Teksti suurus:

Riigipiiri seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.08.2020
Avaldamismärge:RT I, 08.07.2020, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.07.2020 otsus nr 612

Riigipiiri seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 17.06.2020

§ 1.  Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „asukoha määramise ja tähistamise,” sõnadega „maismaapiiripunkti sisenemise korraldamise,”;

2) paragrahvi 1 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52).”;

3) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Piiririba moodustab välispiiril riigipiirist, piirijõe või -oja kaldast või piiriteest sisemaa poole asuv maa-ala, kus on lubatud üksnes tegevus, mis on seotud piirimärgi ja piiririba korrashoidmise ja kontrollimisega ning riigipiiri valvamise või riigipiiri ületava kommunikatsiooni remontimise ja hooldamisega.”;

4) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Narva jõe kaldal piiririba ei ole.”;

6) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Piiririba laiuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega, arvestades piiririba kujundust ja selle elementide rajamise vajadust, taristu ohutuseks vajaliku maa-ala suurust ning looduslikke tingimusi.”;

7) paragrahvi 6 lõikest 31 jäetakse välja sõnad „ja piiriveekogudel”;

8) paragrahvi 6 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Piiriribal asuva kommunikatsiooni remontimine ja hooldamine tuleb kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga vähemalt 48 tundi enne tööde tegemist või erakorralisel juhul esimesel võimalusel.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

§ 61. Piirivöönd

(1) Piirivöönd kehtestatakse välispiiri maismaapiiril riigipiiri valvamiseks ja kaitsmiseks ning piirirežiimi tagamiseks.

(2) Piirivöönd on kuni viie kilomeetri laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda- või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala sisemaa poole. Piiririba on piirivööndi osa.

(3) Piirivööndi laiuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega, arvestades riigipiiri valvamiseks vajaliku maa-ala suurust ja looduslikke tingimusi.

(4) Piirivööndi tähistamiseks on politseil õigus paigaldada märke ja tähiseid. Märkide ja tähiste paigaldamine kooskõlastatakse pädevate asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ning maaomanikega.”;

11) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:

11. peatükk
SÕIDUKITE MAANTEEPIIRIPUNKTI SISENEMISE KORRALDAMINE

§ 71. Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine

(1) Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine on tegevus, mille käigus võetakse sõidukile ootejärjekorras koht, mis registreeritakse piiriületuse ootejärjekorra andmekogus, ja võimaldatakse sõiduk kuni maanteepiiripunkti suunamiseni parkida piiriületuse ootealal.

(2) Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eesmärk on tagada liiklusohutus, vähendada looduskeskkonda kahjustavat mõju ja tagada avalik kord.

(3) Ooteala on maa-ala sõiduki piiriületuse ootejärjekorda võtmiseks, maanteepiiripunkti suunamise ootamiseks ja sinna suunamiseks.

(4) Enne maanteepiiripunkti jõudmist tuleb sõidukile võtta koht ootejärjekorras ja läbida ooteala. Ootejärjekorras ei pea kohta võtma ega ooteala läbima sõiduk, mis ei ole mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses ega liiniveobuss ühistranspordiseaduse tähenduses.

(5) Politsei võib sõiduki lubada maanteepiiripunkti ootejärjekorras kohta võtmata ja piiriületuse ooteala läbimata, kui:
1) see on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku või rahva tervise kaitsmiseks;
2) selleks on teenistuslik vajadus;
3) selline võimalus on sätestatud seaduses, välislepingus või tuleneb rahvusvahelisest tavast või
4) selleks on muu avalik huvi.

§ 72. Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmine

(1) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveamet võib sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande halduslepinguga üle anda kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.

(2) Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveamet annab maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande halduslepinguga üle kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, määratakse nõuded pakutavale teenusele kindlaks halduslepingus.

(3) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveamet, kes annab halduslepinguga ülesande korraldada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemine üle kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, lähtub lepingu sõlmimisel või sõlmimata jätmise üle otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel kindla maanteepiiripunkti piiriületuse ootejärjekorra korraldamise vajadusest, otstarbekusest, piiriületuse eeldatava ooteaja pikkusest, maanteepiiripunkti kaudu Eestist lahkuvate sõidukite eeldatavast arvust, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande täitmisega seotud varem sõlmitud lepingutest ja muudest järjekorra korraldamisel tähtsust omavatest asjaoludest.

(4) Järelevalvet halduslepinguga üleantud sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande täitmise üle teeb Siseministeerium või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveamet. Kui haldusleping lõpetatakse enne tähtaja lõppu või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohaliku omavalitsuse üksusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul üleantud ülesande edasist täitmist, korraldab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemist politsei.

(5) Haldusülesande täitja kehtestab kooskõlastatuna Siseministeeriumiga või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveametiga sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korra, milles määratakse ootejärjekorra koha võtmise, ootealale sisenemise, sealt väljumise ja ootealal viibimise kord. Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korra järgimine on isikule ja sõidukile kohustuslik.

§ 73. Tasu võtmine piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest

(1) Piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võib võtta tasu, mis ei tohi ületada 16 eurot ühe sõiduki kohta.

(2) B-, BE- ja B1-kategooria sõiduki piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetav tasu ei tohi ületada 9 eurot ühe sõiduki kohta.

(3) A-, A1- ja A2-kategooria mootorratta piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetav tasu ei tohi ületada 6 eurot ühe sõiduki kohta.

(4) Kui sõiduk on suunatud piiriületuse ootealale, kuid piiriületuse ootejärjekorra korraldamise teenust tegelikult ei kasuta, sest kohe suunatakse ta piiriületuseks piiripunkti, siis piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu ei võeta.

(5) Maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise tasu suuruse määramisel võib tasu hulka arvestada põhjendatud kulud, mis on seotud piiriületuse ootejärjekorra andmekogu väljatöötamise ja selle haldamisega ning piiriületuse ooteala rajamise, selle korrashoiu ja haldamisega.

(6) Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveamet on sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande halduslepinguga üle andnud, määratakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tingimustel piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetava tasu täpne suurus kindlaks halduslepingus.

§ 74. Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu

(1) Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks peetakse piiriületuse ootejärjekorra andmekogu (edaspidi andmekogu), mille asutab ja mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) Andmekogu pidamise eesmärk on korraldada piiriületuse ootejärjekorda ja tõhustada avaliku korra tagamist. Andmekogus töödeldakse sõidukite piiriületuse ootejärjekorda võtmise, eelisjärjekorras piiriületamise taotlemise ja selle võimaldamise, tollideklaratsiooni, sõidukiga transporditava isiku ja kauba ning sõiduki omaniku või kasutaja, samuti sõiduki ootejärjekorda registreerinud isiku ning avaliku korra tagamiseks vajalikke andmeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu põhimääruses määratakse andmekogu ametlik nimetus, andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis, andmekogu volitatud töötleja, andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

(4) Andmekogu vastutav töötleja on Siseministeerium.

§ 75. Piiriületuse ootejärjekorra pidamine

(1) Sõidukile võetakse ootejärjekorras koht. Kui sõidukile ei ole ootejärjekorras kohta võetud või ootejärjekorra koht on võetud valel alusel, võib politsei või toll suunata sõiduki ootejärjekorra kohta võtma.

(2) Eelisjärjekorras piiriületuseks võib võtta ootejärjekorra koha:
1) sõidukile, millega sõidab rahvusvahelise delegatsiooni liige või välisriikide diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja;
2) sõidukile, mille veoseks on ajatundlikud kaubad tolliseaduse tähenduses;
3) sõidukile, millel on õigus eelisjärjekorras piir ületada, lähtudes rahvusvahelisest kokkuleppest või välislepingust;
4) A-, A1- ja A2-kategooria mootorrattale;
5) sõidukile, mille piiriületuseks on muu mõjuv ja kiireloomuline vajadus.

(3) Piiriületuse ootejärjekorda võib pidada sõidukite kategooriate ja piiriületuse põhjuste, sealhulgas Euroopa Liidu tolliseadustikus nimetatud volitatud ettevõtjate kaupa. Loetelu sõidukite kategooriatest ja piiriületuse põhjustest, mille alusel piiriületuse järjekorda peetakse, nähakse ette andmekogu põhimääruses.

(4) Eraldi järjekorras piiriületuseks võib võtta ootejärjekorra koha sõidukile, millega veetava kauba eksportija on ka kauba omanik, kui kauba eksportijal ja temaga veolepingu sõlminud isikul on volitatud ettevõtja staatus ning samal ajal ei veeta selle sõidukiga volitatud ettevõtjale mittekuuluvat kaupa.

(5) Ootejärjekorra koha kasutamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab isik olema andnud tollile nõusoleku esitada kauba ekspordi tollideklaratsiooni andmed teise riigi tollile, kui see on kiire piiriületuse võimaldamise tingimus teises riigis.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ootejärjekorra koha kasutamise õiguse võib toll peatada kuni üheks aastaks, kui volitatud ettevõtja on võtnud ootejärjekorra koha valel alusel või on rikkunud tollialastes õigusaktides sätestatud nõudeid.”;

12) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „lahtise tule kasutamine” sõnadega „ning mehitamata õhusõiduki käitamine”;

13) paragrahvid 81–88 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 94 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigipiiri valvamiseks võib politsei omaniku või valdaja nõusolekuta liikuda takistamatult jalgsi ja sõidukitega riigipiiri ja piiriveekogudega piirnevatel või sinna viivatel ajutistel ja erateedel, kallasradadel ja eramaal ning ajutiselt paigaldada loetletud objektidele käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 nimetatud tehnilisi, sealhulgas elektroonilisi seadmeid.”;

15) paragrahvi 96 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „piirilähedasel alal” sõnadega „piirivööndis ja piiriveekogul”;

16) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, peavad kõik isikud teavitama piirivööndis ja piiriveekogul elluviidavast tegevusest Politsei- ja Piirivalveametit, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu.

(7) Piirivööndis ja piiriveekogul elluviidavast tegevusest ei pea Politsei- ja Piirivalveametit teavitama, kui tegevus on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks, selle ettevalmistamiseks või riigi julgeoleku tagamiseks riigikaitseseaduse tähenduses.

(8) Välispiiri valvamist takistavate ja piirirahu häirivate tegevuste loetelu ja sellisest tegevusest teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

17) paragrahvi 111 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Välispiiri võib ületada Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni väljaantud kehtiva isikutunnistusega, kui lahkutakse riiki, mis tunnustab isikutunnistust reisidokumendina.”;

18) paragrahvi 111 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „ületada ka Eesti” sõnadega „, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni”;

19) paragrahvi 114 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 30, 32, 45, 49, 52 ja 53” tekstiosaga „§-des 30, 31, 32, 33, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53”;

20) paragrahvi 141 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui välisriigi laeval on tuumaseade või -relv või selle lastiks on radioaktiivsed ained, või see on muu riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatav laev, mida ei kasutata mereuuringute tegemiseks, peab välisriik laeva sisenemiseks sisemerre taotlema Välisministeeriumilt diplomaatiliste kanalite kaudu laevaloa vähemalt 14 kalendripäeva enne kavandatavat sisenemist.”;

21) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui välisriigi laeva soovitakse kasutada mereuuringute tegemiseks veeseaduse tähenduses, peab välisriik, välisriigi kodanik või juriidiline isik või rahvusvaheline organisatsioon laeva sisenemiseks sisemerre taotlema Keskkonnaministeeriumilt laevaloa vähemalt 14 kalendripäeva enne kavandatavat sisenemist.”;

22) paragrahvi 141 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Välisministeerium” sõnaga „, Keskkonnaministeerium”;

23) paragrahvide 171, 172 ja 174 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahve täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

24) paragrahvi 173 lõikes 2 ja § 175 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „6400 eurot” tekstiosaga „32 000 eurot”;

25) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

§ 221. Üleminekusäte piiririba laiuse määramiseks

Kuni piiririba laiuse määramiseni käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel on piiririba maismaal kuni kümne meetri laiune riigipiiriga paralleelne maa-ala piirijoonest sisemaa poole. Looduslikul piirijoonel moodustab piiririba maa-ala piirijõe, -oja või -tee sisemaasuunalisi lookeid ühendava sirge lähtejooneni ja sellega paralleelne kuni kümne meetri laiune maariba sisemaa poole.”.

§ 2.  Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. augustil.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json