Teksti suurus:

Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:18.10.2014
Avaldamismärge:RT I, 08.10.2014, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.10.2014 otsus nr 502

Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 17.09.2014

§ 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Rahaline ravikindlustushüvitis makstakse välja hüvitise saaja kontole, mille andmed on kantud ravikindlustuse andmekogusse, või hüvitise saaja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku kontole. Ravikindlustuse andmekogus salvestatud konto andmeid saab kindlustatud isik muuta infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu või kirjaliku avalduse alusel.”;

2) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv arst või hambaarst või teenust osutav ämmaemand elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse.”;

3) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Töövõimetuslehe võib välja kirjutada paberil, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid X-tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse edastada. Sellisel juhul edastab töövõimetuslehe väljakirjutaja töövõimetuslehe andmed ravikindlustuse andmekogusse X-tee liidese kaudu esimesel võimalusel.”;

4) paragrahvi 52 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „väljastaja” sõnaga „väljakirjutaja”;

5) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Töövõimetuslehe andmekoosseisu ja pabervormi ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

6) paragrahvi 53 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „väljastatud tõend” sõnadega „väljakirjutatud pabertõend”;

7) paragrahvi 53 lõiked 11 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kindlustatud isik teavitab tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest esimesel võimalusel.”;

9) paragrahvi 53 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest.

(5) Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul.”;

10) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale paberil töövõimetuslehe, teeb tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustatud isiku samasisulisele elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded või esitab paberil töövõimetuslehe ning muud hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult paberil töövõimetuslehe saamise päevast.

(52) Kindlustatud isik võib esitada paberil töövõimetuslehe ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid haigekassale ise.

(53) Paberil töövõimetuslehe alusel määratakse ja makstakse hüvitis, kui:
1) kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus- või kutsetegevusega taasalustamise päevast;
2) kindlustatud isiku paberil töövõimetusleht koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus- või kutsetegevusega taasalustamise päevast või
3) kindlustatud isiku paberil töövõimetusleht koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise taasalustamise päevast.

(54) Hüvitist ei määrata ega maksta, kui paberil töövõimetuslehte ei esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 53 sätestatud tähtaja jooksul.”;

11) paragrahvi 53 lõiked 51–54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale paberil töövõimetuslehe, teeb tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustatud isiku samasisulisele elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult paberil töövõimetuslehe saamise päevast.

(52) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend), esitab tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja haigekassale tõendi ning muud hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult tõendi saamise päevast.

(53) Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid haigekassale ise.

(54) Tõendi alusel määratakse ja makstakse hüvitis, kui:
1) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus- või kutsetegevusega taasalustamise päevast või
2) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise taasalustamise päevast.”;

12) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 55 järgmises sõnastuses:

„(55) Hüvitist ei määrata ega maksta, kui tõendit ei esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 54 sätestatud tähtaja jooksul.”;

13) paragrahvi 53 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui paberil töövõimetuslehe puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse.”;

14) paragrahvi 53 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse.”;

15) paragrahvi 59 lõikes 3 asendatakse sõna „väljastatud” sõnaga „väljakirjutatud”;

16) paragrahvi 60 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ta on:”;

17) paragrahvi 73 lõikes 2 asendatakse sõna „väljastamise” sõnaga „väljakirjutamise”;

18) seadust täiendatakse §-ga 891 järgmises sõnastuses:

§ 891. Töövõimetuslehe väljakirjutamine paberil

(1) Kuni 2014. aasta 31. detsembrini võivad töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust omavad arst, hambaarst ja ämmaemand töövõimetuslehe kindlustatud isikule välja kirjutada paberil.

(2) Alates 2015. aasta 1. jaanuarist võivad töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust omavad arst, hambaarst ja ämmaemand töövõimetuslehe kindlustatud isikule välja kirjutada paberil vaid käesoleva seaduse § 52 lõikes 11 sätestatud juhul.”.

§ 2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või töötaja on tööandjale paberil haiguslehe või teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend) esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töö- või teenistuskohustusi täitma asumise päevast.

(5) Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale.”.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 11, 12 ja 14 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees