„(4) Nõuded kajastatakse üldjuhul selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse bilansis, kelle majandustegevuse tulemusena või eesmärkide saavutamisega seoses need tekkisid.”;
2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamisarvestus toimub riigi ühtses majandusarvestuse tarkvaras SAP, tagab volitatud isik riigihangete rahalise täitmise jälgimiseks riigihanke viitenumbri märkimise ostudokumentidele ning raamatupidamise üksuse töötaja selle sisestamise SAPi.”;
3) paragrahvi 16 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 24 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Kui töötajale arvestatakse töötasu riigi ühtses majandusarvestustarkvaras SAP, siis möödunud perioodi eest välja teenitud töötasude hilisemal maksmisel arvutatakse ümber ja arveldatakse töötajaga sellesse perioodi jäävad tasud, mis on eelnevalt arvutatud keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel lähtudes Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusest nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”.”;
6) paragrahvi 39 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused. Soetusmaksumuse alampiiriks loetakse üldeeskirja § 41 lõikes 1 sätestatud piirmäärad. Kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ühekordselt ümber üldeeskirja §-s 45 nimetatud põhimõtetele kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb § 45 lõike 1 punktides 1 ja 2 esitatud põhjustel oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest.”;
7) paragrahvi 41 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 44 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Põhivara tasuta võõrandamist kajastab võõrandaja juhul, kui seda ei saa teise varade kontoklassi ümber liigitada, mitterahalise sihtfinantseerimisena, eemaldades vara bilansist ja kajastades selle jääkväärtuse kontol 450200. Kui mitterahalise sihtfinantseerimise saaja on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja mitterahalise sihtfinantseerimise kontol 350200 või 257000 põhivara õiglases väärtuses. Kahe riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse vaheline põhivara tasuta võõrandamine kajastatakse siirdena.
(4) Põhivara tasuta kasutusse andmist kajastatakse juhul, kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, mitterahalise sihtfinantseerimisena. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 450200 ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. Kui põhivara tasuta kasutusse saaja on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja saadud sihtfinantseerimise kontol 350200 või 257000 põhivara õiglases väärtuses. Kahe riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse vaheline põhivara tasuta kasutusse andmine perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, kajastatakse siirdena.”;
9) paragrahvi 47 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Õiglase väärtuse meetodil arvestatud bioloogiliste varade väärtuse muutus kajastatakse kontogrupis 3826. Soetusmaksumuse meetodil kajastatud bioloogiliste varade amortisatsioon ja allahindlus kajastatakse kontorühmas 614. Bioloogiliste varade müügi korral kajastatakse tulem kontogrupis 3814.”;
10) paragrahvi 48 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse pensionieraldisi bilansipäevaks välja teenitud, kuid välja maksmata pensionisuurenduste, ametipensionide ja muude pikaajaliste tööga seotud hüvitiste kohta töötajatele ja nende pereliikmetele. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga hüvitise määramise aluseks olev tööalase teenistuse periood lisaühiku hüvitise saamiseks.”;
11) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Kui õigusaktide kohaselt kestab periood, mil töötajal on võimalik välja teenida lisaühikuid pensionisuurenduse, ametipensioni või muu pikaajalise tööga seotud hüvitise saamiseks, kajastatakse pensionieraldised selle riigiraamatupidamiskohustuslase bilansis, kelle juures töötaja töötab. Kui pensionisuurenduse, ametipensioni või muu pikaajalise tööga seotud hüvitise väljateenimise periood lõpeb, sealhulgas kui töötaja jäi pensionile või kui õigusaktide alusel lõpetati teatud töötajate grupile hüvitiste väljateenimine, antakse pensionieraldised siirdena üle ja kajastatakse edaspidi selle asutuse bilansis, kes neid välja maksab.”;
12) paragrahvi 51 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Varade ja kohustiste inventeerimise ajalised miinimumnõuded on alljärgnevad:
Inventeeritav vara / kohustis |
Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus |
Sularaha ja pangakontod |
Igapäevane saldode võrdlemine kassaraamatu ja pangakonto väljavõttega; sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt kaks korda aastas ja inventuur aasta lõpus. |
Maksunõuded ja -kohustised |
Bilansisaldode võrdlus maksuameti kontokaartidega e-maksuameti infosüsteemist iga kvartali lõpus. |
Muud nõuded ja ettemaksed |
Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, iga kvartali lõpus aegunud nõuete allahindlused; aasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu saldokinnituskirjad olulistelt deebitoridelt, hinnang lootusetute nõuete mahakandmiseks. |
Finantsinvesteeringud |
Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, ümberhindlused õiglasele väärtusele, intressiarvestus; aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad või saldovõrdlused oluliste investeeringute kohta, hinnangud allahindluse või selle tühistamise kohta. |
Varud |
Füüsiline inventuur üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu, hinnang väheliikuvate varude allahindluse või selle tühistamise kohta. |
Materiaalne ja immateriaalne põhivara, kinnisvarainvesteeringud |
Füüsiline inventuur üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu, hinnang järelejäänud eluea kohta, hinnang varade täiendavaks allahindluseks või selle tühistamiseks, kui varade kaetav väärtus on langenud allapoole nende bilansilisest jääkmaksumusest või tõusnud peale varasemat allahindlust. |
Muud varad |
Inventuur üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu, kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuse õigsust, ümberhindlus õiglasele väärtusele või hinnang allahindluse või selle tühistamise kohta. |
Kohustised ja saadud ettemaksed |
Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega; aasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu saldokinnituskirjad olulistelt kreeditoridelt, hinnang eraldiste moodustamise vajaduse ja eraldiste suuruse kohta. |
Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelised saldod |
Kvartaalne võrdlus saldoandmike infosüsteemi päringute alusel, vajadusel täiendavalt e-posti teel omavahelise kirjavahetuse alusel; üks kuu peale aasta lõppu aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõuete ja kohustuste täiendav võrdlemine teatise alusel vastavalt üldeeskirja § 25 lõikele 7.”; |
13) paragrahvi 58 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
14) määruse lisa 1 „Kontode koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);
15) määruse lisa 2 „Tehingupartnerite koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);
16) määruse lisa 3 „Tegevusalade koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);
17) määruse lisa 4 „Allikate koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud).
]]>