Maareformiga seonduvate Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Vastu võetud 02.01.2014 nr 1
Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 7 lõike 5, § 9 lõike 9, § 10 lõike 3, § 15 lõike 1, § 22 lõike 12, § 221 lõike 6, § 223 lõigete 9 ja 10, § 224 lõike 8, § 23 lõike 6, § 25 lõigete 42 ja 6, § 29, § 313 lõike 10 ja § 341 lõike 5 ning Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lõike 23 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 21. mai 2004. a määruse nr 198 „Ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel” muutmine
Vabariigi Valitsuse 21. mai 2004. a määruses nr 198 „Ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Maareformi läbiviimisel ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord”;
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 15 lõike 1, § 23 lõike 6, § 25 lõike 6 ja § 29 ning Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lõike 23 alusel.”;
3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus reguleerib ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale (edaspidi ehitise teenindamiseks vajalik maa) hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks, kui mõni ehitise kaasomanik ei soovi ehitise juurde maareformi käigus maad omandada ja teine kaasomanik taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamist.”;
4) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;
5) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
㤠21. Kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamine
Maad omandada soovivale kaasomanikule ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamine, tagastamine, munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine viiakse läbi maareformi seaduse alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse kehtestatud vastava menetluskorraga.”;
6) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Valla- või linnavalitsuse toimingud
(1) Valla- või linnavalitsus kontrollib, kas kõik ehitise kaasomanikud on esitanud maa omandamise või hoonestusõiguse seadmise avalduse. Maa ostueesõigusega erastamise korral kontrollitakse, kas avaldus on esitatud tähtaegselt.
(2) Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole esitanud maa omandamise avaldust, teavitab valla- või linnavalitsus avalduse esitamata jätnud kaasomanikku võimalusest esitada maareformi menetluse eeltoimingute ajal avaldus maa omandamiseks ning määrab avalduse esitamiseks ühekuulise tähtaja. Ühtlasi selgitab valla- või linnavalitsus, et avalduse esitamata jätmise korral on õigus ehitise teenindamiseks vajalikku maad omandada teisel ehitise kaasomanikul, kes taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist, tagastamist, munitsipaalomandisse andmist või riigi omandisse jätmist, ning kõigi ehitise kaasomanike kasuks seatakse hoonestusõigus.
(3) Kui ehitise kaasomanik ei esita valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja jooksul avaldust maa omandamiseks, on teistel kaasomanikel õigus taotleda tema kaasomandi osale vastava ehitise teenindamiseks vajaliku maa osa omandamist võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega ehitises, kui maa omandamist taotlevad kaasomanikud ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab valla- või linnavalitsus kaasomanikele vähemalt ühekuulise tähtaja.”;
7) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui ehitise kaasomanik soovib omandada ka teise kaasomaniku ehitise osale vastavat osa maast, siis peab maa omandisse andmise otsus sisaldama andmeid ehitise kõikide omanike ja kaasomandi osade suuruse kohta, teavet maa omandisse andmise menetluses tehtud toimingute kohta ja muid olulisi asjaolusid.
(2) Maa omandaja ja kaasomanik, kes ei ole avaldanud soovi maad omandada, võivad kuni maa kinnistusraamatusse kandmiseni sõlmida notariaalselt tõestatud kokkuleppe maale hoonestusõiguse seadmiseks. Kokkulepe peab sisaldama maa omandaja kohustust seada maa omandamisel hoonestusõigus kõigi ehitise kaasomanike kasuks. Kõigi kaasomanike kokkulepe peab sisaldama hoonestusõiguse olulisi tingimusi, kaasa arvatud hoonestusõiguse tasu ja tähtaeg.
(3) Erastamise korraldaja teavitab ehitise kaasomanikke maa kinnistusraamatusse kandmisest kohe pärast kinnistamisotsuse ärakirja saamist. Maa tagastamise või munitsipaalomandisse andmise korral saadab teavituse valla- või linnavalitsus.
(4) Pärast maa kinnistusraamatusse kandmist võivad ehitise kaasomanikud sõlmida hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Kui lepingut ei sõlmita, on ehitise kaasomanikul, kes ei avaldanud soovi maad omandada, õigus nõuda ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks ühe aasta jooksul maa kinnistusraamatusse kandmisest arvates.
(5) Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole avaldanud soovi maad omandada ja teised ehitise kaasomanikud ei soovi tema ehitise osale vastavat osa maast omandada, jäetakse vastav osa maast riigi omandisse ja hoonestusõiguse seadmise menetlus viiakse läbi maareformi seaduse § 351 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt. Sellisel juhul määrab hoonestusõiguse tingimused maavanem, andes kõigile ehitise kaasomanikele võimaluse hoonestusõiguse tingimuste kohta vastuväidete esitamiseks. Samuti määrab maavanem hoonestusõiguse tingimused juhul, kui vähemalt ühe ehitise kaasomaniku osale vastavat osa maast ei soovi omandada teised ehitise kaasomanikud.”;
8) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Hoonestusõiguse tähtaeg määratakse asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 4 alusel.”;
9) paragrahvi 6 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
10) määrust täiendatakse §-ga 7 järgmises sõnastuses:
㤠7. Teavitamiskohustus
Pärast maa kinnistusraamatusse kandmist peab maavanem või valla- või linnavalitsus, kes tegi maa omandisse andmise otsuse, teavitama ehitise kaasomanikku, kes ei ole avaldanud soovi maad omandada, et tal on õigus nõuda ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks ühe aasta jooksul maa kinnistusraamatusse kandmisest arvates. Teavitus peab sisaldama ka selgitust asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 sisu kohta.”.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määruse nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine” muutmine
Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korras” tehakse järgmised muudatused:
1) punkti 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Käesolev kord reguleerib ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist maa tagastamisel, erastamisel, riigi omandisse jätmisel, ehitise omaniku kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ja maa munitsipaalomandisse andmisel.”;
2) punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2. Käesolevas korras käsitatakse ehitisena maapinnaga püsivalt ühendatud hoonet või rajatist ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitist ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. a korraldusega nr 302-k kinnitatud „Sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istanduste loetelusse” arvatud istanduse, kaasa arvatud dendropargi ja -aia suhtes, samuti muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras kultuuriväärtusteks tunnistatud endise mõisakompleksi ehitiste ja pargi suhtes. Käesoleva korra kohaselt määratakse teenindamiseks vajalik maa ka maareformi seaduse paragrahvi 121 lõike 3 alusel sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajutisele ehitisele ja istandusele. Samuti määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa teele ning tehnovõrgule ja -rajatisele, mille juurde kuuluva maa kasutamine ei ole võimalik muul otstarbel.”;
3) punkti 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
4) punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks on maa tagastamise, erastamise, riigi omandisse jätmise, hoonestusõiguse seadmise või maa munitsipaalomandisse andmise taotlus.”;
5) punkti 8 teises lauses asendatakse sõnad „Munitsipaalomandisse jääva” sõnadega „Munitsipaalomandis oleva”;
6) punktis 9 asendatakse sõna „ühe kuu” sõnadega „15 päeva”;
7) punkti 9 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja taotlejat sellest kirjalikult, näidates ära vastuväidete arvestamata jätmise põhjused.”;
8) punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;
9) punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:
„12. Linna- või vallavalitsus määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid. Otsuses peab sisalduma vähemalt ehitise nimetus ja selle kasutamise otstarve, maa ligikaudne pindala ja asukoht. Otsusele lisatakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek. Otsus koos lisaga lisatakse maa tagastamise, erastamise, munitsipaalomandisse andmise, riigi omandisse jätmise või hoonestusõiguse seadmise toimikusse ning see on aluseks katastriüksuse moodustamisel. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise säte võib sisalduda ka linna- või vallavalitsuse tehtavas maa ostueesõigusega erastamise otsuses.”.
§ 3. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord” muutmine
Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määruses nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõigete 42 ja 6 alusel.”;
2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja 8” sõnadega „, 8, 9, 10, 11 ja 12”;
3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad „või 8” sõnadega „, 8, 9, 10, 11 või 12”;
4) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „punkti 5” sõnadega „punkti 5 või 9”;
5) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui munitsipaalomandisse taotletakse maad, millel asub õiguslikul alusel püstitatud ehitis, arvestatakse maa munitsipaalomandisse andmisel asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 3 kolmandas lauses sätestatut.”;
6) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „punkti 1” sõnadega „punkti 1, 11 või 12”;
7) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) kinnitus selle kohta, et taotletaval maal asuvad ehitised on kasutuses ja omandiõigust tõendavate dokumentideta, kui maad taotletakse maareformi seaduse § 28 lõike 1 punkti 9 alusel;”;
8) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) andmed teiste isikute taotluste kohta selle maa erastamiseks, tagastamiseks või riigi omandisse jätmiseks ja taotluste olemasolul andmed nende lahendamise kohta;”;
9) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2 teises lauses asendatakse sõnad „punkti 1” sõnadega „punkti 1, 11 või 12”;
10) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 4 teises lauses asendatakse sõnad „punkti 1 alusel.” sõnadega „punkti 1 või 12 alusel;”;
11) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„5) ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid ja ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise eelleping, kui maad taotletakse munitsipaalomandisse maareformi seaduse § 28 lõike 1 punkti 12 alusel;
6) kohaliku omavalitsusüksuse otsus sihtotstarbe määramise kohta.”;
12) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui ühe maaüksusena taotletakse munitsipaalomandisse maad maareformi seaduse §-s 28 nimetatud erinevatel alustel, siis kantakse taotletava maaüksuse asendiplaanile iga erineval alusel taotletava maa-ala piirid.”;
13) paragrahvi 7 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „punkti 1” sõnadega „punkti 1, 9, 11 või 12”;
14) paragrahvi 7 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „maavalitsuses või”;
15) määrust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Maareformi seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud maa võõrandamise, kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral esitatavad andmed
(1) Kohalik omavalitsus esitab Maa-ametile kümne tööpäeva jooksul munitsipaalmaa võõrandamise, kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise tehingu tõestamise päevast arvates tehingu objektiks oleva maaüksusega seotud tulude ja kulude kohta järgmised andmed ja dokumendid:
1) maa munitsipaalomandisse andmise otsus;
2) andmed kehtivate planeeringute kohta, sealhulgas dokumendid kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneeringu koostamise finantseerimise kohta;
3) kohaliku omavalitsuse otsus maa võõrandamise kohta;
4) andmed maa parendamiseks tehtud kulutuste kohta;
5) muud asjas tähtsust omavad dokumendid.
(2) Munitsipaalomandisse antud maa tasuta riigile võõrandamisel, riigi kasuks kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormamisel ei pea kohalik omavalitsus maareformi seaduse § 25 lõikes 4 sätestatud tehingu objektiks oleva maaüksusega seotud tulude ja kulude andmeid Maa-ametile esitama.”.
§ 4. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine” muutmine
Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korras” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulis asendatakse sõnad „23 lõike 6” sõnadega „23 lõigete 3 ja 6”;
2) punkti 11 alapunktist 4 jäetakse välja tekstiosa „(s.t tegemist on Eesti alalise elanikuga; isik pole varem maad elamu või suvila või aiamaja juurde ostueesõigusega erastanud jms)”;
3) punkti 11 alapunkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) kui avaldajaks on füüsiline isik, siis koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmeid kajastavast küljest;”;
4) punkti 13 alapunktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, kusjuures vastuse sisuks peab olema taotlus seaduses sätestatud kitsenduse seadmiseks ostueesõigusega erastatavale kinnistule. Käesolevas punktis sätestatust hilisemaid vastuseid arvesse ei võeta”;
5) punkti 131 teine lõik sõnastatakse järgmiselt:
„Kui maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus mõõdistamise teel, on taotleja kohustatud piiride kulgemise ettepaneku või ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult (edaspidi maamõõtja) kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates.”;
6) punkti 132 alapunkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 1 punktis 3 ja paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatust suuremas ulatuses erastatakse maad üksnes väljaspool linna või tiheasustuse ala piire asuva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde;”;
7) punkt 133 sõnastatakse järgmiselt:
„133. Taotleja on kohustatud katastriüksuse moodustamise tellimuse esitamisest kümne päeva jooksul kirjalikult teavitama maa asukohajärgset linna- või vallavalitsust, näidates ära, kellele ja millal on tellimus esitatud. Kui katastriüksuse moodustamist ei ole võimalik lõpule viia maa erastamise õigust omava isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu, määrab linna- või vallavalitsus erastamise õigust omavale isikule tähtaja katastriüksuse moodustamise toimiku linna- või vallavalitsusele esitamiseks. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul või ei esita toimikut määratud tähtpäevaks, lõpetab linna- või vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja isik kaotab maa erastamise õiguse. Kui linna- või vallavalitsus leiab, et toimingud jäid tegemata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud taotleja tahtest, määrab ta toimiku esitamiseks uue tähtaja.”;
8) punkt 134 sõnastatakse järgmiselt:
„134. Kui taotleja ei ole esitanud katastriüksuse moodustamise toimikut linna- või vallavalitsuse määratud uueks tähtajaks, lõpetab linna- või vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja taotleja kaotab maa erastamise õiguse.”;
9) punkt 135 tunnistatakse kehtetuks;
10) punkti 136 esimeses lauses asendatakse sõnad „, 134 ja 135” sõnadega „ja 134”;
11) punkti 136 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:
„Linna- või vallavalitsus edastab otsuse koos maa ostueesõigusega erastamise toimiku, ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise otsuse ja muude asjas tähtsust omavate dokumentidega maavanemale kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.”;
12) punkti 14 esimene ja teine lõik sõnastatakse järgmiselt:
„Kui isik ei ole avaldanud soovi maa erastamiseks katastrimõõdistamise teel, moodustatakse erastatav katastriüksus plaani- või kaardimaterjali alusel. Kui katastripidaja leiab, et katastriüksuse moodustamine plaani- või kaardimaterjali alusel ei taga ühest arusaadavust erastatava katastriüksuse piiri kulgemisest või et puudub sobiv plaani- või kaardimaterjal, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Katastripidaja annab seisukoha katastriüksuse plaani- või kaardimaterjali alusel moodustamise võimalikkuse kohta kümne päeva jooksul linna- või vallavalitsuselt vastava päringu saamisest arvates.
Kui taotleja ei soovi katastriüksuse moodustamist plaani- või kaardimaterjali alusel või plaanimaterjal ei vasta kehtestatud nõuetele, tellib taotleja katastriüksuse moodustamise maamõõtjalt. Maamõõtja teostab piiride kulgemise ettepaneku või ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise otsuse ja muude toimikusse kogutud dokumentide alusel katastriüksuse (erastatava maaüksuse) katastrimõõdistamise ja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku. Maamõõtja juhindub katastrimõõdistamisel ja katastriüksuse moodustamise toimiku koostamisel Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määrusest nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord”.”;
13) punkti 15 esimene lõik sõnastatakse järgmiselt:
„Pärast katastriüksuse moodustamist määrab kohalik omavalitsus erastatava maa suuruse ja piirid ning maa sihtotstarbe. Otsuses peavad sisalduma järgmised maa erastamise seisukohalt olulised asjaolud:
– maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus koos viitega maareformi seaduse vastavale sättele;
– andmed erastamist taotleva isiku kohta;
– maa asukoht;
– pindala;
– maa sihtotstarve;
– maa maksustamishind;
– vajaduse korral muud maa erastamise tingimused, sealhulgas kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud.”;
14) punkt 16 sõnastatakse järgmiselt:
„16. Linna- või vallavalitsus edastab katastriüksuse moodustamise toimiku koos maa ostueesõigusega erastamise toimikuga erastamise korraldajale. Katastriüksuse moodustamise toimikule lisatakse linna- või vallavalitsuse avaldus maaüksuse maakatastrisse kandmiseks. Avalduses peab olema näidatud, kellele katastripidaja maaüksuse maakatastrisse kandmist kinnitavad dokumendid edastab. Pärast maa erastamise toimiku õigusaktidele vastavuse kontrolli edastab erastamise korraldaja katastriüksuse moodustamise toimiku koos linna- või vallavalitsuse avaldusega katastripidajale.”;
15) punkti 23 sissejuhatavat lauset täiendatakse pärast sõna „ning” sõnadega „pärast maaüksuse maakatastris registreerimist”;
16) punkti 23 alapunkti 1 esimene jaotis sõnastatakse järgmiselt:
„– maa ostueesõigusega erastamisel on maa müügihinnaks maa maksustamishind;”
17) punkti 23 alapunkti 1 teine jaotis sõnastatakse järgmiselt:
„– maa ostueesõigusega erastamisel enne 1. jaanuari 2002. a esitatud avalduse alusel on maa müügihinnaks 1993. aasta maa maksustamishind või 1996. aasta maa maksustamishind, kui viimane on madalam kui 1993. aasta maa maksustamishind;”;
18) punkti 23 alapunktis 4 asendatakse sõnad „pangaasutuse nimi, kus on avatud erastamise korraldaja eriarve” sõnadega „kontonumber, kuhu tasutakse võlasumma kas osaliselt või kogu ulatuses”;
19) punkti 24 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kui ostja ei ole nõus otsuses fikseeritud tingimustega, on tal õigus esitada vaie vastavalt haldusmenetluse seadusele.”;
20) punkti 25 alapunktis 4 asendatakse number „1275” numbriga „1270”;
21) punkt 263 sõnastatakse järgmiselt:
„263. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamine toimub asjaõigusseaduse §-s 356 sätestatud korras. Kinnisasja jagamise tulemusena tekkivate osade väärtuse määramiseks viiakse läbi maa erakorraline hindamine. Kõik hindamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik. Hüpoteegipidajal on erandina õigus lubada kinnisasja jagamist ilma hindamiseta, kui jagamine toimub avalikes huvides või ei kahjusta hüpoteegipidaja huve. Juhul kui hindamisel selgub, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamisel tekkivate osade väärtus väheneb alla seaduses sätestatud määra, on hüpoteegipidajal õigus nõuda lisatagatist, samuti on hüpoteegipidajal erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks õigus koormata hüpoteegiga kinnisasja, mis ei olnud erastamismenetluse objektiks.”;
22) punkti 264 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Erastamise korraldajal on õigus kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisummat vähendada vastavalt erastaja poolt väljaostuvõla tasumisele, kuid mitte varem, kui erastaja on väljaostuvõlast tasunud vähemalt 30%.”;
23) punkt 271 tunnistatakse kehtetuks;
24) punkti 274 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kui mõni ehitise kaasomanik on kaotanud maa ostueesõigusega erastamise õiguse, on erastamise õigust omaval kaasomanikul õigus erastamise korraldaja määratud tähtaja jooksul taotleda kas ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist ning sellele maale Vabariigi Valitsuse 21. mai 2004. a määruse nr 198 „Maareformi läbiviimisel ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord” alusel hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks või nõuda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 alusel ehitiseosa müümist või kaasomandi lõpetamist.”;
25) punkti 274 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Kui maa erastamise õigust omav kaasomanik ei soovi erastada rohkem maad, kui vastab tema osale ehitises, siis jäetakse erastamise nõudeta osa ehitise teenindamiseks vajalikust maast riigi omandisse ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale seatakse kõigi ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõigus.”;
26) punkti 29 alapunktis 1 asendatakse number „22,40” numbriga „35” ja number „12,80” numbriga „25”;
27) punkti 29 alapunktis 2 asendatakse number „6,30” numbriga „15”.
§ 5. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määruse nr 50 „„Maareformi seaduse” § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord” muutmine
Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määruses nr 50 „„Maareformi seaduse” § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse „Maareformi seaduse” § 22 lõike 12 ja § 313 lõike 10 alusel.”;
2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrus reguleerib „Maareformi seaduse” § 22 lõigetes 12 ja 13 sätestatud eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (edaspidi kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa), erastamist liitmiseks piirneva(te) kinnisasja(de)ga, tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele, erastamisele muul „Maareformi seaduses” sätestatud alusel, riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas liita maa piirneva kinnisasjaga.”;
3) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesolevat määrust ei kohaldata iseseisva kasutusvõimaluseta maa omandamisele juhul, kui nimetatud maa piirneb munitsipaalomandis või riigi omandis oleva maaga ning riigivara valitseja on huvitatud selle maa riigi omandisse jätmisest või kohalik omavalitsus munitsipaalomandisse andmisest. Maa jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.”;
6) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui riigivara valitseja on huvitatud maa riigi omandisse jätmisest või kohalik omavalitsus kavatseb taotleda maa munitsipaalomandisse andmist, lõpetab linna- või vallavalitsus erastamise eeltoimingud otsusega. Kui taotletakse maa riigi omandisse jätmist või munitsipaalomandisse andmist osaliselt, siis viiakse erastamine läbi pärast seda, kui riigi omandisse jäetava või munitsipaalomandisse antava maa piirid on kindlaks määratud.”;
7) paragrahvi 3 lõike 4 esimeses ja kolmandas lauses ning § 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „käesoleva määruse § 1 lõikes 3” sõnadega „„Maareformi seaduse” § 20 lõikes 12”;
8) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pärast erastamise korraldajalt käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud loa saamist väljastab linna- või vallavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa asendiplaani kõikidele piirnevate kinnisasjade omanikele, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita. Maa erastamise ettepanekut ei tehta selle piirneva kinnisasja omanikule, kellele kuuluv piirnev kinnisasi kuulub „Looduskaitseseaduse” § 20 alusel riigi poolt omandamisele. Kõigi teiste piirnevate kinnisasjade omanikke teavitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamise menetlusest lihtkirjaga. Teatist ei saadeta piirnevate kinnisasjade omanikele, kui erastatava maa puhul on tegemist käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktis 4 nimetatud maaga. Kui korteriomanikud on loonud korteriühistu, saadetakse teatis koos kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaaniga korteriühistule. Sel juhul loetakse teavitamiskohustus täidetuks kõigi korteriomanike suhtes.”;
9) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Maa erastamise ettepaneku saanud isikul on õigus ühe kuu jooksul asendiplaani saamisest arvates esitada valla- või linnavalitsusele taotlus maa omandamiseks.”;
10) paragrahvi 6 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui linna- või vallavalitsuse määratud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei esitata või kui kokkuleppele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad, kellele ettepanek tehti, otsustab linna- või vallavalitsus, kas lähtuvalt planeeringu ja maakorralduse nõuetest on otstarbekas maa jagada või jätta jagamata ning anda võimalus maa omandamiseks vastavalt kas mitmele või ühele taotlejale.”;
11) paragrahvi 7 lõike 7 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Kinnisasjaga liitmiseks sobivast maast moodustatud katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse selle kinnisasja sihtotstarve, millega maa liidetakse. Erandina määratakse liidetavale katastriüksusele kinnisasja sihtotstarbest erinev sihtotstarve juhul, kui kinnisasjal või sellega liidetaval katastriüksusel asub veekogu, mis tingib veekogust tuleneva sihtotstarbe määramise, või tee, mis tingib transpordimaa sihtotstarbe määramise. Kui kinnisasjal on rohkem kui üks sihtotstarve, võib kinnisasjaga liidetava maa sihtotstarbeks määrata neist ühe või mitu sihtotstarvet.”;
13) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Erastatava maa müügihind määratakse „Maareformi seaduse” § 313 lõike 9 alusel. Metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale kasvava metsa maksumus, mis määratakse samadel alustel maa ostueesõigusega erastamisel määratava kasvava metsa maksumusega.”;
14) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) maa erastamise eeltoimingute kulud 25 eurot;
5) maa erastamise korraldaja kulud 1% müügilepingus fikseeritud maa ja sellel asuva metsa müügihinna summast, kuid vähemalt 15 eurot.”;
16) paragrahvi 16 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „vastavalt „Maareformi seaduses” sätestatule”.
§ 6. Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2007. a määruse nr 169 „„Maareformi seaduse” § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord” muutmine
Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2007. a määruse nr 169 „„Maareformi seaduse” § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord” § 6 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Maa ajutise kasutamise leping sõlmitakse arvestusega, et lepingu lõppemise tähtpäev on hiljemalt 31. detsember 2017. a.”.
§ 7. Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” muutmine
Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korras” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Maareformi seaduse paragrahvi 29 alusel Vabariigi Valitsus määrab:”;
2) punkti 5 täiendatakse alapunktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) riigi omandisse jäetava maaga piirneva riigi omandis oleva kinnisasja valitseja, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 14 nimetatud otstarbel.”;
3) määrust täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
„101. Kui kohalik omavalitsus ei määra riigi omandisse jäetava maa koha-aadressi korra punktis 9 kehtestatud tähtaja jooksul, määrab riigi omandisse jäetava maa koha-aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutav töötleja.”;
4) punktis 16 asendatakse sõnad „kuni +/-3%” sõnadega „kuni 8 protsenti”;
5) punkti 17 esimeses lauses asendatakse sõnad „riigivara registris” sõnadega „riigi kinnisvararegistris”;
6) punkti 18 täiendatakse alapunktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) riigivaraseaduse paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud riigivara valitseja või maavalitsus riigivara valitseja ülesannetes, kelle valitsemisel oleva riigi omandisse jäetud kinnisasjaga piirneb maareformi seaduse § 31 lõike 1 punkti 14 alusel riigi omandisse jäetav maa.”.
§ 8. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005. a määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord” muutmine
Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005. a määruses nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 16 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõna „vastavalt”;
2) paragrahvi 16 lõike 2 viimases lauses ja lõike 3 punktis 7 asendatakse number „1275” numbriga „1270”;
3) paragrahvi 16 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 17 täiendatakse pärast sõna „maavanem” sõnadega „või tema volitatud maavalitsuse ametnik”;
5) paragrahvi 21 kolmandas lauses asendatakse number „10” sõnaga „kahe”;
6) määrust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:
„§ 211. Kasutusvalduse lepingu lõpetamine ja uue lepingu sõlmimine
Kui kasutusvaldaja ei soovi põllumajanduslikku tootmist jätkata, lõpetab maavanem maa kasutusvalduse lepingu. Maavanemal on õigus samal ajal lepingu lõpetamisega sõlmida samadel tingimustel kasutusvalduse seadmise leping ühe isikuga, kes jätkab põllumajanduslikku tootmist ja on kasutusvaldaja sugulane või kasutusvaldajaga koos elav abikaasa.”.
§ 9. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord” muutmine
Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruses nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord” tehakse järgmised muudatused:
1) punktis 14 asendatakse sõna „linnavalitususi” sõnaga „linnavalitsusi”;
2) punkti 16 kolmandas lõigus asendatakse sõna „asjasthuvitatud” sõnadega „asjast huvitatud”;
3) punktis 18 asendatakse sõna „maakonakomisjonile” sõnaga „maakonnakomisjonile”;
4) punkt 49 sõnastatakse järgmiselt:
„49. Õigusvastaselt võõrandatud maa (edaspidi maa) õigustatud subjektidele tagastamise otsustab maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus, võttes aluseks maakonnakomisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks täiendavalt kogutud dokumendid.”;
5) punkti 51 täiendatakse alapunktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) valla- või linnavalitsuse korraldus maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel mittetagastatava maa ostueesõigusega erastamise kohta;”;
6) punkti 51 alapunkti 12 täiendatakse pärast sõna „maa” sõnadega „tagastamise või”;
7) punkti 51 täiendatakse alapunktiga 121 järgmises sõnastuses:
„121) ehitise kaasomanike vaheline kokkulepe ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamiseks, kui selline kokkulepe on olemas;”;
8) määrust täiendatakse punktidega 541 ja 542 järgmises sõnastuses:
„541. Kui tagastataval maal asuv ehitis on kaasomandis ja mõni kaasomanik ei ole maa tagastamise õigustatud subjekt ega ole taotlenud ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamist, teavitab valla- või linnavalitsus avalduse esitamata jätnud kaasomanikku võimalusest esitada maa ostueesõigusega erastamise avaldus ja määrab selleks ühekuulise tähtaja.
542. Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole avaldanud soovi maad omandada või tal ei ole maa omandamise õigust, on teistel kaasomanikel õigus taotleda tema kaasomandi osale vastava ehitise teenindamiseks vajaliku maa osa erastamist või tagastamist võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega ehitises, kui maa omandamist taotlevad kaasomanikud ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks määrab kohalik omavalitsus kaasomanikele vähemalt ühekuulise tähtaja. Kui teised kaasomanikud ei soovi omandada rohkem maad, kui vastab nende mõttelisele osale ehitises, siis edastab valla- või linnavalitsus pärast maa tagastamise otsustamist maa tagastamise toimiku maavanemale maa riigi omandisse jätmise ja hoonestusõiguse seadmise menetluse läbiviimiseks.”;
9) punkt 55 sõnastatakse järgmiselt:
„55. Kui õigustatud subjekt ei ole avaldanud soovi maa tagastamiseks katastrimõõdistamise teel, moodustatakse tagastatav katastriüksus plaani- või kaardimaterjali alusel. Kui katastripidaja leiab, et katastriüksuse moodustamine plaani- või kaardimaterjali alusel ei taga ühest arusaadavust tagastamisele kuuluva katastriüksuse piiri kulgemisest või et puudub sobiv plaani- või kaardimaterjal, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Katastripidaja annab seisukoha katastriüksuse plaani- või kaardimaterjali alusel moodustamise võimalikkuse kohta kümne päeva jooksul linna- või vallavalitsuselt vastava päringu saamisest arvates.
Kui kaasomandisse tagastatava maa õigustatud subjektid ei jõua omavahel kokkuleppele, kas viia maa tagastamisel läbi katastrimõõdistamine või mitte, tagastatakse maa plaani- ja kaardimaterjali alusel, kui see on võimalik.”;
10) punkti 56 viimase lõigu viies lause asendatakse kolme lausega järgmises sõnastuses:
„Kui kohalik omavalitsus leiab, et toimingute tegemata või lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest, pikendab ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega arvestusega, et tähtpäev on hiljemalt 30. juuni 2016. a. Tähtaja pikendamise otsuses tuleb märkida maa tagastamise menetluse lõpuleviimiseks vajalike toimingute loetelu. Tähtaja pikendamisest teatatakse maavanemale.”;
11) punkti 561 alapunktis 1 asendatakse sõnad „12,78 eurot” sõnadega „25 eurot”;
12) punkti 561 täiendatakse alapunktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise tasu, kui nõudeõigust ületava maa tagastamise korral kasutatakse võla tasumisel järelmaksu.”;
13) punkti 563 teise lõigu esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Katastriüksuse moodustaja koostab maa tagastamise toimikus sisalduvate dokumentide alusel katastriüksuse moodustamise toimiku (katastritoimiku).”;
14) määrust täiendatakse punktiga 5610 järgmises sõnastuses:
„5610. Kui maa tagastatakse nõudeõiguse osast suuremas ulatuses, kinnitab valla- või linnavalitsus võla suuruse ja teatab õigustatud subjektile võla tasumise tingimused ning kontonumbri, kuhu tasutakse võlasumma kas osaliselt või kogu ulatuses. Kui õigustatud subjekt soovib võla tasumisel kasutada järelmaksu, teatab valla- või linnavalitsus lepingu sõlmimise aja ja koha.”;
15) punkti 57 alapunktis 8 asendatakse tekstiosa „(kompenseerimised, tagastamised, teenindusmaa määramised vms.)” tekstiosaga „(maa kompenseerimine, tagastamine, erastamine, teenindusmaa määramine vms)”;
16) punkti 57 alapunktis 10 asendatakse tekstiosa „(nimi, isikukood, elukoht)” tekstiosaga „(nimi, isikukood või registrikood, elukoht või asukoht)”;
17) määrust täiendatakse punktiga 571 järgmises sõnastuses:
„571. Nõudeõiguse osast suurema maa tagastamise korral võtab valla- või linnavalitsus vastu korralduse maa tagastamise kohta pärast korra punktis 568 või 569 nimetatud võla täies ulatuses tasumist või punktis 591 nimetatud lepingu sõlmimist ja võla osalist tasumist.”;
18) punkti 59 esimene lõik tunnistatakse kehtetuks;
19) punkti 591 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „valla- või linnavalitsus” sõnadega „enne maa tagastamise otsustamist”;
20) punkti 591 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:
„Lepingu üks ärakiri lisatakse maa tagastamise toimikusse ja teine esitatakse koos kinnistamisavaldusega kinnistusosakonnale.”;
21) punkt 60 tunnistatakse kehtetuks;
22) punkti 62 teine lõik tunnistatakse kehtetuks.
Urmas Reinsalu
Kaitseminister peaministri ülesannetes
Hanno Pevkur
Justiitsminister keskkonnaministri ülesannetes
Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes
Facebook
Twitter