Teksti suurus:

Perehüvitiste seadus

Sisukord

Perehüvitiste seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge:RT I, 08.07.2016, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.06.2016 otsus nr 803

Perehüvitiste seadus

Vastu võetud 15.06.2016

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

 (1) Käesolev seadus sätestab perehüvitiste liigid, eesmärgid ja ulatuse ning nende määramise ja maksmise tingimused ja korra.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

 (3) Kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116).

§ 2. Seaduse eesmärk

  Käesoleva seaduse eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist.

§ 3. Perehüvitised

 (1) Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

 (2) Perehüvitiste liigid on riiklikud peretoetused (edaspidi peretoetused), vanemahüvitis ja elatisabi.

§ 4. Perehüvitisi saama õigustatud isikud

 (1) Perehüvitisi määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isikule.

 (2) Perehüvitise saamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.

 (3) Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses.

 (4) Perehüvitise saamise õigust ei ole Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist.

§ 5. Isikute teavitamine peretoetuste ja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisest

 (1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab hüvitise õiguse tekkimise kohta teate isikute e-posti aadressidele või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise õiguse tingimuste vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
 1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise või hooldajaks määramise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse ja kodakondsuse kohta;
 2) andmed aja- või asendusteenistuse perioodi kohta.

§ 6. Perehüvitiste taotlemine

 (1) Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.

 (2) Perehüvitiste taotlemise päevaks loetakse taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev. Kui taotlus on esitatud elektrooniliselt, loetakse taotlemise päevaks taotluse esitamise päev.

 (3) Sotsiaalkindlustusamet edastab teate perehüvitiste määramise kohta selle vanema e-posti aadressile või teavitab seda isikut, kes ei esitanud perehüvitiste taotlust, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.

 (4) Perehüvitiste taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 7. Perehüvitiste arvutamise alused

 (1) Peretoetuste suurused kehtestatakse konkreetse suurusena. Peretoetuste maksmise alguskuul arvutatakse toetuse suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus hüvitist saada.

 (2) Vanemahüvitise arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu suurus. Vanemahüvitise maksmise algus- ja lõpukuul arvutatakse hüvitise suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus hüvitist saada.

 (3) Elatisabi kehtestatakse konkreetse suurusena. Kohtumenetluse ajal makstava elatisabi maksmise algus- ja lõpukuul arvutatakse elatisabi suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus elatisabi saada.

§ 8. Perehüvitiste määramine ja maksmine

 (1) Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet.

 (2) Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Sotsiaalkindlustusametil on lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine.

 (4) Perehüvitisi makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

 (5) Kui perehüvitiste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi posti teel kojukandega, rakendatakse perehüvitiste väljamaksmiseks sama viisi.

 (6) Perehüvitiste arvutamisel, määramisel, maksmisel ja tasaarvestamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega.

§ 9. Taotleja teatamiskohustus

  Taotleja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitise saamist või selle suurust:
 1) taotleja või lapse elama või õppima asumine teise riiki või teises riigis õpingute katkestamine või lõpetamine;
 2) pereliikme – vanema, eestkostja, hooldaja, vanema abikaasa või muu hüvitist saama õigustatud isiku – tööle asumine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni;
 3) perehüvitiste saamine välisriigilt.

§ 10. Valla- ja linnavalitsuse teatamiskohustus

  Valla- või linnavalitsus teavitab Sotsiaalkindlustusametit viivitamata asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste maksmise peatamist, jätkamist või lõpetamist. Muu hulgas teavitab valla- või linnavalitsus lapse perest eraldamisest ja last tegelikult kasvatavast isikust, peres hooldamise lepingu sõlmimisest, lapse turvakodusse või asenduskodusse paigutamisest ning asjaolust, et lapse elukohta ei ole olnud võimalik tuvastada valla või linna territooriumil, või perekonna kolimisest välisriiki.

§ 11. Politsei- ja Piirivalveameti teatamiskohustus

  Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse lõpetamisest kümne tööpäeva jooksul.

§ 12. Perehüvitiste maksmise peatamine ja jätkamine

 (1) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest.

 (2) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui valla- või linnavalitsus on paigutanud lapse asenduskodusse enne kohtumääruse tegemist.

 (3) Sotsiaalkindlustusamet jätkab perehüvitiste maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud põhjus on ära langenud.

 (4) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul. Perehüvitiste maksmist jätkatakse teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.

 (5) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui posti teel kojukandega makstavad hüvitised on välja võtmata vähemalt kaks kuud. Pärast taotluse esitamist makstakse hüvitised taotlejale välja.

 (6) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise perehüvitisi saavale isikule, kui tema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus või kui tema suhtes on algatatud tagaotsimismenetlus põhjusel, et isik hoiab kõrvale vabaduskaotusliku karistuse kandmisest. Perehüvitiste maksmist jätkatakse, kui peatamise põhjus on ära langenud.

§ 13. Perehüvitiste maksmise lõpetamine

  Sotsiaalkindlustusamet lõpetab perehüvitiste maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või tehakse perekonnas hooldamise leping või laps paigutatakse asenduskodusse.

§ 14. Perehüvitiste tagasinõudmine ja tasaarvestamine

 (1) Perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (2) Sotsiaalkindlustusamet võib tasaarvestada isikule alusetult makstud perehüvitisi käesoleva seaduse alusel makstavate perehüvitistega. Tasaarvestatav summa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud peretoetuste ja elatisabi summast. Vanemahüvitise saajale säilitatakse vähemalt 50 protsenti käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud vanemahüvitise määrast.

 (3) Käesoleva seaduse § 19 alusel määratud toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa eest.

 (4) Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude täitmata jätmise kohustuse korral, ent puuduvad andmed isiku aadressi kohta, või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole võimalik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil teatavaks teha, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2. peatükk Peretoetused 

1. jagu Peretoetuste eesmärk ja liigid 

§ 15. Peretoetuste eesmärk

  Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.

§ 16. Peretoetuste liigid

 (1) Iga kuu makstavad peretoetused on:
 1) lapsetoetus;
 2) lapsehooldustasu;
 3) üksikvanema lapse toetus;
 4) eestkostetava või hooldatava lapse toetus;
 5) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus.

 (2) Ühekordsed peretoetused on:
 1) sünnitoetus;
 2) lapsendamistoetus;
 3) elluastumistoetus.

2. jagu Iga kuu makstavad peretoetused 

§ 17. Lapsetoetus

 (1) Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni.

 (2) Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

 (3) Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.

§ 18. Lapsehooldustasu

 (1) Lapsehooldustasu saamise õigus on ühel vanematest, kes:
 1) kasvatab kuni kolmeaastast last – 38,36 eurot iga kuni kolmeaastase lapse kohta;
 2) kasvatab kuni kolmeaastasele lapsele lisaks ka kolme- kuni kaheksa-aastast last – 19,18 eurot iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;
 3) kasvatab kolme- või enamalapselises perekonnas kolme või enamat lapsetoetust saavat last – 19,18 eurot iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta.

 (2) Õigus lapsehooldustasule tekib alates lapse sünnist ning lõpeb lapse kolmeaastaseks saamise päeval või lapse kaheksa-aastaseks saamise päeval.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse tema kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel samal ajal sama lapse kohta toetust ei maksta.

 (5) Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, on õigus lapsehooldustasule sellel vanemal.

 (6) Kui lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik, on tal õigus lapsehooldustasule suuruses 38,36 eurot iga hooldatava lapse kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 115,08 eurot kuus. Vanemale sama lapse kohta selle aja eest lapsehooldustasu ei maksta.

 (7) Lapse eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, on õigus lapsehooldustasule käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.

 (8) Lapsehooldustasu ei maksta:
 1) lapse kohta, kelle sünniga seoses makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel;
 2) lapse kohta, kelle lapsendamisega seoses makstakse lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel;
 3) kui ühele vanemale makstakse vanemahüvitist käesoleva seaduse alusel.

§ 19. Üksikvanema lapse toetus

 (1) Üksikvanema lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

 (2) Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.

 (3) Üksikvanema lapse toetuse suurus on 19,18 eurot.

 (4) Üksikvanema lapse toetuse maksmine lõpetatakse järgmistel juhtudel:
 1) isaduse tuvastamine;
 2) isaduse omaksvõtt;
 3) lapse vanema tagaotsimise lõpetamine või sama vanema eest toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramine;
 4) vanema abikaasa või kasuvanema kaotuse korral toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni määramine.

§ 20. Eestkostetava või hooldatava lapse toetus

 (1) Eestkostetava või hooldatava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel.

 (2) Eestkostetava või hooldatava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse jõustumise päeval või perekonnas hooldamise lepingu sõlmimise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste või hooldamise lõppemisele järgnevast kuust.

 (3) Kui eestkoste või perekonnas hooldamine lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

 (4) Eestkostetava või hooldatava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta.

§ 21. Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus

 (1) Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse saamise õigus on ühel vanematest, hooldajal või eestkostjal, kes kasvatab peres seitset või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

 (2) Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse suurus on 168,74 eurot.

3. jagu Ühekordsed peretoetused 

§ 22. Sünnitoetus

 (1) Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral.

 (2) Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.

 (3) Sünnitoetuse saamise õigus on lapsendajal, eestkostjal või hooldajal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

 (4) Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.

 (5) Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.

 (6) Sünnitoetust ei maksta surnult sündinud lapse kohta.

§ 23. Lapsendamistoetus

 (1) Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

 (2) Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval.

 (3) Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

§ 24. Elluastumistoetus

 (1) Elluastumistoetuse saamise õigus on isikul, kes lapsena viibis asenduskodus või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama kahe aasta jooksul pärast asenduskoduteenuse, eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemist.

 (2) Õigus elluastumistoetuse saamiseks tekib iseseisvalt uude elukohta elama asumise päeval.

 (3) Elluastumistoetuse suurus on 383,60 eurot.

4. jagu Peretoetuste taotlemine, arvutamine ja määramine 

§ 25. Peretoetuste taotleja

 (1) Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hooldaja või:
 1) vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutav isik;
 2) last kasvatav vanema abikaasa;
 3) last kasvatav isik, kes kasvatab ka ühist last lapse vanemaga;
 4) iseseisvalt elama asunud üle 18-aastane peretoetustele õigust omav isik;
 5) elluastumistoetuse taotlemise korral isik, kes vastab käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
 6) lapse perest eraldamise korral last kasvatav isik.

 (2) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud juhul on peretoetuste taotlejaks vanem, kelle pere koosseisu laps arvati.

§ 26. Peretoetuste arvutamise alused

 (1) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.

 (2) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.

 (3) Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele.

 (4) Õppimise tõttu ajutiselt perest eemal viibiv laps arvatakse peretoetuste suuruse kindlakstegemisel pere koosseisu.

§ 27. Peretoetuste arvutamine

 (1) Iga kuu makstava peretoetuse suurus arvutatakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruse alusel. Toetuse suuruse muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue toetuse suuruse kehtestamise kuupäevast arvates.

 (2) Sünnitoetust, lapsendamistoetust ja elluastumistoetust makstakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruses.

§ 28. Peretoetuste määramine

 (1) Igakuine peretoetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud toetuse saamise õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.

 (2) Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

 (3) Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.

 (4) Sünnitoetuse maksmisel eestkostjale või hooldajale hakkab kuus kuud kulgema alates kohtumääruse jõustumise või perekonnas hooldamise lepingu sõlmimise päevast.

 (5) Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

5. jagu Peretoetuste maksmise erisused 

§ 29. Iga kuu makstavate peretoetuste maksmine üle 16-aastasele lapsele

 (1) Lapse 16-aastaseks saamisel jätkatakse peretoetuste maksmist pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist kuni Eesti hariduse infosüsteemist õpingute lõpetamise või kooli nimekirjast väljaarvamise kohta andmete saamiseni.

 (2) Kui põhikooli lõpetab 16-aastane või vanem laps või laps, kes saab enne uue õppeaasta algust 16-aastaseks, makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, makstakse pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist toetusi tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest.

 (3) Välismaal õppimise korral jätkatakse peretoetuste maksmist pärast õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Teatise hilisemal esitamisel makstakse toetusi tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui teatise esitamisele eelnenud kuue kuu eest.

§ 30. Peretoetuste maksmise erisused

 (1) Kui käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud asjaolud mõjutavad peretoetuse suurust, makstakse toetust uues suuruses asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.

 (2) Lapsele, kes viibib asenduskodus, ja lapsele, kes viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, peretoetusi ei maksta.

 (3) Kui lapse suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist, makstakse peretoetused tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui laps mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega.

 (4) Kui lapsele on määratud eestkostja, kantakse kohtumääruse alusel peretoetused lapse arvelduskontole, kusjuures käesoleva seaduse §-des 17 ja 21 nimetatud toetused jagatakse laste vahel võrdselt.

 (5) Kui lapsele on määratud juriidilisest isikust eestkostja, võib peretoetusi maksta juriidilise isiku arvelduskontole.

 (6) Emale, kes kasvatab kinnipidamisasutuses kuni kolmeaastast (kaasa arvatud) last, makstakse peretoetust juhul, kui laps viibib emaga kinnipidamisasutuses.

§ 31. Peretoetuste maksmise lõpetamine

  Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.

3. peatükk Vanemahüvitis 

1. jagu Vanemahüvitise eesmärk ja õigus vanemahüvitisele 

§ 32. Vanemahüvitise eesmärk

 (1) Vanemahüvitise eesmärk on säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist.

 (2) Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse sissetulek vanemahüvitise määra ulatuses.

§ 33. Vanemahüvitist saama õigustatud isik

 (1) Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse § 130 lõike 3 alusel, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

 (2) Enne lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus vanemahüvitisele last kasvataval emal, välja arvatud juhul, kui lapse ema on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui hüvitisele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal.

 (3) Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist, on õigus vanemahüvitisele sellel vanemal.

 (4) Mitmikute sünni puhul on õigus vanemahüvitisele ühel vanematest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud erisusi.

 (5) Isikule, kellele makstakse vanemahüvitist ja kellel tekib samal ajal õigus vanemahüvitisele seoses teise lapse või teiste laste kasvatamisega, makstakse vanemahüvitist ühe lapse kohta isiku valikul.

§ 34. Vanemahüvitise saamise õiguse tekkimine ja lõppemine

 (1) Vanemahüvitise saamise õigus tekib ravikindlustuse seaduses sätestatud sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünnist.

 (2) Vanemahüvitis määratakse vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele või juhul, kui vanemahüvitise taotleja on lapsendaja, eestkostja või hooldaja, määratakse hüvitis lapse 18 kuu vanuseks saamise päevani.

2. jagu Teatamiskohustus 

§ 35. Isiku teatamiskohustus

 (1) Kui vanemahüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu, on ta kohustatud sellest Sotsiaalkindlustusametile viivitamata kirjalikult teatama.

 (2) Kui vanemahüvitise saaja saab vanemahüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu mõnel käesoleva seaduse § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalmaksu maksja tõendi tulu saamise kohta, jõustunud kohtuotsuse, kohtumääruse, töövaidluskomisjoni otsuse või muud asjakohased dokumendid.

§ 36. Sotsiaalmaksu maksja teatamiskohustus

 (1) Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud andma vanemahüvitise saaja nõudel talle tõendi sotsiaalmaksuga maksustatava tulu väljamaksmise kohta või edastama selle Sotsiaalkindlustusametile:
 1) esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise saamise õiguse tekkimisele eelnenud kalendrikuude eest saadud tulu kohta;
 2) pärast hüvitise saamise õiguse lõppemist saadud tulu kohta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud perioodi eest, mis järgneb hüvitise saamise õiguse lõppemisele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Sotsiaalkindlustusametile edastatava sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3. jagu Vanemahüvitise suuruse arvutamine, vanemahüvitise määr ja selle arvutamise erisused 

§ 37. Vanemahüvitise suuruse arvutamine

 (1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

 (2) Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel.

 (3) Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on vanemahüvitise taotleja hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu ja kalendrikuude arvu jagatis. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ja tööandja maksejõuetuse hüvitiselt ning sotsiaalmaksuseaduse § 6, välja arvatud lõike 1 punktide 5 ja 14 alusel arvestatud sotsiaalmaksu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kalendrikuude arv on kalendriaasta kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu vahe jagatud 30-ga, kuid mitte suurem kui 12. Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kui kalendrikuude arv on võrdne nulliga, kuid isik on saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, jagatakse tema tulu arvuga 12.

 (5) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust.

§ 38. Vanemahüvitise ülempiir

 (1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisele eelnenud üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.

 (2) Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamiseks korrutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja saadud tulemus jagatakse 12-ga. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega.

 (3) Sotsiaalkindlustusamet arvutab ja avaldab järgmise kalendriaasta hüvitise ülempiiri oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 39. Vanemahüvitise määr

 (1) Vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. Hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

 (2) Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga.

§ 40. Vanemahüvitise suuruse arvutamise erisused

 (1) Kui käesoleva seaduse § 37 lõigete 1–4 või käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus töötasu alammääraga.

 (2) Kui rasedus- ja sünnituspuhkuse või sünnitushüvitise saamise õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse vanemahüvitise suurus esimese 70 päeva eest käesoleva seaduse § 37 lõigete 1–4 või käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel, kuid vanemahüvitist ei maksta ühes kalendrikuus rohkem kui töötasu alammääras.

 (3) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 nimetatud töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade hulka ei arvata perioodi, millal rasedal ning rasedus- ja sünnituspuhkuse saamise õigust omaval töötajal või ametnikul oli töö- või teenistustingimusi ajutiselt kergendatud või töötaja oli terviseseisundile vastava töö puudumisel tööülesannete täitmisest ajutiselt keeldunud või ametnikul oli avaliku võimu teostamise õigus peatatud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel jagatakse vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta eest ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis käesoleva seaduse § 37 lõike 4 alusel arvutatud kalendrikuude arvuga. Saadud jagatis arvatakse käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud ühe kalendrikuu keskmise tulu hulka.

 (5) Kui vanemahüvitise taotleja on hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal töötanud teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis ning tal puudub nimetatud perioodil ja selle perioodi lõpust kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus töötasu alammääraga.

§ 41. Vanemahüvitise arvutamine laste järjestikuse sünni korral

 (1) Kui vanemahüvitise taotlejal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kaks aastat ja kuus kuud, on käesoleva seaduse §-de 37–40 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või see on sellega võrdne, arvutatakse hüvitise suurus varasemast tulust.

 (2) Sünnitushüvitist saama õigustatud isikule, kelle vanemahüvitis on arvutatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, hüvitatakse alates lapse sünnist vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, mis loetakse vanemahüvitiseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamisel jagatakse isikule määratud ühe kalendrikuu vanemahüvitise summa 30-ga. Saadud jagatisest lahutatakse ühe kalendripäeva kohta määratud sünnitushüvitis. Saadud vahe korrutatakse kalendripäevade arvuga lapse sünni päevast kuni ravikindlustuse seaduses sätestatud sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevani.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet ei hüvitata perioodi eest, millal vanemale makstakse vanemahüvitist eelmise lapse kohta.

 (5) Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitatakse taotlejale üks kord koos vanemahüvitise väljamaksega.

4. jagu Vanemahüvitise ümberarvutamine 

§ 42. Vanemahüvitise ümberarvutamine

 (1) Kui vanemahüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, sealhulgas teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu (edaspidi tulu), lahutatakse hüvitisest hüvitise määra ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Hüvitise suurus on vähemalt pool isikule määratud hüvitisest, kuid mitte väiksem kui hüvitise määr.

 (2) Kui sotsiaalmaksu maksja süü tõttu makstakse vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saajale õigel ajal maksmata jäänud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, on Sotsiaalkindlustusametil õigus vanemahüvitise saaja esitatud tõendite alusel lugeda sotsiaalmaksuga maksustatav tulu välja makstuks kalendrikuul, millal sotsiaalmaksu maksja oleks pidanud selle tulu tegelikult välja maksma.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise vähendamist ei rakendata järgmise tulu suhtes:
 1) esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise saamise õiguse tekkimisele eelnenud kalendrikuude eest saadud tulu;
 2) pärast hüvitise saamise õiguse lõppemist saadud tulu, kui hüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud perioodi eest, mis järgneb hüvitise saamise õiguse lõppemisele;
 3) töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstav hüvitis, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul;
 4) enne hüvitise saamise õiguse tekkimist saamata jäänud tulu, mis makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul, kui hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja süül.

§ 43. Vanemahüvitise ümberarvutamine kalendriaasta vahetumisel või korduval taotlemisel

 (1) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud hüvitis ümber, kui hüvitise suurus on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Hüvitist makstakse töötasu alammääras.

 (2) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 40 lõike 1, 2 või 5 alusel määratud vanemahüvitis ümber, arvestades Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.

 (3) Kui hüvitis on määratud hüvitise ülempiiri suuruses või hüvitise määras, seda kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.

 (4) Kui vanemahüvitist taotleb sama lapse kohta korduvalt sama isik, siis tema hüvitise suurust ümber ei arvutata.

5. jagu Vanemahüvitise määramine, maksmine ja saaja vahetamine 

§ 44. Vanemahüvitise määramine ja maksmine

 (1) Vanemahüvitis määratakse käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud hüvitise saamise õiguse tekkimise päevast, kui hüvitise taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul hüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates.

 (2) Vanemahüvitise hilisemal taotlemisel määratakse hüvitis tagantjärele, kuid kõige rohkem taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

 (3) Vanemahüvitise maksmise kalendrikuu on kuu, mille eest hüvitist makstakse. Hüvitis makstakse välja igas kuus eelmise kalendrikuu eest.

 (4) Kui isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus vangistusega karistamise kohta ning vangistus on pööratud täitmisele, peatatakse vanemahüvitise maksmine karistuse kandmise ajaks.

§ 45. Vanemahüvitise saaja vahetamine

 (1) Vanemahüvitise uue taotleja hüvitise suurus arvutatakse käesoleva seaduse §-de 37–40 alusel tema tulust kalendriaastal, mis eelnes hüvitise senise saaja § 34 lõikes 1 sätestatud hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitis on määratud § 41 lõike 1 alusel.

 (2) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral rakendatakse uuele taotlejale hüvitise senise saaja käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud hüvitise saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud hüvitise määra, töötasu alammäära ja hüvitise ülempiiri.

 (3) Vanemahüvitise saajate vahetamisel määratakse vanemahüvitis uuele taotlejale taotluse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

6. jagu Vanemahüvitise tagasinõudmine 

§ 46. Vanemahüvitise tagasinõudmine

 (1) Vanemahüvitis nõutakse tagasi, kui:
 1) ilmneb, et hüvitise saajale makstud tulu oli väiksem kui hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või tulu pealt makstud sotsiaalmaks, või
 2) vanemahüvitisega samal ajal saadakse sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.

 (2) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib isikustatud sotsiaalmaksu andmeid vanemahüvitise maksmise kalendrikuude kohta hüvitise maksmise perioodil ning pärast nelja kalendrikuu möödumist hüvitise saamise õiguse lõppemisest.

 (3) Kui selgub, et vanemahüvitise arvutamise aluseks olevad isikustatud sotsiaalmaksu andmed on muutunud, arvutatakse hüvitis ümber ja enam makstud hüvitis nõutakse hüvitise saajalt tagasi.

 (4) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib vanemahüvitise arvutamise aluseks olevaid isikustatud sotsiaalmaksu andmeid tagasiulatuvalt kolme aasta jooksul pärast hüvitise saamise õiguse lõppemist.

4. peatükk Elatisabi 

1. jagu Elatisabi eesmärk ja õigus saada elatisabi 

§ 47. Elatisabi eesmärk

  Elatisabi eesmärk on tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi) või täitemenetluse ajal (edaspidi täitemenetlusaegne elatisabi).

§ 48. Elatisabi saama õigustatud isik

 (1) Elatisabi saama õigustatud isik on:
 1) alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust;
 2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust.

 (2) Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

2. jagu Elatisabi maksmise alused ja taotlemine 

§ 49. Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise alused

 (1) Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud ulatuses.

 (2) Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (edaspidi hagi tagamise määrus).

 (3) Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

 (4) Kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes elatist väljamõistva kohtumenetluse algatamise tõttu.

§ 50. Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise alused

 (1) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.

 (2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud neli kuud ja pärast seda on tekkinud võlgnevus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi eest.

 (3) Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 100 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 100 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 100 euroga või suurem kui 100 eurot kalendrikuus.

 (4) Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud elatise summa on väiksem kui 100 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud suurus.

 (5) Täitemenetlusaegse elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudja arvelduskontole kohtutäituri poolt ülekantud elatise summa kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.

§ 51. Elatisabi taotlemine

 (1) Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isik, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

 (2) Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.

 (3) Sotsiaalkindlustusamet algatab täitemenetlusaegse elatisabi menetluse kohtutäiturilt teate saamisega. Kohtutäitur edastab hiljemalt käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud arvestusperioodile järgneva kalendrikuu esimesel tööpäeval Sotsiaalkindlustusametile elatisabi taotleja taotluse, kui elatisabi taotleja on täitmisavalduses andnud nõusoleku täitemenetlusaegse elatisabi menetluse algatamiseks Sotsiaalkindlustusametis.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate ja taotluse andmete loetelu ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3. jagu Elatisabi määramine ja maksmine 

§ 52. Elatisabi määramine

 (1) Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

 (2) Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest arvates.

 (3) Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuses märgitakse teave elatisnõude ülemineku kohta riigile.

 (4) Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse kätte elatisabi taotlejale ja elatisnõude võlgnikule. Kui puuduvad andmed elatisabi võlgniku aadressi kohta või kui elatisabi võlgnik ei ela teada oleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning otsust ei ole muul viisil võimalik teatavaks teha, avaldatakse elatisabi määramise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (5) Täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.

 (6) Sotsiaalkindlustusamet teeb sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu teatavaks täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toimingu. Elatisabi taotlejale tehakse täitemenetlusaegne elatisabi määramise toiming teatavaks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.

§ 53. Elatisabi maksmine

 (1) Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul väljamaksmise kuule vastavas elatisabi suuruses.

 (2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamisele ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tähtajale järgneva kuu 10. kuupäevaks.

§ 54. Elatisabi maksmise lõpetamine

 (1) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks:
 1) kui hagi tagamise määrus, millega võlgnikku kohustati elatist maksma kohtumenetluse ajal, on tühistatud;
 2) kui kohtumenetlus elatisnõudes on lõpetatud;
 3) kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud;
 4) võlgniku surma korral;
 5) elatisabi saama õigustatud isiku surma korral.

 (2) Kui võlgnik tõendab, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud või esitab elatisnõudele muu tõendatud vastuväite, lõpetab Sotsiaalkindlustusamet kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud tingimustel.

4. jagu Elatisabi saaja kohustused 

§ 55. Elatisabi saaja teatamiskohustus

 (1) Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja on kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks käesoleva seaduse §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist:
 1) hagi tagamise määruse tühistamine;
 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega;
 3) lapse kasvatamise lõpetamine;
 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma;
 5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised;
 6) elatise kohtuotsuse muutmine;
 7) välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine.

 (2) Täitemenetlusaegse elatisabi saaja on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–7 sätestatud asjaoludest kohustatud viivitamata teavitama kohtutäiturit.

§ 56. Elatisabi tagasinõudmine ja tasaarvestamine

 (1) Sotsiaalkindlustusamet nõuab elatisabi saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui:
 1) elatisabi on makstud hoolimata sellest, et käesolevas seaduses sätestatud elatisabi maksmise alused ei olnud täidetud;
 2) kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks olnud kohtumenetlus on lõppenud, ilma et elatis oleks välja mõistetud, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks oli kostja surm;
 3) kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile;
 4) täitemenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust.

 (2) Alusetult makstud täitemenetlusaegset elatisabi ei ole lubatud tasaarvestada õigustatud isiku täitemenetlusaegse elatisabi nõudega.

 (3) Kui kohtutäitur saab teada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolust, teavitab ta sellest viivitamata Sotsiaalkindlustusametit.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasaarvestus ei ole viinud nõude rahuldamiseni, on Sotsiaalkindlustusametil õigus edastada nõue sissenõudmiseks valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

5. jagu Elatisnõude üleminek riigile ja selle sissenõudmine 

§ 57. Elatisnõude üleminek riigile

 (1) Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

 (2) Täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses.

 (3) Võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel riigile üleläinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi kohta. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused.

 (4) Sotsiaalkindlustusamet teatab võlgnikule kohtumenetlusaegse elatisabi nõude riigile üleminekust viivitamata pärast võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendi jõustumist.

 (5) Võlgnikule teatatakse kirjalikult, milline nõue, millisest hetkest, millises ulatuses ja millisel õiguslikul alusel on riigile üle läinud. Ühtlasi tehakse võlgnikule ettepanek kohtumenetlusaegse elatisabi maksmisest tulenev riigi nõue rahuldada ja antakse nõude rahuldamiseks vajalikke juhiseid.

§ 58. Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmine

 (1) Kui kohtumenetlusaegse elatisabi nõude võlgnik ei ole riigile üleläinud nõuet rahuldanud, võib Sotsiaalkindlustusamet elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

 (2) Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õigusi teostab valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus.

 (3) Täitemenetlusaegse elatisabi maksmisega riigile üleläinud nõude kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet riigi nimel avalduse elatisasjas algatatud täitemenetlusega ühinemiseks või välisriigist laekuva elatise vahendamise korral riigi nõude mahaarvamiseks käesoleva seaduse § 60 lõike 3 alusel.

 (4) Riigile üleläinud elatisnõue makstakse riigile ühinenud täitemenetluses välja ainult siis, kui lapsele kuuluv ja sissenõutavaks muutunud elatisnõue on täies mahus välja makstud.

 (5) Elatisabi ei nõuta sisse elatisabi saama õigustatud isikult, kui riigi nõue tema vastu on tekkinud pärimisseaduses sätestatud korras.

 (6) Riigile üleläinud ja võlgnikult sissenõutud elatisnõude ja elatisabi saajalt tagasinõutud elatisabi summad kantakse riigieelarvesse.

6. jagu Täitemenetlusaegse elatisabi erisused täitemenetluse läbiviimisel välisriigis 

§ 59. Kohtulahendi välisriiki täitmisele esitamine

 (1) Kui võlgniku suhtes ei saa Eestis täitemenetlust läbi viia, sest tal puudub Eestis vara, elu- ja asukoht ning taotlejale on teada, et võlgniku või tema vara asukoht võib olla välisriigis, peab elatisabi taotleja täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitama elatist väljamõistva kohtulahendi täitmisele asjakohasesse välisriiki. Sel juhul esitab taotleja ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel volitatud kohtutäiturile.

 (2) Kui võlgniku vara, elu- või asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud elatist väljamõistva kohtulahendi täitmise taotlemist Eesti keskasutuse kaudu võimaldava konventsiooniga, peab elatisabi taotleja esitama elatist väljamõistva kohtulahendi täitmisele vastavasse riiki Justiitsministeeriumi kaudu. Sel juhul esitab taotleja ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse Justiitsministeeriumile.

 (3) Elatisabi taotleja kohustub elatist väljamõistva kohtulahendi välisriiki täitmisele esitamise korral volitama enda poolt valitud kohtutäiturit võtma vastu välisriigis võlgnikult sissenõutud elatist. Elatisabi taotleja märgib elatist väljamõistva kohtulahendi välisriiki täitmisele esitamise korral elatise saajaks volitatud kohtutäituri ja saaja kontoks selle kohtutäituri ametialase arvelduskonto.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud volikirja andmete loetelu, millega elatisabi taotleja volitab kohtutäiturit välisriigist sissenõutud elatist vastu võtma, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (5) Justiitsministeerium edastab volitatud kohtutäiturile elatisabi taotluse, välisriiki saadetava kohtulahendi koopia ja taotleja poolt esitatud võlgnevuse kalkulatsiooni.

 (6) Volitatud kohtutäitur avab välisriigist laekuva elatise vahendamise toimiku, milles peab arvestust lapsele ja riigile kuuluvate elatisnõuete üle tema arvelduskontole laekuva elatise ning talle esitatud andmete ja dokumentide alusel. Kohtutäitur esitab Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul elatisabi väljamakse suuruse samas sättes nimetatud arvestusperioodi eest, lähtudes tema poolt elatisabi taotlejale ülekantud elatise suurusest ning talle esitatud kirjalikest dokumentidest, millest nähtub, et elatisabi taotleja nõue on rahuldatud.

 (7) Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis käesoleva jao kohaselt. Sellisel juhul volitab elatisabi taotleja välisriigis sissenõutud elatist vastu võtma Eestis täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri.

 (8) Kui elatisabi taotleja on algatanud elatist väljamõistva kohtulahendi alusel välisriigis täitemenetluse enne, kui ta esitab elatisabi taotluse, peab ta elatisabi saamiseks volitama Eesti kohtutäiturit käesoleva paragrahvi kohaselt välisriigis sissenõutud elatist vastu võtma ning teavitama välisriigis täitemenetlust läbiviivat asutust või isikut, et sissenõutud elatis tuleb kanda volitatud kohtutäituri ametialasele kontole. Elatisabi taotleja peab välisriigis alustatud täitemenetluse kohta esitama täitemenetlust läbiviiva asutuse väljastatud ning apostillitud või legaliseeritud kinnituse.

 (9) Kui Justiitsministeerium on välisriigi keskasutuselt saanud teabe, et täitemenetlust välisriigis ei ole alustatud või täitemenetlus on lõpetatud, edastab Justiitsministeerium nimetatud teabe välisriigist elatist vahendama volitatud Eesti kohtutäiturile. Kohtutäitur lõpetab teabe saamise järel elatise vahendamise ning sulgeb elatise vahendamise toimiku.

§ 60. Välisriigist laekuv elatis, elatisabi väljamaksmine ja riigi nõude mahaarvamine

 (1) Kohtutäitur, keda on volitatud vastu võtma välisriigis sissenõutud elatist on kohustatud tema kontole laekunud elatise kandma elatisabi taotleja kontole kümne tööpäeva jooksul.

 (2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse alates nelja kuu möödumisest välisriigis sundtäitmisele pädeva isiku poolt kohtulahendi vastuvõtmise kohta kinnituse esitamisest. Kui kohtulahend on esitatud täitmisele Justiitsministeeriumi kaudu, makstakse täitemenetlusaegset elatisabi alates nelja kuu möödumisest, kui Justiitsministeerium on saanud välisriigi pädevalt keskasutuselt teate kohtulahendi täitmisele edastamise kohta.

 (3) Kohtutäitur arvab riigile üleläinud elatisnõude maha välisriigist laekunud elatisest talle esitatud kohtulahendi ja nõude üleminekut tõendava dokumendi alusel, kui lapsele kuuluv ja sissenõutavaks muutunud elatisnõue on täies ulatuses välja makstud.

5. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted ja järelhindamine 

§ 61. Üksikvanema lapse toetuse maksmise jätkamine

  Kui isikule makstakse käesoleva seaduse jõustumise ajal üksikvanema lapse toetust, jätkatakse selle maksmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 19.

§ 62. Paragrahvi 50 lõike 2 rakendamine

  Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud neljakuulist tähtaega ei kohaldata isiku suhtes, kes on täitemenetluse algatanud vähemalt neli kuud enne käesoleva seaduse jõustumist.

§ 63. Seaduse järelhindamine

 (1) Käesoleva seaduse järelhindamiseks koostab Sotsiaalkindlustusamet tegevuskava, kus sätestatakse järelhindamise aeg, vaadeldavad mõju liigid ja hindamise kriteeriumid. Sotsiaalkindlustusamet esitab nimetatud tegevuskava Sotsiaalministeeriumile 2018. aasta 1. jaanuariks.

 (2) Sotsiaalkindlustusamet teeb järelhindamise lõpliku analüüsi 2020. aasta 1. jaanuariks ja esitab selle Sotsiaalministeeriumile kinnitamiseks.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 64. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse muutmine

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pensionistaaži arvestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.”;

2) paragrahvi 15 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist.”;

3) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Toitjakaotuspension määratakse Riigikogu liikme, kes sai parlamendiliikme vanaduspensioni või kellel oli selle saamiseks olemas vajalik Riigikogu liikme staaž, surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele. Toitjakaotuspensionile õigust omavateks perekonnaliikmeteks loetakse isikuid, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.”;

4) paragrahvid 22 ja 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 22. Avaldus pensioni taotlemiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 23. Pensioni arvutamine, ümberarvutamine, määramine ja väljamaksmine toimub Sotsiaalkindlustusameti kaudu.”;

5) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvis 282 asendatakse sõnad „Riigikogu Kantseleile” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametile”;

7) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Käesoleva seaduse kohaldamisega seonduvad küsimused lahendab Sotsiaalkindlustusamet. Parlamendipensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”.

§ 65. Elatisabi seaduse kehtetuks tunnistamine

Elatisabi seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 66. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Ajateenija alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele ajateenija lapse toetusele.”;

2) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Ajateenija lapse toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(13) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.”;

3) paragrahvi 64 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Asendusteenistuja alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele asendusteenistuja lapse toetusele.”;

4) paragrahvi 64 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Asendusteenistuja lapse toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(52) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.”.

§ 67. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu arvutab Sotsiaalkindlustusamet vastavalt perehüvitiste seaduse §-le 38.”;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel käesolevas paragrahvis sätestatud isikute vastavust täiendavate sissemaksete saamise tingimustele ja teavitab isikuid täiendavate sissemaksete saamise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet saadab isikutele sellekohase teavituse isikute e-posti aadressidele või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eeskoste seadmise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse ja kodakondsuse kohta;
2) andmed residentsuse kohta tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses;
3) isiku sotsiaalmaksualased andmed;
4) andmed isiku hooldajaks vormistamise kohta;
5) andmed enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isiku kohustusliku kogumispensioniga liitumise kohta;
6) andmed isikule riikliku pensioni määramise ja maksmise kohta.”;

3) paragrahvi 10 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ja vajaduse korral lisadokumendid”;

4) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldusele kantakse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha ja kontaktandmed ning selgelt väljendatud tahteavaldus, millise lapse suhtes täiendavaid sissemakseid soovitakse teha, samuti kinnitus käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kohta. Avaldusele kantakse veel taotleja lapse ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoha andmed. Kui vanemad soovivad käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kasutada täiendavate sissemaksete õigust kordamööda, siis kantakse taotlusele selle vanema nõusolek, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.”;

5) paragrahvi 10 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 10 lõiked 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Kui vanemad soovivad täiendavate sissemaksete õigust kasutada kordamööda, esitab täiendavate sissemaksete uus taotleja Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse, millel on selle vanema nõusolek, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.

(11) Kui ühel vanematest on õigus riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 11 punkti 2 alusel pensionilisale ning ta soovib kasutada õigust pensionilisale riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 6 teise lause kohaselt, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse, millel on selle vanema nõusolek, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid. Avalduse täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamiseks võib esitada ka vanem, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.”;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„(14) Sotsiaalkindlustusamet saadab täiendavate sissemaksete tegemise alustamise kohta teavituse selle vanema e-posti aadressile või edastab teate sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil, kes ei esitanud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel avaldust täiendavate sissemaksete tegemiseks. Kui täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamise avaldus esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel, siis saadetakse teavitus samal viisil vanemale, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.

(15) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.”;

8) paragrahvi 661 lõikes 2 asendatakse sõnad „vanemahüvitise seaduse” sõnadega „perehüvitiste seaduse”;

9) paragrahvi 661 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vanemahüvitise seaduse § 2 lõike 31” tekstiosaga „perehüvitiste seaduse § 33 lõike 5”.

§ 68. Kohtutäituri seaduse muutmine

Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) välisriigist laekuva elatise vahendamisel perehüvitiste seaduse alusel.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

§ 371. Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu

(1) Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksab riik.

(2) Välisriigist laekuva elatise vahendamise toimiku avamise tasu on 15 eurot.

(3) Välisriigist laekuva elatise vahendamisega kaasnevate toimingute tegemise kuutasu on 4 eurot.

(4) Kui kohtutäituril tekib kohustus maksta rahvusvahelise ülekande eest tasu, lisandub elatise vahendamise tasule rahvusvahelise ülekande tasu.”.

§ 69. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine

Loovisikute ja loomeliitude seaduse § 16 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna „vanemahüvitise” sõnaga „perehüvitiste”.

§ 70. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohtumenetlusest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste, sealhulgas kassatsioonikautsjoni ja riigilõivu, samuti prokuratuuri lahenditest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste ning riigile üleläinud elatisnõude tasumisele ja tasaarvestamisele kohaldatakse käesoleva seaduse 9. peatüki esimeses jaos sätestatud korda. Selliste rahaliste kohustuste tasumisel tekkinud enammakse tagastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 sätestatud korda juhul, kui rahaline kohustus tasuti käesoleva seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kontole.”;

2) paragrahvi 29 punktis 12 asendatakse sõnad „riiklike peretoetuste” sõnaga „perehüvitiste”.

§ 71. Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse kohaldamine

Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Rahalise hüvitise väljamaksmine

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule, kes ei saanud vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu töötamise peatumise või ajutise töövõimetuse tõttu, arvutatakse hüvitis isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, mida ta sai viimase kuu eest enne töötamise peatumist või ajutise töövõimetuse tekkimist.”;

4) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 20 lõikes 3 või 5” tekstiosaga „§-s 20”;

5) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sotsiaalkindlustusamet teeb otsustamise edasilükkamise hüvitise taotlejale viivitamata teatavaks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.”;

6) paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse sõnad „haldusmenetluse seaduses” sõnadega „sotsiaalseadustiku üldosa seaduses”;

7) paragrahvi 24 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 26 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „15 päeva jooksul” sõnaga „viivitamata”;

10) paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Enammakstud hüvitis nõutakse hüvitise saajalt tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.”.

§ 72. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmine

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.”;

2) paragrahvi 71 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse alusel makstav toetus makstakse välja üks kord kalendriaastas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „taotluse” sõnadega „andmete loetelu”;

4) paragrahvi 162 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti poolt käesoleva seaduse alusel tehtud otsusega, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.”.

§ 73. Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) lasterikka pere toetus.”;

2) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse arv „50” arvuga „55”;

3) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse arv „55” arvuga „60”;

4) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Lasterikka pere toetus

(1) Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hooldajal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(2) Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 200 eurot.

(3) Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 370 eurot.”.

§ 74. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) paragrahvi 25 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „ja” sõnaga „või”;

3) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse sõnad „kaardi vormi” sõnadega „kaardile kantavate andmete loetelu”;

4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hooldajale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.”;

5) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõnad „riiklikku pensionikindlustuse registrisse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

6) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse sõnad „riikliku pensionikindlustuse registrisse” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

7) paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 2 lõikes 2” tekstiosaga „või §-s 4”;

8) paragrahvi 16 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „koos kõigi vajalike dokumentidega”;

9) paragrahvi 16 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlus on saadetud posti teel, loetakse toetuse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev.”;

10) paragrahvi 16 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise peatamine, jätkamine ja lõpetamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

(2) Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise, kui valla- või linnavalitsus on paigutanud lapse asenduskodusse enne kohtumääruse tegemist.

(3) Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjus on ära langenud.

(4) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või tehakse perekonnas hooldamise leping või laps suunatakse asenduskodu teenust saama.

(5) Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.”;

12) paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit. Sotsiaaltoetus makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega.”;

14) paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui valla- või linnavalitsus teavitab Sotsiaalkindlustusametit asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste seaduse alusel perehüvitiste maksmise peatamist, jätkamist või lõpetamist, siis võetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel need asjaolud arvesse ning Sotsiaalkindlustusamet otsustab käesoleva seaduse alusel puuetega inimeste sotsiaaltoetuste peatamise, jätkamise või lõpetamise.”;

16) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.”;

17) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui posti teel makstav puuetega inimeste sotsiaaltoetus on välja võtmata vähemalt kaks kuud, peatatakse sotsiaaltoetuse maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokumendi esitamist makstakse sotsiaaltoetus tagantjärele välja.”;

18) paragrahvi 22 lõiked 6–9 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti poolt käesoleva seaduse alusel tehtud otsusega, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.”;

20) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse alusel puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult, nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

(2) Kui isik ei maksa alusetult saadud sotsiaaltoetusi tagasi, võidakse talle liigselt makstud summad Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel igakuiselt makstavatest sotsiaaltoetustega tasaarvestada. Tasaarvestatav osa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud toetuste summast.

(3) Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse enne liigselt makstud summade täielikku tasaarvestamist, nõutakse isikult alusetult makstud summad tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

(4) Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude täitmata jätmise kohustuse korral, ent puuduvad andmed isiku aadressi kohta, või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole võimalik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil teatavaks teha, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.”;

21) paragrahvi 251 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „§ 2 lõikes 2” tekstiosaga „või §-s 4”.

§ 75. Riiklike peretoetuste seaduse kehtetuks tunnistamine

Riiklike peretoetuste seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 76. Riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 30.06.2015, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 2 asendatakse tekstiosa „riiklike peretoetuste seaduse § 92 lõikes 3” tekstiosaga „perehüvitiste seaduse § 21 lõikes 3”;

2) paragrahvis 3 asendatakse sõnad „riiklike peretoetuste” sõnaga „perehüvitiste”.

§ 77. Riikliku matusetoetuse seaduse muutmine

Riikliku matusetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklik matusetoetus (edaspidi matusetoetus) on Eesti territooriumil matuse korraldamiseks ettenähtud ühekordne toetus, mida makstakse Eesti alalise elaniku, tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elava välismaalase, välismaalaste seaduse §-s 130 nimetatud isiku või Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme, kes on esitanud tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse, Eestis või väljaspool Eestit registreeritud surma korral.”;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kes on esitanud tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse;”;

4) paragrahvi 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 7 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokumendi;
2) Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõendi või isiku surma tõendava dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit, või arstliku surmateatise, kui isik sündis surnult;”;

6) paragrahvi 7 lõike 11 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 8 lõigetes 12 ja 13 asendatakse sõnad „riiklikku pensionikindlustuse registrisse” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

8) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Matusetoetuse määramise või määramata jätmise otsus tehakse matusetoetuse taotlejale teatavaks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.”;

9) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Matusetoetust makstakse ühekordse maksena sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.”;

10) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõna „haldusmenetluse” sõnadega „sotsiaalseadustiku üldosa”;

11) paragrahvi 12 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 13 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 13. Matusetoetuse tagasinõudmine ja tasaarvestamine

(1) Alusetult makstud matusetoetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.”;

13) paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 78. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõnad „riiklik pensionikindlustuse register” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteem” vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, registri pidamise”;

3) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

4) paragrahvi 25 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „registrisse” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

5) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

§ 301. Isiku teavitamine vanaduspensioni õigusest

(1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele ja teavitab isikut käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud pensioniõiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle õiguse tekkimist. Sotsiaalkindlustusamet edastab vanaduspensioniõiguse tekkimise kohta teate isiku e-posti aadressile või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed isiku surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse kohta, andmed residentsuse kohta tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses;
2) isiku isikustatud sotsiaalmaksu andmed;
3) andmed isiku pensioniõigusliku staaži kohta;
4) andmed isikule pensioni määramise ja maksmise kohta.”;

6) paragrahvi 31 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pensioniavaldusele kantakse avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, elukoha ja kontaktandmed, andmed taotletava pensioni liigi kohta, andmed välisriigist pensioni saamise ja töötamise kohta, andmed lapse kasvatamise ja hooldamise kohta, märge otsuse teatavakstegemise ja pensioni väljamaksmise viisi kohta, andmed isiku pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide kohta, avalduse esitamise kuupäev ja kinnitus pensioniavalduse esitamise kohta.

(3) Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu pensioniavalduse.

(4) Kui pensioniavaldus on saadetud posti teel, loetakse riikliku pensioni taotlemise päevaks pensioniavalduse lähtekohas postitamise kuupäev.”;

7) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb riikliku pensioni määramise või sellest keeldumise otsuse 15 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase pensioniavalduse esitamisest.”;

8) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui pensionitaotleja esitab pensioniavalduse enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, kuid mitte varem kui kuus kuud enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, siis määratakse vanaduspension pensioniõiguse tekkimise päevast.”;

9) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

11) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras, välja arvatud posti teel kojukandega Eestis makstud riiklik pension, mille kulud kannab pensionär.”;

12) paragrahvis 38 asendatakse sõna „kinnipeetava” sõnaga „tasaarvestatava”;

13) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui posti teel makstav pension on välja võtmata vähemalt kaks kuud, peatatakse pensioni maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokumendi esitamist makstakse pension välja tagantjärele.”;

15) paragrahvi 45 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Tasaarvestamine riiklikust pensionist

(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras võib riiklikust pensionist teha tasaarvestamisi üksnes:
1) täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluva lahendi alusel;
2) Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel pensionärile enam makstud pensionisummade sissenõudmiseks;
3) perehüvitiste seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud juhul.

(2) Riiklikust pensionist tasaarvestatav osa arvutatakse pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast.

(3) Täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib tasaarvestada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast.

(4) Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel võib riiklikust pensionist tasaarvestada kuni 20 protsenti lisaks tasaarvestamisele, mida tehakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast.

(5) Pensionäri kirjalikul nõusolekul võib Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel riiklikust pensionist tasaarvestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud piirmääradest suurema summa.

(6) Sotsiaalkindlustusamet kannab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tasaarvestatud summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole või maksuhalduri arvelduskontole.”;

17) paragrahvi 48 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel tasaarvestatud summa on täielikult kustutatud, nõuab Sotsiaalkindlustusamet isikule alusetult makstud riikliku pensioni tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

(11) Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude täitmata jätmise kohustuse korral, ent puuduvad andmed isiku aadressi kohta, või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole võimalik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil teatavaks teha, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.”;

18) paragrahvi 48 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) seaduse 11. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „JA RIIKLIK PENSIONIKINDLUSTUSE REGISTER”;

20) paragrahvid 50–52 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 53 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 53. Andmete arvestus makstud või arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta”;

22) paragrahvi 53 lõiked 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 53 lõigetes 2, 21 ja 3 asendatakse sõna „registri” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

24) seadust täiendatakse §-ga 6119 järgmises sõnastuses:

§ 6119. Paragrahvi 13 lõigete 3 ja 5 rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 13 lõigete 3 ja 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrused kehtivad alates 2017. aasta 1. jaanuarist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

(2) Enne 2017. aasta 1. jaanuari riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tegelik keskmine suurus ja arvestuslik keskmine suurus kantakse üle sotsiaalkaitse infosüsteemi 2017. aasta 1. jaanuaril.”.

§ 79. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „riiklike peretoetuste seadus” sõnadega „perehüvitiste seadus” vastavas käändes;

2) paragrahvi 104 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 20 teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.”.

§ 80. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „riiklike peretoetuste seaduse § 91 lõikes 2” tekstiosaga „perehüvitiste seaduse § 21 lõikes 2”;

2) seaduse paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.”;

3) paragrahvi 12 esimeses lauses asendatakse sõnad „riikliku pensionikindlustuse registrist” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemist”.

§ 81. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.”;

2) paragrahvi 14 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 2 lõikes 2” tekstiosaga „või §-s 4”;

3) paragrahvi 14 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 14 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „koos kõigi vajalike dokumentidega”;

5) paragrahvi 14 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui toetuse taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev.”;

6) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.”.

§ 82. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „vanemahüvitise seadus” sõnadega „perehüvitiste seadus” vastavas käändes;

2) paragrahvi 19 lõike 3 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) elatist ega perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi;”;

3) paragrahvi 231 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „riiklike peretoetuste seaduse §-s 5 sätestatud lapsetoetust” tekstiosaga „perehüvitiste seaduse §-s 17 sätestatud lapsetoetust”.

§ 83. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Elatisnõude üleminekut riigile tõendab perehüvitiste seaduse § 57 lõike 1 alusel elatisabi määramise otsus ja täitemenetluse aegse elatisabi väljamaksmise toimingu väljavõte.”;

2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Sissenõudja õigusjärglane võib ühineda algatatud täitemenetlusega.”;

3) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 45 järgmises sõnastuses:

„(45) Kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. Kui sissenõudja on andnud täitmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad nõuded, kohustub ta viivitamata teavitama kohtutäiturit, kui võlgnik täidab need nõuded otse sissenõudjale.”;

4) paragrahvi 65 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 174 lõike 3 punkt 21 tunnistatakse kehtetuks.

§ 84. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist ja lapsehooldustasu vastavalt perehüvitiste seadusele.”;

2) paragrahvi 66 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 4–8 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puhkusetasu hüvitamiseks riigieelarvest esitab tööandja taotluse Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakse ühe isiku kohta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust.

(6) Sotsiaalkindlustusamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumisel taotlust menetlusse võtmast.

(7) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.

(8) Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu maksmise korra ja hüvitamise taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

4) paragrahvi 134 pealkirjas ja lõikes 3 asendatakse sõnad „pensionikindlustuse registrisse” sõnadega „sotsiaalkaitse infosüsteemi”;

5) paragrahvi 134 lõikes 1 asendatakse sõnad „elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametisse”;

6) paragrahvi 134 lõikes 2 asendatakse sõnad „asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametisse”.

§ 85. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Riigieelarvest hüvitatava keskmise töötasu maksmise korra ja hüvitamise taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamisel lähtutakse töölepingu seaduse § 66 lõigetes 4–8 sätestatust.”.

§ 86. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „riiklike peretoetuste” sõnaga „perehüvitiste”;

2) paragrahvi 26 lõike 2 punktis 61 asendatakse sõnad „elatisabi seaduse” sõnadega „perehüvitiste seaduse”.

§ 87. Vanemahüvitise seaduse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Vanemahüvitise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses:

„(72) Kui sotsiaalmaksu maksja süü tõttu makstakse vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saajale õigel ajal maksmata jäänud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, on Sotsiaalkindlustusametil õigus vanemahüvitise saaja esitatud tõendite alusel lugeda sotsiaalmaksuga maksustatav tulu välja makstuks kalendrikuul, millal sotsiaalmaksu maksja oleks pidanud tegelikult selle tulu välja maksma.”;

2) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 3 lõikes 71 nimetatud juhtudel,” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 3 lõigetes 71 või 72 nimetatud juhtudel,”;

3) vanemahüvitise seadus tunnistatakse kehtetuks.

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 88. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 79 punkt 2 ning § 87 punktid 1 ja 2 jõustuvad üldises korras.

 (3) Käesoleva seaduse § 73 punktid 1 ja 4, § 76 punkt 1 ja § 78 punkt 5 jõustuvad 2017. aasta 1. juulil.

 (4) Käesoleva seaduse § 64, § 70 punkt 1 ja § 73 punkt 2 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

 (5) Käesoleva seaduse § 73 punkt 3 jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees