Teksti suurus:

Otepää looduspargi kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.12.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 08.12.2016, 1

Otepää looduspargi kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 01.12.2016 nr 135

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Otepää looduspargi kaitse-eesmärk

  (1) Otepää looduspargi2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
  1) kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele;
  2) kaitsta nende liikide elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), kolmvarvas-rähn ehk laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus) ning händkakk (Strix uralensis) ja kanakull (Accipiter gentilis);
  3) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised salumetsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);
  4) kaitsta järgmiste nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku: saarmas (Lutra lutra), harivesilik (Triturus cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus);
  5) kaitsta järgmiste esinduslikke asurkondi moodustavate kaitsealuste liikide elupaiku: sinikael-part (Anas platyrhynchos), viupart (Anas penelope), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), hallhaigur (Ardea cinerea), väiketüll (Charadrius dubius), roherähn ehk meltsas (Picus viridis), mudakonn (Pelobates fuscus), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), veelendlane (Myotis daubentonii), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata cruenta), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), sookäpp (Hammarbya paludosa), väike käopõll (Listera cordata), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys insectifera), ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum), sulgjas õhik (Neckera pennata), süstjas skapaania (Scapania apiculata), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum), purpur-maakeel (Geoglossum atropurpureum) ja limatünnik (Sarcosoma globosum);
  6) kaitsta ja säilitada Pühajärve mõisa parki ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.

  (2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele 25 sihtkaitsevööndiks ja 11 piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas ning Arula, Kastolatsi, Kääriku, Mägestiku, Mäha, Märdi, Nüpli, Otepää, Pedajamäe, Pilkuse, Pühajärve, Raudsepa, Sihva ja Vana-Otepää külas, Palupera vallas Astuvere, Hellenurme, Miti, Neeruti, Nõuni, Päidla ja Räbi külas, Puka vallas Kibena ja Meegaste külas ning Sangaste vallas Mäeküla, Pringi, Restu, Risttee ja Ädu külas ning Põlva maakonnas Valgjärve vallas Hauka ja Pikajärve külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitsealal.

  (2) Kaitsealal on lubatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine radadel. Sõiduki või maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud:
  1) järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevustel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, metsa- ja põllumajandustöödel;
  2) oma kinnisasja piires kinnisasja omanikul või valdajal, kui sellega ei kahjustata kaitseala kaitse-eesmärke;
  3) muul juhul kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekul.

  (3) Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud:
  1) järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;
  2) muul juhul kaitseala valitseja nõusolekul.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kakskümmend viis sihtkaitsevööndit:
  1) Arula sihtkaitsevöönd;
  2) Harimäe sihtkaitsevöönd;
  3) Hinnomäe sihtkaitsevöönd;
  4) Hobusaare sihtkaitsevöönd;
  5) Kiriku sihtkaitsevöönd;
  6) Kolmjärve sihtkaitsevöönd;
  7) Kukemäe sihtkaitsevöönd;
  8) Kääriku sihtkaitsevöönd;
  9) Kösti sihtkaitsevöönd;
  10) Mädajärve sihtkaitsevöönd;
  11) Niiluse sihtkaitsevöönd;
  12) Palu sihtkaitsevöönd;
  13) Pilkuse sihtkaitsevöönd;
  14) Pringi sihtkaitsevöönd;
  15) Päidla sihtkaitsevöönd;
  16) Päästjärve sihtkaitsevöönd;
  17) Pühajärve sihtkaitsevöönd;
  18) Pülme sihtkaitsevöönd;
  19) Vana-Otepää sihtkaitsevöönd;
  20) Risttee sihtkaitsevöönd;
  21) Tsorro sihtkaitsevöönd;
  22) Tuisu sihtkaitsevöönd;
  23) Tõikamäe sihtkaitsevöönd;
  24) Voki sihtkaitsevöönd;
  25) Välkjärve sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Arula, Hinnomäe, Hobusaare, Kolmjärve, Mädajärve, Niiluse, Pringi, Päidla, Päästjärve, Tsorro, Voki ja Välkjärve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigad on niiskuslembesed kõrgrohustud, siirde- ja õõtsiksood, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised salumetsad, rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning jõed ja ojad.

  (2) Pülme, Tuisu, Harimäe, Kiriku, Kukemäe, Kääriku, Kösti, Palu, Pilkuse, Pühajärve, Risttee, Tõikamäe ja Vana-Otepää sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud koosluste säilitamine, taastamine ja tutvustamine, looduse mitmekesisuse säilitamine, kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade ning kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse. Kaitstavad elupaigad on looduslikult rohketoitelised järved, niiskuslembesed kõrgrohustud, siirde- ja õõtsiksood, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised salumetsad, rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning jõed ja ojad.

§ 10.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
  1) telkimine ja lõkketegemine kohas, mis on kinnisasja omaniku ja kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
  2) kuni 60 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ja tähistatud kohas.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
  2) rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas ning rohkem kui 60 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ja tähistatud kohas;
  3) loodusliku veerežiimi taastamine ja koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  4) tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnisasja või kaitseala tarbeks;
  5) Harimäe, Kiriku, Kukemäe, Kääriku, Kösti, Palu, Pilkuse, Pühajärve, Risttee, Tõikamäe ja Vana-Otepää sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  6) Kolmjärve, Päidla, Vana-Otepää, Risttee, Kiriku ja Kukemäe sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
  7) uute tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks.

§ 11.  Vajalik tegevus

  (1) Kiriku sihtkaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine või puu- ja põõsarinde harvendamine. Poollooduslike koosluste niitmine on lubatud alates 25. juunist, kui kaitsekorralduskavas või liigi tegevuskavas ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Arula, Kiriku, Vana-Otepää, Kukemäe, Kääriku ja Pilkuse sihtkaitsevööndis on vajalik looduslike soo- ja metsakoosluste taastamiseks kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine.

§ 12.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades määruses sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on üksteist piiranguvööndit:
  1) Alevi piiranguvöönd;
  2) Annimatsi piiranguvöönd;
  3) Mõrtsuka piiranguvöönd;
  4) Mägestiku piiranguvöönd;
  5) Neeruti-Käpa piiranguvöönd;
  6) Neitsijärve piiranguvöönd;
  7) Otepää piiranguvöönd;
  8) Pargi piiranguvöönd;
  9) Pilkuse piiranguvöönd;
  10) Pühajärve piiranguvöönd;
  11) Vanamõisa-Restu piiranguvöönd.

§ 14.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  (1) Piiranguvööndite kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, looduslikult rohketoitelised järved, liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood ning jõed ja ojad.

  (2) Piiranguvööndi metsa täiendav kaitse-eesmärk on maastikuilme ning metsakoosluse liigilise, struktuurilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine.

  (3) Pühajärve ja Alevi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on suure miljöö- ja kultuurilise väärtusega maastiku kaitse, maastiku vaatelisuse säilitamine, looduse mitmekesisuse ja kaitsealuste üksikobjektide kaitse.

  (4) Neitsijärve, Annimatsi, Neeruti-Käpa, Mõrtsuka, Mägestiku, Pilkuse, Vanamõisa-Restu ja Otepää piiranguvööndi kaitse-eesmärk on hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme – säilitamine, looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste üksikobjektide kaitse.

  (5) Pargi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Pühajärve mõisapargi kaitse.

§ 15.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades määruses sätestatud erisusi;
  2) kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas;
  3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud metsamaal, poollooduslikul rohumaal, veekogus ja veekaitsevööndis;
  4) telkimine ja lõkketegemine kinnisasja omaniku loal;
  5) maavara kaevandamine Kastolatsi karjääris kuni selle ammendumiseni.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas;
  2) uue maaparandussüsteemi ja veekogu rajamine;
  3) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  4) herbitsiidi kasutamine invasiivse võõrliigi tõrjeks metsamaal;
  5) Pargi piiranguvööndis puuvõrade või põõsaste kujundamine ning puittaimede istutamine ja raie.

§ 16.  Metsa majandamine piiranguvööndis

  (1) Uuendusraie on lubatud hall-lepikutes.

  (2) Lõigetes 1 ja 6 nimetamata puistutes ning piiranguvööndites on kaitseala valitseja nõusolekul lageraie lubatud järgmistel tingimustel:
  1) raielangi suurus on kuni 1,2 hektarit;
  2) kaalutud keskmine vanus männienamusega puistutes on suurem kui 100 aastat, kuuseenamusega puistutes suurem kui 90 aastat, kaseenamusega puistutes suurem kui 70 aastat ja haavaenamusega puistutes suurem kui 70 aastat;
  3) arvestamata punktis 2 sätestatud tingimusi esimese põlvkonna kuusikutes, kui kuuse koosseisukordaja on suurem kui 94%.

  (3) Lõigetes 1 ja 6 nimetamata puistutes ning piiranguvööndites on kaitseala valitseja nõusolekul turberaie lubatud järgmistel tingimustel:
  1) Pühajärve, Neitsijärve ja Alevi piiranguvööndis kuni 1,2 hektari suuruse langina;
  2) punktis 1 nimetamata piiranguvööndites kuni 5 hektari suuruse langina.

  (4) Elupaigatüübile okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel vastavaid puistuid on lubatud majandada üksnes püsimetsana.

  (5) Raiete tegemisel metsamaal, välja arvatud hall-lepikutes, tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Selleks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

  (6) Uuendusraie on keelatud Pargi piiranguvööndis, kõvalehtpuupuistutes ja pärnaenamusega puistutes.

§ 17.  Ehitustegevus piiranguvööndis

  (1) Piiranguvööndites, välja arvatud Pargi piiranguvööndis, on õuealal ja olemasoleval hoonestusalal lubatud ehitise püstitamine, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustust.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
  1) Neitsijärve, Annimatsi, Mõrtsuka, Mägestiku, Neeruti-Käpa, Otepää, Pilkuse ja Vanamõisa-Restu piiranguvööndis ehitiste püstitamine, kusjuures põlisel metsamaal ja poollooduslikul kooslusel üksnes algsetel taluõuekohtadel;
  2) Pühajärve ja Alevi piiranguvööndis uute ehitiste püstitamine kinnistu õuealal, hoonestusalal või algsetel taluõuekohtadel, põllumajandusotstarbega abihoonete püstitamine kinnisasja või kaitseala tarbeks ning rajatiste püstitamine kinnisasja või kaitseala tarbeks;
  3) ehitiste püstitamine Pargi piiranguvööndis.

§ 18.  Vajalik tegevus

  (1) Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Poolloodusliku koosluse niitmine on lubatud alates 25. juunist, kui kaitsekorralduskavas või liigi tegevuskavas ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Pargi piiranguvööndis on pargi ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik pargi niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.

§ 19.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 20.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 21.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 1997. a määrus nr 63 „Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 22.  Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 311 „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse kolmas normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

3 Hoiualade välispiirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”;

2) määruse lisas esitatud kaardid „Otepää hoiuala” ja „Otepää hoiuala2” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaartidega „Otepää hoiuala 1” ja „Otepää hoiuala 2”5 (lisatud).

§ 23.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 2. septembri 2014. a käskkirjaga nr 659 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas6.

§ 24.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Otepää looduspark on moodustatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 1929. a otsusega nr 599 kaitse alla võetud Pühajärve, Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” moodustatud Pühajärve, Väike-Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualade, Valga Rajooni TSN Täitevkomitee 5. juuni 1964. a otsusega nr 67 kaitse alla võetud Päidla järvestiku (Kõverjärv, Annijärv, Räbijärv, Kalmejärv, Mõisajärv ja nende vahele jäävate alade – Kalmemägi ja Põrgulaas) ja Nõuni järvestiku ning eespool loetletud alade liitmise tulemusel Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 „Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta” reorganiseeritud Otepää maastikukaitseala põhjal Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 1997. a määrusega nr 63 „Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (www.register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Hoiuala välispiir on märgitud määruse lisades esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (www.register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

6 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Jüri Ratas
Peaminister

Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister keskkonnaministri ülesannetes

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa 1 Otepää looduspark 1

Lisa 1 Otepää looduspark 2

Lisa 2 Otepää hoiuala 1

Lisa 2 Otepää hoiuala 2

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json