HALDUSÕIGUSKindlustus

TÖÖÕIGUSTööleping

Teksti suurus:

Töötuskindlustuse seadus (lühend - TKindlS)

Töötuskindlustuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2026
Avaldamismärge:RT I, 06.07.2023, 111

Töötuskindlustuse seadus1

Vastu võetud 13.06.2001
RT I 2001, 59, 359
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.09.2001RT I 2001, 82, 48801.01.2002
15.05.2002RT I 2002, 44, 28401.07.2002
12.06.2002RT I 2002, 57, 35701.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
22.10.2002RT I 2002, 89, 51101.11.2002
18.12.2002RT I 2002, 111, 66301.01.2003
22.01.2003RT I 2003, 17, 9501.01.2004
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
28.09.2005RT I 2005, 54, 43001.01.2006
12.10.2005RT I 2005, 57, 45118.11.2005
10.05.2006RT I 2006, 26, 19301.01.2007
14.06.2006RT I 2006, 31, 23601.01.2007
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008
15.02.2007RT I 2007, 24, 12701.01.2008
24.10.2007RT I 2007, 59, 38126.11.2007
22.10.2008RT I 2008, 48, 26401.02.2009
03.12.2008RT I 2008, 53, 29501.01.2009
04.12.2008RT I 2008, 58, 32301.01.2009
10.12.2008RT I 2008, 59, 33001.01.2009
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
28.01.2009RT I 2009, 11, 6714.02.2009
28.01.2009RT I 2009, 11, 6701.05.2009
18.06.2009RT I 2009, 36, 23401.07.2009, osaliselt 01.01.2013 - osaline jõustumine kehtetuks tunnistatud [RT I, 25.05.2012, 24]
07.04.2010RT I 2010, 18, 9716.05.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
20.10.2010RT I, 18.11.2010, 101.01.2011
08.12.2010RT I, 21.12.2010, 201.01.2011
10.02.2011RT I, 03.03.2011, 201.05.2011
07.12.2011RT I, 23.12.2011, 224.12.2011, osaliselt 1.01.2012 ja 1.02.2012
08.05.2012RT I, 25.05.2012, 2404.06.2012
13.06.2012RT I, 06.07.2012, 101.04.2013
10.10.2012RT I, 25.10.2012, 101.12.2012
14.03.2013RT I, 26.03.2013, 101.04.2013, osaliselt 27.03.2013
15.05.2013RT I, 01.06.2013, 101.07.2013
20.06.2013RT I, 06.07.2013, 216.07.2013
12.12.2013RT I, 22.12.2013, 401.01.2014
11.12.2013RT I, 23.12.2013, 101.01.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2020
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 223.03.2014, osaliselt 01.01.2015, 01.01.2017 ja 01.01.2019
27.03.2014RT I, 16.04.2014, 501.05.2014
26.03.2014RT I, 16.04.2014, 301.07.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
19.11.2014RT I, 13.12.2014, 101.01.2016, jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1]
25.11.2015RT I, 17.12.2015, 120.12.2015, osaliselt 01.01.2016 ja 01.07.2016
08.02.2017RT I, 21.02.2017, 101.04.2017
11.05.2017RT I, 12.05.2017, 811.05.2017 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkti 4 ja töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatule, kellel oleks töötuskindlustuse seaduse §-st 6 tulenevalt õigus saada töötuskindlustushüvitist, hüvitise maksmise ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
19.06.2017RT I, 07.07.2017, 201.01.2018
18.04.2018RT I, 04.05.2018, 114.05.2018
17.10.2018RT I, 26.10.2018, 101.04.2022
12.12.2018RT I, 03.01.2019, 101.01.2021, osaliselt muudetud [RT I, 19.12.2020,1]
19.12.2018RT I, 10.01.2019, 220.01.2019
13.02.2019RT I, 04.03.2019, 101.07.2020 - jõustub nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuse pärast kalendriaasta 1. oktoobrit, jõustub Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale ülejärgneva aasta 1. jaanuaril; jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019
18.02.2020RT I, 28.02.2020, 201.07.2020
15.04.2020RT I, 21.04.2020, 122.04.2020
18.06.2020RT I, 08.07.2020, 401.09.2020, osaliselt 01.08.2020
08.12.2020RT I, 19.12.2020, 101.01.2021, osaliselt 01.01.2024 ja 01.01.2027
27.10.2021RT I, 12.11.2021, 222.11.2021
18.05.2022RT I, 04.06.2022, 314.06.2022
01.06.2022RT I, 20.06.2022, 101.07.2022
21.09.2022RT I, 05.10.2022, 115.10.2022
16.11.2022RT I, 02.12.2022, 312.12.2022, osaliselt 30.06.2023
15.02.2023RT I, 07.03.2023, 501.01.2024
20.06.2023RT I, 30.06.2023, 101.07.2023
20.06.2023RT I, 06.07.2023, 601.01.2024

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib hüvitiste määramise ja maksmise tingimusi ning korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral, töötuskindlustuse korraldust ning tööturuteenuste ja -toetuste, välja arvatud töötutoetuse finantseerimises osalemist.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Käesoleva seadusega luuakse avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa), mis täidab käesolevast seadusest, tööturumeetmete seadusest, töövõimetoetuse seadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (4) Käesolevat seadust kohaldatakse välislepingus sätestatud juhtudel välislepingust tulenevate erisustega.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 2.   Töötuskindlustuse mõiste

  Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 3.   Kindlustatu ja kindlustusandja

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (11) Töötaja, kes on tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud laeva laevapere liige, on kindlustatu, kui ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes riikides seaduslikult elav isik või isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitleb töötushüvitisi.
[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

  (2) Käesoleva seaduse mõttes ei ole kindlustatu isik, kes on:
  1) füüsilisest isikust ettevõtja;
  2) notar, kohtutäitur või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana;
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
  4) Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  5) jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud või § 71 lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud sama seaduse alusel ennetähtaegne või paindlik vanaduspension;
[RT I, 19.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2024]
  6) teenuse osutaja või kauba müüja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 4.   Töötuskindlustusmakse ja makse maksja

  (1) Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:
  1) kindlustatu;
  2) tööandja.

  (2) Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) residendist juriidiline isik tulumaksuseaduse § 6 lõike 2 tähenduses;
  2) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;
  3) füüsilisest isikust tööandja, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid;
  4) tulumaksuseaduse tähenduses Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid;
[RT I 2002, 44, 284 - jõust. 01.07.2002]
  5) reeder meretöö seaduse tähenduses.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

§ 5.   Hüvitiste liigid

  Käesolev seadus sätestab järgmised hüvitiste liigid:
  1) töötuskindlustushüvitis;
  2) kindlustushüvitis koondamise korral;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
  3) hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.

2. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS 

§ 6.   Õigus töötuskindlustushüvitisele

  (1) Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
  1) kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 kohaselt ja
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

  (2) Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
  1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuse seaduse § 105 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel;
[RT I, 04.06.2022, 3 - jõust. 14.06.2022]
  2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  3) poolte kokkuleppel.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

  (21) Kindlustatul ei teki õigust töötuskindlustushüvitisele tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise alusel.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturumeetmete seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, välja arvatud tööturumeetmete seaduse §-s 11 nimetatud ajutine töötamine, ja ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

  (4) Kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe öeldi üles koondamise tõttu või kes ütles töölepingu üles töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, on õigus töötuskindlustushüvitisele:
  1) kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest;
  2) kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Kindlustatul, kes kasutas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud 36 kuu jooksul emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötukassa andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

§ 7.   Töötuskindlustusstaaž

  (1) Töötuskindlustusstaaž (edaspidi kindlustusstaaž) on periood:
  1) mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu, kui nendelt on kohustus käesolevas seaduses sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse;
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
  2) millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on käesolevas seaduses sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates. Ühe kalendrikuu eest arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži sõltumata selle tekkimise alusest. Iga 12 kuud kindlustusstaaži arvestatakse ühe kindlustusstaaži aastana.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (21) Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud perioodi iga kalendrikuu eest;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

  (22) Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, poolte kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses või viibis aja- või asendusteenistuses, välja arvatud periood, millal isikul tekib töötuskindlustusstaaž käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (23) Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik töötas ajutiselt tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel, välja arvatud ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses, algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

  (4) Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse aluseks töötukassa andmekogu andmed, mis:
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud registri andmete alusel;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksukorralduse seaduse §-s 17 sätestatud registri andmete alusel.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

§ 8.   Töötuskindlustushüvitise maksmise tingimused

  (1) Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist järgmiselt:
  1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui viis aastat;
  2) 210 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat;
  3) 300 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on kümme aastat või enam.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]

  (11) Töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv:
  1) võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 120 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 0,8 korrutis või
  2) võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmine.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]

  (12) Töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 120 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]

  (13) Töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]

  (14) Töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra kindlustatul, kelle hüvitise saamise perioodi on pikendatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korras ja kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]

  (15) Töötukassa avaldab registreeritud töötute arvu eelmise kalendrikuu lõpu seisuga oma kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäeval.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]

  (16) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11–14 nimetatud keskmine registreeritud töötute arv leitakse vastavasse perioodi jäävate kuude lõpu seisuga registreeritud töötute arvu alusel.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]

  (2) Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1–14 nimetatud perioodi lõppemist, on tal õigus hüvitise kasutamata osale juhul, kui ta:
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]
  1) on pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
  2) on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel;
  3) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.
[RT I, 08.07.2020, 4 - jõust. 01.09.2020]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil tema käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud perioode.
[RT I, 08.07.2020, 4 - jõust. 01.09.2020]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei ületa töötuskindlustushüvitise maksmine kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul kokku käesoleva paragrahvi lõigetes 1–14 sätestatud päevade arvu.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]

§ 9.   Töötuskindlustushüvitise suurus

  (1) Kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, millal töötukassa andmekogu andmete kohaselt on kindlustatule välja makstud tasusid. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasu ega tööturumeetmete seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud ajutise töötamise eest makstud tasu.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

  (11) Kui kindlustatu töötas enne töötuks jäämist viimati Eestis ja enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, arvutatakse tema ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt talle Eestis makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
[RT I, 08.07.2020, 4 - jõust. 01.09.2020]

  (2) Kindlustatu keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamisel jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 nimetatud tasude summa arvuga 270.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

  (4) Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel leitud ühe kalendripäeva töötasust:
  1) 60% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
[RT I, 08.07.2020, 4 - jõust. 01.08.2020]
  2) 40% 101. kalendripäevast kuni töötuskindlustushüvitise perioodi lõpuni.
[RT I, 08.07.2020, 4 - jõust. 01.08.2020]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti eelmise kalendriaasta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimatinimetatust. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

  (6) Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (7) Töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 10.   Töötuskindlustushüvitise taotlemine

  (1) Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse. Töötuskindlustushüvitise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 11.   Töötuskindlustushüvitise määramine

  (1) Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (2) Otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise alused ning määramata jätmise põhjendused;
  3) töötuskindlustushüvitise määramise korral selle maksmise periood ja töötuskindlustushüvitise suurus;
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]
  31) kõrvaltingimus, mille kohaselt pikeneb kindlustatu töötuskindlustushüvitise saamise periood käesoleva seaduse § 8 lõigetes 11–14 nimetatud tingimuste täitumisel;
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]
  4) töötuskindlustushüvitise suuruse muutumine vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõike 4 punktile 2;
  5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus toimetatakse kindlustatule kätte elektrooniliselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

  (5) Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates. Kui töötuskindlustushüvitise saamise õigus tekkis käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel, arvestatakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates, kuid mitte varem kui isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

  (6) Töötuskindlustushüvitise määramisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhtumite korral arvestatakse hüvitist samas lõikes nimetatud tähtaja möödumisest arvates, välja arvatud juhul, kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast eelnimetatud tähtaja möödumist. Kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumist, arvestatakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 12.   Töötuskindlustushüvitise maksmine
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

  (1) Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

  (2) Töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse töötukassale esitamisest, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitise saamise õigus tekkis käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

  (3) Vastavalt kindlustatu soovile makstakse töötuskindlustushüvitis:
  1) kindlustatu pangakontole Eestis maksja kulul või
  2) kindlustatu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
  3) kindlustatu elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

§ 121.   Töötuskindlustushüvitise maksmise peatamine ja jätkamine
[Kehtetu - RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

§ 13.   Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamine

  (1) Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–14 nimetatud perioodi lõppemist:
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]
  1) töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6–11 alusel;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  2) hüvitise saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu keeldub mõjuva põhjuseta tööturumeetmete seaduse §-s 7 sätestatud tegevuskava täitmisest või sama seaduse § 9 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sobivast tööst;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  3) nõustamisel osalemata jätmise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu ei osale mõjuva põhjuseta nõustamisel temaga kokkulepitud ajal või viisil;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  4) teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis tööotsingu perioodi lõppkuupäevast arvates, kui kindlustatu ei naase Eestisse enne tööotsinguteks lubatud perioodi lõppu;
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]
  5) avalduse esitamise päevast arvates, kui kindlustatu esitab sellekohase kirjaliku avalduse;
  6) riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel paindliku vanaduspensioni määramise päevast arvates.
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (3) Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuse teeb töötukassa.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (4) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse kindlustatule kätte elektrooniliselt või posti teel lihtkirjaga.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

§ 14.   Teatamiskohustus

  (1) Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

21. peatükk KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL 
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 141.   Õigus kindlustushüvitisele koondamise korral

  Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 142.   Kindlustushüvitise suurus koondamise korral

  (1) Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:
  1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
  2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

  (11) Kui töötaja oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud isik, kelle töötasult maksti töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt, arvutatakse kindlustushüvitis koondamise korral sellest töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise suurus arvutatakse töötaja või ametniku üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust või palgast töötukassa andmekogu andmete alusel. Töötaja või ametniku keskmine ühe kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandja poolt töötajale või ametnikule makstud tasude summa jagamisel arvuga 270. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasusid. Töötaja või ametniku puhul, kellele on viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud perioodil makstud töötasu või palka lühemal kui üheksakuulisel perioodil, võetakse aluseks tegelikult makstud tasude summa, mis jagatakse töötatud kuude arvu ja 30 korrutisega. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötukassa andmekogu andmete kohaselt on töötajale või ametnikule välja makstud tasusid.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

§ 143.   Kindlustushüvitise taotlemine koondamise korral

  (1) Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale avalduse viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates.

  (2) Kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul avaldust kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitanud, on töötukassale eespool nimetatud avalduse esitamise õigus ka töötajal või ametnikul.

  (3) Avalduses märgitakse:
  1) töötaja või ametniku nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning käesoleva seaduse § 144 lõikes 4 nimetatud pangakonto number;
  2) tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;
  3) töötaja või ametniku töö- või teenistussuhte alguse kuupäev;
  4) ametniku teenistusstaaži pikkus.

  (4) Töötukassa nõudel esitab tööandja, töötaja või ametnik kindlustushüvitise koondamise korral määramiseks vajalikke andmeid tõendavad dokumendid.
[RT I, 21.02.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 144.   Kindlustushüvitise määramine ja maksmine koondamise korral

  (1) Töötukassa vaatab avalduse kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral läbi ja teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 143 sätestatud nõuetele vastava avalduse ja dokumentide vastuvõtmise päevast arvates.
[RT I, 21.02.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

  (2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa tööandjale ja töötajale või ametnikule viivitamata.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tööandjale ja töötajale või ametnikule kätte elektrooniliselt või posti teel lihtkirjaga.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

  (4) Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku:
  1) pangakontole Eestis maksja kulul;
  2) pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
  3) elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

3. peatükk HÜVITIS TÖÖLEPINGUTE KOLLEKTIIVSE ÜLESÜTLEMISE KORRAL 
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 15.   Töölepingute kollektiivne ülesütlemine
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 16.   Hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 17.   Hüvitise taotlemine töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 18.   Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine
[Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

4. peatükk HÜVITISED TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE KORRAL 

§ 19.   Tööandja maksejõuetus

  Käesoleva seaduse tähenduses on tööandja maksejõuetu, kui:
  1) kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud;
  2) kohus on lõpetanud tööandja pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses;
  3) kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse;
  31) kohus on teinud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 15 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 15 lõike 41 alusel usaldusisiku nimetamata jätmise määruse või füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 27 lõike 41 alusel maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise määruse;
[RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
  4) kohus või muu pädev organ on teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tunnistanud tööandja maksejõuetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (EÜT L 160, 30.06.2000, lk 1–18) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk 19–72) tähenduses.
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]

§ 20.   Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral

  (1) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
  1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
  2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
  3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud töötajale, kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (6) Kui töötaja oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud isik ja tema töötasult maksti töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud hüvitis tööandja maksejõuetuse korral sellest töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

§ 21.   Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

  (1) Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab töötukassale avalduse:
  1) pankrotihaldur;
  2) ajutine pankrotihaldur;
  3) teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik;
  4) töötaja, kelle esitatud pankrotiavalduse alusel on tööandja maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 12.12.2022]

  (11) Avalduses märgitakse:
  1) töötaja nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning andmed hüvitise maksmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 22 lõikele 5;
  2) tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;
  3) töötaja töösuhte alguse kuupäev;
  4) töötaja saamata jäänud töö- ja puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitiste ning keskmise töötasu andmed.
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]

  (12) Avaldusele lisatakse tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta.
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]

  (2) Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on:
  1) tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankroti väljakuulutamise kohta;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  2) tööandja pankrotimenetluse raugemisel ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata;
  21) tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 või § 27 lõikes 41 nimetatud kohtumäärusest;
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]
  3) tööandja maksejõuetuks tunnistamisel teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis selle riigi pädeva asutuse otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse tegemise riigi õiguse kohaselt, koos selle vandetõlgi tehtud tõlkega eesti keelde.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Hüvitise avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, millal töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega.

  (4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 22.   Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine

  (1) Töötukassa vaatab tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.
[RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]

  (11) Töötukassa jätab hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

  (12) Töötukassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda, kui töötaja nõue põhineb lepingul, milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise täies ulatuses või osaliselt käesoleva seaduse alusel. Pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise käesoleva seaduse alusel, eelkõige kui:
  1) tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud tööandja lähikondsega ühe aasta jooksul enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist. Tööandja lähikondsetena käsitatakse pankrotiseaduse § 117 lõigetes 1 ja 2 toodud füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgniku lähikondseid;
  2) tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud pärast tööandja püsiva maksejõuetuse tekkimist ning tööandja ei tõenda, et tal oli rahalisi vahendeid kokkulepitud töötasu maksmiseks või töölepingu sõlmimine oli oluline tööandja majandustegevuse jätkamiseks;
  3) tööleping on sõlmitud pärast tööandja majandustegevuse lõppemist ning tööandja ei tõenda, et tal oli võimalus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

  (2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult.

  (3) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse avalduse esitajale kätte elektrooniliselt või posti teel lihtkirjaga.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

  (4) Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötajale hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

  (5) Hüvitis makstakse:
  1) töötaja pangakontole Eestis maksja kulul või
  2) töötaja pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
  3) töötaja elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

5. peatükk TÖÖTUKASSA 

§ 23.   Töötukassa eesmärk

  (1) Töötukassa eesmärk on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine käesolevas seaduses, tööturumeetmete seaduses, töövõimetoetuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab töötukassa järgmisi ülesandeid:
  1) maksab käesolevas seaduses sätestatud hüvitisi;
  2) korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid;
  3) maksab tööturutoetusi ja töötutoetust;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  31) hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
  4) maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 ning § 6 lõike 1 punktide 5–7 ja 11 alusel;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  5) peab arvestust töötute, tööturuteenuse osutamise, tööturutoetuste ja töötutoetuse maksmise, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise ning käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  6) analüüsib tööturu olukorda ning töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  7) osaleb töötuskindlustuse, tööturumeetmete ja töötutoetuse ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustusega, tööturuteenuste ja -toetustega, töötutoetusega ning töövõime hindamise ja töövõimetoetusega seotud õigusaktide eelnõude kohta;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  71) kontrollib töötukassa rahastatavate tööturumeetmete kvaliteeti;
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]
  8) teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja välisriikide töötuskindlustus- ja tööturuasutustega ning täidab oma pädevuse piires välislepingutest ning Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid ülesandeid töötuskindlustuse ja tööturu valdkondades;
  81) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.04.2016, lk 1–28), tähenduses riikliku koordinatsioonibüroo ülesandeid, on EURESe võrgustiku liige ning korraldab organisatsioonide EURESe võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmist ning nendega koostööd;
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
  9) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 81 nimetatud EURESe võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmise ning koostöö tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

  (3) Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid õigus saada kõikidelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt, tööandjatelt, töötutelt, tööturumeetmete ja hüvitise taotlejatelt, samuti teistelt isikutelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

  (4) Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks ja seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus anda haldusakte automatiseeritult isiku vahetu sekkumiseta, kui see on võimalik arvestades haldusakti andmise asjaolusid ja sisu.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 24.   Töötukassa õiguslik seisund

  (1) Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik.

  (2) Töötukassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Töötukassa ei saa olla pankrotivõlgnik.

  (4) Töötukassal on õigus võtta laenu üksnes käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatud juhul. Töötukassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute kohustuste täitmist.

  (41) [Kehtetu - RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]

  (5) Töötukassat kontrollib Riigikontroll.

  (6) Töötukassa registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2002, 57, 357 - jõust. 01.08.2002]

§ 25.   Töötukassa nimi

  (1) Töötukassa nimi on «Eesti Töötukassa».

  (2) Töötukassal on ainuõigus oma nimele.

§ 26.   Töötukassa asukoht ja aadress

  (1) Töötukassa asukoht on Tallinn.

  (2) Töötukassa aadress on koht, kus asub töötukassa juhatus.

§ 27.   Töötukassa juhtimine ja esindamine

  (1) Töötukassat juhivad töötukassa nõukogu ja töötukassa juhatus.

  (2) Töötukassa nõukogu esindab nõukogu esimees.

  (3) Töötukassat esindab juhatuse esimees. Juhatuse esimehel on edasivolitamise õigus. Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse töötukassa põhikirjas. Nõukogu otsusega võib piirata juhatuse esindusõigust. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

§ 28.   Töötukassa nõukogu

  (1) Töötukassa kõrgeim organ on töötukassa nõukogu. Nõukogul on kuus liiget.

  (2) Nõukogu pädevuses on:
  1) nõukogu esimehe valimine;
  2) töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
  21) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ja muutmise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  22) tähtajalise tööhõiveprogrammi heaks kiitmine;
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  23) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi kasutamata vahendite tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekandmise kohta ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 22.04.2020]
  3) töötukassa põhikirja kehtestamise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
  4) töötukassa rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise kontrollimine;
  5) töötukassa arengukava ja aastaplaani kehtestamine;
  6) töötukassa eelarve kinnitamine ning vahendite laekumise ja kasutamise aruande kinnitamine;
  7) [kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
  8) juhatuse ettepanekul kinnisasjade ja registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise otsustamine;
  9) juhatuse esimehe ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
  10) juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
  11) juhatuse esimehe ja juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimine ning nende vastu varalise nõude esitamise otsustamine;
  12) juhatuselt aruannete ja muu informatsiooni nõudmine ning aruannetele esitatavate nõuete kehtestamine;
  13) töötukassa audiitori ja audiitorile makstava tasu suuruse määramine.

  (3) Nõukogu töö vorm on koosolek. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest.

§ 29.   Töötukassa nõukogu liikmed

  (1) Vabariigi Valitsus nimetab ühe nõukogu liikme. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme. Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget. Valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (2) Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis ja kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning laitmatu reputatsioon.

  (3) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat. Mõjuval põhjusel võib nõukogu liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda liikme nimetanu või kohus huvitatud isiku nõudel.

  (31) Valdkonna eest vastutavale ministrile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (4) Nõukogu liikmele, kes ei kuulu nõukogusse ametikoha järgi, makstakse nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 30.   Töötukassa juhatus

  (1) Töötukassat juhib töötukassa juhatus.

  (2) Juhatusel on kuni viis liiget.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (3) Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks juhatuse liikme nimetamisel.

  (4) Juhatus täidab töötukassa juhtimisel talle seaduse, töötukassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Juhatus seisab hea töötukassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste teostumise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu kohustus.

  (5) Juhatus annab aru nõukogule.

  (6) Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl.

§ 31.   Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete vastutus

  (1) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja töötukassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega töötukassale tekitatud kahju eest solidaarselt.

  (2) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on kahju tekitanud töötukassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt töötukassaga.

  (3) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liige vabaneb vastutusest töötukassa või võlausaldaja ees, kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud töötukassa organi koosolekul.

  (4) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

  (5) Töötukassa võib sõlmida vastutuskindlustuse lepingu töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 32.   Töötukassa põhikiri

  Töötukassa põhikirjas sätestatakse:
  1) töötukassa struktuuriüksused ja komisjonid ning nende moodustamise kord, samuti struktuuriüksuse pädevus;
  2) nõuded töötukassa sümboolikale;
  3) nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe pädevus töötukassa nõukogu ning juhatuse juhina;
  4) toimingud, mille tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu eelnev kirjalik nõusolek;
  5) vastutuskindlustuslepingu põhitingimused, sealhulgas töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutuse määr;
  6) nõukogu ja juhatuse koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise, samuti protokollimise ja otsuste vormistamise kord;
  7) töötukassa dokumendihalduse põhinõuded;
  8) juhatuse liikme leidmiseks vajadusel korraldatava konkursi kord;
  9) töötukassa eelarve projekti ettevalmistamise ja kinnitamise kord ning nõuded töötukassa eelarvele;
  10) [kehtetu - RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]
  11) muud eeskirjad, mis on vajalikud töötukassa tegevuse reguleerimiseks, kui selliseid eeskirju ei ole kehtestatud seaduse või teiste õigusaktidega.

§ 33.   Töötukassa eelarve

  (1) Töötukassa eelarves määratakse kindlaks töötukassa tulud ja kulud kalendriaastal.

  (2) Töötukassa eelarve tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest, intressitulu, eraldised riigieelarvest ja muud tulud.
[RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]

  (3) Töötukassa eelarve koosneb järgmistest osadest:
  1) töötuskindlustushüvitise sihtfondi eelarve;
  2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelarve;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
  21) tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali eelarve;
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  3) töötukassa tegevuskulude eelarve;
  4) eraldised reservkapitali;
  5) eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste, töövõimetoetuse ja erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (4) Töötukassa tegevuskulud ja eraldised reservkapitali jagatakse proportsionaalselt töötuskindlustushüvitise sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Töötukassa eelarve valmistatakse ette, kinnitatakse ja selle täitmist kontrollitakse kooskõlas käesoleva seaduse ja töötukassa põhikirjaga.

  (6) Kui riigieelarve ei ole eelarveaasta alguseks jõustunud, võib kuni töötukassa eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 osa ulatuses töötukassa eelmise aasta eelarves ettenähtud kulude mahust. Kulusid, mille suurus tuleneb seadusest, ja kulusid käesoleva seaduse alusel hüvitiste maksmiseks võib teha vastavalt tegelikele kuludele.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

§ 34.   Reservkapital

  (1) Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.

  (2) Reservkapitali suuruseks on vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

  (3) Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mis tagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise.

  (4) [Kehtetu - RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]

  (5) [Kehtetu - RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]

§ 341.   Töötukassa vahendite hoidmine

  (1) Töötukassa hoiab rahalisi vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol ja teostab sealt makseid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiuleping peab võimaldama töötukassal igal ajal riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate rahaliste vahendite arvelt teostada õigusaktides sätestatud tingimustel väljamakseid talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Töötukassa kavandatavatest väljamaksetest Rahandusministeeriumi teavitamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku hoiulepingus.

  (3) Riik maksab töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate vahendite jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kui töötukassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (4) Riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavaid vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

§ 35.   Töötukassa andmekogu
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

  (1) Töötukassa andmekogu (edaspidi ka andmekogu) pidamise eesmärk on täita käesolevast seadusest, tööturumeetmete seadusest, töövõimetoetuse seadusest ja teistest seadustest tulenevaid töötukassa ülesandeid, sealhulgas:
  1) isikute töötuna arvelevõtmise ja töötute üle arvestuse pidamine;
  2) tööturumeetmete pakkumise korraldamine ja pakkumine, tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmise otsustamine välismaalaste seaduse alusel ning töötajate vaba liikumise soodustamiseks Euroopa Liidu õigusaktide alusel pandud ülesannete täitmine;
  3) töötutoetuse määramine ja maksmine;
  4) sotsiaalmaksu erijuhtudel määramine ja maksmine;
  5) hüvitiste määramine ja maksmine ning töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamine;
  6) töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine;
  7) statistika ja analüüside tegemine.

  (2) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
  1) andmeandjad ja andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis;
  2) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
  3) andmete säilitamise täpsem kord;
  4) muud korraldusküsimused.

  (3) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa.

  (4) Andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) isiku üldandmed – ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, teovõime, kontaktandmed, surmaaeg;
  2) isiku muud andmed – kodakondsus, elamisloa ja -õiguse andmed, lühiajaliselt Eestis töötamise andmed, andmed rahvusvahelise või ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi kohta, esindusõiguse ja esindaja andmed, andmed töötamise, ettevõtlusega tegelemise ja õppimise kohta, andmed emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse kohta, andmed sissetuleku kohta;
  3) andmed terviseseisundi ja puude kohta;
  4) töötuna arvelevõtmise andmed;
  5) tegevuskava andmed;
  6) isikule tööturumeetmete osutamise ning hüvitiste, töötutoetuse ja töövõimetoetuse määramise alusandmed;
  7) isikule osutatud tööturumeetmete ning hüvitiste, töötutoetuse ja töövõimetoetuse maksmise andmed;
  8) kindlustatute töötuskindlustusstaaži andmed;
  9) tööandja ja tööturuteenuse osutaja üldandmed;
  10) töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise ja andmise andmed;
  11) sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise andmed;
  12) töövõime hindamise andmed.

  (5) Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda poliitika kujundamiseks andmekogusse kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed, välja arvatud ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (6) Andmekogu andmeid säilitatakse teenuste osutamiseks, toetuste ja hüvitiste maksmiseks ning töövõime hindamiseks isikustatult järgmiselt:
  1) töötuna arvelevõtmise, tegevuskava, tööturumeetmete, tööandja ja tööturuteenuse osutaja, töötutoetuse ja töövõimetoetuse maksmise ning töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma;
  2) kindlustatu ja hüvitiste saajate ning hüvitiste määramise ja maksmise andmeid ning töötuskindlustusmakse andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma;
  3) sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma;
  4) töövõime hindamise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma;
  5) logid säilitatakse andmekogu põhimääruse kohaselt.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–4 sätestatud tähtaegade möödumisel andmed pseudonüümitakse üks kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.

  (8) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmeid säilitatakse 65 aastat. Andmed anonüümitakse üks kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

6. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSE VAHENDID 

§ 36.   Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kasutamine

  (1) Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendeid kasutatakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

  (2) Töötuskindlustusmaksetest moodustatakse kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi (edaspidi sihtfond):
  1) töötuskindlustushüvitiste sihtfond;
  2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (21) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahenditest ning riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest moodustatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital (edaspidi sihtkapital).
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud sihtfonde ja sihtkapitali valitseb töötukassa.
[RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]

  (4) Sihtfondide kohta peetakse eraldi arvestust.

§ 37.   Töötuskindlustushüvitiste sihtfond

  (1) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi moodustavad kindlustatute töötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.
[RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]

  (2) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
  1) töötuskindlustushüvitiste maksmiseks;
  2) [kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
  3) [kehtetu - RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]
  4) töötukassa tegevuskulude katmiseks;
  5) eraldisteks reservkapitali;
  6) sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Töötukassal on õigus tööhõivet soodustavast Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavate tegevuste kulude finantseerimiseks kasutada ajutiselt kuni väljamaksetaotluse rahuldamiseni töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid. Väljamaksetaotluse rahuldamata jätmise korral kaetakse eelnimetatud tegevuste kulud käesoleva seaduse §-s 381 ettenähtud vahenditest.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

§ 38.   Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond

  (1) Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandja töötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.
[RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]

  (2) Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
  1) käesoleva seaduse §-s 141 ja § 20 lõikes 1 sätestatud hüvitiste ning nendelt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
  2) töötuskindlustushüvitiselt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
  3) [kehtetu - RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]
  4) töötukassa tegevuskulude katmiseks;
  5) eraldisteks reservkapitali;
  6) sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Töötukassal on õigus tööhõivet soodustavast Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavate tegevuste kulude finantseerimiseks kasutada ajutiselt kuni väljamaksetaotluse rahuldamiseni koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid. Väljamaksetaotluse rahuldamata jätmise korral kaetakse eelnimetatud tegevuste kulud käesoleva seaduse §-s 381 ettenähtud vahenditest.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

§ 381.   Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital

  (1) Sihtkapitali moodustavad kuni 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 30 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest, riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (2) Töötukassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

  (3) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral võib Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra töötukassa nõukogu ettepanekul muuta.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

  (31) Vabariigi Valitsus võib otsustada sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral sihtkapitali üle kanda töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelnevatel kalendriaastatel kogunenud kasutamata vahendeid. Vabariigi Valitsus võib nimetatud otsuse teha töötukassa nõukogu ettepanekul erakorralise tööturu vajaduse tõttu ning arvestades, et sihtfondide vahenditest oleks võimalik katta muud seaduses sätestatud kulud. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr ei tohi ületada kalendriaasta jooksul 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning 30 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelnevatel kalendriaastatel kogunenud kasutamata vahenditest.
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 22.04.2020]

  (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud juhul kehtestab sihtkapitali ülekantavate vahendite määra töötukassa nõukogu ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 22.04.2020]

  (4) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendeid kasutatakse:
  1) tööturuteenuste osutamiseks;
  2) tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmiseks;
  3) [kehtetu - RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]
  4) tööhõivet soodustavast Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavate teenuste osutamiseks ja toetuste maksmiseks.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

§ 39.   Töötukassa tegevused sihtfondi ja sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (1) Sihtfondi ja sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral kasutatakse käesolevas seaduses sätestatud hüvitiste väljamaksmiseks, tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmiseks töötukassa reservkapitali vahendeid käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud korras.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Töötukassa reservkapitali vahendite ebapiisavuse korral on töötukassal nõukogu otsusega õigus võtta laenu enda omandis olevate asjade või riigi tagatisel.

  (3) Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral võib töötukassa nõukogu otsusega kasutada töötuskindlustushüvitiste maksmiseks käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendeid.

7. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE 

§ 40.   Töötuskindlustusmakse objekt

  (1) Töötuskindlustusmakset makstakse:
  1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
  2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
  3) käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud kindlustatu puhul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (2) Töötuskindlustusmakset ei maksta:
  1) kindlustatule töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt, mida maksab tööandja;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  2) kindlustatule töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt või viiviselt;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  3) kindlustatule lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
  4) sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 401.   Riigiabi

  (1) Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme töötasult, mis ületab sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 sätestatud määra, arvutatud töötuskindlustusmakse. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud isik, kelle töötaja on § 3 lõikes 11 nimetatud isik.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (2) Riigiabi saaja ei tohi:
  1) olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
  2) olla jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]

  (3) Kliimaministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (4) Riigiabi korda rakendatakse seni, kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning tulumaksuseaduse § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Riigiabi rakendamise nõuete täitmata jätmise korral on õigus uuesti riigiabi rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning riigiabi rakendamise tingimused on täidetud.
[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

§ 41.   Töötuskindlustusmakse määr

  (1) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Töötukassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks, tehes põhjendatud juhul ettepaneku muuta kehtestatud tulevaste kalendriaastate määrasid. Ettepanekuga koos esitatakse analüüs, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide saavutamiseks järgmise nelja aasta jooksul, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

  (4) Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Jooksva kalendriaasta töötuskindlustusmakse määra ei saa kalendriaasta kestel vähendada.
[RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]

  (5) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus uue töötuskindlustusmakse määra hiljemalt töötuskindlustuse nõukogu ettepaneku tegemise kalendrikuule ülejärgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast.

§ 42.   Töötuskindlustusmakse maksmise kord

  (1) Tööandja on kohustatud:
  1) arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval;
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]
  2) maksma käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud summadelt tööandja töötuskindlustusmakseid;
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 01.07.2020, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]]
  3) üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni;
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]
  4) andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või kindlustatuga töösuhte lõppemisel koos lõpparvega;
  5) kindlustatu nõudmisel väljastama või edastama talle elektrooniliselt töö- või teenistussuhte või abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise lõpetamisel tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa, tema viimase töö- või teenistussuhte lõppemise aluse ja aja, abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise lõppemise aja, tema töösuhte pikkuse selle tööandja juures, ametniku teenistusstaaži pikkuse ning emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel oldud aja kohta.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (11) Tööandja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud deklaratsiooni ja tõendi vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksete summad ümardatakse sendi täpsusega.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajaduse korral tasumisele või tagastamisele kuuluva makse summa, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab rikkuja suhtes kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid.

  (5) Tööandja suhtes kohaldatakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase kohta sätestatut. Käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest kohaldatakse tööandja suhtes maksukorralduse seaduses ja karistusseaduses maksukohustuslasele ettenähtud sanktsioone.

  (6) Andmed kindlustatu ja makse kinnipidaja kohta kantakse maksukorralduse seaduse kohaselt asutatud maksukohustuslaste registrisse.

  (7) Kindlustatu, kes töötab asutuses, mille koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, töötuskindlustusmakse kinnipidamise ja arvestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 43.   Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kandmine töötukassale

  Maksu- ja Tolliamet kannab laekunud töötuskindlustusmaksed üle töötukassa arvele 15 tööpäeva jooksul nende Maksu- ja Tolliameti arvele laekumisest arvates.
[RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]

§ 44.   Laekumata töötuskindlustusmaksete tagasinõudmine pankrotimenetluses

  Tööandja maksujõuetuse korral on tähtajaks laekumata jäänud töötuskindlustusmaksete osas pankrotimenetluses võlausaldaja riik, keda esindab Maksu- ja Tolliamet. Sissenõutud summad kantakse töötukassa arvele 15 tööpäeva jooksul nende Maksu- ja Tolliameti arvele laekumisest arvates.
[RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]

8. peatükk VAIDLUSTE LAHENDAMINE 

§ 45.   Vaidluste alluvus

  (1) Isik, kes leiab, et hüvitiste määramise ja maksmise käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada töötukassale vaide.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Töötuskindlustusmakse maksmise ja kinnipidamisega seotud vaidlused lahendatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

§ 46.   Enammakstud hüvitiste tagasinõudmine

  (1) Töötukassa võib nõuda kindlustatule, töötajale või ametnikule (edaspidi hüvitise saaja) õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised hüvitise saajalt tagasi.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

  (2) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud töötuskindlustushüvitise võib töötukassa nõuda tagasi tööandjalt, kui hüvitis maksti tööandja esitatud ebaõigete andmete tõttu ja hüvitise saajalt ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.

  (3) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud kindlustushüvitise koondamise korral võib töötukassa nõuda tagasi tööandjalt, kui hüvitis maksti tööandja esitatud ebaõigete andmete tõttu ja hüvitise saajalt ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (4) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud maksejõuetuse hüvitise võib töötukassa nõuda tagasi haldurilt, kui hüvitis maksti halduri esitatud ebaõigete andmete tõttu ja isikult ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.

  (5) Aluseta määratud ja makstud hüvitise nõuab töötukassa käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud isikult tagasi korraga või temaga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel.

  (6) Kui isik ei maksa alusetult määratud ja makstud hüvitisi tagasi, tehakse enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

  (7) Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 47. – § 51. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 52.   Seaduse rakendamine

  (1) Vabariigi Valitsus nimetab töötukassa kaks nõukogu liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit nimetab töötukassa nõukogu kaks liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki töötukassa nõukogu ühe liikme hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks.

  (2) Töötukassa nõukogu teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötukassa põhikirja kehtestamiseks hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Vabariigi Valitsus kehtestab töötukassa põhikirja määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.

  (4) Töötukassa nõukogu nimetab töötukassa juhatuse liikmed ametisse ja sõlmib juhatuse liikmetega ametilepingu hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Juhatuse liikmete volitused tekivad seaduse jõustumisest.

  (5) Töötukassa nõukogu kehtestab käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud dokumendid hiljemalt 2002. aasta 1. juunil.

  (6) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 1 protsent käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 0,5 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

  (61) Käesoleva seaduse alusel töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse arvesse kindlustusstaaž, mille hüvitise taotleja on omandanud käesoleva seaduse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni õigusaktide alusel pärast 2002. aasta 1. jaanuari.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

  (7) Käesoleva seaduse § 5 punktides 2 ja 3 nimetatud hüvitisi makstakse alates 2003. aasta 1. jaanuarist.

  (71) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, kui töölepingud lõpetatakse või teenistusest vabastatakse pärast 2003. aasta 1. jaanuari. Kui töölepingute kollektiivne ülesütlemine on algatatud ning töölepingute lõpetamisest või teenistusest vabastamisest on ette teatatud enne 2003. aasta 1. jaanuari, esitab tööandja hüvitise taotlemiseks avalduse 2002. aasta 31. detsembrini kehtinud alustel ja korras.

  (72) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi tööandja maksejõuetuse korral, kui kohtu otsus tööandja pankroti väljakuulutamise kohta või kohtu määrus pankrotimenetluse raugemise kohta on jõustunud pärast 2003. aasta 1. jaanuari, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 73 sätestatud juhul.

  (73) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi enne 2003. aasta 1. jaanuari jõustunud tööandja pankroti otsuse korral, kui pankrotihaldur ei ole vastavalt pankrotiseadusele esitanud taotlust töötajatele väljamaksete tegemiseks Vabariigi Valitsuse tagatisfondist või on taotluse esitanud pärast 2002. aasta 10. detsembrit ja taotlus on menetluses. Rahandusministeerium edastab käesolevas lõikes nimetatud menetluses olevad taotlused töötukassale hiljemalt 2003. aasta 15. jaanuariks.

  (8) Kindlustatu töötuskindlustusmakset ei maksta käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasudelt, mida makstakse isikule, kellel oli 2002. aasta 1. jaanuaril vanaduspensionieani jäänud vähem kui 12 kuud.

  (9) Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud hüvitised makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse § 12 lõikes 3, § 18 lõikes 4 ja § 22 lõikes 5 sätestatud korras.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 01.02.2009]

  (10) Käesoleva seaduse § 5 punktis 2 sätestatud kindlustushüvitist koondamise korral makstakse ja § 6 lõikes 4 nimetatud ooteperioode rakendatakse töötajale või ametnikule, kelle töö- või teenistussuhe öeldakse üles pärast 2009. aasta 30. juunit.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (11) Isikule, kelle tööleping öeldakse kollektiivselt üles ning kellele taotletakse hüvitist enne 2009. aasta 1. juulit, kuid kelle töö- või teenistussuhe lõppeb pärast 2009. aasta 30. juunit, makstakse töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist enne 2009. aasta 1. juulit kehtinud alustel ja korras. Eelnimetatud isikutele ei maksta käesoleva seaduse § 5 punktis 2 sätestatud kindlustushüvitist koondamise korral ja ei kohaldata § 6 lõikes 4 nimetatud ooteperioode.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (12) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 alates 2009. aasta 1. juulist sätestatud töötuskindlustushüvitise suurust rakendatakse kindlustatutele, kellele määratakse hüvitis pärast 2009. aasta 30. juunit ning enne 2009. aasta 1. juulit määratud hüvitisi ümber ei arvutata. Kui isikule enne 2009. aasta 1. juulit määratud hüvitis on väiksem käesoleva seaduse § 9 lõike 5 kohaselt arvutatud hüvitisest, arvutatakse hüvitis ümber 2009. aasta 1. juulist arvates.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (13) Töötukassal on õigus tööturuteenuste ja -toetuste, välja arvatud töötutoetuse finantseerimiseks kasutada 2011. ja 2012. aastal töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vabu vahendeid. Kasutatud vahendid tagastatakse sihtkapitalist töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi 2015. aasta lõpuks.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (14) Töötukassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku 2011. aastaks töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks hiljemalt 2011. aasta 1. märtsiks.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (15) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra 2011. kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt 2011. aasta 1. maiks.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (16) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud määra kehtestamiseni on töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 12 protsenti.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (17) Käesoleva seaduse § 121 rakendatakse alates 2010. aasta 1. maist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) artikli 90 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42), artikli 96 lõikes 1 nimetatud juhtudel.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

  (18) Kui tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 43 lõikes 12 nimetatud isikule lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta:
  1) on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
  2) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.
[RT I, 22.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]

  (19) Käesoleva paragrahvi lõikes 18 ja käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud juhul ei ületa töötuskindlustushüvitise maksmine kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul kokku käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud päevade arvu.
[RT I, 22.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]

  (20) Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui:
  1) ta on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
  2) tema töötuna arvelolek lõpetati 2014. aasta 1. novembril tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 4 või 41 nimetatud asjaoludel ja
  3) ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

§ 521.   Töötukassa rahaliste vahendite riigi kontsernikonto koosseisu üleviimine

  (1) Käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud hoiulepingu sõlmivad töötukassa juhatuse esimees ja valdkonna eest vastutav minister 2012. aasta 16. jaanuariks. Rahaliste vahendite arvelt omandatud finantsvara realiseerib ja rahaliste vahendite hoidmise ning haldamisega seotud lepingud lõpetab töötukassa juhatus 2012. aasta 30. juuniks.

  (2) Kuni realiseerimiseni kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsvarale enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud vahendite haldamise korda ning piiranguid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsvara realiseerimisest saadud rahalised vahendid kantakse viivitamata käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud arvelduskontole.
[RT I, 23.12.2011, 2 - jõust. 24.12.2011]

§ 522.   Erisus kindlustushüvitisest koondamise korral

  (1) Kuni 2018. aasta 1. aprillini on lisaks käesoleva seaduse §-s 141 sätestatule õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötajal, kellega on sõlmitud avaliku teenistuse seaduse alusel soodustingimustega tööleping ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel ja soodustingimustega tööleping lõpeb enne 2018. aasta 1. aprilli ning kelle soodustingimustega töölepingute kestus ja teenistusstaaž kokku on vähemalt viis aastat.

  (2) Kindlustushüvitise suuruse arvutamisel liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soodustingimustega töölepingute kestus ja isiku teenistusstaaž, mis omavahel ei kattu.
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 523.   Töötuskindlustusstaaži arvestamise erisus

  (1) Alates 2014. aasta 1. juulist kehtivat kindlustusstaaži arvestamise korda rakendatakse pärast 2014. aasta 1. juulit tekkinud kindlustusstaaži arvestamisel. Enne 2014. aasta 1. juulit tekkinud kindlustusstaaž arvestatakse kuni 2014. aasta 1. juulini kehtinud korras. Kindlustusstaaži kuud liidetakse.

  (2) Enne 2014. aasta 1. juulit määratud töötuskindlustushüvitist ümber ei arvutata.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

§ 524.   Täiendavalt töötuskindlustushüvitise maksmise erisus

  (1) Töötule makstakse ühekordselt täiendavalt 60 kalendripäeva töötuskindlustushüvitist, kui töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused:
  1) registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5%;
  2) töötuskindlustushüvitise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022. aasta 28. veebruar.

  (2) Töötukassa arvutab eelmise kalendrikuu registreeritud töötuse määra ja avaldab selle oma veebilehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

  (3) Registreeritud töötuse määr esitatakse täpsusega üks koht pärast koma. Registreeritud töötuse määr ümardatakse teise koha alusel pärast koma. Kui teisel kohal pärast koma olev number on 0–4, jäetakse esimesel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui teisel kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse esimesel kohal olev number ühe võrra ülespoole.
[RT I, 12.11.2021, 2 - jõust. 22.11.2021]

§ 525.   Töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikendamise erisus

  (1) Kui töötuskindlustushüvitise määramise otsus tehakse pärast 2023. aasta 29. juunit, kuid kindlustatu on esitanud avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks enne seda ja tema töötuskindlustushüvitise saamise periood algab enne 2023. aasta 30. juunit, määratakse töötuskindlustushüvitis perioodiks, mis on sätestatud käesoleva seaduse enne 2023. aasta 30. juunit kehtinud redaktsioonis.

  (2) Kindlustatul, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse enne 2023. aasta 30. juunit kehtinud redaktsioonis sätestatud perioodiks ning kelle töötuskindlustushüvitise saamise periood lõpeb pärast 2023. aasta 30. juunit, pikeneb töötuskindlustushüvitise saamise periood 60 kalendripäeva võrra, kui kindlustatu on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja tema hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
[RT I, 02.12.2022, 3 - jõust. 30.06.2023]

§ 526.   Töötukassa andmekogu moodustamine

  (1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud töötukassa andmekoguna käsitatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud:
  1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 8 lõike 2 alusel asutatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrit;
  2) töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel asutatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu ning
  3) töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogude andmete töötlemist jätkatakse käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud korras.
[RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024]

§ 53.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 48 punktid 1 ja 5 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/74/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/987/EMÜ töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 270, 08.10.2002, lk 10–13).

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json