Teksti suurus:

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.09.2020
Avaldamismärge:RT I, 08.07.2020, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.07.2020 otsus nr 618

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 18.06.2020

§ 1.  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses:

§ 42. Ajutine töötamine

(1) Ajutine töötamine käesoleva seaduse tähenduses on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva.

(2) Töötuna arveloleku ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud.

(3) Ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast.”;

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Töötu on kohustatud viivitamata teatama Eesti Töötukassale ajutisest töötamisest.”;

3) paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „isiklikult Eesti Töötukassa kohalikus osakonnas või Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu”;

4) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „juhtudel” tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud ajutise töötamise korral”;

5) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) kui töötu ajutise töötamise aeg ületab käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud aega ühes kalendrikuus või 24-kuulise perioodi jooksul;
12) kui töötule ajutise töötamise eest makstud tasu ületab käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 sätestatud piirmäära.”;

6) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„9) käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud ajutise töötamise eest makstavat tasu;
10) käesoleva seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel või Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavat Eesti Töötukassa makstavat tasemeõppes osalemise toetust.”;

7) paragrahvi 26 lõiget 61 täiendatakse pärast sõna „hõivatuse” sõnadega „ja ajutise töötamise”;

8) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse arv „35” arvuga „50”;

9) seadust täiendatakse §-ga 433 järgmises sõnastuses:

§ 433. Ajutise töötamise järelhindamine

Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Töötukassaga analüüsib hiljemalt 2022. aastal käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud ajutise töötamise rakendamise mõju ja tulemuslikkust.”.

§ 2.  Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kindlustatul ei teki õigust töötuskindlustushüvitisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 42 sätestatud ajutise töötamise alusel.”;

2) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „lepingu alusel” tekstiosaga „, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 42 nimetatud ajutine töötamine,”;

3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik töötas ajutiselt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 tähenduses.”;

4) paragrahvi 7 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „tööle asumisel” tekstiosaga „, välja arvatud ajutine töötamine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 tähenduses,”;

5) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus hüvitise kasutamata osale juhul, kui ta:
1) on pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2) on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel;
3) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.”;

6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil tema käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud perioode.”;

7) paragrahvi 9 lõike 1 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasu ega tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud ajutise töötamise eest makstud tasu.”;

8) paragrahvi 9 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kui kindlustatu töötas enne töötuks jäämist viimati Eestis ja enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, arvutatakse tema ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt talle Eestis makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.”;

9) paragrahvi 9 lõike 4 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) 60% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
2) 40% 101. kalendripäevast kuni töötuskindlustushüvitise perioodi lõpuni.”;

10) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punktide 1, 3 ja 7–12 alusel;”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 9 jõustub 2020. aasta 1. augustil.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json