Teksti suurus:

Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” muutmine

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2018
Avaldamismärge:RT I, 08.12.2017, 6

Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” muutmine

Vastu võetud 01.12.2017 nr 51

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel.

§ 1.  Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruses nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Vesiniksulfiidi pidevseire on kohustuslik Kohtla-Järve linnastus.”;

2) paragrahvid 16–18 sõnastatakse järgmiselt:

§ 16. Õhukvaliteedi arvutuslik hindamine

(1) Õhukvaliteedi arvutuslik hindamine on:
1) heiteallika parameetrite ja heiteallika asukohta iseloomustavate meteoroloogiliste andmete põhjal saasteaine hajumise modelleerimine, et määrata saasteaine sisaldus maapinnalähedases õhukihis ning sadenemine maapinnale;
2) meteoroloogiliste andmete ja välisõhus mõõdetud saasteainete sisalduse põhjal võimalike heiteallikate asukohtade paiknemise tõenäosuse modelleerimine.

(2) Õhukvaliteeti hinnatakse arvutuslikult:
1) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteainete suhtes õhukvaliteedi juhtimisel ja hindamisel atmosfääriõhu kaitse seaduse § 41 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel;
2) õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa taotlemisel lubatud heitkoguste projekti käigus koostatavates hajumisarvutustes;
3) heiteallika mõju hindamisel;
4) piirkonna saasteainete taustasisalduse määramisel.

§ 17. Õhukvaliteedi arvutusliku hindamise meetodid ja nende rakendamine

(1) Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks võib kasutada Gaussi, Euleri, Lagrange’i või muudel samaväärsetel algoritmidel põhinevat arvutusprogrammi, mis:
1) võimaldab arvutada ühe tunni, ööpäeva ja aasta keskmisi õhukvaliteedi tasemeid ning 8 tunni libisevat keskmist õhukvaliteedi taset;
2) võimaldab protsentiilide arvutamist atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud piirväärtuse lubatud ületamiste arvu põhjal;
3) võimaldab arvutada saasteaine kontsentratsioone vähemalt ühe tunniajalise lahutusega;
4) võtab saasteaine kontsentratsioonide arvutamisel arvesse maapinna topograafiat.

(2) Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks kasutatakse hinnatava piirkonna meteoroloogiat iseloomustava meteoroloogilise masti kolme järjestikuse kalendriaasta mõõdetud meteoroloogilisi andmeid.

(3) Kolme järjestikuse kalendriaasta meteoroloogiliste andmete põhjal saadud saasteaine arvutuslike kontsentratsioonide alusel arvutatakse saasteaine maksimaalsed tunni- ja ööpäevakeskmised kontsentratsioonid ning maksimaalne aastakeskmine kontsentratsioon.

(4) Modelleerimisvõrgustiku võrgusilma suurus õhukvaliteedi arvutuslikul hindamisel lubatud heitkoguste projektis on maksimaalselt 50 × 50 m, muudel juhtudel valitakse modelleerimisvõrgustiku võrgusilma suurus modelleeritava piirkonna suuruse ja kasutatava hajumismudeli nõuete järgi.

(5) Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest.

(6) Hajumisarvutuse piirkond on piirkond, mis on kaetud modelleerimisvõrgustikuga ja mille suurus valitakse modelleeritava piirkonna suuruse ja kasutatava hajumismudeli nõuete järgi.

(7) Lubatud heitkoguste projekti koostamisel on hajumisarvutuse piirkonnaks piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast. Keskkonnaamet võib põhjendatud juhtudel nõuda hajumisarvutuse piirkonna suurendamist või lubada selle vähendamist.

§ 18. Õhukvaliteedi arvutusliku hindamise tulemuste esitamine

Õhukvaliteedi arvutusliku hindamise tulemuste aruandes esitada järgmised andmed:
1) sisendandmetena kasutatud heiteallikate andmed (heiteallika tüüp, kõrgus maapinnast, ristlõike pindala või diameeter, heiteallika koordinaadid L-Est süsteemis, saasteainete heitkogused, väljuvate gaaside temperatuur ja joonkiirus);
2) heiteallika ajaline dünaamika, kui heiteallika heitkogused on ajalise variatsiooniga;
3) kasutatud meteoroloogiliste mõõteandmete sisend (meteoroloogilise vaatlusjaama asukoht, arvutustes kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu, mõõtekõrgus ja ajaline resolutsioon);
4) meteoroloogilise mudeli sisendandmete kasutamise korral viide modelleerimistulemusele, modelleeritud meteoroloogilisele aastale, mudelile ja modelleerimise tegijale;
5) viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta (kõrguskaardi resolutsioon, kõrguskaardi päritolu, maapinna aluskaart, mille põhjal on saadud aluspinna kareduskõrgus);
6) kasutatud arvutusprogrammi või mudeli nimetus, versioon ja kasutatud modelleerimisvõrgustiku võrgusilma suurus ja modelleerimisvõrgustiku suurus.”;

3) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

§ 181. Õhukvaliteedi arvutusliku hindamise tulemuste esitamine saasteaine hajumiskaardil

(1) Saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.

(2) Saasteaine hajumiskaart peab vastama järgmistele nõuetele:
1) saasteaine hajumiskaardi aluseks on Maa-ameti aluskaart (põhikaart või ortofoto), millel on näha katastriüksuste kiht;
2) saasteaine hajumiskaardil märgitakse isojoontega selgelt eristatavalt saasteaine kontsentratsioonide vahemikud, mis on üheselt mõistetavalt selgitatud hajumiskaardi legendis;
3) saasteaine hajumiskaardil märgitakse punktheiteallikate asukohad punktidena ning ruum- ja pindheiteallikate asukohad aladena, joonheiteallikad joontena;
4) saasteaine hajumiskaardile märgitakse saasteaine arvutusliku maksimaalse taseme tekkimise asukoht;
5) käitise saasteaine hajumiskaardi korral märgitakse sellele käitise tootmisterritooriumi piir.

(3) Hajumiskaardile märgitakse õhukvaliteedi piirväärtusele või sihtväärtusele vastav isojoon atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtuste või sihtväärtuste järgi.

(4) Hajumisarvutuse tulemust võrreldakse vastava saasteaine jaoks atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtuse või sihtväärtusega.

(5) Kui õhukvaliteedi juhtimisel ja hindamisel ületab piirkonna õhukvaliteedi tase atmosfääriõhu kaitse seaduse § 33 lõikes 1 loetletud saasteainetele atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 41 sätestatud ülemist hindamispiiri ja § 47 lõike 1 alusel antud määrusega on lisaks ühe tunni keskmisele piirväärtusele või sihtväärtusele kehtestatud 24 tunni keskmine või aasta keskmine piirväärtus või sihtväärtus, esitatakse saasteaine igale nimetatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus.”.

§ 2.  Käesolev määrus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

Siim Kiisler
Minister

Andres Talijärv
Kantsler

/otsingu_soovitused.json