Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus
Vastu võetud 21.06.2022 nr 50
RT I, 28.06.2022, 25
jõustumine 01.07.2022
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 06.07.2022 | RT I, 08.07.2022, 6 | 11.07.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2022 |
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruse alusel rahastatakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek” erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Majandus ja tööjõud” meetme nr 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus” sekkumist „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)”.
(2) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035” sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid.
(3) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond.
(4) Määruse alusel toetatavad projektid on rakenduskava liite 3 „Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava” alusel strateegiliselt olulised tegevused, millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub § 5 lõikes 1 nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 5 sätestatust.
§ 2. Riigiabi
(1) Määrusega antakse toetust vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses, riigiabina konkurentsiseaduse § 341 tähenduses või grupierandiga hõlmatud riigiabina konkurentsiseaduse § 342 lõike 1 tähenduses järgmiselt:
1) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;
2) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;
3) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuseks antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 25. novembri 2021. a teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 8481, 25.11.2021, lk 1–12, edaspidi IPCEI teatis) tähenduses ning sellele kohaldatakse IPCEI teatises ja konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut;
4) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
5) paragrahvi 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;
6) paragrahvi 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus võib olla ka riigiabi Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29, edaspidi TAI raamistik) tähenduses ja sellele kohaldatakse TAI raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut;
7) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
8) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(2) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot.
(3) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.
(4) Määruse alusel ei anta:
1) riigiabi raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
2) grupierandiga hõlmatud abi üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja regionaalabi artiklis 13 sätestatud juhtudel;
3) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
4) IPCEI teatise alusel riigiabi IPCEI teatise punktis 10 sätestatud juhtudel;
5) toetust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) (edaspidi ÕÜFi määrus), artiklis 9 sätestatud juhtudel.
§ 3. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) EMTAK on Eesti siseriiklik majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39) tähenduses, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”;
2) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele;
3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele;
5) alginvesteering on investeering, mida viib ellu VKE-st taotleja üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 49 alusel uue ettevõtte või üksuse rajamiseks või uue toote tootmiseks;
6) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mida viib ellu suurettevõtjast taotleja vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 sätestatule;
7) investeering on § 7 lõike 2 alusel elluviidav tegevus või tegevused uue üksuse rajamiseks või uue toote tootmiseks või teenuse pakkumiseks;
8) uus üksus on üksus, mis on täielikult funktsionaalne, eraldiseisva tootmisprotsessiga ja iseseisev ettevõtja olemasolevast tootmisüksusest;
9) uus toode on toode, mida VKE-st taotleja ei ole varem tootnud või suurettevõtjast taotleja toodab tegevusalal, mis ei kuulu üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 50 tähenduses ettevõtja senise tegevusalaga sama või sarnase tegevusala hulka;
10) materiaalne vara on materiaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses;
11) immateriaalne vara on immateriaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30 tähenduses;
12) TA tegevus on alus- ja rakendusuuringud ning tootearendus üldise grupierandi määruse artikli 2 punktide 84–86 ja TAI raamistiku tähenduses;
13) TA asutus on teadmisi levitav organisatsioon üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 tähenduses;
14) turutingimused on reaalturutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 89 tähenduses;
15) projektiplaan on ettevõtja koostatud ja tema tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja selle täitmiseks vajalike vahendite detailne kirjeldus;
16) IPCEI projekt on projekt, mille puhul IPCEI teatise alusel riigiabi andmiseks on vaja Euroopa Komisjoni lubavat otsust;
17) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;
18) „ei kahjusta oluliselt” printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
19) IPCEI projekti rahastamispuudujääk on Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubavas otsuses määratud projekti eelarve osa, millele võib IPCEI teatise alusel anda riigiabi;
20) uus töökoht on projekti elluviimise tulemusena ettevõttes või üksuses, mille raames projekti ellu viiakse, loodav täistööajaga töökoht, mille töö tegemise koht asub Ida-Viru maakonnas;
21) tõhus koostöö on tõhus koostöö üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 tähenduses.
§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada Ida-Viru maakonna majanduse mitmekesistumist ja ettevõtjate konkurentsivõime kasvu läbi kõrgemat lisandväärtust ning uusi töökohti loovate investeeringute.
(2) Toetuse andmine panustab järgmiste ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud väljundnäitajate saavutamisse:
1) toetatavad ettevõtjad;
2) toetustega toetatavad ettevõtjad.
(3) Toetuse andmine panustab järgmiste ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud tulemusnäitajate saavutamisse:
1) toetatavates ettevõtetes loodud töökohad, mis luuakse ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates;
2) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust.
(4) Toetuse andmine panustab järgmiste määruse spetsiifiliste tulemusnäitajate saavutamisse:
1) toetatavates ettevõtetes loodud töökohad, mis luuakse pärast aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2028. a;
2) lisandväärtus töötaja kohta, mis ületab teisel aastal pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu EMTAKi jao ja osa täpsusega kindlaks määratud tegevusvaldkonna, milles projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud asjakohast Eesti keskmist taset.
(5) Lõike 4 punktis 1 toodud tulemusnäitajat võetakse arvesse toetuse summa arvutamisel § 10 lõike 4 või 5 alusel, kui projekti kogumaht on vähemalt 50 miljonit eurot, projektiga kavandatakse luua minimaalselt 100 uut töökohta ning kui vähemalt pooled kavandatavatest töökohtadest luuakse ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates ja ülejäänud töökohad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2028. a.
(6) Iga abikõlblikkuse perioodil tööle asunud töötaja, kellel on tõendatud puue või vähenenud töövõime, puhul vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses toodud nõutavat töötajate arvu ühe täistööajaga töötaja võrra.
(7) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega:
1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest;
2) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest;
3) TA tegevuse kulud erasektoris;
4) ressursitootlikkus;
5) sooline palgalõhe, mis on toetatavates ettevõtetes loodud töökohtadele tööle asunud töötajate lõikes väiksem § 12 lõikes 1 viidatud EMTAKi jao tegevusala, millele taotleja või projekt vastab, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmisest soolisest palgalõhest;
6) ligipääsetavus.
§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 6. Koostööprojektide tingimused
(1) Tõhusa koostöö raames TA tegevuse koostööprojekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste jagamine sätestatakse enne projekti elluviimisega alustamist pooltevahelises koostöölepingus.
(2) Koostöölepingus sätestatakse ka partnerile makstava tasu tingimused, mida rakendatakse, kui üks partner loobub oma osast projekti tulemustes. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga.
(3) Kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsatest koostöötingimustest tulenevalt TA asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 28 sätestatud tingimustest.
(4) TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 29 toodud tingimustest.
(5) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge koostöö tulemusel tekkiv intellektuaalomandi õigus või selle turuhind, peab toetuse saaja tagama, et lõikes 4 sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt koostöö teostamise järgselt on võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt koostöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast.
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse ning mille elluviimise tulemusena luuakse minimaalselt viis uut täistööajaga töökohta.
(2) Toetatakse järgmisi tegevusi:
1) alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringu elluviimine, võimaldamaks uue ettevõtja või üksuse asutamist või uue kõrgema lisandväärtusega toote tootmist või teenuse pakkumist;
2) taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavate investeeringute elluviimine, välja arvatud investeeringud päikese- ja tuuleparkide rajamisse;
3) IPCEI projekti elluviimine.
(3) Toetatakse järgmisi tegevusi, kui need on vajalikud lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks:
1) konsulteerimist, hinnangute koostamist, projekteerimist, infrastruktuuri arendamist ja võrkudega liitumist hõlmavad tugitegevused;
2) rakendusuuringu läbiviimine;
3) tootearenduse läbiviimine;
4) punktis 2 või 3 nimetatud toetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;
5) toetuse saaja töötajate koolitamine.
(4) Lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevused loetakse tõhusaks koostööks, kui need viiakse ellu:
1) ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või kui projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ühegi ettevõtja abikõlblikud kulud ei moodusta enam kui 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest või
2) ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, kelle abikõlblikud kulud moodustavad projekti abikõlblikest kuludest vähemalt kümme protsenti ning kellel on õigus avaldada enda läbiviidud tegevuste tulemused.
(5) Lõike 3 punktis 5 toodud tegevust toetatakse järgmistel tingimustel:
1) koolituse kulude toetamine ei ole välistatud üldise grupierandi määruse artikli 31 lõike 2 alusel;
2) koolituse kogumaht töötaja kohta on alla 50 tunni;
3) koolituse kestvus on alla aasta;
4) koolitus vastab täiskasvanute koolituse seaduses täiendkoolitusele kehtestatud tingimustele;
5) kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, võib taotleja tellida ise sobiva õppekavaga koolituse;
6) koolituse õppekava vastab täienduskoolituse standardile;
7) koolituse lõpus väljastab koolitaja koolitusel osalejatele tunnistuse või tõendi.
(6) Kui § 7 lõikes 3 nimetatud toetatava tegevuse asukoht on väljaspool Eestit, peab tegevus vastama ühissätete määruse artikli 63 lõikes 4 sätestatud tingimustele.
(7) Lõike 2 punkti 2 alusel ei toetata investeeringuid, millele taotletakse või planeeritakse taotleda toetust teistest põhivarainvesteeringute elluviimiseks ja taastuvenergiapõhiste kaugküttelahenduste pakkumiseks ette nähtud õiglase ülemineku fondi meetmetest.
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetele 6 ja 8:
1) materiaalse vara turutingimustel omandamise või rentimise kulu;
2) immateriaalse vara turutingimustel omandamise kulu.
(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud vara seadistamise, transpordi- ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu on abikõlblik juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses.
(4) Lõikes 2 nimetatud kulud on abikõlblikud, kui omandatav või renditav vara ei ole varasemalt majandustegevuses kasutatud, välja arvatud, kui vara omandatakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49(b) alusel VKE-st toetuse saaja korral või punkti 51(b) alusel suurettevõtjast toetuse saaja korral.
(5) Kui toetust antakse suurettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51(a) alusel tegevuse mitmekesistamiseks, et toota uut kõrgema lisandväärtusega toodet, on lõikes 2 nimetatud kulud abikõlblikud, kui nad ületavad vähemalt 200 protsendi võrra uuesti kasutatava vara tööde algusele eelneva majandusaasta arvestuslikku väärtust.
[RT I, 08.07.2022, 6 - jõust. 11.07.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2022]
(6) Kulu on abikõlblik, kui taotleja on lõike 2 alusel omandatud vara omanik ja renditava vara kasutaja abikõlblikkuse perioodil ja suurettevõtjast toetuse saaja vähemalt viis ja VKE-st toetuse saaja vähemalt kolm aastat projekti lõppmakse tegemisest arvates.
(7) Abikõlblikud on § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuste kulud üldise grupierandi määruse artikli 41 punkti 6 alapunktide a, b või c alusel.
(8) Abikõlblikud on § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud IPCEI projektide elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt IPCEI teatise lisa punktidele a–g, välja arvatud haldus- ja maa omandamise kulud.
(9) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste kulud:
1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ning lõigetes 2–4 ja üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis a sätestatule;
2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
3) vahendite ja seadmete kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis b sätestatule;
4) materjali ja tarvikute kulud.
(10) Abikõlblikud on § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks vajalikud patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärk, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud.
(11) Abikõlblikud on § 7 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse kulud sisseostetava teenusena vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktis 6 ja üldise grupierandi määruse artikli 31 lõikes 3 sätestatud tingimustele, välja arvatud nõustamisteenuste kulud.
(12) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:
1) kinnisasja omandamise kulu;
2) riiklik maks ja riigilõiv, välja arvatud töötaja töötasuga seotud maks ja makse;
3) liiklusseaduse § 2 punktis 34 sätestatud liikurmasina soetamise kulu;
4) liiklusvahendi soetamise kulu;
5) toitlustamiskulu;
6) töötaja üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemeõppe kulu;
7) käibemaks;
8) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud projekti partnerite vahel;
9) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2026. a. Projekti abikõlblikkuse periood algab hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest.
(3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud § 13 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud hinnangu koostamine või punktis 18 nimetatud ehitusprojekti koostamine, kui need tegevused on § 7 lõike 3 punkti 1 alusel vähese tähtsusega abi kohased tugitegevused ning millega võib sel juhul olla alustatud või võetud seonduvalt kohustusi alates 1. jaanuarist 2021. a.
(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 36 kuud, millest pikem abikõlblikkuse periood on lubatud projekti korral, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) projekti kogumaht on vähemalt 50 miljonit eurot;
2) projektis sisalduvad TA tegevused moodustavad vähemalt 15 protsenti projekti kogumahust;
3) projekt ületab § 4 lõike 4 punktis 2 ja § 10 lõikes 4 toodud sihttasemed 1,2 kordselt;
4) projekti abikõlblikkuse periood lõppeb hiljemalt lõikes 2 toodud tähtpäevaks.
(5) Rakendusüksus võib toetuse saaja taotluse alusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi lõikes 2 toodud tähtpäevani mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel ei kohaldata lõiget 4.
(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast rakendusüksuse poolt lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
§ 10. Toetuse piirmäär
(1) Toetust saab taotleda projektile, mille toetuse summa on vähemalt 500 000 eurot.
(2) Suurim toetuse võimalik summa arvutatakse kooskõlas §-ga 11 ja üldise grupierandi määruse artikliga 4 ning mis ei tohi olla suurem kui:
1) 10 miljonit eurot projekti kohta, mille kogumaht on alla 50 miljoni euro;
2) üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 20 toodud valemi alusel projektile kogumahus vähemalt 50 miljonit eurot.
(3) Kui lõigete 4–7 alusel kujuneb maksimaalne toetuse summa väiksemaks kui lõikes 2 sätestatud, lähtutakse toetuse maksimaalse summa arvutamisel lõigetest 4–7.
(4) Maksimaalne toetuse summa on 100 000 eurot ühe uue töökoha kohta, kui loodavate töökohtade aritmeetiline keskmine brutokuupalk on võrdne või suurem EMTAKi jao ja osa täpsusega kindlaks määratud tegevusvaldkonna, milles projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati kvartaalselt avaldatud Eesti keskmise brutokuupalgaga.
(5) Maksimaalne toetuse suurus on 200 000 eurot ühe uue töökoha kohta, kui loodavate töökohtade aritmeetiline keskmine brutokuupalk on vähemalt võrdne lõikes 4 toodud sihttaseme ja koefitsiendi 1,2 korrutisega.
(6) Maksimaalne toetuse osa summa § 7 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevusteks toetuse taotlemisel on kuni 500 000 eurot projekti kohta.
(7) Lõike 2 punkti 1 või 2 alusel lubatud maksimaalset toetuse summat võib ületada § 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste toetamiseks, kui toetuse kogumaht ei ületa sel juhul 50 protsenti § 14 lõike 1 alusel kehtestatavast toetuse rahastamise eelarvest ja projekt vastab kõigile järgmistele tingimustele:
[RT I, 08.07.2022, 6 - jõust. 11.07.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2022]
1) projekti elluviimise tulemusena käivitub tootmine;
2) projekti maht on vähemalt 30 miljonit eurot;
3) projekt loob vähemalt 100 uut töökohta;
4) lisandväärtus töötaja kohta on teisel aastal pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu kolm korda suurem enne taotlemist Statistikaameti viimati avaldatud Eesti ettevõtlussektori keskmisest või vähemalt 30 uuest töökohtadest on TA tegevuste elluviimiseks;
5) toodet plaanitakse äriplaani kohaselt eksportida;
6) TA tegevuste osakaal projektis on vähemalt 15 protsenti;
7) projekt panustab Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) fookusvaldkondade arengusse.
§ 11. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest
(1) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 toodud projekti tegevuseks üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:
1) 45 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;
2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 25 protsenti suurettevõtja korral.
(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 toodud projekti tegevuseks üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:
1) 55 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;
2) 45 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 35 protsenti suurettevõtja korral.
(3) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal rahastamispuudujäägi osakaal IPCEI projekti kogueelarvest.
(4) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest.
(5) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:
1) 70 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;
2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 50 protsenti suurettevõtja korral.
(6) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab § 7 lõikes 4 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:
1) 80 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 75 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 65 protsenti suurettevõtja korral.
(7) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 3 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:
1) 45 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 25 protsenti suurettevõtja korral.
(8) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 3 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab § 7 lõikes 4 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:
1) 60 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 40 protsenti suurettevõtja korral.
(9) Paragrahvi 7 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusteks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(10) Omafinantseeringu määr on vähemalt 35 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
3. peatükk Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale, partnerile ning taotlusele
§ 12. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes ei ole välistatud § 2 lõike 4 alusel ja kelle tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala vastab järgmistele EMTAKi jagudele:
1) B jagu – mäetööstus, välja arvatud alajagu 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine, 06 Toornafta ja maagaasi tootmine ja 091 Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad;
2) C jagu – töötlev tööstus, välja arvatud alajagu 102 Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, 12 Tubakatoodete tootmine, 19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, 2060 Keemilise kiu tootmine, 2410 Raua, terase ja ferrosulamite tootmine, 242 Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine, 243 Muude terase esmatöötlustoodete tootmine, 2446 Tuumkütuse töötlemine, 2452 Terasevalu, 2591 Terasvaatide jms mahutite tootmine, 2893 Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine alla kuuluv tubakatööstusmasinate tootmise tegevusala ja 301 Laeva- ja paadiehitus;
3) D jagu – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, välja arvatud 35111 Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast;
4) J jagu – info ja side;
5) M jagu – kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus.
(2) Taotleja võib projekti kaasata eraõiguslikust juriidilisest isikust või TA asutusest partnereid.
(3) Taotleja ja partner peavad vastama lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 järgmistele tingimustele:
1) tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
2) talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täidetud.
§ 13. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule vastama järgmistele nõuetele ja sisaldama järgmisi andmeid ning kinnitusi:
1) toetust taotletakse §-s 8 sätestatud abikõlblikele kuludele;
2) projekti eelarves on nende abikõlblike kulude katmiseks, mida toetuse arvelt ei kaeta, finantseerimiseks ette nähtud omafinantseering nõutavas suuruses;
3) taotlus sisaldab hinnangut koos tõendava dokumentatsiooniga projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele;
4) taotlus sisaldab hinnangut koos tõendava dokumentatsiooniga projekti kliimakindluse tagamise kohta;
5) paragrahvi 16 kohaselt läbitud eelnõustamise tulemusena on projektiplaan saanud positiivse eelhinnangu;
6) taotleja nime ja suurust, projekti kirjeldust, algus- ja lõppkuupäeva, kulude loetelu, toimumise kohta ning teisi taotlusvormil nõutud taotleja andmeid;
7) taotleja jooksva majandusaasta bilanssi ja kasumiaruannet taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
8) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruannet, kui see ei ole kättesaadav äriregistris;
9) taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud majandusaasta aruande koopiat, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;
10) taotleja kontserni kuuluvuse korral taotleja kontserni liikmete skeemi ning konsolideeritud majandusnäitajaid;
11) taotleja äriplaani;
12) projekti eelarve kalkulatsioone;
13) taotleja majandusnäitajate prognoosi projekti perioodil ja projekti lõpetamise aastale kuni järgneva viie aasta kohta, milles peab sisalduma vähemalt müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või -kahjum, kulum, TA investeeringute maht, töötajate keskmine arv, sealhulgas TA töötajate arv, ja töötajate keskmine brutokuupalk;
14) teavet selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;
15) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering, ning et ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud;
16) inglise keelset projektiplaani koos lisadega, kui eelnõustamise käigus selgus vajadus kaasata taotluse hindamisse väliseksperte;
17) dokumente, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust või andmed, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul VKE-st toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
18) ehitamise korral ehitusprojekti, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile;
19) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuse puhul koolitusplaani, mis sisaldab eeldatavat koolitatavate arvu, eelarve ülevaadet, koolituste kirjeldust, mahtu ja kestust;
20) taotleja, ja partneri olemasolul, partneri kinnitust enda vastavuse kohta §-s 12 toodud nõuetele;
21) volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
22) kinnitust, et § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis on saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu või kinnitust, et Euroopa Komisjonile on esitatud IPCEI riigiabi eelteatis;
23) paragrahv 7 lõike 2 punktis 2 toodud tegevusele toetuse taotlemisel dokumentatsiooni, mis tõendab ja põhjendab, millisest üldise grupierandi artikli 41 punktis 6 toodud alapunktist lähtuvalt on vajalik investeerimiskulud määratleda;
24) kinnitust, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid;
25) kinnitust, et projekt vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele;
26) investeeringu raames loodavate töökohtade aritmeetiline keskmine brutopalk peab olema vähemalt Eesti vastava EMTAKi jao ja osa täpsusega kindlaks määratud tegevusvaldkonna keskmine.
[RT I, 08.07.2022, 6 - jõust. 11.07.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2022]
(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud hinnangu koostamisel projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele koostamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30).
(3) Lõike 1 punktis 4 toodud kliimakindluse tagamise hinnangu koostamine viiakse läbi lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92) ning rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist.
(4) Lõike 1 punkti 12 alusel taotleja esitatavad eelarve kalkulatsioonid peavad olema esitatud koos selgituste ning põhjendustega, kuivõrd taotletav toetussumma mõjutab projektiga kavandatavate tegevuste elluviimise tõenäosust, ulatust ja kiirust ning taotleja poolse finantseeringu mahtu.
4. peatükk Toetuse taotlemine
§ 14. Taotlemise avamine
(1) Toetuse rahastamise eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse valdkonna eest vastutav minister.
(2) Taotluste vastuvõtmise algamisest, lõppemisest, peatamisest ja toetuse rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel.
(3) Lõike 2 kohaselt teavituse teeb rakendusüksus vähemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algamise päeva.
§ 15. Toetuse taotlemine
(1) Taotlemine toimub jooksvalt ja ÜSS2021_2027 § 21 lõike 3 kohaselt.
(2) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
§ 16. Eelnõustamine
(1) Toetuse taotlemisele eelneb eelnõustamine, mille käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele, annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning annab projektiplaanile eelhinnangu, mis edastatakse taotlejale e-kirja teel.
(2) Rakendusüksus annab projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaanis on kajastatud lõikes 5 sätestatud informatsioon ja see vastab §-s 4 sätestatud eesmärkidele ning tulemustele.
(3) Projektiplaanile antud positiivne eelhinnang kehtib kuus kuud selle andmisest arvates.
(4) Positiivne eelhinnang projektiplaanile ei ole rakendusüksusele taotluse hindamisel siduv.
(5) Taotleja esitab eelnõustamiseks e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil projektiplaani, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) taotleja strateegiline eesmärk;
2) projekti tegevuste kirjeldus, sealhulgas arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia uudsust, innovatiivsust ning turuanalüüsi hõlmav kirjeldus, kui projekt hõlmab TA tegevusi;
3) projekti tegevuste ajakava;
4) projekti tegevuste oodatavad tulemused lähtuvalt §-st 4 ja finantsprognoos;
5) projekti tegevuste eelarve ja rahastamisallikas, tuues välja, kas tegevust rahastatakse taotleja omavahenditest, käesoleva määruse alusel taotletavast toetusest või muust avaliku sektori vahendist, märkides konkreetse rahastamisallika;
6) ülevaade projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ning kompetentsist;
7) projekti tegevuste oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja äritegevusele;
8) dokumendid, mis tõendavad, et projekti puhul on tagatud projekti kliimakindlus ja vastavus „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele, või nende puudumisel taotleja hinnangut projekti vastavusele § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 toodule koos ülevaatega sellest, millises etapis ja millise tähtajaga toimub antud dokumentatsiooni ettevalmistamine.
5. peatükk Taotluste menetlemine
§ 17. Taotluse esitamine ja menetlemine
(1) Taotleja võib taotleda toetust mitmele projektile tingimusel, et rakendusüksus on maksnud välja vähemalt 25 protsendi ulatuses varasemalt esitatud projekti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuludest.
(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punkti 1 alusel sama taotleja poolt mitmele projektile toetuse taotlemisel arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 13 toodud nõuet.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.
(4) Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.
(5) Rakendusüksus hindab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte ning kliimakindluse hinnangute ning esitatud dokumentide vastavust § 13 lõigetes 2 ja 3 toodud suunistele, kaasates selleks vajadusel eksperte.
(6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
§ 18. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad käesoleva määruse ning ÕÜFi määruse nõuetele.
(2) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse korral teeb rakendusüksus taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.
(3) Rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ühendmääruse § 8 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud juhul.
§ 19. Taotluse valikukriteeriumid ja hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus lähtudes lõikes 5 toodud hindamiskriteeriumitest ning mis kooskõlastatakse rakendusasutusega. Valikumetoodika tehakse kättesaadavaks enne taotlemise avamist rakendusüksuse veebilehel.
(2) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valikukomisjone ning kaasata sõltumatuid eksperte. Valikukomisjonide moodustamine ja koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega.
(3) Kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse taotluse hindamiseks lisainfot, teavitab rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat ja määrab lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Taotlust hinnatakse iga lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel skaalal 0–4 ning taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.
(5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:
1) 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju käesoleva määruse ja meetme eesmärkide ning tulemuste saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja majandustulemustele;
2) 25 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projekti ja selle tegevuste põhjendatust, sekkumisloogika arusaadavust, tegevuste omavahelisi seoseid, ajakava realistlikkust ning projekti kuluefektiivsust;
3) 20 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse taotleja varasemat investeeringute elluviimise kogemust, tehnilisi ja kvalifikatsiooni põhiseid eeldusi, finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust;
4) 10 protsenti koondhindest moodustab projekti panus § 1 lõikes 2 nimetatud strateegia elluviimisel ja horisontaalsete põhimõtete tagamisel ning milles hinnatakse taotleja panust § 4 lõikes 7 toodud näitajate saavutamisse;
5) 5 protsenti koondhindest moodustab projekti panus TAIE fookusvaldkondade arengusse.
§ 20. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele:
1) on § 19 lõike 4 kohaselt saanud lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmiseks vähemalt 2,50;
2) ei ole üheski § 19 lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumi eest saanud hindeks vähem kui 2,0;
3) mille rahastamise summa ei ületa toetuse rahastamise eelarve vaba jääki.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused;
2) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord.
(3) Kui Euroopa Komisjon ei ole taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmise hetkeks teinud rakenduskava lisa 1 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava” osas heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsust, rahuldatakse lõikele 1 vastav taotlus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub taotluse rahuldamise otsus vastava heakskiidu saamisest.
(4) Lõikes 3 nimetatud kõrvaltingimuse mittesaabumisel taotlejal õigust toetuse saamiseks ei teki.
§ 21. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhul ning kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse mitte kiita heaks rakenduskava lisa 1 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava”.
(2) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta.
(3) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme toetuse rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
§ 22. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 2 ja 3.
(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates.
(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning ei ole vastuolus riigiabi reeglitega.
6. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused
§ 24. Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused
(1) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustusi.
(2) Partner peab täitma ühendmääruse lõike 1 punktides 2–6, 8–11 ja 13–16 ning §-s 11 nimetatud kohustusi.
(3) Toetuse saaja peab tagama, et materiaalse vara asendamisel enne kolme aasta möödumist, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest sama funktsiooni täitva varaga, kui grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses materiaalne vara on purunenud või aegunud, säilib ettevõttes majandustegevus vahetatud vara abil vähemalt kolme aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Suurettevõtjast toetuse saaja korral kohaldub käesoleva sätte rakendamisel kolme aasta asemel viie aasta pikkune periood.
(4) Toetuse saaja, kes saab toetust § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuseks, peab tagama, et toetuse taotlemisel muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu teise institutsiooni või fondi eelarveallikatest kuludele, mida § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks ei hüvitata, ei ületa eri eelarveallikatest saadav toetus kokku toetuse saaja IPCEI projekti rahastamispuudujääki.
(5) Toetuse saaja lähtub ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 13 alusel teavitusürituste ja -tegevuste elluviimisel teavitusmääruses sätestatust.
§ 25. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
7) nõuda muudatusi projektis ja vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui lõike 2 punkt 2 seda eeldab.
(2) Rakendusüksus kohustub:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks;
2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;
3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse;
4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente välja arvatud punkti 3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;
5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 26. Aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks.
(2) Toetuse saaja esitab projekti vahearuandeid projekti abikõlblikkuse perioodil kaks korda 12 kalendrikuu jooksul. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.
(3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil.
(4) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud edusammude ning tulemuste saavutamise kohta.
(5) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks rakendusüksus.
(6) Rakendusüksus kinnitab projekti aruande või kui aruanne ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, lükkab selle tagasi 45 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.
(7) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.
§ 27. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 1 või otse tarnijale või töövõtjale vastavalt ühendmääruse § 27 lõigetele 2 ja 3 taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel tegelike kulude alusel.
(2) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande, välja arvatud § 8 lõike 9 punkti 3 korral, teel tasutud kuludega.
(3) Toetuse maksmise eelduseks on maksetaotluse ja projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.
(4) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot.
(5) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26.
(6) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis.
(7) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 45 tööpäeva.
(8) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse ühendmääruse § 33 kohaselt.
8. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja vaided
§ 28. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7.
§ 29. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.
§ 30. Vaiete menetlemine
(1) Käesoleva määruse alusel tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus.
(2) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
Facebook
Twitter