Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend” ja regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord” muutmine

Vastu võetud 04.01.2024 nr 1

Määrus kehtestatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 lõike 2 ja § 7 lõike 4² ning rahvastikuregistri seaduse § 70 lõike 5 ja § 81 lõike 3 alusel.

§ 1.  Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruses nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast arvu „5” tekstiosaga „ja § 81 lõike 3”;

2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse:
1) elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise üldine kord;
2) selliste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord ja tingimused, mille kannab kohaliku omavalitsuse üksus ametniku vahetu sekkumiseta rahvastikuregistrisse turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohateate alusel, mille andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel (edaspidi automaatkanne);
3) paberil elukohateate eestikeelne vorm, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 1, ja ingliskeelne vorm, mis on esitatud lisas 2, ning nende täitmise juhend.”;

3) määruse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „kandmise” sõnaga „üldine”;

4) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 14¹ järgmises sõnastuses:

„§ 14¹. Alaealise lapse välisriigi elukoha rahvastikuregistrisse kandmine

Kui hooldusõiguslik vanem esitab rahvastikuregistri seaduse § 80 lõike 1 alusel rahvastikuregistri volitatud töötlejale elukohateate oma alaealise lapse välisriigi elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks, eeldatakse teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut juhul, kui alaealise lapse:
1) elukohana on rahvastikuregistris välisriigi aadress;
2) elukoht ei ole rahvastikuregistris, välja arvatud juhul, kui alaealise lapse viimase elukohana on rahvastikuregistris Eesti elukoha andmed, mille kehtivus on lõpetatud ruumi omaniku nõudmisel.”;

5) määrust täiendatakse 2¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

„2¹. peatükk
Automaatkande tegemise täpne kord ja tingimused

§ 14². Automaatkande tegemise kord

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb automaatkande juhul, kui:
1) elukohateade on esitatud turvalises veebikeskkonnas;
2) elukohateate andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud käesoleva määruse § 14³ kohaselt automaatselt andmekogude vahendusel.

(2) Automaatkande tegemisele kohaldatakse käesoleva määruse 2. peatükki, arvestades käesoleva peatüki erisusi.

(3) Automaatkanne tehakse, kui selle tegemise tingimuste kontrollimise tulemusel on tehtud kindlaks, et:
1) elukohateade ja selles märgitud andmed vastavad kehtestatud nõuetele;
2) ei esine rahvastikuregistri seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud alust keelduda elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmisest.

(4) Automaatkande tegemisel teavitatakse turvalises veebikeskkonnas elukohateate esitajat, et tehtud on automaatkanne, ja nimetatakse, mis andmekogu andmeid selleks kasutati.

§ 14³. Automaatkande tegemise tingimused

(1) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse elukohateate andmete vastavust kehtestatud nõuetele automaatselt järgmiste andmekogude vahendusel:
1) rahvastikuregister;
2) aadressiandmete süsteemi infosüsteem;
3) kinnistusraamat.

(2) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse rahvastikuregistri andmete alusel, kas on täidetud järgmised tingimused:
1) elukohateade ja nõusolek elukoha muutmiseks on esitatud turvalises veebikeskkonnas;
2) elukohateate esitaja teovõimet ei ole piiratud;
3) isik, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse, on rahvastikuregistri andmesubjekt;
4) isik, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse, on piiratud teovõimega täisealine isik või alaealine laps ja tema elukoha muutmiseks nõusoleku andja on tema seaduslik esindaja;
5) isik, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse, on elukohateates nimetatud ruumi omaniku abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps;
6) kui elukohateatega muudetakse alaealise lapsega vanema elukohaandmeid, ei ole alaealise lapse aadress pärast vanema elukohaandmete muutmist aadress, kuhu ei ole registreeritud täisealise isiku elukohta;
7) selle alaealise lapse või eestkostetava aadress, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse, ei ole pärast elukohaandmete muutmist aadress, kuhu ei ole registreeritud tema vanema või eestkostja elukohta;
8) elukohateates on märgitud välisriigis asuva ruumi aadress.

(3) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse aadressiandmete süsteemi infosüsteemi andmete alusel, kas on täidetud järgmised tingimused:
1) elukohateates märgitud Eestis asuva ruumi aadress on aadressiandmete süsteemi infosüsteemis kehtiv;
2) Eestis asuv ruum, mille aadressi on isik elukohateates märkinud ja mida ta kasutab elukohana, on elamu või korter, mida saab kasutada alaliseks elamiseks.

(4) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse kinnistusraamatu andmete alusel, kas elukohateates märgitud aadressil asuva ruumi omanik on:
1) elukohateate esitaja või isik, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isiku abikaasa või registreeritud elukaaslane;
3) vanem, kelle alaealise lapse elukohaandmeid elukohateatega muudetakse;
4) isikule, kelle elukohaandmeid elukohateatega muudetakse ja kes ei ole ruumi omanik ega tema abikaasa, registreeritud elukaaslane ega alaealine laps, elukoha muutmiseks nõusoleku andja.

(5) Automaatkande tegemiseks peavad olema täidetud:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimused;
2) üks või mitu käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–8 ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimust olenevalt sellest, kelle elukohaandmete muutmiseks on elukohateade esitatud või mis aadress on selles märgitud.”.

§ 2.  Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruses nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „lõigete” arvuga „4²,”;

2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse:
1) nõuded perekonnaseisukande (edaspidi ka kanne) tegemisele;
2) sellise kande tegemise kord ja tingimused, mille teeb rahvastikuregistri vastutav töötleja perekonnaseisuametniku vahetu sekkumiseta rahvastikuregistrisse turvalises veebikeskkonnas esitatud perekonnaseisutoimingu tegemise avalduse alusel, mille andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel (edaspidi automaatkanne);
3) nõuded perekonnaseisuandmete parandamisele ja muutmisele;
4) kande väljatrüki (edaspidi väljatrükk) edastamise ja säilitamise kord.”;

3) paragrahvi 10¹ täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui perekonnasündmuse kohta ilmneb pärast selle kohta automaatkande tegemist asjaolu, mille teadmine enne automaatkande tegemist oleks mõjutanud perekonnasündmuse andmeid, muudab vajaduse korral automaatkannet Siseministeeriumi määratud perekonnaseisuasutus.”;

4) määrust täiendatakse §-ga 13¹ järgmises sõnastuses:

„§ 13¹. Automaatkande juhud

Automaatkanne tehakse:
1) sünni registreerimise menetluses;
2) perekonnasündmuse tõendi (edaspidi tõend) väljastamisel.”;

5) paragrahvi 16 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Tõend”;

6) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse sõnad „Perekonnasündmuse tõend (edaspidi tõend)” sõnaga „Tõend”;

7) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 6¹–6⁴ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Kui sünd registreeritakse automaatkandega (edaspidi sünni registreerimise automaatkanne), väljastab:
1) rahvastikuregistri vastutav töötleja isiku soovil elektroonilise esmase tõendi turvalises veebikeskkonnas vahetult pärast automaatkande tegemist või
2) kohaliku omavalitsuse üksus paberil esmase tõendi perekonnaseisutoimingute seaduse § 15¹ lõike 1 alusel.

(6²) Rahvastikuregistri vastutav töötleja võib turvalises veebikeskkonnas väljastada digitaaltempliga kinnitatud elektroonilise korduva tõendi, kui selle väljastamise avaldus esitati samas keskkonnas.

(6³) Kui elektrooniline tõend väljastatakse turvalises veebikeskkonnas, on see selle väljastamise avalduse esitajale kättesaadav 30 päeva jooksul väljastamisest arvates.

(6⁴) Kui tõend väljastatakse automaatkandega, teavitatakse selle väljastamise avalduse esitajat turvalises veebikeskkonnas, et tõend on väljastatud rahvastikuregistrist automaatselt.”;

8) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui ilmneb, et automaatkandega väljastatud tõendil on isiku või perekonnasündmuse andmetes viga, parandab selle ja väljastab parandatud andmetega tõendi Siseministeeriumi määratud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.”;

9) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Perekonnaseisutoimingute seaduse § 7 lõikes 7 nimetatud eemalviibivale tõendi väljastamise avalduse esitajale:
1) saadetakse tõend lihtkirjaga tõendi väljastamise avalduses märgitud aadressil või e-posti aadressil või
2) väljastatakse tõend turvalises veebikeskkonnas.”;

10) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 49² nimetatud soo muutmise tõend saadetakse krüpteeritult e-posti aadressil.”;

11) määrust täiendatakse §-ga 21¹ järgmises sõnastuses:

„§ 21¹. Sünni registreerimise automaatkande tegemise kord ja tingimused

(1) Sünni registreerimise automaatkande tegemiseks kontrollitakse rahvastikuregistri andmete alusel, kas on täidetud järgmised tingimused:
1) tervishoiuteenuse osutaja on edastanud lapse meditsiinilise sünnitõendi andmed rahvastikuregistrile elektrooniliselt;
2) sünni registreerimise avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas;
3) lapse ema ega isa ei ole alaealine ega piiratud teovõimega täisealine isik;
4) lapse ema perekonnaseisuandmed on kantud rahvastikuregistrisse;
5) lapse vanemad on eri soost;
6) lapsele valitud eesnimi on rahvastikuregistri andmetel kasutuses;
7) lapsele valitud eesnimi vastab lapse soole;
8) lapsele on valitud kuni kolm lahku kirjutatud eesnime või sidekriipsuga seotud kaks eesnime;
9) lapsele valitud eesnimes ei ole numbreid ega mittesõnalisi tähiseid;
10) ühist nime kandvate vanemate lapsele on valitud vanemate ühine perekonnanimi;
11) erinevat perekonnanime kandvate vanemate lapsele on valitud ühe vanema perekonnanimi;
12) erinevat perekonnanime kandvate vanemate lapsele on valitud ühe vanema sünnijärgne perekonnanimi, mis koosneb kahest nimest;
13) üksikvanema lapsele on valitud ema perekonnanimi.

(2) Sünni registreerimise automaatkande tegemisele kohaldatakse käesolevat peatükki, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(3) Sünni registreerimise automaatkanne tehakse, kui on kontrollitud käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimuste täitmist ja tehtud kindlaks, et:
1) on täidetud perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükis sätestatud sünni registreerimise eeldused ja perekonnaseaduse 7. peatükis sätestatud põlvnemise eeldused;
2) ei esine alust keelduda sünni registreerimisest.

(4) Sünni registreerimise automaatkande tegemisel teavitatakse turvalises veebikeskkonnas sünni registreerimise avalduse esitajat, et tehtud on sünni registreerimise automaatkanne ja et selleks kasutati rahvastikuregistri andmeid.”;

12) paragrahvi 41 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

13) määruse 8. peatüki ja § 50 pealkirjas asendatakse sõnad „perekonnaseisukande väljatrükk” sõnaga „väljatrükk” vastavas käändes;

14) paragrahvi 50 lõikes 1 asendatakse sõnad „Perekonnaseisukande väljatrükk koos lisadega (edaspidi väljatrükk)” sõnaga „Väljatrükk”.