Välja kuulutanud
Vabariigi President
26.06.2014 otsus nr 472
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seadus
Vastu võetud 20.06.2014
§ 1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „saastus” sõnaga „saastatus” vastavas käändes;
2) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käitaja on isik, kes käitab või valdab käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab käitise tehnilise toimimise eest.”;
3) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõna „sihtotstarve” sõnaga „eesmärk”;
4) paragrahvi 15 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15. Kohustus omandada teadmisi keskkonnaohu vältimiseks”;
5) paragrahvis 17 asendatakse sõnad „kaaluma võimalust eelistada” sõnadega „võimaluse korral eelistama”;
6) paragrahvi 20 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Kui käitaja soovib muuta tegevust, milleks talle on antud luba, ja muudatus võib kaasa tuua olulise keskkonnahäiringu, on käitaja kohustatud kavandatavast muudatusest loa andjat aegsasti teavitama.”;
7) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Teabe valdajal on õigus tunnistada keskkonnateave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:
1) kui teabe avalikustamine võib kahjustada intellektuaalomandiõigusi;
2) kui teave on haldusorganile esitatud vabatahtlikult ilma õigusliku kohustuseta ning selle teabe esitaja ei ole nõus keskkonnateabe väljastamisega.
(6) Kui teabe valdajal on seaduse alusel õigus keelduda keskkonnateabe väljastamisest, peab ta selle teabe väljastamise otsustamisel iga kord kaaluma, kas väljastamisest keeldumise huvi kaalub üles väljastamisega kaasneva avaliku huvi.
(7) Kui keskkonnateavet sisaldav dokument on alles koostamisel, teatatakse teabe küsijale dokumendi koostaja andmed ja eeldatavalt koostamiseks kuluv aeg.”;
8) paragrahvi 25 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Keskkonnateave avalikustatakse internetis või muul asjakohasel viisil, mis tagab avalikkuse tõhusa teavituse.”;
10) paragrahvi 26 lõike 3 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „, Natura võrgustiku alale olulist keskkonnahäiringut põhjustada võivaid tegevusi sisaldavate kavade ja projektide hindamise (edaspidi Natura hindamise) aruanded”;
11) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Võõral maatükil viibides tuleb järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket.”;
12) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamise ajal.”;
13) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.”;
14) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Veekogu avalik kasutamine on suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük, veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus.”;
15) paragrahvi 37 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Veekogu avalikku kasutust võib piirata vastavalt seadusele.
(4) Veekogu määratakse avalikuks kasutamiseks veeseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;
16) paragrahvi 37 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Avalikul ja avalikult kasutataval veekogul võib tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega, järgides kalapüügiseadusega või selle alusel sätestatud piiranguid.”;
17) paragrahvi 38 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks.”;
18) paragrahvi 39 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kallasraja võib sulgeda ka ülekaaluka erahuvi korral sellise õiguslikul alusel püstitatud ehitise vahetus läheduses, mille ehitamisele vastavalt looduskaitseseadusele ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis või mille ehitamiseks on ehituskeeluvööndit õiguspäraselt vähendatud.
(3) Kallasraja sulgemine otsustatakse üldplaneeringuga.”;
19) paragrahvi 40 lõikes 5 asendatakse sõna „keskkonnakompleksloa” sõnaga „keskkonnakaitseloa”;
20) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) kavandatavad investeeringud parima võimaliku tehnika kasutusele võtmiseks, kui parima võimaliku tehnika nõue on sätestatud õigusaktiga;”;
21) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlus, annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul kavandatava tegevuse kohta koostatud ja heakskiidetud keskkonnamõju hindamise aruande kättesaamisest arvates.”;
22) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui keskkonnaloa taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele, siis avatud menetluse korral teavitab loa andja keskkonnaloa taotluse esitamisest viivitamata vastavalt haldusmenetluse seaduse §-dele 25–32 isikut, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada, sealhulgas:
1) kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku;
2) isikut, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju.”;
23) paragrahvi 47 lõike 1 punktid 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„7) keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aeg ja koht, kui loa andmise otsustamiseks ei hinnata keskkonnamõju ning haldusakti eelnõu on teate avaldamise ajaks valminud või selle valmimise aeg on teada;
8) ettepanekute ja vastuväidete (edaspidi koos seisukoht) ning küsimuste esitamise tähtaeg ja adressaat, juhul kui teates on avaldatud teave avaliku väljapaneku aja ja koha kohta.”;
24) paragrahvi 47 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes.”;
25) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ajalehes avaldamise kulud tasub keskkonnaloa taotleja.”;
26) paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Isikule, kes on avaldanud soovi saada teavet keskkonnaloa menetluse käigus toimuvatest avalikest väljapanekutest ja aruteludest, saadetakse nende kohta teade tema nimetatud elektronposti või postiaadressil.”;
27) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist.”;
28) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 48. Keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu avalik väljapanek avatud menetluse korral
(1) Keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu paneb loa andja avalikkusele tutvumiseks välja haldusmenetluse seaduse §-s 48 sätestatud korras kavandatava tegevuse asukoha järgse valla, linna või muu asula vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas, keskkonnaloa andja asukohas või kavandatava tegevuse asukohas. Loa andja määrab väljapaneku asukoha, arvestades kavandatava tegevuse keskkonnahäiringu võimalikku ulatust ja suurust.
(2) Keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ei panda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras avalikkusele tutvumiseks välja, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selleks puudub piisav avalik huvi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid peavad olema avaliku väljapaneku kestel kättesaadavad keskkonnaloa andja veebilehel kuni taotluse lahendamiseni.
(4) Igaühel on õigus esitada keskkonnaloa andjale avalikkusele tutvumiseks välja pandud keskkonnaloa taotluse või selle kohta antava haldusakti eelnõu kohta seisukohti ja küsimusi loa andja määratud tähtaja jooksul. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapanekust teatamisest arvates.”;
29) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:
„§ 481. Avalik arutelu ja avatud menetluse tulemuste arvesse võtmine
(1) Keskkonnaloa andja otsustab loa andmise pärast asja arutamist avalikul arutelul, mille käigus on igaühel õigus avaldada suuliselt arvamust keskkonnaloa eelnõu ja selle andmise menetluse kohta. Keskkonnaloa andmise võib haldusmenetluse seaduse § 50 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel otsustada arutelu korraldamata.
(2) Kui arutelu toimumise aega ei ole teatavaks tehtud koos väljapanekust teatamisega, teavitab keskkonnaloa andja avalikkust arutelu toimumisest vähemalt kümme päeva enne arutelu toimumist käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud korras.
(3) Arutelu protokollitakse. Protokoll peab sisaldama arutelul esitatud seisukohti ja küsimusi ning nendele antud vastuseid.
(4) Keskkonnaloa andja saadab enne loa andmise otsustamist loa taotlejale avalikul väljapanekul ja arutelul esitatud seisukohad ja küsimused, et ta saaks nendega tutvuda ning nende kohta arvamust avaldada.
(5) Kui pärast avalikku väljapanekut keskkonnaloa taotlust või selle kohta antava haldusakti eelnõu oluliselt muudetakse, võib loa andja avalikku väljapanekut korrata, arvestades muudatuse eeldatavat mõju puudutatud isikutele ja keskkonnaloa taotleja huve. Kui see on vajalik asja õigeks otsustamiseks, võib keskkonnaloa andja korrata avalikku arutelu.”;
30) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui keskkonnaloa andmisest mõneks taotluses märgitud tegevuseks võib keelduda, tuleb taotleja soovi korral luba anda taotluses märgitud tegevuseks, milleks loa andmine on lubatav.”;
31) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) lubatav tegevus vastavalt seaduses sätestatud nõuetele;”;
32) paragrahvi 57 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud korras ei anta keskkonnaluba enne keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmist, kui loa andmisel teostatakse kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamine.”;
33) paragrahvi 58 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) tegevuse ning sellega kaasneva võimaliku keskkonnahäiringu lühikirjeldus;”;
34) paragrahvi 63 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesolev seadus jõustub keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduses sätestatud ajal ja korras.”;
35) seaduse pealkirja täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.02.2003, lk 26–32);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (ELT L 156, 25.06.2003, lk 17–25);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (ELT L 26, 28.01.2012, lk 1–21).”.
§ 2. Asjaõigusseaduse muutmine
Asjaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 142 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvid 159–161 tunnistatakse kehtetuks;
3) 3. osa 3. peatüki 3. jao 5. jaotis tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Avaliku teabe seaduse muutmine
Avaliku teabe seaduse § 36 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) teateid keskkonnaseisundi ja heidete kohta;”.
§ 4. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimist muul eesmärgil kui turustamine;”;
2) teise peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2. peatükk
GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMI KESKKONDA VIIMINE MUUL EESMÄRGIL KUI TURUSTAMINE”;
3) paragrahvi 6 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Geneetiliselt muundatud organismi tohib muul kui turustamise eesmärgil keskkonda viia keskkonnaministri kirjaliku loa (edaspidi luba) alusel.”;
4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Keskkonnaministeerium kontrollib taotluse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ja edastab nõuetekohase taotluse geenitehnoloogiakomisjonile, teavitades sellest taotlejat kirjalikult. Keskkonnaministeerium edastab taotluse kokkuvõtte Euroopa Komisjonile, järgides EL Nõukogu otsuse 2002/813/EÜ nõudeid.
(2) Taotluse läbivaatamisel geenitehnoloogiakomisjon:
1) hindab geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimisega seotud võimalikke ebasoodsaid mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale, mis võivad ilmneda otseselt või kaudselt, sealhulgas geenide ülekandumisel geneetiliselt muundatud organismidelt teistele organismidele, ja nende mõjude tekkimise tõenäosust;
2) nõuab vajaduse korral teavet valitsus-, riigi- või teadusasutustelt;
3) teeb või tellib vajaduse korral katseid või analüüse taotluses esitatud andmete kontrollimiseks;
4) nõuab vajadusel korral taotluse esitajalt täiendava asjakohase teabe esitamist, põhjendades seda nõuet.
(3) Andmete kontrollimiseks tehtavate katsete või vaatluste põhjendatud kulud kannab taotluse esitaja enne katsete või vaatluste tegemist. Katsete või vaatluste kulud kannab taotluse esitaja ka siis, kui luba ei anta käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud põhjusel.”;
5) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Loa andmisele ja muutmisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Loa kehtivuse peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele avatud menetluse sätteid ei kohaldata.
(2) Keskkonnaminister annab pärast geenitehnoloogiakomisjoni järelduse saamist, kuid mitte hiljem kui 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates loa või teatab taotluse esitajale loa andmisest keeldumisest, põhjendades seda kirjalikult. Loa maksimaalne võimalik kehtivusaeg on kümme aastat.
(3) Keskkonnaminister ei anna luba, kui:
1) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimisel ei ole ohutus inimese tervisele ja keskkonnale piisavalt tõendatud või ei ole tagatud kõigi kohaste meetmete võtmine keskkonnariski vähendamiseks võimalikult suurel määral;
2) taotluses on esitatud valeandmeid;
3) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimine ei ole kooskõlas õigusaktide nõuetega.
(4) Loale kantakse:
1) keskkonda viidava geneetiliselt muundatud organismi nimetus ja põhilised omadused ning keskkonda viimise eesmärk;
2) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viija nimi, tema registri- või isikukood, aadress ja kontaktandmed;
3) geneetiliselt muundatud organismi ohutuks keskkonda viimiseks minimaalselt vajalikud tingimused ja kõik kohased meetmed keskkonnariski vähendamiseks võimalikult suurel määral, sealhulgas käitlemise ja ladustamise nõuded;
4) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise koht;
5) keskkonnaseire ulatus ja nõuded ning keskkonnaseire tulemuste aruannete esitamise tähtajad;
6) loa kehtivusaeg.
(5) Geneetiliselt muundatud organismi tohib keskkonda viia ainult loas seatud tingimustel. Loa alusel ei saa geneetiliselt muundatud organismi turustada.
(6) Keskkonnaminister peatab ajutiselt loa kehtivuse, kui pärast loa andmist on teatavaks saanud geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimisega seotud võimalikud ohud.
(7) Loa kehtivuse ajutise peatamise ajal võib keskkonnaminister geenitehnoloogiakomisjoni ettepanekul ja loa omaja kulul tehtud riskianalüüsi põhjal muuta loa tingimusi või tunnistada loa kehtetuks.
(8) Keskkonnaminister tunnistab loa kehtetuks, kui:
1) loa taotluses on esitatud valeandmeid;
2) loa omaja ei täida loas seatud tingimusi;
3) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimisel ei ole ohutust keskkonnale ja inimese tervisele piisavalt tõendatud või ei ole tagatud kõigi kohaste meetmete võtmine keskkonnariski vähendamiseks võimalikult suurel määral;
4) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimine ei ole kooskõlas õigusaktide nõuetega.”;
6) paragrahvi 18 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Keskkonnaministeerium edastab taotluse pärast selle nõuetekohasuse kindlakstegemist geenitehnoloogiakomisjonile ja teavitab sellest taotlejat kirjalikult.”;
7) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 22 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Turustamisloa muutmisele kohaldatakse avatud menetluse sätteid analoogselt turustamisloa andmisega. Turustamisloa kehtetuks tunnistamisele avatud menetluse sätteid ei kohaldata.”.
§ 5. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine
Halduskohtumenetluse seadustiku § 292 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 791 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 791. Jäätmeloa andmise avatud menetlus”;
2) paragrahvi 791 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Loa andja avaldab teate jäätmeloa taotluse esitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vajaduse korral taotleja kulul kohalikus või maakonna ajalehes. Kui jäätmeloaga lubatud tegevusega võib kaasneda oluline regionaalne või üleriigiline keskkonnahäiring, avaldatakse teade taotleja kulul vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Vajaduse korral võib teate avaldada üleriigilise levikuga ajalehes ka muudel juhtudel.”;
3) paragrahvi 791 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) teave selle kohta, et igaühel on õigus esitada avatud menetluses ettepanekuid ja vastuväiteid.”;
4) paragrahvi 791 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Juhul kui jäätmeloa andmise menetluses hinnatakse keskkonnamõju, võib loa andja teatada jäätmeloa taotluse saamisest koos keskkonnamõju hindamise algatamise teatega, arvestades teavitamisviisi valides ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid.
(4) Jäätmeloa andmise menetluses korraldatava avaliku väljapaneku kestus on vähemalt 14 päeva. Loa andja määrab avaliku väljapaneku kestuse sõltuvalt asja keerukusest ja mahust.”.
§ 7. Keskkonnaregistri seaduse muutmine
Keskkonnaregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 42 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 42 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 43 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Keskkonnavastutuse seaduse muutmine
Keskkonnavastutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) sündmus või tegevus, millega seotud vastutus keskkonnakahju eest on reguleeritud naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni, naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1992. aasta konventsiooni või punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ning 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga;”;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) oluline ebasoodne mõju pinna- või põhjaveele (edaspidi veele tekitatud kahju);”;
3) paragrahvi 2 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Oluline ebasoodne mõju käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses on mõju, mis halvendab:
1) pinnaveekogumi seisundit nii, et muutub veeseaduse § 324 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korra kohaselt määratud pinnaveekogumi seisundiklass;
2) põhjaveekogumi seisundit nii, et veeseaduse § 324 lõike 4 punkti 2 alusel kehtestatud korra kohaselt määratud põhjaveekogumi seisundiklass muutub halvaks;
3) veekogumi koosseisu mittekuuluva pinna- või põhjavee omadusi selliselt, et vees, veekogu põhjasettes või elustikus ületatakse veeseaduse § 265 lõigete 10 ja 11 alusel kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust või § 268 lõike 2 alusel kehtestatud piirarvu;
4) supluskoha suplusvee seisundit nii, et suplusvesi loetakse reostunuks vastavalt rahvatervise seaduse § 7 lõike 2 punkti 8 alusel kehtestatud määrusele;
5) joogivee allikana kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee seisundit nii, et muutub veeseaduse § 13 lõike 4 alusel kehtestatud kvaliteedinõuete kohane joogivee kvaliteediklass;
6) veeseaduse § 38 lõike 7 alusel kehtestatud lõheliste ja karpkalaliste elupaikadena kaitstavate veekogude või veeseaduse § 36 punktis 5 nimetatud majanduslikult oluliste vees kasvatatavate liikide kaitseks mõeldud alade vee seisundit nii, et see ei vasta enam kehtestatud kvaliteedinõuetele;
7) pinna- ja põhjavee seisundit nii, et veeseaduse § 317 lõike 4 alusel kinnitatud veemajanduskavas nimetatud keskkonnaeesmärkide saavutamine muutub võimatuks.
(5) Olulise ebasoodsa mõjuna käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses ei käsitata mõju, mis on tekkinud veeseaduse § 312 lõikes 1 sätestatud tingimustel.”;
4) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui on tõenäoline, et keskkonnakahju või kahju oht on tekitatud käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevuse käigus, siis eeldatakse põhjuslikku seost tegevuse või tegevusetuse ning tekkinud kahju või kahju ohu vahel ning kahju tekitajaks on selle tegevusega tegelev käitaja. Põhjusliku seose tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada tegevuse kulgu, kasutatavaid ruume, ehitisi ja seadmeid, kahjuga seotud ainete ja organismide olemust ja kontsentratsiooni, ilmastikutingimusi, kahju tekkimise aega, kohta ja asjaolusid ning kahju üldisi iseärasusi.”;
5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 140 ja 141 ei kohaldata, kui keskkonnakahju või kahju oht on põhjustatud käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevustega.”;
6) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Keskkonnakahju või kahju ohu tekkimisel või kahju ohu püsimise korral rakendatud vältimismeetmetest hoolimata on kahju tekitaja kohustatud viivitamata teavitama kõigist keskkonnakahju ja kahju ohuga seotud asjaoludest ametit või Keskkonnainspektsiooni ning esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed. Kui keskkonnakahju või kahju oht võib mõjutada inimese tervist, teavitab amet ka Terviseametit.”;
7) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kinnisasja omanik on kohustatud ametit või Keskkonnainspektsiooni teavitama keskkonnakahju või kahju ohu esinemisest oma kinnisasjal, kui nende esinemine on ilmselge. Kui keskkonnakahju või kahju oht võib mõjutada inimese tervist, teavitab amet sellest ka Terviseametit.”;
8) paragrahvid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 18 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
10) seaduse 2. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4. jagu
Isikute õigused ja kohustused keskkonnakahju vältimisel ja heastamisel”;
11) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isikul, keda keskkonnakahju mõjutab või võib mõjutada või kellel on põhjendatud huvi keskkonnakahju menetlemise vastu või kelle õigusi keskkonnakahju või kahju ohu tekitamine rikub (edaspidi puudutatud isik), ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 31 nimetatud valitsusvälisel keskkonnaorganisatsioonil, kelle keskkonnakaitse eesmärke või senist keskkonnakaitsetegevust keskkonnakahju või kahju ohu tekitamine puudutab, on õigus taotleda ametilt vältimis- või heastamismeetmete rakendamist või kahju tekitaja kohustamist vältimis- või heastamismeetmeid rakendama. Selleks tuleb ametile esitada keskkonnakahju või selle ohuga seonduv asjassepuutuv teave.”;
12) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
„§ 231. Vältimis- ja heastamismeetmete talumise kohustus
(1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal keskkonnakahju või kahju ohu tuvastamise toiminguid või vältimis- või heastamismeetmete rakendamist, kui seda tehakse haldusakti alusel.
(2) Amet peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakti andmisel arvestama kinnisasja omaniku põhjendatud huvidega ja selgitama välja kinnisasja omaniku seisukoha.
(3) Kui keskkonnakahju vältimise või heastamise meetmetega tekib kahju kinnisasja omanikule, on kahju tekitaja kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule kahju hüvitama vastavalt võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätetele.”;
13) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 26 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kulud kannab kahju tekitaja, kui ta vastutab keskkonnakahju või kahju ohu põhjustamise eest.
(2) Kulud kannab amet, kui:
1) kahju tekitaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust;
2) kahju tekitaja on kulude kandmise kohustusest vabastatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4 ja 5;
3) kahju tekitaja ei ole teada.
(3) Kui kahju tekitaja on tuvastatud, nõuab amet temalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kantud kulud sisse, välja arvatud juhul, kui kahju tekitaja on kulude kandmise kohustusest vabastatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4 ja 5.
(4) Amet vabastab kahju tekitaja vältimis- ja heastamismeetmete rakendamise kulude kandmise kohustusest, kui kahju tekitaja tõendab, et:
1) keskkonnakahju või kahju ohu on põhjustanud kolmas isik ning hoolimata sellest, et rakendati asjakohaseid ohutusmeetmeid;
2) keskkonnakahju või kahju ohu on põhjustanud avaliku võimu kandja antud käsu või juhise täitmine, välja arvatud juhul, kui käsk või juhis on antud kahju tekitaja eelneva ebaseadusliku tegevuse või tegevusetuse tõttu.
(5) Amet vabastab kahju tekitaja heastamismeetmete rakendamise kulude kandmise kohustusest, kui kahju tekitaja tõendab, et keskkonnakahju on põhjustatud:
1) heitest või sündmusest, mis vastab loas kehtestatud tingimustele, kui luba on antud käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevuseks ning kahju tekitaja järgis talle seadusega ja seaduse alusel pandud kohustusi;
2) heitest või tegevusest või toote kasutamise viisist, mille kohta kahju tekitaja tõendab, et heite tekkimise või tegevuse toimumise ajal ei olnud olemasolevate teadus- ja tehnikateadmiste alusel põhjust pidada keskkonnakahju tekkimist tõenäoliseks, ning et ta võttis tarvitusele kõik abinõud tegevuse võimaliku mõju väljaselgitamiseks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimisega ning geneetiliselt muundatud organismi ja toote turustamisega põhjustatud keskkonnakahju heastamise meetmete rakendamise kuludele.
(7) Kahju tekitajal on õigus taotleda ametilt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ettenähtud kulude kandmise kohustusest vabastamist kuni heastamismeetmete plaani heakskiitmiseni.”;
15) paragrahvi 27 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tähtpäevaks kulude tasumata jätmisel maksab kahju tekitaja tasumata kulude jäägilt viivist 0,06 protsenti päevas.”;
16) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kulude tasumise ajatamisel arvestatakse kulude jäägilt intressi 0,03 protsenti kalendripäeva eest. Intressiarvestus peatub kahju tekitaja pankroti väljakuulutamisel.”;
17) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ametil on õigus nõuda kulude tasumise ajatamise korral tagatise esitamist. Tagatist ei nõuta pankrotis olevalt kahju tekitajalt, kelle võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil.”;
18) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kulude tasumise ajatamise tagatiseks võib olla:
1) pant, eelistades esimesele järjekohale seatud hüpoteeki või registerpanti;
2) krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii;
3) tagatisraha;
4) notari deposiit.”.
§ 9. Looduskaitseseaduse muutmine
Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.”;
2) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kaitsealused liigid ja kivistised;”;
3) paragrahvi 4 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitsealune kivistis on kaitsekategooriasse kantud kivistis, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.”;
4) paragrahvi 9 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–10 sätestatud nõudeid ei kohaldata liikide, püsielupaikade ja kivististe kaitse alla võtmisele.”;
5) paragrahvi 10 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Eesti looduses esineva haruldase või ohustatud kivistise võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega.”;
6) paragrahvi 22 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga määratud keskkonnakasutusloa andmise otsustamine ja keskkonna kasutuseks tingimuste seadmine;
2) kaitstavat loodusobjekti mõjutava planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluses osalemine ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmine;”;
7) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitstava loodusobjekti tähistamist korraldab kaitstava loodusobjekti valitseja.”;
8) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks võib koostada kaitsekorralduskava.”;
9) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:
㤠251. Elupaiga tegevuskava
(1) Elupaiga tegevuskava koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus.
(2) Elupaiga tegevuskava kehtestab keskkonnaminister käskkirjaga.
(3) Tegevuskava avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.”;
10) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks.”;
11) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) roo varumine.”;
12) paragrahvi 33 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Hoiualal ei kehti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatise esitamise kohustus olemasoleva elamu õuemaal tehtavate tööde kohta.”;
13) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.”;
15) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.”;
16) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse;”;
17) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) piirivalve rajatisele.”;
18) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) avalikult kasutatavale teele;”;
19) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isend käesoleva seaduse tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või looma, taime või seene äratuntav osa.”;
20) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kaitse alla võetud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, on erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kitsendustest ja lõikes 5 nimetamata ajal püsielupaigas lubatud:
1) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine;
2) jahipidamine;
3) kalapüük;
4) püsielupaiga valitseja nõusolekul koosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile, liigi elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ning olemasoleva ehitise hooldustööd.”;
21) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti kinnisasja haritaval maal, olemasoleva elamu õuemaal ja avalikus kasutuses oleval teel, samuti loodusliku rohumaa hooldamisel.”;
22) paragrahvi 55 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul.”;
23) paragrahvi 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega tolliasutused, kus toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse lisadesse kantud liikide isendite sisse- ja väljaveo nõuetekohasuse kontrollimine, ning määrab elusisenditega tegelemiseks kohandatud tolliasutused.”;
24) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hallhülge, viigerhülge, pruunkaru, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju ning kahjustuste ennetamise abinõude rakendamiseks tehtud kulutused hüvitatakse osaliselt.”;
25) paragrahvi 61 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju kuni 3200 euro ulatuses ühele isikule ühe viljalõikushooaja kohta;”;
26) seaduse 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9. peatükk
KIVISTISED JA LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID”;
27) paragrahvid 64 ja 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 64. Kivististe kaitse põhimõtted
(1) I kaitsekategooriasse arvatakse kivistised, mis esinevad vähestes leiukohtades ja millel on suur teadus- või kaubandusväärtus.
(2) II kaitsekategooriasse arvatakse kivistised, mille:
1) ulatuslik kogumine võib kahjustada nende leiukohti;
2) tervikeksemplare leitakse harva.
§ 65. Kivististe kaitse
(1) Kaitsealuse kivistise teadaolevatest leiukohtadest esinduslikumate kaitseks moodustatakse kaitsealad või võetakse leiukohad kaitse alla kaitstavate looduse üksikobjektidena.
(2) Kaitsealuse kivistise looduslikus leiukohas on keelatud tegevus, mis võib leiukoha hävitada või seda kahjustada.
(3) Kaitsealuse kivistise leiukohtade avastamisest tuleb teavitada Keskkonnaametit.
(4) I kaitsekategooria kivistist tohib looduslikust olekust eemaldada üksnes teadusotstarbel Keskkonnaameti loa alusel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa andmisest võib keelduda, kui:
1) loa taotleja ei taga kivistise püsivat säilitamist Eesti riiklikus või avalik-õiguslikus muuseumis või teadusasutuses;
2) loa taotleja on oma varasema tegevusega rikkunud käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid kivististe kaitse kohta ja tema suhtes on jõustunud sellekohane süüteootsus;
3) loa taotleja on loa taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid.
(6) Tehingud kaitsealuste kivististega või nende riigist väljaviimine on lubatud üksnes Keskkonnaameti loa alusel. Loa andmise aluseks on paleontoloogiaeksperdi arvamus.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud loa andmisest võib keelduda, kui:
1) on tegemist Eesti teadusele vajaliku erakordse kivistisega;
2) on tegemist I kategooria kivistisega, mida soovitakse riigist välja viia muul otstarbel kui teadus;
3) on tegemist I kategooria kivistisega, mille puhul kavandatakse tehingut muul otstarbel kui teadus;
4) on tegemist seni kirjeldamata liigiga;
5) loa taotleja on oma varasema tegevusega rikkunud käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid kivististe kaitse kohta ja tema suhtes on jõustunud sellekohane süüteootsus;
6) loa taotleja on loa taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid.
(8) Kaitsealuse kivistise leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib leiukohale ohtu põhjustada.”;
28) paragrahvid 66 ja 67 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 701 lõike 3 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) olema suunatud ebasoodsalt mõjutatavatele elupaikadele ja liikidele ning olema oma ulatuselt võrdelised tekitatava kahjuga;
2) toimima ebasoodsalt mõjutatavale elupaigale võimalikult lähedal;
3) tagama ebasoodsalt mõjutatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise eesmärkidega samaväärsete eesmärkide saavutamise;”;
30) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Keskkonnainspektsioonil on õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks.”.
§ 10. Maapõueseaduse muutmine
Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Loa andja avaldab teate kaevandamisloa taotluse esitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vajaduse korral taotleja kulul kohalikus või maakonna ajalehes. Kui kaevandamisloaga lubatud tegevusega võib kaasneda oluline regionaalne või üleriigiline keskkonnahäiring, avaldatakse teade taotleja kulul vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Vajaduse korral võib teate avaldada üleriigilise levikuga ajalehes ka muudel juhtudel.”;
2) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teates märgitakse:
1) loa taotleja ärinimi, registrikood ja asukoht või nimi, isikukood ja aadress;
2) kavandatav tegevuskoht;
3) kavandatava tegevuse lühikirjeldus;
4) ettepanekute ja vastuväidete ning küsimuste esitamise tähtaeg ja adressaat;
5) teave, et igaühel on õigus avatud menetluses ettepanekuid ja vastuväiteid esitada.
(4) Juhul kui kaevandamisloa andmise menetluses hinnatakse keskkonnamõju, võib loa andja teatada kaevandamisloa taotluse saamisest koos keskkonnamõju hindamise algatamise teatega, arvestades teavitamisviisi valides ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid.”.
§ 11. Metsaseaduse muutmine
Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Nõukogu liikme volitused algavad tema nimetamise päeval.”;
3) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud nõukogu liikmed nimetab Vabariigi Valitsus vastava ministri ettepanekul.”;
4) paragrahvi 49 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Nõukogu liikme tagasiastumisel enne volituste lõppemist nimetatakse tema asemele uus liige.”;
5) paragrahvi 49 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Riigikogu nimetab nõukogu liikmed otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. Riigikogu nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Riigikogu, keskkonnaminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister ning rahandusminister võivad enda nimetatud liikme igal ajal tagasi kutsuda.”.
§ 12. Veeseaduse muutmine
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vee erikasutusloa andja avaldab vee erikasutusloa taotluse esitamise kohta 21 päeva jooksul pärast taotluse menetlusse võtmist teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vajaduse korral taotleja kulul kohalikus või maakonna ajalehes. Kui vee erikasutusloaga lubatud tegevusega võib kaasneda oluline regionaalne või üleriigiline keskkonnahäiring, avaldatakse teade taotleja kulul vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Vajaduse korral võib teate avaldada üleriigilise levikuga ajalehes ka muudel juhtudel.”;
2) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates märgitakse:
1) vee erikasutusloa taotleja ärinimi, registrikood selle olemasolu korral ja asukoht;
2) kavandatav tegevuskoht;
3) kavandatava tegevuse lühikirjeldus;
4) ettepanekute ja vastuväidete ning küsimuste esitamise tähtaeg ja adressaat;
5) teave, et igaühel on õigus avatud menetluses ettepanekuid ja vastuväiteid esitada.”;
3) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Juhul kui vee erikasutusloa taotluse menetluses hinnatakse keskkonnamõju, võib loa andja teatada vee erikasutusloa taotluse saamisest koos keskkonnamõju hindamise algatamise teatega, arvestades teavitamisviisi valides ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid.
(22) Vee erikasutusloa andmise menetluses korraldatava avaliku väljapaneku kestus on vähemalt 14 päeva. Loa andja määrab avaliku väljapaneku kestuse sõltuvalt asja keerukusest ja mahust.”;
4) paragrahvi 91 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 9 lõikes 7 nimetatud aja jooksul” tekstiosaga „avaliku väljapaneku jooksul”;
5) paragrahvi 10 lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Valgalal tuleb reostusallika valdajal vältida reostusallika sellist seisundit, mis tekitab keskkonnaohu, ja võtta kohaseid ettevaatusmeetmeid reostusallikast lähtuva keskkonnariski vähendamiseks.”;
7) paragrahvi 26 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Keskkonnariskiga reostusallikad on:
1) kanalisatsiooniehitised;
2) naftasaaduste hoidmisehitised;
3) siloladustamiskohad;
4) sõnnikuhoidlad;
5) väetisehoidlad.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata reostusallikast võib lähtuda otsene ebasoodne mõju inimese tervisele, on keskkonnaministril õigus nimetada see keskkonnariskiga reostusallikaks ja kehtestada selle kohta veekaitsenõuded.”.
§ 13. Välisõhu kaitse seaduse muutmine
Välisõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 78 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 78. Saasteloa andmise avatud menetlus”;
2) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Saasteloa andja avaldab kahe nädala jooksul pärast saasteallika käitajalt saasteloa taotluse saamist uuest või oluliselt muudetavast olemasolevast paiksest saasteallikast saasteainete välisõhku suunamiseks taotluse saamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vajaduse korral taotleja kulul kohalikus või maakonna ajalehes. Kui saasteloaga lubatud tegevusega võib kaasneda oluline regionaalne või üleriigiline keskkonnahäiring, avaldatakse teade taotleja kulul vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Vajaduse korral võib teate avaldada üleriigilise levikuga ajalehes ka muudel juhtudel.”;
3) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Juhul kui saasteloa taotluse menetluses hinnatakse keskkonnamõju, võib saasteloa andja teatada saasteloa taotluse saamisest koos keskkonnamõju hindamise algatamise teatega, arvestades teavitamisviisi valides ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid.”;
4) paragrahvi 78 lõike 3 punkti 5 täiendatakse tekstiosaga „ning kuhu saab esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid”;
5) paragrahvi 78 lõike 3 punkt 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„6) teavet, et igaühel on õigus avatud menetluses ettepanekuid ja vastuväiteid esitada;”;
6) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Saasteloa andmise menetluses korraldatava avaliku väljapaneku kestus on vähemalt 14 päeva. Loa andja määrab avaliku väljapaneku kestuse sõltuvalt asja keerukusest ja mahust.”.
§ 14. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning käesoleva seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus jõustuvad 2014. aasta 1. augustil.
(2) Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükk jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.
(3) Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 26 lõike 3 punkt 6 jõustub 2017. aasta 1. augustil.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter