HALDUSÕIGUSKalandus ja jahindus

HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

HALDUSÕIGUSMaksuõigus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Kalapüügiseadus

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Kalapüügiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.11.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RT I, 08.11.2012, 2

Kalapüügiseadus

Vastu võetud 27.09.1995
RT I 1995, 80, 1384
jõustumine 01.01.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.04.1996RT I 1996, 27, 56724.04.1996
25.11.1998RT I 1998, 108, 178426.12.1998
14.01.1999RT I 1999, 10, 15201.01.2000
16.06.1999RT I 1999, 54, 58323.06.1999
08.12.1999RT I 1999, 95, 84301.01.2000
27.01.2000RT I 2000, 13, 9202.03.2000
14.06.2000RT I 2000, 54, 34801.01.2001
12.10.2000RT I 2000, 81, 51410.11.2000
08.02.2001RT I 2001, 18, 8826.02.2001
24.04.2002RT I 2002, 41, 25027.05.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
23.01.2003RT I 2003, 9, 4329.01.2003
17.12.2003RT I 2003, 88, 58901.01.2004
17.12.2003RT I 2004, 2, 916.01.2004, osaliselt 01.03.2004 ja 01.01.2005
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
15.12.2004RT I 2004, 89, 60901.01.2005 ja 07.01.2005; osaliselt 01.09.2005 ja 01.01.2006
22.02.2005RT I 2005, 15, 8703.04.2005
07.12.2005RT I 2005, 67, 51201.01.2006
01.06.2006RT I 2006, 28, 21101.07.2006
06.12.2006RT I 2006, 60, 44407.01.2007
06.12.2006RT I 2006, 60, 44401.01.2008
18.10.2007RT I 2007, 57, 37715.11.2007
18.10.2007RT I 2007, 57, 37701.01.2008
17.04.2008RT I 2008, 19, 13323.05.2008
17.04.2008RT I 2008, 19, 13301.07.2008
18.12.2008RT I 2009, 3, 1501.02.2009
13.05.2009RT I 2009, 26, 16006.06.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
27.01.2010RT I 2010, 8, 3727.02.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
23.11.2010RT I, 30.11.2010, 1010.12.2010, osaliselt 01.12.2010 ja 01.01.2011
08.12.2010RT I, 21.12.2010, 531.12.2010, osaliselt 01.01.2011 ja 01.07.2011
08.12.2010RT I, 22.12.2010, 102.01.2011
24.10.2012RT I, 08.11.2012, 118.11.2012

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse ülesanne

  Käesolev seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest.
[RT I 2004, 2, 9 - jõust. 01.03.2004]

§ 2.  Seaduse kohaldamine

 (1) Käesolev seadus kehtib Eesti Vabariigi majandusvööndis majandusvööndi seadusest tulenevate erisustega.

 (2) Käesolev seadus ei reguleeri suhteid kalade kasvatamisel ja püügil kalakasvatuslikes rajatistes nagu tiigid, sumbad, basseinid.

 (3) Käesolev seadus reguleerib kalapüüki väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui püük toimub Eesti lipudokumenti omava laevaga või käesolevas seaduses sätestatud juhul Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtja poolt niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping ei sätesta teisiti.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 3.  Kalapüük ja veetaimede kogumine

 (1) Kalapüük on käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude; jõevähi, kreveti ning teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (2) Veetaimede kogumine on käesoleva seaduse tähenduses agariku (Furcellaria lumbricalis) püük merest.

 (3) Püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine võrdsustatakse kalapüügiga.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

§ 4.  Kalapüügi ja veetaimede kogumise põhinõue

  Kalapüügil ja veetaimede kogumisel tuleb säilitada nende varude taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida ebasoovitavaid muutusi veekogude ökosüsteemis.

§ 5.  Omandiõigus

 (1) Püüdja omandiõigus kalale tekib hõivamisega, kui see ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja ei rikuta teiste isikute õigusi. Kala on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses.

 (2) Agarik meres on riigi omandis. Kaldale uhutud agarik on kaldal asuva kinnisasja omaniku omandis.

 (3) Omandiõigus veekogule on kehtestatud asjaõigusseaduse ja veeseadusega.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 6.  Kalapüügiõigus

 (1) Kala püütakse kalapüügiõiguse alusel.

 (2) Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus- ja kutselist püügiõigust.
[RT I 2004, 89, 609 - jõust. 07.01.2005]

 (3) Igaüks tohib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kalapüügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud.

 (4) Kalapüügiõigus on tasuta või tasuline.

§ 61.  Volitatud asutuse määramine

  Kui kalapüüki, sellega seonduvat tegevust või kalapüügi järelevalvet reguleeriva Euroopa Liidu määruse kohaselt on vajalik volitatud asutuse määramine ning seda ei ole tehtud käesoleva seadusega, määrab volitatud asutuse Vabariigi Valitsus.
[RT I 2004, 89, 609 - jõust. 01.01.2006]

§ 7.  [Kehtetu - RT I 2000, 81, 514 - jõust. 10.11.2000]

2. peatükk KALAPÜÜGI KORRALDAMINE 

§ 8.  [Kehtetu - RT I 1999, 95, 843 - jõust. 01.01.2000]

§ 9.  [Kehtetu - RT I 1999, 95, 843 - jõust. 01.01.2000]

§ 10.  Õngepüük

 (1) Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

 (2) Kinnisasja omaniku loal tohib ühe lihtkäsiõngega kala püüda:
 1) avalikuks kasutamiseks määramata veekogul;
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
 2) siseveekogu poolt üleujutatud kinnisasjal või selle osal;
 3) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni.

 (3) Õngepüügiõigus on igaühe eluaegne õigus.

§ 11.  Harrastuspüük

 (1) Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

 (2) Kinnisasja omaniku loal tohib harrastuspüügivahenditega püüda kala:
 1) avalikuks kasutamiseks määramata veekogul;
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
 2) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni;
 3) siseveekogu poolt üleujutatud kinnisasjal või selle osal.

 (3) Harrastuspüügivahendid on:
 1) spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (krunda ehk tonka), und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng;
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]
 2) harpuunipüss ja harpuun;
 3) räimeõng;
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]
 4) nakkevõrk;
 5) kuni 100 konksust koosnev õngejada. Püsiasustusega väikesaare püsielanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat õngejada;
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]
 6) kuurits;
 7) liiv;
 8) vähinatt ja vähimõrd.

 (4) Räimeõnge tohib kasutada merel.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (41) Harrastuslikul kalapüügil on keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

 (42) Harrastuspüügil käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4–7 nimetatud püügivahenditega tuleb arvestada kutselisel kalapüügil samadele püügivahenditele § 17 lõike 1 ning § 19 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud kitsendusi.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (5) Õiguse harrastuspüügiks annab:
 1) harrastuspüügiõiguse eest tasumine;
 2) käesoleva paragrahvi lõigetes 11–112 sätestatud juhtudel kalastuskaart.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 01.07.2011]

 (6) Eelkooliealised lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja represseerituga võrdsustatud isikud ning puuetega isikud tohivad kala püüda harrastuspüügivahenditega ilma püügiõiguse eest tasumata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 111 ja 112 sätestatud juhtudel.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikutel, välja arvatud eelkooliealised lapsed, peab harrastuspüügil kaasas olema soodustust tõendav dokument, milleks on:
 1) alla 16-aastasel õpilasel – õpilaspilet;
 2) pensionäril – pensionitunnistus;
 3) õigusvastaselt represseeritud isikul – represseeritu tunnistus;
 4) puudega isikul – puude raskusastet tõendav dokument.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud juhul tekib harrastuspüügiõigus üks tund pärast harrastuspüügiõiguse eest tasu maksmist või muust tasu maksmisel määratud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui harrastuspüügiõiguse eest tasumise kuupäev.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 01.07.2011]

 (9) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul tekib harrastuspüügiõigus kalastuskaardile märgitud kehtivuse alguse kuupäevast. Kui kalastuskaardiga lubatakse erinevate püügivõimaluste kasutamist erineval ajal, tekib harrastuspüügiõigus kaardile märgitud kuupäeval.
[RT I 2008, 19, 13 - jõust. 23.05.2008]

 (91) Harrastuspüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi alusel toimuva püügi õiguse eest mobiiltelefonilt tehtud maksega (edaspidi mobiilimakse) tasumisel tekib harrastuspüügiõigus üks tund pärast püügiõiguse andmise, sealhulgas kalastuskaardi andmise kohta lühisõnumiga kinnituse saamist. Tasumist ja kalastuskaardi andmist kinnitav lühisõnum saadetakse samale mobiiltelefoni numbrile, millelt tasu maksti.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 01.07.2011]

 (10) Harrastuspüügiõigus kehtib kalastuskaardile märgitud ajal, mis võib olla kuni üks kalendriaasta. Pärast harrastuspüügiõiguse eest tasumist, kui kalastuskaart ei ole nõutav, tekib harrastuspüügiõigus kuni üheks aastaks.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

 (11) Keskkonnaministril on õigus määrata piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja piirkonnad, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda, ning kehtestada kasutada lubatud püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (111) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogudel või nende osades ja ühte liivi või ühte kuuritsat siseveekogudel ning vähipüügil kuni viit vähinatta või vähimõrda veekogudel, mille puhul keskkonnaminister on määranud kalastuskaartide piirarvu. Igale isikule, välja arvatud püsiasustusega väikesaare püsielanikule, antakse kalapüügiks ühe nakkevõrguga, ühe kuni 100 konksust koosneva õngejadaga, ühe liiviga või ühe kuuritsaga ühte piirkonda kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart. Kuni viie vähinataga või viie vähimõrraga ühte piirkonda kehtestatud piirarvu piires antakse kalastuskaart kuni kolmeks ööpäevaks. Kui maakonnas on piirarvud kehtestatud rohkem kui ühte piirkonda, võib kalastuskaardi andja märkida sama maakonna erinevates piirkondades kasutada lubatud püügivahendid ühele kalastuskaardile.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (112) Püsiasustusega väikesaare püsielanik tohib ühe kalastuskaardi alusel kasutada kuni kolme nakkevõrku ja ühte kuni 300 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni ja järvel ühe kilomeetri laiusel veealal tema elukohajärgse saare ümber. Püsiasustusega väikesaare püsielanikule antakse kalapüügiks nende vahenditega tema elukohajärgse saare ümber kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart. Nimetatud saari ümbritseval veealal kasutada lubatud püügivahendite arvu kehtestab keskkonnaminister.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

 (113) Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. Kalastuskaart on elektrooniline dokument keskkonnaregistris ja sellele märgitakse püügipiirkond, kaardi kehtivusaeg, püügiõiguse omaniku nimi, isikukood või sünniaeg ja vajaduse korral püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud isendite arv. Kalastuskaart antakse isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali (edaspidi elektrooniline kanal) vahendusel või vahetult Keskkonnaametile esitatud asjakohase taotluse alusel.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 01.07.2011]

 (12) Keskkonnaminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 11–112 nimetatud kalastuskaartide piirarvud eraldi elektroonilise kanali vahendusel ja vahetult Keskkonnaametile laekuvate taotluste kaupa. Eelmises lauses nimetatud piirarvude jaotuse aluseks on piirarvu kehtestamise aastale eelnenud aastal elektroonilise kanali vahendusel ja vahetult Keskkonnaametile laekunud taotluste omavaheline suhe.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 01.07.2011]

 (13) Kalastuskaardid antakse taotlemise ajalises järjekorras, võttes järjestamisel aluseks nõuetele vastava taotluse saamise aja. Taotlusi võetakse vastu alates püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimese tööpäeva hommikust kella 9.00, välja arvatud vähimõrra ja vähinataga püügiõiguse taotlused, mis võetakse vastu alates püügiaasta juulikuu esimese tööpäeva hommikust kella 9.00.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 01.12.2010]

 (131) Püsiasustusega väikesaari ümbritseval veealal kalapüügiks annab kalastuskaardi kohalik omavalitsus keskkonnaministri kehtestatud lubatud püügivahendite arvu piires.

 (14) Kalastuskaardi andmisest keeldutakse järgmistel juhtudel:
 1) [kehtetu - RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]
 2) kalastuskaardi taotlejal on karistus, millega seotud andmed on karistusregistrist kustutamata (edaspidi kehtiv karistus), harrastuspüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest, rohkem kui üks kehtiv karistus muu käesolevas seaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest või kehtiv karistus kuriteo eest, mis on määratud seoses käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisega;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 11, 111 või 112 alusel kehtestatud piirangud ei võimalda anda kalastuskaarti taotletud tingimustel.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

 (15) Kalastuskaardi taotlemise korra, kalastuskaardi vormi ja harrastuspüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise korra, samuti kalastuskaardi elektroonilise kanali vahendusel ja vahetult Keskkonnaametilt taotlemise viisid ning harrastuspüügilubadega seotud andmete loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (16) Kui püük toimub kalastuskaardi alusel, võib keskkonnaminister nõuda harrastuspüügi kohta andmeid. Harrastuspüügi andmete esitamise korra, vormi ning püügiandmete esitamise tähtaja kehtestab keskkonnaminister määrusega.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (17) Kalastuskaart antakse pärast kalastuskaardi eest harrastuspüügiõiguse tasu maksmist. Kalastuskaardi taotlemisel elektroonilise kanali vahendusel tuleb püügiõiguse tasu maksta kohe taotluse esitamisel. Kalastuskaardi taotlemisel vahetult Keskkonnaametilt tuleb püügiõiguse tasu maksta 10 päeva jooksul pärast kalastuskaardi andja otsust kaardi andmise kohta, vastasel juhul muutub kalastuskaardi andmise otsus kehtetuks.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 01.07.2011]

 (18) Keskkonnaministril on õigus arvuliselt või kaaluliselt piirata harrastuspüügil ühes ööpäevas püüda lubatud kalakoguseid.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (19) Harrastuspüügivahendid peavad kalapüügil olema püügivahendi omaniku valve all ja nende omanikku peab olema võimalik veekogul või selle kaldal kindlaks teha. See nõue ei kehti püügil nakkevõrgu, vähimõrra ja õngejadaga, mis peavad olema käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punkti 5 alusel tähistatud.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

§ 12.  [Kehtetu - RT I 2004, 89, 609 - jõust. 07.01.2005]

§ 13.  Kutseline püük

 (1) Kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

 (2) Kutselise kalapüügi vahendid on õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.

 (3) Õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba.

 (31) Kui Euroopa Liit nõuab kalapüügiloa omamist, kohaldatakse kutselise kalapüügiloa andmisel EL Nõukogu määruses 1627/94/EÜ, millega kehtestatakse kalapüügilube käsitlevad üldsätted (EÜT L 171, 06.07.1994, lk 7–13), sätestatut. Kalapüügiks EL Nõukogu määruse 3317/94/EÜ, millega kehtestatakse üldsätted, mis käsitlevad kalapüügi lubamist kolmanda riigi vetes kalastuskokkuleppe alusel (EÜT L 350, 31.12.1994, lk 13–14), artiklis 1 toodud tingimustel kohaldatakse kutselise kalapüügiloa andmisel EL Nõukogu määruses 3317/94/EÜ sätestatut.

 (4) Kutseliseks kalapüügiks võib kasutada kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Kalalaev käesoleva seaduse tähenduses on EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59–80) artikli 3 alapunktis c nimetatud laev.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (5) Vabariigi Valitsus asutab kalalaevade riikliku registri. Registrisse kantakse Euroopa Komisjoni määruses 26/2004/EÜ ühenduse kalalaevastiku registri kohta (ELT L 005, 09.01.2004, lk 25–35) nõutud andmed Eesti lipu all sõitvate kalalaevade kohta ja vajaduse korral ka Eesti laevakinnistusraamatusse või liiklusregistrisse kantud kalalaevade kohta, mis ei pea kandma riigilippu.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Kalalaevade riiklikus registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi.

 (7) Vabariigi Valitsus määrab kalalaevade alajaotustesse (edaspidi kalalaevastiku segment) rühmitamise kriteeriumid, segmenti kantavatele kalalaevadele esitatavad nõuded ning kalalaevade segmenti juurdelisamise võimaluse. Kalalaevastiku segmendi suurust arvestatakse püügivõimsuse järgi.

 (8) Kalalaevastiku segmenti, kuhu laevu juurde lisada ei või, kantakse kalalaev või kalalaevad ainult juhul, kui lisatava laeva või laevade püügivõimsusele vastava või suurema püügivõimsusega laev või laevad on eelnevalt sellest kalalaevastiku segmendist kustutatud, mistõttu on tekkinud vaba püügivõimsus, või kui käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel tehtud otsusega on vastavasse segmenti määratud täiendav vaba püügivõimsus. Kalalaeva kandmise korral kalalaevastiku segmenti arvutatakse segmendi vaba püügivõimsus, lähtudes EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 13 sätestatud ning selle artikli alusel kehtestatud nõuetest.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 01.01.2011]

 (9) Kalalaevastiku segmendis, kuhu kalalaevu juurde lisada ei või, tekkinud vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva juurdetoomise õigus on kalalaeva väljaviinud isikul või isikul, kellele ta selle õiguse loovutas. Nimetatud õigus kehtib 36 kuud, alates laeva kalalaevade riiklikust registrist kustutamisest. Kui kalalaeva väljaviinud isik või isik, kellele ta selle arvelt kalalaeva registrisse juurdetoomise õiguse loovutas, ei ole selle aja jooksul esitanud taotlust uue kalalaeva registrisse kandmiseks, loetakse, et isik ei soovi vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva juurde tuua.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 01.01.2011]

 (10) Kalalaeva juurdetoomise õiguse loovutamise kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Loovutamise kokkulepe või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri esitatakse kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejale koos uue kalalaeva registrisse kandmiseks esitatava taotlusega.
[RT I 2004, 89, 609 - jõust. 07.01.2005]

 (11) Kui kalalaeva registrist väljaviinud isik või isik, kellele ta selle arvelt kalalaeva registrisse juurdetoomise õiguse loovutas, ei soovi vaba püügivõimsuse arvelt uut kalalaeva registrisse kanda, otsustab kalalaevade riikliku registri vastutav töötleja ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tähtaja lõppemisest arvates, millises kalalaevastiku segmendis võib selle vaba püügivõimsuse arvelt taotleda kalalaeva registrisse kandmist. Kui kalalaevaregistris tekib vaba püügivõimsus käesoleva seaduse § 136 lõike 4 punkti 11 alusel ja kalalaev on käesoleva paragrahvi lõike 14 punkti 2 alusel kalalaeva registrist kustutatud, siis otsustab kalalaevade riikliku registri vastutav töötleja ühe aasta jooksul sellise kalalaeva registrist kustutamise päevast arvates, millises kalalaevastiku segmendis võib selle vaba püügivõimsuse arvelt taotleda teise kalalaeva registrisse kandmist.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (111) Põllumajandusminister võib kalavaru jätkusuutliku kasutamise tagamiseks kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva registrisse kandmise tingimused ja korra, sealhulgas tingimused taotluse esitaja ja kalalaeva kohta ning vajaduse korral taotluste hindamise kriteeriumid. Kui põllumajandusminister ei ole käesolevas lõikes nimetatud tingimusi ja korda kehtestanud, võivad vaba püügivõimsuse arvelt taotleda kalalaeva registrisse kandmist kõik isikud ning rahuldamisele kuulub kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejani ajaliselt varem jõudnud nõuetekohane taotlus.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 01.01.2011]

 (12) Hüvitise toel alatiseks püügilt kõrvaldatud kalalaeva püügivõimsuse asendamisel kohaldatakse EL Nõukogu määruse 2792/1999/EÜ, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10–28), artikli 6 punktis 1 ja EL Nõukogu määruse 2371/2002/EÜ artikli 11 punktis 3 sätestatut.

 (121) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8–12 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka kalalaevaregistri segmenti, kuhu laevu juurde lisada ei tohi, kantud kalalaeva püügivõimsuse suurendamisel, arvestades EL Nõukogu määruse 2371/2002/EÜ artiklis 11 ja selle alusel kehtestatud nõudeid.

 (13) Kalalaeva registrisse kandmisest keeldutakse järgmistel juhtudel:
 1) kalalaev ei vasta selle kalalaevastiku segmendi nõuetele, kuhu teda kanda soovitakse;
 2) kalalaevastiku segmendis, kuhu soovitakse laeva kanda, ei ole vaba püügivõimsust ning kalalaevastiku segmenti ei või laevu juurde kanda;
 3) kalalaeva omanik või valdajana taotlusele kantud isik ei vasta kalapüügiloa saamise nõuetele;
 4) taotleja on esitanud taotluses valeandmeid;
 5) registrisse taotletakse kalalaeva kandmist, mille alatiseks püügilt kõrvaldamiseks on makstud hüvitist;
 6) kalalaev ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele;
 7) kalalaev ei ole varustatud laeva asukoha jälgimist võimaldava satelliitjälgimissüsteemiga, kui see on nõutav;
 8) kalalaeva kasutades on rikutud rahvusvahelisi või teise riigi kalapüüki reguleerivaid õigusakte ja laev on kantud vastava rahvusvahelise kalandusorganisatsiooni ebaseaduslikku püüki teostanud laevade nimekirja või kehtib karistus, mis on määratud teise riigi poolt seoses laeva kasutamisega ja mis ei luba nimetatud laevaga karistuse kehtivuse ajal kala püüda;
[RT I 2004, 89, 609 - jõust. 07.01.2005]
 9) vastava kalalaevastiku segmendi kohta kehtestatud riiklik püügikoormuse reguleerimise kava näeb ette selles segmendis püügivõimsuse vähendamise, välja arvatud juhul, kui taotluse esitaja omab käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud õigust kalalaeva juurdetoomiseks vastavasse segmenti vähemalt juurdetoodava kalalaeva poole püügivõimsuse ulatuses nii peamasina võimsuse kui ka laeva kogumahutavuse osas ja vastavas segmendis on piisavas ulatuses vaba püügivõimsust, mille arvelt on võimalik katta juurdetoodava kalalaeva ülejäänud püügivõimsus;
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 01.01.2011]
 10) taotluse esitaja või kalalaev ei vasta kehtestatud tingimustele või taotlust ei rahuldata vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele, kui kalalaeva registrisse kandmist taotletakse käesoleva paragrahvi lõike 111 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 01.01.2011]

 (14) Kalalaev kustutatakse registrist:
 1) kui kalalaev, laeva omanik või valdaja ei vasta enam registrisse kandmise tingimustele;
 2) kui registrisse kantud laeva kalalaevatunnistus on tunnistatud kehtetuks;
 3) laeva kasutusvaldaja või liiklusregistrisse kantud laeva puhul reederi nõudmisel;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud isiku puudumisel kalalaeva omaniku nõudmisel;
 5) kui kalalaev on segmendis, kuhu laevu juurde lisada ei tohi, ning kalalaeva püügivõimsust on suurendatud käesoleva paragrahvi lõikes 121 nimetatud nõudeid järgimata.

§ 131.  Kalalaeva kalapüügiluba

 (1) Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni Eesti Vabariigi majandusvööndi välispiirini, väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui kalapüügiõiguse seal tagab riik, või avamerel.

 (2) Kalalaeva kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale tema seaduslikus valduses oleva Eesti merelaeva- või siseveelaevatunnistusega või väikelaeva registreerimistunnistusega kalalaevale, millel on kalalaevatunnistus.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Kalalaeva kalapüügiloa annab Põllumajandusministeerium.
[RT I 2004, 89, 609 - jõust. 01.09.2005]

 (4) Ettevõtja võib asendada temale antud kalalaeva kalapüügiloas nimetatud kalalaeva teise tema õiguspärases valduses oleva Eesti merelaevatunnistust ja kalalaevatunnistust omava kalalaevaga, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku taotluse loa tingimuste muutmiseks. Muudetud tingimustega kalapüügiluba väljastatakse ettevõtjale kalapüügiloa andja poolt kahe nädala jooksul taotluse saamisest.

 (5) Kalalaeva võib selle kalapüügil viibimise ajal juhtida ning püügitegevust korraldada ainult kalalaeva kalapüügiloale kantud kapten.

 (6) Ettevõtja võib asendada temale antud kalalaeva kalapüügiloas nimetatud kapteni teise kapteniga, teavitades sellest kirjalikult kalapüügiloa andjat. Kapteni asendamise jõustumiseks väljastab kalapüügiloa andja ettevõtjale teate saamisest viie tööpäeva jooksul uue kalapüügiloa.

§ 132.  Kaluri kalapüügiluba

 (1) Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks, välja arvatud lestapüük, kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja Narva veehoidlal või siseveekogul. Kaluri kalapüügiluba lestapüügiks annab õiguse lesta püüda merel, sõltumata mere sügavusest.

 (2) Kalur käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes vahetult püüab kala kutselise kalapüügi vahenditega. Kaluri poolt kalapüügile kaasavõetavate isikute arv ei ole piiratud.

 (3) Kaluri kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale. Kui ettevõtja ei ole ise kalur, näidatakse kalapüügiloas ettevõtja kirjaliku taotluse alusel kalapüüki vahetult teostava kaluri nimi.

 (31) Kalapüügiloale võib kanda ainult kaluri, kellel on vähemalt rannakaluri II astme kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Ettevõtja võib asendada temale antud kaluri kalapüügiloas nimetatud kaluri, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku taotluse loa tingimuste muutmiseks. Muudetud tingimustega kalapüügiluba väljastatakse ettevõtjale kalapüügiloa andja poolt viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest.

 (5) Kaluri kalapüügiloa annab Põllumajandusministeerium või põllumajandusministri määratud valitsusasutus.
[RT I 2004, 89, 609 - jõust. 01.09.2005]

§ 133.  [Kehtetu - RT I 2004, 89, 609 - jõust. 01.01.2005]

§ 134.  Kutselise kalapüügi loa andmine

 (1) Kutselise kalapüügi luba antakse lubatud aastase väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu või kalalaevade arvu (edaspidi püügivõimalused) piires tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks.

 (2) Kutselise kalapüügi loa taotlus esitatakse taotletavale aastale eelneval aastal ajavahemikul 1. septembrist kuni 1. detsembrini.Põllumajandusminister võib mõjuvatel põhjustel taotluste esitamise tähtaega pikendada.

 (3) Lähtudes kalavarude seisundist, kehtestab Vabariigi Valitsus taotletava aasta püügivõimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel maakondade või siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa taotletavale aastale eelneva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit ei anna püügivõimalusi hilisemal ajal. Taotletava aasta püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ja püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri, kehtestab Vabariigi Valitsus 30 tööpäeva jooksul pärast Euroopa Liidu püügivõimaluste kehtestamist. Taotletava aasta püügivõimalused, mis saadakse teiste riikidega püügivõimaluste vahetamise tulemusena, kehtestab Vabariigi Valitsus 30 tööpäeva jooksul pärast püügivõimaluste vahetamist.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

 (31) Kutselise kalapüügiloa andja võib jagada püügivõimalused taotlejate vahel osaliselt, kui Euroopa Liit või Vabariigi Valitsus ei ole taotletava aasta püügivõimalusi kehtestanud taotletavale aastale eelneva aasta 15. detsembriks. Püügivõimaluste osalisel jagamisel võib jagada kuni 50 protsenti taotletavale aastale eelnenud aastal kehtestatud püügivõimalustest.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (32) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud lubatud aastase saagi kalaliikide kaupa 60 tööpäeva jooksul pärast selle poolte vahel jaotamist valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjonis, kusjuures lubatud aastase saagi kalaliigi kohta võib kehtestada ka poolaastate kaupa.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (33) Vabariigi Valitsus võib 60 päeva jooksul pärast Euroopa Liidu püügivõimaluste kehtestamist kehtestada määrusega kalapüügiks Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel lubatud aastase saagi veealade ja maakondade kaupa ning püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa kalaliigi kohta, mida püüavad nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (34) Käesoleva paragrahvi lõigete 32 ja 33 alusel kehtestatud saake ei loeta püügivõimalusteks käesoleva seaduse § 16 lõike 3 tähenduses.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (4) Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja kalapüügilubade vormid kehtestab Vabariigi Valitsus. Nimetatud kord peab sisaldama kalapüügivõimaluste arvutamise metoodikat.

 (41) Loa kehtivus peatatakse EL Nõukogu määruse 3317/94 EÜ artikli 6 punktis 2 nimetatud juhul või juhul, kui kalalaevatunnistuse kehtivus on peatatud.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (5) Kutseliseks kalapüügiks Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) tsooni veealal peab taotluses näidatud kalalaeva kaptenil olema ka tunnistus NAFO reeglite tundmise kohta. Vastava tunnistuse annab Keskkonnainspektsioon ja see antakse üheks aastaks. NAFO reeglite tundmise tunnistuse väljaandmise korra ja teadmiste hindamise metoodika kehtestab keskkonnaminister.

 (6) Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, väljapüügimahud, püügiajad ja/või püügipäevade arv ning kalapüügi koht. Kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse veealal väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, sõltumata Eesti Vabariigist, aga kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut, määratakse kalapüügiloaga kalapüügi koht ja märgitakse loale kalapüügiõiguse omandamise alus.

 (7) Püügipäev käesoleva seaduse tähenduses on kalendripäev, mille sees kalalaev viibib veealal, millel kalapüüki reguleeritakse, sõltumata asjaolust, kas kala tegelikult püütakse.

 (8) Kutselise kalapüügi loa andmisest keeldutakse, kui:
 1) loa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo eest või kuriteo eest, mis on määratud seoses käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisega;
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]
 11) loa taotleja või loa taotleja kalalaev ei vasta Euroopa Liidu poolt kehtestatud nõuetele;
 2) kalalaeva kalapüügiloa kalapüüginõuete rikkumise tõttu kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui aasta;
 3) loa taotleja on esitanud taotluses valeandmeid;
 4) [kehtetu - RT I 2004, 2, 9 - jõust. 01.03.2004]
 5) loa taotleja kalalaeva ei luba kala püüdma püügikohas kalapüüki reguleerivad õigusaktid või püügikohas kalapüüki korraldav riik või rahvusvaheline organisatsioon;
 6) loa taotleja on jätnud tähtaegselt maksmata kalapüügiõiguse tasu;
 7) [kehtetu - RT I 2004, 2, 9 - jõust. 01.03.2004]
 8) kalalaeva, mille loale kandmist taotletakse, kalalaevatunnistus on kehtetuks tunnistatud või selle kehtivus on peatatud või tunnistus puudub;
 9) luba taotletakse tingimustel, mis ei vasta kalalaevastiku segmendile, kuhu taotlusele märgitud kalalaev on kalalaevade riiklikus registris kantud;
 10) kalalaeva kalapüügiloa taotluses nimetatud kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo eest või kuriteo eest, mis on määratud seoses käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisega.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (9) Kui taotleja ei ole taotletava aasta 1. juuliks tema taotletud või talle käesoleva seaduse § 16 lõike 3 alusel jaotusega määratud püügivõimaluse eest tasunud, loetakse püügivõimalused tasumata osas vabanenuks. Kui lubatud püügivõimalused jaotati kasutajate vahel käesoleva seaduse § 16 lõike 3 alusel, jagatakse vabanenud püügivõimalused § 16 lõike 3 alusel määratud ajaloolise püügiõiguse kohaselt, seejuures ei jaotata vabanenud püügivõimalusi isikutele, kelle arvelt püügivõimalused vabanesid. Kui lubatud püügivõimalused jaotati vastavalt taotlustele või on püügivõimalusi vabanenud kõigi ajaloolise püügiõiguse alusel püügivõimalusi saanud taotlejate arvelt, jagatakse püügivõimalused pärast nende vabanemist keskkonnaloa andjani jõudvate nõuetekohaste taotluste järjekorras. Sellisel juhul võivad püügivõimalusi taotleda ka isikud, kelle arvelt püügivõimalused vabanesid. Kui pärast 31. augustini esitatud taotluste rahuldamist on vabu püügivõimalusi, võib keskkonnaloa andja neid vahetada teiste riikidega muude püügivõimaluste vastu.
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

 (10) [Kehtetu - RT I 2006, 60, 444 - jõust. 01.01.2008]

 (11) Veekogudel, kus nakke- või raamvõrgu lubatud püügivõimalus on 10 võrku või suurem, ei väljastata kalapüügiluba korraga vähem kui 10 võrgu kasutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 12 ja 13 sätestatud juhul.
[RT I 2007, 57, 377 - jõust. 01.01.2008]

 (12) Vähema kui 10 nakke- või raamvõrgu kasutamiseks väljastatakse kalapüügiluba, kui ettevõtjal on püügivõimalus lisaks nakke- või raamvõrgule ka kastmõrraga või vähemalt kahe ääre- või avaveemõrraga püügiks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vähema kui 10 nakke- või raamvõrgu kasutamiseks kalapüügiluba ei väljastata.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 01.01.2008]

 (13) Kutselisele kalurile, kes on püsiasustusega väikesaare alaline elanik, võib väljastada kalapüügiloa viie või enama nakke- või raamvõrgu kasutamiseks.
[RT I 2007, 57, 377 - jõust. 01.01.2008]

 (14) Ettevõtja võib talle taotletavaks aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest on tasutud kalapüügiõiguse tasu, anda jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjale või saada teise riigi ettevõtja püügivõimalust kasutada Põllumajandusministeeriumi nõusolekul. Püügivõimaluse kasutamiseks vajaliku kalapüügiloa annab Eesti ettevõtjale Põllumajandusministeerium, arvestades Euroopa Liidu või asjaomasel veealal kalapüüki reguleeriva rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud nõudeid. Käesoleva lõike alusel püügivõimaluse kasutada andmine või saamine ei mõjuta ettevõtja ajaloolise püügiõiguse suurust ja võib toimuda ulatuses, mida ettevõtjal on õigus püügivõimaluse kasutada andmise hetkel loaga välja võtta.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (15) Ettevõtja võib talle taotletavaks aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest on tasutud kalapüügiõiguse tasu, anda jooksval aastal kasutamiseks Eesti ettevõtjale, kellele on taotletavaks aastaks määratud püügivõimalus samal veekogul. Selleks esitavad ettevõtjad Põllumajandusministeeriumile mõlemapoolse avalduse, kus on märgitud kasutada antava püügivõimaluse suurus. Püügivõimaluse kasutada andmine või saamine käesoleva lõike alusel ei mõjuta ettevõtja ajaloolise püügiõiguse suurust ja võib toimuda ulatuses, mida ettevõtjal on õigus püügivõimaluse kasutada andmise hetkel loaga välja võtta.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (16) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud juhul vastutab kalapüügi nõuetekohasuse ja aruannete esitamise eest püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtja. Kui kasutada antud püügivõimaluse alusel püütakse lubatust rohkem kala, antakse püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtjale järgmiseks aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks käesoleva paragrahvi lõike 17 kohaselt vähendatud ulatuses. Kui püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtja ei oma piisavas ulatuses vastavat püügivõimalust, vähendatakse puudu oleva püügivõimaluse võrra püügivõimaluse kasutada andnud ettevõtjale järgmiseks aastaks kalapüügiloaga kasutada antava püügivõimaluse suurust.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (17) Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vähendatud ulatuses. Vähendamine toimub EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008 ja (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 105 lõikes 2 sätestatud ulatuses.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (18) Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud ajaloolise püügiõiguse üleandmise korral kohaldatakse ajaloolise püügiõiguse omandaja suhtes käesoleva paragrahvi lõiget 17. Kui ajalooline püügiõigus antakse üle osaliselt, antakse nii ajaloolise püügiõiguse võõrandajale kui ka omandajale kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks võrdeliselt vähendatud ulatuses.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (19) Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal vähem kala, kui tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus õiguse andis, sest Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse ammendumise tõttu peatati kalapüük enne taotleja püügivõimaluse ammendumist, antakse talle asjakohase avalduse esitamise korral taotletavaks aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vastavalt suurendatud ulatuses. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui enne taotleja püügivõimaluse ammendumist peatati kalapüük Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse vähendamise tõttu.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (20) Käesoleva paragrahvi lõigetes 17–19 sätestatu ei mõjuta taotleja ajaloolise püügiõiguse suurust. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vähendatud ulatuses, loetakse loaga andmata püügivõimalus õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva seaduse § 16 lõike 3 tähenduses ning see võetakse arvesse ajaloolise püügiõiguse suuruse arvutamisel. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks suurendatud ulatuses, ei loeta lisapüügivõimalust õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva seaduse § 16 lõike 3 tähenduses ning seda ei võeta arvesse ajaloolise püügiõiguse suuruse arvutamisel.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

§ 135.  Kinnisasja omaniku kalapüügiõigus

 (1) Eraveekogul püüab kala või lubab seda teha veekogu omanik, arvestades seaduses ja selle alusel kehtestatud piiranguid püügivahenditele, püügiajale ja püüda lubatud kalaliikidele. Kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega peab eraveekogu omanik taotlema kalapüügiluba, mille annab Põllumajandusministeerium või põllumajandusministri määratud valitsusasutus tasuta. Eraveekogu omanik tohib õngepüüki ja harrastuspüüki temale kuuluval veekogul keelata käesoleva seaduse §-des 10 ja 11 sätestatud juhtudel.

 (2) Mitme kinnisasja piires asuval eraveekogul korraldavad nende kinnisasjade omanikud kalapüüki kokkuleppel.
[RT I 2004, 89, 609 - jõust. 07.01.2005; 01.09.2005]

§ 136.  Kalalaevatunnistus

 (1) Kalalaevade riiklikusse registrisse kantud kalalaevale antakse kalalaevatunnistus, lähtudes nõukogu määrusest (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153).
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (2) Kalalaevatunnistuse annab kalalaevade riikliku registri volitatud töötleja.

 (3) Kalalaevatunnistust ei pea hoidma laeva pardal, mis on lühem kui 10 meetrit ja millega püütakse kala ainult Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval veealal.

 (4) Kalalaevade riikliku registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks, kui:
 1) laeva kasutamine kalapüügiks on lõppenud. Laeva kasutamine kalapüügiks loetakse lõppenuks, kui laeva ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul kalapüügiks kasutatud;
 11) kalalaevatunnistuse omanikule on kogunenud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XXX lisas nimetatud tõsiste rikkumiste toimepanemise eest punkte nimetatud määruse artikli 129 lõikes 2 sätestatud määral;
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]
 2) laev on kustutatud kalalaevaregistrist.

 (41) Kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistus tuleb tagastada kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejale kümne päeva jooksul, arvates tunnistuse kehtivuse lõppemisest. Kui tunnistus on antud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal tegutsevale kalalaevale, tuleb tunnistus tagastada kehtivuse lõppemisest arvates 30 päeva jooksul.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (42) Kalalaevade riikliku registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui:
 1) laeva ei ole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutatud;
 2) kalalaevatunnistuse omanikule on kogunenud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XXX lisas nimetatud tõsiste rikkumiste toimepanemise eest punkte nimetatud määruse artikli 129 lõikes 1 sätestatud määral. Sellisel juhul peatatakse kalalaevatunnistuse kehtivus nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 3 sätestatud ajavahemikuks.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (43) Kalalaevatunnistuse kehtivuse peatumise ajaks tagastatakse tunnistus kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejale. Kalalaevatunnistuse kehtivuse peatamisel käesoleva paragrahvi lõike 42 punktis 1 sätestatud juhul hakkab kalalaevatunnistus jälle kehtima, kui kalalaevale kalapüügiloa saamise taotlus esitatakse uuesti ja punktis 2 sätestatud juhul, kui kalalaevatunnistuse peatamise tähtaeg on möödunud.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (5) Kalalaevatunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja kalalaevatunnistuse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 14.  Eriotstarbeline kalapüük

 (1) Kalapüük on eriotstarbeline, kui seda tehakse keskkonnauuringute eesmärgil, asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumiseks, sugukalade püügiks, hüpofüüsi kogumiseks, kalade ümberasustamise eesmärgil, kalade hukkumise vältimiseks või veekogu ökosüsteemi parandamiseks. Lisaks eeltoodule võib Keskkonnaministeerium hinnata eriotstarbeliseks ka harrastuskalapüügivõistluste raames toimuva kalapüügi või kalapüügi, mida korraldavad õppepraktika eesmärgil koolid, mille kinnitatud õppekavas on kalapüügipraktika. Kalapüügi eriotstarbeliseks hindamisel arvestab Keskkonnaministeerium püütavate liikide püüdmisele rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi, püügi põhjendatust, harrastuskalapüügivõistluse puhul ka selle ulatust ning kas püügi eesmärki on võimalik saavutada muul viisil. Keskkonnaministeerium võib eriotstarbelisel kalapüügil, välja arvatud harrastuskalapüügivõistluste raames toimuval või õppepraktika eesmärgil korraldataval kalapüügil, lubada käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides lubatust erineva püügivahendi või -viisi kasutamist ning eriotstarbelist kalapüüki keelatud ajal ja keelatud kohas.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

 (2) Eriotstarbeliseks kalapüügiks annab õiguse eripüügiluba.

 (3) Eripüügiloa annab Keskkonnaministeerium.

 (4) Eripüügiloa vormi, eripüügiloa taotluste läbivaatamise, loa väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise korra kehtestab keskkonnaminister.

§ 15.  Kalapüügiõiguse tasustamine

  Kalapüügiõiguse tasu makstakse keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.
[RT I 2005, 67, 512 - jõust. 01.01.2006]

§ 16.  Kutselise kalapüügi püügivõimaluste piiramine

 (1) [Kehtetu - RT I 2004, 89, 609 - jõust. 01.09.2005]

 (2) [Kehtetu - RT I 2004, 89, 609 - jõust. 01.09.2005]

 (21) Vabariigi Valitsus võib kalavaru olukorra säilitamiseks, taastamiseks või parandamiseks piirata teatud veealal või teatud kalaliigi püügil laevade püügikoormust, püügivõimsust, laeva kogumahutavust või masinate võimsust. Piiratud püügikoormuse, püügivõimsuse, kogumahutavuse või masina võimsuse kalapüügiloa taotlejate vahel jaotamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

 (3) Kui veeala lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jagatakse püügivõimalused eelmisel kolmel aastal sellele veealale püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud taotlejate vahel, välja arvatud kilu- ja räimepüük, mille puhul jagatakse püügivõimalused eelmisel kolmel aastal samal püügil olnud taotlejate vahel. Jagamisel tagatakse iga taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste suhe teistesse eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimalustesse (ajalooline püügiõigus). Püügivõimalus loetakse omandatuks, kui see on loale kantud ja selle eest on tasutud või see on loaga välja võetud, kui tasu maksmine ei ole nõutav. Ajaloolise püügiõiguse arvutamisel arvestatakse ka käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel omandatud püügiõigust. Ajaloolise püügiõiguse arvutamisel ei arvestata püügiõigust, mille taotleja on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt võõrandanud või millest ta on käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt loobunud. Pärast püügivõimaluste jagamist täiendavalt ilmnenud püügivõimalused jagatakse vastavalt käesoleva lõike alusel määratud ajaloolisele püügiõigusele, kui lubatud püügivõimalused ei võimaldanud kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses. Kui lubatud püügivõimalused jaotati vastavalt taotlustele, jagatakse täiendavalt ilmnenud püügivõimalused loa väljaandjani jõudvate nõuetekohaste taotluste järjekorras. Püügivõimaluste ilmnemiseks loetakse püügivõimaluste kehtestamist käesoleva seaduse § 134 lõike 3 alusel.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (31) Kui enampakkumisel müüdavat püügivõimalust ei arvutata väljapüütud kalakoguse järgi, on lubatud püügivõimaluste arvutamise tulemusi ümardada täisarvuni.

 (32) Kui esmakordselt kehtestatud lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, müüakse püügivõimalused enampakkumisel. Enampakkumise alghind määratakse, lähtudes keskkonnatasude seaduse §-s 11 sätestatust.

 (33) Kui esmakordselt kehtestatud lubatud püügivõimalust on varem kasutatud muul kujul ja lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, rakendatakse püügivõimaluste jaotamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, arvestades ajaloolise püügiõiguse arvutamisel varasemal kujul kasutatud püügivõimaluse ümber uuele kujule, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 34 sätestatud juhul.

 (34) Kui agariku püügil kehtestatakse lubatud püügivõimalused püügivahendite asemel väljapüügimahuna ja lubatud püügivõimalused ei võimalda lubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, eraldatakse varasemal kujul püügivõimalusi kasutanud taotlejatele nende eelmisel kolmel aastal kasutatud püügivõimaluste keskmine uuele kujule ümberarvestatuna ning sellest ülejäänud püügivõimalused müüakse enampakkumisel. Enampakkumise alghind määratakse, lähtudes keskkonnatasude seaduse §-s 11 sätestatust. Kui püügivõimalus on väiksem kui varasemal kujul püügivõimalusi kasutanud taotlejate poolt eelmisel kolmel aastal kasutatud püügivõimalused kokku, rakendatakse püügivõimaluste jaotamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, arvestades ajaloolise püügiõiguse arvutamisel varasemal kujul kasutatud püügivõimaluse uuele kujule.

 (35) Kui esmakordselt kehtestatud lubatud püügivõimalusi on varem kasutatud muul kujul ja lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, kuid püügivõimalusi varem kasutanud isikud püügivõimalusi ei taotle, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatut.

 (36) Kui kaluri kalapüügiloa alusel kehtestatakse räimepüügil püügivõimalused kastmõrdade piirarvu asemel väljapüügimahuna ja lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, eraldatakse taotlejatele püügivõimalused nii, et lubatud väljapüügimaht jagatakse kõigi taotlejate poolt eelmisel aastal õiguspäraselt omandatud kastmõrdade koguarvuga, mille tulemusel saadakse lubatud väljapüügimaht ühe kastmõrra kohta ja igale taotlejale eraldatakse püügivõimalused tema eelmisel aastal õiguspäraselt omandatud kastmõrdade arvu ja ühe kastmõrra kohta saadud lubatud väljapüügimahu korrutisena. Püügivõimaluse arvutamisel ei arvestata püügiõigust, mille taotleja on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt võõrandanud või millest ta on käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt loobunud.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (37) Kui Vabariigi Valitsus ei ole kalavaru säilimise eesmärgil kolmel aastal järjest kehtestanud püügivõimalusi käesoleva seaduse § 134 lõike 3 alusel või neid ei ole Euroopa Liidu määrusega kehtestatud, siis järgmise seitsme aasta jooksul nende püügivõimaluste taaskehtestamise korral jagatakse lubatud püügivõimalused käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, lugedes õiguspäraselt omandatud püügivõimalusteks nende lubatud kasutamise viimasel aastal loale kantud püügivõimalused, mille eest on makstud kalapüügiõiguse tasu, või loa alusel välja võetud püügivõimalused, mille eest kalapüügiõiguse tasu maksmine ei olnud nõutav.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (38) Kui ettevõtja ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud loaga välja talle määratud püügivõimalust või esitanud käesoleva seaduse § 18 kohaselt kalapüügiga seonduvaid andmeid, millest nähtuks ettevõtjale määratud püügivõimaluse kasutamine tema poolt, loetakse ettevõtja asjakohase püügivõimaluse kasutamisest loobunuks ning püügivõimalus vabanenuks. Vabanenud püügivõimalus jagatakse käesoleva seaduse § 134 lõikes 9 sätestatud korras. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata ettevõtja suhtes, kes ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud loaga välja talle määratud püügivõimalust või esitanud kalapüügiga seonduvaid andmeid tulenevalt käesoleva seaduse § 134 lõigetest 11–13.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (4) Veeala käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses on veekogu või selle piiritletud osa, kus on kehtestatud püügivõimaluste piirangud.

 (5) Enampakkumisel osalemiseks tasutakse osavõtutasu ja tagatisraha. Osavõtutasu ei tohi ületada 10% kõikide enampakkumistel müüdavate sama veeala samaliigiliste püügivõimaluste alghinnast ega olla suurem kui 19 eurot. Tagatisraha suurus on 50% nimetatud alghinnast. Osavõtutasu ei tagastata. Tagatisraha ei tagastata isikule, kelle süül enampakkumine nurjus. Enampakkumise läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (51) Isik, kelle tõttu enampakkumine on nurjunud, ei või osaleda sama aasta samaliigilise püügivõimaluse enampakkumisel.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ajaloolist püügiõigust on lubatud võõrandada isikule, kellele tohib anda kalapüügiluba. Võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingus peab olema kirjas võõrandatava püügiõiguse suurus, selle alus ning püügiõiguse ülemineku aeg. Püügiõiguse üleminek jõustub võõrandamise tehingu ärakirja kalapüügiloa andjale üleandmise päevast, kui tehingus ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ajaloolisest püügiõigusest ja selle alusel arvutatud kasutamata püügivõimalusest võib loobuda kalapüügiloa väljaandjale kirjaliku avalduse esitamisega. Avalduses peab olema kirjas loobutud püügiõiguse või püügivõimaluse suurus. Kui ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobutakse toetuse saamise eesmärgil, loetakse isik püügiõigusest ja püügivõimalusest loobunuks alates toetusetaotluse rahuldamisest. Kui toetusetaotlust ei rahuldata, loetakse ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobumise avaldus tagasivõetuks.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel loovutatud ajaloolise püügivõimaluse jagamisel kohaldatakse täiendavalt ilmnenud püügivõimaluse jagamise kohta sätestatut.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

§ 161.  Kalapüügiloa kehtivuse ennetähtaegne lõppemine

 (1) Kalapüügiloa kehtivus lõpeb ennetähtaegselt, kui sellega määratud püügivõimalused on ammendatud.

 (2) Kalapüügiloa andja tunnistab kalapüügiloa kehtetuks, kui:
 1) loa saanud isik või loale kantud kalalaev ei vasta enam loa saamise nõuetele;
 2) loa saanud isik või loale kantud kalur on kalendriaasta jooksul rohkem kui ühel korral toime pannud käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumise;
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]
 3) kalapüüki reguleeriv välisriik või rahvusvaheline organisatsioon on vähendanud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal püügivõimalusi ulatuses, mis ei võimalda antud loa alusel kala püüda;
 4) Eesti Vabariigile või Euroopa Liidule rahvusvaheliste kokkulepete alusel eraldatud püügivõimalused on ammendunud ja riigil või Euroopa Liidul on kohustus kalapüük sellel alal lõpetada;
 5) [kehtetu - RT I 2004, 2, 9 - jõust. 01.03.2004]
 6) loa saanud isik on jätnud tähtaegselt tasumata kalapüügiõiguse tasu;
 7) loa saanud isiku kalalaeva ei luba kala püüdma püügikohas kalapüüki reguleerivad õigusaktid või püügikohas kalapüüki korraldav riik või rahvusvaheline organisatsioon;
 8) loa saanud isik ei taga kalalaeva asukoha jälgimist satelliitjälgimissüsteemi kaudu või ei võimalda kalalaeval vaatleja viibimist veealal, kus Euroopa Liit, kalapüüki reguleeriv riik või rahvusvaheline organisatsioon seda nõuab;
 9) loale kantud kalalaeva kalalaevatunnistus on tunnistatud kehtetuks;
 10) kalalaeva kalapüügiloale märgitud kapten on loa kehtivuse ajal rohkem kui ühel korral toime pannud käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumise. Sellisel juhul väljastab loa andja uue kalapüügiloa loa omaniku kirjalikul taotlusel kahe nädala jooksul nõuetekohase taotluse saamisest;
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]
 11) eripüügiloa saanud isik on rikkunud loa tingimusi.
[RT I 2004, 89, 609 - jõust. 07.01.2005]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul määrab püügivõimaluste ammendumise aja põllumajandusminister või Euroopa Liidu Komisjon.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

 (3) Kehtivuse kaotanud kalapüügiluba tuleb tagastada loa andjale 10 päeva jooksul, alates loa kehtivuse lõppemisest. Kui luba on antud kalapüügiks väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, tuleb luba tagastada kehtivuse lõppemisest alates 30 päeva jooksul.

§ 162.  Kohustus kalapüügiõigust tõendada

 (1) Kalapüüki teostaval isikul peab kalapüügiõigust tõendav dokument harrastuslikul, eriotstarbelisel ja kutselisel kalapüügil alati kaasas olema ning ta on kohustatud selle esitama järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel.

 (2) Kui kalapüügiõigust tõendaval dokumendil või käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud dokumendil puudub foto, peab püügil kaasas olema ka isikut tõendav dokument. Kui harrastuspüügiõigus on saadud harrastuspüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi eest tasumisega, tõendab püügiõigust isikut tõendav dokument.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 01.07.2011]

 (3) Kalalaeva kalapüügiloa alusel tehtaval kalapüügil tunnistatakse selle loa koopiat kalapüügiõigust tõendava dokumendina seitsme päeva jooksul loa andmisest arvates. Eelnimetatud ajaline piirang ei kehti kalapüügil väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal.
[RT I 2004, 89, 609 - jõust. 07.01.2005]

§ 17.  Kalapüügi ja veetaimede kogumise eeskiri (edaspidi kalapüügieeskiri)

 (1) Kalapüügikorra kõigil veekogudel ja veetaimede kogumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus kalapüügieeskirjaga.

 (2) Kalapüügieeskirjaga sätestatakse:
 1) kalapüügi keeluajad ja -alad;
 2) kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused;
 3) püügivahendite ja -viiside piirangud ja nõuded;
 4) püügivahendite loetelu ja kirjeldus;
 5) püütud kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite ja püügivahendite tähistamise nõuded;
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]
 6) metoodika kala liigilisuse ja alamõõdulise kala osakaalu määramiseks saagis.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (3) Kaaspüük käesoleva seaduse tähenduses on püügiloaga lubatud kalaliigi kõrval püünisesse sattunud ja väljapüütud alamõõdulised kalad või teised kalaliigid.

 (4) Vabariigi Valitsus jõustab rahvusvahelistest lepingutest tulenevad nõuded ja piirangud kalapüügile väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti liputunnistusega laevadele niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 171.  Kala esmakokkuostja

 (1) Kala esmakokkuostuga tohib tegeleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kelle kala käitlemisega seotud ettevõte või selle osa (edaspidi ettevõte) on toiduseaduse alusel tunnustatud või kes on toiduseaduse alusel teavitanud sellisest ettevõttest järelevalveasutust, samuti äriregistris registreeritud ettevõtja, kes on söödaseaduse alusel teatanud järelevalveasutusele kala käitlemisest tema ettevõttes. Kala esmakokkuostuga ei tohi tegeleda ettevõtja, kellel on kehtiv karistus kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest.

 (2) Põllumajandusministeerium korraldab esmakokkuostjatega seotud andmete kogumist.

 (3) Kala esmakokkuostuks ei loeta kala ostmist ühe ööpäeva jooksul oma tarbeks koguses, mille väärtuseks on ostmise aastale eelneva aasta Eesti keskmise esmakokkuostuhinna järgi kuni 19,20 eurot. Eelneva aasta Eesti keskmised esmakokkuostuhinnad avaldatakse kalaliikide kaupa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel iga aasta 10. jaanuariks. 1.–9. jaanuarini püütud kala väärtuse arvutamisel võetakse aluseks viimased avaldatud Eesti keskmised esmakokkuostuhinnad.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

3. peatükk KALAPÜÜGI ARVESTUS JA REGULEERIMINE NING KALAVARUDE KAITSE 

§ 18.  Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kohustuslikkus

 (1) Kalapüügiloa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik on kohustatud esitama püügi-, kogumis- või lossimisandmed Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete kohaselt.

 (11) Merel kala püüdva üle 15 meetri kogupikkusega kalalaeva kapten või kapteni esindaja registreerib ja saadab elektrooniliste vahendite abil püügitegevusega seotud teabe Põllumajandusministeeriumile EL Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1966/2006 kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta (ELT L 409, 30.12.2006, lk 1–10) ja Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1077/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1566/2007 (ELT L 295, 04.11.2008, lk 3–23), kehtestatud korras.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kord laieneb erakalapüügipiirkonna omanikule, omavalitsusele tema poolt väljastatud kalapüügilubade osas ja Eesti lipu all sõitvale laevale, olenemata püügikohast.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete arvestust korraldab Põllumajandusministeerium. Harrastuspüügiandmete arvestust korraldab Keskkonnaministeerium.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (4) Andmed tuleb esitada ka kaaspüügina kalapüünistes hukkunud imetajate ja lindude kohta.

 (5) Kala esmakokkuostja esitab andmed kala ja veetaimede ostu kohta püügiõigust omavalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I 2004, 89, 609 - jõust. 07.01.2005]

 (51) Kala esmakokkuostja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1077/2008 artiklis 2 toodud kriteeriumitele, registreerib ja saadab elektrooniliste vahendite abil andmed kala esmakokkuostu kohta Põllumajandusministeeriumile EL Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1966/2006 ja Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1077/2008 kehtestatud korras.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (6) Merel kala vastu võtva, transportiva või töötleva laeva kapten esitab andmed kala vastuvõtmise, töötlemise, transportimise või lossimise kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (7) Merel kala püüdva, vastuvõtva, transportiva või töötleva kalalaeva kapten teavitab Keskkonnainspektsiooni laeva sadamasse tulekust ning pardal olevast kalakogusest. Teate esitamise aja, korra ning edastatavate andmete nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega.

 (8) Andmed tuleb esitada ka enne esmamüüki toimuva kala üleandmise, ladustamise või transportimise kohta vastavalt EL Nõukogu määruse 2847/93/EMÜ, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1–16), artiklitele 9 ja 13. Andmete esitamise korra, vormi ning tähtajad kehtestab ja andmete esitaja määrab Vabariigi Valitsus.

 (9) Kui merel kala ümberlaadimine, vastuvõtmine, töötlemine, mitme laeva ühine püügitegevus või lossimine võib Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt toimuda ainult loa alusel, määrab loa andja Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib vajaduse korral kehtestada määrusega loa andmise korra ja loa vormi.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

§ 181.  Andmete avalikustamine

  Andmed ettevõtjale kalendriaastaks määratud lubatud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tema tegeliku väljapüügi kohta on avalikud. Põllumajandusministeerium avalikustab oma veebilehel iga kvartali esimese kuu jooksul möödunud kvartali kohta kutselise kalapüügiga tegelevate Eesti ettevõtjate nimed ning andmed neile kalendriaastaks määratud lubatud püügivõimaluse, kasutatud püügivõimaluse ja tegelikult väljapüütud kala koguse kohta veeala, maakonna ja püsiasustusega väikesaarte kaupa.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

§ 19.  Kalapüügi kitsendamine

 (1) Kalapüüki reguleeritakse kalapüügieeskirjaga ning püügimahtude, lubatud püügivahendite liikide ja püügivahendite arvu ning lubatud püügipäevade arvu või kalalaevade arvu kehtestamisega, arvestades rahvusvahelisi lepinguid ja Eesti seadusi.

 (2) Kalapüügikitsenduste aluseks on teadusuuringud ja kalapüügi statistilised andmed.

 (3) Kalavarude ohustatuse korral kehtestab keskkonnaminister kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul ajutised püügikitsendused. Kalakaitse- ja teadusasutuse ettepanek ei ole vajalik, kui püügikitsendus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või selle on rahvusvahelise lepingu alusel määranud kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline organisatsioon.

 (31) Keskkonnaminister võib käskkirjaga ajutiselt kehtestada kalade kudemise või suguküpsuse mitte saavutanud kalade kaitseks kalapüügi keeluajad kalaliikide või püügivahendite kaupa. Käskkiri tehakse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka Keskkonnaministeeriumi veebilehel ning teave ajutiste püügikitsenduste kohta edastatakse suurematele erialaliitudele.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (32) Kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 104 lõike 1 kohaselt sulgeb Euroopa Komisjon ajutiselt kalapüügi ja osutub vajalikuks kehtestada ajutine kalapüügikitsendus, võib keskkonnaminister asjakohase püügikitsenduse kehtestada käskkirjaga. Käskkiri tehakse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka Keskkonnaministeeriumi veebilehel ning teave ajutise püügikitsenduse kohta edastatakse suurematele erialaliitudele.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (4) Kui rahvusvahelisest lepingust tuleneb vajadus nõudeid kalapüügile korduvalt või ajutiselt muuta, võib Vabariigi Valitsus selle õiguse delegeerida keskkonnaministrile.

 (5) Keskkonnaminister võib keelata kalaliigi lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise või vastuvõtmise, kui selle kalaliigi püük on keelatud.

 (6) Kui veeala kohta kehtestatud kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 134 lõigete 32 ja 33 alusel kehtestatud aastane lubatud saak on ammendunud 90 protsendi ulatuses, peatab põllumajandusminister sellel veealal kutselise kalapüügi. Kutselise kalapüügi võib peatada ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (61) Põllumajandusminister peatab kutselise kalapüügi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel käskkirjaga, mis tehakse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käskkiri hakkab kehtima järgmisel päeval pärast selle avaldamist. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ning teave kalapüügi peatamise kohta edastatakse suurematele erialaliitudele, mis ühendavad kutselise kalapüügiga tegelejaid.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (62) Põllumajandusminister võib kutselise kalapüügi uuesti avada veealal, kus kalapüük käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt peatati, pärast kalapüügiga seonduvate andmete laekumist, kui nende andmete kohaselt ei ole kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 134 lõigete 32 ja 33 alusel kehtestatud aastane lubatud saak 100 protsendi ulatuses ammendunud. Kutselise kalapüügi võib uuesti avada määratud tähtajaks ning ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas. Kutselise kalapüügi uuesti avamise käskkiri tehakse avalikult teatavaks ja avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud korras.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

 (7) Kui Euroopa Liidu määruse kohaselt on vajalik määrata sadamad, kus on lubatud laevalt kala lossida või ümber laadida, määrab need keskkonnaminister.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

§ 191.  Kala päritolu tõendamine

 (1) Kutselisel kalapüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse esmakokkuostukviitungit, lossimise deklaratsiooni, kalalaeva kalapüügipäevikut koos kalalaeva kalapüügiloaga või rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga, kala üleandmise deklaratsiooni või kala transpordidokumenti. Eripüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse eripüügiluba. Harrastuspüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse harrastuspüüdja isikut tõendavat dokumenti või käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud dokumenti.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 01.07.2011]

 (11) Kolmanda riigi kalalaeva lossimise puhul loetakse kala päritolu tõendavaks dokumendiks EL Nõukogu asjakohase määruse kohast sadamariigi kontrollidokumenti, kui see on kinnitatud kalalaeva lipuriigi poolt, EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32), artiklis 6 nimetatud eelteatist, artiklis 8 nimetatud lossimise ja ümberlaadimise deklaratsiooni ning artiklis 12 märgitud püügisertifikaati.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (12) Kala impordi ja reekspordi puhul loetakse kala päritolu tõendavaks dokumendiks EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 12 nimetatud püügisertifikaati.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud nõuded kala päritolu tõendamise kohta ei kehti oma tarbeks ostetud kala kohta käesoleva seaduse § 171 lõikes 3 sätestatud määral ja õngepüügil püütud kala kohta.

 (3) Kala esmakokkuostu kviitungi koopia peab kala ostja andma üle igale järgmisele kala ostjale, kes ostab kala kokku käitlemiseks ärilisel eesmärgil. Kui kala müüakse mitme partiina, antakse esmakokkuostukviitungi koopia üle igale kala ostjale, märkides esmakokkuostukviitungile üleantud kalakoguse suuruse, üleandmise kuupäeva ja üleantava kala esitusviisi ning andmed müüja transpordivahendi ning autojuhi kohta.

 (4) Kala käitlemisel peab kala päritolu tõendav dokument olema käitlemisettevõttes ja kala vedamisel vedamiseks kasutatavas transpordivahendis ning kala käitleja ja vedaja on kohustatud selle esitama järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

§ 192.  Merest püütud kala ning sellest valmistatud kalatoodete impordi, ekspordi ja reekspordi nõuded

 (1) EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 ja artikli 39 lõike 4 kohane pädev asutus ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1010/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 280, 27.10.2009, lk 5–41), artikli 39 lõike 1 kohane kontaktasutus on Keskkonnaministeerium.

 (2) Merest püütud kala ja sellest valmistatud kalatoodete (edaspidi kalandustooted) püügisertifikaat esitatakse EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 15 lõikes 1 nimetatud kalandustoodete ekspordi korral kinnitamiseks Põllumajandusministeeriumile ning artikli 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kalandustoodete reekspordi korral kinnitamiseks Maksu- ja Tolliametile vähemalt kolm tööpäeva enne arvatavat kalandustoodete eksporti või reeksporti.

 (3) EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 18 nimetatud impordist keeldumise korral kaasnevate kalandustoodete hoiustamise ja käitlemisega seotud kulud katab importija.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

§ 20.  Keelatud tegevus, püügiviisid ja -vahendid

 (1) Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on veekogudel keelatud:
 1) muuta veekogu põhja ja kallaste profiili;
 2) takistada laevaliiklust tähistatud laevateedel;
 3) vee reostamine ja veekogu risustamine;
 4) rikkuda või hävitada veekogule või selle äärde paigaldatud märke, silte ja muid rajatisi.

 (2) Kalapüügil on keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Alamõõdulise kala kaaspüügi tingimused sätestatakse kalapüügieeskirjaga.

 (3) Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on keelatud heita tagasi vette püütud kalu ja veetaimi, kui need on kaotanud eluvõime.

 (4) Keelatud on püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahenditega või viisil, mis põhjustavad kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu püük elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, tulirelvade ja lõhkelaengutega.

 (41) Keelatud on kalade elektriga püüdmise vahendi (edaspidi elektripüügivahend) valmistamine, omamine, ladustamine, võõrandamine, transportimine või kasutamine, välja arvatud kalavarude uuringute eesmärgil. Uuringuteks kasutatavad elektripüügivahendid peavad olema kantud keskkonnaministri asutatud andmekogusse ja andmekogusse kantud elektripüügivahendite kohta väljastab tõendi Keskkonnaministeerium.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (5) Kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendite ja püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.

 (6) Keelatud on:
 1) müüa või osta alamõõdulist kala või sellest valmistatud tooteid;
 2) müüa, osta või transportida värsket kala, mis on püütud veekogust ajal, millal selle püüdmine on keelatud;
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]
 3) müüa, osta või käidelda värsket kala, mille päritolu ei ole tõendatav;
 4) müüa või osta harrastuspüügil või õngepüügil püütud kala.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (7) [Kehtetu - RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (8) [Kehtetu - RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (9) Keelatud on abistada laevu, merel kala laevadelt ümber laadida või osaleda ühises püügitegevuses laevadega, mis on kantud Euroopa Liidu Nõukogu määruse alusel nende laevade loetellu, mille puhul on põhjust arvata või mille puhul on kinnitust leidnud, et laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

 (10) Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtjal on keelatud kasutada kalapüügil laeva, mis on kantud Euroopa Liidu Nõukogu määruse alusel nende laevade loetellu, mille puhul on kinnitust leidnud, et laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

§ 201.  [Kehtetu - RT I 2004, 2, 9 - jõust. 01.03.2004]

§ 202.  Kalapüüginõuete tõsine rikkumine

 (1) Kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi:
 1) nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud tõsised rikkumised;
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]
 2) kaaspüügile kehtestatud nõuete rikkumine;
 3) keelatud püügiviiside kasutamine;
 4) käesoleva seaduse §-s 191 nimetatud dokumendi võltsimine ja sellise dokumendi või valeandmete esitamine.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (2) Kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuslikul kalapüügil loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi:
 1) [kehtetu - RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]
 2) kalapüük keeluajal või keelatud kohas;
 3) kalaliigi püük, mille püük on keelatud;
 4) kalapüük keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid kasutades;
 5) kalapüügi üle järelevalvet teostava inspektori töö takistamine või uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;
 6) alamõõdulise kala püük, rikkudes alammõõdule kehtestatud nõudeid;
 7) keelatud püügiviiside kasutamine;
 8) kaaspüügile kehtestatud nõuete rikkumine.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

§ 21.  Veekogude omanike ja valdajate kohustus kalavarude kaitsel

  Veekogu omanik ja valdaja on kohustatud korraldama kalavarude kaitset tema omandis või valduses oleval veekogul.

§ 22.  Kalade maaletoomine või veekogudesse asustamine

 (1) Eestis looduslikult mitteesinevate liikide eluskala või muid veeorganismide liike või nende viljastatud marja tohib maale tuua ainult Keskkonnaameti loal.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

 (2) Kalade veekogudesse asustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 23.  Keskkonnamõju hindamine

 (1) Kalavarusid kahjustada võivate hoonete või rajatiste püstitamiseks ning muude tööde tegemiseks korraldatakse keskkonnamõju hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

 (2) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kalavarude kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib ohustada kalavarusid või mereelustikku.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

31. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 231.  Kala püügi, pardal hoidmise, müügi, ostu, käitlemise või elektripüügivahendiga seotud nõuete rikkumine

 (1) Kala-, jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole tõendatav, käitlemise eest, või keelatud elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

§ 232.  Kalalaeva kasutamisega loata või kalalaevatunnistuseta kalapüük

 (1) Kalapüügi eest loata või selle nõudeid rikkudes või kalalaevatunnistuseta, kui kala püüti kalalaeva kasutades, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 233.  Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra rikkumine ning vaatleja ja inspektori töö takistamine
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (1) Satelliit- või GPS-jälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra rikkumise eest, laeval nõutava satelliit- või GPS-jälgimisseadme puudumise või selle töö häirimise eest, samuti laeva pardale määratud vaatlejate töö või järelevalvet teostava inspektori töö takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 234.  Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumine ja kala ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või kala lossimise nõuete rikkumine ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laeva abistamine või sellise laeva kalapüügil kasutamine

 (1) Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise, samuti kala ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või kala lossimise nõuete rikkumise ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või kalapüügil kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 235.  Veetaimede kogumise nõuete rikkumine

 (1) Veetaimede kogumise või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude veetaimevaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 236.  [Kehtetu - RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

§ 237.  Impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumine

 (1) EL Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 kehtestatud impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

§ 238.  Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 231–235 ja 237 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 231–235 ja 237 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on:
 1) politseiasutus;
 2) Keskkonnainspektsioon.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

4. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 24.  Järelevalve

 (1) Järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle, ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, teostab Keskkonnainspektsioon. Samuti on õigus teostada järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle politseiasutusel.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (11) Järelevalvet võivad teostada ka Euroopa Liidu, väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal rannikuriigi või kalapüüki reguleeriva organisatsiooni inspektorid, kui see on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes.

 (2) Kalapüügi järelevalvel väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kohaldatakse keskkonnajärelevalve seaduse sätteid niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud.

 (3) Kui laeva kapten ei luba väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal nõuetekohaselt volitatud inspektorite pardaleminekut ja inspekteerimist, annab Keskkonnainspektsioon kaptenile korralduse, et ta seda viivitamata võimaldaks, välja arvatud olukorras, kus mereohutusega üldtunnustatud rahvusvaheliste eeskirjade, menetluste või tavade kohaselt on vaja pardaleminekut ja inspekteerimist edasi lükata. Kui laeva kapten seda korraldust ei täida, peatatakse laeva kalalaevatunnistuse kehtivus.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (4) Järelevalve teostamiseks on laeva kapten kohustatud:
 1) võimaldama ja hõlbustama inspektoritel kiiresti ja ohutult laeva pardale minna;
 2) tegema koostööd ja abistama inspektorit laeva inspekteerimisel;
 3) inspekteerimisel mitte takistama ega segama inspektoreid;
 4) võimaldama vajaduse korral kasutada laeva sidepidamisvahendeid, et inspektor saaks inspekteerimise ajal lipuriigi ja inspekteeriva riigi asutustega ühendust pidada;
 5) tagama inspektoritele tööks vajalikud tingimused, muu hulgas vajaduse korral söögi ja majutuse;
 6) hõlbustama inspektorite turvalist lahkumist laevalt.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

§ 241.  Vaatlejad

 (1) Keskkonnaminister võib määrata kalapüügipiirkonna või püütavad liigid, mille puhul peab Eesti lipudokumenti omav kalalaev võtma pardale vaatleja. Vaatleja tuleb pardale võtta enne püügi alustamist.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

 (2) [Kehtetu - RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

 (3) [Kehtetu - RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

 (4) Vaatlejale esitatavad nõuded ja ülesanded kehtestab keskkonnaminister.

 (5) Vaatleja poolt kogutud andmete esitamise korra ja vormi kehtestab keskkonnaminister.

 (6) Kui rahvusvahelistest lepingutest või Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud piirkonnas või liikide püügil nõutud vaatleja paigutamist kõikidele laevadele või kogu püügil viibimise aja jooksul, määrab keskkonnaminister määrusega vaatlejatega kaetuse vähendamise ulatuse ning kehtestab vaatlejatega kaetuse ajavahemiku määramise korra. Vaatlejatega kaetuse ajavahemiku vähendamisel lähtutakse vaatleja laevale paigutamise eesmärgist ja tasakaalust erinevat liiki või erinevates piirkondades püüdvate kalalaevade vahel.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

 (7) Keskkonnainspektsioon määrab igaks aastaks laevad ja iga laeva kohta ajavahemiku, millal vähendatakse vaatlejatega kaetust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6. Kui ettevõtja või kapten on kalalaeva kasutades viimase kahe aasta jooksul toime pannud kalapüügiseaduse §-s 202 nimetatud rikkumise, siis ei vähendata selle rikkumisega seotud laeva vaatlejatega kaetust.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

§ 242.  Satelliitjälgimissüsteem

 (1) Eesti kalalaev, mida kasutatakse kalapüügil merel, peab olema varustatud satelliitsidel põhineva laevade jälgimise autonoomse süsteemiga (edaspidi satelliitjälgimissüsteem) kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikega 2 ning edastama satelliitjälgimissüsteemi kaudu andmeid komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 19 lõikes 1 sätestatu kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 7 nimetatud Eesti kalalaevade jälgimise keskus asub Keskkonnainspektsioonis.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (11) Satelliitjälgimissüsteemiga ei pea olema varustatud kaluri kalapüügiloa alusel püüdev kalalaev, mis vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

 (2) Keskkonnaminister kehtestab määrusega satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete nimistu, andmete esitamise sageduse ja korra ning nõuded satelliitjälgimisseadmetele.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

§ 243.  GPS-jälgimissüsteem

 (1) Peipsi järvel põhjanooda ehk mutnikupüügi vahendeid pardal omavad laevad peavad olema varustatud GPS- (globaalne positsioneerimissüsteem) seadmetega, milles andmeside edastamisel kasutatakse GPRS- (General Packet Radio Service) süsteemi. Edastatava info vastuvõtja on Keskkonnainspektsioon.

 (2) Keskkonnaminister kehtestab määrusega GPS-jälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete nimistu, andmete esitamise sageduse ja korra ning nõuded GPS-jälgimisseadmele.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

§ 244.  Tõsiste rikkumiste punktisüsteem

 (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 4 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklis 133 sätestatud juhul otsustab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 126 alusel määratud punktide kustutamise Keskkonnainspektsioon.

 (2) Kalalaevatunnistuse omanik võib taotleda komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõikes 3 sätestatud tingimustel nimetatud määruse artikli 126 alusel määratud punktide kustutamist. Asjakohase kirjaliku taotluse esitab kalalaevatunnistuse omanik Keskkonnainspektsioonile komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõike 3 viimases lõigus nimetatud ajavahemikul, viidates nimetatud rakendusmääruse artikli 133 lõike 3 punktis a, b, c või d sätestatud tingimusele, mida täidetakse, ja lisades taotlusele sellekohase tõendi. Otsuse punktide kustutamise kohta teeb Keskkonnainspektsioon kümne tööpäeva jooksul asjakohase kirjaliku taotluse esitamisest arvates.

 (3) Tõsiste rikkumiste eest määratud punktide kustutamisest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse korral keeldutakse, kui:
 1) taotleja on esitanud taotluses valeandmeid;
 2) taotlus ei ole esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõikes 3 nimetatud tingimustel;
 3) taotleja ei ole komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõike 3 punktis a, b, c või d ettenähtud tingimust täitnud nõuetekohaselt;
 4) taotlejal on viimase kolme aasta jooksul talle tõsiste rikkumiste eest määratud punkte komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 133 lõikes 3 nimetatud tingimustel juba vähendatud.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

§ 25.  Ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahjude hüvitamine

 (1) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

 (2) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

 (21) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

 (22) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

 (3) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

 (31) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

 (32) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

 (33) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

 (34) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

 (4) Kalavarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada. Kahju hüvitamise määrad ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil kahjustamisega kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika, sealhulgas kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vormi, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kahju hüvitamise määra kehtestamisel lähtutakse kalaliigi ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, välja arvatud kalaliikide puhul, mida püütakse väljapoole Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni jääval veealal väljaspool Läänemerd, kus kahju hüvitamise määraks loetakse kalaliigi lossimiskohas või püügipiirkonnaga piirnevates sadamates kehtiv viiekordne turuhind. Kahju hüvitamise määr isendi kohta ei või olla väiksem kui 1,30 eurot ega suurem kui 96 eurot. Kahju hüvitamise määr kilogrammi kohta ei või olla väiksem kui 0,64 eurot ega suurem kui 64 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 01.01.2011]

 (5) [Kehtetu - RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (6) Kalavaru kahjustamisel käesoleva seaduse §-s 202 loetletud rikkumiste puhul on kahju hüvitamise määr selle liigi isendi või kilo kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud viiekordne määr. Kalavaru kahjustamisel eriti suurel määral on kahju hüvitamise määr selle liigi isendi või kilo kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud kümnekordne määr. Kalavaru kahjustamiseks eriti suurel määral loetakse kalavarule kahju tekitamist püügil elektriga, mürk- või narkootilise ainega, tulirelvade ja lõhkelaengutega või muul kalade asjatut hukkumist põhjustaval viisil.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

 (7) Kalavarudele tekitatud keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon. Kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse.
[RT I, 08.11.2012, 1 - jõust. 18.11.2012]

§ 251.  Seaduse rakendamine

 (1) [Kehtetu - RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

 (2) Kui ettevõtja on kalalaeva kasutanud kilu-, räime- või tursapüügil vähem kui kolm aastat põhjusel, et kalalaev tuli tema valdusesse 1999. aastal, loetakse selle kalalaevaga seotud 1999. aastal ja 2000. aastal õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste keskmine kolme aasta keskmiseks. Kui ettevõtja on kalalaeva kasutanud nimetatud eesmärgil vähem kui kolm aastat põhjusel, et laev tuli tema valdusesse 2000. aastal, loetakse selle kalalaevaga seotud 2000. aastal õiguspäraselt kasutatud püügivõimalused kolme aasta keskmiseks.

  Nimetatud keskmise korrutamisel kolmega saadakse suurus, mida loetakse eelmisel kolmel aastal sellel veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimalusteks käesoleva seaduse § 16 mõttes. Käesolevas paragrahvis sätestatut rakendatakse ulatuses, mis ei vähenda teise isiku ajaloolist püügiõigust rohkem kui 10% ulatuses.

 (3) Käesoleva seaduse § 16 lõiked 5 ja 6 ning § 251 lõige 2 jõustuvad Riigi Teatajas ilmumise päevale järgneval päeval.

 (4) Käesoleva seaduse § 136 jõustub 2003. aasta 1. augustil. Kalalaevatunnistust nõutakse alates kalalaeva kalapüügilubade andmisest 2004. aastaks.

 (5) Kalalaevade riiklikus registris registreerimise kohustus jõustub:
 1) 24 meetri pikkustele ja pikematele laevadele 2002. aasta 1. augustil;
 2) alla 24 meetri pikkustele laevadele 2003. aasta 1. augustil.

 (6) Käesoleva seaduse § 18 lõige 7 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

 (7) Kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist:
 1) jõustuvad käesoleva seaduse § 15 lõiked 31–33, § 16 lõiked 32–35 ning § 162 lõiked 2 ja 3;
 2) jõustuvad 2003. aasta 17. detsembri redaktsioonis käesoleva seaduse § 11 lõiked 1 ja 2, lõike 3 punktid 1–3, lõiked 4–11 ja 12–15, § 15 lõiked 1–12, 3, 4 ja 8 ning § 16 lõige 3.

 (8) 2004. aasta 1. märtsil:
 1) jõustuvad käesoleva seaduse § 13 lõiked 6–14, § 131 lõiked 5 ja 6, § 133 lõige 11, § 134 lõike 8 punktid 8–10, § 136 lõiked 41 ja 42, § 15 lõiked 13, 14 ja 21, § 16 lõiked 21 ja 51, § 161 lõike 2 punktid 9 ja 10 ning lõige 3, § 17 lõike 2 punkt 6, § 171, § 18 lõiked 8 ja 9, § 19 lõiked 4 ja 5, § 20 lõiked 7 ja 8, § 202, § 234, § 235, § 236, § 242 lõige 11 ning § 25 lõiked 5 ja 6;
 2) jõustuvad 2003. aasta 17. detsembri redaktsioonis käesoleva seaduse § 1, § 13 lõiked 1 ja 5, § 134 lõige 4, lõike 8 punkt 1 ja lõige 9, § 136 lõiked 1, 4 ja 5, § 15 lõiked 2 ja 7, § 161 lõike 2 punktid 1 ja 2, § 18 lõige 1, § 19 lõige 3, § 20 lõige 6, § 231 pealkiri ja lõige 1, § 232 pealkiri ja lõige 1, § 233, § 242 lõige 1 ning § 25 lõige 4;
 3) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 134 lõike 8 punktid 4 ja 7, § 161 lõike 2 punkt 5, § 201.

 (9) 2005. aasta 1. jaanuaril:
 1) jõustub käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punkt 4;
 2) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 133 ja § 136 lõikes 4 asendatakse sõnad «kalalaevade riikliku registri pidaja» sõnadega «kalalaevade riikliku registri volitatud töötleja»;
 3) jäetakse käesoleva seaduse § 15 lõikest 1 välja sõnad «ja piiratud», lõikest 7 välja sõnad «ja piiratud» ja «vähipüügiõiguse» ning lõikest 8 välja sõnad «vähipüügiõiguse, piiratud kalapüügiõiguse»;
 4) jäetakse käesoleva seaduse § 20 lõike 6 punktist 4 välja sõnad «vähipüügiloa või piiratud kalapüügiloa alusel»;
 5) jõustub käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 sätestatud kohustus laevade suhtes üldpikkusega 15 kuni 18 meetrit (kaasa arvatud);
 6) jõustuvad 2004. aasta 15. detsembri redaktsioonis käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punkt 5 ja lõige 111 ning § 15 lõige 11.

 (10) Enne käesoleva seaduse § 11 2003. aasta 17. detsembri redaktsiooni jõustumist antud kalastuskaardid kehtivad kaardi kehtivusaja lõpuni.

 (11) [Kehtetu - RT I 2004, 89, 609 - jõust. 07.01.2005]

 (12) [Kehtetu - RT I 2004, 89, 609 - jõust. 07.01.2005]

 (13) Kui aastatel 2002, 2003 või 2004 piiratud kalapüügiga tegelenud isik soovib alates 2005. aastast hakata tegelema kutselise kalapüügiga kaluri kalapüügiloa alusel, peab ta püügi asukoha keskkonnateenistusele esitama sellekohase avalduse ning registreerima end äriregistris kutselise kalapüügiga tegeleva ettevõtjana 2004. aasta 1. septembriks. Sel juhul võetakse talle ajaloolise püügiõiguse alusel kutselise kalapüügivõimaluse jaotamisel käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud õiguspäraselt omandatud püügivõimalusena arvesse ka tema poolt õiguspäraselt omandatud piiratud kalapüügivõimalused. Kutselist kalapüüki saab alustada samas maakonnas, kus isik tegeles piiratud kalapüügiga. Isiku poolt aastas õiguspäraselt omandatud püügivõimalusena võetakse arvesse talle selleks aastaks väljastatud loale kantud suurim püügivahendite arv.

 (14) 2005. aasta kalapüügiload annab Keskkonnaministeerium, vastava maakonna keskkonnateenistus või keskkonnaministri määratud keskkonnateenistus.

 (15) 2004. aastal võib kalastuskaardi taotlusi esitada ka enne käesoleva seaduse § 11 lõigete 11 ja 111 alusel 2005. aastaks piirangute kehtestamist. Isik loetakse enne käesoleva lõike jõustumist esitatud kalastuskaardi taotlusest loobunuks, kui ta ei ole harrastuspüügiõiguse tasu maksnud 2005. aasta 1. veebruariks.

 (16) 2005. aasta 1. septembril:
 1) jõustuvad 2004. aasta 15. detsembri redaktsioonis käesoleva seaduse § 131 lõige 3, § 132 lõige 5, § 134 lõige 3, § 135 lõige 1 ja § 16 lõige 21;
 2) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 16 lõiked 1 ja 2.

 (17) 2006. aasta 1. jaanuaril jõustuvad 2004. aasta 15. detsembri redaktsioonis käesoleva seaduse § 61, § 171 lõige 2 ning § 18 lõiked 3 ja 9.

 (18) Käesoleva seaduse § 134 lõige 10 kehtib kuni 2007. aasta 31. detsembrini.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (19) Käesoleva seaduse § 132 lõige 31 ning § 134 lõiked 11 ja 12 jõustuvad 2008. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2006, 60, 444 - jõust. 07.01.2007]

 (20) Enne käesoleva lõike jõustumist tekkinud vaba püügivõimsuse arvelt, mille osas võisid seni kehtinud seaduse alusel taotleda kalalaeva registrisse kandmist kõik isikud, kellele kuuluv või kelle valduses olev kalalaev oli kantud vastavasse kalalaevastiku segmenti, võivad need isikud kalalaeva registrisse kandmist taotleda 12 kuu jooksul vaba püügivõimsuse tekkimisest arvates. Käesolevas lõikes sätestatud juhul rahuldatakse kalalaevade riikliku registri töötlejani ajaliselt varem jõudnud taotlus.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 01.01.2011]

 (21) Enne käesoleva lõike jõustumist tekkinud vaba püügivõimsuse arvelt, mille osas võisid seni kehtinud seaduse alusel taotleda kalalaeva registrisse kandmist kõik isikud, võivad need isikud taotleda kalalaeva registrisse kandmist kuni 2011. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas lõikes sätestatud juhul rahuldatakse kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejani ajaliselt varem jõudnud taotlus.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 01.01.2011]

 (22) Käesoleva paragrahvi lõigetes 20 ja 21 sätestatud tähtaja möödumise korral kohaldatakse kalalaevastiku segmendi vaba püügivõimsuse osas, mille arvelt isik ei saa taotleda kalalaeva juurdetoomist käesoleva seaduse § 13 lõike 9 alusel, käesoleva seaduse § 13 lõikeid 11 ja 111.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 01.01.2011]

 (23) Kutselise kalapüügiloa taotlejale, kes püüdis 2009. aastal vähem kala, kui tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus õiguse andis, sest Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse ammendumise tõttu lõpetati 2009. aastal kalapüük enne taotleja püügivõimaluse ammendumist, antakse asjakohase avalduse esitamise korral 2011. aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vastavalt suurendatud ulatuses. Käesoleva lõike alusel antud lisapüügivõimaluse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 134 lõiget 20.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 01.01.2011]

§ 26.  Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 27.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril.