Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Vastu võetud 17.04.2006 nr 28
RTL 2006, 36, 623
jõustumine 30.04.2006
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
27.06.2008 | RTL 2008, 57, 785 | 13.07.2008 |
21.01.2009 | RTL 2009, 11, 131 | 01.02.2009 |
26.03.2010 | RTL 2010, 18, 316 | 12.04.2010 |
19.12.2017 | RT I, 23.12.2017, 28 | 02.01.2018 |
04.01.2018 | RT I, 09.01.2018, 15 | 19.01.2018 |
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk
Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 2 punktide 2, 3, 7 ja 8 kohaselt I kaitsekategooriasse, § 6 punktide 2, 3, 5, 7, 12, 13, 14, 15, 17, 21, 25, 26 ja 27 kohaselt II kaitsekategooriasse ning Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määruse nr 51 «III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» § 2 punktide 6 ja 9 kohaselt III kaitsekategooriasse kuuluvate seeneliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks.
§ 2. Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine
(1) Kaitse alla võetakse leht-kobartoriku püsielupaigad:
1) Vääna-Jõesuu Harju maakonnas Harku vallas;
2) Rasina mõis Põlva maakonnas Mooste vallas.
(2) Kaitse alla võetakse krookustoriku püsielupaigad:
1) Jakobi Võru maakonnas Urvaste vallas;
2) Ungru Lääne maakonnas Ridala vallas.
(3) Kaitse alla võetakse võrkheiniku Umminiidu püsielupaik Jõgeva maakonnas Puurmani vallas.
(4) Kaitse alla võetakse lilla põdramoka püsielupaigad:
1) Liiva-Putla Saare maakonnas Pihtla vallas;
2) Kandla Saare maakonnas Kärla vallas.
(5) Kaitse alla võetakse lepa-kärbseseene püsielupaik Mahtra Rapla maakonnas Juuru vallas.
(6) Kaitse alla võetakse lehise-õõspuraviku püsielupaigad:
1) Järvselja-1 Tartu maakonnas Meeksi vallas;
2) Järvselja-2 Tartu maakonnas Meeksi vallas;
3) Järvselja-3 Tartu maakonnas Meeksi vallas.
(7) Kaitse alla võetakse punajalg-kivipuraviku Kirbu püsielupaik Võru maakonnas Haanja vallas.
(8) Kaitse alla võetakse mõru-kivipuraviku Laheva püsielupaik Lääne maakonnas Ridala vallas.
(9) Kaitse alla võetakse bloxami punalehiku Sviby püsielupaik Lääne maakonnas Vormsi vallas.
(10) [Kehtetu - RT I, 23.12.2017, 28 - jõust. 02.01.2018]
(11) Kaitse alla võetakse purpur-maakeele Kintsli püsielupaik Valga maakonnas Palupera vallas.
(12) Kaitse alla võetakse ebe-limanuti püsielupaigad:
1) Jaluse Rapla maakonnas Juuru vallas;
2) Tsirguliina Valga maakonnas Tõlliste vallas.
(13) Kaitse alla võetakse kuldpiimase riisika Tõrise püsielupaik Saare maakonnas Leisi vallas.
(14) Kaitse alla võetakse valge sirmiku Norrkeldi püsielupaik Saare maakonnas Ruhnu vallas.
(15) Kaitse alla võetakse kroonliudiku püsielupaigad:
1) Raikküla Pakamägi Rapla maakonnas Raikküla vallas;
2) Rõkkalu Rapla maakonnas Raikküla vallas;
3) Kose nõmm Rapla maakonnas Raikküla vallas;
4) Mõisa nõmm Rapla maakonnas Raikküla vallas;
5) Lipa Rapla maakonnas Raikküla vallas;
6) Laheva Lääne maakonnas Ridala vallas.
7) [kehtetu – RTL 2008, 57, 785 - jõust. 13.07.2008]
(16) Kaitse alla võetakse kährikseene püsielupaigad:
1) Kandle-2 Saare maakonnas Kärla vallas;
2) Triigi Saare maakonnas Leisi vallas.
(17) Kaitse alla võetakse sellerheiniku püsielupaigad:
1) Järvselja Tartu maakonnas Meeksi vallas;
2) Jõempa Saare maakonnas Kärla vallas.
(18) Kaitse alla võetakse lilla mütsnarmiku Liiva-Putla püsielupaik Saare maakonnas Pihtla vallas.
(19) [Kehtetu - RT I, 09.01.2018, 15 - jõust. 19.01.2018]
(20) Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse lisas2.
§ 3. Püsielupaiga valitseja
«Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]
§ 4. Kaitsekord
(1) Püsielupaiga maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse.
(2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord selle määruse erisustega.
(3) Püsielupaigas on lubatud:
1) inimeste viibimine. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal on viibimine lubatud arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut;
2) marjade korjamine;
3) kalapüük;
4) jahipidamine;
5) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd valitseja nõusolekul, välja arvatud § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud püsielupaigas;
6) sõidukiga sõitmine teedel;
7) puidu kokku- ja väljavedu külmunud pinnaselt.
(4) Paragrahvi 2 lõigetes 1, 8, 9 ja 11 nimetatud püsielupaikades on kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalik niitmine kuni 15. juulini.
(5) Paragrahvi 2 lõigetes 1, 8, 9 ja 11 nimetatud püsielupaikades on võsastumise vältimiseks vajalik harvendada puu- ja põõsarinnet.
(6) [Kehtetu - RT I, 23.12.2017, 28 - jõust. 02.01.2018]
(7) Püsielupaigas hooldustööde käigus niidetud hein ja raiutud põõsad tuleb eemaldada hiljemalt 10 päeva jooksul pärast niitmist või raiumist.
(8) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud püsielupaigas on lubatud telkimine, lõkke tegemine ja kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine.
(9) Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tootmisotstarbeta ehitise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 08.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2 «Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2 kohaselt ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I, 23.12.2017, 28 - jõust. 02.01.2018]