.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (12) Pandikirjaseaduses sätestatud täiendava tegevusloaga krediidiasutuse järelevalvetasu lõppmakse suurendamisel võetakse aluseks selle isiku pandikirjaportfelli nimiväärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.
[RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019]

  (2) Elukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga, ning Inspektsioonile esitatud eelmise aasta brutokindlustusmaksete kogusumma.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (3) Kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta brutokindlustusmaksete kogusumma.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (31) Edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta edasikindlustuse brutokindlustusmaksete kogusumma.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (4) Kindlustusmaakleri järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta vahendustasude kogusumma.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (5) Väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja ja makseasutuse, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud erandit või kes osutab sama seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenust, järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.
[RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (51) Krediidivahendaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava krediidivahendaja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud tarbijatele vahendatud tarbimiskrediidi kogusumma.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

  (52) Makseasutuse järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava makseasutuse Eesti filiaali poolt Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud täidetud või algatatud maksetehingute kogusumma.
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

  (53) Ühisrahastusteenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendusel kaasatud summad, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
[RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021]

  (6) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta kestel võetakse järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel aluseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud vara, tarbimiskrediidi jääk 31. detsembri seisuga või brutokindlustusmaksete, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehtud sissemaksete või maksetehingute kogusumma, arvestades käesoleva seaduse §-s 441 sätestatut.
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

  (7) Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 43.   Järelevalvetasu tasumine

  (1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Inspektsioon isikut ära kuulamata vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

  (2) Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Inspektsiooni eelarveaastal (edaspidi eelarveaasta) selle eelarveaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (3) Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Inspektsioon enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (4) Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (5) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa ulatuses.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (6) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (7) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (8) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasub rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi ulatuses.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–8 sätestatud juhul võrdub kindlustusmaakleri ja krediidivahendaja järelevalvetasu kapitaliosa summa 1000 euroga.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

  (10) Järelevalvetasu tasutakse Inspektsiooni kontole.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 44.   Järelevalvetasu maksmise tähtaeg

  (1) Eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse ja kapitaliosa tasutakse eelneva aasta 31. detsembriks.

  (2) Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse eelarveaasta 1. septembriks.

  (3) Rahastamiskohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 441.   Järelevalvetasu arvutamise ja tasumise erisused

  (1) Kui rahastamiskohustust omav isik on järelevalvetasu ettemakse määramise aastal omandanud ettevõtte või käitise, üle võtnud kindlustusportfelli või muul viisil omandanud või üle võtnud teise järelevalvesubjekti varad või kohustused (edaspidi käesolevas paragrahvis omandajast järelevalvesubjekt), võetakse omandajast järelevalvesubjekti järelevalvetasu ettemakse arvutamisel aluseks käesolevas seaduses sätestatud järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavad andmed jooksva aasta 30. juuni seisuga ja lõppmakse arvutamisel sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omandajast järelevalvesubjekt on üle võtnud kindlustusportfelli või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara ja kohustused, siis brutokindlustusmaksete või fondi tehtud sissemaksete kogusumma arvutamisel loetakse vastav kindlustusportfell või vara ja kohustused kuuluvaks omandajast järelevalvesubjektile alates ettemakse arvutamisele eelneva aasta 31. detsembrist.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (3) Käesolevas paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul tasutakse järelevalvetasu mahuosa lõppmakse eelarveaasta 28. märtsiks.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 45.   Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg

  Kui järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik ei tasu järelevalvetasu korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil õigus rakendada sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

3. jagu Menetlustasu 
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 451.   Menetlustasu

  Menetlustasu on taotluse esitaja või toimingu läbiviimist taotleva isiku poolt tasutav kohustuslik makse käesolevas seaduses kehtestatud määras Inspektsiooni poolt käesolevas seaduses ette nähtud avalduse läbivaatamise või toimingu sooritamise eest.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 452.   Menetlustasu maksja

  Menetlustasu maksja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik või välismaa äriühingu filiaal, kes taotleb Inspektsioonilt taotluse läbivaatamist või toimingu sooritamist.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 453.   Esmase tegevusloa taotlemine

  (1) Krediidiasutuse tegevusloa, samuti riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi kolmas riik), registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1500 eurot.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krediidiandja või -vahendaja või ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.
[RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021]

  (3) Kolmandas riigis registreeritud kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja või krediidiandja või -vahendaja filiaali asutamiseks Eestis, samuti kolmandas riigis registreeritud kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja või krediidiandja või -vahendaja Eestis piiriüleselt teenuse osutamiseks loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

  (4) Kindlustusmaakleri või kolmandas riigis registreeritud kindlustusmaakleri filiaali kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel tasutakse menetlustasu 150 eurot.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (5) Kui makseasutus taotleb tegevusloa taotluses makseasutuste ja e-raha seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamist, tasutakse menetlustasu 500 eurot.
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

  (6) Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 lõikes 1 sätestatud loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 300 eurot.
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 454.   Täiendava tegevusloa või olemasoleva tegevusloa muutmise taotlemine
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e-raha asutuse või krediidiandja või -vahendaja poolt täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva tegevusloaga lubatavate teenuste ringi laiendamisel või makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemisel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 13 lõike 2 kohaselt ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa laiendamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 500 eurot.
[RT I, 07.12.2021, 3 - jõust. 17.12.2021]

§ 455.   Väärtpaberite prospekti ja selle lisa kinnitamise taotlemine

  Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide esmase emissiooni aktsiad ja osakud, prospekti kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot ning prospekti lisa kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 200 eurot.
[RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

§ 456.   Ülevõtmispakkumise kooskõlastamise taotlemine

  Ülevõtmispakkumise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 457.   Fondi tingimuste, aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja ja nende muutmise kooskõlastamise ning välisriigi fondi osakute või aktsiate pakkumise ja fondivalitseja registreerimise taotlemine
[RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]

  (1) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot.
[RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]

  (2) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muutmise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 200 eurot.
[RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]

  (3) Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise registreerimise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (4) Investeerimisfondide seaduse §-s 453 sätestatud väikefondi valitseja registreerimisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

§ 458.   Reglemendi muudatuste kooskõlastamise taotlemine

  Väärtpaberituru seaduse §-s 3 nimetatud kauplemiskoha reglemendi muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 250 eurot.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

§ 459.   Väärtpaberiarveldussüsteemi reeglite muudatuste kooskõlastamise taotlemine

  Väärtpaberiarveldussüsteemi reeglite muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 250 eurot.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 4510.   Menetlustasu tasumine

  (1) Menetlustasu tasutakse enne taotluse esitamist või toimingu sooritamist.

  (2) Menetlustasu tasutakse Inspektsiooni kontole.

  (3) Menetlustasu tasumise korral näidatakse menetlustasu tasumist tõendaval dokumendil toimingu nimetus, mille eest menetlustasu tasuti, või viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel toimingu tasu tasuti. Samuti märgitakse menetlustasu tasumist tõendaval dokumendil isiku nimi, kelle eest toimingu tasu tasuti.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 4511.   Menetlustasu tasumisest vabastamine

  Käesoleva seaduse § 457 lõikes 2, §-des 458 ja 459 sätestatud menetlustasu ei tasuta juhul, kui muudatused tingimustes, põhikirjas, reglemendis või reeglites on tingitud muudatustest õigusaktides.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 4512.   Menetlustasu tagastamine

  (1) Menetlustasu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud menetlustasu tagastamist käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel kahe aasta jooksul tasumise päevast arvates.

  (2) Inspektsioon teeb otsuse taotluse kohta 20 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

  (3) Menetlustasu tagastamise taotlemisel esitatakse Inspektsioonile kirjalik avaldus ja menetlustasu tasumist tõendav dokument.

  (4) Inspektsioon tagastab menetlustasu 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse jõustumisest arvates.

  (5) Inspektsioon ei vaata menetlustasu tagastamise taotlust läbi, kui menetlustasu tagastamise taotluse kohta on tehtud Inspektsiooni otsus.

  (6) Tasutud menetlustasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui:
  1) menetlustasu on tasutud ettenähtust suuremas summas;
  2) esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata;
  3) menetlustasu on tasunud isik, kes käesoleva seaduse kohaselt on menetlustasu tasumisest vabastatud;
  4) menetlustasu tasunud isik loobub toimingust või taotluse esitamisest enne Inspektsiooni pöördumist.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

5. peatükk KOOSTÖÖ 

§ 46.   Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

  (1) Inspektsioon osaleb oma pädevuse piires rahvusvahelistes organisatsioonides ja teeb nendega koostööd.

  (2) Inspektsioon osaleb järgmiste asutuste, organite ja komiteede (edaspidi käesolevas paragrahvis asutused) töös:
  1) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus;
  2) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus;
  3) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus;
  4) Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee;
  5) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

  (3) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaomast Euroopa järelevalveasutust (edaspidi Euroopa järelevalveasutus):
  1) tütarettevõtjast investeerimisühingule, krediidiasutusele, fondivalitsejale, makseasutusele, e-raha asutusele või kindlustusandjale (edaspidi finantsasutused), keda otseselt või kaudselt kontrollib muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kolmanda riigi õigusaktide alusel tegutsev või kolmandas riigis asuv emaettevõtja (edaspidi kolmanda riigi emaettevõtja), tegevusloa andmisest ja esitab seejuures konsolideerimisgrupi struktuuri;
  2) kolmanda riigi emaettevõtja poolt finantsasutuses sellise osaluse omandamisest, et finantsasutusest saab kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja;
  3) kõigist asjaoludest, mis takistavad finantsasutuste asutamist või teenuste osutamist kolmandas riigis;
  4) asjakohastest kolmandatest riikidest, kus kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded, ja riikidest, kus selle riigi õigusaktid ei võimalda eelnimetatud seaduses sätestatuga võrdväärsete meetmete rakendamist;
  41) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel menetletud väärteoasjas tehtud jõustunud lahendist või haldusaktist ning sunniraha määramisest, samuti nimetatud otsuste suhtes esitatud vaietest või kaebustest;
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017]
  5) kõigist oma otsustest finantsasutuste tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise, sealhulgas kehtetuks tunnistamise põhjenduste kohta.

  (4) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni:
  1) iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga nende äriühingute arvust, kes makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 lõike 1 kohaselt väljastavad e-raha, ning nende väljastatud ja kasutuses olevast e-raha kogusummast;
  11) iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga nende äriühingute arvust, kes osutavad makseteenuseid makseasutuste ja e-raha asutuse seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 alusel, ning nende tehtud maksetehingute kogusummast;
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
  2) kolmanda riigi e-raha asutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest.

  (5) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni selle nõudmisel:
  1) igast tegevusloa taotlusest, mille esitab kolmanda riigi emaettevõtja iga otsene või kaudne tütarettevõtja;
  2) igast taotlusest, millega kolmanda riigi emaettevõtja omandaks finantsasutuses osaluse, mille tagajärjel finantsasutusest saaks kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja.

  (6) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja asjaomast Euroopa järelevalveasutust regulaarselt järgmistest otsustest ja kokkulepetest:
  1) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele finantsasutuste filiaali asutamiseks esitatud andmete ja dokumentide edastamisest või eelnimetatud andmete muudatuste edastamisest keeldumise otsus;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  2) lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaali suhtes edasiste rikkumiste takistamiseks kohaldatud meetmete ja karistuste otsus;
  3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kindlustusandjate piiriülese teenuse osutamiseks esitatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise otsus;
  4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele lepinguriigi krediidiasutuse Eestis paikneva tütarettevõtjast krediidiasutuse järelevalveülesannete üleandmise kokkulepe ja selle sisu;
  5) lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali või Eestis kindlustuse turustamisega tegeleva lepinguriigi vahendaja suhtes tehtud otsus kindlustustegevuse seaduse § 237 lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse tegemiseks.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (7) Euroopa Komisjoni nõudmisel peatab Inspektsioon kuni kolmeks kuuks otsuse tegemise finantsasutuse tegevusloa taotluse või finantsasutuses olulise osaluse omandamise menetluses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule juhul, kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud asjaolu.

  (8) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja asjaomast Euroopa järelevalveasutust ning teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kõikidest kokkulepetest, mis on sõlmitud järelevalveülesannete üleandmiseks, sealhulgas sellise üleandmise täpsetest tingimustest.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (9) Inspektsioon teeb koostööd Euroopa Komisjoniga kaaskindlustuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Koostöö hõlmab selliste juhtude ülevaatamist, kui juhtiv kindlustusandja ei täida juhtiva kindlustusandja ülesandeid täielikult või kui mitme kindlustusandja osalemine ei ole teatud kindlustusriskide kindlustamisel asjakohane.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 27.11.2017]

§ 461.   Koostöö Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega

  (1) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutusi:
  1) igast kehtivat tegevusluba omava Eestis registreeritud reguleeritud väärtpaberituru korraldaja poolt korraldatavast reguleeritud väärtpaberiturust, mis vastab väärtpaberituru seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, ja koostab neist nimekirja (edaspidi käesolevas paragrahvis turunimekiri);
  2) igast muudatusest turunimekirjas;
  3) väärtpaberituru seaduse täitmise üle finantsjärelevalvet teostavatest asutustest ja isikutest ning nende ülesannetest ja õigusest teha koostööd välisriigi finantsjärelevalve asutustega, seaduse alusel sõlmitud kokkulepetest ja kokkuleppe tingimustest, mille kohaselt volitatakse kolmandat isikut alaliselt täitma väärtpaberituru seaduses sätestatud järelevalveülesannet.

  (2) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust investeerimisteenuse ja investeerimisteenuse kõrvalteenuse osutamisega seotud tarbija kaebuste kohtuvälise menetlemise korrast Eestis.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (3) Inspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja Euroopa Komisjonile investeerimisfondide seaduse § 115 lõikes 9 nimetatud pandikirjade ja nende emitentide loetelu.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (4) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust väärtpaberiarveldussüsteemist ja selle korraldajast, teatades ka endast kui asutusest, kellele teatatakse väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse liikme või sellise süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes pankrotimenetluse algatamisest väärtpaberituru seaduse § 228 lõike 8 tähenduses või moratooriumi kehtestamisest krediidiasutusele.

  (5) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust maksesüsteemist ja selle haldajast.

  (6) Inspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, teiste lepinguriikide finantsjärelevalveasutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse liikme või sellise süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes pankrotimenetluse algatamisest väärtpaberituru seaduse § 228 lõike 8 tähenduses või moratooriumi kehtestamisest krediidiasutusele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (7) Inspektsioon teavitab avalikustatud väärteoasjas tehtud lahendist või haldusaktist või -lepingust, selle vaidlustamisest, tühistamisest ja selle avalikustamata jätmise otsusest ning finantsjärelevalve teostamisega puutumust omavas kriminaalasjas tehtud lõplikust lahendist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja esitab talle kord aastas asjaomase koondteabe.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (8) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust erandi alusel tegutsevale aruandlusteenuse osutajale tegevusloa andmisest.
[RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (9) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust igast kaubatuletisinstrumendis hoitava positsiooni või riskide vähendamise meetmete rakendamise nõudest või ettepanekust ja isiku suhtes kaubatuletisinstrumendis positsiooni võtmise suhtes kehtestatud piirangust vähemalt 24 tundi enne meetmete kavandatud jõustumist. Eriolukorras võib Inspektsioon esitada teavituse vähem kui 24 tundi enne meetmete kavandatud jõustumist, kui seda ei ole võimalik teha esimeses lauses nimetatud tähtajal.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud nõue, ettepanek või piirang on seotud energia hulgimüügitoodetega, teavitab Inspektsioon ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.08.2009, lk 1–14), alusel asutatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teavitus peab sisaldama järgmisi andmeid, kui need on asjakohased:
  1) nõude üksikasjad, sealhulgas teave isiku kohta, kellele nõue esitati, ning nõude esitamise põhjused;
  2) isiku suhtes kaubatuletisinstrumendis positsiooni võtmisel kehtestatud piirangu ulatus, isik, kellele piirang seati, piiranguga hõlmatud väärtpaberid, isiku poolt igal ajal hoitava positsiooni suuruse piirangud, nende suhtes tehtud erandid ning erandite kehtestamise põhjused.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (12) Kui Inspektsioon saab käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teabe, võib ta rakendada lõikes 9 nimetatud meetmeid, kui need on Inspektsiooni hinnangul vajalikud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse eesmärgi saavutamiseks.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (13)  Inspektsioon edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele nimekirja kolmanda riigi investeerimisühingu Eestis asutatud filiaalidest. Lisaks edastab Inspektsioon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele viimase nõudmisel teabe järgmise kohta:
  1)  kolmanda riigi investeerimisühingu poolt Eestis filiaali asutamine ja sellele tegevusloa andmine või tegevusloa muudatused;
  2)  filiaali tegevus ja osutatavad teenused Eestis;
  3) filiaali nimetatud teenuste ja tegevuse käive ning neile vastavate varade koguväärtus;
  4) kolmanda riigi investeerimisühingu konsolideerimisgrupi nimetus, kuhu filiaal kuulub.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

§ 462.   Koostöö Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega

  (1) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Panganduskomiteed:
  1) kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest ja tegevusloa muudatustest;
  2) kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali kõigi varade ja kohustuste suurusest perioodiliste aruannete alusel;
  3) kolmanda riigi konsolideerimisgrupist, millesse kuuluva krediidiasutuse Eesti filiaal on saanud tegevusloa.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (11) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust pandikirjade emitentidest vastavalt pandikirjaseaduse §-le 58.
[RT I, 30.11.2021, 1 - jõust. 10.12.2021]

  (2) Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kord aastas Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhatuste liikmete ning töötajate tasustamist käsitleva ja avalikustamisele kuuluva teabe vastavalt krediidiasutuste seaduses ja väärtpaberituru seaduses sätestatule.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (3) Kui Inspektsioon tuvastab kontrolli käigus, et krediidiasutus võib omada süsteemset riski Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), tähenduses, teavitab Inspektsioon viivitamata kontrolli tulemustest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (31) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, kui likviidsusriski realiseerumine võib põhjustada krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantssüsteemi süsteemse ebastabiilsuse.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (32) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevate asutuste vahelisse kesksesse andmebaasi teabe finantsjärelevalve subjekti suhtes tehtud avalikustatud väärteoasja lahendi või haldusakti või -lepingu kohta ning selle vaidlustamise, tühistamise ja avalikustamata jätmise otsuse kohta.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (4) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on keeldunud koostööst, sealhulgas teabe vahetamisest, või ei ole vastavale taotlusele vastanud mõistliku aja jooksul.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (5) Inspektsioon võib esitada taotluse ja paluda abi Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, kui:
  1) teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole täitnud Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi järelevalve teostamisel Eestis piiriüleseid teenuseid osutava või filiaali asutanud krediidiasutuse üle, kes rikub õigusaktide nõudeid, või kui on suurenenud nõuete rikkumise risk;
  2) Inspektsioonil on vastuväiteid teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt krediidiasutuse filiaali suhtes ennetus- või muude meetmete rakendamisel või järelevalve teostamisel asjakohase teabe arvesse võtmata jätmise kohta;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  3) teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei järgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artiklist 26 või artiklitest 28–31 tulenevaid kohustusi;
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]
  4) kavatsetakse kohaldada üht või mitut finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud varajase sekkumise meedet seoses sama seaduse § 11 lõike 1 punktides 4, 10, 11 ja 19 nimetatud alustega ning sama seaduse § 36 lõike 4 punktis 4 või 5 nimetatud meedet.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (6) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus pöördub seoses Inspektsiooni poolelioleva haldusmenetlusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artikli 27 lõike 1 alusel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, lükkab Inspektsioon asjaomase haldusakti andmise või toimingu tegemise edasi, kuni erimeelsused on lahendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, välja arvatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 93 lõikes 8 sätestatud juhul. Erimeelsuste lahendamise ajaks peatuvad seaduses sätestatud menetlustähtajad.
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

  (7) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele teavet:
  1) makseasutuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artikli 15 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele;
  2) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 41 lõigetes 1 ja 3 nimetatud teated esitanud isikute kohta, näidates ära, millisel alusel välistatakse isiku täidetud maksetehingud ja osutatud teenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse kohaldamisalast.
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

  (8) Inspektsioon teavitab pärast makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 636 lõikes 1 nimetatud teate saamist viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Keskpanka olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist.
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

  (9) Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja Euroopa Keskpangale koondkujul vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 636 lõikele 3 saadud statistilised andmed.
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

  (10) Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele info kõigi pandikirja emitentidele määratud karistuste ja nende suhtes krediidiasutuste seaduse § 104 lõike 1 alusel tehtud ettekirjutuste ning § 1041 lõike 1 alusel rakendatud sunniraha kohta, sealhulgas otsuste vaidlustamiste ja nende tulemuste kohta. Finantsinspektsioon peab teavitama üksikasjalikult teisi asjaomaseid finantsjärelevalveasutusi kriminaalkaristust mõistvatest jõustunud kohtuotsustest.
[RT I, 30.11.2021, 1 - jõust. 10.12.2021]

  (11)  Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust:
  1)  väärtpaberituru seaduse § 230 lõikes 5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise protsessist;
  2)  väärtpaberituru seaduse §-des 235, 23611 ja 23612 nimetatud otsuste tegemise metoodikast;
  3)  väärtpaberituru seaduse 25. peatükis nimetatud väärtegude karistuste määradest.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

§ 463.   Koostöö Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega

  (1) Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kes teostab finantsjärelevalvet tööandjapensioni pakkuva ettevõtja üle, Eestis piiriüleselt tööandjapensioni teenust pakkuvast ning selleks Inspektsioonilt loa saanud ettevõtjast.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, kui tööandjapensionide skeemidele kohaldatakse usaldatavusnormatiivi nõudeid, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) artikli 11 lõikes 1 osutatud riigisisesed sotsiaal- ja tööõigusaktid, ning ajakohastab seda teavet vähemalt iga kahe aasta tagant.
[RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]

  (21) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, mida pakutakse teistes lepinguriikides, nimetades need lepinguriigid.
[RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]

  (22) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist, mille valitsemise loa ta on fondivalitsejalt ära võtnud, ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, kellelt ta on tegevusloa ära võtnud.
[RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]

  (3) Inspektsioon edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kord aastas järgmise teabe:
  1) kindlustustegevuse seaduse §-s 234 sätestatud lisakapitalinõude keskmine suurus kindlustusandja kohta;
  2) eelmisel perioodil määratud lisakapitalinõude osakaal solventsuskapitalinõudest kõigi kindlustusandjate kohta tervikuna ning elukindlustusandjate, edasikindlustusandjate, kahjukindlustusandjate ja kindlustustegevuse seaduse § 16 lõikes 6 nimetatud kindlustusandjate kohta eraldi;
  3) käesoleva lõike punktis 2 sätestatud iga avalikustamise kohta lisakapitalinõude osakaal, mis on määratud vastavalt kindlustustegevuse seaduse § 234 lõike 1 punktidele 1–3;
  4) kindlustusandjate arv, kelle suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 124 lõigetes 1 ja 2 sätestatud regulaarsete järelevalveliste aruannete esitamise erisusi, koos nende kindlustusandjate kapitalinõuete, tehniliste eraldiste, kindlustusmaksete ja vara mahu osakaaluga vastavalt kõikide kindlustusandjate kapitalinõuete, tehniliste eraldiste, kindlustusmaksete ja vara mahust;
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  5) koondaruanne kindlustustegevuse seaduse § 224 lõikes 12 viidatud kohustuste rikkumistega seoses väärteoasjades tehtud lahendite ja haldusaktide kohta.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (4) Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, edastab ta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kord aastas kindlustusgruppide arvu, kelle suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 124 lõikes 7 sätestatud kindlustusgrupi järelevalvelise aruandluse erisusi, koos nende kindlustusgruppide kapitalinõuete, kindlustusmaksete, tehniliste eraldiste ja vara mahu osakaaluga vastavalt kõikide kindlustusgruppide kapitalinõuete, kindlustusmaksete, tehniliste eraldiste ja vara mahust.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (5) Inspektsioon edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele teabe, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus vajab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), artikli 3 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmiseks.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (6) Inspektsioon teavitab kindlustustegevuse seaduse § 224 lõikes 12 viidatud kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendist või haldusaktist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust ning esitab teabe lahendi avalikustamise või kindlustustegevuse seaduse § 224 lõike 15 alusel avalikustamata jätmise kohta.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (7) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui:
  1) tegevusluba taotleva kindlustusandja tegevuskavast ilmneb, et osa kindlustusandja kavandatavast tegevusest näeb ette kindlustustegevuse teises lepinguriigis ning selline tegevus on lepinguriigi kindlustusturu seisukohast tõenäoliselt oluline;
  2) sellise Eesti kindlustusandja finantsolukord, kes tegeleb teises lepinguriigis kindlustustegevusega, on Inspektsiooni hinnangul halvenenud või ilmnenud on muud riskid ning nendel asjaoludel võib olla piiriülene mõju.
[RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]

  (8) Kui Inspektsioonil on tõsine ja põhjendatud kahtlus seoses teise lepinguriigi kindlustusandja tegevusega Eestis, eelkõige kui on oht kindlustuse klientide kaitse tagamisele, võib ta erinevalt kindlustustegevuse seaduse § 237 lõigetes 4 ja 5 sätestatust teavitada teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kohe oma kahtlusest.
[RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 8 alusel esitatud teavitused peavad olema piisavalt põhjalikud, et võimaldada nende sisu nõuetekohast hindamist.
[RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]

  (10) Kui Inspektsioon ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei jõua käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kahtluse korral võetavates meetmetes kokkuleppele, võib Inspektsioon pöörduda abi saamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole.
[RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]

§ 47.   Koostöö välisriikide pädevate asutustega

  (1) Inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud asutustega ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning välisriikide muude pädevate asutuste ja isikutega, sealhulgas:
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
  1) välisriigis likvideerimis- ja pankrotimenetluse või sarnase menetluse rakendajatega;
  2) välisriigi hoiuste tagamise, investori kaitse ja muude sarnaste tagatisskeemide korraldajatega;
  3) välisriigi emitendi ja finantsasutuse raamatupidamise ja aruandluse õigsuse üle järelevalve teostajatega;
  4) välisriigi emitenti ja finantsasutust auditeeriva audiitori üle järelevalve teostajatega;
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
  5) kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri ja investeeringute kavasse arvatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise üle järelevalve teostajaga;
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
  6) põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgude üle järelevalve teostajaga.
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]

  (11) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11) artikli 15 kohaselt, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artikli 35 kohaselt, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 35 kohaselt ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), artikli 35 kohaselt.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (12) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 35 kohaselt.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (13) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 35 kohaselt.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 27.11.2017]

  (14) Vajaduse korral esitab Inspektsioon Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (15) Vajaduse korral esitab Inspektsioon Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (16) Inspektsioon esitab Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteele:
  1) hinnangu konsolideerimisgrupi vastavuse kohta finantskonglomeraadile kehtestatud tingimustele, kui Inspektsioon määrab, et konsolideerimisgrupp, kuhu kuulub Eesti reguleeritud üksus, on finantskonglomeraat;
  2) käesoleva seaduse § 478 lõike 4 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud teabe ning finantskonglomeraadi stressitesti tulemused, kui Inspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (17) Inspektsioon teeb koostööd teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutusega, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega pandikirju emiteeriva krediidiasutuse üle järelevalve teostamiseks. Rahvusvahelise koostöö raames edastab Inspektsioon:
  1) käesolevas lõikes nimetatud isikute põhjendatud taotlusel mistahes asjakohase teabe, kui see on vajalik pandikirju emiteeriva krediidiasutuse üle järelevalve teostamiseks;
  2) käesolevas lõikes nimetatud isikutele omal algatusel mistahes olulise teabe pandikirju emiteeriva krediidiasutuse ja tema pandikirjaportfelli kohta, kui Inspektsioonil on alust arvata, et see võib oluliselt mõjutada teises lepinguriigis pandikirjade emiteerimise hindamist.
[RT I, 30.11.2021, 1 - jõust. 10.12.2021]

  (2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöösubjektidele edastada, neilt saada ja nendega vahetada oma ülesannete täitmiseks vajalikku konfidentsiaalset teavet käesolevas seaduses sätestatud korras. Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut, kui isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 41 ja 42 sätestatud tingimusi.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (21) Kui Inspektsiooni taotlust teabe saamiseks, järelevalvemenetluse algatamiseks või muu sellise toimingu tegemiseks, samuti Inspektsiooni töötajate kohalolekuks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse korraldatavas menetluses ei täideta mõistliku aja jooksul või taotlus lükatakse tagasi, võib Inspektsioon teavitada sellisest tagasilükkamisest või täitmata jätmisest mõistliku aja jooksul asjaomast Euroopa järelevalveasutust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (3) Inspektsioonil on õigus kasutada käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega või nende alusel talle antud õigusi, volitusi ja teavet, et täita Euroopa järelevalveasutuse, lepinguriigi ning muu välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotlus teabe saamiseks, õiguse kitsendamiseks või muu akti või toimingu tegemiseks. Kui edastatav teave seondub rahapesu ja terrorismi rahastamise või selliste tegevuste tõkestamisega ning pärineb teise lepinguriigi pädevalt asutuselt, tohib seda edastada üksnes selle asutuse loal või sellise loa andmisel seatud piirides.
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017]

  (31) Inspektsioon täidab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud muu välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotluse, kui:
  1) selles on kokku lepitud vastavas koostöökokkuleppes;
  2) see on muu välisriigi järelevalve asutuse hinnangul tema läbiviidava järelevalvetegevuse jaoks vältimatult vajalik ning see ei kahjusta Eesti avalikku korda, finantsstabiilsust või muud seadusega kaitstud olulist hüve.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse taotlus peab olema põhjendatud või põhinema koostööleppel.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (5) Inspektsioonil on õigus keelduda lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotluse täitmisest üksnes järgmistel juhtudel:
  1) [kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
  2) sama asjaolu tõttu või isiku suhtes on algatatud menetlus Eesti kohtus;
  3) Eesti kohus on teinud sama isiku suhtes samadel asjaoludel kohtuotsuse, mis on jõustunud.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (6) Inspektsioon teatab taotluse esitanud välisriigi finantsjärelevalve asutusele ja vastavale Euroopa järelevalveasutusele taotluse täitmisest keeldumisest, märkides keeldumise aluse ja põhjendused.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (7) Inspektsioon kavandab ja koordineerib koostöös teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ning vajaduse korral keskpankade ja muude pädevate asutustega tegevust finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemise korral, kasutades koostöö hõlbustamiseks võimaluse korral eelnevalt kokkulepitud sidekanaleid. Kavandamine ja koordineerimine hõlmab muu hulgas osalemist ühisotsustusmenetlustes, kriisiplaanide rakendamisel ja haldussunni kohaldamisel ning avalikkuse ühist teavitamist.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (8) Inspektsioon teavitab kohe teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kes teostab finantsjärelevalvet Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtjast krediidiasutuse üle, kui selle krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud krediidiasutuse filiaal on tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks käesoleva seaduse § 474 kohaselt või kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutus on sattunud raskustesse ja see võib vahetult ohustada mõne lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist või finantssektori likviidsust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (9) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, siis teavitab ta kohe asjasse puutuvat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, asjaomast Euroopa järelevalveasutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankasid ja muude seda laadi ülesannetega organeid, kui teave on asjakohane ja kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja või üksus on sattunud raskustesse ning see võib vahetult ohustada mõne lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist või finantssektori likviidsust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (91) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule konsulteerib Inspektsioon teiste asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutustega enne sellise otsuse tegemist, mis võib olla nende ülesannete täitmise seisukohast oluline, järgmistes küsimustes:
  1) investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu aktsionäride koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on vaja asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste heakskiitu või luba;
  2) asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste poolt investeerimisühingutele määratud karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed;
  3) väärtpaberituru seaduse § 23611 alusel kehtestatud täiendavate omavahendite nõue.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (92)  Enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 91 punktile 2, konsulteerib Inspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga, välja arvatud juhul, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata vastavast otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (10) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teavitamist võib Inspektsioon rakendada erandkorras mis tahes meetmeid, et kaitsta hoiustajate, investorite ja muude selliste isikute huve. Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja teiste asjaomaste lepinguriikide pädevaid ametiasutusi teavitatakse sellistest meetmetest kohe.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (11) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule ja arvestades järelevalvelise tegevuse mõju teise lepinguriigi finantsstabiilsusele:
  1) koordineerima jätkuvuse põhimõtetest lähtuvalt olulise või asjakohase teabe regulaarset kogumist ja vahendamist finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemise korral;
  2) kavandama ja koordineerima jätkuvuse põhimõtetest lähtuvalt järelevalvelist tegevust koostöös teiste riikide pädevate asutustega kirjalike koostöökokkulepete alusel;
  3) kavandama ja koordineerima järelevalvelist tegevust ning koostööd, sealhulgas ettevalmistatavaid tegevusi, teiste riikide pädevate asutustega ja vajaduse korral kooskõlastama need Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankadega erakorraliste sündmuste ilmnemisel, kui need puudutavad üksikuid ettevõtjaid või finantsturgu tervikuna.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud olulise teabena käsitatakse teavet:
  1) konsolideerimisgrupi õigusliku, juhtimis- ja organisatoorse struktuuri, sealhulgas kõigi tegevusluba omavate isikute, emaettevõtjate, tütarettevõtjate ja olulise tähtsusega filiaalide, samuti tegevusluba mittenõudvatel tegevusaladel tegutsevate tütarettevõtjate kohta ning eelnimetatud isikute üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste kohta;
  2) konsolideerimisgruppi kuuluvatelt isikutelt teabe kogumise ja selle kinnitamise protseduuri kohta;
  3) nende ebasoodsate arengute kohta konsolideerimisgruppi kuuluvates ettevõtjates, mis võivad mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu või kogu konsolideerimisgrupi tegevust;
  4) erakorraliste järelevalveliste meetmete ja oluliste karistuste kohta, mida on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) sätestatud omavahendite nõuete rikkumisega seoses.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (13) Inspektsioon ei pea kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui konsulteerimine vähendaks rakendatavate meetmete efektiivsust, asjaomaste pädevate asutustega konsulteerima käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 4 sätestatud meetmete rakendamiseks. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon meetmete rakendamisest asjasse puutuvaid pädevaid asutusi esimesel võimalusel.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (14) Inspektsioon teavitab liikmesriikide finantsjärelevalve asutusi käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusloa andmisest tütarettevõtjast kindlustusandjale ning esitab koos teavitusega konsolideerimisgrupi struktuuri.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 471.   Koostöö finantsjärelevalve teostamisel

  (1) Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigi finantsasutuse üle järelevalvet teostaval lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ja Inspektsiooniga sõlmitud vastava kokkuleppe korral kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel on õigus pärast Inspektsiooni teavitamist viia läbi finantsjärelevalveks vajaliku teabe kontrollimiseks filiaali kohapealne kontroll, välja arvatud Inspektsiooni keeldumise korral käesoleva seaduse § 47 lõikes 5 sätestatud alusel. Inspektsioonil on õigus osaleda filiaali kohapealses kontrollis. Eestis sooritatud turukuritarvituse asjades väärtpaberituru seaduse tähenduses juhib ja kontrollib järelevalvemenetlust Inspektsioon.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (2) Inspektsioonil on õigus finantsjärelevalveks vajaliku teabe kontrollimiseks viia läbi finantsasutuse lepinguriigis ja vastava kokkuleppe olemasolu korral ka kolmandas riigis asuva filiaali kohapealne kontroll, olles sellest eelnevalt teavitanud vastava välisriigi finantsjärelevalve asutust. Lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel on õigus osaleda filiaali kohapealses kontrollis.

  (21) Põhjendatud vajaduse korral võib Inspektsioon kontrollida teise lepinguriigi finantsjärelevalve subjekti kohta käivat teavet, dokumenti ja selgitust. Selleks pöördub Inspektsioon taotlusega vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poole. Inspektsioonil on õigus osaleda teabe, dokumendi ja selgituse kontrollimiseks läbiviidavas menetluses, kui lepinguriigi õigusakti kohaselt on sellises menetluses osalemine lubatud.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

  (22) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus pöördub Inspektsiooni poole seoses finantsjärelevalve subjekti kohta käiva teabe, dokumendi või selgituse kontrollimisega, teostab Inspektsioon oma pädevuse piires kontrolli, lubab seda teha taotluse esitanud lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel või lubab seda teha audiitoril või eksperdil. Taotluse esitanud lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel on õigus kontrollis osaleda, kui ta ise kontrolli ei teosta.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

  (23) Kui Inspektsioon on esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele taotluse kontrollida kindlustusgruppi kuuluva selle lepinguriigi finantsjärelevalve subjekti kohta käivat teavet ja nimetatud finantsjärelevalve asutus ei ole kahe nädala jooksul taotlusele vastanud või kui Inspektsioonil ei võimaldata osaleda teabe kontrollis, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (24) Inspektsioon peab võimaldama Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusel osaleda kindlustusgrupi järelevalve teostamisega seotud teabe kontrollis, kui seda teostab Inspektsioon koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (3) Kui Eestis toimub kohe või tähtaja möödudes äriühingu kapitalis osalust andvate või võimaldavate väärtpaberite avalik pakkumine ja selle äriühingu registreeritud asukoht asub Eestist väljaspool lepinguriigis ja tema aktsiate või muude sarnaste väärtpaberite suhtes on esitatud taotlus nende kauplemisele võtmiseks lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul, teeb Inspektsioon seoses väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti registreerimisega koostööd äriühingu registreeritud asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega.

  (4) Inspektsioon konsulteerib ja vahetab lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega asjakohast teavet ja dokumente aktsionäride, osanike või liikmete ning juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse hindamisel, kui krediidiasutuse tegevusloa taotleja või olulise osaluse omandaja on lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, ning krediidiasutuse tegevuse pideva järelevalve käigus.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

  (41) Inspektsioon konsulteerib ja vahetab finantsstabiilsuse suurendamiseks ning usaldatavusnormatiivide jälgimise hõlbustamiseks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega krediidiasutuste filiaalidega seonduvat teavet ja dokumente likviidsuse, maksevõimelisuse, riskide kontsentreerumise, sise-eeskirjade ja protseduurireeglite, sisekontrolli süsteemi ning hoiuste tagamisega seotud nõuete täitmise kohta.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (42) Inspektsioon teavitab viivitamata teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui Eesti krediidiasutuses, kelle filiaal tegutseb teises lepinguriigis, on tekkinud või võivad tekkida likviidsusraskused, sealhulgas annab teavet kasutusele võetud talitluspidevuse plaani ja usaldusväärsuse taastamise abinõude kohta.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (43) Inspektsioon teeb koostööd ja koordineerib oma tegevust teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kui haldussundi kohaldatakse või väärteomenetlust viiakse läbi seoses piiriülese juhtumiga.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (44) Inspektsioon peab võimaldama kontrollida finantsasutuse või tema tütarettevõtjaga seotud teavet vastava taotluse esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel või tema määratud vandeaudiitoril või eksperdil, sealhulgas võimaldama eelnimetatud taotluse esitanud finantsjärelevalve asutuse esindajatel viibida teabe kontrollimise juures.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (45) Inspektsioon annab teada või selgitab teise lepinguriigi pädevale asutusele tema taotluse alusel, kuidas Inspektsioon on järelevalve käigus arvesse võtnud eelnimetatud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teavet ja tuvastatud asjaolusid.
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017]

  (46) Inspektsioon teeb kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali üle järelevalve teostamisel koostööd selle kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse järelevalveasutusega, et tagada kogu Euroopa Liidus toimiv järelevalve kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevuse üle ja kolmanda riigi konsolideerimisgrupile kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide nõuete täitmine ning hoida ära kahjulik mõju Euroopa Liidu finantsstabiilsusele.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (5) Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui tal on põhjendatud kahtlus, et tema järelevalve alla mittekuuluv isik on teise lepinguriigi territooriumil rikkunud käesolevas seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

  (6) Inspektsioon algatab järelevalvemenetluse teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt niisuguse teabe saamisel, mis viitab, et finantsjärelevalve subjekt on rikkunud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti. Inspektsioon teavitab teabe esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust järelevalvemenetluse tulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

  (7) Inspektsioonil on õigus üle anda lepinguriigi krediidiasutuse Eestis paikneva tütarettevõtjast krediidiasutuse järelevalve ülesannete täitmine kirjaliku kokkuleppe alusel krediidiasutuse emaettevõtjale tegevusloa väljaandnud lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele. Nimetatud õiguse üleandmisest teavitatakse kohe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (8) Kui Inspektsioon kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõigust, tuleb tal avaldada järgmine konsolideerimata esitatud teave:
  1) kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;
  2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest kasu saavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv ning kolmandas riigis selliste emaettevõtjate arv, kes omavad tütarettevõtjaid.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (9) Kui Inspektsioon kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud valikuõigust, tuleb tal avaldada järgmine liikmesriigi konsolideerituna esitatud teave:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saava emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogumaht konsolideeritud alusel;
  2) sama määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saavate emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites konsolideeritud alusel;
  3) sama määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saavate emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis kõnealuse määruse artikli 92 kohaselt nõutavates omavahendites konsolideeritud alusel.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (10) Kui Inspektsioon ei ole krediidiasutuste seaduse § 134 lõikes 1 nimetatud emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja, lepinguriigis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ega Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalvet teostav asutus, sõlmib ta asjaomase järelevalvet teostava asutusega koostöökokkuleppe. Koostöökokkuleppe alusel konsulteerivad järelevalveasutused finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta ühisotsuse tegemiseks või järelevalvemeetmete võtmiseks kahe kuu jooksul vastava otsuse tegemiseks Inspektsioonilt hinnangu saamisest arvates, kui Inspektsioon on konsolideeritud järelevalvet teostav järelevalveasutus.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (11) Inspektsioon võib esitada taotluse Euroopa Komisjonile, et pidada läbirääkimisi ühe või mitme kolmanda riigiga kokkuleppe sõlmimiseks selles, kuidas teostada järelevalvet konsolideerimisgrupi kapitalitestiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), artikli 8 tähenduses seotud vastavusnõuete täitmise üle järgmiste investeerimisühingute puhul:
  1) investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis;
  2)  kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud Euroopa Liidus.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (12) Inspektsioon võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 33 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 22 järelevalveülesannete täitmiseks ning teabe vahetamiseks sõlmida koostöökokkuleppeid kolmanda riigi järelevalveasutusega, kes vastutab ühe või mitme järgmise ülesande eest:
  1)  finantseerimisasutuste ja finantsturgude järelevalve, sealhulgas selliste finantssektori ettevõtjate järelevalve, kellel on luba tegutseda keskse vastaspoolena, kui keskseid vastaspooli tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 25 alusel;
  2)  investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed menetlused;
  3) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete menetluste eest vastutavate organite üle järelevalve teostamine;
  4) finantseerimisasutuste ja tagatisskeeme haldavate asutuste kohustuslike auditite tegemine;
  5) finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslikke auditeid tegevate isikute üle järelevalve teostamine;
  6) lubatud heitkoguse ühikute turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve teostamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade;
  7) põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve teostamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (13) Kui Inspektsioon teostab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle järelevalvet, teavitab Inspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordadest, ja edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kogu teabe, mis on järelevalvetegevuse ühtsustamiseks oluline.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

§ 472.   Ühisotsustusmenetlus loataotluste menetlemisel
[Kehtetu - RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 473.   Ühisotsustusmenetlus kapitali adekvaatsuse ja likviidsuse tagamisel
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (1) Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni krediidiasutuste seaduse §-des 631 ja 821, § 96 lõikes 5 ning §-s 1042 sätestatud nõuete rakendamise kohta, eesmärgiga määrata kindlaks vastava krediidiasutuse konsolideerimisgrupi adekvaatne täiendavate omavahendite ja likviidsusnõuete täitmise tase ning vajadus edastada krediidiasutuste seaduse § 1043 kohaselt vastavale krediidiasutuse konsolideerimisgrupile täiendavate omavahendite suunis. Seejuures arvestatakse konsolideerimisgrupi finantsseisundit ning riskiprofiili konsolideeritud ja individuaalsete andmete alusel iga tütarettevõtja kohta.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ühisotsustusmenetluse tulemuse põhjal otsustatakse ka krediidiasutuste seaduse § 104 lõikes 4 ja § 1042 lõikes 1 nimetatud ettekirjutuste tegemise vajadus ning krediidiasutuste seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud suunise andmise vajadus iga konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse suhtes.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (3) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud menetluse läbiviimist konsolideerimisgrupi ja iga tütarettevõtja kohta riskihinnangut sisaldava aruande ning ettepaneku ühisotsuse kohta asjasse puutuvale teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt peab Inspektsioon jõudma asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni kapitali adekvaatsuse, likviidsusnõuete täitmise ja täiendavate omavahendite suunise esitamise vajaduse kohta nelja kuu jooksul lõikes 3 nimetatud aruande ja ettepaneku edastamisest või nende saamisest arvates.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (5) Ühisotsuse tegemisel tuleb arvestada ka konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutustest tütarettevõtjate finantsseisundit ja riske. Kapitali adekvaatsuse ja likviidsusnõuete täitmise osas tuleb asjasse puutuvatel finantsjärelevalve asutustel ühisotsuse seisukohti põhjendada.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (6) Ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsuste korral peab Inspektsioon juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, konsulteerima Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega omal algatusel või asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõudel. Inspektsioon peab kaaluma Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse seisukohtadega arvestamist või esitama põhjendused neist olulise osa mittearvestamise korral.

  (7) Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, pärast asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tütarettevõtjatele antud riskihinnangute lisaanalüüsimist konsolideeritud andmete alusel õigus otsustada krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5, § 104 lõikes 4 või § 1042 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise vajadus ning § 1043 lõikes 1 nimetatud suunise andmine Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusele. Inspektsioon peab võimaluse korral arvestama asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (8) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisotsuseni mittejõudmisest, ootab Inspektsioon ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega.

  (9) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta ühisotsuse või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsuse, mis loob õiguslikke tagajärgi ning on täitmiseks kohustuslik, koos vajalike põhjendustega konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevale krediidiasutusele ja kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele.
[RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]

  (10) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus ning käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsused tuleb ajakohastada vähemalt kord aastas või erandlike asjaolude korral, juhul kui seda nõuab põhjendatud taotluse alusel konsolideerimisgrupi krediidiasutusest tütarettevõtja üle järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5, § 104 lõikes 4 ja § 1042 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuste ning § 1043 lõikes 1 nimetatud suunise ajakohastamisega seoses.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

§ 474.   Ühisotsustusmenetlus olulise tähtsusega filiaali määratlemisel

  (1) Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsusele krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95 nimetatud investeerimisühingu filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutuse filiaal) olulise tähtsuse määratlemisel Eestis või teises lepinguriigis.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (2) Kui Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaal tunnistatakse olulise tähtsusega filiaaliks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artiklile 51, esitab Inspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele filiaali tegevuse üle finantsjärelevalve teostamiseks vajalikku informatsiooni, sealhulgas asjakohaste riskihinnangute, rakendatud haldussunnimeetmete ja meetmete kohta, mis on seotud likviidsusriskidega, selle lepinguriigi vääringus.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (3) Inspektsioon võib esitada taotluse krediidiasutuse päritolulepinguriigi finantsjärelevalve asutusele selle krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali olulise tähtsusega filiaaliks tunnistamise kohta, lähtudes eelkõige ühest või mitmest järgmisest tunnusest:
  1) filiaali kaasatud hoiuste turuosa ületab kaht protsenti Eestis tegutsevate krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust;
  2) filiaali tegevuse peatamine või lõpetamine mõjutab tõenäoliselt Eesti finantsturu likviidsust ning makse- ja arveldussüsteemi toimimist;
  3) filiaali klientide arv moodustab märkimisväärse osa kogu Eesti finantsteenuseid kasutavate klientide arvust.

  (4) Kui Inspektsioon ei jõua kahe kuu jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud olulise tähtsusega filiaali määratlemisel, on Inspektsioonil õigus järgneva kahe kuu jooksul teha iseseisvalt otsus selle filiaali olulise tähtsuse kohta, võttes arvesse asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse põhjendatud seisukohti või reservatsioone. Inspektsiooni otsus krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali olulise tähtsuse määratlemise kohta tehakse koos põhjendustega teatavaks asjasse puutuvale teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

  (5) Kui teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 kohaselt tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks, on Inspektsioonil õigus nõuda teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt informatsiooni, mis on vajalik selle filiaali tegevuse üle finantsjärelevalve teostamiseks, ja enda kaasamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 1 punktis c nimetatud finantsjärelevalvealase koostöö kavandamisse ja koordineerimisse.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (51) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud koostöö või lõikes 5 nimetatud informatsiooni vahetamise taotlus on teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, võib Inspektsioon sellisest tagasilükkamisest või täitmata jätmisest teavitada mõistliku aja jooksul Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (52) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul pöördunud olulise tähtsusega filiaali määratlemise küsimuses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, lükkab Inspektsioon otsustamise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (6) Käesolevas paragrahvis Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutuse filiaali olulise tähtsuse määratlemise kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühingu filiaali suhtes, välja arvatud nende investeerimisühingute suhtes, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Olulise tähtsusega filiaali määratlemisel ei kohaldata investeerimisühingu filiaali suhtes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatut.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

§ 475.   Koostöö järelevalveasutuste kolleegiumites

  (1) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, peab ta moodustama finantsjärelevalve asutuste kolleegiumi (edaspidi kolleegium), et tõhustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklites 107 ja 108 ning artikli 130 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114), artiklis 48 nimetatud ülesannete täitmist ning vajaduse korral kooskõlastada finantsjärelevalvelist tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide finantsjärelevalve asutustega. Kolleegium moodustatakse kirjaliku kokkuleppega asjaomaste finantsjärelevalve asutuste vahel.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (11) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõikes 1, artikli 114 lõikes 1 ja artikli 115 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise tõhustamise eesmärgil, siis moodustab ta kolleegiumi ka juhul, kui kõigi Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate piiriüleste tütarettevõtjate peakontorid asuvad kolmandas riigis, kohaldades kolmanda riigi järelevalveasutuse suhtes käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artiklitest 76 ja 81 tulenevaid nõudeid.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (12) Kolleegiumis võivad osaleda:
  1) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad väärtpaberiturujärelevalve asutused ning süsteemselt olulise krediidiasutuse filiaali vastuvõtva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus;
  2) Euroopa Keskpanga süsteemi kuuluvad keskpangad;
  3) kolmandate riikide järelevalveasutused, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 54 sätestatuga samaväärseid konfidentsiaalsusnõudeid.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (13) Kolleegiumi võib vajaduse korral moodustada ka juhul, kui Euroopa Liidus tegutseva investeerimisühingu, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (2) Kui kolleegiumit ei ole moodustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, peab Inspektsioon moodustama kolleegiumi ka käesoleva seaduse § 474 lõikes 2 nimetatud juhul ja juhul, kui Inspektsioon on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 1106.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

  (3) Kolleegiumi ülesanded on:
  1) teabe vahetamine, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajaliku teabe edastamine;
  2) kokkulepete sõlmimine järelevalve ülesannete täitmiseks või nende edasiandmiseks;
  3) ühiste järelevalveliste kontrollprogrammide kindlaksmääramine krediidiasutuste seaduse § 96 lõike 10 kohaselt;
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
  4) finantsjärelevalve teostamise efektiivsuse tõstmine, eelkõige dubleerimise vähendamine seoses informatsiooni nõudmisega finantsjärelevalve subjektidelt;
  5) usaldatavusnormatiivide ühetaolise kohaldamise kooskõlastamine;
  6) finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemisel vajaliku tegevuse koordineerimine käesoleva seaduse § 47 lõike 7 kohaselt;
  7) teabenõuete koordineerimine, kui see on vajalik konsolideeritud järelevalve hõlbustamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7;
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
  8) teabenõuete koordineerimine juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi moodustavate investeerimisühingute väärtpaberiturujärelevalve asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt või nõuetele vastava keskse vastaspoole väärtpaberiturujärelevalve asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete arvutamiseks;
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
  9) teabe vahetamine kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 21 ning kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teabe hulka kuulub muu hulgas:
  1) teave investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juriidilise ja juhtimisstruktuuri kohta, sealhulgas organisatsioonilise struktuuri kirjeldus;
  2) teave investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt investeerimisühingutelt teabe kogumise ja selle kontrollimise menetluse kohta;
  3) teave negatiivsete arengusuundade kohta investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis võivad neid investeerimisühinguid oluliselt mõjutada;
  4) teave karistuste ja erakorraliste meetmete kohta, mida Inspektsioon käesoleva seaduse või muude seaduste alusel kohaldab, või samaväärsete meetmete kohta muus lepinguriigis;
  5) teave väärtpaberituru seaduse § 235 punkti 9 alusel kehtestatud omavahendite erinõuete kohta või samaväärsete nõuete kohta muus lepinguriigis.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (32) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud teavet Inspektsioonile ei esitata või ei vastata tema järelepärimisele mõistliku aja jooksul, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19.
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]

  (4) Kui Inspektsioon ei teosta konsolideeritud järelevalvet, on tal õigus nõuda enda kaasamist kolleegiumisse juhul, kui Inspektsioon teostab finantsjärelevalvet konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutustest tütarettevõtja üle või kui teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks.

  (41) Inspektsioon võib osaleda asjaomase kolleegiumi tegevuses, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on saanud heakskiidu krediidiasutuste seaduse § 134 alusel ja on asutatud Eestis.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (5) Inspektsioon võib teha Eesti Pangale ettepaneku osaleda kolleegiumi töös.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel Inspektsioon:
  1) kutsub kokku kolleegiumi koosolekud, edastades enne koosoleku korraldamist kolleegiumi liikmetele koosoleku päevakorra, ning juhib ja korraldab kolleegiumi tegevust;
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
  2) otsustab selle üle, millised finantsjärelevalve asutused või muud pädevad asutused, sealhulgas keskpangad ja kolmandate riikide finantsjärelvalve asutused, osalevad kolleegiumi kohtumistel või tema tegevuses;
  3) edastab õigeks ajaks kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele kolleegiumi tegevusega seotud informatsiooni;
  4) teavitab õigeks ajaks kõiki asjasse puutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust kolleegiumi rakendatud meetmetest.

  (7) Kolleegiumi tegevuses osalevale isikule kohaldub teabe edastamise osas käesoleva seaduse § 54 lõikes 41 sätestatu.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

§ 476.   Kindlustusgrupi kolleegium

  (1) Kui Inspektsioon on määratud vastavalt kindlustustegevuse seaduse §-le 241 kindlustusgrupi järelevalve teostajaks, peab ta moodustama finantsjärelevalve asutuste kolleegiumi (edaspidi kindlustusgrupi kolleegium).

  (2) Kindlustusgrupi kolleegiumi eesmärk on tõhustada kindlustustegevuse seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist, koostööd, ühisotsuste tegemist ja teabe vahetamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud finantsjärelevalve asutustega ning vajaduse korral kooskõlastada finantsjärelevalvelist tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide finantsjärelevalve asutustega.

  (3) Kui Inspektsioon on määratud kindlustusgrupi järelevalve teostajaks, kaasab ta kindlustusgrupi kolleegiumi töösse:
  1) kindlustusgruppi kuuluvale kindlustusandjale tegevusloa andnud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse;
  2) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 21;
  3) olulise tähtsusega filiaali asukoha finantsjärelevalve asutuse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 12, 17.01.2015, lk 1–797), artikli 354 lõikes 1 sätestatule.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib Inspektsioon kaasata kindlustusgrupi kolleegiumi töösse asutuse, kes teostab järelevalvet vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artikli 354 lõikes 2 sätestatule.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 nimetatud asutused osalevad üksnes kindlustusgrupi kolleegiumi teabevahetuses.

  (6) Inspektsioon lepib teiste finantsjärelevalve asutustega kokku kindlustusgrupi kolleegiumi moodustamise ja toimimise koostöökorra vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 355.

  (61) Koostöökord peab sisaldama:
  1) kindlustustegevuse seaduse § 241 lõikes 2 ja § 243 lõikes 4 nimetatud ühisotsustele jõudmise ning §-s 244 sätestatud kindlustusgrupi lisakapitalinõude määramise protsessi kirjeldust;
  2) kindlustusgrupi kolleegiumis koostöökorra üle konsulteerimise protsessi kirjeldust;
  3) asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste vahelise konsulteerimise protsessi kirjeldust, kui kindlustusgrupi järelevalve teostaja on esitanud kindlustustegevuse seaduse § 242 lõike 1 punktis 2 sätestatud teavituse.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 27.11.2017]

  (62) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatule võib koostöökord sisaldada kirjeldusi selle kohta, kuidas toimub asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste vaheline konsulteerimine või kokkuleppele jõudmine käesoleva seaduse § 477 lõigetes 5–7 ning kindlustustegevuse seaduse § 88 lõikes 4, § 89 lõikes 2, § 90 lõikes 5, § 92 lõikes 5, § 239 lõikes 7, § 240 lõigetes 1 ja 11, § 242 lõigetes 2 ja 3, § 245 lõigetes 2–4, § 246 lõigetes 2 ja 4, § 247 lõikes 4 ning § 248 lõigetes 2 ja 9 sätestatu rakendamiseks ning koostöö teiste finantsjärelevalve asutustega.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 27.11.2017]

  (7) Kindlustusgrupi kolleegiumi toimimise tõhustamiseks võib teatud ülesandeid täita kolleegium vähendatud koosseisuga.

  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöökorra kohta esinevad finantsjärelevalve asutuste vahel eriarvamused, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19.

  (9) Kui kindlustusgrupi kolleegiumi kuuluv finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul pöördunud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole ja Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, teeb ta otsuse koostöökorra kohta kooskõlas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse otsusega ning toimetab selle kõikidele kindlustusgrupi kolleegiumi kuuluvatele finantsjärelevalve asutustele kätte.

  (10) Lisaks käesolevas paragrahvis, kindlustustegevuse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1094/2010 sätestatule võib koostöökorras ette näha lisaülesandeid kindlustusgrupi järelevalve teostajale, teistele kolleegiumi kuuluvatele finantsjärelevalve asutustele ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele, kui need tõhustavad järelevalvet kindlustusgrupi üle ning ei mõjuta kindlustusgrupi kolleegiumi kuuluvate finantsjärelevalve asutuste üldisi järelevalve teostamisega seotud õigusi ja kohustusi.

  (11) Kindlustusgrupi kolleegiumi ülesanne on muu hulgas kindlustusgrupi finantsseisundi analüüs, kui kindlustusgrupi järelevalve teostaja on kindlustusgrupi kolleegiumile esitanud teate kindlustusgrupi solventsuskapitalinõude mittetäitmise või selle ohu kohta.

  (12) Kindlustusgrupi kolleegiumi tegevuses osalevale isikule kohaldatakse teabe edastamise puhul käesoleva seaduse § 54 lõikes 41 sätestatut.

  (13) Teabe vahetamisele kindlustusgrupi kolleegiumis kohaldatakse ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklis 357 sätestatut.

  (14) Kui Inspektsiooni hinnangul ei täida kindlustusgrupi järelevalve teostaja nõuetekohaselt oma ülesandeid või kui koostöö kindlustusgrupi kolleegiumis ei toimi, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (15) Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, esitab ta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kindlustusgrupi kolleegiumi tegevuse ja esinenud raskuste kohta teabe, mis on vajalik nimetatud asutuse kolleegiumide toimimise suuniste väljatöötamiseks.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 477.   Koostöö kindlustusgrupi üle järelevalve teostamisel ja teabe vahetamine

  (1) Inspektsioon teeb koostööd teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega, eriti juhul, kui kindlustusgruppi kuuluv kindlustusandja on sattunud finantsraskustesse.

  (2) Inspektsioon edastab viivitamata asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele teabe, mis on oluline kindlustusandja või kindlustusgrupi üle järelevalve teostamisel või on muul viisil finantsjärelevalve asutusele oluline, või vahetab muud teavet asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega nende taotlusel.

  (3) Kui teine asjasse puutuv finantsjärelevalve asutus ei ole edastanud Inspektsioonile asjakohast teavet või koostöö taotlust, näiteks asjakohase teabe vahetamiseks, taotlus on tagasi lükatud või sellele ei ole kahe nädala jooksul vastatud, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19.

  (4) Inspektsioon nõuab viivitamata teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste kokkukutsumist vähemalt järgmistel juhtudel:
  1) teatavaks on saanud üksiku kindlustusandja solventsuskapitalinõude või miinimumkapitalinõude oluline rikkumine;
  2) teatavaks on saanud kindlustusgrupi solventsuskapitalinõude oluline rikkumine;
  3) esinevad muud erakorralised asjaolud.

  (5) Kui Inspektsioon peab tegema otsuse kindlustusgruppi kuuluva Eesti kindlustusandja kohta ja sellel otsusel on mõju kindlustusgruppi kuuluva teise lepinguriigi ettevõtja järelevalvele, konsulteerib Inspektsioon enne otsuse tegemist kindlustusgrupi kolleegiumiga järgmistes Eesti kindlustusandjat puudutavates küsimustes:
  1) aktsionäride koosseisu, juhtimisstruktuuri ja töökorralduse muudatused, milleks on vaja Inspektsiooni nõusolekut või luba;
  2) kohaldatavad olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed, sealhulgas lisakapitalinõude kehtestamine ja sisemudeli kasutamisele piirangute kehtestamine;
  3) kindlustustegevuse seaduse § 93 lõike 4 või § 94 lõike 1 kohane finantsseisundi taastamise perioodi pikendamine.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud otsuste tegemisel peab Inspektsioon konsulteerima kindlustusgrupi järelevalve teostajaga. Kui Inspektsiooni otsus põhineb asjasse puutuvalt teiselt finantsjärelevalve asutuselt saadud teabel, peab Inspektsioon konsulteerima ka vastava finantsjärelevalve asutusega.

  (7) Inspektsioon võib jätta kindlustusgrupi kolleegiumiga käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud küsimustes konsulteerimata, kui on tegemist kiireloomulise otsusega või kui selline konsulteerimine seaks ohtu Inspektsiooni otsuse tõhususe. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon asjasse puutuvat finantsjärelevalve asutust viivitamata pärast otsuse jõustumist.

  (8) Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, võib ta kindlustustegevuse seaduse §-s 242 sätestatud kohustuste täitmiseks esitada kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja asukohajärgsele finantsjärelevalve asutusele taotluse kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja kohta asjakohase teabe saamiseks.

  (9) Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja ja ta vajab järelevalveks teavet, mille kindlustusgruppi kuuluv ettevõtja on esitanud oma finantsjärelevalve asutusele, küsib Inspektsioon kõnealust teavet esmajärjekorras sellelt finantsjärelevalve asutuselt.

  (10) Kui Inspektsioon teostab järelevalvet kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja üle, kuid ei ole kindlustusgrupi järelevalve teostaja, on ta kohustatud kindlustusgrupi järelevalve teostaja taotlusel esitama talle teabe kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja kohta.

  (11) Inspektsioonil on õigus küsida vajalikku teavet kindlustustegevuse seaduse § 239 lõikes 1 nimetatud kindlustusandja seotud ettevõtjalt, kindlustusandjas osalevalt ettevõtjalt ja osaleva ettevõtja tütarettevõtjalt otse, kui kindlustusandja ei edasta Inspektsioonile teavet mõistliku aja jooksul.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 478.   Koostöö finantskonglomeraadi üle täiendava järelevalve teostamisel ja teabe vahetamine
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016 - muudetud paragrahvi number 47.6 numbriks 47.8]

  (1) Inspektsioon teeb krediidiasutuste seaduse § 1101 lõikes 1 sätestatud finantskonglomeraadi määramisel koostööd finantsjärelevalve asutustega, kes on andnud tegevusloa krediidiasutuste seaduse § 1102 lõikes 1 nimetatud asjasse puutuvale reguleeritud üksusele (edaspidi reguleeritud üksus), ning esitab neile oma hinnangu konsolideerimisgrupi vastavuse kohta finantskonglomeraadi kohta kehtestatud tingimustele.

  (2) Finantskonglomeraadi tasandil täiendava järelevalve (edaspidi täiendav järelevalve) teostamisel teeb Inspektsioon koostööd krediidiasutuste seaduse § 1102 lõikes 2 nimetatud asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.

  (3) Inspektsioon esitab teistele asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele teabe, mis on vajalik finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse tegevuse üle täiendava järelevalve teostamiseks või mis on muul viisil finantsjärelevalve asutusele oluline.

  (4) Inspektsioon kogub ja vahetab teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega teavet vähemalt järgmiste asjaolude ja isikute kohta:
  1) finantskonglomeraadi õiguslik struktuur, selle kõik üksused, sealhulgas tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, ning finantskonglomeraadi organisatsiooniline ülesehitus ja juhtimisskeem;
  2) finantskonglomeraadi strateegia;
  3) finantskonglomeraadi finantsseisund, sealhulgas omavahendite vastavus nõuetele, finantskonglomeraadisisesed tehingud, riskikontsentratsioon ja kasumlikkus;
  4) isikud, kellel on kõigis finantskonglomeraati kuuluvates üksustes kokku vähemalt 10-protsendiline osalus;
  5) finantskonglomeraadi sisekontrolli süsteem ja riskijuhtimise põhimõtted;
  6) finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste tegevuse üle järelevalvet teostavad finantsjärelevalve asutused;
  7) finantskonglomeraati kuuluvatelt üksustelt teabe kogumise ja kogutud teabe kontrollimise kord;
  8) Eesti reguleeritud üksuse või muu üksusega seotud sündmused, mis võivad oluliselt mõjutada reguleeritud üksusi;
  9) olulisemad sanktsioonid ja muud erakorralised meetmed, mida Inspektsioon on Eesti reguleeritud üksuse suhtes rakendanud.

  (5) Kui Inspektsioon teostab järelevalvet finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse üle, kuid ei ole finantskonglomeraadi koordinaator, on ta kohustatud koordinaatori taotlusel esitama talle teabe reguleeritud üksuse kohta. Kui Inspektsioon teeb otsuse segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta või järelevalvemeetmete kohta ja Inspektsioon ei ole segafinatnsvaldusettevõtjale krediidiasutuste seaduse § 1106 kohaselt määratud koordinaator, on otsuse või ühise otsuse tegemiseks vajalik selle koordinaatori nõusolek.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koordinaatori nõusolekuga seotud erimeelsuste korral võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole. Käesoleva lõike kohaselt tehtud otsus ei mõjuta krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatud kohustusi ega nende täitmist.
[RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]

  (6) Kui Inspektsioon teeb otsuse finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse kohta, millel on mõju finantskonglomeraati kuuluva teise lepinguriigi üksuse järelevalvele, konsulteerib Inspektsioon enne otsuse tegemist selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega järgmistes Eesti reguleeritud üksust puudutavates küsimustes:
  1) aktsionäride koosseisu, juhtimisstruktuuri ja töökorralduse muudatused, milleks on vaja Inspektsiooni nõusolekut või luba;
  2) kohaldatavad olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed.

  (7) Inspektsioon võib jätta teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimustes konsulteerimata, kui on tegemist kiireloomulise otsusega või kui selline konsulteerimine seaks ohtu Inspektsiooni otsuse tõhususe. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon asjasse puutuvat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata pärast otsuse jõustumist.

  (8) Finantsinspektsioon hindab koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega igal aastal täiendava järelevalve kohaldamisest loobumist ning vaatab üle krediidiasutuste seaduse §-s 1103 sätestatud määrad ja riskipõhised hinnangud.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 479.   Koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel

  (1) Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul teeb Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel asjakohasel juhul koostööd nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus paiknevad konsolideerimisgrupi püsivad tegevuskohad.

  (2) Kui teise liikmesriigi makseasutus või e-raha asutus osutab Eestis teenuseid agendi, filiaali või muu püsiva tegevuskoha kaudu, teeb Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel koostööd selle liikmesriigi pädeva asutusega.

  (3) Konfidentsiaalset teavet, mille Inspektsioon on saanud, täites rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid kohustusi, kasutab Inspektsioon üksnes oma kohustuste täitmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ning krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalve valdkonnas, sealhulgas kohtumenetlustes.
[RT I, 10.07.2020, 1 - jõust. 20.07.2020]

§ 4710.   Koostööplatvorm

  (1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse § 463 lõigetes 7 ja 8 nimetatud asjaolude ilmnemisel teha Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ettepaneku koostööplatvormi loomiseks ja selle koordineerimiseks või luua see koostöös asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega ise, et tõhustada teabevahetust ja koostööd asjasse puutuvate järelevalveasutuste vahel.

  (2) Koostööplatvormi loomine ei piira Inspektsiooni ülesandeid ja õigusi finantsjärelevalve teostamisel.

  (3) Inspektsioon esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse taotluse alusel viivitamata teabe, mis on vajalik koostööplatvormi nõuetekohaseks toimimiseks.
[RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]

§ 48.   Teabe andmine

  (1) Inspektsioonil on õigus taotluse alusel saada Eesti Pangalt, Rahandusministeeriumilt, Rahapesu Andmebüroolt ja teistelt täidesaatva riigivõimu asutustelt teavet, mis on vajalik Inspektsiooni ülesannete täitmiseks.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (2) Inspektsioonil on kohustus taotluse alusel anda Eesti Pangale, Rahandusministeeriumile, Tagatisfondile ja Rahapesu Andmebüroole teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, tingimusel et see ei ole seadusega keelatud. Samuti ei tohi selline koostöö kahjustada käimasolevat tõendite kogumist, uurimist või menetlust.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

§ 481.   Inspektsiooni abistamise kohustus

  (1) Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused on oma pädevuse piires kohustatud Inspektsiooni abistama.

  (2) Inspektsioonil on õigus tutvuda kriminaalmenetluses ning väärteoasja menetluses kogutud tõenditega, mis viitavad käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti rikkumisele.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 49.   Inspektsiooni koostöö Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja muude riigiasutustega õigusloome vallas

  (1) [Kehtetu - RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

  (2) Inspektsioonil on õigus esitada Eesti Pangale, Vabariigi Valitsusele, Rahandusministeeriumile ja muudele riigiasutustele ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning ülevaateid finantssektori tegevust ja finantsjärelevalvet käsitlevate õigusaktide mõju ja rakendamise kohta, samuti selliseid ettepanekuid ning ülevaateid avalikustada.

  (3) Kui Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi või muu riigiasutuse poolt väljatöötatav või muudetav õigusakt reguleerib finantsjärelevalve subjekti või Inspektsiooni tegevust või muul viisil mõjutab finantsjärelevalve eesmärgi saavutamist, kooskõlastatakse õigusakti eelnõu Inspektsiooniga.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 50.   Koostöö kokkulepe

  (1) Inspektsioon võib sõlmida kahe- või mitmepoolse kokkuleppe koostöö korraldamiseks Eesti Panga, Rahandusministeeriumi või muu riigiasutusega, kui selline koostöö on vajalik, et aidata kaasa finantsjärelevalve eesmärgi saavutamisele.

  (2) Inspektsioon, Rahandusministeerium ja Eesti Pank teevad kirjaliku kokkuleppe alusel koostööd aruannete kogumisel ja analüüsimisel, õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning kriisilahendusmeetmete või -õiguste kavandamisel ja rakendamisel ning teabe vahetamisel finantssektori olukorda oluliselt mõjutavate sündmuste korral.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 501.   Koostöö finantsjärelevalve subjektidega ja teiste isikutega

  Inspektsioon saadab soovitusliku iseloomuga juhendi eelnõu enne selle juhendi väljaandmist ja käesoleva seaduse § 49 lõike 3 kohaselt Inspektsioonile kooskõlastamiseks esitatud õigusakti eelnõu enne selle kooskõlastamist asjasse puutuvatele finantsjärelevalve subjektidele, reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberite emitentidele ja võimaluse korral investorite või finantsjärelevalve subjektide klientide huve esindavatele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 502.   Õigusrikkumistest teavitamine

  (1) Inspektsioon kehtestab sise-eeskirjad finantsjärelevalve subjekti tegevust reguleerivas õigusaktis sätestatud kohustuse rikkumise või võimaliku rikkumise kohta Inspektsioonile esitatud teavituse (edaspidi käesolevas paragrahvis teavitus) vastuvõtmiseks ja töötlemiseks. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata õigusaktiga sätestatud juhul Inspektsioonile teabe esitamisele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjadega määratakse kindlaks:
  1) teavituse vastuvõtmise ning tagasiside ja selgituste andmise eest vastutavad töötajad;
  2) teavituse vastuvõtmiseks ning tagasiside ja selgituste andmiseks kasutatavad sõltumatud suhtluskanalid;
  3) teavituse vastuvõtmise ja töötlemise kord;
  4) teavituse kohta tagasiside andmise kord, sealhulgas tagasiside viis, sisu ja aeg;
  5) viisid, kuidas Inspektsioon võib nõuda teavitajalt teavituse kohta selgitusi või lisateavet;
  6) teavitaja ja rikkuja isiku konfidentsiaalsuse tagamise kord andmete edastamisel Inspektsioonis ja teistele isikutele, sealhulgas loetelu õigusaktis sätestatud konfidentsiaalse teabe avaldamise alustest, mis on piisav, et mõista, millal konfidentsiaalse teabe avaldamine on vajalik ja proportsionaalne uurimistoimingute tegemiseks, kohtumenetluse läbiviimiseks või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

  (3) Inspektsioon esitab teavitajale käesoleva seaduse § 53 lõikes 31 nimetatud teabe enne teavituse saamist, kuid hiljemalt teavituse saamise hetkel. Inspektsioonil on õigus esitada käesoleva seaduse § 53 lõike 31 punktis 9 nimetatud teave viivitusega, kui sellise teabe avalikustamine võib kahjustada teavitamise fakti konfidentsiaalsuse kaitset.

  (4) Inspektsioon korraldab teavituse vastuvõtmise ja töötlemise eest vastutavate töötajate eesmärgipärase väljaõppe.

  (5) Inspektsioon ajakohastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirju vastavalt järelevalve- ja turupraktika ning tehnoloogia arengule vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

  (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nõuded teavituste vastuvõtmiseks ning tagasiside ja selgituste andmiseks kasutatavatele suhtluskanalitele, teavituste vastuvõtmisele ja säilitamisele ning andmete konfidentsiaalsuse tagamisele.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

§ 503.   Teavitaja ja rikkuja kaitse

  (1) Käesoleva seaduse § 502 lõikes 1 nimetatud teavitamise fakti konfidentsiaalsus tagatakse. Rikkumisest teavitamise fakti võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.

  (2) Rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsust ei tagata, kui teavitaja edastab teadvalt valeteavet.

  (3) Kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata.

  (4) Kohus või töövaidluskomisjon kohaldab teavitaja ja rikkuja kaitseks jagatud tõendamiskohustust. Hageja või avaldaja esitab avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et teda on ebavõrdselt koheldud. Kui isik, kelle vastu on avaldus esitatud, ei tõenda vastupidist, eeldatakse, et teavitaja või rikkuja ebavõrdne kohtlemine toimus rikkumisest teavitamise tõttu. Käesolevas lõikes sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.

  (5) Rikkumisest heas usus Inspektsiooni teavitamist ja sellest rikkumisega seotud isikute teavitamata jätmist ei käsitata õigusakti või lepinguga sätestatud konfidentsiaalsus- või muu nõude või kohustuse rikkumisena ning heas usus Inspektsiooni teavitanud isiku suhtes ei kohaldata õigusakti või lepinguga ette nähtud vastutust. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.

  (6) Inspektsioon annab vajaduse korral selgitusi teavituste vastuvõtmise ja töötlemise korra ning käesoleva seaduse § 53 lõikes 31 sätestatud korras avalikustatud teabe kohta ning väljastab teavitaja või rikkuja taotlusel kinnituse teavitaja või rikkuja puutumuse kohta järelevalvemenetlusega.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

6. peatükk ARUANDLUS JA TEGEVUSE AVALIKUSTAMINE 

§ 51.   Aastaaruanne

  (1) Inspektsiooni aastaaruanne koosneb Inspektsiooni tegevusaruandest, tulude-kulude aruandest ja vandeaudiitori aruandest.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

  (2) Nõukogu kinnitab Inspektsiooni aastaaruande kolme kuu jooksul eelarveaasta lõppemisest.

  (3) Inspektsiooni tulude-kulude aastaaruande auditeerib Eesti Panga audiitor.

  (4) Nõukogu poolt kinnitatud Inspektsiooni aastaaruanne esitatakse koos Eesti Panga aastaaruandega Riigikogule. Riigikogu kuulab ära juhatuse esimehe ettekande Inspektsiooni aastaaruande kohta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]

§ 52.   Inspektsiooni aastaraamat

  (1) Inspektsioon annab igal aastal välja Inspektsiooni aastaraamatu.

  (2) Kohustuslikult avaldatakse Inspektsiooni aastaraamatus nõukogu kinnitatud Inspektsiooni aastaaruanne ja Inspektsiooni poolt antud soovituslike juhendite loetelu ning vastavad selgitused, samuti koondülevaade finantsjärelevalve subjektide tegevuse kohta eelmisel kalendriaastal.

§ 53.   Inspektsiooni tegevuse avalikustamine

  (1) Nõukogu otsused avaldatakse Inspektsiooni poolt tema veebilehel. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 7 ja 8 ning § 54 lõikes 2 nimetatud teavet sisaldavad otsused ei ole avalik teave, välja arvatud teave juhatuse esimehega ametilepingu lõpetamise asjaolude kohta.

  (2) Juhatuse otsused ei ole avalik teave ning need avaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud juhtudel ja korras.

  (3) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel:
  1) käesoleva seaduse § 57 alusel antud soovituslikud juhendid;
  11) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel antud üldkorraldused;
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  12) järelevalve eesmärgid, Inspektsiooni põhiülesanded ja tegevuse põhimõtted;
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 27.11.2017]
  2) Euroopa Liidu õigusaktides liikmesriigile jäetud riigisiseste valikute sätestamise Eesti vastavates õigusaktides;
  3) üldkriteeriumid ja meetodid, mida Inspektsioon kasutab järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel ning kindlustustegevuse järelevalves, sealhulgas meetmed kindlustusandja stressitesti ja tundlikkuse analüüsi läbiviimiseks;
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
  31) need sise-eeskirja osad, millega tagatakse huvide konflikti ärahoidmine, eri funktsioonide täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmine ja eri funktsioonide vahelise teabevahetuse reeglite täitmine;
[RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]
  4) teabe üldiste nõuete kohta, mida lepinguriigi kindlustusandja ja kindlustusvahendaja peavad Eestis kindlustustegevusega tegelemiseks ning kindlustuse turustamiseks järgima;
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
  5) veebilehe link Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 artikli 3 lõikes 4 nimetatud registrile;
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
  6) statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 316, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033, väärtpaberituru seadusele, sealhulgas selle § 235 punkti 9 kohaselt sätestatud täiendavate omavahendite nõude ja 25. peatüki sätete alusel määratud karistuste arvu ja laadi kohta, ning statistilised koondandmed, mis puudutavad krediidiasutuste usaldatavusnõudeid;
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
  7) muu teabe, mille avalikustamine Inspektsiooni veebilehel on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (31) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel kergesti leitaval eraldi jaotisel käesoleva seaduse § 502 lõikes 1 nimetatud teavituse vastuvõtmise kohta vähemalt järgmise teabe:
  1) käesoleva seaduse § 502 lõikes 2 nimetatud teave;
  2) selgitus, et teavituse võib esitada kirjalikus ja püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, telefoni teel ning kohtumisel Inspektsiooni määratud töötajaga;
  3) kinnitus, et teavitajal on õigus jääda anonüümseks;
  4) viide teabesalvestusfunktsiooniga telefonile, kui see on kindlaks määratud;
  5) viide käesoleva seaduse § 503 lõigetes 1–3 sätestatud konfidentsiaalsuse tagamise meetmetele;
  6) viide käesoleva seaduse § 503 lõikes 4 sätestatud kaitsele seoses rikkumisest teavitamise tulemusel aset leidnud tagakiusamise, diskrimineerimise või muu ebaõiglase kohtlemisega;
  7) viited Inspektsiooni ja teiste isikute koostööle käesoleva lõike punktis 6 nimetatud juhtudel;
  8) viide käesoleva seaduse § 503 lõigetes 5 ja 6 sätestatule;
  9) teavituste vastuvõtmise ja töötlemise statistika isikustamata kujul.
[RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]

  (32) Inspektsioon avaldab oma veebilehel lingid, mille kaudu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktid on Riigi Teatajast kättesaadavad.
[RT I, 30.11.2021, 1 - jõust. 10.12.2021]

  (4) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras ja ulatuses andmed:
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
  1) Eesti finantsjärelevalve subjektide, nende välisriigis asuvate filiaalide, tütarettevõtjate, esinduste ning nende poolt välisriigis piiriüleste teenuste osutamise kohta;
  2) käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduste alusel vastavat Eestis tegutsemise õigust omavate välisriigi isikute või institutsioonide Eestis asuvate filiaalide, esinduste ning nende poolt Eestis piiriüleste teenuste osutamise kohta.
  21) kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse ja teabe kriisilahendusmeetme või -õiguse kohta;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
  3) [kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
  4) Eestis emiteeritud pandikirjade ja neid emiteerinud emitentide kohta vastavalt pandikirjaseaduses sätestatule.
[RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]

§ 54.   Kontrollimisandmete salastatus

  (1) Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik.

  (2) Finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal on konfidentsiaalsed. Teavet säilitatakse tähtajatult. Inspektsioon võib otsustada teabe hävitada, kui see ei ole enam vajalik Inspektsiooni eesmärkide täitmiseks, kuid mitte varem kui kümne aasta möödumisel teabe saamisest.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (3) Teave ei ole konfidentsiaalne, kui see on avalikustatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes või nende alusel antud õigusaktides ettenähtud korras või kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid konkreetse isiku kohta.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine on lubatud:
  1) süütegu arutavale kohtule, uurimisasutusele ja prokuratuurile seoses finantsjärelevalve teostamisel avastatud tegudega, samuti finantsjärelevalve subjekti, selle juhi või töötaja tegudega, millel on süüteo tunnused;
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]
  11) olemasoleva teabe ulatuses julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks kuritegude ennetamisel ja tõkestamisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  2) halduskohtule finantsjärelevalve teostamisega seotud asjades;
  3) Euroopa järelevalveasutuse, Euroopa Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva keskpanga, Euroopa Keskpanga, maksesüsteemide üle järelevalvet teostava asutuse ja Eesti Panga töötajale ning Rahandusministeeriumi ametnikule, kui see on vajalik tema töö- või teenistusülesande täitmiseks, tingimusel, et ta on seaduse alusel kohustatud hoidma äri- või ametisaladust;
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
  4) kohtule ja finantsjärelevalve subjekti likvideerijale, ajutisele haldurile või pankrotihaldurile finantsjärelevalve subjekti likvideerimis- või pankrotimenetluses, samuti krediidiasutuse moratooriumihaldurile või kindlustusseltsi erirežiimihaldurile nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;
  5) Tagatisfondile või teise lepinguriigi asjaomasele asutusele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute lepingulisele või omaalgatuslikule kaitseskeemile nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017]
  6) finantsjärelevalve subjekti audiitorile tema tegevuseks vajalikus ulatuses;
  7) rahvusvahelisele organisatsioonile käesoleva seaduse §-s 46 või välisriigi pädevale asutusele või isikule käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud juhul;
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
  8) pensioniregistri pidajale kogumispensionide seaduses ja Tagatisfondi seaduses sätestatud ulatuses;
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
  9) depoopangale investeerimisfondide seaduses ja kogumispensionide seaduses sätestatud ulatuses;
  10) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale tema ülesannete tavapäraseks täitmiseks seoses arveldussüsteemi liikme poolse võimaliku rikkumisega;
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
  11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26) lisas nimetatud finantsteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, finantsjärelevalve subjekti esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks tarbijakaitseseaduse § 621 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.
[RT I, 08.01.2020, 1 - jõust. 17.01.2020]

  (41) Inspektsioonil on õigus konfidentsiaalset teavet edastada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet konfidentsiaalsena ja see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks. Lepinguriigi keskpangale või muule pädevale asutusele võib edastada konfidentsiaalset teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, sealhulgas teavet, mis on vajalik rahanduspoliitika teostamiseks, likviidsusküsimuste lahendamiseks, makse- ja arveldussüsteemide toimimiseks ning muudel eesmärkidel selle lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (42) Inspektsioonil on õigus lubada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule edastatud konfidentsiaalset teavet avaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (43) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud koostöö käigus saadud teavet võib avaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel, kui välisriigi finantsjärelevalve asutuse, välisriigi muu pädeva asutuse või isikuga on sõlmitud sellekohane kokkulepe.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (44) Inspektsioonil on õigus avaldada teavet Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Maailmapangale finantssektori hindamisprogrammiga seotud ülesannete täitmiseks, Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale kvantitatiivse mõju-uuringu jaoks ja finantsstabiilsuse nõukogule tema analüüsi- ja jälgimisülesannete täitmiseks, kui Inspektsioonile on esitatud sellesisuline taotlus. Inspektsioon võib edastada teavet koondandmetena või anonüümituna, muul kujul võib Inspektsioon teavet avaldada vaid Inspektsiooni ruumides. Teabe avaldamise taotlus peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) teabe küsimine on põhjendatud konkreetsete ülesannete täitmisega, mis tulenevad taotleva organisatsiooni põhikirjajärgsest pädevusest;
  2) taotlus on teabe olemuse, ulatuse ja vormi ning selle avaldamise või edastamise vahendite osas piisavalt täpne;
  3) teave on vajalik põhjenduses viidatud konkreetse ülesande täitmiseks ja seda ei kasutata muuks otstarbeks kui taotleva organi põhikirjajärgseteks ülesanneteks;
  4) teave edastatakse või avaldatakse üksnes isikutele, kes on otseselt seotud konkreetse ülesande täitmisega;
  5) teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatuga samaväärset teabe saladuses hoidmise kohustust.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (45) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine Riigikontrollile on lubatud, kui Riigikontroll vajab teavet, et viia läbi Riigikontrolli seaduse § 6 lõike 2 punkti 1, 2 või 4 kohane audit või hinnata Riigikontrolli seaduse § 6 lõike 2 punkti 3 kohaselt Inspektsiooni juhtimise tulemuslikkust.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (46) Teise lepinguriigi pädevalt järelevalveasutuselt või Euroopa Keskpangalt saadud teavet võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

  (5) Inspektsioonil on õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

  (6) Inspektsioonil on õigus avalikustada finantsjärelevalve subjektide kohta süstematiseeritud või statistilisi andmeid, mis kajastavad üldistatud kujul järelevalve subjekti finantsseisundit, tema poolt pakutavaid teenuseid või tema tegevust ning selles toimuvaid muutusi. Andmete avalikustamine on lubatud vaid juhul, kui nende põhjal ei ole võimalik kindlaks teha finantsjärelevalve subjekti üksikkliendi andmeid või koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvat finantsjärelevalve subjekti üksikklienti.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]

§ 541.   Kriisilahendusmenetluse salastatus

  Inspektsiooni poolt läbiviidav kriisilahendusmenetlus ei ole avalik ja sellele kohaldatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatut.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 542.   Isikuandmete töötlemine järelevalvemenetluses

  (1) Inspektsioonil on õigus töödelda finantsjärelevalve või finantskriisi ennetamise või lahendamise eesmärgil käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevas ulatuses isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Inspektsioonil on õigus asjakohastel juhtudel isikuandmeid piiriüleselt töödelda ja edastada õigusaktides ettenähtud juhtudel rahvusvahelistele organisatsioonidele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 13 lõike 1 punktis f, lõike 2 punktis a ja lõikes 3 ning artiklites 15–19 ja 21 sätestatut.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelevalvemenetlustes töödeldud isikuandmeid säilitatakse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud tähtajani või kuni see on vajalik eesmärkide täitmiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 543.   Hoiatusteadete avalikustamine

  (1) Inspektsioon võib avalikkust hoiatada tegevusloata finantsteenuse pakkumise või muu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktile mittevastava tegevuse või selle kahtluse korral (edaspidi hoiatusteade).

  (2) Inspektsioon võib enne hoiatusteate avaldamist teha hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta päringu isikule, kes on õigusrikkuja või keda võib Inspektsioonile teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks, või muule isikule.

  (3) Hoiatusteade avaldatakse Inspektsiooni veebilehel ja see sisaldab vähemalt Inspektsiooni hinnangut isiku tegevusele ning tegevusega seotud isikute andmeid, kui need on olemas. Inspektsioon võib hoiatusteate avaldada ka muude kanalite kaudu.

  (4) Kui hoiatusteates esitatud asjaolud ei osutu hiljem põhjendatuks või hoiatusteate tegemise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, on Inspektsioon kohustatud avaldama samas vormis sellekohase teate.

  (5) Hoiatusteade võib olla avalikult kättesaadav kuni viis aastat. Põhjendatuse korral võib seda tähtaega pikendada.

  (6) Hoiatusteates võib kaalukatel põhjustel jätta avalikustamata tegevusega seotud füüsiliste isikute isikuandmed, kui avaldamine oleks asjasse puutuvate isikute suhtes ebaproportsionaalne või asjaolusid arvestades muul alusel ebavajalik.

  (7) Inspektsioon võib avaldada ka käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud asutuste, välisriikide finantsjärelevalve asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide hoiatavaid teateid.
[RT I, 20.06.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]

7. peatükk ÕIGUSAKTID JA VASTUTUS 

§ 55.   Juhatuse otsused ja ettekirjutused ning juhatuse ja juhatuse liikme korraldused

  (1) Juhatus teeb otsuseid ja ettekirjutusi ning annab Inspektsiooni nimel korraldusi ja üldkorraldusi.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

  (11) Juhatus teeb ühisotsustusmenetlustes ühisotsuseid koos lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega seaduses sätestatud juhtudel.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Juhatuse liige annab Inspektsiooni nimel korraldusi käesoleva seaduse § 221 lõikes 1 nimetatud küsimustes.

  (3) Juhatuse otsuse ja ettekirjutuse, juhatuse või juhatuse liikme korralduse ning finantsjärelevalve toimingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule seaduses ettenähtud alustel ja korras.

  (4) Erandina kehtib Inspektsiooni haldusakt ainult selle resolutiivosa adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks ja klientide või investorite huvide kaitseks nende vahendite säilimisel on vajalik viivitamatult tegutseda ning haldusakti andmise eesmärk on:
  1) keelata tehingute, toimingute või kasumist väljamaksete tegemine või piirata seda täielikult või osaliselt, sealhulgas kehtestada varale kasutamise või käsutamise keeld või piirang vara säilimise tagamiseks;
  2) peatada või lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine kauplemiskohas;
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
  3) kehtestada erirežiim, moratoorium või erijärelevalve või otsustada pankrotiavalduse esitamine;
  4) tunnistada kehtetuks finantsjärelevalve subjekti tegevusluba seoses võimetusega täita oma kohustusi klientide või muude võlausaldajate ees või nõuda finantsjärelevalve subjekti juhi tagasikutsumist;
  5) nõuda finantsjärelevalve subjektilt või muult isikult teavet finantsjärelevalve subjekti usaldatavusnõuete täitmise, finantsseisundi või majandustegevuse jätkuvuse kontrollimiseks, turukuritarvituse või väärtpaberite emitendis või muus finantsjärelevalve subjektis osaluse omandamise või võõrandamise või valitseva mõju asjaolude kontrollimiseks.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Üleriigilise levikuga päevalehes avaldamisele kuuluv Inspektsiooni haldusakt kehtib akti resolutiivosa üleriigilise levikuga päevalehes avaldamisest arvates, kui see haldusakt ei ole eelnevalt adressaadi suhtes kehtima hakanud.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel teavitatakse haldusakti resolutiivosa teatavaks tegemise või kättetoimetamisega koos adressaati haldusakti tervikuna teatavaks tegemise ajast, mis ei tohi olla pikem kui kolm tööpäeva haldusakti resolutiivosa kehtima hakkamisest arvates. Inspektsiooni haldusakti vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema haldusakti tervikuna adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest arvates.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (7) Kui Inspektsiooni teeb käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduse alusel ettekirjutuse isiku tagasikutsumiseks, siis peatuvad isiku ametiseisundist tulenevad õigused ja kohustused finantsjärelevalve subjekti juhtorganis alates ettekirjutuse teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest.
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

§ 551.   Juhatuse suunis

  (1) Juhatus annab Inspektsiooni nimel soovitusliku iseloomuga suuniseid, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides.

  (2) Suunise kiidab heaks juhatus oma otsusega ja see toimetatakse kätte elektrooniliselt või postiga. Suunise järgimata jätmisest tuleb Inspektsiooni teavitada kümne tööpäeva jooksul arvates suunise kättetoimetamisest, esitades asjakohase põhjenduse.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

§ 56.   Juhatuse esimehe käskkirjad

  Juhatuse esimees annab käskkirju Inspektsiooni-sisese tegevuse korraldamise ja juhtimisega seotud küsimustes.

§ 57.   Inspektsiooni juhendid

  (1) Inspektsioonil on õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks.

  (2) Inspektsioonil on õigus kaasata soovitusliku iseloomuga juhendite väljatöötamisse eksperte ja finantsjärelevalve subjektide esindajaid.

  (3) Inspektsiooni soovitusliku iseloomuga juhendid kiidab heaks juhatus oma otsusega ja need avaldatakse käesoleva seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud viisil.

§ 58.   Inspektsiooni vastutus

  (1) Vastutus finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel rikutud õiguste ja tekitatud kahju eest ning rikutud õiguste taastamine ja tekitatud kahju hüvitamine toimub riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (2) Finantsjärelevalve teostamisega ja kriisilahendusülesannete täitmisega mitteseotud kahju eest vastutab Inspektsioon eraõiguse sätete kohaselt. Inspektsiooni eelarves ettenähtud vahendite ebapiisavuse korral hüvitab kahju Eesti Pank. Inspektsioon tagastab Eesti Panga makstud hüvitise summa Eesti Pangale kahju hüvitamisele järgneva kahe eelarveaasta eelarve vahenditest.
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 59.   Inspektsiooni tegevuse alustamine

  Inspektsioon alustab tegevust 2002. aasta 1. jaanuaril.

§ 60.   Nõukogu ja juhatuse liikmete nimetamine

  (1) Vabariigi Valitsus ja Eesti Panga Nõukogu nimetavad nõukogu liikmed ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Nõukogu esimese koosoleku kutsub kokku rahandusminister 20 päeva jooksul kõigi nõukogu liikmete nimetamisest.

  (3) Nõukogu esimese koosoleku päevakorda võetakse vähemalt käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud isikute hulgast juhatuse esimehe valimine.

  (4) Nõukogu nimetab juhatuse liikmed käesolevas seaduses sätestatud korras mitte hiljem kui 2002. aasta 30. juuniks.

§ 61.   Inspektsiooni tegevuse alustamine

  (1) Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor, Kindlustusinspektsiooni peadirektor ja Eesti Panga Pangainspektsiooni juhataja või nende ülesandeid täitev isik täidab käesolevas seaduses sätestatud juhatuse liikme ülesandeid, kui ta on andnud hiljemalt 2001. aasta 10. juuniks sellekohase kirjaliku nõusoleku teda ametisse nimetanud isikule või organile. Eelnimetatud isiku poolt nõusoleku andmisest keeldumise korral vabastatakse ta teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 116 alusel või lõpetatakse temaga tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 punkti 3 alusel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute volitused kehtivad nõukogu esimese koosoleku toimumise päevale järgnevast päevast kuni juhatuse liikmete volituste alguseni käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud korras.

  (3) Kuni käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatud juhatuse liikmete volituste alguseni on juhatus kolmeliikmeline.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutest koosnev juhatus (edaspidi juhatus) on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik juhatuse liikmed. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas kaks juhatuse liiget.

  (5) Juhatus annab nõukogule aru viimase poolt kehtestatud korras Inspektsiooni tegevuse alustamise toimingute kava täitmisest.

§ 62.   Teenistus- ja töösuhete jätkumine või lõppemine

  (1) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametnik ning Eesti Panga Pangainspektsiooni töötaja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud töötajatele esitatavatele nõuetele ja esitab hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks juhatusele vastava avalduse, võetakse Inspektsiooni tööle alates 2002. aasta 1. jaanuarist. Sellisel juhul loetakse Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametniku teenistussuhe lõppenuks avaliku teenistuse seaduse § 114 alusel 2001. aasta 31. detsembrist.

  (2) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametnik ja Eesti Panga Pangainspektsiooni töötaja, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud töötajatele esitatavatele nõuetele või ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust, vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 116 alusel või lõpetatakse temaga tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 punkti 3 alusel.

  (3) Finantsinspektsioonis tööle asunud isiku staaži antud tööandja juures arvestatakse tema tööle asumisest või teenistusse nimetamisest Eesti Pangas, Kindlustusinspektsioonis või Väärtpaberiinspektsioonis.

§ 63.   Vara üleandmine ja varaliste kohustuste täitmine

  (1) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni valduses ja kasutuses oleva ning Inspektsiooni tegevuseks vajaliku riigi vara annab riigivara valitseja tasuta Inspektsioonile üle hiljemalt 2002. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Enne 2002. aasta 1. jaanuari Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni tegevusest tekkinud varaliste kohustuste eest vastutab riik ja Eesti Panga Pangainspektsiooni tegevusest tekkinud varaliste kohustuste eest Eesti Pank oma eelarves ettenähtud vahendite arvel.

§ 64.   Seaduse kohaldamine

  (1) 2002. aasta 1. jaanuaril Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Eesti Panga Pangainspektsiooni menetluses olevad haldus- ja haldusõiguserikkumiste asjad ja esitatud, kuid menetlusse võtmata taotlused, antakse üle Inspektsioonile, kes viib need lõpule kooskõlas käesoleva seaduse ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustega.

  (2) 2002. aasta 1. jaanuaril kohtu menetluses olevas väärtpaberituru- või kindlustusjärelevalve teostamisest tulenevas asjas, milles riiki esindab seaduse või üld- või erivolituse alusel Väärtpaberiinspektsioon või Kindlustusinspektsioon või milles protsessiosaliseks pangajärelevalve teostamisega seotud vaidluses oli Eesti Pank, esindab edaspidi samas asjas riiki või astub Eesti Panga asemele Inspektsioon.

  (3) Enne Inspektsiooni tegevuse alustamist käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seaduste alusel pädeva organi poolt antud tegevusload, muud load või muud halduse üksikaktid kehtivad kuni nende tähtaja lõppemiseni või nende kehtetuks tunnistamiseni.

  (4) 2002. ja 2003. aastal võib Inspektsiooni kulusid osaliselt katta Eesti Panga eelarves ettenähtud vahenditest või riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelistest assigneeringutest.

  (5) Inspektsiooni kulude osalisel katmisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võib kehtestada käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud järelevalvetasu määradest madalamad määrad.

  (6) Kuni 2005. aasta eelarveaasta lõpuni rakendatakse kohustuslike pensionifondide vara valitsemise suhtes 0,02- kuni 0,1-protsendilist järelevalvetasu mahuosa piirmäära.

  (61) Kui käesoleva seaduse §-s 473 nimetatud ühisotsustusmenetlust on alustatud enne 2012. aasta 31. detsembrit, on käesoleva seaduse § 473 lõikes 4 sätestatud ajavahemik kuus kuud.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (62) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktis 12 sätestatud mahuosa määrasid rakendatakse makseasutuste suhtes 2018. aasta ja sellele järgnevate eelarveaastate kohta.
[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

  (7) [Kehtetu - RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (8) Krediidiandja ja -vahendaja kohustust tasuda järelevalvetasu mahuosa määra alusel ettemakset ja lõppmakset kohaldatakse alates 2017. eelarveaastast.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 01.01.2016]

  (9) Käesoleva seaduse 2016. aasta 14. detsembril vastuvõetud redaktsiooniga kehtestatud järelevalvetasu mahuosa määrasid fondivalitseja suhtes kohaldatakse 2018. aasta eelarveaasta kohta.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 65.   Järelevalvetegevust kajastav teave

  (1) Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Eesti Panga Pangainspektsiooni järelevalvetegevust kajastav mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave antakse üle Inspektsioonile.

  (2) Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Pangainspektsiooni järelevalvetegevuse käigus saadud konfidentsiaalset teavet võib juhatuse liige ja Inspektsiooni töötaja avaldada teisele juhatuse liikmele ja Inspektsiooni töötajale, kellele see teave on vajalik tema tööülesannete täitmiseks.

§ 651.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele esitatav teave

  Inspektsioon edastab 2021. aastani Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kord aastas Eesti kindlustusturu kohta järgmise teabe:
  1) pikaajaliste garantiide olemasolu kindlustuslepingutes ja kindlustusandjate käitumine pikaajalisel investeerimisel;
  2) nende kindlustusandjate arv, kes rakendavad kindlustustegevuse seaduse §-s 46 sätestatud kattuvuse kohandamist, §-s 47 sätestatud volatiilsuse kohandamist ning §-s 267 sätestatud üleminekuaja kohandust ja üleminekuaja mahaarvamist;
  3) nende kindlustusandjate arv, kelle suhtes rakendatakse kindlustustegevuse seaduse §-s 94 sätestatud finantsseisundi taastamise perioodi pikendamist;
  4) kindlustustegevuse seaduse §-s 46 sätestatud kattuvuse kohandamise, §-s 47 sätestatud volatiilsuse kohandamise, § 67 lõikes 4 sätestatud sümmeetrilise kohandamise ja §-s 267 sätestatud üleminekumeetmete mõju kindlustusandjate finantsseisundile kõigi kindlustusandjate kohta tervikuna ning iga kindlustusandja kohta eraldi kindlustusandja nime nimetamata;
  5) kindlustustegevuse seaduse §-s 46 sätestatud kattuvuse kohandamise, §-s 47 sätestatud volatiilsuse kohandamise ja § 67 lõikes 4 sätestatud sümmeetrilise kohandamise rakendamise tagajärjed kindlustusandja investeerimiskäitumisele ning hinnang, kas sellega kaasneb liigset kapitali vabanemist;
  6) kindlustustegevuse seaduse §-s 94 sätestatud finantsseisundi taastamise perioodi pikendamise mõju kindlustusandja suutlikkusele taastada solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite tase või muuta oma riskiprofiili;
  7) hinnang selliste kindlustusandjate, kelle suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 268, suutlikkusele rakendada omavahendite kaasamise ja riskiprofiili vähendamise kava ning hinnang perspektiivile vähendada üleminekumeetmete kasutamise vajadust, sealhulgas kirjeldus meetmete kohta, mida kindlustusandja või Inspektsioon on rakendanud või kavatseb rakendada.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 66.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. juunil.

  (2) Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktid 4–7, § 14 lõige 5, § 18 lõige 2 ja lõike 3 punktid 3, 4, 8, 10, 13–15, §-d 20–22, 29, 51, 52, § 53 lõige 3 ning §-d 54, 55, 57 ja 58 jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 53 lõige 4 jõustub 2002. aasta 1. juulil.


Väljavõte korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadusest (RT I, 13.03.2014, 4) Finantsinspektsiooni seaduse rakendamise kohta:

§ 169. Korrakaitseseaduse jõustumine

[---]

(3) Finantsinspektsiooni tehtavale finantsjärelevalvele kohaldatakse korrakaitseseaduses sätestatut alates 2017. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 035, 11.02.2003, lk 1–27), muudetud direktiividega 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.03.2005, lk 9–17), 2006/48/EÜ (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), 2008/25/EÜ (ELT L 81, 20.03.2008, lk 40–41), 2009/138/EÜ (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155), 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161), 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141) ja 2013/36/EL (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), muudetud direktiividega 2014/17/EL (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85), 2014/59/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), (EL) 2015/2366 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127), (EL) 2018/843 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 43–74), (EL) 2019/878 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 253–295) ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL, millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2015/2392, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses selle määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest pädevatele asutustele teatamisega (ELT L 332, 18.12.2015, lk 126–132);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2177, millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496), muudetud määrustega (EL) nr 909/2014 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72) ja (EL) 2019/2115 (ELT L 320, 11.12.2019, lk 1–10) ning direktiividega (EL) 2016/97 (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), (EL) 2016/1034 (ELT L 175, 30.06.2016, lk 8–11) ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344).
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 26.06.2021]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json